Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Alustame sellest, et ma käisin oma vanaema Mallele rohtu toomas. Peale rohu kätte saamist plaanisin lähedal asuva veekogu äärde minna parte söötma. Hakkasin minema puidust ehitise poole, kuid seal ma libastusin ning vanaema rohu ära kaotasin. Helistasin kähku vanaemale, et kaotasin ta rohu ära. Ta vastas: Ah pole hullu! Palus mul veel poest läbi käia! Nii siis seadsin sammud poe poole. Retk poeni kestis ca 2-3 minutit. Ostsin vanaemale 2 pakki piima, ühe paki leiba ja ta lemmik maitsega kohvi. Endale, aga ostsin ühe suure Rimi saia. Kui poes käidud sai seatud sammud peatuse poole, aga kuna ma ei ole kohalik siis ma muidugi istusin valel pool teed trollile. Sõitsin siis 5 peatust edasi ja siis kuulan: Lõpp peatus! Seal oli väga kõva masuudi hais! Troll ära oodatud ja peale mindud sai siis lõpuks vanaema juurde sõidetud. Kuid üks asi jäi mind siiski piinama.
Palun leia mu vanaema Malle rohi ülesse!
PS! Koordinaatidel on mu haige vanaema maja!
Palun ärge minge teda tülitama.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (6), gpsita_leitav (4), muguoht (2), omanikuta (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC23Q93
Logiteadete statistika: 134 (81,2%) 31 15 8 6 0 0 Kokku: 194
Korra oleme siin otsimas kunagi käinud, ei leidnud. Ega täna suurt ei lootnudki, sest mitteleiud ees, aga mõtlesime siiski vaadata - ei leidnud.
Kammisin seda puuehitist nii ülevalt kui alt, aare jäi siiski leidmata
Selle kadunud rohu otsimiseks kulus ikka päris palju aega. Peale mitmeid vihjeid ja suunamisi sai lõpuks õige koht leitud ning ühel parajal õhtul pilkases pimeduses ära käidud. Vähemalt on rohi leitud ning vanaema saab rahus edasi elada.
Lugusid sellest, kui palju me seda (tulutult) lahendada proovisime, on üsna mitu. Enam-vähem olime piirkonnas kindlad, kuid mitte nii kindlad, et kuskile kirvest loopima minna. Lõpuks kinnitati ka meie teooria ära ja punkt jäi kaardile. Mõnda aega oli kadunud ja kui see tops sinna tagasi jõudis, siis panime meiegi oma nimed kirja. Jõudis see vanaema ikka jalutada. Aitäh!
Mõistatus oli mul juba varasemalt lahendatud ja kadunud rohtude asukoht paika pandud. Täna korjasin rohud lõpuks üles :)
Aitäh!
Oli ka aeg lõpuks asjalik lapselaps olla. Mõistatus lahenes juba veebruari alguses aga viimati sai välitöödeks valitud kehv aeg - seekord siis külma ilmaga edukam.
Mõtlesime, et hilja õhtul hea möödaminnes vanaema rohud üles otsida. Koht tundus õige, sobilikud objektid kõik lähikonnas olemas, aga mida ei olnud, olid need rohud. Tükk aega poleerisime seal, aga ei jäänud silma. Üks kohalik hiireke sibas seal ka ringi, kuid ei olnud abi temastki. Kas me nüüd otsisime valest kohast, olime lihtsalt pimedad või oli kellelgi neid rohkem tarvis. Igal juhul jäävad täna vanaemal rohud võtmata...
Vehkisin lambiga vasakule ja paremale ja siis avastasin aarde oma pea juurest. Aitäh!
Olles suhteliselt kohalik sai kuidagi loogiline piirkond väljavalitud. Vanaema elamine asub minu elamisest vähem kui kilomeetri kaugusel. Jooksuringil logitud. Soovitan turistidele :-) Aitäh!
Asukoht oli ammu välja vaadatud, täna tulime õhtul kaema ja seal ta end peitiski. Tänud
Eilsete mitteleidude vahele mahtusid rattatiirul ka siiski mõned leiud. Selle kirjelduse olin kunagi avanud. Sain aru täpselt mitte midagi ja panin teadmata ajaks ootele. Nüüd, olles natuke Tallinna tundma õppinud, avasin uuesti ja mingi hetk sain aru, et mis kandist jutt on. Sealt edasi hakkasin näpuga järge ajama ja siis oligi asukoht paigas. Nüüd oli hea muguvaba hetk ära noppida. Nimi kirja ja vanaemale palju tervist.
Kuna täna oli jälle linna asja, siis ei saanud jätta juhust kasutamata ja siit ka aare võtta. Kuna ilm oli jube kole, siis õnneks jalutajaid silmapiiril polnud ja sain ilusti aarde üles otsida. Esimese hooga otsisin valelt poolt, kuid õigele poole minnes ei läinud enam sekundidki.
Aitäh!
Alustame sellest, et ma olen seda teksti lugenud vähemalt paarkümmend korda. Mõelnud erinevatele parte sisaldavatele veekogudele ja supermarketitele, tutvunud trollide marsruutidega jne. Ja ikka on midagi segaseks jäänud ja liiga kergelt on loobumisvõit antud.
Paar päeva tagasi otsustasin, et see vaene vanaemake peab oma rohu lõpuks kätte saama ja süvenesin veelkord materjali. Lõpuks sain kõik detailid klappima ja vägagi paljulubav piirkond sai välja raalitud.
Tänase päeva viimase aardekülastuse otsustasime just siin teha. Eemalt juba nägime potentsiaalselt objekti, kus võis toimuda see saatuslik libastumine. Viskasime kiire pilgu ümbrusele ja veendudes, et mugusid eriti pole, tegime tiiru peale ja oligi rohupurgike käes. Peale retseptiraamatu me seal muud vajalikku ei tuvastanud, saime nimed kirja ja mõnusa lumise geopäeva rahulolevalt lõppenuks kuulutada.
Aitäh toreda aarde eest!
Leidsin aarde üles ja loodan et vanaema saab oma rohud varsti kätte. Aitäh peitjale!
Seda aaret olen korduvalt lahti ja kinni klõpsinud ja siiamaani olen üllatunud, et lõpuks lahendus ikka õnneliku Google käe läbi minuni jõudis. Siia kohta ei olegi varem sattunud - aitäh põneva mõistatuse eest!
Seda aaret olen mitmeid kordi uurinud, kuid tulemuseta. Eile hakkas aga Marilyn uurima ja kohe läks palju edukamalt. Juba teine pakutud idee oli loogiline ja kogu kirjeldus klappis.
Läksime siis öösel kahtlusalust kohta uurima ja ennäe - oligi seal!
Suur aitäh peitjale väga laheda mõistatuse eest!
Rohi leitud. Kodus sähvatanud idee ja mälupilt osutusid kohale jõudes valedeks, nii et jõudsin juba kohas kahtlema hakata. Aga veidi tiiruramist ja loogikat ja leitud ta on. Aitäh!
Minu vanaema elab juhuslikut täpselt seal kandis, kus rohi kaduma läks ja mõistatus lahenes möödaminnes. Tänan.
Esmase ligikaudse koha välja selgitamine ei olnud raske. Jutt kõlas kohe algusest peale loogiliselt ning kõik nagu tundus klappivat. Välitöödega läks esialgu kehvasti ning ega ilm ka ei soosinud väga otsimist. Läksime vaatama, kust seda piima siin osta saab ning hakkasime sealt otsast lahendama. Väike abikõne päästis hullemast ning saime õhtu lõpuks ikkagi vanaema koroonavastase varustuse paki üle vaadata. Tänud!
Esialgu tundus kadunud kaotatud rohu lugu väga segane, süvenedes hakkas müsteerium siiski selginema, kontrollima minek ootas oma õiget aega. Täna jäi koht teele ja piisavalt hiline aeg ning ebameeldiv ilm tundusid sobivad kriteeriumid rohu otsimiseks. Tänud taastajale.
Ei leidnud, ega saanud eriti korralikult otsida ka, liiga palju oli rahvast liikumas.
Hea, et vanaema rohud lõpuks jälle välja ilmusid. Need uued siis, täna Tarmole. Käisime ise ka kunagi aasta alguse poole otsimas, no ikka täitsa kadunud olid. Täna siis olid kenasti alles, leidsime kenasti ja kergesti üles. Täname!
6htune töövarju/hoolduse voor nr2. Silver oli komplekteerinud vanaemale uue medikamendipaki ja suundusime seda paikka viima. Jälle yks nendest mis Kaupol ja Silveril ammu leitud, kuid minul pinnuks silmas. Jalutasime objektile ja kuna olin alles hiljuti sellega ysna p6hjalikult tutvunud, siis väga mingeid juhtn66re ei antud. Lubati täitsa ise meelepärane koht välja valida, kuhu rohupurk poetada. Tänud peitjale ja muidugi semudele taastamise eest. Cheers
Õhtul ringi chillides, tegime väikse hoolduspeatuse ja taastasime aarde.
Käisin kontrollimas, rohud täitsa kadunud. Kahjuks polnud taastamiseks sobivat konteinerit kaasas.
Leanne palus mul m6ned medikamendid peale v6tta. Jakui juba preparaatide järgi minek, siis otsustasin ka vanaema rohud ära napsata. Piirkond oli ju ysnagi sama. K6ige pealt patrullisin vales kohas ringi ja peale väikest kalibreerimist juba palju loogilisemas kohas. Järgnes pool tunnikest piilumist ja poleerimist ja roomamist aga ei suutnud kuidagi vanaema rohtusid leida. Ka geok6ne semule ei viinud leiuni. Vähemasti sain kinnitust et koht oli 6ige. Tuuseldasin ka nac puulehtede vahel lootuses... aga arvestades kui kaua seda pole leitud, siis kahtlustan et keegi on vanaema preparaadid pätsu pannud.
Oehh, see oli raske, sai ikka tükkaega otsitud, aga lõpuks peale vihjet tuli ka leid :)
No lõpuks siis ka see aare üles leitud. Käisin ühel ilusal vihmasel päeval veel enne Johannesega siin patseerimas ja maad kuulamas. Tundus nagu õige koht olevat. Täna siis oli aeg ka asi üle kontrollida ja logi kirja panna. Tänud mõnusa mõistatuse eest.
Kuna läheduses olevat teist aaret ei olnud võimalik lahendada, sest Karlile kohe üldse ei meeldinud paigal seismine ja veel kõhukotis. Aga kuidagi oli ju täpp vaja kirja saada. Tänud peitjale.
Abivahend vaatas pealt, kuidas me seal lumes sumpasime :)
Täname!
Veidike abi (noh tegelikult ikka pea kogu diagnostika ) tuli lasta abilisel ära teha. Pimedas talveõhtus sobis ravimipurgi järgi käija küll,
Asukoht oli tükk aega tagasi välja peilitud, aga kohale ei julgenud logide järgi minna – pidi olema porine ja kole ja üleüldse selline koht, kuhu ronida ei tahaks. Tegelikkus oli kõvasti leebem. Aitäh!
Kadunud rohu ala sai kunagi kaardile ja kohal nüüd lõpuks ka käidud. Kohati oli kahtlaseid objekte kuidagi palju või laiutavalt. Rahvas tuli ja läks, nende rada uurides leitud sai pardid. Nüüd ei olnud enam pääsu ka rohutopsil. Tänud peitjale.
Kuna töö juures pakuti täna suurepärast võimalust kala osta, oli meilgi õhtul kalasaiadest see Rimi saia osa puudu ning tuli sammud poe poole seada. Pardid paterdasid oma kümnekesi hanereas vales suunas, nood jäid toitmata, aga ammu maha pudenenud rohupurk õnnestus teel siiski leida. Aitäh peitjale, väga vahva lugu ning kõik aspektid klapivad (kuigi masuudi peale mul vist ei ole väga hea nina...)
Kodus suutsime vajaliku pardisöötmiskoha välja peilida, aga puitehitisega läks nihu. Laiendatud otsing andis siiski lootustandva koha. Peale logimist saime aru, mis ehitis see oli. Pardid olid täna ka täitsa olemas. Aitäh.
See aare on mul pinnuks silmas olnud juba aastaid. Koht ammu teada, kord pimedal ajal isegi kohal käidud, aga mugusid liikus tookord palju. Nüüd vaatamata sellele, et vihma korralikult ladistas, oli Carolys nõus aardele järgi ronima, et ma logida saaks. :) Aitäh!
Vanaema majast jalutan koguaeg mööda ja kirjeldusest sain kiirelt aru, kuhu kanti ka rohi kadus. Otsimine, aga nii lihtsalt ei läinud. Uurisin ja vaatasin igasuguseid kohti, aga ei midagi. Uuesti kirjeldust lugedes, tekkis Moonikal mõte ja läksime kontrollima. Parte kohal ei olnud, aga pealtvaatajaid jagus, pidime õiget hetke ootama. Piilusin ja jäigi kadunud tops silma. Kiirelt logi kirja ja tops tagasi. Aitäh!
Püüdsin siis seda kohta leida kuhu see rohi ikkagi kaduda sai, no ei tulnud silme ette. Jätsin asja riiulisse seisma paremaid aegu ootama. Taaskord jälle ringiga mõistatuse juures tagasi. Seekord viitsisin rohkem keskenduda ja võtsin ka kaardi lahti. Ühel hetkel panin juhtme otsad kokku ja sain nägijaks. Jäi üle veel kohapeale asja uurima minna. Õues sujus kõik mööda loogilist rada. Libisesin ka mööda ködist rada otse rohu juurde. Erinevalt rohu kaotamisest, mina hoopis leidsin selle. Kints imbus hetkega läbimärjaks. Einoh aitäh, no ei ole täna minu päev. Igal pool peab miskit untsu minema. Tänud peitjale.
Ohjah. Vaatame avaldamise aastat - 2010 :) Vaatame kaugust Tallinna kodust - ei tea, kas tuleb kilomeetritki. Nii et ega siin palju mõistatada polnud, kui oled pool teadlikku elu lähikonnas veetnud.....Igatahes koht oli suht ruttu selge. Eks sai teda vahepeal piilumas ka käidud suuremate ja väiksematega , aga enamasti oli tulemuseks porine tagumik või põlved ja aaret tabada ei õnnestunudki. Eks ta oli tihtipeale "kodust ära" ka. Aga täna tuli ta üle pikkade aastate jälle meelde, õues oli meeldivalt niiske ja rõske suveilm ja see tekitas eelduse, et ehk on sihtkohas rahulik. Tavapärane on seal vähemalt 10 lapsmugu ja kolm-neli joodikmugu, kes ei lähe iialgi kuhugi. Koerajalutajatest rääkimata. Ja ennäe - polnudki kedagi. Ja mis veel imelikum - ka aare oli kohal. Niiga - leitud. Tsiteerides selle koha peal veel viimast korda selle aardega seostuvaid klassikuid. Kõbin kodus natuke seda topsi ja panen homme varakult tagasi. Aitähh. Edit : Panin tagasi. Puhtamana ja paremana kui varem :)
Täna hommikul oli kodus kohv otsas ning seetõttu tuli kah osta rohtu - peavalurohtu - ja otsida üks aare - no mis sa teed, sõltuvuse värk :) Alguses sai uuritud valesid kohti tsipa vales piirkonnas ja kuna seal midagi silma ei hakanud, siis hakkasime kodu poole minema. Siis jäi silma veel üks koht. Kuigi see tundus väga ebatõenäoline, oli vanaema rohi tõepoolest just seal maha pudendenud ja seda sõna otseses mõttes, paistis teine kaugelt silma. Kaotades oleks ta võinud sinna tõesti niimoodi jääda, aga siis oleks kaotaja ja kõik teised ta ka kohe üles leidnud. Ilmselt kaotaja kaotas ta ikka natu paremini ära :) Ma ei hakanud teda vanaemale viima ja panin ta peitu tõenäolisesse kohta. Aitäh aarde eest!
leitud! pmst käime seal iga päev, oleks varem teadnud, et sinna miskit peidetud on :)
Kuna see aare oli kättesaamatu ammu enne seda, kui ma üldse geopeitusest midagi teadsin, siis avastasin ta ükskord kaardi pealt pooljuhuslikult. Esimese pealevaatamisega tundus suhteliselt ulme, aga kui süvenema hakkasin, siis ei olnud väga keerulist midagi. Kuna päris 100%-list veendumust teooria õigsuses ei olnud, siis tegin ühel õhtupoolikul sinnakanti asja, et vaadata eeldatav asukoht üle. Koht tundus sobivat, tulin siis hilisemal kellaajal tagasi ja leidsingi aarde täpselt sealt kust ma olin eeldanud. Tänud peitjale.
Alustame sellest, et Tartust vaadates ei saanud sellest mõistatusest kohe mitte sokkigi aru. Kui nüüd Kaupo uuesti rohu ära kaotas ja mõningane kohalik olustikupilt ka teada oli, hakkas justkui mingi kujutlus tekkima. Millalgi sai üldpiirkond lukku ja inimkontrolli abil roheliseks tehtud. Kui nüüd õhtul ilma plaanita liikvel olime, tundus hea mõte seda hiljutiste leidude valguses kontrollida.
Kanäe, millest on võimalik mööda sõita, ilma et aimugi oleks. Alguses sai suur tiir tehtud ikka piirkonnas, kus ühtegi sobivat puidust ehitist ei leidunud. Siis leidsime ilmselt otsitava, aga esimese püherdamistiiruga midagi silma ei hakanud. Oi, kuidas mõttes kirusin, et linnariietega tulin. Mis teha, geokihk on suurem. Teise ringiga leidsin rohupurgi üles. Hurraa! Aitäh peitjale ja taastajale!
No ei ole tore haigena geopeituda :D Kõik kohad on kanged ja selliste aarete juurde roomamine pole üldse tore :D Leitud ta ikka sai õnneks.
Õige veekogu leidmine kerge polnud, ühes kohas kus käisin, polnud parte, siis uurisin vähe paremat kaarti, kus paistis ka pardile sobilik veekogu ja tops saigi päästetud. Tänud.
Vanaema rohu otsingud olid ikka päris probleemsed, terve Tallinn ju kohti täis, kus veekogu lähedal justnimelt Rimi saia müüakse. Õnneks sai see õige koht nüüd leitud. Aitäh!
Eks kirjeldus on just selline nagu ta ongi :) Õnneks ei pidanud välitöödega ennast pikalt piinama,esimene ülekontrollimist vajav teooria pidas paika.Õhtune muust melust rahulikum aeg ainult soosis kiiret leidu.Tänud!
Keegi aus kodanik viis rohu vanaemale tagasi. Nüüd sai rohi otsa ning otsustasin ise talle uue viia, aga ka ma libastusin seal...
Aaret pole oma peidukohas. Palun muuta ajutiselt kättesaamatuks!
Täna sai see aare ette võetud, kõik logid läbi loetud mõtlesin ainult ühe võimaliku koha välja. Ajasin geovankri koos noorpeituriga välja ja läksin asja kontrollima. Vesi oli aga puust ehitist ei leidnud kusagilt. Järsku turgatas veel üks mõte pähe- mõelda tuli pisut laiemalt. Objektil oli järeltulevast põlvest kasu niipalju et keegi ei vaadanud imelikult kui koos tuuseldasime. Jalad jäid kuivaks. Tänud.
Arvasin algul, et tean mis Rimist jutt. Aga siis ei leidnud ühtegi puidust objekti ning lähedal oleva tiigi juures juba on aare. Aga ühtegi teist sobilikku Rimi ka ei teadnud. Sain kaasmängijalt vihjeid ning läksin ikka valet tiiki vaatama. Õige tiigi juurest olen korduvalt mööda kõndinud, aga pole vist sinna poole vaadanud ning ei teadnud sellest midagi. Nüüd kohale minnes vaatasin ka igast nurgast objekti, aga ei näinud. Lõpuks aga näkkas, õnneks oli õhtul mugusi vähe ning ei veninud väga pikaks. Kirjeldus oli väga hea :)
Alguses tundus see aare tõeliselt võimatu pähkel, aga tasapisi hakkasime sellelt koort maha toksima ning lõpuks jõudsime päris mõistliku kohani. Vaatasime veidi ringi ning kohe tundus peidukoht silma jäävat. Kontrollida aga ei saanud, sest mugusid oli kolmel päeval järjest liialt palju, et vabalt tegutseda saaks. Lõpuks vihm ja külmem ilm oli mugud eemale peletanud ning saingi otsima hakata. Täname peitjat!
[Unknown Cache] grandma lost medicine Visit Log Eelmine kord vaatasime vanaema maja, seekord tsekkasime kuhu reanimobiil ta viis. Kaks naaberrahva last röökis mänguväljakul nagu oleks terve lasteaed kohal. Me enda kolme ei kuulnudki. Aare oli täitsa heas korras ja ka memm lasti kenasti koju nagu üks onkel kõriplaastri ja kanüüliteibiga, pläru ees. Logitud.
Lahenduse nuputasin juba ligi aasta aega tagasi välja, aga siis oli "rohi" kadunud. Nüüd sai vana võlg ära tehtud. "Rohi" oli kenasti oma pesas :) Aitäh peitjale!
No see aare oli küll kõigi sokivärvide vanaema! No tegelikult mingid ideed mul olid, mis küll päris täpsed polnud. Lõpuks õnnestus siiski koht välja peilida. Mugusid õnneks eriti polnud. Sain aarde kenasti kätte ja logitud. Tänud!
Jeerum, need vanaema tablad! Ma olin täitsa kindel, et kaotajal nad laiali pudisesid hoopis teisel pool maja… Aga nüüd on nad igatahes leitud :). Kodus avastasin, et logiraamatu ümber oleva kummi unustasin endale käe külge. Ilmselge märguanne, et mul on omale ka üks ports mälu toetavaid tablette tarvis soetada. Jälle! :D
Kuna asuhoht oli varasemalt teada siis seekord lihtsalt kiire logimine ja tehtud.
Mhm! Keegi teine saab vanaemale vahepeal tablette viia? Mul enda omadega kohalejõudmisega läheb veel aega…:D
Olin ilmselt õiges piirkonnas. Kuna aga mugusid liikus pidevalt ja ilm ka kõle, siis ei viitsinud seal kauem passida. Mõni teine kord tagasi.
See aare on kaua pinnuks silmas olnud. Vähemalt kaks korda olen nende aastate jooksul käinud otsimas ka: ühe korra vales kohas ja teist korda õiges kohas. Mõistatust olen üle lahendanud mitmeid kordi kuna õigest kohast aaret ei leidnud ja minu arust Inga kunagi ütles ka, et see on vale koht. Igatahes nädala alguses tööl sain mõistatusele taas mitu võimalikku lahendust ning otsustasin taas kontrollida seda mis mõistatusega ainsana 100% klappis. Kahjuks otsida ei saanud kuna mugusid oli palju ning kaks neist parkisid end peiduka lähedusse ega lahkunud sealt terve selle aja jooksul kui ma nende ümber ringe tegin. Kui õhtul ilmus Liisi ja Liivo logi siis tekkis kahtlus, et nood kaks "mugu" keda ma luurasin olid geokolleegid kes omakorda minu lahkumist ootasid. See aga tähendaks, et mõistatuse lahendus on õige. Kontakteerusin Liivoga ja selgus, et koht oli küll õige aga me olime objektil erineval ajal. Tänane külm tuul ning külmunud maapind soosisid otsimist kuid konteiner on piisavalt kaval, et kergelt hämaras esimese hooga mitte märgata seda. Hea, et lõpuks vanaema rohi leitud :)
Kuna seekord oli juba teada, kuhu minna, siis tegime kiirelt. Kiirelt liikumine + külmakraadid + vesi tegid kokku suure tõenäosuse libastumiseks. Seda aga kahjuks natuke vales kohas. Kohale jõudes arutasime, kes hakkab taksiks. Kuna noorgeopeiturile meeldivad taksid, siis oli seekord tema kord. Mina olin aga hoopis valgustehniku rollis. Ja kuna Murphy oli täna õhtul tööl, siis leidsime aarde loomulikult kõige viimasest kohast. Aarde konteiner oli päris huvitav, aga logiraamatu kätte saamisega oli veidi raskusi. Järgmistel on ka kindlasti raske. Tagantjärele mõeldes, oleks pidanud vist selle logirulli tihedamaks rulliks keerama, siis oleks paremini mahtunud. Kuna oli väga pime, siis kuupäev ja nimed said retseptile kirja nii tunde järgi :) Rohu realiseerimisaeg oli õnneks kauges tulevikus!
Vanaemale aga head tervist ja pikka iga! Aarde taastajale suured tänud! Aarde peitjale tänud huvitava mõistatuse eest! Meeldis!
Aare on oma kohal aga ega seal hea praegu otsida pole tänu mahasadanud lörtsi-lume ollusele. Minu mantel jäi küll puhtaks ja saabas kuivaks.
Juba teist korda noorgeopeituriga vanaema kadunud rohu otsingutel. Koha õigsuses oleme 99% kindlad: apteek on (isegi mitu vist), parte ka on, Rimi saia peaks ka siit kuskilt saama, puidust ehitisi on siin ka omajagu. Ja kui valel pool trolli peale minna, siis tuleb viie peatuse pärast lõpp peatus. Parte oli koguni niipalju, et noorgeopeituril tekkis mõte mõni koju kaasa võtta. Õnneks pardid (üritas mitut) ei olnud nõus. Isegi vesirotti nägime. Tema aga meid näha ei tahtnud ja kiirustas juurikate alla. Proovisime siis meiegi igat moodi libastuda, aga see ei tahtnud eriti õnnestuda, kuna kõik jää oli ära sulanud. Tunk’i pildile jäänud chilliv lumememmeke oli ka juba lahkunud (ilmselt siiski sulanud), kiik õnneks oli veel alles.
Igatahes, veetsime seal omajagu aega, kuni lõpuks märkasime midagi, mis nagu igat pidi sobiks. Mugud saalisid muidugi ringi aga õnneks oli pime. Mina, kui meist “kõige väiksem”, otsustasin minna kontrollima. Riietus oli muidugi kõike muud kui sobiv, aga kuidagi ma seal hakkama sain. Rohutops jäi seekord küll leidmata, aga olen kindel, et koht on õige. Varsti läheme tagasi ja siis läheb meist sinna juba noorgeopeitur. Tal ilmselt nats lihtsam. Peaasi, et nüüd ruttu jõuaks, ega need rohud ju teab mis kaua ei säili.
Tänud peitjale mõnusa jalutuskäigu eest!
Miski väga emotsioonivaba koht oli meil otsimiseks valitud.
Arvuti taga sai õige koht välja otsitud, kuhu memme rohi pudeneda võis. Eelmise päeva hommikul kinnitas Anne kohta, ainult mugusid oli palju liikvel. Nüüd kui olime Tallinna Allilmas oma riided ära määrinud ja oli aeg neist viimast võtta, ega pesupulbrit tohi raisata. Ööd on siin mustad ja mugud ei liigu. Rohutopsi saime ruttu kätte.
Taskulampidega pimedas oli meid juba päevotsa taksikoerteks treenitud, asi see rohi nüüd siis öösel ära viia, tänan!
Alustame sellest, et kindlat visiooni omamata käisin eeldatavas ümbruskonnas sihitult uitamas. Jõudsin veekoguni, mille äärde oli keegi partide jaoks Rimi saia pudistanud. Linnud aga olid juba nii täissöönud, et kükitasid kohevate pallikestena jääl ega viitsinud toidupalakestest väljagi teha. Hakkasin minema puidust ehitise poole, kuid näis, et sellist tegelikult nagu polegi. Aga vahest ma lihtsalt ei märka? Ah pole hullu! (Tähendab, peale minu ühtegi teist küll ei paistnud.)
Niisiis võtsin nõuks 2-3 minuti kaugusel kõik teerajad läbi käia, lootuses õige koha peal libastuda, üldine jääkiht igatahes rääkis selle kavala plaani kasuks. Pidamine oli kehv ja liikumistempo vastav, aga kapitaalselt libastuda siiski ei õnnestunud. Puidust ehitis jäi sellegipoolest kogemata silma ning asusin kadunud rohtu otsima. Kui paki leidsin, alles siis tabasin ära kui roheline see rohi olema pidi :o)
Kuid grass oli sealt kõik nelja tuule poole lennanud, vaid diileri jäetud tellimuste leht sees.
Sestap ei saanud ka vanaema Malle jaoks midagi kaasa võtta ja jätsin konteineri ootele.
õhtu lõpetuseks sai rohi üles leitud ja oma nimi ka retseptile üles tähendatud. Aitäh peitjale.
Sai ka natuke peitja jälgedes käidud. Rohi ise nägi väga narko välja. Kohe kõhe hakkas. Aitäh!
Vanaemal jälle halvasti, hädasti oleks ravimit vaja aga mis on kadunud, see on kadunud... Kas keegi aitaks?
Ikka annab seda muguvaba hetke oodata! Aaret pole oma peidukohas. Palun kõrgematel jõududel muuta ajutiselt kättesaamatuks!
Igaks juhuks sai veel korra kohapeal käidud, aga vist on vanaema ise oma rohu ära korjanud. Igatahes ei ole seda rohupurki seal. Palume peitjal üle kontrollida :)
Sain küll kõik välja arvutatud ja koht oli ka õige...aga tookord oli aare jalutama läinud :) Eks siis millalgil uuele katsele.
Tegelikult on kogu jutt väga loogiline ja tähelepanelikult lugedes on vihjeid küllaga. Leidsime õige koha ja puidust ehitise üles, aga "rohutopsikut" kahjuks veel mitte. Loodetavasti on see ikka omal kohal ja teisel korral veab paremini :)
Ühekorra käisime vaatamas kus ta võiks olla, aga siis veendusime, et mugud on sealkandis päris populaarsed. Ai kurjam, ma vist kilkasin, kui ma leidsin ta. Vaimselt valmistasin ennast ette, et täna nüüd leian ja muud variant ei ole. Panin selga korraliku rooba geovarustuse. Nüüd on hea olla. Logitud sai keskööl. Tänud peitjale. Muidugi tahaks peitjale paar sellist kõvemat sõna öelda, aga eks seda siis mõnel geoüritusel. Ahjaa ja uskumatu, aga pardid prääksusid ka ööpimeduses.
DCXLII. Kui nüüd selgus, et vanaema rohutopsiku jälle kaotanud, tuli olenemata mõne Karli manustamisest kohe kiirustada. Läksin kontrollisin kohta, kus eelmine kord vaid tühjaks varastatud tabletipurgi leidsin. Küllap pudenes nüüdki samas. Nii oligi, kell 00:30 leitud.
Oleks teadnud, et pliiatsit pole, oleks jätnud.
Uus topsik on paigas. Katsetan natuke teistmoodi. Ehk seekord ei jää kellelegi jalgu.
Leidsin tühja aarde topsiku, puudub logiraamat ja muu staff. Topsik minu käes. Vajab taastamist!
Selle aardekirjeldusega sobib siiski vaid see koht! Endal on selle kohaga palju mälestusi ja seiklusi, kuid neid ei saa paraku mõistatusaarde logisse kirja panna.
Vanaema kadunud rohuga on aga lood täbarad, leidsin üles küll kaotatud rohutopsiku, paraku on mõni tabletihimus tegelinski selle tühjaks röövinud ;(
Müts läks väga kiiresti pähe tagasi ja asi tuli sahtlipõhjast välja. Eile õhtul meenus üks koht, kus olin kolm aastat tagasi parte näinud. Läksin täna kohale ja seal konteiner oligi. Kuigi see koht... mnjah. Ütleks, et linnas on teisi kohti, mis vastavad aardekirjeldusele oluliselt rohkem kui see koht siin. Aga nagu ütlevad klassikud, et lõuad pidada ja edasi teenida, seda ka teen.
Kadunud rohu asukoht oli juba ammu teada ja olin seal samal päeval kui Kadri ja Peep. Täna tibutas vihma ja mugud hoidsid parajasse kaugusesse. Aitäh!
Olin vanaema kadunud rohu müsteeriumit pikka aega proovinud lahendada. Olen tallinlane aga ei tea midagi sellest lõpp-peatuses olevast masuudi haisust. Ju siis nina niivõrd ära harjunud. Puidust maja olen ka otsinud, seda polegi siiamaani kohanud. Umbse ümbruskonna sain siiski kirjelduse järgi paika panna. Eile õhtul mõtlesin välja ka ühe huvipakkuva koha, kuhu võiks vaadata.
Läksin kohale ja leidsin enda eest 2 seltskonda. Esimene seltskond koosnes kellegi vanaemast, kes istus ja tegi vahepeal ka mingit imelikku aeroobikat. Võib-olla otsis oma kadunud rohtu. Teine seltskond koosnes amelevast noorpaarist. Seega läksin vähe kõrvale ja nosisin oma just ostetud sööki. Kui olin oma tegevused kõik lõpetanud, siis täpselt mõlemad seltskonnad otsustasid lahkuda. Polnudki täna veel niimoodi vedanud, et minu jaoks tehakse plats puhtaks just siis kui mul seda vaja on. Pärast natukest uurimist leidsin rohu üles. Ennem siin olnud vanaema oli selleks hetkeks juba silmapiirilt kadunud ja seega panin rohu tagasi paremaid päevi ootama.
Tänud aaret taastamast!
Kolm tundi ühistranspordiga ringi tiirutamist ja teooriate kontrollimist ei viinud positiivse tulemuseni ja leiab see aare oma auväärse koha minu poolt lahendamatute mõistatusaarete sahtlis. 1-0, müts maha ja sügav kummardus.
Selle mõistatuse lahendus oli mul jäänud pooleli, jõudnud olin ma sinnamaale, et piirkond oli 1km raadiuses kindlaks tehtud. Hooldusvajadus keelas edasi pingutamast, nii et ma natuke tundsin ennast statistina ka, kui ööpimeduses puitobjekti kallale läksime. Sellest, et saime ka motospordivõistlusest osa, Lauri juba rääkis, ei hakka üle nämmutama.
Muide, kui purgilt kaane maha sai, võis juba ka 11.10.13. olla, aga lepime kokku, et ei olnud.
V nagu vaevalise vanaema vaevaliselt kadunud rohu nimeline vaevaline aare. Tuli väga vaevaliselt. Tunnistan ausalt polnud sellest lombist enne midagi kuulnud. Pole nagu kohalik ka ja ei tea neid päälinna suuremaid supluskohti peast. Läks aastaid-aastaid-aastaid enne kui õige lomp hakkas silma. Õigemini nüüd kus head inimesed on asja taastada võtnud piisas vaid peale vaatamisest kui õige "veekogu" kaardilt vastu jõllitas. Maaamet on väga head tööd teinud, varsti võib kaardile kanda ka kõik kõrvalasuva maja vannid. Välitööd läksid väga ladusalt kui jätta välja lõbus seik liiklushuligaanidega, kes osalesid improviseeritud autoorienteerumise etapil. Etapp kujutas endast sõiduautol kõikide piirkonna kergliiklusteede läbimist kontrollaja raames. Meie pargitud sõiduk aga põhjustas võistlejatele suurt peavalu, mille tulemusel pidid nad läbima nii edaspidi- kui tagurpidi käiku kasutades ka võistlusalalt väljajäävad teed. Siirad vabandused.
Alguses läksin natukene valesse kohta ja otsisin seal puidust ehitise juures. See aga osutus valeks. Tunnike hiljem jõudsin juba täitsa õigesse kohta aga see rohupurk oli sinna nii hästi kukkunud, et esmapilgul ei jäänud silma. Mis teha, kui pole nägemist antud. Tänase esimese leidja abi kulus natukene ära ning varsti oligi rohupurk näpus. Tänan taastamast! :)
Tore, et on usinaid geopeitureid, kes omanike ignorantusest hoolimata aaretele uue elu annavad. Nägin hooldusteadet just hetkel, kui aardest põhimõtteliselt mööda kõndisin. Seal, kust ma teda üsna mitu korda otsinud olen ja ka varemleidnutelt kinnitust saanud, et seal ta olema peab, oli täna aare täies hiilguses olemas :) Aarde kontseptsioon mulle meeldib. Aitäh taastajale!
Ka minu vanaema rohi kadus samal marsruudil ära. Asub samas kohas, kus vanaema Malle rohi kadunud oli. Head otsimist :) (GP juhendit tõmmates tuleb logirull ilusti kätte)
Juba üle poole aasta olen peitjale meelde tuletanud, et aare vajab taastamist. Kui alguses mõtles ta lihtsalt vabandusi välja ja lubas nädala jooksul taastada, siis nüüd ta ignoreerib igasuguseid teateid ning viimati lubas aarde üldse arhiivi panna, kui keegi talle veel asjast rääkida julgeb. Seega - kas kellelgi varemleidnul oleks tahtmist antud aare taastada? :)
Vaene vanaema. On seal aga uudishimulike mugusid, küll koerakese, küll lapsevankriga. Lausa ime, et nad pole varem rohutopsi leidnud. Mina leidsin aga kuna oli aegumistähtaja juba ületanud mõtlesin, et ega see vanaemale kasuks tule ning jätsin ta sinnasamma. Tänud.
Koha, kuhu võis rohi kaduda, olime ammu paika pannud, kuid eelmised otsingud ei andnud tulemusi. Seekord hakkas näppu. Tänud!
Oleme seal mitmeid-setmeid kordi käinud luurel, no ei saa, kord palju mugusid, kord pole sobivat riietust, kord sada muud põhjust. Seekord otsustasin, et saagu mis saab, teeme ära. Panin selga õiged riided, valisime sobivalt pimeda ja hilise aja ning kehva ilma. Ja nigu naksti!
wooo-hoo, seda aaret väga ei lootnudki leida, aga rattaga mööda sõites mõtlesin korra veel kõige rohkem kahtlustatud kohale päevavalges pilgu peale heita ja seal ta oligi. tegelt järgi mõeldes koht kirjeluse järgi ikka suht üks-üheselt tuvastatav.
Hoolimata topeltannusest skeptitsismist sai ikkagi ennastsalgavalt aare ära toodud. +1 muhk ka tasuta...
Leitud Miaga jalutuskäigu ajal. Olin paaril korral ka varem seda aaret lahendada proovinud aga seekord oli asi isegi liiga lihtne. Ei saagi tagantjärgi aru, mis varem leidmist takistas kuna lahendusvariante on ainult üksainus.
selgus, et olin viimati täiesti õiges kohas. täna olid ilmaolud, aasta- ja kellaaeg otsimiseks just sobivad ja rohupurk jäi kähku silma. tänud!