Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud koos 200 meetri kaugusel kagus tegutseva geosõbraliku Mesipuu talu (vana võro nimega Pütu talu) perenaise Maie ja peremehe Hennuga. Aardekast pesitseb Lättemäe jalamil paisutatud tiigi kaldal. Lähistel on (olnud) rohkelt kopratammesid, vaarikaid, mustikaid ja looduslikke pokusid, mööda voolab Võhandu jõgi (Pühajõgi). Ülesvoolu seisab Pühajõe ääres vana veskihoone, lähedal laiub Sitalisõ soo, 7 km kaugusel on Pokumaa ja muud külastamisväärsused.
Mesipuu talu hoovil asub Jõgehara külaplats ja külakiik. Mesipuu talu varasem iga-aastane suursündmus Rehepapi Seitse Ametit sai 2004. aastal Põlvamaa turismi arendamise konkursil parima uustulnuka tiitli. Rehepapi päeva on väisanud korraga kuni 1000 külalist, teiste hulgas ka mitmed geotiimid. 2007. aastal leidis aset lausa samanimeline sündmusaare.
Tere tulemast geosõbralikku Mesipuu tallu ning lustakat ja turvalist aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: http://www.mesipuu.ee
Aarde sildid: soovitan (6), lahe_teostus (5), lumega_leitav (2), piknikukoht (1), lühem_matk (1), lõkkeplats (1), telkimiskoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC264RJ
Logiteadete statistika: 160 (100,0%) 0 5 2 2 0 0 Kokku: 169
Tulime pealinnast kondama, kolmes Eesti vallas oli logitud aare puudu. Kui Kanepi tehtud, jääb veel Setomaa ja Ruhnu. Viimase jätame magustoiduks. Aitäh aardemeistritele!
Pr.K oli pime kui kana (minu enda sõnad) ja tuhnisin kuskil võsas kuniks noorpeitur ütles,et emme kuuuuule ma nägin seal enne sellist asja mis äkki on aare, läksime vaatama ja nii ta oligi :) vahva teostus ja nõustun eelnevate logidega et kõrvahargipuu :D
Koordinaat näitas veidi mööda, aga ega see suur mesipuu naljalt ikka märkamata ei jää. Aare kuiv ja korras, aitäh!
Näib sedamoodi, et ma pole siia kanti umbes 14 aastat sattunud. Täna, krõbeda talveilmaga sai aardekesele küüned taha aetud. Ilusat uut geoaastat!
Mõnus väike kõrvalepõige. Rada oli niiske ja keegi või miski oli georajale puid langetanud. Lisaks olime mõnda aega geopimedad. Kuid õnneks sai aare leitud ja logitud. Aitäh peitjale!
Kindel, et see ikka mesipuu on ja mitte kõrvahargipuu? :)
Tänud!
Põlva orienteerumispäevaku start asus aardest u 100 meetri kaugusel, nii et taas päev, kus sai kaks meeldivat hobi ühendada. Otsustasin mesipuu üles otsida enne starti, kuna kunagi ei tea, kui kaua metsas minna võib ja kui sassi pea on joostud. Aitäh toreduse eest.
Sansam-Heigo oli nii tubli inimene, et oli valmis kohapealse krempli mitmel korral välja vahetama. Tehku ma ainult valmis. Nõva Teeme Ära puuladumistalgutelt sai sobiv pakk koju veetud, poolteist kuud selle otsas istutud ja lõpuks sobilik mesipuu valmis saetud. Heigo paigutas enne geojaani veidi madalamale kui seni oli - on turvalisem ja leidjasõbralikum. Loodetavasti kestab taas kümmekond aastat muretult :-) Suurimad tänud Heigole abi eest!
Kuna oli siia kanti asja siis käisime aarde juurest ka läbi. Aitäh aarde eest.
Aitäh peitjale!
Ma väga eeltööd ei tee ennem trippimist ja oleks kindlasti midagi siia leidnud kasvõi Haanja metsadest. Aga saatsin peitjale kirja ja vaatame mida siin ette võtta.
Aarde sisu ja karp on korras, kuid aarde kest, mis kogu peitmislahenduse üldse võimalikuks teeb, on oma aja ära elanud. Kunagi oli see kindlasti innovatiivne ja äge peidukas, kuid hetkel isegi natuke eluohtlik. Ausõna peal püsib see krempel seal koos, kuid tavapäraste aarde hooldusvahenditega ka seda parandada ei õnnestu. Vajab ikka kapremonti, et esialgne lahendus säiliks.
See asi siin on ikka täiesti täieliku lagunemise ääre peal. Tagasi pannes pidasin hinge kinni, et kogu see krempel mulle juppidena pähe ei saja. Seekord igatahes vedas. Tänud peitjale
Kui mesitaluperemehel enam kogukonna hüvanguks tisleritööga aega tegeleda pole, siis tõsine restaureerimishuviline peaks käesoleva aarde ea pikendamiseks kaasa võtma pildil näidatud eseme, mis on ühe käe kahe sõrmega üles tõstetav...
Aardekarp ja selle sisu olid täitsa kõbusad, aga ümbris on tõesti üsna räsitud olemisega. Tänud aarde eest!
Tegime asja Kanepisse ja kuna selle aarde puhul oli silma jäänud logidest, et karp katki, siis võtsime selle aarde külastamise ka ette. Vaatamata sellele, et tavaliselt ikka selliseid ämbrikesi kodus vedeleb, siis seekord ei leidnud suure otsimisega kohe ühtegi. Haarasin siis igaks juhuks paar tavalist karpi kaasa. Nulli jõudes ehmatas kõrgus täitsa ära, aga õige abivahend oli jalge all ootamas. Tops oli päris ribadeks, aardesisu minigripis kergelt niiske, logiraamat oma kotikeses ilusti kuiv. Kuivatasin ja panin kõik kaasatoodud karpi ning lennutasin üles tagasi. Loodetavasti saab aare peagi põhjalikuma remondi. Koduteele asudes nägime ka kena hooviga talu ära. Aitäh!
Siin lähedal toimus Põlva orienteerumispäevak ja peale seda oli sobilik ka aare üles otsida. Vajaks tõesti remonti see peidik, tops ka põhjast katki. Kusjuures nime järgi ootasin päris mesipuud, sest orienteerudes märkasin sügaval metsas mesipuu jäänuseid.
Igati vahva teostus on olnud. Praegu püsib ausõna peal koos, kuigi logiraamat kuiv. Aitäh peitmast.
Andis seda abivahendit ikka otsida. Õiget ilmselt ei leidnudki, suvaline aitas hädast välja. Tänud
Katki ja õnnetus seisukorras aare. Found it: 16.Jun.2021 12:47 Beehive / Mesipuu.
Leid tuli kiiresti ja kohalike abivahendite abil õnnestus kenasti ka nimi kirja panna. Aitäh!
Läbi kõrge rohu kohale.Pärast auto juures tegime puugi kontrolli,Caro oli neid endale ikka ohtralt korjanud.Tänud aarde eest.
Kahlasime läbi roheluse sillani, siis leidus mõni üksik maasikas ja ka otsitav. Ümbris on väga ära väsinud, sai täna nibukatest vöö ümber sätitud, ehk kestab. Tänud peitjale.
Väga lahe aare! Teel aardeni tasub olla tähelepanelik! Raja ääres on palju magusaid metsmaasikaid, aaret otsides saab kõhu täis :D Aitäh peitjatele.
Šašlõkiämbri põhi mitmest kohast katki ja vajaks väljavahetamist. Minigrip ka auguline.
Teel aardeni oli korralik võsa, kus peitsid ennast kurjad nõgesed. Samal ajal kui Karl aaret otsis, maadlesin mina nõgestega. Tagasiteel tegid nad mulle 1-0.
Tulime mesipuud vaatama. Mett moka peale ei saanud aga mõned nõgesed vastu sääri külli. Aardeleiuks oli kohapeal väga hea abivahend ja pikkus tuli ka kasuks. Aitäh aarde eest!
Tops paistis juba kaugelt ja ega selleni ulatuminegi just eriti raske polnud, tänud.
Väga huvitav aare! Leidsime kiiresti, kuid kättesaamine ja tagasipanek osutus aeganõudvaks. Tänud peitjale!
Teel aardeni sõitsime mööda imearmsast lambakarjast, kus oli nii väikesed kui suuri tegelasi. Aarde tuvastasime ruttu ning alla saime ka, aga üles panekul murdus õige abivahend ära ning jârgmist sama head ei leidnudki, nii et tagasi panek võttis päris kaua. Aitäh!
Kevadpüha kolmas aare üllatas oma teostuse poolest. Jõudsime õige kohani väga kiirelt ning aare jäi samuti kohe silma. Abivahendeid leidus seal rohkem kui üks. Võiks mõelda uuele konteinerile-kaas ja põhi on veidi kannatada saanud. Lahe idee ja teostus, tänud peitjatele!
Siin käis Tõnu otsimas ja logimas. Ja eks seal oligi jõudu vaja. Huvitav teostus. Täname!
Uuel aastal uue hooga, lendasime ikka mesipuu poole. Tahtsime mesipuud maa peale tuua, et natuke säält mett juua. Taru jõudis maa peale küll, ainult et langevari oleks lisavarustusena marjaks ära kulunud. Nimed kirjas ja üritasime atribuuti tagasi saada. Sel hetkel oleks küll nt ühte karu lähedusse soovinud, kuid mis teha, jõud ei aidanud, aitas siis nõu ning lõpuks sai kõik tagasi, nii nagu oli eelnevalt. Aitäh toreda aarde eest!
Sihukeste mesipuude pääle olen ma maias kui karu. Maiustama oleks tükkinud isegi siis kui mesilinnud platsis - aga täna ei olnud. Nõgeseid nagu ka ei mäleta, seega üsna valutult sain logi kirja. Kirjelduses "jm" kujul ning vihjes täpsemalt viidatud atribuut läks käiku, ilma poleks vist täna saanudki. Aprillikuiste hooldajate tehtud töö paistab kenasti püsivat, samas aarde auväärne vanus on välisilmes säilitatud - muinsuskaitse vääriline restaureerimine, pole midagi kosta!
Mis puudutab Rehepapi Seitset Ametit, siis meediakõmu põhjal tähistati seda päeva suurelt viimati aasta pärast aarde peitmist. Ühtlasi oli see seitsmes kord. Kas kaheksas amet on nälg? Võrdluseks - Hunt Kriimsilm pidas enne nälgimist ikka üheksa ametit ära :D
18:27 Hiilisin diskreetselt metsas, juhindudes gepsust mis vahelduseks õiget suunda näitas -- kuni kuulsin hüüdu "Leidsin aarde". Siis ühinesin seltskonnaga, keda juhtis Epp ja kes olid aardele lähenenud teiselt poolt läbi nõgeste. Teolt tabamine :) Tänan!
Peale Kopra Teisipäevaku orienteerumist positsioneerisin end geogaardil, et leida paremat teed koju ja üllatuseks nägin, et olen väga lähedal ühele võtmata geopunktile. Sõitsime ligi ja ees kõrgusid nõgesed!!! Püüdsin poisse säästa ja minna mööda põlluäärt aga väga vale otsus oli :D Ei läinud edasi paremaks midagi! Siis aga kahlasime läbi ja saimegi leiu! Eheee! Aga me ei olnud selles metsas üksi!!!! :D Aare oli korras ja EVEJ ja Aitäh!
1.juunil tekkis üks mõttepoeg sel jaanipäeval mitte kodus lõkke ääres istuda, vaid hoopis kuhugi mujale sõita. Millegipärast ja täiesti huupi langes valik Lõuna-Eestile. Nii sai alguse 22.-24.juuni kestnud mõnus miniseiklus lastega, kus aarete otsimine ei mänginud küll peamist rolli, kuid siiski olulist osa meie puhkusest. Valisime välja aarded, mis kandsid silte "lahe teostus", "ilus vaade" või lihtsalt "soovitan" ning mis maastiku raskusastmelt ka meie noorimale, peatselt 4-aastaseks saavale liikmele jõukohased tundusid. Esimene peatus peale Tallinnast startimist oli Pühajärve hotelli suurepärase järvevaatega kohvik-pubi, kus nauditava lõunaeine pidasime. Teise peatusena külastasime alati meeldivaid emotsioone pakkuvat Pokumaad ja kolmandaks saabusime Mesipuu juurde. Lähenesime algul valest suunast ja saime rinnuni nõgestes vaielda, kas minna otse edasi või ringiga. Otsus langes nõgesevabale ringiga minekule ja siis oli vaid kohalejalutamise ja leidmise vaev. Kena viisakas teostus, meie täname! Pererahvast ei tundunud kodus olevat, seega jäi külakiik seekord uudistamata.
Keerasin oma tee Põlva orienteerumisteisipäevakult Savikoja aardeni läbi Mesipuu. Kerge sörk teelt aardeni ja tagasi. Mesipuu on küll väsinud aga püsib tänu eelmistele leidjate konverveerimistöödele. Edasi Suurjärve poole.
Hakkas vaikselt väike Võrumaa aardetuur läbi saama. Eelmise päeva, võiks isegi öelda ööpäeva, kestnud Võhandu maraton oli teinud kogu keha pehmeks ja samal ajal ka igalt poolt kangeks. Siiski leidsin endas jõudu sirutada käed selle hapraks pehkinud mesipuu poole, et see siis hellalt süles autoni tassida. Tegime väikse tehnilise hoolduse ja panime nimed kirja. Õnneks mesilinde sees ei olnud, nagu eelmisel suvel mitme aarde juures ilmsiks tuli. Mõnikord üsna valulikult. Tiik oli kuivaks jäänud aga sellegi poolest on kena kohake. Tänud peitjale.
Kuna aare jäi teele, siis otsustasime ära logida. Ega ma väga ei viitsinud, aga kuna soovitan silte oli ka küljes, siis jäin ikka nõusse.
Nullis oli suht kehvas seisus kast. Timmul läksid silmad kohe särama. Võttis kogu kupatuse auto juurde kaasa ja kukkus meisterdama. :D Akutrell ja muu varustus läks kõik kasutusse, tegin ta tegutsemisest video ka ja saatsin peitjale. Tundus, et ta jäi rahule. :)
Nii korralikku hooldust polegi vist ühelegi aardele veel teinud. :D
Tänud peitjale aarde eest. :)
Ei osanud enne seda aaret midagi oodata. Eks seetõttu oli ka meeldiv üllatuda. Natuke oli vaja muidugi nuputada, et kuidas see karp nüüd kätte saada, aga õnneks oli abivahend läheduses olemas. Täname!
Vahva vidin ja kui lihtsalt tuleb see pikkadel. Logi kirjas. Tänud
Alles sain uute kaaslastega tuttavaks kui juba nad jätsid meid maha. Oleks nad teadnud kui lahe aare siin on ja kui maitsvad ja suured metsmaasikad! Aarde tagasi panin ikka ise, enne pugisin maasikaid. Tänud mammude eest, üli lahe teostus aardel!
Tänud peitjale ja tänud putitajale! Tore aare, mis soovis ka natuke tegutsemist.
Üllatavalt lihtsalt saime ligi ja ka konteineri kätte. Väga lahe, täname!
Kuna olime enne vihjet lugenud, tuli leid kergelt. Vahetasime välja katkise ämbri tervema vastu. Aarde ümbruses veel viimased metsmaasikad. Täname!
Selle mesipuu saab ju kätte küll, suht lihtsalt kohapealse abivahendiga. Aga tagasipanemine ... no õnneks oli tugev kaaslane olemas.
Kohapeal sai veidi ringe tehtud enne kui sai õiges suunas vaadatud. Tänud peitjale
Maasikaid oli siin hetkel veidi vähevõitu, aga selle eest magusad. Nullis pani asi veidi pead kratsima ja logisid lugema. Pärast vaatasin veel veidi avarama pilguga ringi ja ta oli olemas. Aarde seisukord oli sama mis eelmisel leidjal. Tänud peitjale.
Kohale sõites mõtlesin, mis see 2.5 maastik on, võib palju raskem olla kui keskmise peitja 2.5. Pärast parkimist hakkasin mööda heinamaa serva minema ja nägin, et null asub teisel pool kõrget võsa. Läksin tagasi ja leidsin parema raja. Kui esimest korda aaret nägin siis reaktsioon oli "mida ******", mul jõudu täna pole. Siis nägin abivahendeid ja leid tuli lihtsalt. Šašlõki ämbris on külje peal väike auk ja põhjas suur läbiv pragu. Sisu oli kuiv. Aitäh emotsiooni eest.
Kõigepealt sai Mesipuu talu perenaisega juttu puhutud. Tagasi selle aarde ikka saime :) Aitäh peitjatele!
Tänu Põlvamaa aarete sarihooldaja Janarile on ka Mesipuu aardel suurem hooldusvajadus mõneks ajaks maas. Suur aitäh Janarile kohapealt konsulteerimast ja mesipuud putitamast! Suurepärane eeskuju teistelegi hoolivatele mängijatele. Üheskoos teeme EV100-ks kõik aarded korda :-)
Neti oli mul täna kaardilugejaks kõrval, juhendas mind kogu päeva vältel. Aga selle aarde juures vedas meid tehnika alt. Sõidame sõidame ja ühel hetkel ütleb Neti, pea siin kinni, aare on seal põllu peal vist nende puudesalgu keskel. Pean siis auto kinni ja vaatan kaarti ja ei saa aru, mida see kaart õieti näitab. Punane täpp on tõesti keset põldu, aga minu mäletamist mööda peaks see olema hoopis metsa serval. Nüüd aaret uuesti laadides, tuleb välja, et googel on meile mäkra mänginud ja meid 3,2 km aardest eemale juhatanud. Nüüd autole uuesti hääled sisse. Õnneks juhatas kaart meid sellel korral õigesse kohta. Kohapeal leidsime üpris õnnetu konteineri. Panime oma nimed kirja, aga süda jäi kripeldama, et kuidas sa sellise kehvas seisus asja üksi metsa jätad. Nii võtsimegi ühendust omanikuga ja saime loa omavolitsemiseks konteineri kallal. Tõin autost natuke abivahendeid ja tegime Netika natuke remodnitöid. Nüüd peaks konteiner natuke asisem välja nägema ja ka natuke vastu pidama. Tänud peremehele aarde eest.
Mööda pehmevõitu teid kulgedes võtsime suuna siit kaudu. Kena paik.
Tänud peitjale! Mesipuu on tõepoolest väsinud.
Teel Võrru külastasime marsruudile jäävaid aardeid. Mida lõuna poole, seda talvisemaks läks :D Kuplitevahelised jäised kurvid olid päris ägedad, samuti sai auto parkida tee kõrvale heinamaale, ilma kartmata sinna kinni jääda. Aarde juurde on ilus tee rajatud puude langetamise teel, loodame, et see töö siis aaret ohustama ei hakka. Aardekonteiner on jätkuvalt läbi, aga katus peab veel.
Väga vahva ülesehitus on sellel aardel. Välimine konteiner on aga ajaga purunenud ja vajab peremehe kätt. Kohapealsete vahenditega parandada ei anna. Tänud!
Tip ja top. Kenasti temaatiline natuke ajahambast puretud aga rahuldavas seisus ja kuiv. Natuke vaarikaid ja kohutaval hulgal kõrvenõgeseid. Aitähh.
Tänased kolm viimast olid Lauril juba leitud, niisiis üksi tuli mul siin tähelepanelik olla. Paavo mesipuu sai esimeseks… Konteiner oli kuiv, aga kunagine uhke ümbris hakkab loodusele kohe-kohe alla vanduma. Näpsasin siis igaks juhuks karpi poetatud puumündi kaasa, et kes teab, millal keegi järgmine sinna satub ja läheb teine niiskusega veel hukka... Aga praegu logisid vaadates tundub, et ikka satub… :D.
Aare jäi kohe silma. Esimene mõte oli muidugi kättesaamise küsimus, kuid õnneks oli kohapeal abivahend olemas, mis oli minulegi jõukohane kasutada. Aitäh.
Mina kaotasin meepurgi lähedust tundes loogilise mõtlemise ja valisin mitu korda vale lähenemistee. Emamesilane Piia suunas loomulikult ähmastunu õigele suunale ja niimoodi saimegi peagi oma emotsioonide meekärjes veel ühe kannukese täita. Täname toitmast
Leitud :). Mesipuu on üsna kehvas olukorras.
Päevavalges sai kohale täitsa ilma nõgesteta. Õnneks oli abivahendeid küllaldaselt nii et saime ettevaatlikult kätte ja tagasi ning logi ka ikka kirja. Meie täname!
No kus siinpool Eestit on alles kõrvenõgeseid! Tamm oli äge. Aare ise ka! Aga aarde peidukasse tagasipanek pimedas on muidugi paras katsumus. Aga hakkama saime. Tänud peitjatele!
Kunagi ilmselt uhke asi olnud, aga praegu õnnetuks jäänud. Peab väga ettevaatlikult temaga käituma. Tänud peitjale!
Tore aare! Aardekarbil on üks auk külje peal sees, kuid seest oli õnneks kõik kenasti kuiv. Puhastasime karbi seest ka ära - see oli üsna puupurune. Augu oleks ka ära lappinud, aga teipi meil kahjuks kaasas polnud. Lahe teostus!
Siin oleks kindlasti põnevam olnud kui enne logisid poleks lugenud. Meie juurde tahtis aare igatahes suure hooga tulla. Tagasipanek läks õnneks ladusalt. Lahe asi, aitäh!
Leitud kiirelt, aga kättesaamisel oleks peaaegu vastu pead saanud sellega kuna abivahendil murdus "konks" ära. Tänud.
Tsirkust sai omajagu. Näppisime seda aaret küll, aga kuna pesa oli sees, siis arvasime, et tüng. Vaatasime veel ringi ja tegime ka aeroobilisi liigutusi, kui siis lõpuks kahtlustasime ikka seda pesa. Keerasime selle pesa pea peale, tuli aare ka välja. Täielik ajaraisk vahepeal, kuigi olime aaret juba vaadanud. Õnneks ei läinud tühjalt minema. Aitäh!
Aardesse olid sipelgad pesa teinud. Aare ise päris omal kohal ei olnud, panime sinna kus ta peaks olema.
Abivahendit kasutades kätte saadud ja tagasi pandud
Vahel on nii, et keset nädalat kisub hing kuskile võssa, mille peale on täitsa hea avastada, et kodule suhteliselt lähedal siiski veel on aardeid, mida otsida. Siit piirkonnast oli selliseid lausa mitu, nii et geomobiilile hääled sisse, kaasosaline peale korjata ja minek.
Tee siia oli kohati üsna hirmus, sest maastikurehv kipub olema väga hea pidamisega kõige peal välja arvatud jää. Väiksemad teed siin aga muust ei koosnenud, mistõttu iga kurv oli omaette katsumus. Igatahes jõudsime elusate ja tervetena siia, jätsime auto tee äärde ja hüppasime võsa vahele.
Alguses ei saanud ma nullis kohe üldse aru, mida otsida, aga natuke valgusvihku ringi loopides sai tuvastatud üks selgelt kahtlane objekt. Abivahendiga sai selle ka kätte, kenasti karp sees ja puha. Nimi kirja ja siis tagasi...kurat, kuidas see töötama peaks? Andis ikka ähkida, puhkida ja vanduda, aga lõpuks oma kohale ta sai.
Väga vahva lahendus, aitäh!
Esimese hooga sõitsime talu juurde. Sealt jalutasime vaikselt tagasi koos kohaliku sõbraliku koeraga. Murka oli hea teejuht jateadis, kuhu minna. Gps-i polnud vajagi, kuid vahetult mõned meetrit enne aaret kadus murka metsa ja gps-ul sai aku tühjaks. Nii me siis loodsime heale vaistule ja õnnele. Seekord jätkus mõlemat. Tore aarde konteiner. Selliseid leides tekkib kohe eriti mõnus tunne. Aare OK. EVEJ.
Vahva peidukas. Sai kasutada nii akrobaatikavõtteid kui ka füüsikateadmisi. Aitäh!
CMLXXXI. Tegelikult oli plaan see juba eile võtta. Hakkas juba pimenema, kui Suurjärve äärse RMK platsi üle vaatsin. Kuna aga ka siin pakuti siltide järgi telkimis- ja lõkkekohta, otsustasin veel ühe teha. Kohale jõudes oli punkt metsas! No, okei, taluhoovis ilmselt oleks seda kõike võibolla saanud aga see pole päris see, mida otsisin. Igatahes veits eksitav. Tagasi Suurjärve poole sõites leidsin hoopis Kõverjärve äärse RMK koha, täitsa norm, soovitan. Täna siis Mesipuu kallale. Ettevalmistatud vedelev vahend oli täpselt selline, et napilt sain kätte. Tagasipanekuks hankisin mõnusama. Aare korras, tänud!
Päälinna poole liikudes tegin siin ühe kõrvalepõike. Üle pika aja oli tore kruusateel autot rokastada ja külast külasse liikuda. Autogeps näitas isegi, et jõgi on autotee, aga ma jätsin targu sinna keeramata. Parkisin viisakalt teepervele ja kondasin aardeni. Päike paistis, esimesed linnud laulsid ja vesi vulises. Täitsa mõnus.
Kui aaret nägin, siis lootsin alguses asja mütsiga lüüa ning looduse poolt mulle antut ära kasutada. Paraku jäi ikka tiba puudu. Seejärel kasutasin looduslikke abivahendeid. Aarde sain edukalt kätte, logitud ka, aga tagasipanemisel pidin ikka füüsikatundi ning jõuõlga natuke meelde tuletama ning enese peal katseid läbi viima. Esiti oli ikka debiiliku tunne küll, aga lõpuks sain hindele viis hakkama
Tähh peitjale. Meeldis väga.
Miks minna otse, kui saab ringiga ja öised jalutuskäigud kuuvalgel, üle lumiste põldude nii magusa aardeni, kuluvad alati ära:-).
Peab vist selle tädiga, kes GPSis kõva häälega kamandab kuhu poole pöörama peab, ühe tõsise vestluse maha pidama:-D
Ja mesipuu oli tõesti ehtne. Enda enda mumme polegi nii proovinud seda :-P.
Sõitsime GPSi juhatusel aarde poole, kui äkitsi lõppes tee põlluga. Aardeni oli oma kilomeeter. Ei riskinud edasi sõita ja jätkasime teekonda jalgsi. Ilus talveilm, lumi maas, täiskuu säras nii et isegi lampi polnud vaja. Aardeleid tuli ka hetkega, üks kiiremaid seni. Sobilik abivahend oli ka ligiduses. Väga lahe konteiner oli :) Aardest võtsime kaasa Kruudi kassi, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjatele.
Unipiha eduka vigadeparandusega läks hammas verele ja mõtlesin Kamba aarde juures sama teha. Aga siis kaarti vaadates tundus, et mis see Mesipuugi enam nii kaugel on...
Sõitsin maaliliste vaadetega teed mööda õigesse kohta, läksin georada mööda nulli ja märkasin kohe huvitavat objekti. Viimast logi lugedes oletasin, et selle sisu on kusagil läheduses, aga kui see näppu ei hakanud, siis tuli ikka objekt kätte saada. Algul tundus lihtne, aga küll oli abivahend liiga lühike, küll ma ise kääbikukasvu. Lõpuks sain siiski kätte ja näe, oligi traditsiooniline konteiner ka oma õiges kohas tagasi. Logisin ära ja siis läks eriti huvitavaks, kuna tagasipanek oli loomulikult tõsine jõu- ja tasakaaluharjutus. Õnneks oli valge ja sai sihtida, nii et viimaks õnnestus seegi. Ainult abivahend määris käed ära, kuna kinnaste kättepanek tuli meelde alles pärast allavõtmist käsi vaadates.
Aga väga mõnus, nii konteineri lahendus kui ka ümbruse loodus, maastik ja teed. Aitäh juhatamast!
Oli mul siis vaja pimedas seda otsima minna :( GPS juhatas eriti imelikke teid pidi ning vahepeal oli tunne, et sai mööda põldu sõidetud. Tee peale tagasi sõites sai auto esistange kannatada. Aarde leidsin üles, kuid päris sama koha peale ei saanud ma seda mitte kuidagi tagasi pandud, vabandan! Aare on nüüd natukene madalamal ning 2 meetrit esialgsest kohast eemal.
Teel suvepäevadele sai katsetatud ka mõne aarde otsimisega. Kuna mõningate tehniliste probleemide tõttu olin ajakavast niigi maas, siis taluni ei jõudnudki, lähimast sobivast punktist sai kohe metsaalust rünnatud. Maastik oli täiesti tsiviliseeritud, aare ka. Abivahend aitas napilt, huvitav kas see ikka kõigile abiks on. Aare sai võetud ja tagasi pandud, õnneks ei unustanud ka logimist nende tegevuste vahel, oleks veel mitu korda pidanud selle „ohtlikku“ tegevuse ette võtma. Teed tolmavad aga aare korras. Tore vormistus, EVEJ. Tänud!
Aarde juurde oli raske jõuda kuna teel oli liiga palju maasikaid, kuidagi me ikka sinna jõudsime. Õnneks oli abivahend käepärast, pikkust oli ka piisavalt ja nii see logi sinna kirja läks. Aaret tagasi pannes mõtlesime, et kui nüüd väärataks siis aarde ümbrisest küll enam suurt midagi järgi ei oleks ja kui see peaks pähe kukkuma siis vist enam peast ka mitte :P
See oli hea jalutuskäik, mööda metsmaasikaseid välusid ja õrnalt torkivaid kuusikuid. Aare leidus mitte just seal, kus ta algselt olema pidi. Õnneks oli peitja kaasas, kes asja kohe praavitas. Pärast astusime veel Mesipuu talust läbi ning saime värsket mett maista.
Hommik algas nostalgialaksuga, kui Tartu noortudengid kutsusid külla ja palusid ettekannet. Sellised asjad kipuvad ikka venima ja nii oligi juba korralik lõuna, kui aardekastini jõudsime. Kasti leidmisega probleeme ei olnud, küll aga sumises ta tigedalt, kui tema kallal abivahendit pruukisin. Ja see, mis sealt vastu vaatas, kui kaane lahti võtsin, on näha pildil. Kuna mul on nulltolerants selliste elukate suhtes, siis oli see peitja plaan või mitte, aga minema ma ta virutasin. Muidu juhtub järgmiste otsijatega veel midagi sihukest, nagu järgmisel pildid - juba karupoeg Puhh teadis öelda, et neid mesilinnukesi ei või iial teada ;) Aitüma, lahe vidin!
Tänase päeva esimene. Kasvatame välja uut generatsiooni peitureid.
Mesipuu mis mesipuu. Hea, et nõelata ei saanud. EVEJ.
Tore taru seal metsa ääres, talu ka kindlasti, kuid seekord polnud mahti seda külastada, seeni saime ka sealt ümbrusest natuke. Aitähh!
Vihma jälle tibutas. vedasime kummikud jalga ja jalutasime kohale. Logisime aarde ja panime kenasti oma kohale tagasi. Tänud vahva asja eest.