Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Heimtali viinaköögi juurest parklast võib suunduda lausa kolmele õpperajale. Üks kulgeb mõisa poole. Teised kaks saavad alguse viinaköögi poole vaadates vasakult. Lühem rada on pikema raja osa ja pöörab poole teekonna pealt tagasi. Aarde leidmiseks on vaja läbida kõige pikem rada. See on tähistatud kollaste märkidega puutüvedel. Alguskoordinaatidest täpselt ühe kilomeetri kaugusel leiate kandilise kivi ja umbes meetri kõrguse kännu selle kõrvalt. Kännu külge on kinnitatud aarde aadress.
Meeldivat matkamist!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC278WT
Logiteadete statistika:
124 (98,4%)
2
4
2
2
0
0
Kokku: 134
Tulime siinsesse metsatukka aaretejahile. Kahjuks on RMK läinud kergema vastupanu teed ja lühendanud sealset loodusrada ning loobunud raja kenama osa hooldamisest. Meie liikusime ikka mööda seda vana rada. Õnneks on see veel sealses looduses nähtav. Kes otsib, see leiab :) Nii ka meie ..leidsime kandilise kivi, leidsime kännu, leidsime aarde. Igal juhul oli meil mõnus jalutamine sügiseselt värvilises looduses.
Aitäh siia kutsumast!
Kevadel ei hakanud meeletu libedusega mäest ülesse ronima aga täna oli imeline ilm nautida rada ja aarde otsimist, leidmist ja logimist. Tänud juhatajale
Kevadel ei hakanud meeletu libedusega mäest ülesse ronima aga täna oli imeline ilm nautida rada ja aarde otsimist, leidmist ja logimist. Tänud juhatajale
Tänane kolmas matkarada siis. Vahepunkti jõudes oli paras mõistatamine need numbrid sealt välja lugeda, aga midagi leidsime ja mõtlesime, et proovime. Hakkasime siis eeldatava lõpu juures laiemalt ringi vaatama, aga tegelikult oli õnnestunud kõik numbrid nii täpselt paika saada, et null oli meetripealt täpne. Mõnikord ikka veab ka. Aitäh jalutama kutsumast!
Napilt enne pimeduse saabumist sai aare leitud. Alguses olid juhised nii kulunud, et sealt sain edasi küll vaid tänu sellele, et varemleidnu oli kaasas.
Tänan peitmast.
Kaua oleme selle aarde otsimist edasi lükanud ja logide järgi tundus, et mida kauem lükata, seda keerulisemaks see leidmine läheb, kuna aeg teeb oma töö ja vahepunkti numbrid kipuvad kuluma. Igatahes sai see jalutuskäik ette võetud ning täitsa mõnus metsatee pea kogu raja ulatuses. Viimased mõnisada meetrit oli veidi hooldamata ning langenud puid poldud katki saetud nagu eespool, aga ei midagi hullu.
Eks nende saadud numbritega oli veidi raske majandada tõesti. Koordinaadi teine osa oli lihtsamini loetav, ülekirjutatud esimene osa mitte-nii-väga. Saadud täpp oli aga õigel suunal, seega sai sinna liigutud. Kui aga selles punktis midagi õiget silma ei jäänud, sai juba abipalve välja saadetud, et kas oleme ikka õigel teel või on me numbrites midagi valesti. Ei möödunud vist aga minutitki, kui laiemalt ringi vaadates jäi täiesti sobiv peidukoht silma ning muidugi seal ka see karp end peitis. Õige kännu juures koordinaati kontrollides selgus, et vaid üks number oli valesti välja loetud ja see selle eksimuse tekitaski. Lõpuks, aga kõik hea, nimed kirjas. Aitäh.
Rada on imekena, aga lõpu koordinaate õigesti välja ei lugenud. Proovisin ehku peale mingeid numbreid, aga need ei viinud millegi lootustandva juurde.
Vahepunkt oli küll väga ära kulunud. Pooleldi oletades sai siiski õigesse kohta. Mõnus jalutuskäik, aitäh!
Kõige rohkem õppisin siit seda vana tõde, et igal aardel oma aastaaeg - praegu oli veel okei, aga suuremate vihmade puhul siin küll matkaraja mülgastes kolada ei sooviks. Muidu kulges kenasti ja tore, et lõpukoordinaat nii täpne oli :)
Sellel rajal saab õppida kõige rohkem üle puude ronimist. Ei olnud lemmikrada. Pärast parklas küsisid inimesed, kas on huvitav.. no ei olnud. Tänud
Täna otsustasime päevavalges ühe tiiru lumises metsas teha. Algus oli väga sportlik, polegi juba mõnda aega tõuse võtta saanud. Kohati oli päris libe. Lumekihi all olev pori tegi kulgemise päris huvitavaks. Aga lumemütsides puud olid see eest väga kenad. Lume alt kivi leidmine tundus mingi hetk kahtlane ettevõtmine, aga õnneks ära tundsime. Koordinaadid leidsime üles ja saime need ka välja loetud. Aardeni jõudmiseks tuli natuke mööda langenud puid turnida, aga ei midagi hullu. Enne kui karbini jõudsime, lippas meil nina eest läbi kitseke - nii lähedalt pole seda küll varem juhtunud. Karbi peiduka tuvastasime kiirelt. Suur tänu peitjale siia rajale kutsumast!
Jaa... Seal esimeses punktis läks ikka aega. Nii umbes-täpselt pool tundi. Kivi juurest algusesse näitas miski 995 meetrit.. Aga mida ei olnud, oli siis sobiv känd. Oli ka suhteliselt värskelt maha langenud puu, mis siis oli mingi kännu otse selle kivi kõrval pikali ajanud.. Mingil hetkel andsin alla ja otsustasin, et olgu, teen raja niisama läbi. No ja veidi edasi minnes siis ilmutas end ka õige kivi (jah, kandiline, mitte ümar/lauge, nagu see vale suur kivi, mille ümbrust pikalt poleerisin) ning koheselt jäi silma ka silt koordinaatidega. Koordinaadid on jah seal päris ähmaselt aimatavad, kuid said ikkagi õigesti maha loetud ja telefoni ümber trükitud. Edasi läks kõik juba lihtsalt- tore jalutuskäik. Peitjale tänud!
Maru vapralt kõhu peal marssisime raja läbi. Vahepeal pidime selgeltnägijateks hakkama, aga tundub, et edukalt.
Suundusime rajale. Olin küll logide põhjal arvanud, et meid ootab unustatud rada, aga riigimetsa marodeerimise keskus on siin asja natuke korrastanud. Uued infotahvlid, natuke multši ja osa rada on õpperajast nüüd välja jäetud. Enam ei ole kahte eri pikkusega rada, on üks ja viimane tagasitee jupp on välja jäetud. Rada metsas nii kiiresti siiski ära ei kao ja tegime ikkagi raja nii läbi, nagu varem oli. Vahepunkti leidsime viperusteta, küll aga vajavad osad numbrid selgeltnägija võimeid. Meil olid need olemas ja saime lõpu kenasti kätte. Ideaalis võiks omanik need markeriga üle kirjutada, nii nagu osade numbritega seal juba tehtud on. Lõpus viitas jällegi Kätlin õigele objektile.
Põhjust muidugi ei tea, miks see õpperada ära muudeti ja see maastikuliselt kõige ilusam osa rajast nüüd välja jäeti, aga loodetavasti ei keelata seal käimist päris ära. Tänud meistrile aarde eest, nautisime igat meetrit.
Kuna ma ei näinud rada mis tavalise aarde poole läks, võtsime ette järgmise punkti. Veidi metsik on see rajake ja kõrge. Aga ei , tehtud me ta saime. Tänud peitjale aarde eest.
Endomondo väitel sai minu kilomeeter palju kiiremini täis, seega kujutasin igasuguseid kive endale ette ja tuiasin metsa all ringi julged 100 meetrit enne õiget kohta. Lõpp oli täiesti arusaamatus kohas, aga viis vähemalt järgmise aarde jaoks õigesse suunda.
Päris tore matkarada kuhu niisama poleks sattunud. Aarde vahepunkt igati loogiline kuigi algul suutsin korra vaadata ka mõned meetrit varem ettesattunud kivi juurest. Mina tänan! Out: TB
Kena õpperada, kuhu polnudki varem sattunud. Aare korras. Tänud!
Suurepärane väike matk. Tõsi, mõnigi puust trepp ja sild on mingil põhjusel juppideks saetud ning raja kõrvale tõstetud, kuid tegelikult see läbitavust märkimisväärselt ei vähenda. Ilus mitmekesise puistuga mets ja mõnusad pinnavormid.
Pool õppematerjali on seal rajakesel küll kadunud ja teine pool on erinevate nurkade all lääpas, aga vähemasti saemehed on seal tublit tööd teinud. Aarde endaga juhtus nii, et kirjeldusega tutvusime põhjalikumalt alles poolel teel. Õnneks jõudsime õigel ajal mõõtevahendid tööle lükata ja nii sai vahepunkt siiski suurema mureta leitud. Lõpus läks vähe kauem, et telefon tiirutas ja kutsuvaid objekte seal mõni ikka oli, siis vaatasime kõigepealt need läbi. Aaret me neist muidugi ei leidnud, aga peale pisukest suunamuutust sai tops siiski leitud. Tänud aarde eest, väga mõnus jalutuskäik oli!
Osa matkarajast on üles võetud ja puidust detailid raja kõrvale ladustatud. Rohkesti on õpperaja ümbruses kummuli pliiatseid. Matkasime ja raamatu ka leidsime. Tänud peitjale.
Sattusin küllaltki hilja teele ning muretsesin veidi pimeda peale jäämisest ainult telefoni taskulambiga. Vahepunktis keskendusin liialt kaardipildile, kohe kui sellest üle sain ja meetreid jälgima hakkasin, tuli ka vahepunkti võit. Ei tasu ikka rändrahnu otsida. :D Exe jaoks oli kogu matkarada paradiis - nii palju krõbisevaid lehti kui süda ihaldab. Ka lõpus tegin vea, et ei jälginud meetreid vaid vaatasin kohti kuhu oleks nii hea peita. Kui sellest üle sain ja ekraani vaatasin, tuli ka aare üllatavalt lihtsast kohast välja. (226) Aitäh! EVEJ
Jätsime auto suksude valvata ja läksime rajale. Täitsa tore rada, kuid kahju, et õpperajal õppida enam suurt midagi pole peale hariliku vahtra ja hariliku jalaka, kui õigesti mäletan. Teised infotahvlid olid võssa vajunud ja info oli neilt eemaldatud. Rada oli ühtest otsast ka lindiga kinni tõmmatud, kuna nähtavasti seal tehakse trepile uuenduskuuri. Meil olid kummikud jalas, seega polnud probleemi läbi muda tuta-tuta läbi tatsuda. Kummikut veel mutta vaakumisse ei tõmmanud :D Aare oli lihtsalt leitav, aitäh!
Vihma sadas mõnusalt, aga õige varustus aitab geopeiturit alati. Eriti nautis märjas metsas jooksmist neljajalgne sõber Udu. Aarde leidsime mõnusal matkaringil.
Väga huvitav jalutuskäik öises metsas.Ka öösel täitsa leitav. Kiire leid.
Pimedas on ikka mõnus metsas ringi käia. Öömatkad on seda pimadas uitamise huvi järjest kasvatanud. Need puud siin raja ääres on ikka majesteetlikud küll, eriti pimedas neid lambiga alt valgustada. Aare leitud ja nauding sellest väiksest matkast saadud. Osa lühikesest rajast on katki saetud nin rada väga märg. Kummikutega saab hakkama ja korralik matkasaabas ajab ka asja ära. Ettevaatlik peab olema, eriti libedas sest päris udane on kohati... Aitäh peitjale tervislike eluviiside edendamise ja aarde eest. Aare kuiv ja korras.
Oh, see oli mõnus jalutuskäik vahvas seltskonnas ja meeldivas olustikus. Päeva parim. Midagi hingele kosutuseks ja kehale värskenduseks. Aitäh!
See oli mõnus jalutuskäik, ilus lumine mets, toredad kaaslased, boonuseks kusagil eespool ootav aare. Hea sirutuspaus tänasesse geopäeva. Aitäh peitjale!
Sai naha soojaks. Nulli lähedal oli keegi kurvi pikaks sõitnud ja teelt välja lennanud. Jälgede järgi on tal väga õnnelikult läinud, napilt puust ja palgivirnast mööda saanud.
Ei tea kas Kaupo oli täna tükitöö lainel või lihtsalt laisk, aga ta lootis ikka autoga võimalikult ligi saada ja siis rünnata. Õnneks ta jäi vähemusse ja võtsime ikka teekonna õpperajal täiel mahul ette. Kulus see käik igati marjaks ära. Selg oligi juba võtnud istme seljatoe kuju ja liigesed kipusid kinni kiiluma. Aga mingi alateadvus käiskis ka minul lihtsamalt läbi lüüa ja püüdsin ikka potensiaalsetest peiduka kohtadest aaret välja tõmmata, ilma et vahepunktis ära käiks. Ei olnud see lõpp midagi nii etteaimatav, tuli ikka kõik ausal teel läbi teha.
Väga tervitatav jalutuskäik oli meeldivalt karge ilmaga nii puhtal kui ka koheval lumel mõnusas metsatukas vahva seltskonnaga. Tänud.
Kunagi õhtuhämaras Heimtali viinaköögi aaret külastades ei raatsinud pimedas enam lähimate mõistatustega jätkata, toona siirdusin hoopis Sinialliku RMK lõkkekohta ööbima. Seekord sättisin spetsiaalselt nii, et valgel ajal õpperajal liikuda jõuaks. Lamedalt põhjarannikult saabunule mõjuvad Lõuna-Eesti künkad ikka tiba erutavalt. Juba see kui puhtalt looduslikult kujunenud tõusust üles minek ähkima võtab, on kuidagi seletamatult lahe tunne :o) Aardekirjeldusele lisatud vihjepilti enne otsimist ei märganudki, aga toimiva gepsuga pole see vajalik niikuinii. Vahepunkti leidsin vähimategi probleemideta sujuvalt jalutuskäigu pealt, kirjeldus vastab endiselt tõele ja kilomeeter on väga täpne. Lõppaardega samuti kõik korras. Retk, mis mõjub hingele hästi - üks kahest lemmikteekonnast sel päeval, kusjuures ka teisele kutsus just Geokrahv. Aitäh!
Aardekarpi jäi rändur, kes eelistab metsi ja muidu metsikut loodust linnakeskkonnale.
Pärast viinaköögi aaret jalutasin raja teise otsa, et see kännuke üles leida. Kände oli mitmeid, kive ka, kuid ükski kivi ei asunud kännu vahetus läheduses. Lõpuks märkasin ühte kivi kännu külje all ja eeldasin kohe, et see peab ka õige olema. Kahjuks nii polnud. Õnneks õige kivi kännuga ei asunud sealt väga kaugel. Tõesti kandiline oli. Aarde leidsin esimesest vaadatud kohast. Aitäh! See jäigi matkakese viimaseks leiuks, emotsioonid sellest Eesti nurgast jäid kindlasti positiivsed, olen varsti tagasi :)
Tänud aarde hooldajale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Konteiner on hea geopeituri poolt hooldusesse viidud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tänasel geotuuril ootasin seda aaret kõige rohkem, sest oli ju teada, et saab metsa matkama. Kohale jõudsime juba hämaruse eel ja suundusime kenasti õigele rajale. Ilmselt on siin mõnel muul aastaajal ilusam, praegu olid värvid väga kahvatud ja loodus täielikus puhkeseisundis. Lisaks kippus jalgealune kohati väga libedaks, nii et treppidel ja purretel ma hoolimata viimaste võrgutatusest oma uusi saapaid ei usaldanud ja liikusin tutsa-tutsa nagu vanatädike. Värske õhk ja mõnus oli teekond aga igal juhul. Koordinaadid olid täpselt märgitud kohas, mille äratundmisega mingeid probleeme polnud. Lõppu oleks võib-olla natuke teistsugust eeldanud ja see vajaks ka veidi hoolitsust, sest karp oli seest märg ja logiraamat kopitas. Metsast väljudes oli hämarus tihenenud ja viinaköögi tuled põlesid kutsuvalt. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!
Heimtali viinaköögi aare on juba päris ammu võetud. Täna käisime ning tegime pisikese ringi matkarajal ning vormistasime ka selle aarde. Vaatamata kehvale ilmale ja porisele rajale oli nii mõnigi tulnud metsa, jalutamist nautima. Purded ja trepid näitavad väsimuse märke ning praegusel aastaajal tuleb eriti tähelepanelik olla, muidu võib juhtuda et hakkad lumepalli moodi nõlvast alla veerema.
Koht on aaret väärt ning uudistamist seal jagub. Meie täname!
Tänud peitjale. Evej lõpus otsisin kodus vaadatud asukoha alusel, gepsu ei kasutanud ja oli täitsa leitav ja kukeseeni korjasin ka pannitäie
Täna on tõeline sügisilm. Väljas sajab mõnusat vihma. Otsisin auto põhivarsustusest välja paari kummikuid ja paari kalamehepükse. Kummikud läksid Liinale ja mulle jäid siis püksid. Viimased on ikka ülihead asjad, astu kuhu tahad, istu kuhu tahad, ikka oled kuiv. Matk oli mõnus, rada kaunis sügisene, seltskond võrratu. Mis sa hing veel ihkad. Tänud peremehele toredale rajale toomast ja toreda aarde eest.
Kui käes on pühapäev, siis tuleb traditsioone austavalt matkarada läbida. Oh, lähme Heimtali mõisa! Jaaa! Ilus koht ja aardeid ka kolm. Riietusime vastavalt ilma- ja maastikuoludele, naersime teineteise üle kõhutäie (st tõeline ettevalmistus mardipäevaks) ja asusime teele. Imeilus rada, võrratu sügis! Sellised ON parimad aarded minu jaoks! Koos on tore leida, vilunud Janari geosilm tundis kaugelt peiduka ära. Korralik teostus. Kiitus ja tänu peitjale!
Selle georetke teine matkarada. Pildistasin skeemi aparaati ja asusin teele. Kuulasin loodust ja vaatasin üle infotahvlid. Õnneks jäid aarde jaoks vajalikud objektid ka õigel ajal silma ning lõpus leidsin karbi kiirelt üles. Väga mõnus rada, aitäh siia juhatamast!
Geokrahvi matka-aarded on tuntud headuses. Pettuma ei pidanud seegi kord. Esmalt sammud vahepunkti ja siis juba lõppu. Kena, vahelduv matkarada. Lõpus läks kiirelt. Tänan!
Tegelikult olime stardis ka juba eelmisel õhtul, hakkas juba hämarduma. Ei tahtnud ennast pakutavast pimeduse tõttu ilma jätta ja seega jätsime nii viinaköögi kui õpperaja järgmisesse päeva ja suundusime telkima. Hommikuks oli ilm muutunud. Päike oli varjunud nutuste kardinate taha. Kõik seljasolev pidas vett va jalatsid, aga selle riskiga olin juba teele asudes arvestanud. Ei tea miks aga kummikud jäid ikkagi autosse oma aega ootama. Tegime matka täies mahus läbi. Vahepunkt oli kustumas. Kuigi veel loetav. uuendasime siis värvkatet. Kogu kulg oli omamoodi. Kuskil üleval sadas korralikult, Oma tippjõus olev lehestik puudel aga lõi meie peadekohale suhteliselt kindla katuse. Katus hakkas läbitilkuma alles siis, kui suundusime peale logimist naaberaarde suunas
Parkisin ja asusin matkama. Mitte, et täna juba ammu kõik mu sammud otsas olid. Raja kollased tähised olid küll aastast Noalaev, puha kustunud. Mingi sisetunde järgi otsustasin selle kilomeetri läbida. Õnneks oli ikka õige rada, leidsin koordinaadid.
Ja uuesti pidin samme tegema. Aa mida sa teed kui need juba paar kilomeetrit tagasi otsas olid. Venisin vaid, mõtted olid ka päeva jooksul kõik otsa saanud, sõnu polnud ma täna peaaegu üldse kasutanud. Ei hakanud neid nüüd vastu õhtut ka raiskama. Tehtud sain, autos tundsin tõsist väsimust, ilmselgelt pingutasin üle tänase puhkusepäevaga. Tänud, tore oli ikka, ka nii võib geopeituda!
Läksime enam vähem ilusa ilmaga rajale kuid mingil hetkel saabus sadu. Õnneks olime matkakepiks kaasa võtnud vihmavarju. Sellest oli palju abi. Muidugi oli rada lige-märg kuid eks see aardeotsimine hoidis meeled ärksad. Aare olemas ja ka korras. Tänud
Viinaköögi aaret külastades nägin kui palju oli sääski. Seepärast otsustasin pikema matka võtta läbi joostes. Umbkaudne kivi asukoht oli tänu kaardile teada. Kivi juures nottisin kõik mind seni jällitanud sääsed maha, võtsin koordinaadi ja jooksuga lõpu poole. Täitsa mõnus oli kui kõrvale jätta fakt, et niivõrd sooja ilma tõttu voolas higi meeletult. Õpperada oli igati viisakas, tänud!
Lassie oli folgil ja mina tiirutasin rattaga mööda Viljandi ümbrust.
Selle aardega läks aega. Lõpus oli kas mingi anomaalia, näitasid nii telefon ja GPS mõlemad tublisti valesti või on aarde lõppkoordinaat mööda.
GP 1515 / GC 1760
Vihm oli lõppenud ja ilm ilus, just sobilik jalutuskäiguks. Olid ikka pirakad nälkjad rada ületamas. Kui kivi silma jäi, siis oli kohe ka aarde aardess teada. Lõpus läks ka üle ootuste kiiresti, ei jõudnud veel õieti otsimagi hakata kui karp käes oli ja sai hoopis logima hakata. Aitäh peitjale.
Kunagi kooli ajal olen siin ekskursioonil käidud, kuid see oli aastaid tagsi. auto jäi parklasse ja edasi matkarajale. Henrikol jagus jõudu parasjagu treppidest üles minekuks ja veel natukeseks. Edasi tassisin teda kukil, kutil vaade palju avaram. Üsna varakult hakkasime kive ja kände uudistama, nii igaks juhuks. Kõik tundusid liiga valed, kas ei olnud õige kuju või kõrgusega. Viimaks jäi õige kivi silma ja edasi oli juba lihtne lõppu jalutada ja aare välja võtta. Tänud.
Mulle sellised ürgsed ja oma elu elavad metsad meeldivad, isegi kui keegi neisse õpperaja teinud on. Aardeleiuga probleeme ei olnud, lähenemistee sai kahjuks lühem valitud ja seega jäi kogu ring tegemata. Tänud kutsumast!
Mina ei tea, kuidas mul nende treppidega nii vaevaliselt läheb… Mööda tasapinnalist maastikku võin jalutada nüüdseks ilma suuremate tagasilöökideta juba üsna pika maa järjest, aga vot need tõusud… Täna siin ka – mäge(sid) polnudki ju teab mis palju võtta aga mina ähkisin ikkagi iga kord üles jõudmise ajaks nii, nagu oleks vähemalt poolmaratoniga lõpetanud. Reigot mu meelest aga ei pannud need isegi kiiremini hingama ja muuhulgas avanes mul võimalus näha, et neid treppe saab võtta ka joostes…:D. Enamus teest oli siiski lauge ja õigesse kohta jõudes sai leitud nii känd kui kandiline kivi ning pärast seda lõpp muidugi ka. Mõnus jalutuskäik tuli, vaatasime ka teele jäävad infotahvlid üle ja tegime pakkumisi, mis lehtpuu võis sellel stendil olla, mis mõlemal täpsemalt üle lugemata jäi…:D
Parkisime auto ära ja mõtisklesime korraks, kas lähme siia seiklema või nopime viinaköögi aarde ära ja suundume edasi. Loomulikult sai üsna kiiresti ülekaalu jah-sõna, geps sai parklas nullitud ja asusime tegudele.
Tee peal sai raja alguses olev aare ilusti leitud ja sealt edasi hakkasime mööda rada tatsuma. Samme lugeda eriti ei viitsinud, nii et panustasime sellele, et geps ütleb, kui õige vahemaa läbitud saab. Mingi hetk aga jõudsime tee hargnemiskohta ja teadagi on sellisel juhul koheselt vana hea 50-50-90 reegel platsis: kui õige valiku langetamine on 50-50, siis 90 protsendise tõenäosusega otsustad sa valesti.
Nii kõndisimegi me oma valitud harul vajaliku maa maha, paarsada meetrit edasigi, kuid pidime tunnistama, et ega siin küll õiget kännu ja kivi kombinatsiooni ei paista.
Ega's midagi kui suundusime tagasi ja valisime teise haru. Gepsu meetritest siinkohal enam eriti kasu ei olnud ja nii me lihtsalt kõndisime ja nautisime pimedat metsa, mida novembri esimene päev meile pakkus. Kuna kõik infotahvlid kirjeldasid mõnda puud, mis tüüpiliselt algas sõnaga "Harilik...", jõudsime sellest teha omaette mängu - kauguses uut tahvlit nähes said kõik teha oma pakkumise, mis harilik puu seal kasvab.
Üsna allaandmise piiril jäi aga tulede vihku no nii täpselt kirjeldusele vastav koht ja ennäe imet - oligi lõpu asukoht olemas. Varsti olime juba tagasi tuttavatel radadel ja lõpus ei lasknud aare ennast kaua otsida.
Kokkuvõttes suur aitäh toreda aarde ja vahva jalutuskäigu eest!
Veeresime ringtalli juurest alla ja arutasime taktikat: viinaköögi aare oli mul juba leitud ja teadsin, et sellega probleemi pole. Õpperaja aare oli tundmatu suurus ja paistis, et sellega võib raskeks minna. Otsustasime siiski proovida. Panime Rudolfi masina meetreid lugema ja esmalt käisime juba tuttava aarde juures, Rudolf forsseeris veidi maastikku ja logi kirjas.
Siis mööda rada edasi. Rudolf hea lambi ja meetreid lugeva gepsuga ees, Gertrud tal otse sabas, ja siis hulga maad tagapool ilma lambita ja siledate taldadega Indrek, kellele ma oma äravajuva pealambiga natukenegi valgust üritasin näidata. Ikka ühest nõlvast üles, teisest alla, üle palkide ja kivide ja kändude. Kui tuli teede jagunemine, saime eestõttajad kätte ning valisime ühe radadest. Kui kilomeeter täis, hakkasime teeservi kammima, aga veel paarsada meetrit hiljem otsustasime, et midagi on valesti ja pöörasime tagasi. Nüüd proovisime teist rada ja üritasime uuesti meetreid arvestada. Teeservade kammimine muutus pidevaks tegevuseks ja küll oli kive ja suuri kände, aga mitte kunagi kõrvuti. Mingil hetkel võis meetrite arvestuse juba julgelt puu taha saata ja lasime lihtsalt inertsiga edasi. Ja kui lootuskiir juba kõigi silmis peaaegu kustunud oli, märkasime esimest vihjekohta, mis klappis täielikult kirjeldusega ja peitiski lõppaarde aadressi.
Nüüd juba hoopis reipama sammuga põrutasime edasi, varsti tulid vastu juba tuttavad jäljeread (nagu Karupoeg Puhhi raamatus) ja ei läinud kaua, kui saimegi logida. Kõik hea, mis hästi lõpeb! Tagasi auto juurde jõudes avastasime, et olime Heimtalis veetnud juba ligi neli tundi. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest, täitsa nauditav ka novembriöises pimeduses!
Esimese osa aardest leidsime paar nädalat tagasi kergesti. Tookord ei saanud koordinaate täpselt määrata ja jäi pooleli. Nüüd läksime otse õigesse kohta ja aarde peidukas jäi ka kiirelt silma. Aitäh:) Aare ok. EV, J:märgi.
Sellel matkarajal olin esimest korda. Kui siit varem mööda on sõidetud, ei kujutanud küll ette, et siin metsas sellised mäed ja orud on. Väike matk kandilise kivini osutus väga mõnusaks jalutuskäiguks. Uued koordinaadid said ruttu tuvastatud ja suund võetud aarde peidukoha poole. Nullis hakkas kohe võimalik peidukas silma ja nii see logi kirja saigi. Täname!
Teekond oli küll pikk, aga kõik see oli lõpptulemust väärt!
Jõudsime juba poolel teel mõelda, et kuidas küll sellised künkad siia Viljandi lähedale on niimoodi tekkinud, et varem pole isegi märganud... Täiesti uus matkarada minu jaoks, polnud tõesti varem sinna sattunud (kuigi üks eelnev aare viis selle raja lõppu)...
Aare leitud, midagi ei võtnud, ei jätnud ka!
Praeguseks oli vihma tibutamisest saanud juba suht kena sadu. Uurisime oma uurimisvõimalusi, kui meiega liitus üks proua. Küsisime kohalike radade kohta veidike selgitusi ja liikusime looduse rüppe. Tuul oli rajale tublisti puid juurde murdnud ja paljud nägid veel sellised välja mis kohe ise murduvad.
Tänud sihukesse kohta juhatamast.
Torm oli mehiselt metsa räsinud, õnneks tema jälgedes saega mees käinud, nii et tee oli vaba. Ainus takistus oli märgadest lehtedest libe rada. Vahepunkt tuli kiirelt, lõpus ei osasnud GPS otsustada millise puu juurde meid saata. Aare korras. EVEJ
leitud!sai jalutatud mööda metsaradu rmk saemees ees ja meie järel.Tuul oli teinud metsas kõva laastamistöö.peidupaikades asjad korras.
Nii mõnus oli sügiseses metsas jalutada. Nägime rajal kummalisi asju, mingeid märke oli sõnajalgadest ja okstest maha tehtud, vahtra otsas kasvas käbi ja iga hetk oli tunne, et nõid tuleb kuskilt puu tagant välja. Vahepunkti leidsin mina mõningase kobistamise peale siiski üles, kuid lõpus hakkas geps hüplema ning kuidagi täitsa koba peale sai see aare üles leitud. Jätsime dinosaur-ränduri.
Läbisime raja kiires tempos. Oleks pidanud enne kaarti vaatama, aga retk oli tore. Võtsime rändurputuka. Aitäh!
Vaatasin nullis ringi ja mõtlesin, et kus see rada nüüd on. Mh, see sama tuttav rada. Jätsin siis ratta raja algusesse ja tegin spurdi 1km peale. Ja tuhnida sain ma ikka igal pool seal enne kui ma õige kivi leidsin. Küll tuhnisin 997m peal, küll 1,03 m peal. Aga õige asi täpselt 1km ei olnud :) 1,01 km näitas mul :) Aarde asukoht teada, seadsin sammud sinnapoole. Seal läks geps jälle lolliks. Täitsa ahastus tuli peal, sest no kogu aeg on 15m, ükskõik kuhu poole lähed. Lõpuks jõudis talle ka kohale, mis eesmärki ta täitma peab ja andis mulle aarde kätte. Aitäh!
Väga täpselt 1000m näitas geps vihjekännu juures. Muidugi enne sinna vaatamist tuuseldasin 996 meetri peal veidi väiksema kivi, kuid sama mõõtu kännu juures. Väga tore oli. Tänan.
Kolmas matkarada sel hommikul - vahel pole neid kusagilt võtta ja siis tulevad jälle kõik korraga :) Aga ilm oli just jalutamiseks soodne ja veel üks kolmekildine ring sai kirja, ikka mägine, nagu Viljandimaal kombeks. Kauguse määraja töötas laitmatult ja aare on heas korras, aitäh kutsumast!
Lonkisin laisalt rajale, ei pööranud isegi infotahvlitele seekord tähelepanu - no eks ole neid pärnasid ja harilike tammesid juba loetud küll ja küll. Kui geps näitas 1,0km, siis hakkasin otsima. Otsin, otsin ja no misasja... ei leia nüüd siis kandilist kivi ja meetrist kändu? Jep. Kände oli seal omajagu ja sain õige ka ikka kätte ... 998m nullist:) Aare leidus lihtsasti ja tagasiteel vaatas gepsust vastu heimtali viinaköögi aare... "leitud" märkega. No ei ole mina seal kunagi ühtegi aaret otsimas käinud! Igal juhul tegin väikese kõrvalepõike ja leidsin aarde ja logiraamatust oma sissekande. müstiline! Pärast alles lugesin, et aare oli oma asukojhta vahetanud ja siis tuli kõik meelde. Praegu on igal juhul asi palju parem kui enne. Rämedalt mudaseks sain ka, nii et tagasi Viljandis olles kvalifitseerus säästumarket ainukeseks poeks, kuhu sisse võis astuda:)