Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
K nagu küllili kivi on üheteistkümnes aare nn tähestikuseeriast pärast aaret J nagu Jaan ja Julius Järgmise, L nagu ??? aarde peidab K nagu küllili kivi aarde esmaleidja. Enne seda jätab ta K aarde logiraamatusse vihje, mille abil järgmist aaret leida, nii et ärge unustage seda vaadata, kui soovite seeriat edasi otsida!
Seeria aaretele kehtivad järgmised tingimused:
• Aarde esmaleidja peidab tähestiku järgmise tähega aarde hiljemalt kahe nädala jooksul pärast aarde leidmist. Kui see pole mingil põhjusel võimalik, loovutab selle au järgmisele.
• Kui te ei soovi ise peita ja oma aarde eest hiljem hoolt kanda, oodake otsimisega veidi.
• Aarded peavad asuma Eestis (nimi ei pruugi olla seotud asukohaga, aga mingi seos aardega võiks olla) ja maastiku raskusaste ei tohi ületada 2.5.
• Aarde kirjeldus võiks olla kokku pandud nii, et seeria eelmise aarde leidmine lihtsustab järgmise mõistatuse lahendamist. Kõige lihtsam variant on kirjutada järgmise aarde koordinaadid eelmise logiraamatusse, aga võib ka näiteks kasutada lisavihjeid, mis aitavad uue aarde asukoha välja arvutada.
• Samad tingimused tuleb lisada seeria järgmise aarde kirjeldusse.
Koordinaatidel on kivi. Suur kivi. Nii suur vähemalt, et märkamata ta ei tohiks jääda. Kivi küljes on kiri. Ilma selle kirjata ei saakski aru, et kivi on külili. Aga ta on. Kohe päris külje peal. Aga see polegi kõige tähtsam fakt. Hoopis olulisem on lugeda seda, mida kivile on kirjutatud. Kirjutise seest tuleb leida kolmekohaline arv. Neid on seal üks, nõnda et erilist eksimisvõimalust pole.
Leitud arv = abc.
Nüüd jääb teha veel lihtne matemaatikaülesanne ja võibki hakata aarde juurde kulgema. Aga enne, kui hakkate liikuma, paar nõuannet kaasa. Kui näed enda ees võrkaeda, siis ei ole sellest vaja üle ronida. Hea suund aardele lähenemiseks on ida või kirde poolt.
Ülesande lahendamiseks kasutage seda valemit:
58° 19' (30 + b + c), (65 + b)''
26° (47 + b - c + a) ' (18 - (b + c)),(4 - a)''
Aarde juures olge ekstra tähelepanelikud eriti kui on märg või külma tõttu libe aeg. Muidu võib juhtuda, et saate rohkem märjaks, kui üks vihmasagar või porilomp seda tavaliselt teiega teeks.
Nende jaoks, kes kivi ei leia (ha ha haa), või tahavad selle etapi lihtsalt vahele jätta, on J nagu Jaan ja Julius aarde logiraamatu lõpus oluline kolmekohaline number üles
tähendatud.
Kindlasti oled juba märganud, et aarde nimega pole kõik justkui kõige paremas korras. Tõele au andes, pidi sellest saama üks aarde oluline osa, kuid nii kurb kui see ka ei ole, täies mahus see ei rakendu. Sellegipoolest peegeldab see nimi oma kujuga üsnagi mitut vildakust, mida aarde otsimise teekonnal kergesti ära tunda võib, kui nina gepsust pisut kõrgemale tõsta.
Vihje: Püha kolmainsus:puu, kivid ja vesi(väga ligidal)
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: tähestikuaare (1), lumega_raske (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC27EPM
Logiteadete statistika: 149 (87,6%) 21 8 3 2 0 0 Kokku: 183
Kuigi olin Vooremäel müttamisest suhteliselt väsinud ja pikk kodutee ootas veel ees, ikkagi otsustasin ka selle juba eelmisest aastast valmisseatud täpi üles otsida. Sellest külili kivist mäletan, et rohi oli rinnuni ja andis seal ikka mütata, aga andmed sai kätte ja lõpu paika. Täna aga ei õnnestunud enam miski. Null näitas jonnakalt mingi puu peale, kus oli ka jälgi nii et vähe polnud, aga aarde peiduka jaoks võimalus puudus. Tuulasin siis mujal, toppides oma käsi küll koos geokepikesega küll ilma igale poole, aga leid jäi tulemata. Kahju, aga ei tahtnud siin enam aega veeta ja ei osanud midagi enam peale ka hakata. Koht muidugi oli ilus, hea seegi.
Kivist möödumisel võtsime suuna aardel. Logiraamat oli nii ligemärg, et jätsin ta ilma kotita kuivama ja lisasime veekindla logilehe.
Tänan peitmast.
Talvine mitteleidmine sai nüüd asendatud leidmisega. Loodus polnudki nii metsik kui karta oli. Rada ilusti sees .. kohati küll üsna pehme aga kohale ta viis. Peale mõningast otsimist oli ka nimi kirjas.
Tänud!
Tee ääres sai kiire peatus tehtud ning numbrid leitud. Kivike ise ei reetnud küll endas seiklust mis meid ees ootas. Kena koht ja rahulik ka, kuid sääsed pidasid sõda meiega esimesest hetkest. Kristel leidis selle aarde kuidagi, muidu oleks sääsed meid verest tühjaks imenud. Aitäh peitjale!
Silver arvutas peast ära ja põrr sääsrmetsa sõit. Püha kolmainsus sealt tulema saades väljendus kolmes sääsepunnis mis kenasti reiel reas. Super peidus koht. Sääsevaesemal ajal kindlasti meeldiv, aga täna tegime kiirelt sääred. Aitäh!
Kunagi ammu said koordinaadid välja arvutatud, aga sinnapaika ta jäi. Täna väänasin teekonna siit läbi. Väga meeldis aarde asukoht, tops ise on heas korras. Aitäh!
Kunagi sai kodust lahkumata see kivi üles otsitud ja lõpp paika pandud. On seal ka varem käidud, aga toona kohe kuidagi ei osanud õigesse kohta vaadata. Sellisteks puhkudeks tulebki abivägi kaasa võtta - abiline tuli ja võttis aarde välja nagu naksti. Aitäh peitjale!
Mu esimene tähestikuseeria aare, loodetavasti mitte viimane. Kaaslane toimetas mõistatuse kallal, ma panustasin aarde õigest kohast välja tõmbamisega. Tänud!
Carolysil varem leitud ja ta arvas, et praegu on hea aastaeg, et mul ka siin ära käia. Vähese loodusega oli tõesti hea. Minul oleks see konteiner vast leidmata jäänud, aga õnneks oli kaasas Mari-Liis, kes käe õigesse kohta pistis. Aitäh!
Parkisin auto ära. Astusin autost välja ja kuulen, et saag möllab kuskil. Lähemal uurimisel selgus, et mugu siin lõpus mingi sadakond meetrit eemal saega puid niitmas. Mõtlesin küll, et teen ennast väikseks ja hiilin lähemale. Aga siis mõistsin, et neoonkollase jopega see jube hästi ei õnnestu :D
Proovib siis kunagi uuesti siit läbi käia ... umbes siis kui saemees magab juba.
Kui muidu olime seni suutnud kõik aardeid leida vaatamata mahasadanud lumele, siis siin paraku jäime pika nina ja tühjade pihkudega. Kuigi aare peaks olema suur, ei õnnestunud seda täna tabada. Eks siis järgmine kord uuesti.
Kui juba Kaups varnast võtta oli, siis edasi suundusime oma väikse tuuriga siia. Sain jupp aega otsida, vihjele vastavaid kohti tuvastasin õige mitu, lõpuks natuke kiunusin ja Kaups jalutas platsi ning võttis aarde suht esimesest vaadatust kohast välja. (:
Leidsime kõik kivid üles, võrratult ilus koht! Aitäh! :)
Tuli veidi sumbata enne kui aardeni sai jõutud, koht ise oli vägagi äge, aitäh :)
Jesssss! Ma ei tea kui mitu katset kui mitmel aastal siin tehtud on aga lõpuks on see karp nüüd leitud. Siit tulime väga hea tundega ära. Kohale saime kuivalt, otsimise ajal tuli täpselt nii palju vihma, et saaksime lahkudes riided märjaks teha. Koht on ikka vahva, aitäh tutvustamise eest! (843) Aitäh! EVEJ
Väga ebameeldiv geopeituse kogemus kahjuks :( Otsisime kõik kohad läbi, aga polnud kuskil.
Lõpp on eriti muheda vuliseva koha peal. Käisin ühel talveöösel otsimas, aga siis ei paistnud ükski võimalik koht lume alt välja, kaeva ja tuusti palju tahad. Nüüd oli hoopiski lihtne. Korras, kuiv, tänud peitjale.
Kuna kaks päeva tagasi J-st sain vihje, siis polnud nulli vaja minna. Lõpp oli suhteliselt kõhe. Rada tundus kaduvat, millalgi suundusin võssi. Tagasi tulles selgus, et oli õige rada ja oleks saanud ilusasti aardeni. Isegi ilma kummikuteta oleks hakkama saanud. Aitäh!
Kivi leidmine probleeme ei valmistanud ja vajalik info õnnestus ka hankida ilma ise kivi kõrvale külili heitmata. Kohutavas päikeselõõsas tegime arvutused heas lootuses, et see kuumus midagi vussi ei keera. Ainsaks kontrolli võimaluseks oli saadud koordinaatidele kohale minna. Eemalt vaadates tundus, et plätades ja paljaste säärtega ei tahaks edasi minna, tegelikult viis kohale isegi nats mudane georada. Lõpus tsipake tiirutamist ja aare leitud oligi. Päris huvitav kohake ja jäi arusaamatuks, miks seal niipalju linnusulgi igal pool vedeleb. Kas see on mingi kiskja salajane söögiplats?
Oli täitsa huvitav hämaras-pimedas perega seda aaret seal otsida, eriti põnevaks tegi see, et kohapeale jõudes otsustas telefon, et enam kordinaate ei leia, aga üles me ta leidsime ????
Mulle hakkas see kivi kohe meeldima. Kui oli teada, et kivi ja külili, tahvel ka veel küljes, aimasin kohe, mis laadi mälestuse jäädvustamisega tegu võiks olla - ja täpselt nii oligi.
Neid omaaegseid parandatud pinnavorme sai siis pärast kohapeal mõõdetud nii- ja naapidi, peamiselt läbi tiheda võsa ja porimülgaste. Sihtpunkt ise oli aga kuhjaga vaatamist väärt. Eriti tüüne atmosfäär seal kivide ja vee koosmõjus.
Tagasitee oli juba nagu tavaks saanud - lihtne ja sirge ;)
See upakil kivi oli nüüd küll tore avastus. Vaatsime kivi üle, tegime vajalikud kalkulatsioonid ära ja oligi aeg lõppu siirduda. Seal tekkis korra väike navigatsioonierror ja lähenemine sai meil oluliselt keerulisem, kui oleks vaja olnud, aga kohale me saime. Täitsa kena kohakene, aarde endaga läks veidi aega, aga Madis ta lõpuks ikka välja urgitses. Tagasi sai juba mindud mööda vähe korralikumat teed. Kokkuvõttes täitsa mõnus kompott, tänud aarde eest.
Geojaanipäeva nädalavahetuse esimene aare. Ka talvel sattusime siia, aga liigse lume tõttu jäi toona leidmata. Ka täna nägime kurja vaeva aarde leidmisel. Õnneks sattusin õigesse kohta kaevama.
Siit algab meie Geojaan 2020 nädalavahetus. Ühes sellega on tegemist minu viimase tähestikuseeria aardega. Tehtud! :)
Eelmine kord oli meil talvel lume tõttu mitteleid ja ega ka nüüd läks kaevetöödega täitsa kaua aega. Ilma Maire ja ta geokepita ma oleksin seal tunde veetnud.
Aitäh aarde ja kogu seeria eest!
Oleme siin vist kõige rohkem kordi ühte aaret otsimas käinud. Sel korral pidime juba minema kivi uuesti uurima, et kas lõpp ikka õiges kohas. Aga enne tahtsin ikka lõpus ära käia. Sel korral vaatasin õigesse kohta ja märkasingi konteinerit. Hea peidukas. Täname!
Minu viimane leidmata tähestikuseeria aare. Veidi olin seda aaret peljanud, sest täpselt ei saanud nagu aru midagi tegema peab. J-st ei saanud vihjetki. Soovitati lihtsalt kohapeale minna. Nii ka tegime. Heh, päris hea kivi. Maire hankis vajaliku info, ma tegin natukene pranglimist ja võiski karpi otsima minna. Lõpp tundus väga õige aga lund oli kahel viimasel päeval natukene liiga palju maha sadanud. Paar kohta tõmbasime käega lumest puhtaks aga leiuni jõudmine paistis natukene üle jõu käivat hetkel.
Juhtus sootuks nii, et peaaegu kõik järgmised aarded olid samuti lumega_raske sildiga. Aastas 2 päeva lumist talve ja just siis läheme geotuurile suviseid aardeid otsima :P Hea põhjus kohti uuesti külastada.
Eelmine kord otsisime veendunult valest kohast. Seekord piisas kohale minemisest ja esimesest kohast aarde välja võtmisest.
Tervisekontroll:
Aardega kõik on hästi, ta on täpselt seal, kus ta olema peab. Kõik on kuiv ja logimiseks ruumi jagub.
Esmane (eeldatavasti lühem) lähenemistee sai valesti valitud ja lõppes tagasipöördega.
Pärast ringi tegemist jõudsin kohale, ent mõne minutiga aare silma ei hakanud. Täitsa põnev ala, sobilikul võimalusel teen tulevikus taasleidmiskatse.
Teised jäid autosse, käisin kiirel korduskülastusel. Kuna ka seekord midagi ei leidnud, siis sai ka uuesti kivi jäädvustatud, et kodus arvuti taga koordinaat üle vaadata.
Eelneval päeval sain J-aardest vajaliku vihje, tundus loogilise jätkuna seeriat jätkata kuniks seda veel Tartus on. Hing igatses mingi pikema jalutuskäigu järele, aga kuna maps näitas kodust aardeni 10km, siis kedagi "ilusa talveilmaga" kaasa meelitada ei õnnestunud. Kell 11:40 asusin siis teele. Kuskil 2km kodust eemal hakkas jubedalt tuiskama ja peatselt oli 10cm lumekihist saanud topelt. Teadsin, et millalgi peaks maantee äärest hakkama ka normaalne kergliiklustee, aga täpset kohta ei teadnud ja see teadmatus ajas hulluks. Kuigi kaks-kolm korda mõtlesin ka teekonna katki jätta, siis pidasin siiski vapralt vastu. Kui päris surmahirm peale tuli, hüppasin lihtsalt tee kõrvale hange ja jätkasin kõndimist kui suurem liiklus möödas oli. Tee peale jäi ka mõnus männimets, kus kõndimist tuntavalt aeglustasin. Kergliiklustee leidsin ka, aga sahk ei olnud sinna veel jõudnud ja sumpamine jätkus. Pärast kolmetunnist rassimist jõudsin lõpuks õige teeristini. Möödusin majast, kus kaks töömeest parasjagu katust parandasid ja üks muidugi küsis kohe, kas olen eksinud. Vastasin, et loodetavasti mitte :) Rohkem küsimusi ei tulnud, peatselt kadusin ka puude vahele. Teel aardeni oli erkroosast sallist saanud valge sall, kindast ebanormaalne kämmal, juustesse tekkisid rastad ja nina otsa jääpurikas, aga see vaatepilt, mis mulle nullis avanes... Kogu vaev oli hetkega pühitud. Logides räägitakse talve ja kevade ühinemisest, aga tegelikult ei mängi siin aastaaeg mingit rolli, kaunis-kaunis-kaunis! Aarde leidmiseks tuli päris pikalt lumes kaevata, aga koha olemus oli seda igati väärt, ilma mingi mõtlemiseta tulen siia suvel tagasi. Vahepeal oli lumesadu järgi jäänud ja tee tagasi oli mõnevõrra lihtsam, ka lumesahk oli oma debüüdi vahepeal teinud. Tahaks öelda, et käisin jalutamas, aga ikka puhas matk oli :) Koju jõudes lükkasin veel kolme tunni jagu lund ja nutikell näitas lõpuks päevaseks aktiivsuseks 306% ja 52500 sammu. Päris tõepähe seda muidugi võtta ei tasu, aga selge see, et üle keskmise aktiivne päev oli. Tänud selle matka eest! :)
Vihma ladistas täie hooga. Paraku aare sel korral silma ei jäänud.
Tuhnisin ringi, kuni kärss kange, aga nui neljaks. Ei leidnud. Ilus koht samas
See kivi oli kuidagi teiste lähedal asuvate aarete otsimisel kõrvale jäänud. Sõidetud on sealt tihti mööda, aga alati on ümbrus nii märg, et pole hakanud peatuma. Nüüd oli maa külmunud, vesi jääs ja numbrid lihtsalt nähtud. Sai kohe suund võetud lõpu suunas. Kohapeal oli just üks seltskond lõpetanud otsimisega ja läksid ära autosse. Nüüd oli meie kord. Ega seal eriti aega ei kulunud, leitud sai kiiresti. Kättesaamisega läks mõni minut ikka ja libe oli seal ka. Aitäh seda kohta näitamast. Olen ju kunagi siia lähedale Tartust rattaga sageli käinud ujuma.
See küllili kivi on Küllit ammugi huvitanud, kuidagi nii isiklik tundub:) Aga vaat pole siia kanti aarete otsimiseks asja teinud. Täna siis tegime. Ja tasus kuhjaga ära! Imeilus ilm ja kõik pihus, mille järgi tulime.
Piretil olid kivi pealt numbrid ammu üles korjatud, nüüd tegime kiired arvutused ja sõitsime kohale. Oh mis kaunis talve ja kevade kohtumine meid siin tervitas! Aarde leidmisega läks ikka natuke aega, sest kivid kui kunstiteosed tõmbasid tähelepanu muudkui endale. Neid pildistasime siis käpuli, kõhuli ja külili:) Lõpuks leidsime ka aarde. Aitäh!
Väga vinge koht aarde peitmiseks. Täpselt selline koht, kus ükski mugu ei sega, saab rahulikult kõhuli, sellili, külili ja pea alaspidi turnida ja lumes püherdada. Samal hetkel, kui laususin, et lähme ära, siit me täna midagi ei leia, hakkas peidik silma. Tundub, et tänu ilmale pääsesime vägagi lihtsalt ja kuivalt :) Tänud laheda aarde eest, aare ise korras ja kuiv.
Koordinaadid olime kunagi suvel suuremate vahejuhtumiteta kätte saanud. Nüüd oli aeg ära logida, aga see, mida polnud, oli aare. Enda arvates vaatasime kõik vihjele rohkem ja vähem vastavad kohad läbi. Aarde suurus ka nagu peaks mingeid kohti välistama, aga seekord jäime leiuta.
Lõpp-punktis otsisime ja vaatasime, kuid kahjuks aaret ei leidnud. Raskendavateks asjaoludeks võisid olla maha langenud lehed ja lumi. Võib-olla lihtsalt täna ei vedanud. Eks suvel proovime uuesti!
Külili kivi juures oli veidi niiske ja T ei soovinud oma ketse märjaks teha. Lahendasime mõistatuse ja suundusime lõpp-punkti. T ja S jäid autosse toimetama ning M suundus võssa. Jõudes enam-vähema õigesse kohta, leidus seal nii palju võimalikke kohti, et ei osanud kuskilt alustadagi. Peale 15 minutit otsimist olin juba lootust kaotamas. Nägin eemal vaarika põõsast ning otsustasin veidi maiustada, selle käigus hakaks üks huvitav koht silma ja seal ta ennast varjaski. Tänud!
Iusid kostis minu suust ka, eriti lõpp-punkti poole tuterdades, läbi muda ja kõrge rohu. Lapsed õnneks jäid autosse. Aga lõpp oli alles üllatus! Aitäh aarde eest!
Nullis kostus päris palju iusid aga lõpuks otsustasin jalanõud jalast võtta ja kivini minna. Lõpupunktile lähenedes tulid veel mõned iud aga õnneks oli abiline kaasas, kes sõnaotseses mõtes mulle tee ehitas. Tema leidis selle tükk aega enne mind ja siis lihtsalt nautis mu kiusamist.
Tegin korduvkülastuse aga ka seekord jäin tühjade kätega. Mõtlesin, et külastan uuesti kivi aga kummikud olid maha jäänud ja eemalt ei näinud.
Sõitsime esiti teeotsast mööda, siis läks õnneks. Aarde ümbrusesse on mingeid kuute ehitatud.
Aare sai uue logiraamatu ning on nüüd tagasi looduses oma endises suuruses ja asukohas.
Nagu kombeks on saanud, siis Annal oli kivi ammu üle vaadatud. Eelmisel korral vaatasin ka mina kivi üle. Tol korral lõpus ei osanud aaret leida, kuid nüüd oli mägedest ja mitmest teisest aardest soe sees ja õnnestus ka peidik tuvastada. Tõsiselt korralik konteiner. Tänud!
Võtsime õnnetus seisus aarde kaasa, et teda tohterdada ja kuivatada. Lähiajal jõuab ta tagasi oma kohale. Hetkel looduses karpi pole!
Värsked leiulogid julgustasid seda aaret uuesti otsima tulla. Päevavalgust oli palju alles, et seekordne otsimine edukas oleks. Ja seda ta oli, juhuu! Kauaotsitud kaunikene? Kahjuks mitte. Aare suht õnnetus olekus ja vajab abi. Seda ma ka teen.
Mõistatus lahenes kiiresti ja ka aare ise tuli nähtavale loogilisest kohast. Aarde konteiner oli küll ilusti terve, kuid logiraamatut kaitsev kott väsinud ja raamat vajaks kuivatamist. Tänasel päikeselisel õhtul oli väga kena koht uitamiseks! Aitäh!
Geotuuri 25. leid. Koordinaadid tulid lihtsalt. Nullis aga nii lihtne ei olnud. Siiski sain kätte. Lahe koht.
Täiesti õige mõte oli sinna pimedas minna. Nii palju näeb siis juu... Ma annan endale pluss punkte selle eest, et ma suutsin lehtede seest aarde asemel hariliku pliiatsi leida. Kuri kahtlus, et see on aardest pärit, aga no mida ei leia on aare ise.
Lõpppunkti asukoht oli juba ammu välja arvutatud. Täna siis võtsime sinnakanti väikese georetke ette. Saekaatri aarde juures saime juba lehtedes tuhlamisest käed soojaks. Siinse aarde juures tuli veel vesi mängu. Käisime siis kordamööda tuhlamas. Lugesime logisid ja tuhlasime veel. Ja muidugi oli vaja selga panna soe talvejope, milles sellise tuulamise peale ikka saunaks võttis. Aga aaret ei leidnud ei siit ega sealt poolt. Ning logimiseks kaasa võetud hariliku kaotamist märkasin alles auto juures. Andsime alla ja sõitsime uute aarete juurde.
Vahetasin saapad kummikute vastu ja kulgesin numbreid otsima. Need käes, edasi lõppu. Päris kaua otsisin. Kuna ilm oli sügisene, lehekiht päris paks, hakkasin lõpuks lehti riisuma, see aitas leiuni jõuda. Koht oli huvitav. Tänud.
Logiraamat oli täitsa märg, esimesed lehed juba looduse meelevallas. Järgmine aardeotsija võiks kuiva kaasa võtta.
See leid rõõmustas väga. Ilm oli vihmane, aga üsna soe. Tundus täiesti loogiline mõte lõppkoordinaadi juurde ilma püksteta minna, jätsin need koos jalanõudega autosse. Aga tegelikult oli aardeleiu seisukohast isegi hea idee, sain hiljem kuivalt päeva jätkata :D Tänan laheda aarde ja huvitava paiga eest!
Ilma harleyquinnita oleks loobunud juba kivi juures. Loe: "veits" märg.
Tartu aarete eesmärgiks oli leida tähestikuseeria aardeid. Nullis oli kõik lihtne, aga lõpus oli raskusi. Olin juba lootust kaotamas, kuid siiski sai leitud. Maskeering on väga hea ning ega midagi paistmas pole. Ilus koht, ega siia muidu ei sattuks.
Arvutasime Saekaatri juures koordinaadid välja ja hakkasime liikuma. Viisakamalt oleks vist ka saanud läheneda aga...
Päris diip koht pimedas ukerdamiseks. Üksi vist oleks päris kõhe olnud. Aardes oli vett, mille ma välja valasin. Logiraamat oli tänu minigripile kuiv.
Tänud peitjale! Ei jätnud midagi ega võtnud.
Nullis sain numbrid kätte ja kiired arvutused viisid lõppu. Eks seal oli tuustimist kui palju, aga viimaks siiski saabus õnn minu õuele ja logi võisin kirja panna. Tänud.
Seda aaret on kavva pandud juba ammusest ajast ning eelmine kord numbrit vaadates polnud ma päris kindel kas näen ōigesti. Kivi ees oli suuuuuur lomp ning ega ma oma silmanägemises nii kindel ka pole. Seekord sai see "külliki" (nagu meie seda kogemata kuni aarde leiuni olime kutsunud) kivi ette vōetud ja lōpp-punkti ka mindud. Anete teravad silmad päästsid meid suuresmast vaevast, kuid tuleb tõdeda, et peidik on igati varjatud! Aitäh!
Alguses läks kiirelt. Lõpus veetsime üle poole tunni, kuid kahjuks seekord leidu ei tulnud. Plaanime mõnel teisel aastaajal tagasi tulla.
Kivi nagu kivi ikka, ainult sildi on keegi võib-olla veidi lõbusas meeleolus olles tagurpidi pannud. Arvutamine seekord raskusi ei valmistanud. Kohapeal oli täpselt õiges kohas tee ääres juba üks auto ees. Lootsin juba kaasgeopeitureid kohata, aga tegelikult polnud inimhingegi. Kuskilt oli meelde jäänud, et kui võrkaed ees, siis on vale pool, aga see oli vist mõne teise aarde kohta... Leid tuli igatahes kiirelt ja koht oli ilus. Nüüd siis J ja K tehtud ja aeg minna Lassiesid püüdma. Aitäh!
Vist kõige lihtsam tähestiku-aare üldse. Isegi peidukoha raskusaste on sobivalt muudest mõistatustest poole palli võrra madalam. Lõpuski oli kena ja lihtne. Logiraamatut avades lootsin L vihjest leida midagi täpsustavat, aga sain vaid kinnitust sellele, mille juba isegi välja raalinud olin.
Tegelikult oli mul plaan siin kandis natuke aega parajaks teha ja siis sõita rongiga Reolast Rebasele ja sealt jätkata. Sõitsin nulli. Nentisin, et on jah külili ja arvutasin koordinaadid. Ja otsustasin ka lõppu minna, mis keeras kogu mu edasised plaanid pea peale :) Aga lõpu asukoht on tõesti lahe. Alguses ei uskunud gepsu ja raiskasin sellega hulga aega, aga lõpuks siiski leitud. Aitäh!
nii kuuma ilmaga oleks võinud isegi vette kasta end seal, aga ainsana ronis seekord vette Krista. Väga kaua otsimisega ei läinud ja peagi leidis Krista selle. Nimed kirja ja tulime ära. Päris vahva koht on.
Veebruaris võtsin algnumbrid, nüüd lõpuks käisin ka lõpus ära. Oli plaanis küll reedel minna, aga sõitsime vanadega täna kaasa. Hea soe ilm, ronisin jalgupidi vette ja lisaks aardele ka paar kena jõekarpi kaasa. :)
Hoidsin Tintsil ühest käest, vältimaks tema vette kukkumist, sel ajal kui ta aarde peidukohast välja võttis. Leitud ja logitud! Võetud kondensaator, jäetud punane kassike :)
Oligi külili, kõht nii täis siis, et ei seisa püsti, mis teha, numbrit nägin ja arvutasin ka aga kui kohapeale matkasin jalgsi sain aru, et sealt ma küll teda kätte ei saa. Matkasin auto juurde tagasi ja proovisin teisest küljest, õige geopeitur ei jäta ju jonni ja koht nagu sobis ka aga siis aitas vihje, tuhat tänu, et ei pidanud uuesti tulema!
Aarde leidmine õnnestus teisel korral. Konteineri avamine oli ka raske, aga Maia-Liisa sai sellega hakkama.
Külili kivi sai leitud juba nädala algul eelmise aardejahi käigus, kuid aaret pimedas taskulambiga otsima minna küll ei maksa nagu kogemus näitas :) Läksime siis täna tagasi, lugesime enne ka veidi eelmisi logisid. Muidugi meie loogika ütles et kui ühelt poolt kallast ei leia, tuleb igaks juhuks üle vaadata ka teine pool, sest kivilt kivile astudes oleks olnud võimalik täitsa kuivaks jääda. Talvesaapad igaks juhuks kummikute vastu vahetatud, hakkasingi üle jõe astuma. Vedas et pikali ei käinud ega vesi üle ääre sisse ei tulnud. Igatahes sai sealt sama targalt tagasi tuldud ning aare ikka igati loogilisest kohast leitud. Kahe neiu jaoks oli raskem aga kinnikiilunud aardekonteineri avamine, millega lõpuks siiski hakkama saime. Kiire logi ning asusimegi selle päeva järgmist aaret otsima.
Andmed kogutud eelmisel tretil, täna tegime asja aardekarbi juurde. Vahva koht, aitäh!
Kivi juurde parkisime ära ja enne kui millestki aru sai oligi juba jalgupidi vees. Siit hoiatus teistele ka, et näiliselt kena hein ei tähenda automaatselt seda, et selle all väga märg ei oleks (kogu aeg kindlasti ei ole, novembris samas...). Igatahes jalad pestud, numbrid loetud, arvutused tehtud ja õigesse kohta sõidetud, hakkasime siis otsimia. Peab tõdema, et ei olnud kõige kiirem leid just. Lõpuks viis tulemusteni ainult süstemaatiline lähenemine. Tagantjärele oleks saanud ilmselt kiiremini, kui vihje oleks õigel ajal meelde tulnud. Peidukas ise on üsna kuri, eriti märjaga :P
Aga tänud peitjale, sest koht ise oli väga äge!
Taas aare, mille alguspunktist on kordi ja kordi mööda sõidetud. Imelik, et ma pole selle kivi olemasolugi varem endale teadvustanud. Igatahes, seni kuni mina taskulampi otsisin, läks Rudolf juba kivi ründama ja kohe kostis ka plärtsatus. Jep, täitsa märg. Koordinaat tuli lihtsalt, geoparkla leidsime ka ja siis geomaanteed mööda nulli juurde. Siin läks suuremaks võsastatsamiseks, sest nutifööni geps näitas nulli suuruseks vähemalt 30-meetrise ringi. Õnneks oli Rudolf vihjet lugenud ja mõne aja pärast oligi tal aare käes. Päris tasemel peidukoht. Ei leidnud meiegi Lassie koordinaate, mis oleks täitsa kasuks tulnud. Tikutopsil olid küll mingid müstilised numbrid, aga...
EVEJ, Aitäh!
Läksime küll VRSMi otsima, aga GPS näitas, et tee ääres on selle aarde alguspunkt. Vaatasime siis järgi, mis seal kirjas. Kuna kirjeldust polnud käepärast, siis otsustasime läpaka käima panna ja järgi vaadata, kuidas seda koordinaati peaks välja arvutama. Paraku MINT jonnis, lõpuks tegin windowsile restardi. Selle aja peale kui koordinaadid välja saime arvutatud, otsustas auto, et ei lähe midagi enam käima. Lükkasime käima ja läksime lõpp-punkti otsima. Nulli jõudmine ei olnud eriti keeruline, mida ei saa aga kummalisel kombel öelda tagasi autosse jõudmise kohta. Tükk aega ekslesime erinevaid teid pidi enne kui metsast välja saime. Kohapeal päris esimesest kohast aare end ei ilmutanud, aga väikese otsimise peale sain ta siiski kätte. Nimed saime kirja, aga aardest me L nagu Lärmakas Lassie jaoks küll vähimatki vihjet ei leidnud :( Ei tea kas kaotsi läinud või milles asi. Huvitav konteiner :) V:Hobune J:Kondekas. Aitäh peitjale.
numbri sain J-st, algset kivi vaatamas pole käinud. arvutatud lõpu lähedal (10-15 meetrit oli üks loogiline koht.. nullis endas justkui polnd midagi väga loogilist. ja no OIII mis võsa ikka.. tulin suure ringiga aerofoto järgi vaadates "parema" maastiku poolt, mis oli eepiline viga.. alguses pelgasin et astun seal soises võssaris mõnele rästikule pähe aga siis sain aru et võin rahulik olla - nii s*tal maastikul ei viitsiks ilmselt ka ükski mõistlik madu oma aega veeta.
Kunagi sügisel sai käidud samas kohas, kus aare ennast peidab, kuid tuli mitteleid. Võibolla oli asi selles, et oli pime. Kuna olime kohast möödumas otsustasime uuele katsele minna. Olime edukad!
Kivi on suur, aga vett ja pori on igalpool omajagu. Korralikud saapad või kummikud tulevad kasuks. Peidupaiga leidmisel võib usaldada kõiki oma meeli.
Lugedes eelnevaid logiteateid aimasin ma, et tegemist on märja kohaga ja valmistusin selleks olukorraks ka kergelt ette. Mida ma aimata ei osanud oli see, et paarikümne sentimeetri sügavuse veega tuli mul võidelda juba mõistatusaarde otsimisel, aga mitte oluliselt lõppaarde otsimisel.
Iga samm mõistatusaardele lähenedes tekitas minus õudu, kuna minu niigi kergelt vett läbilaskvad saapad ei olnud seejuures ka eriti kõrged ja maapind oli selle kohapeal kriitilise veetaseme saavutamise suhtes ennustamatu. Mõnel teisel aastajal saab ehk kergemalt läbi.
Lõppaarde juurde saamiseks tuli ületada ainult üks kahtlane pruuni värvusega ja liikumatu veega kraavike, mis tekitas asjaosalistes mitmeid küsimusi...
Seekord oli matemaatikaga kõik OK, aare ka OK ning ka tähestikust leitud O ja K. Võtsime Lassie vihje
Konteiner oli juba oma omapärasest peidukohast väljutatud, kuid sain ikkagi seda ka hiljem teha, kuna unustasime vaadata L nagu Lärmakas Lassie vihjet.
V: vihje Tervitused kohalolnutele.
Esimene katsumus oli külili kivi pealt vajaliku numbri tuvastamine, sest põld oli märg ja kuiva jalaga lähedale ei saanud. Sihtisin siis foroka teleobjektiiviga kaugelt ning lootsin, et saan läbi heinakõrte õigele numbrile pihta. Õnnestuski ning pisikeste arvutuste järel sõitsime peiduka juurde.
Siin oli esimene reaktsioon sama, mis Mikil - et midagi pole. Sirje otsustas igatahes autosse jääda, kuigi ma üritasin teda veenda ebaveenva jutuga, et näen võsas koske. :)
Aarde peidukoht oli igatahes tore ja vaatamisväärne, kuid otsimine võttis aega, sest peidukas on kaval. Ka sääsed segasid, kuid lõpp hea, kõik hea. Tänud peitjale, igatahes!
P.S. Keegi küsis siin logides, et milleks selline rajatis - tuvastasime autot ringi keerates sildi, mis rääkis mingist kalamajandist, nii et ehk sellepärast.