Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti-Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917. aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Kitsaroopaline liin oleks kulgenud Märjamaa kaudu "Wirtsu randa". Plaanidest tookord siiski tegudeni ei jõutud. Tolleaegseid vaateid esindab kellegi A. artikkel Kodumaa teede küsimuse ümber ajakirjas "Eesti raudtee" 1926/12: "Uus Läänemaa raudtee on juba ette teada kahjulik ekspluateerimiseks, ja ei tasu end ära, aga millegi pärast tahetakse teda siiski ehitada (!?). Kuna sel raudteel mingit strateegilist tähtsust ei ole ja tema kasutamine ei tasu ehituse kulusid, siis oleks otse mõtetu teda ehitama hakata. [...] Kui need 500 miljoni marka, mis tahetakse Läänemaa raudtee peale osalt otse maha visata, äratarvitada Läänemaa maanteede kordaseadmiseks, siis oleks elanikkudel sellest palju enam kasu, kui raudtee ehitusest."
Erilist märkimist väärib Virtsu kivitamm, mis läbis 500 m ulatuses Rame lahte. Siia ongi peidetud aare.
Soovituslik parkla: N58 34,851' E023 33,857'
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
P1 | Parkla | 58° 34.8509' 23° 33.8570' |
Aarde sildid: ilus_vaade (4), soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC297MZ
Logiteadete statistika: 207 (96,3%) 8 3 4 3 0 0 Kokku: 225
Täna oli põhieesmärk saada töö-ülesannetest ja linnast võimalikult kiiresti välja ning kuna oli juba kaunikesti õhtu ja tänu sügisesele ajale peagi saabumas ei võtnudki sihti eriti kaugele minna, endine ja praegune Läänemaa sobis ideaalselt. Kuna siin Virtsu raudteetammi ligiduses oli lausa kolma logimata aaret, siis täiesti paras õhtune ülesanne. Oli see tamm ikka järskude nõlvadega. Katrin ronis alla logima ja ma poosetasin tammi peal, et ulatan õigel momendil talle tammile naasmiseks abistava käe. Ulatasin küll, aga viimase otsa kallakust võttis ta siiski põlvili ette, ei ma küll saanud sellest aru, miks. Aga ju asjaolud tingised selle valiku. Või tegelikult vist valik puudus, nii lihtsalt juhtus. Igatahes lõbus oli, tõotas seega tulla üldse lõpus nädalalõpp. Tänud siia tammile kutsumast ja aaret peitmast.
Aarde leidsin maast, tõstsin ta väheke kõrgemale, nüüd peaks ka lumega leitav olema. Aitäh!
Torkis küll aga ei leidnudki, kadakad maha võetud ei tea kas ka koos aardega?
Aitäh kohta tutvustamast! Taas miski, kuhu ilma geota ei oskaks vist sattudagi.
Selle tammi peale polnud varem sattunud ja ega polnud ka ajalooga eriti kursis, aga nüüd käidud. Tänud peitjale seda tutvustamast!
Jaanilaupäeva geopäeva lõpetuseks jalutasin mööda Virtsu raudteetammi üle Rame lahe. Torkivaid objekte jagus ja esmapilgul aardetops silma ei jäänud, peale kolmandat pöördusin esimese juurde ja seal see ikkagi oli, täitsa silmade kõrgusel. Aare sai leitud -logitud ja võisin lahel ujuvaid luiki ja päikeseloojangut vaadeldes rahulolevalt tagasi liikuda. Aitäh peitjale!
Samahästi oleks võinud masina kõrvalaarde alguspunkti jätta, kui aardest mööda sõita ja samapalju tagasi jalutada. Tegelt lootsin salamisi keset teed ikka asjad ära ajada, aga kuna just siis olid jalgratturid turjas ja tuli ikka märgitud parklat kasutada.. Aga mul oli hea meel, et nii läks. Mõnus privaatrand ootas mind seal. Kasutasin võimalust ja tegin pärast logimist taas ühe mõnusa värskendava sulpsu.
Tänud.
Leitud, aitäh! Väga lahe on mööda vana raudteetammi sõita!
Õnneks kedagi vastu ei tulnud. Kiiresti nimi kirja ja kiiresti edasi. Aitäh!
Kus siin oli täna palju rahvast! Kalamehed, grillijad, jalutajad, geopeiturid... autole oli parklas veel üks koht ja jalutasime tagasi aarde poole. Mikrosilm leidis topsi kiirelt. Logisime, ampsasime mõned marjad suhu ja tagasi autoni. Aitäh!
Aitäh vahvasse kohta suunamast.
Koht kus koerad jalgu sirutada said. Nööp eriti, silkas kõrkjates, et tammile tagasi saada. Aare tuli ilmsiks päris lühikese otsimise peale, seal kus oli vähem silmi. Tänud peitjale aarde eest.
Leitud peale omajagu torkeid. Valvatakse kenasti. 0 punkti autoga kindlasti soovita kellelgi jääda. Parkida saab mõlemal pool toredasti.
Neljas aare teel Raplast Virtsu mööda kunagist kitsarööpmelise raudtee tammi. Pärast Lihulat läks kiirelt pimedaks. Kemo sõitis oma Rangeriga ees ja näitas pika ledbar'iga valgust. Kuna liiklust polnud, siis jäime kohe aarde kõrval seisma ja pärast väikest otsimist saime logi kirja panna ja edasi lõpu poole sõita. Lihula sadamas tegime väikese peatuse sõidu lõpu tähistamiseks, võtsime poest ühtteist õhtusöögi jaoks ning alustasime tagasiteed. Nüüd juba mööda maanteid.
--
Rootsioja Raudteesild - Lihula kirik - Tere tulemast Lihulasse! - Virtsu raudteetamm - Tähevärav SG1 - Virtsu raudtee
See sild oli ikka väga kitsas. Hoidsin pöialt, et keegi vastu ei sõidaks. Õnneks ei sõitnud ka. Parkisime parklasse ja jalutasime aardeni. Leid tuli kiiresti. Aitäh!
See oli meil juba täna neljas aare. Muidugi ei taibanud ma enne tammile sõitu soovituslikku parkla asukohta vaadata ja nii sõitsime hooga üle tammi kuni tuli laiem koht, kuhu saime auto jätta. Jalutasime siis sealt aardeni. Vihje pidas hästi paika ja aare tuli kiirelt välja. Nimed kirja ja jätkasime oma teekonda Pärnu suunas. Autosid liikus tammil nii ühes kui teises suunas, õnneks meil kellegiga kitsast teed jagada ei tulnud. Tänud!
Aasta tagasi sai samas kohas ujutud ja tahvlid hoolsasti üle loetud. Nüüd oli siis põhjust ka aardejahiga tegeleda. Torkivat kohta sai vaadatud siit ja sealt poolt, kuni lõpuks end kätte andis. Siis sai sammud seatud liigirikkale Laelatu puisniidule, mille külastamise linnuke samuti veel kirjas polnud.
Siin sai vahepeal veidi hinge kinni hoitud, et keegi vastu ei sõidaks. Kena paik, peitjale tänud siia juhatamast!
Jah, aastal 65 rong veel käis. See võis tore sõiduelamus olla. Auto jäi infotahvli juurde ja aare jäi kiiresti näppu. Aitäh!
Ilmaolud oli tormised, aga meie teravat pilku ei pimestand ükski tuuleiil, ega päikesekiir, mõmm... :) Liiklus oli tihe, ei kannatanut isegi ohutuledega parkida. Aare täitsa omal kohal, täpselt nullis ja nii nagu kirjas, kenasti kuiv ja korras. Väga mõnus koht lindude vaatlemiseks. Tänud peitjale!!!
Kas võib olla, et muutlikud ilmaolud või miskit taolist on aarde kuhugile mujale toimetanud?
Äge kitsas tee. Õnneks jätsime auto infotahvli juurde parklasse, sest järsku oli liiklus tihe ja manööverdamine oleks elevust pakkunud. Leid võttis veidi aega ja vaatasime nõutult korraks ka herilasepesa, mis noh ka torgib :)
Vaade oli ikka ilus ja mõnusa ilmaga oli ka mugusid üsna palju liikvel. Aare avaldus kiiresti ja suured tänud peitjale!
Otsitud, leitud ja logitud. Tore on igavledes avastada, et lähedal on mõni aare :) Aitäh!
Et googel oli tammi täitsa valesse kohta joonistanud, siis alustasime valelt poolt. Õnneks ammendas see pool ennast üsna ruttu ja kui õigele poole saime, siis oli tops hetkega käes. Tänud peitjale!
Sellel rajal suslaga sõitmise lugusid meenutab mu vanaema ikka ainult hea sõnaga. Minul paneb see silme eest must-valge kujutlusfilmi jooksma. Nii kena, et siingi aare on. Leid piisavalt kiire, et õigeks ajas sadamasse tagasi jõuksime. Tänan.
Tõsiselt äge koht kuhu ma pole mitte kunagi sattunud ja ei pidanud ka pettuma. Kuhjaga tänud, et siia juhatasid, ty :)
Tammi otsale sõites arvasin üsna kindlalt, et see peab olema ühesuunaline, kuigi ühtki vastavat liiklusmärki küll silma ei jäänud. Nulli jõudes vaatasin, et tühi sirge nii ees kui taga, kargasin korraks välja ja panin logi kiirelt kirja. Edasi sõites muidugi juba nägin, et poole kilomeetri peale on ikka üks väike teelt maha pööramise tasku ka, mis võimaldab vajadusel vastutulija mööda lasta :o) Igatahes päris lahe üllatus niimoodi autoroolis sinna esimest korda sattuda, aitäh kutsumast.
Mis raudteeprojekti maksumusse ja äratasuvusse puutub, siis suuremal skaalal ähvardab Rail Baltica märkimisväärselt idiootlikuma projektina kogu Eesti rahvast vähemalt terveks sajandiks võlgnikeks (=sõltuvateks) muuta.
Täpselt nii natuke oli praamini aega, et kiirelt siia põigata. Reede hommikul sain siin üksinduses kohta nautida ja aarde leida. Aitäh siia suunamast! Kihvt koht.
Panime auto parklasse ära ning üks mugu hüppas võsast välja. Okei, hakkasime kõndima ja tema meie järel kõndima. Naismugul olid meesmugud merel võrke võtmas ja loomulikult otsustas naismugu täpselt aarde juurde seisma jääda. Üritasime küll geokoera varjena kasutades veidi ringi vaadata, aga kuna olime naismugu valvsa pilgu all, siis sinna see aare meist eile jäi.
Päris korralik rahvaste rändamine oli, kuid meist ei olnud keegi huvitatud, igaks juhuks üritasin küll ise olla vähe madalamal varjus. Tänud peitjale!
Lähenesime Virtsu poolt. Suur buss sõitis üle, meie järele. Äkki autojuht röögatas "Hoia rooli! Mina tagasi ei sõida!" Tore oli.
Kiire ja lihtne. Siit on autoga omajagu sõidetud. Ikka oli vahva. Aarde läheduses väga huvitav infotahvel, mis rõõmu rikastas. Tänan.
Väga vinge koht ;) kuigi Virtsus on käidud korduvalt, siis siia polnudki sattunud ;)
Arvestades seda, et logi kirjutamise ajaks oleme läbinud mitte ainult Virtsus olevat raudteetammi osa vaid nii pikalt, kui üleüldse autoga võimalik on, tuleb tunnistada, et see "läbi mere" sõit oli ikka üks ilusamaid kohti küll. Keset seda ilu muidugi jäime me kohalikele ette ja pidime kiirelt tammilt kaduma, muidu oleks pool päeva vahtinud ägedat kohta. Tänud peitjale!
Jumal tänatud, et meile keegi sellel tammil vastu ei sattunud sõitma. Mina siin tagurdada küll poleks julgenud. :D Tänan.
See jäi siis Virtsus viimaseks aardeks. Õnneks käis selle leidmine ka kiiresti. Sai veel kaunist vaadet nautida ja ka pilti teha. Aitäh peitjale.
Hea et siin aare on, muidu poleks mitte mingil juhul siia sattunud! Aitäh!
Jälle üks tore koht eestimaal mida ilma aardeta poleks avastanud. Tänud kohta tutvustamast
Pole siia kanti kunagi sattunud, ilus tamm ning hästi tutvustav ajalugu infotahvlil. Aitäh peitjale kohta tutvustamast.
Igati lahe koht :). Auto pargitud, väike jalutus ja logitud.
Tänud peitjale juhatamast kohta, kuhu niisama ei satuks. Tamm on kitsas ja autoga tuli kaugemale sõita ning jalutada aardeni. Tammil tärkas kohe idee soojemal ajal Virtsu-Rapla teekond ette võtta. Leid tuli kiirelt.
Kleone küsis, kas mul mingit foobiat ei ole, ei teadvat endal küll olevat aga no mu pikk kael sai veel pikemaks kui ma seda imekitsast väina ületust nägin. Jala oleks sealt ületada paras aga tuli välja, et ma oskan ka tasa-tasa autoga sõita. Tänud tammi tutvustamast!
Jätsime auto keset tammi seisma ja asusime otsima. Saime ka väikse remargi mööduva ratturi käest, et sel tammil olevat tegelikult üsna suur kahesuunaline (!) liiklus. Kui kompassinõel lõpetas tiirutamise ja gps tantsimise, saime ka üsna kiirelt logitud. Vinge tamm, omaette vaatamisväärsus!
Suure hooga nulli suunas liikudes oli parem jalg justkui automaatselt piduri pedaali peal kui tammi peale jõudsin. Tee muutus järsku väga kitsaks. Tean, et auto liigub kitsa tee peal sama moodi kui laia tee peal aga meeldib kui on piisavalt varu, et kui äkki kuskil midagi juhtub. Mõistliku hooga kulgesin parkimiskohani. Nullis nägin palju ebaloogilisi geojälgi, ignoreerisin neid ja logisin aarde. Aitäh!
Laelatu puisniidu külastamise raames saime Virtsu raudteetammi "peale kauba".Orhideede huvilised said oma lemmikuid otsida ja kaardistada-mina loomulikult hiilisin kõrvale oma noosi järele :) Leid tuli kiirelt.Aitäh!
Olen oma elu jaaniõhtutel viibinud paljudes sürrealistlikes paikades ja seekordnegi jääb hästi meelde. Ei, lõket me tammile üles ei teinud, vaid nautisime lihtsalt sooja vaikset hämarat suveööd ning seda täielikus vaikuses ja muguvabaduses. Päevavalges käib seal tammil kindlasti vilgas liiklus, öösse suubuvas õhtus olid aga seltsiks vaid mõned luiged ja muud merelinnud. See jäi ka päeva viimaseks aardeks, sest mind oli tabanud totaalne geopimedus. Ilma aardeta poleks võib-olla sinna sattunudki, aga koht on igati tore. Aitäh peitjale!
Kuidagi raske uskuda, et siin autoga liiklemine igati lubatud on. Peaks sinna kaamera üles panema ja oodama hetke, kus keegi ignoreerib eesõiguse märki ja kaks autot saavad tammi keskel kokku, millele järgneb üks väga pikk tagurdamine.
Aaret otsisime ilma vihjeta, mis tegi selle protsessi natuke pikemaks, aga lõpuks tuli ikka oma õigest kohast välja.
Aitäh!
Miskipärast mulle hullult meeldivad need vanad raudteetammi-aarded. Fantaasia saab kohe mängida, et kuidas kunagi asjalood olid ja suuri tegusid tehti. Samuti äge, et selle tammi peal nüüd autoga sõita saab. Aarde leidsime esmase pimeduse järel ka üles. Aitäh!
Teel Virtsust Pärnusse oli plaanis võtta nii mõnigi aare ja see sai teekonnal esimeseks, sest tee tuletorni juurde tundus üle mõistuse keeruline. Mitte, et tee tammil lihtne oleks olnud - kuigi mingi dejavu tunne ütles mulle, et olen seal varemgi sõitnud, oli siiski tore, et autos kaaslaseid polnud, keda see tee kindlasti närviliseks muutnud oleks.
Peale auto parkimist (ei tea kas kirjelduses märgitud kohale, aga igatahes mahtus) seadsin sammud tagasi. Ja ei jõudnud ära imestada, kui nägin, et piki tammi tuleb mulle üks tore loomake vastu. Üldse mitte kartes ja alles kümmekond meetrit enne minuni jõudmist roostikusse põigates. Kusjuures ma pole siiani kindelt, kas see oli nirk, kärp, tuhkur, naarits või hoopis mingi muu loom. Igatahes oli karv väga hele, üksikute tumedamate laikudega. Kahjuks olin nii üllatunud, et pilti ei jõudnudki teha, kuigi ilmselt oleks saanud suurepärased kaadrid. Tore oli aga ikka!
Ah jaa. Aardest ka. No koordinaat oli ikka nii täpne, et minu telefoni GPS polegi vist täpsemini näidanud. Aga loomulikult ma ikka päris kohe ei leidnud, sest peidukas on ju mõnusalt torkiv. :)
Aitäh aarde eest!
Teine katse aaret avastada oli edukas. Ilmselt isegi geopime võib vahel nägijaks saada kuigi aarde suurus on rohkem sinna mikro kanti. Tänud.
Leid tuli kiirelt. Paraku oli siksakiline aardevalvur õnnetul kombel hukka saanud....
Hakkas juba hämarduma, kui nulli jõudsime. Õnneks palju variante aarde asukohaks polnud ning leiuni kaua ei läinud.
Jalutan mina linnuvaatleja poolt, kui märkan eest üht taadut jalutamas. Panen auru juurde, et äkki jõuan järele ja saan paar sõna vahetada. Vaatab teine taha ja kaob kiiretsi kõrval olevasse võsasse. Jõuan siis temaga kohakuti ja vaatan võsasse, seisab teine vaikselt ja vaguralt hõreda põõsa varjus. Ei hakka teist segama. Kui siis juba eemal olin ja selja taha piilusin, nägin kuidas teine põõsast välja hiilib. Tõstsin käe üles ja lehvitasin talle. Teine oleks nagu elektri löögi saanud ja hüppas põõsasse tagasi.
Kui ma hakkasin siis aardele lähemale jõudma ei tahtnud minu silm seletada, mida ma õieti eemalt näen. Lähedale jõudes oli üllatus suur. Te ei usu mind, aga Virtsu elanikud lapivad teede auke kaladega. Neid peab siin ikka tõesti palju olema. Oleks siis surnud kalad, ei täitsa elusad. Vahtisin siis neid seal natuke aega ja "kuulsin" kuidas üks hüüdis "Päästa mind." Võtsin siis teise pihku ja viskasin ta merre ja muidugi soovisin ka. Läksin siis tagasi ja nüüd karjusid juba kolm tükki. Ei noh ega ma siis kade ole. Korjasin need kolm ka üles ja viskasin need samas suunas kuhu eelmise ja soovid järele. Tagasi ma enam ei läinud, muidu oleks mul jälle süda haledaks läinud. Pealegi ei saa ju tee aukusid ka tühjaks vedada. Aga esimene soov läks täide ja aare tuli välja. Tänud.
gps näitas valele poole ning kui vihjet lugesime, siis leidsime ka aarde. Aare oli alla kukkunud ning panime ta umbes tagasi.
Leitud, kuigi mu telefon juhatas mind teisele poole teed hoopis. Otsisin torkivaid asju ja oligi leitud.
Jätsin auto koos Enega mandrile parklasse. Trotsides marutuult jalutasin mööda tammi koordinaatidele kohale. Torkivad asjad olid olemas, kuid aaret ei õnnestunud avastada isegi mitte siis, kui prillid ette panin. Tugev tuul ajas mu peagi tagasi auto poole. Järgmine kord valin mõnusama ilma.
Siit külast on oi- oi -oi kui palju läbi sõidetud. Seitsmekümnendate esimesest poolest isa autos, hiljem ka enda omas. Siis ka teiste omades, bussides ja rekkates, sõpradega, kolleegidega ja häälega.... sadat moodi. Ei saa väita, et alati on kiire olnud aga tammi peale pole varem saanud. Nüüd on see temp tehtud ja seda suuresti tänu mandrimaa mootorratturitele kes geopeitust tutvustasid ning eriline tänu Karuonule, kes siia asja pani. Nüüd oli mul siia asja ja emotsioon missugune. Tõsi, nädal tagasi väisasin seda tammi aga aaret ei lastud kaua tagantläheneva auto poolt otsida. Tuli uuesti tulla ning siis juba kaks silmapaari lisaks kaasas. Tee on kitsas ja liiklus maru tihe. Leidsimegi kolmekordsel kiirusel soovitud vöörkeha üles. Kuna kambaga otsimine läks nii kiiresti, saime paar kilomeetrit eemalt seltskonda lisa. Tegemist oli kätt tõstva vanahärraga kes otsis murele lahendust, kuidas kiiremini koju pääseda. Peale pikaleveninud pudelikaela kummutamist oli keel pehme ja kondid kanged. . Haige puus ja mure kadunud jalgratta pärast panid mehe pisarateni heldima kui koduse Kõmsi korterelamu trepi ees kadunud ratast nägi. Selleks korraks oli tema seiklused läbi kuid meie omad alles algasid...
Teine erakorraline peatus teel Mulkistani (PestOffMulgumaa tuur #2). Sepi oli käinud seda siin varem otsimas aga kuna Tamm oli kitsas ja liiklus tihe, oli ta sunnitud oma geomobiiliga edasi liikuma enne aarde leidmist. Me olime seekord valmis halvimaks, kuna Sepi teadis rääkida ka hirmsast metsalangetusest, uudismaa tegemisest ja muudest looduskatastroofidest mis seal justkui aset olid leidnud. Tegelikkuses tuleb ilmselt tunnistada ainult tõsisemat sorti geopimeduse juhtumi asetleidmist, sest sel korral käis leidmine kiirelt - aare oli alles ja eelmainitud looduskatastroofidest andsid kah märku ainult paari tammi äärest maha võetud peenema puu jäänused. Tuur oli alanud kahe kiire leiuga - nu mis sa hing veel tahad?
Mõnus tee sõitmiseks. Kaugelt oli näha, et mugu oma geomobiiliga ootas pingsalt, mil ma ületan selle kitsa lõigu. Aare heas seisus.
Sai neid puid seal raputatud nagu filmis ,,Mehed ei nuta,, kus suuremast-vàiksema kadakani sai neid seal köiega sikutatud. Aga leidsin! Tänan
Jätsin auto null punktist veidi eemale ning jalutasin aardeni. Linnuvaatlejad vaatasid mind aga küll kahtlaselt, et ma seal tuuseldasin. Aare korras.
Tee oli kitsas, ei tahtnud selle peale mõelda, mitu kilumeetrit tuleb tagurdada. Õnneks oli tammi keskel ka sobiv peatuspaik, kuskohast aardele läheneda. Leid kiire. Tänud peitjale.
Huvitav koht. Sõites oli kogu aeg mõte, et mis siis saab, kui keegi vastu peaks tulema sellel teel. Tänud siia juhatamast!
Õigelt teelt olime kuidagi kõrvale sattunud - tammini jõudsime mööda põlluteed. Aare jäi ruttu silma. Mööda tammi saime kokku kolm korda sõita kuna suunataju oli vahepeal täiesti ära kadunud. Aitäh! EVEJ
Aaret märkasin juba autoaknast, kuid pidin edasi parklasse sõitma, sest minu taga sõitis tammil veel üks auto. Sain teha väikese sörkjooksu aardeni ja tagasi.
Tee peal aardeni jooksis vastu üliõnnelik hagijas.
Aare torkas kohe kogenud geopeiturile silma. (:
Raudteetammiga tuleb meelde alati see jutt, kuidas isa "Lääne Kaluri" ajal tammile metallist lõigu ehitas. Isegi uisutamas ja kalal on seal käidud :)
Virtsu raudtee Rapla-poolset osa lapsepõlves palju nähtud. Nüüd siis ka lõpuosa nähtud. Aare ise jah mõus draivinn.
Tänud aarde eest!
Tõesti sürr tee, koguaeg oli tunne et kohe on sõit tammist alla. Tänud juhatamast
Tamm on ühesuunaline - kui juba sõitsid, siis tagasiteed pole. Aitäh!
Pole kunagi mitte üheski sõitvas veduris rongijuhi kõrval olnud aga siin tundsin ennast lausa vedurijuhina. Puudu olid vaid rööpad ja raudtee kolin. Tänud juhatamast!
Aardele lähenedes keeras parklast välja üks auto järelkäruga. Uhh, õnneks teisele poole. Vinge tee ja tamm ja kõige draivinnim aare mida ma kunagi näinud olen. Tänud peitjale!
Nii drive-in aaret polegi varem kohanud, isegi autost ei pidanud välja tulema. Huvitav ja omamoodi kogemus. Ja täitsa tore, et kunagi on selliseid asju ehitatud, kuigi see kahjumlik ettevõtmine oli. Kahju ainult, et tervet tammi pole teeks tehtud - küll see oleks vahva otsetee Raplast Virtsu.
Päris omapärane teeke ;) õnneks kedagi vastu ei tulnud. Kohale jalutades hakkasid millegipärast järsku meetrid suurenema. Tegin kiire järelduse, et olin nullist mööda põrutanud. Tegin siis 180-kraadise kannapöörde ja suundusin nulli. Kui olin just otsima hakanud, siis helises telefon. Kõne lõppedes jäi ja topsik kohe silma. Aarde iseloomu tõttu kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Tagasiteel ootasin paar kaherattalist ära, et ei peaks kitsal teel möödumistega tegelema. Aitäh peitjale.
Eelmine kord siin käies oli tops kadunud. Nüüd kiire leid. Luiged vaatasid mind kuidagi kahtlustavalt. Tänan.
Tammi juures olev laht oli luiki täis. Meil näitas geps päris õige koha kätte :)
Kui pea ei võta, siis võtavad jalad. Sattusin mingi vale tee peale mis läks lõpus väga käest ära, seega viimased ~700 meetrit jalutasin. Tänan peitmast, tore ajalooline koht!
Raju ilm saatis meid seda aaret logides,muidu väga kihvt tamm,mida mööda erinevatel aastaaegadel sõidetud. Tänud,et saime põhjuse taas tulla!
XC. Kuna parklast sai kogemata mööda sõidetud, siis peatusin 1m nullist. Autost välja, kiire logi ja edasi.
NIII KITSAS. Sõitsin ka autoga täpselt 0, logisin peaaegu auto ukse vahelt, aga kuna 1 roller tahtis mööda minna, siis keerasin nii põõsasse, kui vähegi sai :S - 1 ratas kraavis (peaaegu). Tegelikult mulle meeldivad sellised huvitavad väljakutsed :) Ja siis hakkasin tagurdama, kuni parklani tagasi. Kuigi Mario ütles, et eespool saab ka ümber keerata, oli tore ennast provile panna :)
See oli nüüd küll päris äge koht autoga liikumiseks. Leid kiire. Tänud.
Sisu on väga niiske, logiraamatusse on vaevu võimalik kirjutada.
Pärast seda kui oodid olid esitatud, läksin raudteetammi kaema. Huvitavalt on seal tehtud see asi. Virtsust on tamm algul asfalteeritud, siis on kruus ja näe imet, silla peal on jälle asfalt, vat kus loogika. Kalamehi oli piisavalt, kuid mitte aarde juures. Nii drive-in-i polegi vist veel teha saanud. Ratast ei pidanud mahagi panema. Sisu on niiske ja vaevu kannatas kirjutada, vajaks kindlasti hooldust. Seda tammi mööda sõitsin kaks aastat tagasi ka, kui Saaremaalt tulin, siis läksime aga Pärnusse ranniku äärest, läbi Varbla ja Tõstamaa, seekord ma sealt aga ei läinud. Aitäh!
Leidsin aarde väga niiskes seisus. Ja ühe varasema logi +25 vastab tõele.
Teekond aardeni oli rabav :) Mahtusime täpselt teerajal ära ning mõtlesime halbadele ilmastikuoludele, mis võivad tammil püsimise keeruliseks muuta. Eriti juhul, kui peaks mõni teine liiklusvahend vastu tulema. Ja kuna tundub, et see on paljudele sealtkandi inimestele otsetee Virtsu, siis liiklust oli palju. Kui olime auto ohutusse kaugusse parkinud, tulime jala tammile tagasi. Leid tuli kiirelt :) Koht on väga tore ja idee hea, aga aare oli seest väga märg. Kuivatasime seda pisut ja logisime. Konteiner ei ole vee- ja niiskuskindel, mistõttu see tuleks kindlasti välja vahetada. Korgi ja konteineri vahelt pressib nähtavasti üsna palju vett sisse, sest kui meie aarde avasime, kallasime sellest isegi selget vett välja. EVEJ
Päikesekuumas sai seal ringi ronitud ja otsitud, aga leidmata ta jäi - seekord!
Sõitsin rattaga nulli, tulin maha ja käes ta oligi. Lassie oli muidugi kaugele eemale juba ära läinud. Tegelikult on aare lihtne nagu NKT.
Aardeid leitud Eestis 611, maailmas 742.
Rumal inimeseloom peab ikka ringi ronima, selle asemel et rahulikult põrnitseda. Tegelikult väärt tee on, peaks vallavanemale ettepaneku tegema, et tõmmataks sellele kogu ulatuses sile kate peale ja ongi kergliiklustee valmis.
Eks ma ainult iseenda peale saan pahane olla, et logisid ei lugenud. Peitjat ja tema geokogemust teades ei osanud arvatagi, et koordinaatide nullist +/-5m otsides tühjade kätega võib jääda. Kellaaeg oli siis umbes 05.30 hommikul. Aga muidu sinna raudteetammile olen ka varem sattunud ühel või teisel põhjusel.
Nomaitea, minu geps arvas, et null on ca 25 m teises kohas. A eks me võtsime siis järjest need torkivad ette ja vaatasime läbi, palju neid siis ikka on. Ja viimasest vaadatust saime ka karbi - peale leidmist enam edasi ei vaadanud, ehk oleks veel miskit leinud ;) Ja kihvt oli tammi peal vastutulijast mööda manööverdada. Aitüma näitamast!
Töösõit kulges üle tammi ja siis sai ruttu gepsu koordinaadid sisestatud. Koordinadid näitasid paarkümmend m mööda aga Arseni terav pilk suutis selle siiski leida eemalt.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aitäh Pilditibile, kes kohapeal asitõendid üle vaatas. Püüan mõistliku aja jooksul taastada. :)
Nullis asuvad okkalised on kellegi elu päästnud. Autojäljed. Puud on murdunud ja maapind segi pööratud. Aaret ei leidnud.
Väljas oli pime,ei mingeid tähti ega kuud.
Täiesti pilves ja puhus tugev tuul.
Leidsime aarde ülesse. EVEJ
Ilus oli vaadata tuulegeneraatorite punaseid tulukesi.
Leid tuli kiirelt. Väga kaunis on seal ja merevesi oli päris soe :)
Aitäh! Enne leidsime kinnituse ja siis aardekarbi.