Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Friedrich Schiller (1759-1805) oli silmapaistvamaid saksa poeete ja draamakirjanikke, kelle "Ood rõõmule" on tänapäeval saanud ühendatud Euroopa hümniks. Meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Schiller ülistas oma teostes vabadust ja Inimese parimaid omadusi, mõistis hukka türanniat ja alatust, mis on talle toonud koguni «inimkonna õilsa advokaadi» hüüdnime. Schilleri-vaimustust Baltimaades märgib see, et kui poeedi sünnimaal püstitati esimene mälestussammas talle 1830. aastal, siis Eestis oli selleks ajaks jõutud neid püstitada juba kaks. 1805. Helmes ja 1813. aastal Puhtu mõisapargis.
Soovituslik parkla: N58 33.803' E023 32.924'
NB! NULLIS ASUVAT KIVIST VUNDAMENTI EI OLE VAJA ÜMBER LADUDA!
Aare asub looduskaitsealal, kuid aarde juures liikumispiiranguid ei ole.
Vihje: aare välja ei paista, midagi on vaja liigutada
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 58° 33.8031' 23° 32.9240' |
Aarde sildid:
soovitan (12), lahe_teostus (3), 2010_aasta_aarde_kandidaat (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC297NF
Logiteadete statistika:
148 (94,9%)
8
5
3
1
0
0
Kokku: 165
Väga huvitav koht kuhu muidu ei teakski tulla. Vaatasime ka linnuvaatluse torni üle. Teostus suurepärane. Tänud!
Jätsin auto parklasse ja tegin väikese jalutuskäigu. Kohapeal läks ikka natuke aega kuna kamuflaaž oli väga tõetruu. Tänan.
Saarelt tulles on hea kohe kolonnist maha keerata ja rahuliku rütmi juurde naasta. Õhtupäike, loksuvad lained aardeni kostmas. Puhtulaid on alati imeline! Aarde teostus väga äge, pool-looduslik kooslus :) Aitäh peitjale, ood rõõmule!
Imeilus koht ja peidetud oli ka vahvalt ei hakanud kohe silma.
Külastanud linnuvaatlejat, tulime ka oodi rõõmule vaatama. Imetore jalutamine karulaugu hõngulises metsas. Iga natukese maa tagant tuli vastu kotikesi selja taha peitvaid inimesi. Sildid olid küll väljas palvega lilli mitte noppida vaid metsaaslust säästa, kuid karulaugu korjajatele ei ühtegi manitsevat sõna. Imeilus päikeseline ilm koos tärkava loodusega oli täpselt see, mida puhkuseks üks inimeseloom vajab. Aare ise oli ka vahva. Mu mugust sõbranna juhtis kohe tähelepanu "sellele kahtlasele kohale", mis varjaski aaret. Igati tore teostus, meile meeldis.
Vau, milline poolsaar! Käisin ära tamme juures, nuusutasin metsa omapärast lõhna ning vaatlesin hoopis teistsugust taimestikku, imetlesin ausammast ning otsisin tükk aega aaret, käisin torni ja maja juures ning pildistasin kõikvõimalikke ausambaid. Kokkuvõttes oli väga äge matk ja uue paigaga tutvumine. Suur tänu!
Kui olin linnuvaatleja juures pikalt kuuma suvepäeva nautima, otsustasin lõpuks edasi liikuda. Kuna tõeliselt naudin Eestimaa 30 kraadiseid päikeselisi päevi, siis oli algul kerge pettumus, et siin tuleb kõrgete puude vahel vilus jalutada;) Tegelikult oli aga väga tore väike matk, esialgu pani muigama, et keset metsa on suunaviidad "mänd" ja "tamm", aga nendega tutvuma minnes oli pilt selge, sellised uhked puud tasub viidastada küll :).
Infotahvel väitis, et Puhtulaid olevat Läänemaa ja võib-olla kogu Eesti kõige looduskaunim paik. Kas nii on, eks otsustab igaüks ise, ilmselt kauneima paiga osas on igaühel oma arvamus. Tore koht igal juhul. Aare paljastas end ruttu, saingi ümbrusega pikemalt tutvuda, jalutasin mere ääres, istusin ja nautisin tükk aega, lõpuks võtsin suuna tagasi parkla poole.
Aitäh! Mõnus jalutuskäik.
Auto termomeeter näitas 32 soojakraadi. Lootus oli, et tee aardeni paikneb metsas. Nii ka oli. Päris päikese käes poleks tahtnud jalutada. Peidik on jah veidi väsinud. Tänud aarde eest
Leitud üsna kiirelt. Peidik hakkab vist oma algupärast hiilgust kaotama, mis teeb leidmise lihtsamaks. Pärast käisin torni juures ka, kuid paistab, et keegi on sellelt redeli ära varastanud. See on küll inetu tegu.
Teel ausamba poole tuli meile vastu üks mugu noore koeraga -see tahtis meid surnuks limpsida - ometi nägi kedagi selles pea inimtühjas kohas. Õnneks pääsesime. Aarde juurde keerasime loomulikult meile omaselt esimesel võimalusel kohe metsa, kuigi oli ju arvata, et saab rada mööda ka - eks tagasi tulime seda mööda. Siis nägime ka infotahvlit. Päris huvitav lugemine sellest, mis siin kunagi on olnud. Vaatasime üle ka võimsa Puhtu tamme. Männi juurde küll ei jõudnud. Aare on toreda lahendusega, midagi analoogset oleme korra ka enne näinud, vahva. Aitäh aarde eest ja siia kutsumast!
Parkisime Maaülikooli suletud aia taha teise auto juurde ja mõtlesime kas hakkame sealt jalgsi edasi minema ja kas üldse tohib minna. Ilm kiskus ka pilviseks. Eemal, suletud territooriumil paistis olevat teadetetahvel, mis justkui viitaks, et sinna võib minna aga me ikka kõhklesime. Territooriumilt väljunud mees aga ütles, et minge-minge, seal käiakse kogu aeg ning jalgsi võib minna küll. Paarsada meetrit enne aaret hakkaski sadama aga see oli isegi hea, sest leevendas seda tapvat kuumust. Schilleri ausamba nägime ära, aaret aga ei leidnud ja kahjuks jäi ka vaatetornis käimata kuna teele tagasi jõudes hakkas müristama ja vihm tugevnes veelgi. Autosse jõudes olid riided küll läbimärjad aga vähemalt polnud enam palav :)
Teekond selle aarde juurde osutus vajalikust pikemaks, kuid kenal suveõhtul ju rõõm kõndimisest. Nimelt kõigepealt käisin valel pool lahesoppi maaninal eemalt vaatamas, et jah teisele poole vaja saada. Maaülikooli territooriumile oli aed ja keelumärk ees. Kaardilugemisega on mul nagu on, et ei ole seda oskust. Sõitsin tagasi, vaatasin kaartija ei saanud aru, kust ma peaksin minema kuni lõpuks üks kõndija selgitas, et sealt Maaülikooi territooriumi keelumärgi juurest saab jalgsi edasi küll. Nii et tagasi ja ennäe, nüüd märkasin ka avatud jalgväravat! Edasi oli kena jalutuskäik Puhtulaiul. Kui sinna satute, käige ära ka Puhtulaiu tipul, seal on kena vaade ja mälestusmärk Kumarile ning linnutorn. Schilleri mälestusmärk sai ka leitud, aaret aga ei paistnud. Uurisin veel paari lähedalasuva puu ümbrust, aga sääsed hakkasid liiga tegema ja helistasin abi saamiseks tütrele, kes andis suuna, kuhu vaadata. Edasi läks üsna lihtsalt, aga väga tore peidik ikkagi. Aitäh peitjale!
Hea meel, et see üks päeva pikemaid jalutuskäike sel palaval päeval leidis aset just sellises varjulises metsatukas. Kannatas isegi olla. Aeg on küll siin seda aardekest korralikult räsinud, kuid samas ei midagi hullu, küll ta veel kestab.
Tänud.
Muinasjutuline piirkond! Aardekarbi leidsin otamatult kiiresti, olin valmis pikemaks vaatlemiseks. Taas üks tore lahendus ja sobib siia ideaalselt!
Pärast vitamiinilehtede korjamist suundusime siia. No läks siin alles aega! Kõigepealt viskas nullpunkt end u 20m raadiuses siia-sinna. Jälgede põhjal tundus üks teine koht loogilisem. Aare ise on osavasti maskeeritud! Küsisime varemleidnutelt abi ja läksime tagasi sinna kus juba olime. Siis hakkas õigevale asi ka kohe silma. V: klaaskuuli J: helkuri. Aitäh peitjale!
Lahe teostus, sulandub massi kenasti. Aare ise kuiv aga logiraamat veidi vist niiskust millalgi saanud, sest üsna pude.
Tulime siia kajakkidega Uulutilaiult. Teel saime tunda hoovuse jõudu, mis tuuletu ilmaga suutis meile kenad poole meetrised lained teele tekitada. Seega esimene rõõm oli kindlale maapinnale jõudmisest. Kohapeal on aeg oma töö teinud ja kahtlane koht jäi kaugelt silma ning tõi meile teise rõõmu. Kolmandaks rõõmuks osutus viimase veetee ületuse ajaks täiesti rahulikuks jäänud meri, nii et peagi tirisime kajakid maale ja siirdusime retke lõpus ootava teise autoni. Siin aga avastas Marko äkki, et auto võti oli jäänud retke alguses olevasse autosse.. :D ei no lõbus lugu küll. Kaarti vaadates u. 10km jalutuskäik suht olematu liiklusega teedel. No mis seal ikka, ega see võti ise kohale ju ei ilmu, eks tuleb ikka ise liikuma hakata. Siis aga tabas meid ootamatult neljas rõõm teelt leitud maitsvate pirnidega puu näol. Taskud pirne täis ja suu matsumas sammusime reipalt edasi, kui korraga on kuulda tagant läheneva auto hääl. Jalutasime üsna julmalt ja pikalt keset teed, et juhil oleks põhjust aeglustada. Ta aeglustas ja hääletus viipe peale peatus ning oli nii kena, et nõustus meid ära viima.. milline rõõm :)
Esialgu ehmatas värav ära. siis nägime, et jalgvärav on avatud ja astusime julgelt sisse. Mööda rada jõudsime ka mälestusmärgini ja peagi aarde nulli. Mets hakkas hämardume ja korraks tekkis kahtlus, kas üldse täna leiamegi midagi. Kobasime tükk aega ringi ja siis puutus Hugo käsi millegi kahtlase vastu. Nimed kirja kiiresti enne suurt pimedat tagasi auto poole. Seda aaret on ilmselt lihtaam siiski päevavalguses otsida :) Aitäh peitjale!
Oo, minu jaoks uus koht! Ja üllatavalt majesteetlik pealegi! Peamiselt looduslikus mõttes loomulikult. Väravast sisse jalutades viis tee mööda elumajast, kus ees seisvat muruplatsi niitis optilisi prille kandev soliidne härrasmees. Palju ei puudunud, et ülikonnas, sedavõrd rohkelt väärikust kiirgas temast. Noogutasime teineteisele tervituseks ning jätkasime kumbki oma rada. Tema murulapil ja mina tänapäevaks poolsaarestunud laiu teise otsa suunas.
Püsisin sissetallatud radadel nagu kohalik infotahvel nõudis, käisin männi juures, aarde juures ja lõpuks ka rannal. Laialehine mets on nii nagu nimi ütleb, just siinse kandi kohta eriliselt laialehine :o) Piirkonna vanus andis tunda, kuid igati positiivses mõttes - justkui hea veini juures.
Tasub vast täpsustada, et nn "Euroopa hümniks" kuulutati küll Beethoveni muusika, kuid mitte Schilleri sõnad, mida helilooja oma viimase sümfoonia viimases osas kasutas. Siiski, see muusika on saanud nii inspiratsiooni kui pealkirja ikkagi just poeemi järgi, seega Schilleri roll on muidugi sisuliselt oluline.
Kunagi käisime Tiiaga siin pimedas, aga aaret ei leidnud. Seekord oli kõik lihtne. Aitäh.
Jätsime auto ettenähtud parkimiskohta ja alustasime jalutuskäiku. Üsna kiirelt olimegi mälestussamba juures ja sealt edasi kohe ka aarde nullis. Natuke pidime ikka ringi tatsama, enne kui õige asi silma hakkas. Tundub, et kohalikud metsaelanikud on üsna intensiivselt huvi tundnud aarde maskeeringu vastu. Logiraamatut väga pikalt uurida ei saanud, sest muidu oleks kõik need mustmiljon sääske meid lihtsalt verest tühjaks imenud. Panime kiirelt nimed kirja, aarde tagasi ja silkasime teele lagedama koha poole, kus vähem sääski oli. Juba aarde poole liikudes nägime tee ääres suunaviita, mis juhatas männi ja tamme juurde. Kui puude jaoks on juba silt püsti pandud, siis otsustasime need ka üle vaadata. Tõesti suurejoonelised puud. Tagasiteel harisime enda ka interneti abil, väga palju huvitavat infot laiu ja nende vanade puude kohta lugesime, mis ilma aardeta oleks kindlasti saamata jäänud. Täname kohta tutvustamast.
Laiule jõudes jäi silma heina kaarutav väiketraktor, teisel niidul selgus, et sama masina repertuaari kuuluvad ka mini-heinarullid. Viidatud loodusobjektid said korrektselt külastatud, mänd ja tamm on võimsad, metsas kalpsav sokukene oli ka jaanipäev üle elanud. Linnuvaatlus torn kõikus ka meretuultes aga pakkus jätkuvalt vaadet lindude rändeteele. Aarde teostus oli nii hea, et esimese hooga ei saanudki pettusest aru :) Samba teksti lugedes ja hiljem Vikipeediat tudeerides selgus, et "Teutschland" pole kirjaviga vaid "Deutschland" vananenud kirja vorm.
Tiirutasin seal ringiratast, geps ei teenud eriti koostööd. Lugesin logisid, konteiner pidi vägev olema.. Noh, ühe langenud puu seest leidsingi omast arust juba ühe- vaatasin et jah, päris lahe ja elutruu konteiner- pagan, hingab kah ju :D Edasi jäi ka õige asi silma. Vägev teostus, peitjale tänud siia juhatamast!
Väga mõnus jalutuskäik, koht tahab kindlasti pikemat ja põhjalikumat külastust. Aarde endaga läks üllatavalt ruttu, olin valmistunud pikemaks otsimiseks, aga nagu kohale jõudsin, oli peidukas tuvastatud ja siis polnudki muud, kui nimi kirja ja järgmise sihtmärgi poole teele. Tänud aarde eest!
Sai ikka jupp jagu seal tuiatud, aga lõpuks tuli ka konteiner välja. Veidi räsitud oli aga ei midagi hullu :) Tänud :)
Kaardilt esialgu vaadates ja plaane pidades sai see aare mõeldud kui "drive-in tsutsakas" :D. Kohapeal saime hoopis mõnusa matka. Nulli jalutades ümisesin mina vaikselt mingil põhjusel Griegi hommikulugu.. kultuuritus? Vahet pole, sääsed sumisesid vähemalt õiget asja kõrvu ja kätega sai genotsiidi teostades rütmi löödud. Nulliski läks kauem kui oleks võinud. Juba maeiteamitmendat korda pärast leidu pidi tõdema, et selles mängus peab alati katsuma asju, mis jäävad silma ja ei tundu tõenäolised peidukohad. Oli mönus matk ja huvitav aare, meie täname :)!
Geo-perepäev jätkus täies hoos ja kuuma juunikuu keskpaiga ilma ilmestasid aina ägedamad geoaarded ja kohad. Auto parkisimw ettenähtud kohta u 800m kaugusel ja päkataksoga emotsioonide rikkalt läbisime ettenähtud teekonna. Pakkusime üsna pikalt sääskedele Rootsi lauda tänu oma geopimedusele. Päris häbi oli tõdeda, et me nii pikalt nii pimedad olime! Poisid aga ei lasknud end segada ja viskasid koeraga kaldal lutsu, samal ajal kui meie lõbustasime kohalikke vereimejaid. Mälestusmärk sai samuti nähtud ja geomobiilini tagasi jalutades arutasime, et kuidas siinne mõisapark saare peal võis 200a tagasi välja näha. Poisid arvasin, et vähemalt sääski oli sama palju:D Tõepoolest, vundamenti ja kiviaega pole vaja ümber tõsta! Tuleb rõhuda heale silmanägemisele ning null on päris hästi paigas! Päriselt ka! :) Tänan väga peitjat ja soovitan siiralt! :)
Lähenesin aardele mitte just kõige paremalt poolt seega pidin taluma ämblikuvõrke enda näos. Puhtu on ilus koht, eriti varasügisel, kui mets näeb välja eriti maagiline. Aitäh peitjale!
Vahva peidukas ja väga mõnus jalutuskäik aardeni...just selline peabki üks matkarada olema ;)
Vaatasin kaardil seda aaret ja mõtlesin, kuidas on see võimalik, et eelmisel aastal, kui ma siit mööda jalutasin, ma seda ei näinud. Aga no jah, ma ju jalutasin märtsis ja siis oli keeluaeg. Sellel korral nüüd siis suurema seltskonnaga. Õnneks avanesid teiste silmad kiiremini. Tänud aarde ja koha tutvustamise eest.
Mõnus jalutuskäik parkmetsas. Nullis tuli muidugi käsi taskus hoida, sest tahtmine kivimüüri laduda oli ikka uskumatult suur. Suutsime siiski sellest hoiduda, jättes kivid rahule ning leides hoopis aarde. Tänud peitjale, pärast jalutasime veel mere äärdegi. Lahe koht!
Väga ilus ja lahe koht külastada. Väga võimas tamm ja mänd aarde läheduses on kindlasti külastamist väärt. Looduslikult huvitav koht ja ka ajalooliselt informatiivne. Tänud peitjale
Ilus hilisõhtune jalutuskäik, taas ei olnud kunagi siia kanti sattunud.
Algul pöörasin valest kohast ära, õnneks varsti märkasin enda viga ja sõitsin õige raja peale. Rattaga sai aardele päris külje alla sõita, kui neid sääski nii palju poleks olnud, siis oleks pikemalt ka nautinud. Aitäh!
Leitud see mimikri. Oleks nagu haldjate metsas kõndinud.Tänud peitjale.
Kunagi on seal loodushuvilisena käidud metsa juba vaatamas, siis ei teadnud geopeitusest midagi. Aga eile oli ka +26 kraadi Virtsus ja täielik tuulevaikus koos päikesega. Sellistel hetkedel selliseid aardeid logida on puhas rõõm.
Mõnus rännak Puhtu metsaradadel mererannas lõppes kena aardeleiuga. EVEJ.
Järgmised aardeotsijad võiksid kaasa võtta mõned silica-geli pakid, et need logiraamatule seltsiks jätta - vihikuke on natuke niiskust saanud, ei taha enam väga pliiatsit külge võtta ja lõhnab kergelt kopituse järele.
Täna oli minu päev suve pikenduseks, koos mere, päikese ja aaretega. See aare sobis sellesse päevakavva suurepäraselt. Oleme siin korra varem käinud randa kuhjunud imepärast jäämäge vaatamas. Eestis onju ilmaime, kui rannas kõrgub meetrite kõrgune jäämägi. Nii oli koht juba varasemast tuttav, kuid ikka tegin mereäärele ringi peale. Aaret pidin veidi otsima, ei saanud kohe aru, mida täpselt otsida tuleb. Vahva aare kuigi juba veidi ajahambast puretud. Tagasi parklas algas selle päeva "operatiivteenistuste osa". Ei tea, miks, kuid see päev erines minu jaoks kõigist teistest. Täna õnnestust mul kohata kahte vilkuvat päästeteenistuse autot, kolme kiirustavat kiirabi ja ka politseid. Liiga palju ühe päeva kohta. Siin parklas siis toimus esimene kohtumine vilkuva päästeteenistuse autoga, mis jäi lukustatud värava taha ning nägi vaeva, et väravat lukust lahti saada ning ainult neile teada olevat tulekahju kustutamata tormata. Mina näiteks suitsu ei märganud, olin ju just sealt aiast jalutades tulnud. Kuid kuskil pidi kaitsealal olema mingi lõke või põleng, sest meestel oli tõsi taga.
Enne ikka uurisin kõike muud ka kui ülikaval teostus silma jäi. Tänud väga mõnusa jalutuskäigu eest. Nüüd loen Karli logi, et mingi vesi kuskil ees... Lahe!
Alguses ma ei julgenud aiast sisse minna ja seetõttu leidsin ennast peagi valest kohast, vesi oli minu ja aarde vahel. Loll pea on ihu nuhtluseks sai järjekordse tõestuse. Sama targalt tagasi ja nüüd juba julgesin väravast sisse astuda. Mõnus tee kenas metsas. Muidu mulle üldjuhul lehtmetsad ei meeldi oma võsastumise poolest aga siin ürgset tüüpi kõrge mets mis ei lase valgust läbi ja võsa vist kasvagi seetõttu. Nullis jäi vahva peidupaik vilunud geosilma läbi kiiresti silma. Aitäh!
Omajagu sai pimesikk oldud.Õnneks jäi ebakõla ikkagi silma :) Tänud Schillerit tutvustamast!
Meile siin kohe väga meeldis. lasime hingel ja meeltel täiel võimsusel rõõmuga täituda. Aardekonteiner logiraamatuga oli tõesti läbimärg, võtsime loomulikult aja maha ja lasime päikesel tuulega oma tööd teha ja tulemuseks saime igatpidi kuiva karbisisu. Seejärel ei tormanud kohe tagasi, kulgesime kaunis päikesepaistes Laususääreni, veetsime lembeaega linnuvaatlustornis ja lubasime aina enam rõõmul oma hinge tulla. Täname
Leidsime, hooldasime ja tegime veel mõnusa matka! Tänud juhatamast :)
Sattusime siia otsima hästi õigel ajal, sest kevadine mets ja niit olid paksult kõikvõimalikku elu täis. See ei olnud jäänud märkamatuks ka teistele, sest soovituslik parkla oli paksult autosid täis, kelle omanikest enamus meile aarde poole kulgedes vastu jalutasid, fotovarustus käes.
Lõpus läks meil ikka üsna kaua aega, sest võtsime liiga tõsiselt silti, mis keelas teerajalt maha astumist. Igatahes lõpuks jäi õige asi silma ja siis oli nalja kui palju :)
Aitäh!
See aare koos kõige juurdekuuluvaga oli minu jaoks üks õhtu naelu. Parkla oli juba täis ja kuna üks auto meenutas väga tuttavat geomobiili, tekkis väike kahtlus, et ehk oleme mingi geoürituse peale sattunud.
Asusime nulli suunas jalutama. Hiliskevadine loodus oli oma täisvormi saavutamas - puud värskes lehes, aas õitses, lind kisendas jne. Tee peal tutvusime ka kõigi infotahvlitega, mis pani omakorda ette kujutama, kuidas kõik see omal ajal välja võis näha. Ühel hetkel hakkas järjest inimesi vastu tulema, nii üksi kui paarikaupa. Viisakate inimestena tervitasime kõiki, kuni asi hakkas juba veidi jaburaks muutuma. Ei olnud geopeiturid, aga kõigil oli korralik fotovarustus. Metsaalune oli kaetud õitseva ülase- ja karulauguvaibaga - ehk siis see püüdis nende pilku. Kuigi mingi kotkas või keegi selline pidi seal ka elama.
Iiiigatahes, jõudsime nulli ümbrusse. Kaua läks aega. Teeradadelt kõrvale astumise keeld oli ka. Nägin ka õiget asja, kusagil teadvuse kolmandal tasandil käis läbi mõte "heh, see näeb välja täpselt nii, nagu...", aga siis tulid juba uued mõtted peale. Veel veerand tundi hiljem jõudsime ringiga tagasi.
Kokkuvõttes: minu lohiseva heietuse valguses on näha, et "Ood rõõmule" on sellele aardele väga kohane nimi. Jäin väga rahule ja soovitan teistelegi!
Vihma sadas ning sõime karulauku. Nullis ei osanud enam kuskilt otsida, hea oli, et siis aare silma jäi. Panime logiraamatule gripkoti ümber.
M: issand, issand, kui palju seal sinililli on! No lihtsalt NII palju. Ja kuidagi ikka nende õitsemise ajal juhtun seal käima. Et siis jälle käiata: issand, issand, kui palju neid on! :D Alul jäi foto neist võtmata, hiljem oli juba liiga vihmahämar. Minge vaadake parem ise! Täname aarde eest!
Üks aare peab muude toimetuste vahele ikka päeva mahtuma, pealegi oli Läänemaal käsi veel valgeks saamata. Ilus koht oli jalutamiseks. Käisime kõigepealt tamme ja mändi vaatamas, alguses tundus küll kummaline, et mis vaatamisväärsused need ka olema peaks, aga vägevad olid. Kogu see salumets on muidugi mõnus kooslus. Noorgeopeiturid korjasid peod karulauku täis, nii et õhtune salat ka kohe mureta. Kohapeal sai alles nalja kui aarde peidiku avastasime. Väga äge. Aare muidu heas korras, ainult karbilt hakkab kiri maha kuluma ja logiraamat ikka veel niiske. Tänan sinna mõnusasse paika juhatamast!
Olen seal korra käinud, kui ma veel geopeitur ei olnud. Nüüd tuli teekond jälle ette võtta. Leid suhteliselt kiire, kuigi kaasasolnud abimeestel olid akud otsa saanud.Väga kaval peidukas, aitäh!
Siia olen ma juba ammu tahtnud tulla aga alati on midagi vahele tulnud. Taavi jäi autosse magama ja ma sain omas tempos laiuga tutvuda ja aaret otsida. Logiraamat jätkuvalt veidi niiske. Aitäh! EVEJ
Sellel laiul oleme varemgi jalutamas käinud. Seekord laiu lõppu mereäärde ja linnutornini ei läinud vaid otsisime aaret. Metsaalune oli karulaugu õitsemisest kohati lausa valge. Ei olnud sellisel ajal sinna enne sattunud. Aarde otsimine võttis veidi aega ja siis tuligi ood rõõmule, sest aare käes. Logiraamat oli veidi niiske. Tänud.
Käisin seal ka mõni aasta tagasi aga maaameti kaardiga (ja vähese kogemusega) siis aaret ei leidnud. Nüüd oli asi kohe selge. Valasin karbist vee välja, sisu kuivatamiseks ei olnud kannatust. Muidu kõik tip-top.
Sellega läks ikka kaua aega. Aarde peidukohas oli terve bussitäis turiste ning nad ei kavatsenudki niipea just sealt ära minna. Nii ma siis kõndisin edasi-tagasi. Teiseks korraks ei tahtnud ka jätta. Asi lahenes aga alles poole tunniga, kui nad edasi otsustasid liikuda.
Ilm oli soe ja päike paistis - mõnus jalutuskäik järjest värvilisemaks muutuvas metsas. Aarde leidmisega ei läinud kaua aega. Ka ausammas oli sealsamas täitsa olemas.
Meeldiv jalutuskäik aardeni sügiseses puistus, kus mänd paistab haruldus olevat, et teda peab lausa suunaviidaga näitama. Aarde leidsin ruttu ja hiljem piilusime puude tagant merd. Tänud.
Algul küll mõtlesime, et ei saa ligi ning kuna päris väravast kohe ei julgenud minna ka, siis läksime ringiga kuskilt aia august. Jõudsime kenasti kohale, aarde leidsime veel kenamini üles.
Kogu geopeituse tipphetk oli siiski see, kuidas Lauri kahte ussi nägi ja pärast selle peale ehmatas. :D
Auto jäi värava taha, kuid tundub, et mingeid teisi teid pidi saaks lausa nulli lähedale sõita, kuna metsa vahel tuli meile päris palju autosid vastu. Aarde leidsime üsna ruttu, tänan peitmast!
Auto jätsime värava taha parklasse ja mälestuskivi juurde jalutasime. Aarde leidmine ei olnud suur kunst. Tagasiteel vaatasime üle Puhtu männi ja tamme. Pilt on tehtud tamme juures asuva teise tamme seest.
Tänud aarde eest!
Rattad kulusid marjaks ära. Aare tõesti vahvas peidikus.Aitäh!
Värav oli jalakäijatele avatud. Kasutasime seda ja suundusime aarde poole koos vihmasajuga. Käisime suure tamme juures ka. Männi juurde ei hakanud minema, sest vihmamärg hein raja kõrval oli täpselt ühe otsija kõrgune.
Aare ise üllatas oma teostusega. Kergitan kaabut peitja ees.
Väga ootamatu. Ma ehk isegi ehmusin. Aga lõppkokkuvõttes tegime paiga kindlaks ikkagi Viljaga arutledes vaatluse teel. Teekonna alguses tundus, et õnnestub ka vaatlustorni näha, aga siiski mitte, Puhtu tamm ja Schilleri mälestusmärk jäid ainsateks vaatamisväärsusteks.
Kuigi aardekirjelduses on mustvalgel kirjas, et "Aare asub looduskaitsealal", ei kohanud me teda seal siiski. Vaatamata sellele, et kõndisime pika maa läbi tugeva vihma, põiklesime kõrvale suurtest ja ohtlikest viinamäetigudest ning surusime end läbi tihedast karulauguvõsast. Aaret ei leidnud, aga aarde leidsime küll. Mõnevõrra ootamatult võib öelda. Mõnevõrra ootamatust kohast võib ka öelda. Nimed said kirja, mälestussammas nähtud ning müstiline Puhtu külastatud. Nännivahetust ei teinud. Suur tänu peitjale!
Jätsin geomobiili keelumärki valvama ja suundusin jala aardeni. Mõnusalt kena koht ja jalutuskäik ilusa ilmaga. Aarde enda leidmisega läks kiirelt, sest ajahammas oli oma töö teinud. Peidik vajaks veidi värskemat värvi. Kaubanduslikke tehinguid ei harrastanud. Aitäh peitjale.
Ema sõnul vajus mul suu lahti, kui isa selle aarde üles leidis. Tänase päeva parim peidik :)
LXXXIX. Mõnus jalutuskäik metsa, kuhu tõenäoliselt ilma GP-ta poleks sattunud, Tänud!
Naera naera, Tanel :) Me jätsime jah auto väravasse ja läksime jala rõõmule aad, eed ja ääd viima - ood jäid kõik väravasse ootama :) Ilus matk oli,ma kardan, et isegi ratta seljast ei näe nii palju. Ja mere äärde ka rattaga ei lähe. Vundament vaeseke on korralikult kannatada saanud, seda seal ikka lapatakse, seda enam et geps paigal ei püsi seal. Aga ega me ka kaua sääski sööta ei viitsind, logisime ära ja tulime tulema. Ilus matk oli, aitüma! Ja kui parklas tagasi olime, juhatasime lätlasi Uisu pangale telkima. Huvitav kuna geopeituritel sinna asja hakkab olema?
Siinkohal ma naeran autojuhtidele näkku jälle :) Nemad peavad auto värava taha jätma ja jala aardeni minema. Mina sõitsin aardest kahe meetri kaugusele :) Natuke sain seal ikka uudistada, kuni see kahtlane asi silma jäi. Silma oleks ta muidugi kohe jäänud, aga otsisin lihtsalt natuke valest kohast. Vundamenti ei puutunud. Aitäh!
Jaanipäev lähenes, koolilõpupeod ootasid pidamist. Telkisime jauramise taustal. Üritasime siiralt aru saada, kas tuulikud ka häält teevad.
Aardeid leitud Eestis 610, maailmas 741.
Keerasime aardest viisakas kauguses magama ja kuulasime, kas rohkem lärmi teevad energiapargi tuulikud või Puhtu loodusmajas pidutsevad jõmmid. Tuulikud olid vaiksemad. Hommikul sai tükk aega ringi tuhlatud, kuni jah, eks oleks pidanud ikka silmad enne ära pesema. Hea et sisse ei astunud.
Oli mõnus pikk talvine jalutuskäik. Nullis kõne sõbrale ja kinnitust sai fakt, et sellise lumega ei ole aare leitav. Kindlasti tuleme soojemal ajal tagasi, sest väga ilus koht oli.
Alul ehmatas suletud värav ja kuri keelumärk. Tegelikult võib jalutada vabalt (vähemalt osal ajal aastast). Kunagine suurepärane park on praeguseks üsna võsastunud. Ausamba leidsin vaevata. Vihjet polnud lugenud ja seetõttu vahtisin tükk aega mõistmatu näoga ringi. Lõpuks asetasin gepsu nulli kontrollimiseks lausa aardekarbi peale. Siis leidsingi. Väga lahe. Kui pilditibi logis viidatud video ja teglikkus kokku panna saab eriti toreda elamuse. Kahtlemata selle georetke parim aare. Tänud peitjale.
Väga müstiliselt ilus mets. Tahtsin küll peaaegu vundamendi ümber laduda aga Liina alustas suurtest kividest :)
Mõnus jalutuskäik ja suurepärane ilm. Ei tea kuidas Schilleriga on, aga Friedrich oli kodus, valvas :D
Aare on tore. Sellist stiili olen kohanud Hispaanias ja Portugalis. Aitäh! Minu gepsu null oli auguga puus. Sinna ei hakanud käsi toppima ja õigesti tegin. Mõned sammud, väike vaatlus ja juba saigi logi kirja :)