Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 5.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aitab keerulistest mõistatustest, aitab mitmepunktilistest multidest - elagu tavalised aarded, elagu traditsiooniline geopeitus! Kõigile teile, vana hea geopeituse austajad, ongi see aare pühendatud.
Tsiteerides klassikuid - geopeitus on vabatahtlik tegevus. Aare pole kättesaadav abivahendita. Tagasi palun pikuke paigutada ettevaatlikult täpipealt samasse kohta. Soovin teile romantilist vaate nautimist, kuid ärge kohalikke nõudeid rikkuge!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Parkla | 59° 28.3516' 24° 43.0600' |
Aarde sildid: soovitan (3), pikem_matk(>1km) (3), lumega_leitav (3), ilus_vaade (3), lahe_teostus (2), gpsita_leitav (2), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC29DZ6
Logiteadete statistika: 157 (82,2%) 34 12 2 1 0 0 Kokku: 206
Ei julgenud mina varem selliste numbritega aarde poole vaadatagi, aga siinse puhul selgus, et julge hundi rind on rasvane ja nii ma selle teekonna ette võtsingi. Lähenesin seda kaldapealset jalgrada mööda, aga kohe tuli ka otsus, et tagasi läheme ikka suuremat teed mööda. Nimelt seal kõrkjate vahel sahistades läks mu geokutsa ikka tõeliselt närvi, oamndades kohati paanikaeelse seisundi. No mina ei tea, aga igatahes keegi talle hirmu naha vahele ajas ja tema käitumine otsati mulle ka. Ei kohanud ühtegi inimest kuni objekt juba käega katsuda oli, siis astus vastu mugu, kellega me täpselt ühel ajal rajalt kõrvale keeramise kohamni jõudsime ja siis ta keeras. Mul vaju mokk töllakile, et mis mõttes, ainuke inimene, kes siinkandis viibib, ikka kohe täiega segab mind minu missioonil. Õnneks suundus ta sellest mahutist mööda mere äärde. Ja siis hakkas igasuguseid mugusid voorima, nagu oleksid kokku leppinud, et kohtumispaik on selle tsisterni juures. Mingi kutsa ei saanud ka kohe kuidagi aru, et mu k´geokutsa on tähtsal missioonil ja praegu tagakohe mitte mängima ei hakka. Lõpuks ikka kõik kulgesid oma teid mööda edasi. MIna ka, loomulikult peale logi kirja panekut. Tänud seda võimalikku mnissiooni võimaldamast.
Parandan oma eelmise aasta kommentaari, on täiesti leitav ilma objekti puutumatta, sama kehtib logimise kohta, osav peab olema. Hästi ei ühildu peidukoht ja aardelaegas, on teine juba veidi "murtud". Nüüd jääb mul ainult küsimus maastiku raskusastme kohta, miks 5.0? Aare ise korras ja paneb inimesi liikuma, see on hea.
Nojah, seda küll ;) Siin sai veits päikest võetud. Lõpuks muidugi aare kah :) aitäh!
Rattamatk viis kõrvalt mööda. Vaatasin seda tünni ja tähtsaid keelusilte mis keelasid isegi lähenemise objektile. Ei hakanud ronima.
See mul algul plaanis polnud, aga kuna jalad veel tuld ei löönud, siis võtsin suuna ikkagi siia. Veidike oli tunne, et ilmselt jääb leidmata. Vaatamata keelavale sildile, julgesin siiski ligi astuda. Minu üllatuseks suutsin aarde asukoha kiirelt tuvastada. Edasi oli vaid vaja õige vahend leida. Kuna plats selline suur ja tühi seal nüüd, siis oli veidi imelik seal tegutseda, aga lootsin lihtsalt, et keegi ei satu peale ja küsimusi ei esita. Kui nimi kirjas, sai kõik tagasi pandud ja asitõendid hävitatud. Aitäh!
Aitäh peitjale!
Täpselt ei tea, kust see keelatud viibimise ala hakkab, aga enda teada me sinna ei sattunud.
Kui vihjed said loetud, hakkasime kohti välistama. Arturil tekkis idee, et järsku on peidetud suurtesse torudesse, mis siin maa alt mere äärde viivad. Aga kahjuks olid need nüüd korralikult kinni pandud ja sealt otsida ei saanud.
Niimoodi ei jäänudki väga palju kohti järele ja tiimitööna saime lõpuks ka logitud.
ObjektiL viibimine on endiselt keelatud. Ärge üleliigseid rumalusi tehke ja saage legaalselt hakkama.
Ei kujuta ette kuidas on võimalik seda aaret logida nii et sa ei viibi objektil, Raudmees ehk suudaks.
Piinlikult kaua on objektil remonti tehtud. Piinlikult kaua on aare kättevõtmatuse tõttu kättesaamatu olnud. Koostöös sai see viga nüüdki parandatud. Aitäh adminidele, kes veel ei arhiveerinud. Veel suurem aitäh Martenile ja Puutetundlik-Marisele, kes nullist infot saatsid ja viimasele, kes ka aarde tagasi toimetas.
Karbi kättesaamine on pisut komplitseeritud, aga ega maastik asjata 5.0 ole, geopeitur on ju nutikas ja osav :-P NB! Territooriumil viibimine on keelatud. Ärge siis rumalusi tehke ja saage legaalselt hakkama.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Hiljuti sai sealt mööda jalutatud. Mingeid tarasid ei ole. Küll aga on liginemist keelav silt stiilis, et territooriumil viibimine keelatud. Kuna minu jaoks leidmata aare, siis ei oska kõrgemate sfääride olust midagi arvata.
Kas keegi teab, mis olukord kohapeal on? Kas õnnestub aaret sarnasel viisil taastada?
Vastavalt Kaidolt kohapealt saabunud infole muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tundub, et koht on kuni 2022a oktoobrini remondis. Eks siis näis, missugusena aarde taasavada saab või mitte.
Ehitus kuni okt 2022 ehk mission impossible. Aed, perimeetri ja videovalve. Found it:14.Aug.2021 14:15 Mission Possible / Võimalik Missioon
Vihjest, et abivahendit on vaja, oli kasu. Abivahend oli õnneks lähedusest võtta ning kahtlustatavast peidukast ilmuski aare välja.
Tänud, Paavo!
Mööda jalutades mõtlesin, et vaatan koha üle. Ei paistnud mulle ühtki aaret ja väga kaua ei viitsinud seal kükitada. Mõni teine kord tulen vanemana ja targemana tagasi ja login ta ära!
Meie tänase geoõhtu peamine eesmärk. Kokku tuli jalutuskäik umbes 10 km. Selleks, et leida, oli ikka hea, et olime kahekesi, muidu poleks redelini ulatanudki... Tänud
Aardel täitub peatselt 11. eluaasta ja nii kaua aega tagasi ma geopeitusega veel ei tegelenud ehk aarde täpsemate tagamaadega kursis ei ole, aga eks neid võib enam-vähem aimata. Aare tervikuna oli omaette stiiliklassist. Varasemate logikannetega põhjalikult tutvununa olime enda jaoks niivõrd-kuivõrd paika pannud, mis laadi vahenditest selle aarde puhul abi võiks olla. Käisime kohal ja sättisime geoloogi vahepeal „valeks” kiskunud elu jälle õigeks tagasi. Aitäh peitjale!
Olen seda aaret valedel eeldustel kaua mõttes mõlgutanud. Jäi ta juba ammu silma, aga jällegi - valedel eeldustel - sai vormistus välistatud. Nüüd sai julgus kokku võetud ning avastatud, et mu elu on olnud vale. Omandatud filosoofilisi teadmisi koos ühe priske logiga. Ma tänan
Ühe teise aardega seoses olen selle kohaga varasemalt tuttav, kuid nüüd hakkasin võimalikku missiooni sooritama. Õige abivahendiga üpris kiire tulemus. Mõte nii geniaalselt lihtne ja sega jäi hästi positiivne emotsioon sellest aardest. Aitäh!
See on hea, et olen krõbedamate maastikupunktidega aarete logisid lugema hakanud ja igaks juhuks geokolleegilt ka veidi tausta küsisin, sest muidu oleks mul ilmselt siin hoopiski mitteleiulogi kirjas, küll aga kaunite vaadete pildid tünni päris otsa kohale jõudnult. Saime nimed vihikusse ja seda ilma ühtegi abivahendit kasutamata.
Seda missiooni olen ma natuke kartnud selle raskusastme pärast ja pole julgenud siia üksi tulla. Täna aga tulime Leeloga teist asja luurama ja kohtusime siin veel Ovega. Niiet mul oli kohe kaks abilist käepärast võtta ning logi sai kiirelt kirja. Tänan.
Kuna oli teada, kust maastiku raskusastmele vastavatest kohtadest otsima ei pea, siis otsisin õige pea juba õigest kohast ning sobiva abivahendi abil saime nimed ka kirja. Aitäh!
Olime juba valmis kõiksugusteks trikkideks kui ühel hetkel Merka meid oma ideega välja aitas ja saime nimed kirja.
Lähenesime raskusastet vaadates pelglikult aga põnevusega. Õnneks klikkis mul kuidagi kohe ära ja enne kui teised plaani teha jõudsid oli asi juba lahendatud. Aitäh!
Maastiku raskusaste kunagi ehmatas aga kuskilt imbus infot, et saab abivahendiga kenasti logiraamatuni. Tänan
Tavalised aarded on tõesti toredad, eriti pärast aeganõudvate mõistatuste kallal pusimist. Lihtsalt tuled, jalutad, imestad, nuputad, ukerdad ja logid. Aardele lähenedes arutlesime, mis meid ees ootab, kuna abivägi oli kaasas, siis lootsime hoolimata kõrgest raskusastmest kambaga siiski hakkama saada. Jagasime raskusastme viiega, igaüks sai ühe, nii tundus asi palju teostatavam;) Pisut koostööd ja saimegi hakkama.
Aitäh! Oli tore.
Leitud w/xdAtzBruh. Seda oli üsna kerge leida ja abivahend on olemas igas metsas :) Aitäh aarde eest!
Mitte, et ma kohal oleks käinud, aga Jaanika luureinfo alusel pole enam piiravat tara. Liginemist keelava sildi kohta uurin üks hea päev. Seni on vast ikka ilma end ohtu seadmata leitav. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Praegu seal enam mingit tara ees pole, küll aga oli kaldakaevu küljes silt - territooriumil viibimine keelatud, mis muidugi ei takistanud inimestel seal viibimast...
Loodetavasti on tara ees ajutiselt. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hoonele ligipääsu praegu pole. Aarde peaks muutma kättesaamatuks.
Miki oli mind ratast laenates hoiatanud, et siia ei saa tegelikult ligi, aga kuna ma sellest mööda sõitsin, siis otsustasin väikese peatuse teha ja ikka ise asjas veenduda. Ehitis oli aedadega piiratud ning ma küll proovisin kaugemalt tuvastada, et mis, kus ja kuidas, aga reegeleid rikkuma ja aukudest läbi minema ei hakanud. Olgem eeskujulikud ikka :)
Minu esimene 5.0 aare, võib vist uhke olla :) Siin sai käidud ka aastal 2015, aga siis ei jagunud piisavalt nutti. Täna sai leid kirja. Aitäh!
Kirjeldust lugedes olin kindel, et vajalik abivahed jäi meil koju. Noh mis siis ikka - võib juu niisama ka piiluda, mis värk on. Sellest ja kohapeal meisterdatud abivahendist piisas ja logisime ära. Aitäh!
Aasta aega tagasi juba uurisin selle kohta ja nüüd alles jõudsin lahing väljale. Veidi pusimist ja peagi olin logi kirjutamas. Viimane kord kui siin kandis käisin sai filmimas käidud ja väike video kokku keevitatud. Ring tuli siis 10km, kuna esimene kord drooni videod olid mingil arusaamatul põhjusel korraliku lagiga siis sain vaid paar klippi. Sellest hetkest nädal aega hiljem sai uuesti 10km ringile tuldud materjali koguma ja siis oli kõik korras.
Kellel huvi siis videot saab vaadata siin:
https://youtu.be/RzteUXDKXMY
Eks ma yhtteist olen siit sealt kuulnud selle 5.0 kohta et ta yks vimkaga värk ole. Otsustasin seekord et tulen yritan ilma abivahendita. Eks neid 5.0 ennemgi nii ju v6etud :D Tegelikult oli ju paras teadmatus mis siin tegema tuelb hakata. K6ige täpsem info oli ainult see mida maanteeameti ylelennu kaardilt olin näinud ja ega see väga m6tlemist lihtsamaks ei teinud. Saabusin siis objektile ja lykkasin pea kuklasse. On jah keegi pool redelit kaasa viinud. Näed siis nyyd. Nac ringi vaatamist ja ahaa seal sa oledki. Improviseerisin siis kohapeal endale yhe paraja abivahendi ja peale väikesi harjutusi oligi logiraamat näpu vahel :P Ei olnudki midagi kontimurdvat ;) Tänud peitjale
Huvitav koht ja abivahendiga polnud see keeruline ja nalja rääkisime/laulsime samal ajal :D igav ei hakkanud :D Algul oli hirm 5.0 aarde eest aga sai hakkama :)
Sellist nutti oli raske enda seest leida, tänan!
Tänase tour de Paljassaare peaeesmärk. Kodust kaasa võetud abivahend osutus kohapeal kasutuks. Õnneks olen lapsena "MacGyveri" sarja vaadanud. See päästis mind. Minu esimene 5,0. Ilus vaade ja aitäh aarde eest!
Olin teist korda siin ning seekord selliseid trikke ei teinud ja vaadet nautima ei hakanud, nagu eelmisel korral. See mõte oli seekord ka palju raskemaks tehtud. Õnneks oli nii, nagu oli. Abivahendi leidsime ümbrusest :)
Ehk jääb see esimeseks ja viimaseks maastikuga 5... ;)
Redeli juures on ka varem käidud. Tundus päris hirmus, alt kaob pidevalt osasid ära (redelil, ja mul ka, torni vaadates) ja haardekaugus muutub kõrgemaks. Sai kohapeal abivahend meisterdatud ja see viis sihile. Tõeliselt Võimalik Missioon, Tom Cruise`likku tunnet ei pidanud tundma. Logitud. Aitäh.
Paljassaares käime jalutamas päris tihti. Eks oleme varem ka sellest tornistki mööda jalutanud ja üks kord isegi arutanud, et päris krõbe aare siin kuskil peidus. Kuid täna oli see päev, kui esimest korda päriselt seda aaret otsima asusime. Potentsiaalne peidukas sai kaasas oleva tehnika abil kiiresti tuvastatud. Siis pidasime natuke plaani ja sobiva abivahendiga saime ka aardekarbile näpud taha. Kokkuvõtteks polnud hullu midagi ja alati ei tasu neist raskusastmetest ennast ehmatada lasta.
Ootamatult osutuski täitsa võimalikuks see esialgu väga hirmutavana tundunud aare. Tänan.
Mission impossible meloodia kuklas kajamas, Tom Cruise kujutis silme ees - nii need nimed kirja said! Tänud klassikalise aarde eest!
Kaasas oli abivahendeid mitut-setut sorti, kuid ega see olukorda kuigi palju lihtsamaks ei teinud. Kogu operatsioon "impossble" võttis aega c pool tundi, mille tulemusel on nimi logiraamatus. Sneaky värk, aitäh aarde eest :)
Kartsime hullemat. Tänud peitjatele :)
Põnev aare! Kahjuks sellest ajast, kui kunagi 15a tagasi viimati seal üleval käisin, on keegi redeli poole lühemaks tuuninud ja alumine osa on ju täiesti puudu! Õnneks abivahendi abiga sain aarde siiski kätte. TFTC!
Täiesti võimalik tõesti. Pisut kombineerimist ja pusimist küll ette tuli aga logi sai kirja. Tänud juhatamast, põnev paik.
Pidi ju üle vaatama, kuigi ega ei lootnud paljut sellest. Pika jalutuskäigu jooksul sai mõeldud erinevaid versioone ees ootavast. Kurvi tagant ilmuv objekt aga oli muljetavaldav. Ega kaua ei võtnudki see logimine. Tänud!
Ohoo, et selline objekt. Leitud abivahendist oli abi. Tänud peitjale.
Leitud toreda sünnipäevamatka käigus. Missioon osutus võimalikumaks kui alguses tundus ja otsimisega ei läinud üldsegi kaua. Aitäh!
Hea, et meisterronija Tarps kaasas oli, ta tegi suure töö ära. Aitäh! :)
Õues kena pühadeilm, sai just see missioon ette võetud.
Korjates peitjaga mõned aarded, saades mõne põgusa nõuande, suundusime lahingvarustuses missioonile... Tehtud! ;)
Täname!
Olen seda aaret kogu oma geopeituse jooksul vältinud. Vajalik oli ligi 4000 aardeleidu ja peaaegu 5 aastat, et leiaks endas julguse ja võtaks selle Paljassaare leidmata üksiku lõpuks ette.
Olen näinud xdream üritusel, kuidas sellelt objektilt laskutakse, aga kuidas sinna ülesse saab? Vot sellest pole suutnud aru saada.
Nüüd oli mul lõpuks selge, kuidas tasub aardeni sirutuda. Tee nulli oli tore. Äkki saabunud kevad oli lume hävitanud, teeääred olid üleujutatud, väiksemad ja suuremad linnud sättisid ennast pesadele. Üleujutatud väljad andsid neile kindlustunnet kodu rajamisel. Samuti sain huviga jälgida, kuidas meri meie Tallinnat väiksemaks sööb, seal kuskil geto aarde juures. Päev otsa oli taevas oma ilu varjanud pilvedega aga just nüüd võeti vaevaks pilved laiali puhuda ja niimodi muudeti meie kulg lisaks taaskohatut huvitavatele paikadele ka ilusaks. Missioon oli tõesti võimalik.
Viive arvas et ta ei taha vaadata kuidas seda aaret leitakse ja läks mere äärde. Tuli tagasi alles siis kui mul tops näpus oli. Sellise eneseületamise järel tegime väikese eine kohvi ja võileibadega ja suundusime naaberaarde vahepunkte uurima. Aitäh!
Kõisvarustus kaasa. viskeliin üless. Footlock üless. Normaalne adrenaliin ääre peal käia. Kaju et aaret seal ei pidand otsima. seal on ka häid kohti. Tänud. vist
Ratas palus sõitma ja tulin talle vastu. Siia rajooni polnud ma veel siiamaani jalga tõstnud, geopeitus andis selleks hea tõuke. Jätsin selle päeva viimaseks aardeks, ei tea ju kui palju energiat pärast selle aarde otsimist veel alles jääb. Kasutasin kahte abivahendit. Üks neist oli kõrgtehnoloogiline, teine aga pikk ja peenike. Esimese katsega feilisein aga teisel katsel jõudsin ka aardeni. Aga algul ikka tundsin küll, et keegi püüdis külma teha. Edu järgmistele tünniga maadlemisel.
Ah, et selline 5.0 missioon siis! Tünn on tuttav. Olen siin köie küljes nii üles tõusnud, kui ka alla laskunud. Seepärast mind väga siia varem tõmmanud ei olegi. Las seisab. Täna siis lõpuks teiste aarete sekka sai ka see logitud. Redel on minu viimasest külastusest ikka veel tublisti lühemaks jäänud. :)
Kolm aastat tagasi siin teisi aardeid otsides jätsin missiooni kõrvale kui võimatu. Täna ja kahekesi karpi otsides aga osutus tollaste kokkumõtlemiste valguses lahendus pigem “häh, kukepea!”-ks. Nojah, mul kukub ju alati maastik 5 raskusaste umbes 1-le, kui Laur koos minuga karpe otsib :P. Aga mõnus, nüüd jälle üks pikalt oma aega oodanud kiuslik täpp kaardil roheline. Ja poolsaarele jäi edaspidi tursaks löömist ootama vaid Palangu üksik postirida… Tjah, mitte et me seda poleks samuti kirvega hoo pealt täna leida proovinud ja te ei kujuta ettegi kustkohast kõik! Nüüd igatahes imetlen ma veel rohkem neid inimesi, kes peamiselt rattaga aardeid otsivad ja oma sõiduvahendit kõikvõimaliku pikkusega taimestikku ja erineva raskusega maastikele endaga nii iseenesestmõistetavalt kaasa veeretavad… :D.
Paavole aitäh aarde eest, oli tore taaskord poolsaarele ringi kolama tulla :).
Seda aaret on kahjuks nii palju kirutud sündmustel jne, et kohapeal enam mingit avastusrõõmu ei olnud palju :D Kunagi tahtsin ka ikka õigesti vallutada kohta, kuid just all olles läks tõsiselt hulluks äikese tormiks ja siis ei tundunud see tegevus enam eriti mõistlik. Nüüd on vaate nautimine muidugi palju keerulisemaks tehtud. Mis seal muud siis ikka kui nimi kirja ja edasi Puzzle juppe otsima. Tänud!
Ei saa öelda, et teekond selle aarde leiuni oleks kerge olnud. Ei, teel endal, mis meid Paljassaare poolsaarele viis, ei olnud häda midagi, lausa lust oli jalutada. Aga kõik need tegemised ja tegevused, mida oli vaja aarde kättesaamiseks - vat see oli see, mis pani proovile. Vahepeal tekkis tõesti juba tunne, et me ikka ei oska seda mängu. See tunne tekkis siin aarde juures, aga see on tekkinud üldse viimasel ajal kuidagi tihti. Peab logidest järele vaatama, aga mulle tundub, et see tunne avaldub kõige sagedamini just selle peitja aarete juures. Äkki peaks mingi muu hobiga algust tegema, lilleseadega vms.
Enivei, abivahendid olid kaasas ja nende abil meisterdasime kohapeal uue vahendi. Katsetasin järele - ei olnud kasu. Istusime mõtlesime, lugesime. Kuna vahepeal oli pikast redelist tubli tükk küljest ära kaksatud, siis üles ka enam minna ei saanud, eelmine kord veel sai.
Hakkasime siis õlekõrsi kasutama. Kõigepealt kasutasime ära 50:50. Natuke läks kergemaks. Siis võtsime appi publiku arvamuse. Neid seal ikka liikus, kes pruudiga, kes koeraga, kes rattaga. Arvamusi oli erinevaid, aga mitte seda õiget. Lõpuks siis ei jäänudki midagi muud üle kui helistasime sõbrale. Ja kuna sõber on vähemalt 2 korda nutikam kui meie kokku (ehk siis 4x nutikam võrreldes üksi minuga), siis jah, peab tõdema, et see viis sihile. Tõepoolest - peaks kuidagi hakkama (loogilise) mõtlemise harjutusi vist tegema, muidu varsti enam selle mänguga kaugele ei jõua.
Igatahes, meie täname.
Kui Anne tutvustas plaani minna Paljassaarele matkama olin kohe käpp.Ega nende viimaste 5.0 maastikuga aaretega on päris hästi läinud.Puuna sild sai samuti võetud ilma probleemita.
Kui olime objektiga tuttavaks saanud ei olnudki muud,kui abivahendid valmis seada ja tiimitööna asi ära vormistada.Tänud siia kutsumast!
Seda aaret sai kambaga vallutama mindud. Tegime tiiru objektile peale, et paremat lähenemisvõimalust leida. Kui abivahendid valmis seatud, võis operatsioon alata, nii ta läks- Anne ees, Allan taga utsitamas, me Marisega hoidsime distantsi. Ehmatus oli, kui Allan karbi avas ja osa sisu kuhugi maapinnale lendas... Ega tagasitee karbil ka kerge polnud, aga õnnestus hästi. Tänud petjale ja meeskonnale!
5.0 maastik ei kõlanud üldse hästi. Sebisin kaaslaseks Allani, et tema ronib. Kuna abivahend oli ikkagi selgusetu, siis helistasin 2-le sõbrale ja ka omanikule. Need suulikud olid aga omavahel kokkuleppinud, et ajavad mulle kõik ühte ja sama st pada. Mittemidagi ei saand aru. Läksime siis 2 kätt taskus sinna ja kohe silmasime redelit, et ohhoo. Asusime aarde kättesaamiseks nuputama, välja nuputasime. Mulle need 5.0 aarded ikka sobivad, jätkuvalt. Tänud laheda nalja eest!
Oh kui kõrgel see redel tundus olevat. Tegime mõned ringid ja nautisime vaadet :) Abivahendeid oli meil lausa 2, üks selline tugevam ja toekam ning teine veidi painduvam, mis aitas siis, kui oli vaja sitkust otsingutesse lisada.
Ekskursioonile kutsuvad.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laupaeval-saab-kulastada-paljassaare-reoveepuhastusjaama?id=78322840
Esimene kord möödusin sellest aardest, kui matkasin siit mööda. Siis tundus see missioon ikka täiesti võimatu. Nüüd, kui mul juba natuke geokogemust ja lugemisoskus ka natuke arenenud, tuli mõte ikka seda aaret otsima tulla. Teekond aardeni oli vaevaline. Neti muutkui undas, et tema ei jaksa enam, võta mind selga. Mida samm edasi, seda tönsimaks muutus ka minu samm ja nüüd hakkasin mina kauplema ennast Netile selga. Läbisime mõnusa parfüümi tsooni, mida sellel korral oli ikka eriti laialt ja tõhusalt õhku pihustatud. Seda lõhna sain muidugi mina ainukesesena nautida, kuna Neti nina oli kinni. Kohale jõudes vaatasime üle võimalikud lähenemisteed aardele. Siis abivahendi seadistus ja võiski alata aardele lähenemine. Peale suuremaid jõupingutusi oli konteiner meil peos ja logi kirjas. Nüüd natuke väiksemad jõupingutused konteineri paigaldamisel, mis ei olnudki nii lihtne, kuna kogu aeg oli seda jõudu liiga palju. Nüüd siis väike fotosesioon ja sammud uue aarde poole. Kiitused ja tänud peremehele.
Täitsa võimalik, lihtsalt õige pikkusega abivahend peab olema. Tänud peitjale.
Jõudsin tornini ja vaatasin olukorra üle. Otsustasin,et jääb ära see ronimine. Käisin getos ära ja tagasiteel viskasin uuesti pilgu peale. Keegi oli abivahendi jätnud, aga see ei sobinud. Hankisin siis uue ja sain isegi karbi kätte. Oligi võimalik. Aitäh.
No see maastik 5 on mingi nali või:) Abivahendiga pusides kätte saadud.
Mis valemiga see maastik küll 5 on? :)
Leidmisega kaua ei läinud, kättesaamisega ikka natuke läks. Abivahenditest on õnneks kasu. :)
Tänud peitjale! Huvitav koht, ilma aardeta poleks siia ilmselt kunagi sattunud.
Kui vaadata Tallinna aardeid, siis just see traditsiooniline aare poolsaare tipus on mulle alati tundunud nii kaugel. Ja nii võimatult raske. Kohe nii raske, et jõudsin alles nüüd esimest korda seda aaret otsima. Kartsin, et Võimalik Missioon on mulle Võimatu Missioon.
Abivahendit ma kaasa tassima ei hakanud, lootsin leida kohapealt nagu paljud eelnevatki geopeiturid. Nullis tabasin aarde peidukoha kiirelt. Oli vaid vaja kaugemalt abivahend kohale tassida. Päris pikk abivahend oli, lausa viiest kohast käis lahti ja kinni. :D
Tore aare oli - aitäh siia kutsumast. Graffiti seintel meeldis ka.
Enne äraminekut otsustasin veel ühte asja kontrollida. See viis sihile.
Abivahendit läks tõepoolest vaja. Tänud!
Just õige- elagu traditsioonilised aarded. Aare leitud ja logitud. Tänud peitjale
Täitsa normaalne mõte oli 1700 paiku Paljassaare ps ringile minna. Algul oli küll valge aga ringilt tulles juba pime. Vastutulijaid nähes tegime nalja, et normaalsed inimesed lähevad enne pimedat koju aga me ronime ilma taskulambita pimedasse metsa. Aga kõige "lollimad" me ka polnud, sest enne autoni jõudmist nägime tegelast kes alles siirdus rajale. :P
Ei mäletagi täpselt millal viimati ps tipus ja tünni juures käisin aga vahepeal on üht-teist muutunud. Näiteks on ps tipus kallas nii palju merre varisenud, et jupp jalgrada on läinud ja tünni juures on kas ohutuse mõttes või metallikrattide töö tulemusena korralik jupp redelit läinud. Igatahes oli huvitav siin jälle olla ja 8km (või 9km?) maha vantsida.
Eks ma tean küll miks aare varem leidmata jäi aga seda siia kirjutada ei saa, küll aga sain mängureeglite osas targemaks - inimene õpib kogu elu.
Ma arvasin, et selline peitmisviis pole lubatud, aga näedsasiis. Igatahes tänasel Paljassaare hooldustuuril sai aare lõpuks leitud. Nüüd pole enam ühtegi leidmata aaret Tallinna jäänud (nuuts).
Õhtupimeduses tassisime pika abivahendi sinna, kuid kohal selgus, et lühemaga oleks ka ulatanud. Tänud peitjale!
Mihkel oli seekord musklina kaasas, abivahend ka ning pimeduse varjus kohale kõmpides sai aare leitud. Idee Mihklilt, teostus meie poolt. Uskumatu, aga nagu lõpuks selgus, abivahend oli lausa nii pikk, et teda jäi ülegi. Kahju, et põhjalikumalt kirjutada ei saa. Mõnus aare, täname peitjat!
Paar aastat tagasi käisin seda aaret otsimas,kuid siis ei õnnestunud oma napi aruga kuidagi aardele lähenemine. Täna olin targem ja ei mõelnud üle. EV, J: kaelapael
Jõudsime kohale, vaatasin ees ootavat ülesnnet, tõdesin omale valjult:" Mis te teete nalja või?" ja läksime edasi... Järgmine kord uuesti :)
Tükk aega vaatasin neid seinu, siis läksin lähemale ning lõi lambi põlema. Aaret kätte ei saanud, aga vähemalt logiraamatu sain.
Dessant Paljassaare Paljaks
Katkeid rühmajuhi märkmetest
Missioon 4: Kindluse vallutamine
Signaalmajakad said kõik tööle, seega ootame nüüd lisavägesid ja peame taktikalisi plaane, millist sõjatehnikat on vaja ehitada või kohale vedada, et kindlus vallutatud saaks.
Eelmised sihtpunktid: Valge torn, Geto, Paljassaare puzzle.
Kuivõrd Astangu missioon osutus võimatuks aga oli kindel soov D5/T5 suveniir kätte saada, siis otsustasin Võimaliku missiooniga võimeid proovida ja see oli ka mulle jõukohane. Mitmekordne tänu peitjale :)
kohale jõudes olin väga-väga kurb kui avastasin, et alumisest otsast jupp redelit ära lõigatud on, ma tõesti väga-väga tahtsin sinna üles ronida, täna ei tulnud kohapeal ühtki head mõtet ka midagi ronitavat sinna alla improviseerida, eks peab kodus nuputama. aga kui tavaliselt toob leid vastused kõikidele aardega seotud küsimustele, siis seekord tekkis üks juurde :D minu kõrvade vahel igatahes on "kuidas" täiesti põhjendatud reaktsioon. aga ega's midagi, väga uhke värk, täiesti seitsmekümne viienda leiu geopeitus.ee lehel vääriline, aitäh! :)
Tuulise ilma tõttu ei hakanud üles ronima kuid aare siiski sai leitud suhteliselt kiiresti. Asukoht tuvastatud tuli veel vaid hankida abivahend miss küll oli liiga pikk küll aga liiga jäme. Lõpuks siiski sai aare võidurõõmsalt logitud.
Seoses ilusa päikselise päevaga otsustasime sõita Paljassaarde. Pika jõu kogumise peale suutsin ülesse ronida. Kuid lahkusime aaret leidmata. Egas midagi järgmine kord uue hooga!
Tegin üleval mitu tiiru. Päike oli selleks ajaks juba ammu loojas kui püti juurde jöudsin. Tuul oli jube, taskulambi valgel ei suutnud seekord leida. Aga see ei anna enne rahu kui kätte saadud. Millalgi uuele katsele
Mõtlesin, et tulen vaatan ka korra siit läbi, kunagi ammu varem olin korra üritanud ka, aga siis oli koht ratastega mugudest pungil ja päris otsima ei saanudki hakata. Nüüd olin jõudnud vahepeal usinalt logisid lugeda ning võimalik aarde peidukas oli juba nn enam-vähem mõttes olemas. Ja kohapeal ei pidanud pettuma, mõtted osutusid õigeks. Tuul oli päris vinge, vaated samuti, tänud peitjale!
Projekt "Paljassaare puhtaks". Tuleb tunnistada, et uhke ehitis oli kohapeal. Tuvastasin nulli ja peatselt ka aarde asukoha. Edasi tuli veidi Mägiarvarit mängida. Sain sobiliku abivahendi improviseeritud ja ka aarde kätte. Vahva värk. Vahepeal tuli eiteakust palgikoormaga mugu ja andis sulaselges kirillitsas teada, et sinna sisse me küll ei saa, sest auk, mille juures me oleme, on kinni keevitatud. Saime sellest isegi aru. Õnneks ta lahkus ja saime jätkata. Võtsin aardest kaasa dinosauruse ja lisasin omalt poolt kondeka. Aitäh peitjale.
Oh seda jalutuskäiku. Jõudsin lõpuks kohale, nägin enda ees kahte noort otsimas midagi. Üks oli põlvili ja teine püüdis midagi tokiga kätte saada. Jõudsin neile lähedale, mille peale need ajasid seljad sirgu ja läksid teisele poole suurt tünni. Läksin vastassuunas ja olin veendunud, et tegemist geohuvilistega. Aga ma vist eksisin. Minu sõbralikule tervitusele tuli vastuseks slaavikeelne pomin. OK, sain aru, et nii nagu mina olin häiritud nende kohalolekust, olid ka nemad minust häiritud. Pärast väikest mõttepausi ronisin üles suure tünni otsa. Tegin seal kombekohase ringraja jalutustuuri, märkasin, et noored eemalduvad. Nii kui jõudsin suure tünni otsast alla, jõudis Tallinna Vesi patrullauto sinna. Auto seisis ega kavatsenudki kuhugi liikuda. Võtsin siis suuna järgmisele aardele ja tagasi tulles oli ka auto kadunud. Seejärel tuli aarde leid kiirelt, sest olin juba seda piirkonda näinud mitme nurga alt. Huvitav piirkond ja tänud siia juhatamast!Aare heas seisus, EVEJ.
Ei teagi nüüd kas silm oli tuhm või sõrmed töntsid, igal juhul meie pingutustele vaatamata seekord skoorida ei saanud. Pool seltskonda harrastas siis niisama turnimist ja kauguste nautimist. Eks peab uute abivahenditega naasma.
Kuna täna sai juba Kopli veetorni juures end soojaks võimeldud, siis tundus igati sobiv päev T5 aarde üritamiseks :) Tünni äärel olin muguna varemgi korra käinud, nüüd siis missiooniga uuesti objektile. Kuna võimatud missoonid on rohkem Tom Cruise'i rida, siis ma trossi otsas pea ees tünni sisemusse ei viskunud. Selle asemel lähenesin asjale võimalikust küljest, teatavat pingutust nõudev väljakutse ikkagi. Aardega kõik korras, peidukoht on pärl, aitäh!
Eelmine aasta umbes samal ajal jäi aare leidmata ja ka seekord sai ainult vaadet nauditud.
Vaade oli ilus, kuid alla ronida ei julgenud. Mõtlesime, kas tõesti on erivarustust vaja... Maanus käis üleval lausa kaks korda, mina ühe korra.
Kuna ratas tõi meid juhuslikult siia siis pidime ka aaret kontrollima. Aare korras ja ootab geopeitureid logima :)
Käisime 2 korda. Absoluutselt kõik kohad tuulasime läbi nii alt kui ülevalt kui poolel teel. Mida ei olnud oli aare. Kas on see paharettide poolt sisse vehitud?
Maastiku raskusaste pole siiski võrreldav Mount Everesti tippu ronimisega! ;-)
Päikeseline pühapäev ja võimalik Missioon on ilus kooslus.
Aarde juurde jõudmist üritasid takistada nägus päevakoer ja end natuke paksuks söönud roheline ussike ning hordides sipelgaid aga nihverdasime end nendest mööda ja olimegi nullis.
Aarde leidmine käis hetkega ja abivahendit kasutasime hästi.
Aitäh aarde peitjale, supper ilus jalutamine.
PS! Tundub, et vene piirivalvuritele kohe meeldis kaugustest vanlase otsimise ajal vaarika teed juua ja kõrvale kibuvitsa ambsata. Pole veel kuskil neid nii palju kasvamas näinud :D
Peale kolmandat korda otsimist, sai ka see aare lõpuks leitud. Iseenesest on ilus koht rattaga kulgemiseks. J:Dinosauruse V:Hobuse
No nii, jõudsime tünni juurde ja tegime sellele tiiru peale. Mina oleksin olnud valmis üles ronima, kuid "jänes püksis" kaasa oli kindel oma ronimisvõimetuses. Arutasime siis seda aarde leidmist madalalennuliselt ja kätte ta ennast andis. Abivahendi tegime kohapealsest materjalist. Aare korras. EVEJ. Aitäh peitjale.
Algul nulli jõudes ootasid meid ees mõned mugud (või isegi geopeiturid), neist üks ka eriti sportlik. Sai nad sinnapaika jäetud ning käidud Geto aaret kaemas (mis end kuidagi kätte ei tahtnud anda). Tagasitulles olid mugud vahetunud veelgi sportlikumate mugude vastu. Sai oodatud kuni nad alla said ja lahkusid. Seejärel ülesse ning aaret otsima ja vaadet nautima. Peale korralikku otsimist andis aare endast märku ning kohapealt leitud abivahendiga sai aarde ka kätte. Hetk peale meie lahkumist läksid ülesse juba järgmised mugud.
V: ei mäleta :D J: Täpiline sebra
See oli tore otsimine, assisteerimisel on ikka omad võlud, logi sai kirja nagu niuhti. Aitäh aarde eest.
Nii nagu ma varasemas logiteates kirjutasin, et vallutatav. Aprillis ronimiseks olnud lepatüvest on alles ainult 60cm jupp. See mind ei heidutanud, sest kodus sai valmis tehtud täpselt paras abivahend ja Leelo assisteeris tünni juures. Vanaema õunapuu otsas - see on nõrkadele. Olles 40+, 5x ema ja 2x vanaema on just paras aeg minna tünni otsa vaadet nautima. Super lahe on seal üleval, minge ja vaadake ise järele. Aarde leidmine tõi naeru näole ja eks ma kirusin peitjat ka parasjagu. Adrenaliinilaks käes ja tuju terveks päevaks hea. Üleval olles tekkis küsimus, et kui paljud on seal ikkagi seda vaadet nautimas käinud? Aitäh!
Selle asjaga oli mul ka päris hea teooria peiduka iseloomu kohta. Meelis arvas, et selle teooria järeleproovimine siiski vilja ei kannaks ning näitas kätte hulga loogilisema peiduka. Ma pärast veel proovisin salaja oma teooriat ka ellu viia paljaste kättega kuid tulutult.
See aare võib ju oma viie punktiga uhkeldada, aga minusugusele spordipoisile on see nagu ära juua üks pudel külma jääteed. Enne aarde leidmist sai seda pildistatud, seejärel läksime ka järele. Peaaegu ilma abivahendita, aga ma siis ikkagi otsustasin, et ma pole pikanäpumees.
Paljassaare puzzlet otsides läksin sealt mööda ning jätsin aardesse ränduri.
Mnjah romantikast oli asi kaugel, igaks juhuks, et mitte pükse täis teha tuli 10 min üleval aklimatiseeruda ja kahe käega mütsist kinni hoida, et see omakorda tuulest viidud ei saaks. Aga ega see pole siin mingi nututlaul, tõeline geohärra naaseb peagi.
Täna läks üles ronimine juba kergelt. Jõudsin jälle mitu tiiru peale teha. Mõtlesin, et jääb seekord jälle leidmata. Enne tünni juurest lahkumist tegin kõne Paavole, kes kinnitas ühe mu kolleegi vihjet. Otsisin abivahendi ning seekord õnnestus ka logida. Tänan sellise kavala aarde eest!
Läbi paksu ja vedela jõudsime tünnini. Küll lükkasin käru enda ees siis jälle vedasin järel, Markusel oli lõbu laialt. Abivahend ronimiseks on vahva. Kahju, et ma nii lühike olen. Algul ronisin nagu mööda köit, peamiselt küll käte jõul ja üleval sain juba okstest kinni, lõpuks ka püsti. Et redelile pääseda jäi mul 20cm pikkusest puudu ja turvamees oli ka vahepeal silma kinni pannud. Oh neid mehi, nii siis valvatakse ja kes siis abi kutsuks kui ma alla kukun. Igatahes on see täiesti vallutatav tünn ning varsti tulen tagasi.
Paljassaare aarded olid tänamatult kauaks jäänud otsimata. Varem oli Tallinnas ju veel muud ka otsida ning nendeni jõudis järg alles siis, kui lumi oli maas ning lumega ei hakanud nagu ka minema. Siiski päris lume minekuni ma vastu ei pidanud ja täna läksin kohale. Esimene pool missioonist oli kõigepealt sinna tünnini jõuda, sest tee oli alates Pikakarilt ikka väga ebamugav. Paari nädala pärast oleks olnud kindlasti juba palju parem, aga ei, kohe tahan! :) Ülesronimiseks on ilusasti palju abivahendeid paigaldatud ja seetõttu ronisin kiiresti üles. Seal märkasin ka kohe aaret ning sain ta ka üsna ruttu kätte ja logitud. Tänud, polegi sinnapoole poolsaart varem sattunud.
Redelile saamine võttis tükk aega, seejärel kordasin endale mõned korrad, et ma alla ei vaataks ning lõpuks jõudsin üles ka. Tegin 4 tiiru seal teha, aga võimalik peidukas jäi leidmata. Kõrguses olemine võttis natukene seest kõhedaks ning leidmata see aare jäigi.
Sai siis tehtud uus katse selle aarde puhul. Lühemat teed pidi tuli ette korralik veetakistus, seega tuli läheneda tünnile ringiga. Sealgi olid üksikud veetakistused aga need ei olnud nii suured, et oleks mind otsa ümber pöörama pannud.
Kohapeal läks siiski natukene aega, kuigi olin saanud lisavihjeid. Abivahendi meisterdasin välja kohapeal aga natukene lühikeseks jäi. Seega oli omajagu tegemist, et seda peidukast kätte saada. Aga lõpp hea, kõik hea. Aitäh aarde eest
Peale amatöörjalgpallurite trenni otsustasin ka natuke rattaga sõita, et see päris ära ei ununeks. Ja Paljassaare sobis sihtpunktiks ideaalselt.
Juba kohalesõidu käigus näitas aare hambaid: osad ümberkaudsed teed on päris korralikult üle ujutatud ja nii saingi enne tünnini jõudmist märjad varbad. Selle kompenseeris aga selga küttev päike ja nii ei pannud seda pisiasja väga tähelegi.
Nullis sai hakatud siis võimlema. Iseenesest kartsin, et üksi on seda aaret ohtlik võtta ja ausalt öeldes väga ei soovitagi - kui te pole kindlad, mida te otsima lähete, siis kutsuge kindlasti keegi kaasa. Minul siiski mingi aimdus oli ja kiiver ka peas, nii et turvaline värk.
Alguses kasutasin kaasavõetud abivahendit ning ronisin selle abil nullis ringi. Ja kui vaikselt lootust kaotama hakkasin, siis laiendasin otsimispiirkonda (jäädes siiski lubatud vea piiridesse) ning üllatus-üllatus - saingi midagi katsutud, mis tundus kahtlane. Täitsa ilma abivahendita, oma väikeste valgete kätega. :) Aga vaat kätte ei saanud. Ja oma abivahend ka ei aidanud aardeni küündida. Meisterdasin siis kohapealt leitud asjadest miskit ja - voila! - oligi lubatud toruke käes. Või noh peaaegu. Ju ma siis päris pädev ikka polnud, aga kuidagimoodi õnnestus logiraamat ja pliiats kätte saada ning nimi kirja panna. Ja siis aare peitu tagasi ning niimoodi, et nüüd küündib selleni siiski vaid abivahendiga.
Tänud aarde eest - võttis aega, mis võttis, aga asja sai! :)
Jätsin selle aarde Paljassaare poolsaare seikluse maiuspalaks. Ülesse jõudsin ilusti, kaasas oli hulk abivahendeid aga effektiivselt neid kasutada ei osanud. Nulli ümbert katsusin kõik augud läbi, roomasin ühtepidi ja teistpidi. Niimodi üle tunni aja kuni ühed mugud otsustasid tulla uurima, et mida ma seal üleval otsin. Vestlesime geopeituse teemal ja neile täitsa pakkus huvi see. Olnud seal üleval juba nii kaua otsinud hakkas veidikene jahe seal tuule käes ja otsustasin loobuda selleks korraks ja võtta kunagi tulevikus see seiklus uuesti ette
Nojah, ikka täie raha eest saime seda aaret. Kõigepealt käis Kaur tiiru üleval, siis käisin ise ka. Alles siis võtsime aarde välja. Täpselt nullis oli ja raskusastmetele vastav - mida muud talt oodata oligi. Aga vaade on vägev ja vesi vuliseb kolinal. Aitüma!
Sai korralikult 2 korda tünni otsas ära käidud, algul käisin üksinda, pärast julges priit ka ronida. Lõpuks otsustas ka aare ennast näidata.
Aarde juurde sõites sain juba kaaslastelt vihjeid et mina pean sinna üles ronima. Enne ülesminekut ehitasime kena trepi valmis ning siis võis hakata pihta "Missioon VÕIMALIK". Kätega end üles ronitada ning sammhaaval üles poole liikuda. Teepeal tuli paar nõrkushetke, kus mõtlesin et ehk minna ikka tagasi alla ..- Ei saa, siis jääb aare logimata. Ikka üles ja edasi. Ülevalt oli vaade VÕIMAS, kuid kõhe .. (Tuli mõlema käega tugevalt kinni torudest hoida). Tegin 1'e tiiru - Tegin kaks, ning siis nii kolmandal või oli see neljandal tiirul suutsin ka aarde leida. Aaret logisin Vägagi ohtlikul pinnasel jalad maa-taeva poole lehvitades. Aare tagasi pandud hakkasin ronima alla. Oot-oot Teeks õige pilti. Ronisin uuesti tibake üles ja tegin mõned fotoklõpud meenutamaks seda toredat ronimisülesannet Paljassaares :) Alla jõudes ei suutnud ma uskuda et ma selle ära tegin - VÕIMAS (PS! Paavo - KHMHMHMMM :D )
Kõigepealt kuhi, siis samm-sammu järel aardele lähemale. Tomi nägi lõpuks meist kaugemale :)
Noh jah, polegi omalt poolt midagi lisada.
Ega alati saadetakse järgi ju noorim. Vahepeal üritasin ka ühte muguplikat järgi saata, aga ta avastas, et tal on mees. Samas keldrisse oli ta küll nõus koos minuga pugema, saad sa siis nüüd mugude moraalist aru....
Kui suund näpuga kätte näidati siis pani natuke kukalt kratsima aga noh geopeituse nimel tuleb ju teha. Ülevalt avanes päris kena ja tuuline vaade. Siis tuli alt uus korraldus ja ... edasi sain juba pliiatsit teritada :D Tänud peitjale!
Peale veidikest väntamist olimegi kohal ja nägime, mida eelkõnelejad looduslike abivahendite all silmas pidasid. Väike piknik ja siis kõrgustesse. Mina üksi, sest Sirje ei julgenud sinna üles ronida.
Üleval sai lõhna järgi selgeks, mis ehitisega üldse tegu on ja hiljem, otsimise ajal, keeras veel keegi kusagil mingi kraani lahti, misjärel soovisin südamest, et oleks veidi tuulisem ilm olnud... Ja ei teagi, kas segasid aroomid või jalgu värisema võttev vaade, aga aaret ma ei leidnudki - kõik minu jaoks loogilisena tunduvad kohad olid tühjad ja minu mõistus ei võtnud, kuhu seal veel saaks midagi peita.
Aga tänud igatahes! Ehk kunagi tagasi.
Kohapeal nautisime vaadet, ise asi, kes kui kõrgele ronida julges ja viitsis. Mingi aeg panime nimed kirja ja leotasime veel natuke ja siis seadsime samud kodu poole.