Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde on peitnud geopeiturid, kes oma leidmisi ja peitmisi kajastavad www.geocaching.su lehel.
NB! Aarde leidmiseks vajalikku infot ei ole võimalik hankida nahkhiirte talvitumisperioodil. Lisaks: geocaching.su reeglite kohaselt ei tohi seda aaret talvel otsida ja peidikust välja võtta ka logiraamatusse märke tegemise eesmärgil.
Aare viib teid Piusa koobaste juurde. Aarde leidmiseks peate lahendama 3 ülesannet.
Esimene ülesanne: pääs muuseumi.
Muuseum on külastajatele avatud suveperioodil 10-19, sissepääs on tasuline. Sees on jahe, soovitame midagi sooja selga panna. Sees vaadake hoolega ringi, kui laskute katakombide algusesse, näete läbikäike, mis on tõkestatud ümmarguste palkidega. Nende läbikäikude arv on X
Teine ülesanne: Leia objekt koordinaatidega:
N 57° (11*X).3322
E 27° (29-X).3052
Jõudes kohale, nautige vaateid. Ühtlasi tehke kindlaks selle koha nimetus kaasaegses vene keeles. Tähtede arv on Y.
Kolmas ülesanne: Leia objekt koordinaatidega:
N 57° (6*Y)+1.8286
E 27° (3*Y).7108
Jõuate kohta, kus saab taas tunnikese jalutada, vaadata ja pildistada. Objekti läbi käies leiate infotahvli, millel on paremal üleval nurgas kiri Rud. Storno joonis ja selle järgi aastaarv. Selle aastaarvu numbrite summa on Z.
Aarde leiate kolme puu vahelt koordinaatidelt:
N 57° (3*Z)+(2*X).5502
E 27° (X*Y).1836
Vaba tõlge originaalist Märt [mart]
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=5956
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Aare | Lõpp-punkt | Geokontroll 69/93 |
2. ülesanne | Vahepunkt | Geokontroll 54/23 |
3. ülesanne | Vahepunkt | Geokontroll 46/74 |
Aarde sildid: soovitan (1), kellaajaline_juurdepääs (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2BXFH
Logiteadete statistika: 104 (92,0%) 9 2 1 1 0 0 Kokku: 117
Arvutasime, vaidlesime, guuglipoiss aitas nurgad sirgemaks sõita ja nii see töövõit kätte tuligi. Jess! Aitäh!
Vahepunktid käisin läbi kodus arvuti taga, aga olen neid muidugi ka päriselus lausa mitu korda külastanud, seega eriti sohki ei teinud. Kohapeal oleks ikka parajalt tüütu olnud ka. Lõpp oli jah maru avalikult, aga samas ega sinna kedagi ilmselt peale ei satu ka. Aitäh toreda multi eest!
Käisime kõik punktid läbi, ehkki oleks ka internetistleituga õiged koordinaadid saanud. Lõpus geps natuke lollitas, aga see-eest leidsime kukeseeni. Aitäh!
Eks selle aardega sai natsa sohki tehtud, kui kuulsin, et selle vahepunktide läbimine on paras jändamine ja ei pruugigi õiget tulemit kaasa tuua. Seega jäi täna pigem siin jalutuskäiguks ümbritsevas maastikus, mis siiski oli väga ilus ja ikka oma paar tundi kokutasime siin maha. Selle käigus tuli ka aare välja, ilus ja kena. Mina Piusal koobastes sees käinud pole, küll oma 15aastat tagasi ülikoolipäevil mäletan, et üks praktikum oli meil siinsamas ligidal. Koobastes ei käinud, kuid buss peatus savikoja ees ja seal sees olekut ma mäletan. Aga võrratu liiv on siin ikka, oli au. Aitäh.
Taaskord tegi Salme tublilt kodutööd, sest nagu logidest selgub, siis enam etteantud vormis seda multit lahendada ei saa. Eks ta nüüdseks rohkem ongi mõistatusaare. Piusa koopad on meil mõlemal varemgi külastatud. Mina olen siin käinud ka siis, kui vabalt igale poole sisse ronida sai ja see oli küll äge elamus. Täna lihtsalt tegime väikese metsajalutuse, sõime mustikaid ja leidsime heas korras aardekarbi. Turistikad vaatamispunktid jätsime külastamata.
Kodutöö oli tehtud ja lõpus oli vaja vaid aardeni jalutada. Täname!
Olemegi meiegi oma väljalaskeaasta tõttu saanud siin koobastes käia veel siis, kui neis ikka käia sai. Eks ta ole, aeg muutub, loodus ühes nendega ning kui ikka koopad muutuvad varisemisohtlikuks, siis tuleb sinna ligipääsu piirata, sest ei taha ju keegi, et juhtuks õnnetus ja mõni külastaja varingu alla jääks.
See multiaare ise on üsna omalaadne oma vahepunktide vahemaa tõttu. Nii sai ka ise see kunagi hoopis kodus ära lahendatud ja nüüd jäi vaid lõppu jalutamine ning karbi otsimine. See läks edukalt, asi korras. Aitäh.
Mõistatuse osa läbisin kodutööna. Logisid lugedes paistab, et kõiki punkte välitöödel külastades ei jõuagi väga kaugele. Igatahes me suundusime otsejoones Piusa koobastikus asuvat lõpp-punkti otsima. Ringi jalutades olid kõik põnevamad kohad kõrge aiaga ära tarastatud. Nägigi vaid mõnda liivapaljandit ja kogu moos. Aarde leidsime lihtsasti. Selle kõrval asuv suru puu aga kumises huvitavalt. Peagi silmasime ka põhjust. Peaaegu tipus toksis üks rähn. Kõla oli aga pigem selline, nagu keegi hakkaks tegema "knock-knock, who's there" nalja.
Väiksena olen siin paar korda käinud. Toona sai koobastes ringi uudistada. Nüüd on kompleks aiastatud ja igavam. Müttasime mööda mustikataimi aardeni ja hakkasime logima. Korraga kostus puu seest koputamiine. Väga veider, seega hakkasime asja uurima. Tuli välja, et üpris puu tipus on oksal väike linnuke, kes ussiksi otsis.
Varasemalt olin mingid punktid läbi käinud, aga ühest punktist tundus info kaduma läinud. Sel korral külastasime ainult lõppu ja seal aare ennast kaua ei varjanud. Kuna aga teel aardeni ahvatlesid meid muu hulgas ka mustikad, siis läks autoni tagasi jõudmisega ikka aega.
Muidugi olen ma nendes koobastes kolanud, kuid siis oli selles põnevust, salapära ja metsikust.. nüüdses formaadis ei ole neis enam seda kutset..
Küll siin oli palju mustika lõkse üles seatud ja kui maitsvad need veel olid. Õnneks aare avaldas end kiiresti, kuigi teekond sinna kestis küll uskumatult kaua :D Tänan.
Pühapäevaste pannkookide söömise vahel käisime Kristjaniga ära logimas. Boonuseks sain suure peotäie kukeseeni. Tänud
Kunagi ammu sai Piusa koobastes sees jalutada, ronisime mingitest urgudest sisse ja kondasime mööda koopaid ringi. Tänaseks on igal pool aiad ees ja raha eestki saab vaadata vaid väga väikest osa. Mõnikord on hea juba veidi elu näinud olla, saad meenutada huvitavaid aegu. Aarde eest aitäh, tulla tasub siia alati.
Ei NETIt ega loendamisi, vaid veidi matemaatikat. Aaret leida oli aga pisut raske küll. Täname.
Sai ülesannetega veidi nuputatud, aga lõpuks saime kõik geokontrollid neti teel roheliseks ja jäi üle vaid kohapeal üles otsida. Ütleme nii, et koordinaati oli üpris raske leida, aga õnneks olid kolm puud väga silmapaistvad.
Kagu-Eesti kodanikuna tean neid objekte hästi. Kaks objekti on korduvalt külastatud, kolmas mitte. Kindlasti saab lähiajal see viga parandatud. Aga mõistatus pole ju raske. Sain kenasti kodus arvuti taga hakkama. Täna siis oli meie iganädalane matkapäev. Tegime karjäärile tiiru peale. Rahvast nägemisulatuses oli, aga kõik hoidsid hoolega distantsi. Aare ka hea tervise juures. Tänud! Kindlasti pole see viimane kord siia sattuda. Kindlasti tulen nii kohvikusse kui savikotta nõusid ostma kui see viirusejama läbi saab. Ka mul on kõrvaga pannkoogitaigna kauss kodus :)
Ma olen juba nii eakas, et saan heietada, kuidas vanasti käisime korduvalt Piusa koobastes seiklemas, nägime nii-nii lähedalt nahkhiiri ja kuidas ma olin kindel, et iga hetk hakkab koobas varisema ja aidaa, maailm. Varisema koobas ei hakanud, ainult ilusad mälestused jättis. Kurb on kasutada sõna ,,mälestused", sest tõesti on laheda paigaga tegu. Kui koordinaat käes, siis ei olnud muud, kui leida üks tore geokuhi ja nimed kirja panna.
Reklaamiminutid*: ma väga soojalt soovitan külastada Piusa savikoda. Seal on nii ilusad ja eelkõige just kvaliteetsed savitooted. Nt meil on kodus üks sealt ostetud kohaliku valmistatud savikauss, millega ka peale 15 aastat intensiivset kasutamist, saab teha väga häid pannkooke :)
Nagu eelmisel katsel, nii tänagi - muuseum oli suletud. Kuna olen seal liivavõlvide vahel kunagi ammu juba käinud nagunii, siis hakkasin asja võimalikkust tiba lähemalt uurima ning avastasin, et mõistusega lähenedes saab seda ka mõistatusena lahendada. Nii juhtuski, et umbes 20 minuti pärast võisin lihtsalt õue logi kirjutama minna :o)
Tegime lihtsamalt ja kasutasime peale muuseumi külastust googleit. Aga leitud ta sai ja kohvikus saime prae kõrvale marineeritud põdrasammalt maitsta.
Seto Folgilt tegime väikese pausi. Planeerisime väikese rattasõidu Piusa aardeni ja tagasi. Kokku 48,8 km ja nimi sai kirja. Eeltöö aga sai tehtud kodus arvutitaga ning roheline tuli lubas aaret võtma minna, rattaga olekski läinud liiga pikaks kõik eelpunktid ka läbi sõita. Tänud, aare ise korras.
Ehk keegi varemleidnu saab kolmandas punktis uurida, ega seal tehtud uuenduste tagajärjel pole vajalik info kaduma läinud.
Ei saanud kolmandast punktist vajalikku infot. Kuna siin on uuendused toimunud, siis kahtlustan, et seda infotahvlit enam pole.
Lõpuks jõudsime ka ainsasse nädalavahetuseks plaanitud kohta, Piusale, kuigi viskasime juba nalja, et ilmselt ei jõuagi siia, sest kohandasime oma plaane pidevalt spontaanselt tekkinud uute mõtetega. Siin lihtsalt pidime ka aarde leidma, seekord ei pidanud selles kedagi veenma. Maa alla aga ei tahtnud tänasel supermõnusal suvepäeval minna, koht on ka varem külastatud. Lähenesime lahendusele pisut loominguliselt. Seni kuni mina loominguga tegelesin, lustisid lapsed hiigelsuures liivakastis, koordinaat käes, tegime kõik koos ühe suure rõõmuhüppe. Veetsime peaaegu paar tundi siin jalutades-lõbutsedes ning kulgesime edasi telkimiskohta otsima.
Koordinaadid olid juba mitu aastat ootel. Kunagi ammu sai esimeses punktis käidud, aga siis olin veel liiga roheline, et lõpus ka ära käia. Nüüd sai siis logi ka kirja. Tänan.
Kõik vahepunktid võiksid olla tavalised aarded, oleks külastajaid palju rohkem. Tegin väikse eine ja jätkasin matka. Kahjuks koobastesse sisse pole veel sattunud.
Kuigi kirjelduse tekst seda justkui vihjab, puudus aardel kellaajalise juurdepääsu silt. Viga, mille nüüd ära parandasin. Ühesõnaga käisime õhtul peale sulgemisaega veendumas, et jah - aardeleiuks on tarvilik muuseumisse pääseda.
Eks ole siingi kordi varasemalt käidud.Nüüd siis gp punkt kah ära nopitud.Soomlasi tuuakse siia bussitäite kaupa uudistama.Aitüma aarde eest
Leitud. Kuna ilm oli vägagi palav ja meie riietus polnud just sellele parimas versioonis, siis lahendasime ülesannet veidi abistavaid käsi kaasates Suveseikluse afterpartyl. Tänud kenale aitajale :)
Lastel oli päeva eesmärgiks Piusa koobaste külastamine. Nii me siis siia sattusimegi. Tänud!
Seda aaret saab lahendada nii ja naa. Meie tegime seda osaliselt nii ja osaliselt naa. Eks siin ole ka varem käidud aga ilusatesse kohtadesse on alati hea tagasi tulla. Täname peitjat.
Peale mängimist ülesannete koordinaatidega, leidsime ka meie (Piusa Külastuskeskuse töötajad) aarde ülesse. Väga lahe!
Sai ilusates kohtades käidud ja lõpus mõnusal liivaväljal jalutatud. Peale logimist tagasi auto juurde jõudes ostsime hääd ja maitsvat kohalikku jäätist. Aitäh!
Mõistatuse lõpp oli küll enne lahendatud, kuid siiski said ka teised vajalikud kohad läbi käidud. Lõpus uudistasime juba niisama tuttavaid paiku. Tänud.
Täna siinkandis tuuritades sai varem korralikult tehtud kodutöö realiseeritud logiks. Tänud aarde eest!
Aardekoha koordinaadi olin juba kodus välja arvutanud. Mis valemiga, seda ei suuda praegu enam meenutada, aga olemas ta igatahes oli. Piusal käisin viimati vist 1990. aastate lõpul, kui koopad veel vabalt avatud olid. Tuhnisime seal vaid oma seltskonnaga ringi ja uitasime mööda lõputuid liivavälju. Hea, et sellised mälestused on, sest praegu ei tunne seda kohta äragi. Aare tundus alguses kõva pähkel olevat lumises metsas, aga siis tuli vihje meelde ja kohe leidsingi loogilisest kohast karbi. Või tegelikult mitte nii väga loogilisest kohast ilmselt, sest see vedeles tagurpidi päris nähtaval kohal, kus ta ilmselgelt olema ei oleks pidanud. Panime nimed kirja ja sättisime karbi natuke varjatumalt ja paremini tagasi. Seni olime olnud ainsad külastajad, parklasse tagasi jõudes saabus veel üks pere uudistama. Arusaamatuks jäi, miks seda aaret talvel logida ei tohiks. Enda arust vaid logimas käimine küll kedagi ega midagi häirida ei tohiks.
Oli plaanis väike tiir rongiga sõitmas käia ja vaatasin aardevõimalused ka üle. Õnneks vaatasin kohe hoolega, sest muidu oleks rongiga liikuvatel jalameestel see logiraamat küll täitmata jäänud. Jalameeste ja nõrkade jalgratturite jaoks on see üks kuri aare, enamasti on multid (mis ma olen otsinud) inimsõbralikumad. Eeltöö päästab selle aarde juures siiski. Tegime reaalselt ära ainult esimese ülesande. Ja seda ka alles pärast logimist.
Sellegipoolest tore, et seal see aare on. Piusal on tore, minge vaadake üle!
Geokontroll näitas rohelist teed juba viis aastat tagasi, aga objektile jõudsime alles nüüd! Aare oli peidukoha lähedal, aimatav peidukoht aga igati tuvastatav. Logisime ja asetasime aardelaeka peidukohta tagasi ning maskeerisime, nüüd on aare jälle peidetud vastvalt vihjele. Aare muidu igati korras, sisu oli ainult veidi niiske.
Aare sai lahendatud laisa inimese kombel. Täna, kui kohale läksime, pidime ringi käima kikivarvul, kuna lähedal toimus etendus. Hiilisime siis metsas ringi ja otsime aaret. Aare oli huvitaval kombel oma peidikust välja roninud. Panime oma logi kirja ja proovisime selle paremini tagasi peita. Tänud.
Piusa on üks minu lemmikutest paikadest Eestimaal. Ekskursioonile saime kohe kaks ühe hinnaga. Kunagi ammu Piusal käidud kui see veel nii uhke turismimagnet polnud. Nüüdsels on kohta ikka palju arendatud ning aare on kui kirss tordil. Aitäh!
Eelmine kord saadud arvudest kombineerisin kodus koordinaadid ja täna kihutasin enne päikeseloojangut kohale, et logida. Hing kippus kinni jääma kui aarde juurde tormasin. Ja siis veel karbi enda otsimine võttis hulga aega. Kuigi peidukoht jäi kohe silma, siis miskipärast välistasin selle kohe. Pärast 10 minutilisi otsinguid jõudsin sinna ringiga tagasi ja pisut lootusetult proovisin toikaga... Ning muidugi seal see siis oligi. Pagan, veerand tundi ajaraiskamist oleks olemata olnud, kui oleks kohe oma vaistu usaldanud. Aga vähemalt leitud. Tänud huvitava multi eest.
Jõudsin kolmandasse punkti, kuid seal ei suutnud vastavat silti ega joonist tuvastada, niisiis jäi asi seekord katki. Samas andis see aare võimaluse külastada Piusat, mida mäletan 20 a tagusest ajast. Koobastesse seekord giidiga minema ei hakanud, kuna seal segamatult pildistada nagunii ei saaks. See-eest tegin seda küllaldaselt väljas voolava vihma käes. Tänud igatahes, küll see aardekarp ka millalgi välja tuleb.
Kodutöö oli tehtud. Jalutasime natukene. Oli jah kolm kuuske. EVEJ.
Tulime kohale, lootsime siin kohapeal, imekaunis looduses, teha üks jalutuskäik, aga kui arvutusi hakkasime tegema oli pettumus suur ja lahkusime...
Õnneks on numbrid hea tahtmise korral võimalik välja nuputada kodus tugitoolis, mis on muidugi hea, kui aega napib ja koobastesse laskumine loendamise eesmärgil ei tule väga kõne alla. Samas kogu see kant on looduse poolest nii ilus, et naudid ikka igat külastust.
Aarde leidmine erilisi probleeme ei valmistanud. Aitäh!
Minu jaoks esimene kord Piusat külastada. Väga lahe koht. Aitäh!
Käisime, vaatasime veidi ringi ning nentisime, et tahaks ikka koobastesse ka kaeda aaret leides-otsides. Kuna suvehooaeg polnud veel avatuks kuulutatud, siis oligi siin vaid igav liiv ja tühi väli, kus tasus suu kinni hoida. Jube tuul oli tõusnud ning lendliiva olid täis kõik suud-silmad.
Seega, kunagi siia tagasi!
Aitäh! Ka praegu oli ikkagi tore siin. ;)
Kui eelmine kord Piusal käisin, siis olid koopad kinni. Tegin siis kodutöö virtuaalselt ära, aga kuidagi ei sattunud sinnakanti. Täna oli koordinaat teada ja ainult vormistamise vaev. Esimese hooga seisin nagu tola keset tühjust. Vihjest ka just palju abi polnud, aga veidi siiski. Otsustasin kepiga ühte kohta surkida ja kohe ka tuli karbi hääl vastu. Kaubanduslikke tehinguid seekord ei sooritanud. Aitäh peitjatele.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Tänud õue kutsumast!
Kodutöö oli tegemata, koopad hommikul kinni, pealegi on siin juba käidud, Pikka ringi ei tahtnud teha. Võtsin pliiatsi ja oletused ja korraks ka google appi. Poole tunni pärast olid olemas koordinaadid ja 15 minutit peale seda aardekarp ka leitud. Takistuseks olid vaid mustikad ja kukeseened
Peale kõike eelnevat (vastseliina ja härma logid) lõpuks ka üks leid. Koobastes olen käinud juba enne keskuse ehitamist, ei hakanud sinna keskusehoone juurde seekord üldse liikumagi. Kodune töö oli ammu tehtud, jalutasin aina tugevnevas vihmas nulli suunas. Tulemuseks küll suhteliselt kiirelt leitud aare, aga sama kiirelt märjaks saanud põhimõtteliselt kõik seljas- ja jalasolev. Valisin küll navis veel järgmise aarde sihtpunktiks, aga kui paari kilomeetri pärast kojamehed enam vihmasajuga hästi toime ei tahtnud tulla ja teel igast tõusust veejoad vastu voolasid, siis sai tänaseks küllalt.
Kodutöö tehtud, mustikad söödud, aare leitud, tänud! Koopaid olen seest mitmeid kordi näinud, ka siis kui nende vahel sai taskulampidega liigutud, seekord vaatasime väljast.
Kodus külastasin kõik kohad virtuaalselt. Tegelikuses ei olnud eelnevalt käinud ainult ühes neist. Sahistasime seal natuke märgades puhmastes ja kiire leid. Koopaid ei külastanud kuna olime mõlemad neis eelnevalt käinud.
Vahepunkte külastasin virtuaalselt ja olles nendega juba varasemast väga tuttav, suundusin seekord Härma aarde poolt otse lõpu suunas. Teel möödusin ühest kohast, kuhu on juba pikemat aega plaanis aare peita, ja kuna sõitsin õigest teeotsast mööda ja paiknesin kruusateel, sündis välkkiire mõte sooritada ümberpöörde manööver ühe hooga ja tagurpidi. Suur oli aga minu üllatus, kui järgmisel hetkel avastasin ennast A-rühma ja Knight Rideri stiilis alternatiivfüüsika õppetunnist, kus kruusal võetakse kurve rehvide vilinal ja pikki musti jutte maha jättes. Põhjus oli lihtsalt selles, et teekate oli ebatavaliselt kõvasti kinni sõidetud ja meenutas betooni.
Aga koht üle vaadatud ja veendutud, et parasjagu pole sobivat konteinerit, liikusin olemasoleva aarde juurde. Kui alguses tuli end mugude vahelt läbi pressida, siis edasi jalutades jäi neid järjest harvemaks ja peagi polnud ühtegi silmapiiril. Aarde enda leidsin kiiresti loogilisest kohast. Mulle täitsa meeldib, et logimise ajal ei pea kogu aeg üle õla vahtima ja aardeni liikudes peab niikuinii huvitavast kohast läbi käima, nii et täidab oma eesmärki ilusti. Aitäh!
See asi võttis nüüd veidi aega, aga tehtud sai. Lõpp ka just täpsusega ei hiilga, kuid vihje järgi täitsa leitav.
Leitud, kuid lastele see kord pakkusid mustikad rohkem huvi kui karbi otsimine
Siin saime reisiseltskonna korraks taas kokku, aga osa seltskonda jäi veel Piusa vaateid nautima ja jätkasime endiselt kahe autoga.
Aarde koordinaadid ootasid mind juba ammu gps-s, vahepeal jõudsin nad sealt juba ära kustutada ja uuesti arvutused teha ja rohelist tuld kontrollis näha. Piusal olen käinud korduvalt kuid võrreldes selle ajaga on kõik ikka nii palju muutunud ja seda ainult positiivses suunas :). Kohale jõudsime poole kuue ajal ja kui soovisime minna koobastesse saime vastuseks, et viimasel tunnil oli Piusal nii vaikne olnud, et nad otsustasid uksed kinni panna ja tuled ära kustutada. Kuna neid lampe ei ole võimalik kohe uuesti põlema panna siis kahjuks nad ei soovinud meid koopasse lasta. Peale seda kui natuke juttu ajasime ja ostsime paar mälestuseset Piusast leidis tädike, et ta võib meid sinna viia ikka kui me selle vastu ei ole, et tulesid põlema ei saa panna. Isegi raha ei tahtnud :). Koopa ust avades pääses sealt välja nii mõnus jahe õhk, et koopast ei tahtnud lahkudagi. Jutustasime veel ajaloost ja tädi soovitas meil minna vaatama ka lahtist karjääri, otseloomulikult me läksime sinna, sest aare peitis end ju ka seal kandis. Liivaväli oli uhke, korraks oli tunne nagu oleks randa jõudnud, kuid puudu oli vaid vesi. Logi kirja, suu mustikaid täis ja hakkasimegi Piusast lahkuma kui meile tulid vastu inimeste hordid lausa, tundub, et suvisel ajal poole kuuest uksi sulgeda on lauslollus :)
Kuna teine geopäev hakkas õhtusse jõudma ning esimesel õhtul luksust nimega pesemine kasutada ei olnud, siis oli siin reaalne oht mets ära määrida.
Mõistatus kodutööna lahendatud ja geokontrollist roheline tuli saadud. Kohapeal avastasin, et suure tõenäosusega ei olegi ma varem sinna sattunud, igatahes ühtegi tuttavat mälupilti ei tekkinud. Põhieksponaadid on nüüd klaasseinte taha peidetud ja oligi hea - ei kippunud sinna alla, kus oleks ilmselt liigagi meeldivalt jahe olnud. Aare ise on arusaamatult kaugele metsa peidetud, ei tea kas selleks, et ta maastikunumbri vääriline oleks või mis.
Veel päeva lõpus läksime otsima aaret mis jätkaks aarete jada mis sai alguse Jaanipäeval. Eeltöö sai tehtud ca nädal tagasi, nüüd siis aardejahi see kõige magusam osa. Metsa minnes olin aga nii tubli, et jätsin nii telefoni kui pealambi autosse. Väga mõistlik on omada erinevaid asju, neid mitte kasutades. Helistasime Geokährikule, et veidi tarkust juurde saada, abipalvele vastatigi. "Aare on lehtede all", tuli vastuseks. Aitas meid samapalju kui kamm kiilakat. Eks me siis nuuskisime oma gps´i pussu valguse saatel niikaua kui nimed kirja saime!
Nüüd kodus huvi pärast vaatasin - lahendusefail kannab eelmise suve kuupäeva ... Aga koobastes on käidud ja oldud omajagu, ja peale turististumist ma sinna enam sisse ei lähe muidu kui ainult sunniviisiliselt. Aardeotsimine ei ole selline sund. Igatahes lõppes asi suuremat sorti ringivaatamisega koobaste ümbruses - mustikad on juba valmis ja kukekad ka -, Meelisele savikotta raha viimisega jne jne jne. Nagu ikka noh, kui sinna kanti sattume. Ja karbi saime ka probleemivabalt kätte, oli teine kenasti püsinud, pea aasta leidmata küll, aga ikkagi heas vormis. Aitäh!