Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare on peidetud kohta, kus saab soojal suvepäeval mõnusalt omaette olla, jälgida sügisel lahkuvaid linnuparvi ja kevadel kuhjuvat rüsijääd. Talvel uluvad üle rahu külmad tuuled ja kohata võib ka hülgeid. Sõltuvalt aastaajast võib kummik olla asjakohane.
Vihje: Peidupaik torgib. Silmade kõrgusel.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ilus_vaade (5), lühem_matk (1), soovitan (1), rattaga_raske (1), rästikud (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2CXPG
Logiteadete statistika: 220 (99,1%) 2 2 5 2 0 0 Kokku: 231
Kui juba siia kanti tuldud ja kuiva jalaga pääs olemas , tuleb kõik aarded logida. Tänud
Nulli valvas rästik, seega olenevalt aastaajast oleks mõistlik jalge ette vaadata siin. Kena paik, peitjale tänud!
Tõesti päris mõnus koht. Seal on küll kõvasti käidud, hobusesõnnikut oli hulga saadaval. Aga meie visiidi ajal polnud seal kedagi. Aitäh peitmast!
Siin sai noorgeopeitur endale uue oskuse selgeks. Nimelt õppis ära kuidas kiviga lutsu visata. Täname kohta näitamast.
Kena kuiv ilm. Valge kets puhas. Logi kiire aga korralik. Aitäh kajaliisile!
Tirbi tippu ei jõudnud ajaliselt kuid kena jalutuskäigu kadakasel karjamaal mere ääres saime ka Telliskivi rahu külastades. Tänan!
Praegu sai sinna kuiva jalaga. Ei olnudki väga raske.
Nagu ikka ringiga kohale ja jalad märjaks ning tagasi tulles avastada kuiv teekond ja otsem ka. Igaljuhul aare leitud.
Tänud kohta tutvustamast!
Hetkel on maastik väga kerge ja jalutuskäik oli väga mõnus.
Peale tirpi mõtlesin veel ühe jalutuse teha. Torkis samamoodi nagu tirbi aare, aga leitud sai. Ilma geopeituseta polekski siia tulnud
Sääre tirbilt tagasi tulles võtsime ka selle aarde ette. Kiirelt leitud ja nimed kirjas. Pikemalt siia omaette olema ei jäänud. Aitäh peitjale!
See oli päeva toredaim matk. Sääre tirbis oli rahvast rohkem kui inimesi, aga Telliskivirahu oli inimtühi ja väga ilus. Aitäh siia juhatamast! Jõime kivi peal ka Lestast ja Lambast kaasa võetud kohvi ja vaatasime eemal kividel istuvaid kormorane.
Sääre tirpi vallutamiseks enam piisavalt aega polnud, aga siinne rahu tundus just piisavalt lähedal olevat. Haarasingi poisi kukile ja asusime teele. Tüdrukud jäid kohe autosse ja üle põllu lõigates kadus ka Leanne ühel hetkel sabast ära. Saimegi mõnusasti omas tempos kohale voorida. Oi kus siin oli alles tuul. Nimed kirja, kivitorni juures paar klõpsu ja tippadi tappadi parkla poole tagasi. Täitsa mõnus kiire jalutuskäik maalilise vaatega kohta. Tänud peitjale
Kohale kõndimise vaev. Naised läksid Tirpi. Meil oma tirp. Tänud ???????????? Nüüd Orjakusse.
Esmalt käisime Sääretirbi viimasel kuival kivil ning siis joonelt aaret logimas. Tirbi poolt tulles on lähenemisteedega kõik väga hästi aga vot aarde juurest autoni jõudmiseks peab natuke pead murdma. Lõpuks murdsime ennast läbi juurdekuuluva raiesmiku ning läksime autosse vett kulistama. Oli päris kurnav matk kuid igati pingutust väärt.
Reisukaaslased suundusid Sääre tirbile, minul aga oli soov enne Telliskivi rahul ära käia. Leidsin teeotsa ja saigi käidud, aardetops leitud-logitud ja igast ilmakaarest vaadet imetletud. Aitäh peitjale!
Kena jalutuskäik, polnudki varem sinna sattunud. Aitäh!
Parkisime auto ja sellest väljudes mattis meid metsmaasikate lõhn. Kahjuks olime just saanud vanaemalt kõne, et lapsed on ärkvel ning pidime hakkame tagasi kiirustama. Tegime kiired sammud aardeni ja sõime mõned teele jäänud maasikaid. Aitäh.
Poisid käisid ujumas, kuni me Margusega aarde logisime :)
Aitäh!
Siia oli nii lahe tulla, hetkel täiesti kuiva maapinnaga. Tänud
Peale väikest puhkepausi ja jahutavat suplust Telliskivi rannas seadsime sammud selle aarde juurde. Siin oli tõesti väga rahulik ja väga tore oli matkata. Teerada viis ilusti aarde juurde ja leidsime karbikese kiirelt. Vaatasime seal ilusas kohas ka natuke seal ringi ja tundub, et kõrge veeseisuga ainult mõned kõrgemal kohal kasvavad kadakad ja puud kuivale jäävadki. Täname siia juhatamast! See oli oma asukoha mõttes kindlasti tänase päeva kõige toredam aare.
Hea ikka kui telliskividel kah rahus olla lastakse :P Kusiganes nad ka olid, sel rajal kätte ei paistnud, eks nii sobiski tegelikult paremini. Muud sorti kiva ikka leidus, muuhulgas üks nullis, mille peal sai maastiku raskusastme peaaegu kätte. Sest praeguse põuaga oleks kummikutes tulek isegi hobused hirnuma ajanud, plätudest piisas täiesti. Kõiksugu maaninad, olgu rahuliku või mäsleva ilmaga, mõjuvad mulle niigi magnetina, tipus ootav aare siis veel lisaboonuseks, aitäh!
Ilm oli imeline ning parkla mugusid täis. Aarde juures nägime kaugelt aga ainult üht punti, kes sealt meie sinnamineku ajal ära hakkas tulema. See sobis meile hästi ning asusimegi mööda teed astuma. Kohale saime kuiva jalaga. Kõrval olid adruvallid, mis panid kuiva jalaanõud ikka palju rohkem hindama. Imelised vaated ja vihjele vastavast kohast leitav aare. Aitäh!
Oli ergutav jalutuskäik tiirukeste valvsa silma all, taamal hobused kappamas kui tuul... Aitäh :)
Selle aardega saime taas ühe challengi tingimuse täidetud - nimelt käisime kahekesti koos viimati Hiiumaal siis, kui veel geopeitusest midagi kuulnud ei olnud ning kuna eilne õhtu läks pikale, siis esimese Hiiumaa aarde saime uhkusega logida hommikul peale Sääre tirbil ärkamist väikese jalutuskäigu kaugusel - seega on meil vähemalt üks leid igas Eesti maakonnas. Aare ise asub maalilises kohas, võrratu rahu ja vaikus, välja arvatud üks isa oma pojaga, kes SUP lauaga täpselt siis kohale jõudsid, kui mina konteinerit märkasin. Imetlesime nii kaua loodust, kuni nemad lahkusid ja panime siis nimed kirja. Aitäh siia kutsumast!
Nii tore, et Saarnaki perenaisel Moonikal oli suuremale saarele Lesta ja lambasse asja ja ta abilist vajas. Sain tema toimetuste ajal sipsti rahu otsast Hiiumaa laidude rida kaeda. Tänan.
Ilm oli ideaalne jalutuskäiguks mere ääres. Mulle üldse ei meeldi need karjuste alt ronimised, aga jalutuskäik ja aare on seda ikka väärt. Väga ilus koht!
Kui parklast kõik see rahvas liikus Sääretirbule siis meie saime rahulikult kulgeda omas suunas. Leid jälle kiire. Tänud.
Olime vist viimased, kes läheduses olevasse telkimisalale jõudsid ning esimesed, kes sealt lahkusid. 7:45 sai aare leitud ning uus lammutamis geopäev oli alanud. Kuna parklast aardeni on kadakad maha võetud, siis oli kerge jalutamine pargis. Mõnus värskendus hommikuks.
Meil vedas ja oli piisavalt kuiv, nii et kummikut vaja polnud.
Meie teekond siia oli päris pikk, telklaager püstitatud, matkasupp söödud, tegime jalutuskäigu, ringiga Sääre tirbi tippu ja jälle ringiga tagasi. Vahepeal saime mõned piisad vihma, seejärel lõbutsesime suure särava vikerkaare all, meil oli väga lõbus. Teel trügisid meile külje alla ka mõned hobused, kes siin ei tundunud üldse nii hirmuäratavad kui eelmise suve Pühadekare seikluse ajal;). Jalutasime, nautisime ja otsisime muudkui pinki, no kuidagi ei leidnud sobivat;), jätkasime matkamist ja tulime hoopis siia nautima kohta, kus mõnusalt aega veeta. Oligi tore, taustaks kaunis päikeseloojang, istusime kivile ja unistasime mugavast kõrge seljatoega pingist, kus mõnuleda. Tänud peitjale!
Varahommikune rattasõit päädis nii mitme toreda leiuga. Ja leiti ka mind ning mu roheline müts :D
Tööasjus Hiiumaal peale 12-aastast vahet. Ja kui meeskonnaürituse käigus ringitrampimisest veel küll ei saanud, siis ka aaret otsima! Ilm oli super ja aare paljastus kiirelt. Tänud, ilus koht!
Hiiumaa leid # 19. Palja käega avamine oleks aega võtnud. Raputasin suurema vee põhjast välja ja pakkisin logiraamatu eraldi. Jätsin topsi põhi ülespoole, ehk hoiab järgmise vihma ajal kuivana.
See oli #8 Hiiumaal. Selle retke lükkasime eelmisel aastal edasi , kuna tundus, et Andreas võiks veel pisut kasvada. No nüüdseks oli ta ära kasvanud ja käisime ära. Kahjuks ei kohanud hobuseid... kuigi isegi päts leiba oli kaasas. Muidu oli leid lihtne ja kiire. Oli ilus koht küll kuhu soovitame kõikidel jalutada. Aitähh
Aardele lähenedes soovisin lõigata ja vajusin mõnuga läbi vetikavaalu. Lurps ja sellllline hais, uhhh. Hullu muidugi polnud, vedasin jala uuesti välja ja jalutasin mööda mere põhja edasi. Vesi oli ju soe, mis viga jalutada. Aarde leidsime ka, aitäh!
Koht on mega. Tõesti. Aga võtke kaasa nuga või midagi teravat!!! Aare on võimeline ennast nii sulgema, et ilma abivahendita seda kätte ei saa!
Olin meie kambas ainus, kel see aare logimata. Õnneks halastati mu peale ja tuldi kaasa. Ilm ju super, koht ka super.
Täname!
Maastikunumbrit vaadates olin väga kõhklev, aga kui naaberaarde vaateplatvormilt nägin, et mingid suvitajad hängivad nulli juures, siis ega ma ei saa kehvem olla. Ja tõepoolest - hetkel lihtsalt mine jaluta kohale ja korras. Ainus probleem: aarde kork on serva ära kaotanud ja nüüd on avamine ilma terariista abita pea võimatu. See ilmselt omakorda varem või hiljem muudab konteineri või korgi mittehermeetiliseks. Otseselt veel hooldust ei vaja, aga enne talve tasuks üle vaadata. Aitäh huvitavasse kohta juhatamast!
Natuke torkis, aga polnud hullu. Tänud peitjale.
Täiesti maagiline koht...siia tuleks iga kell tagasi. Tänud siia juhatamast :)
Sõitsime hobustest mööda ja mõtlesime, et näis, kas nad tulevad meid uudistama. Jaa, märkasid küll, aga nad lasid meil oma jalutuskäiku teha. Vahva oli neid jälgida. Mõnus vaade avanes aarde juurest. Tänud siia juhatamast.
Koht oli kaunis ja hobused uudishimulikud. Logisime aarde ja jalutasime kolmese poole.
Algul oli plaan teistsugune, aga lõpuks otse üle jää sai see aare ära tehtud. Tänud peitjale :)
Tuli hobuste vahelt teed teha ja ka kohapeal sai jupp aega otsitud.
Kiire leid, aitäh kutsumast tagasi kohta, mis tõi meelde vanu mälestusi! :)
Sääre tirp oli paksult laisklevaid kajakaid täis. Meie lähenedes tõusid nad küll lendu aga jäid pea kohale tiirutama ja kisama. Kartsime, et kui on pojad kivide vahel, hakkavad ründama. Ütlesin küll, et pojad peaks ammu lennus olema aga pelgus jäi. Saime siiski jalutuskäigu ilusasti tehtud. Pähe kah ei lastud.
Leitud!
Alguses sõitsin kogemata valesse kohta, kus sattusin hobustega lähikontakti. Teisel katsel sain õigesse kohta ja sealt jalutasin aardeni. Leidsin aarde silmade kõrgusest kõvasti madalamalt, panin enam-vähem õigele kõrgusele tagasi. Aitäh!
Pärast Kolmese leidu tatsusime siia edasi, Marjel leidmata, mulgi aega ja tahtmist küll. Marje logis, ma minigripistasin logiraamatu. Aare heas korras. Aitäh ka talvel tagasi kutsumast!
Tagasi autoni ründasime geopeituri kombel läbi metsa ja võsa, ei taibanud inimese kombel minna, nagu ikka ;-)
Leitud koos kahe kangega. Veetase oli lihtsalt nii madal, et sai pisut lõigata :)
Väga meeldiv aare. Jalutasime päevitades ja päikest nautides aardeni ja tagasi. Koht oli ka kena ja leidki tuli ruttu. Tänan.
See aare meeldis mulle jälle väga. Ligipääs keeruline polnud ja kedagi segamas ka mitte. Ilus punane pihlakas kasvas ka kenasti lähedal. Lihtne leid ja hiljem sai veel merd ja olemist nautida. Tagasiteel sattusime küll tupikusse, kus auto oli vahepeal paarikümne meetri kaugusel, aga selleni jõudmist takistas ülitihe põõsastik. Aitäh!
Siin käisin üksinda. Viive ei soovinud pimedas ja vihmaga enam telgist välja tulla. Kummik oli abiks kuid mitte hädavajalik. Aitäh!
Kui aardeni jalutades neemele jõudsin, siis hakkas sadama. Logisin siis vihmas ja jalutasin tagasi. Kui suuremale maatükile tagasi jõudsin, siis säras taas päike. Vot selline vihmane koht :) Aarde leidsin tänu vihjele kiiresti. Aitäh peitjale.
Hiiumaa naeratama 48/57. Tiirutasime ümber hobuste kohale, sellele vaatamata tulid nad uudistama ja uurisid ega meil leiba pihus ei ole. Kahjuks pidid nad pettuma, meie aga pettuma ei pidanud. Täname.
Lausa drive-in aare (kui rattaga tulla)! Tuulutasime niisket logirulli. Aitäh!
Mõnus hommikune jalutuskäik. Kiire leid ja logi kirja. Tänud
Mõnus jalutuskäik. Geomobiil jäi asfaldile ja edasi juba elektrikarjuse alt läbi ja nulli suunas. Poolel teel teatas GPS, et "battery low". See sundis sammu kiirendama ja polnud aega nautida hobuste kolmikut, kelle pilgud saatsid minu teekonda. Nullis käis kähku ja tagasi geomobiili.
Kõigepealt tuli aarde leidmiseks läbida s...hunnikute takistusriba. Lahtised kingad oli selleks väga vale valik. Siis pidi natuke ootama, et aardevalvuritest luigepere eemale läheks. Koht on väga kena ja annab võimaluse ka lutsukivi viskamise võistlust teha.
Tundub, et kõrvalneem on ülipopp turismimagnet. Igatahes oli parkla ja teeäär autosi täis. Meie kuut kah muidugi laiutas seal päev läbi. Matkata oli mõnus. Kohapeal selgus, et keegi "piiks" oli konteineri korgi aarde alla visanud ja aare oli triiki vett täis. Kuivatasime pabereid ja teritasime kuidagi pliiatsit. Kahjuks surus aeg ja laps peale ja me panime niiskevõitu sisu tagasi. Tagasiteel tuli merest hobusekari meid uudistama ja musitama. Veidi kõhe oli kui suured loomad meid ümber piirasid. Veendusime , et hobused on ikkagi sõbralikud. Äge koht, tänud.
Selle aardega vedas meil kõvasti, kui olime läbi hobuste ja hobuste kaka aardel järel ära käinud, jõudsime autoni täpselt sel hetkel, kui taevaluugid avanesid ja paduvihma hakkas sadama. Aitäh, väga ilusa jalutuskäigu eest!
Telkimiskoha lähedus ja Tirbi aarde ajutiselt kättesaamatu oleks tegi sellest meie tripi teise päeva esimese aarde. Teel aardeni kohtusime hobuse karjaga, kes olid väga uudishimulikud aga kartlikud. Aitäh!
See aare koos oma lähinaabritega moodustas päeva esimese ooooo-tamiste paketi, nii vinged vaated avanesid nende kõikide juurest :). Hiljem, juba kodus olles üritasin leida infot, miks kohta just Telliskivi rahuks nimetatakse, aga ei leidnudki... Peitjad või kohalikud teavad? :).
Taaskord väga mõnus jalutuskäik looduskaunis kohas :) Suured tänud kutsumast :)
Mõnus jalutuskäik, meeldis. Aare korras, aitäh peitmast!
Matkasime aardeni ja leidsime ruttu. Mõnus koht! Aitäh!
Kiire leid külmas ja tuulises hommikus :) aitäh peitjale
Hiiumaa I Hõivamine [7]
Üks meie lemmikaaretest selle reisi jooksul ning looduskaunite kohtade üleüldises nimekirjas kõrgel kohal. Vapustav vaade ja imeline loodus. Lähenesime vist küll ringiga (parkisime sääretirbi parklasse ning üks hetk keerasime tirbi teelt kõrvale). Hobuseid nägime, oma kolmekümmet mõnekümne meetri kauguselt. Aare ise oli imeilusa koha peal ning kuigi alguses otsisime vale suurusega aaret, siis tuli leid suhteliselt kiirelt, umbes kell 20:00. Täname peitjat, super!
Tulime Sääretirbilt ratastega ja keerasime klibusele rannale. Ilus rand: kiviklibul kasvasid vaid kadakad, merikapsas ja üksikud randastrid. Nõuka ajal sai siin telkida. Vesi oli soe ja siin sopis ei olnud isegi tuult.
Jätsime rattad maha, sest edasi läks maa pehmeks. Läksime puude suunas läbi vajuva meresõnniku, teisel pool neeme jalutasid meres lehmad. Kui jalgealune uuesti tahkeks muutus, olid teel torkivad kibuvitsad. Kõrgema torkiva suunas läksime ringiga. Tõesti vaikne ja eraldatud nurgake. Päris omapead me siiski ei olnud, nii vees kui ka põõsastes sebisid linnud, kes meid häälekalt ehmatasid. Aardeleid tuli ruttu. Nimed kirja ja tagasi rataste poole. Tagasi läksime läbi vee, saime jalatsid ja jalad puhtaks. Ujumiseks kahjuks aega enam aega ei olnud, sest meid juba oodati Orjaku sadamas.
Aitäh siia kutsumast ja tänud aarde eest!
Enne aarde juurde minekut tegime meres ühe kosutava supluse. Kummikuid vaja ei läinud ja ka maapind enne aaret kandi meid. Aarde enda juures on üks kalur oma võrgud merre lasknud. Kiire leid. Tänud.
No see aare asub imelises kohas. Nautisime ilusat ilma ning logisime aarde.
Kell oli hommikul juba parasjagu niipalju, et pood oli juba lahti, aga parasjagu nii vähe, et sinna polnud veel mõtet minna:) Tegin siis selle üksiku kollase täpiga Kassaril aega parajaks. Hobused mind õnneks ei tülitanud ei sinna ega tagasiteel. Kohapeal otsisin esialgu vihje järgi, aga aaret ei leidnud. Lõpuks tabasin ta väga madalalt. Tagasi panin vihjekohta vastavalt oma mõõtudele;) Aitäh, jälle ilus jalutuskäik oli.
Algul oli tegemist õige lähenemistee leidmisega, aga tirbilt tagasi tulles sain juba otse aarde juurde. Väga ilus ja eraldatud koht aardele. Tagasiteel nägin ka vees heina nosivaid hobuseid. Aitäh!
Jalutuskäigu ajal sai maasikatest kõht täis söödud, väga mõnus :) logi kirjas.
Tegime Kristiiniga jalutuskäigu peale Tirpi ning saime ka siia oma nimed kirja. Tänud aarde vihje eest. Muidu otsiks vist siiamaani :)
Suures loomaaedikus pidi olema väga tähelepanelik et varbavahedega mõnda värsket, sooja, vedelat koogikest ei sõeluks. Kui see oli edukalt hindele 5 sooritatud, siis aarde leidmine oli puhta käkitegu. Tee tagasi autoni möödus sama edukalt. Tänud!
Lisasime logilehti. Mõneks ajaks peaks jätkuma. Aare ise tiptop korras.
Selle aardeni jalutades õnnestus näha mitmeid erinevaid linde hulpimas ja ringi lendamas. Lisaks õnnestus ka ühed kalurid ära näha. Aarde juures selgus tõsiasi, et logilehed täis kirjutatud õnneks õnnestus enda nimed veel kuskile serva üles märkida. Järgmisel ilmselt enam see ei õnnestu. Omanik/järgmine leidja võiks mõne uue logilehe viia. Aitäh
Jalg jäi meilgi kuivaks. Sai imestatud et elektrikarjus ka siia tee peale ette topitud, lapsest saati ometi seda teed mööda rannas käidud. Algul pani kahtlema aga mis seal ikka, autoga ikka edasi, põiklesin miinidest mööda, jalgsi edasi nulli ning käes see aare oligi :) tänud kohta näitamast, palju käidud aga konkreetselt sinna asja polnud!
Hüppasime üle (si@#)miinide ja saime täitsa kuiva jalaga logitud.
Paistab, et inimesed arvavad, et korda tuleb hoida vaid Tirbi peal, kuna teised näevad. Mis pole nii popp koht, see pole hoidmist väärt. Prahi koguse järgi tundus küll nii.
GP 1217 / GC 1436
Tõesti, tellis kivi rahu, rahulik paik, mis siis, et nõnda palju prügi maas, võtsin seda veidi vähemaks, aga kõigele ei hakka ka minu käsi peale.
Naaberaarde juurest autoni,lonks vett ja läbi kadakate otse siia.Leid tuli ruttu.Tänud!
Siinne jalutuskäik tuli veidi lühem kui tirbil, lisaks oli siin ka tuult tunda. Seega meeldis see aare meile palju rohkem :) Tänud!
Väike suplus ja vees vedelemine ning seejärel järgmist tirpi jahtima. Vahepeal sai veel koera ja luige duelli jälgida. Kaldast ~150 meetrit.
tasa ! rahu suksu ! õnneks hobused kardsid mind ! jõudsin ilusti aardeni ! tänud !
Suure hurraaga pidime juba vale poolsaare otsa põrutama. Õigel hetkel märkasin viga ning leid tuli ruttu, tänud.
Selle tuuri seitsmes aare ja Kersti oli juba kogenud silmaga. Mõtlesin algul, et tuleb läbi märja mere minna, aga ei olnudki vaja. EVEJ
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 51/64. Ronisime sinna ka, ning kummikud olid kasuks. Miini väli jäi meile mälestuks nüüd saab võrrelda seda muuga. Kui öösel sattute sinna võtke palju suurem taskulamp
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 52/64. Hülgeid ei näinud, aga geomiine tänu lehmale ja pullile oli seal palju, isegi liiiiiiiga palju. Kummikud olid kasuks.
Sinna minnes meenus see jutuke, kus pere kolis Floridast Kanadasse ja lõpuks kevadeks vihastasid ja ütlesid: "Kes kurat kolib sellisesse jumalast maha jäetud kohta nagu Kanada!" Ronisin minagi sinna tippu ja vaatasin... kaugusesse ;) Uuendamist tahaks logiraamat, see hakkab täis saama!
23/28 Telliskivi rahu 22 August 2013 20:37:00 Found it Telgi panime telkimisalale, kõhud sõime korralikult täis ja siis võis alata meie päikeseloojangu matk. Tirp kui liiga pikk jalutuskäik jäi seekord vahele. Rahu aga oli parasjagu selline astumine mis kõigile kontimööda on. Alustuseks vaatlustorn, siis teerajad. Korraks kahtlesid teised ka juurdepääsu sobivuses lastele kuid kuna ma kinnitasin, et kohale läheb kuiv ja korralik rada (aastaajast ja ilmaoludest sõltuv) siis läksime kõik koos. Väetise pätakad polnud ka probleem, need olid piisavalt kuivanud, et neid mitte tähele panna ja üle marssida. Kui eelmine kord hakkas aeg meid tagant torkima siis seekord polnud muud kiiret kui, et päike enne looja ei läheks. Kõik õnnestus ja tagasi telgini jõudsime ka enne pimedat. Jäi meelde kui tore koht. Aitäh!
Tegime ka väikse jalutuskäigu. Läheduses oli erinevaid linde palju. EVEJ
Kummikud on ikka vajalikud, seekord siis lehmakookide vastu, meile need ei maitsenud, küll aga põldmarjad, tänu!
Hommikul kui kõik veel magasid oli tore teha matk aarde juurde. Hetkel oli koht ka suhteliselt kenasti ligipääsetav
Palju pääsukesi lendas sealkandis. Aare oli omal kohal õnneks.
Kena jalutuskäik kadakate, hoomamatu koguse prügi ja ohakate vahel päädis kiire aardeleiuga loogilisest kohast. Siin sai selgeks, et Karolin kardab kõrgust, sest issi kukil sattus laps lausa paanikasse. Aga maapind oli hobuste või mingite sarnaste suurte olendite poolt niivõrd mineeritud, et ise käia teda seal kuidagi ei tahtnud lasta. Aare kuiv ja korras ja viimastel päevadel, eriti täna, osutunud tohutult populaarseks.
Nähes teel aardeni tohutut prügilaga tekkis meile mõte, et äkki ei olegi tegemist lihtsalt hoolimatute suvitajatega, vaid nii "broneeritakse" endale kadakavahelised platsid järgmisekski korraks, sinna keegi teine vabatahtlikult nagunii tulla ei taha ja ise tagasi saabudes koristatakse esimeseks plats ning alustatakse uue puhkusepeoga, mille käigus tekib nagu iseenesest uus "broneerng" järgmiseks korraks...
Pärast Tirpi tulin siia. See oli mu viimane aare Hiiumaa pinnal. Tegin karjuse lahti ja läksin sisse ja sulgesin. See on juba nii tavapäraseks protseduuriks saanud siin :) Nägin prügi. Ja kõik oli jälle täis roojatud, ikka vanaviisi :) Vot ma nüüd ei tea, kas ma teen siin lehmadele liiga, äkki olid tõesti hobused. Ühtegi isendit ma ei näinud seekord. Teekond aardeni oli lühike ja nagu jalutuskäik pargis. Maastik üle 2.0 polnud mingi nipiga. Võib-olla mõnel teisel ajal on. Leid tuli ka hetkega. Ma arvestasin vaadates maastiku raskusastet, et siin läheb kaua, aga ei läinud ja seega oli kell 8 mul kohustuslik kava läbi. Praam läks kell 11 ja sinna oli 23 km sõitu. Enne üheksat polnud nagu mõtet minema hakata. Läksin siis alustuseks Orjaku sadamasse ja istusin pingile. Sõin ja vaatasin geopeituse lehte. MIDA? Heltermaa lähedal on uus aare?! Miks just nüüd. Miks see Sõru lähedal ei või olla :) Võtsin vastu otsuse, et olgu see uus aare, kui tahab. Mina oma plaane sassi ei löö ja panin Sõru poole ajama. Aitäh!
Priit jäi lastega autosse ja mina lippasin aaret otsima. Torkis küll ja mitte ainult silmade kõrgusel vaid ka allpool. Kibuvits tõmbas sääre korralikult katki. Aare ise kenasti oma peidukas. Aitäh juhatamast!
Päike juba säras taevas kui astusin aarde poole. Idülli rikkus ainult üle lahe kostev vali muusika. Tagasiteel jäi silma lõkkease koos mahajäetud paari suure prügukotiga ja laialipaisatud prügiga. Koristasin suurema prügi kokku ja võtsin osa prügi kaasa lähima prügikastini toimetamiseks.
Leid tuli kiirelt, kauguses paistis olevat rohkelt poppe telkimisplatse.
Kui eelmisel aastal sai öösel läbi vee üritatud, kuid poole peal seoses ränga haisu ja pimeduse tõttu ikkagi alla antud, siis seekord lähenesime valges ja püüdsime mööda maad. Lestas ja Lambas kõht täis sööduna sättisime ennast teele. Algus oli paljulubav - teed ja rajad, lõkkekohad ja ... isetehtud peldikud :S. Kui teerada otsa sai, siis oli kaks varianti, kas läbi heina või taaskord läbi vee. Õnneks jäi silma aga vaevumärgatav rada läbi rohu. Otsustasime mööda maad minna. Teekond aardeni oli lausa lust. Kuum aga mõnus - võrreldes eelmise aasta üritusega. Kohapeal läks nulli paika sättimisega veidi aega (seoses tehnilise probleemiga) aga ega seal palju variante polnud, mida läbi vaadata. Ja kuskil eelviimases see topsik ka oli. Väga mõnus aare taaskord. Kassari ja sääretirp on meil lemmikuks kujunenud. Meie igaaastane üks Hiiumaa peatuspaik asub sealsamas, nüüdseks RMK kohas. Tänud peitjale!
Palav, palju putukaid ja kõrge hein. Ega see mingi rõõm ei olnud, aga ära tuli käia. Leid tuli päris kiiresti.
Mõnus jalutuskäik aardeni ja leidmine väga kaua aega ei võtnud.
Tee Telliskivirahu aarde juurde oli väga lõbus. Alex pajatas enda masohistlikust aarderetkest talvel- otse, läbi paksu lume... ;) Väga raske oli seda endale ette kujutada suvisel kevadpäeval, mil lumest on vaid mälestus, mida meenutadagi ei tahaks. Vaadates tema näidatud talvist kadakate kõrgust, siis ime et ta ise sealt lumest ikka läbi läks... :)
Nüüd aga on elu tõesti kui lill... ei lund, ei külma, ei uputust, ei kummikuid... isegi sääsed ei meenu nüüd, pea kuu aega hiljem. Ju siis neid polnud või jäid muud emotsioonid peale.
Kadakad, okkalised. :D Kadakavihta polnud pähegi tulnud laupäevaseks saunaõhtuks endale teha, vat see oleks alles vihtlemine olnud... Kuumas vees leotatuna üldse mitte liiga torkiv.
Ja siis oligi aeg aare ka üles otsida. Torkis. ;)
Aare korras. EVEJ
Ja nii kurb, siin sai Kassari aaretest tühjaks... Läksime Hiidu tagasi. Aeg tahtis taas veerema hakata, halastamatult. Aga ikkagi oli mõnus. Aitäh! Peitjaile ja Alexile, kes vist juba kolmandat korda siia aarde juurde marssis. :) Te olete lahedad!
Parkisime ilusas kohas vee ääres. Ettenägelikult öeldes, tundub, et selle aarde juures mööda mineva teega saab lähemale kui keelumärgi taha jättes Tirbi aardele järgi minnes. Tundus vähemalt. Aga võib-olla siis pole ilusat jalgrada nulli... Igatahes jalutasime ilusasti vihjeni, ja ai-ai oli ikka küll :D Matis nägi aga ise pidin logiraamatu sealt kätte saama. :D Läheduses oli jahimeeste kasutatav kummipart ning palju kasutatud kestasi(?). Koht iseenesest oli küll ilus. Tagasi teel autoni kohtasime jalgratturit, kes oli naati korjamas. Mõnel meist tekkis isu naadipasta järele... (6/21)
Terve päev olime kolmekesi Alexi ja Tiiduga Ungru Krahvi Aardeotsingul mööda Hiiumaad seigelnud. Meie olime oma seiklusega väga rahul, 66-st tiimist lõpetasime teise kohaga :D. Viisime suure vaeva nägija Tiidu, kes laskus Ristna tuletornist vabatahtlikult-sunniviisiliselt ;)ronimisköite abil alla, vorste grilliks ettevalmistama :P ja sauna kütma ning suundusime ise randa. Meri oli vaikne ja saime rahulikult jalutades nulli. Torkis ikka kõvasti, eilsest torkimisest olid käed veel hellad, nii sain kindad kätte , et käed liiga auklikuks ei muutuks. No päevane päike oli minu silmad küll ära väsitanud, tükk aega käisin nagu kass ümber palava pudru, enne kui ta üles leidsin. Tänud jalutuskäigu eest rannas nii aardepeitjale kui kaaslasele! Päikeseloojangud on ju alati ilusad.
See oli täna kõige pikem jalutuskäik. Kuna ilm oli ilus jalutasime päris pikalt mööda merejääd. Tagasi sai tuldud otse kadakate vahelt ja rinnuli läbi lume. Parklasse jõudes oli väsimus, janu ja loomulikult ülim rahulolu leitud aarde üle.
-10 kraadi külma ja vinge tuul ei takistanud meie matka telliskivi kõval merejääl. Tuul on kuhjanud suured lumevallid rahule, aga aare seisis kindlalt oma kohal. Logisime ja panime kindlalt oma kohale tagasi !
Pisike jalutuskäik ja aare käes, kuigi peale Tirbil käimist päkad veel tulitasid.
Tegime praami oodates aega parajaks.
Aardele lähenesime ekstreemmatkana läbi mere, tagasi juba mõõda maad. Aarde leidsime kiiresti. EVEJ