Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Järvekaldalt paistab 2 saart,
nii nagu näitab teile kaart.
Järv ise täis on kavalusi,
saare peal vajalikke saladusi .
Selles järves leidub kalu
ja palju teisigi nuum palu
Vahest kohtad sõralist vähki,
keset rohelisi vetika lehti
Kuid kui sul pole õnge,
proovida võid siis aarde õnne!
Vihje: Käi saarel ära, kuid tea, et aarde ees tekitatud geokuhi tuleb taastada esialgses versioonis.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: ujumiskoht (3), väikesaar (2), lõkkeplats (1), ilus_vaade (1), piknikukoht (1), metsaonn (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2GKWA
Logiteadete statistika: 50 (90,9%) 5 2 1 0 0 0 Kokku: 58
Mõnus soe ilm ja nõgestest sügelevad jalad meelitasid ujuma. See koht sobis suurepäraselt.
Tänud.
Geopeitus on tasuta hobi, eks. Täna sai siis selle aarde juures uut soetatud abivahendit esimest korda järgi proovitud - kandis küll! Eks nii algus kui lõpp meenutavad veidi geokuritegu siin küll, aga samas sai hiljem Geojaanil arutatud ka seda, et puudesse ristide lõikamine on vana komme ega kahjusta tegelikult puud eriliselt. Iseasi, kas geopeitus on nüüd nii püha üritus, et ristide lõikamist jäljendada. Koht on aga ilus ja kuigi suvitajaid leidus, mahtusime meiegi kenasti ära ja otsinguid keegi ei seganud. Aitäh!
Järv on sümpaatne, kevadel sai selle ümber üks väike jalutuskäik tehtud. Eile üritasime siia telkima tulla, aga koht oli paraku napilt hõivatud. Täna tulime siiski tagasi ja sooja suvepäeva sobis kavala kavadi leid hästi. Aitäh.
Hommikul sõitsime siit järve äärest korra läbi, et veenduda, kas kaardi pealt vaadatud koht on sobilik väikeseks SUPitamiseks. Kohe aga polnud end tahtmist vette kasta, lükkasime selle plaani õhtuks, et siin hea Haanja mägedeseeria aarete otsimise higi maha loputada.
Õhtul lõpetasimegi Haanja ringi just siin järvekaldal. Lõime SUPile õhu sisse ja sõitsime saarele. Kiirelt oli vajalik info leitud, kuid aarde otsimise lükkasime veel natuke edasi. Lihtsalt niivõrd mõnus oli siin järvel päikest ja sooja vett nautida. Tegime kohe pikema tiiru järvel ja ringi ka ümber saare. Lõpuks läksime siiski karpi otsima. Oi, kui pikalt saime seal tiirutada. Ühtegi normaalset geokuhja moodi asja ka silma ei hakanud, kellegi kalossi leidsime vaid. Lõpuks tsipake enne loobumist vaatasin veel ühte kohta ja karbike saigi leitud.
Tänu mõnusale SUPitamisele jäi aardest ikka positiivne tunne. Aitäh!
Ilm oli kuum ja mõte liikus minna vee äärde. Võtsime siis suuna Kavadi äärde. Seadsime sup-i korda ja järvele sõitma. Käisime vaatasime ka alguse üle ja fikseerisime numbrid. Lõpus aga jäin jänni ja ega ei saanud väga ka otsida.
Kohe üldse ei meeldi see viis, kuidas puud on koordinaatide kirja panekuks lõhutud... Saadud arvud ei näidanud tõesti päris õigesse kohta, aga õnneks jäi aare siiski silma.
Soodsaid olusid ära kasutades jalutasime nulli ja leidsime eriti jõhkralt jäädvustatud lõpu juhised. Lõpus panime nimed kirja ja lugesime päeva põhieesmärgi täidetuks.
Tänan peitmast.
Miski elaja pesa oli seal, kes plartsatades jalgealusest kodust pidi vette põgenema. Mitte midagiaarde või koordinaatide moodi ma sealt ei leidnud. Mööda koordinaat? Ebaselge kirjeldus või vihje ei päde? Null oli mul 8m vees. Didn't find it: 19.Jun.2021 14:40 Kavala kavadi. Kahtlustatavat lõppu uurisime ka, aga kui peitja soov on viimsedki varemed maapealt hävitada siis edu talle. Geopeiturid aitavad sellele erosioonile ikka meeletult kaasa. Tavaturist seal ju müüre ei uurista ega ümber ei lükka. Täiesti BÄD aare - märkus omale, et järgmine kord ei "sitsiks" seal enam. Ignoorida ka nagu ei viitsi.
Meie Lõuna-Eesti väljasõidu ööbimiskohaks oli Uue-Saaluse. Täpsemini Kavadi järve ääres paiknev maakoht. Kohale jõudsime laupäeva õhtul ja esimese tiiru saareni tegimegi üsna vahetult peale kohalejõudmist. Kuna aga oli juba võrdlemisi pime, siis tulime saarelt sama nõutult tagasi. Hommikul lükkasime aga paadi uuesti vette ja vaatasime saare uuesti üle. Jäi vaid üle imestada, et kohe ei näinud, mida vaja. Koordinaat käes, aerutasime järgmisse punkti. Pikalt seal otsida ei saanud, kuna tekkis mure valveta kaldale jäänud paadi pärast, sest järsku tuli tohutu rahvaste ränne. Tagantjärgi tarkusena mainin ära, et aarde peidukohta ma küll märkasin, kuid sahmimise käigus jäi see kontrollimata. Jõudsin juba ka Ovelt vihjet paluda. Ära sõites tegime siis veelkord peatuse koordinaatide juures ja siis jäi vaid üle ennast kiruda, kui otsitav peidukas uuesti silma jäi.
Tegelikult tegin siin eile veel mitteleiu. Nulli ujumine sujus probleemideta, kohapeal tarviliku leidmine üldiselt samuti. Ainus probleem seisneb seal äärmiselt ebageopeiturlikus peiduviisis, mida olen näinud veel vaid ühe aarde juures (ning see on praeguseks juba arhiivis).
Lõppaarde juures jaurasin vast pool tundi, ei suutnud aga konteinerit tabada. Nii ei jäänudki muud üle kui uue päeva valguses uuesti proovida. Teisel katsel läks paremini, sain nime kirja. Ei tea, kas nägin nullis olevat infot kuidagipidi valesti, igatahes aarde leidsin koordinaatidest 8 meetri võrra ida poolt.
Puhkuse võib nüüd ametlikult alustatuks lugeda kui veeresime täitsa tühjale telkimisplatsile. Erinevalt harjumaast oli siin isegi päikest näha. Telkimiskoha valis tegelikult Leanne välja. Plaan oli lihtsalt kuhugile Hinni lähistele end maha potsatada. Aga seda et siin selline maasikas ees ootab ei osanud kll oodata. Alles reedel olime saanud puhkuse tarvis ühe uue mänguasja kummipaadi näol. Ja siinne koht ja veel see aare. Enam paremat kohta ei osanud tahtagi selle katsetamiseks. Kaalupiiri koheselt lõhki ajama ei hakanud ja esimese ringiga pakkisin ainult mudilased kaasa. Kalda ääres suutsid nad aga sellist actioni teha kus ühel hetkel käis kõige pisem pea ees üle parda. Talle järgi tormates suutsin aga oma telefoni järvepõhja kukutada ja pärast võttis mitu tundi aega kuni see jälle normaalselt toimima hakkas. Poiss ise pääses vaid ehmatusega. Õnnex kiiret polnud ja teise ringiga sain juba rahulikumalt otsida. Kui lõpus ka käidud siis jh pool tundi hiljem hakkas alles telo ka funkama. Ikka selline korralik sissejuhatus puhkusele :D Tänud peitjale
Plaanidel on kombeks jh muutuda ja mul sama jutt, mis Kleonel, et külm, paha ja vaid auto olemas. Täna oli ilm selleks aardeks sobilik. Nimed kirjas, aitäh kutsumast!
Tegelikult ei pidanud me täna üldse siia tulema. Selles mängus võib juhtuda, et plaanid muutuvad minutiega kui mitte sekunditega. Võrumaad külastades on alati see aare silma jäänud sest alati on on vesi ujumiseks liiga külm olnud ning paati mul igatahes varustuse ei eksisteeri. Täna oli väljas 30 kraadi sooja ja vesi järves mõnusalt soe. Aitäh.
Siin tegime peale tippude vallutamist pikniku, sõime salatit ja jõime sooja kohvi. Täitsa oma jõududega hakkama ei saanud, küsisime natuke abi. Peale leiu vormistamit jalutasime ringi ja nautisime õhtupäikest.
Pärast pikka ja väsitavat matka Haanja mägedes tulime Kavadi järve äärde pikniku pidama. Sõime maitsvat kodusalatit ja keetsime kuuma kohvi. Koht oli väga kaunis. Tunnistan, et aarde leidmiseks vajasime kõrgemate jõudude abi. Pärast aardeleidu ja pikniku jalutasime ümbruses veel natukene ka ringi. Aitäh ilusasse kohta juhatamast kuhu võiks teine kordki tagasi tulla!
No ikka tükk tegu, aga lõpuks olemas. Koordinaadid tasuks värskendada.
Päeval sai kõvasti higistatud ning see ujumine mõjus väga värskendavalt. Nüüd kindel koht ööbimiseks olemas, kui siia kanti vaja telkima tulla.
Ei mingit neljandat kohta enam kaualeidmata aarete tabelis. 913 päeva on isegi liiga pikk aeg... Otsustasin Eesti 100. sünnipäeva puhul vähemalt üritada seda olukorda muuta. Sumasin nulli poole. Kuigi luule lubab vähke ja kalu, siis neid näha polnud. Ainult üks noormees oli oma koeraga nulli vahetus läheduses vee peal. Õnnitlesime teineteist ja koera vabariigi sünnipäeva puhul ja edasi läksid meie teed lahku. Mina avastasin koordinaadid. Kolmes neist kahtlesin, kuid saadud uue nulli läheduses oli selge, et siin kusagil see aare on. Lund oli muidugi ka. Ja mitte vähe. Õnneks oli ta üsna hõlpsalt teisaldatav. Ainult et ei teadnud, kus täpselt see õige koht on. Hulk aega möllasin seal. Lõpuks läks õnneks konteiner avastada. Õiget maskeeringut peal polnud ja mul polnud seda ka kusagilt muretseda, nii et jäi, nagu oli. Juhhuu, milline rõõm! See täpp on mind juba jupp aega häirinud, aga võistlustest väsinuna pole olnud tahtmist end sügiskülmas vees leotada. Tore, et täna leitud sai!
Kolmandal korral närisime selle kavala läbi. Laagerdas gepsus üle aasta. Aitäh.
Kui mitu korda kaardil vaadatud ja kui mitu korda kõrvale pandud ... Aga vesi oli soe ja pisikesed said oma kauaküsitud solberdamiskorra kenasti kätte. Karp ajas ka kõvasti vastu, aga kui kõik sääsed olid juba üles äratatud, tuli karp ka. Täh!
Koordinaadid on mööda, aga vahetult enne loobumist jäi peidik silma alla. Õnneks matkajad juba magasid oma telkides. Aitäh!
Jäi meist leidmata. Üks kohalik seletas, et hiljuti käidi metalliotsijatega ringi. Tundis huvi, et mida meie otsime. Vastasime, et ühte karpi ja abikäsi oleks juurde vaja. Seepeale kadus tal huvi ruttu ära.
Lumised Haanjamaa teed on kui subarumeeste Disniländ. Kruvi aind prosed külgedelt teed valgustama ja suunurgad ulatuvad probleemideta kõrvuni. Kahjuks olime sel korral valinud säästuliikuri ja fun jäi ära.
Realiseerisime ammu valmis vaadatud koordinaadid. Seekord jäi lume tase alla meetri ja leidmine probleeme ei valmistanud.
Esialgne plaan oli seda aaret tulla talvel külastama aga kuidagi ei sattunud siia kanti ja kui lõpuks sattusin siis oli juba kevad ja jää läinud. Ma võin end teinekord hülgeks pidada aga nii hüljes ma nüüd ka ei ole, et aprillis siia sulistama oleks tulnud :P Aga hetkel oli ju südasuvi koos mõnusa sooja veega. Mõtlesime, et peaks ikka igaks juhuks gps-i ka kaasa tirima aga kuidas? Mõtlesime ja otsustasime gps-i panna õhkmadratsi peale ja nii saarele minna kuid kahjuks madratsi ääred olid nii madalad, et madratsit oma ees lükates tahtis vesi gps-i kramplikult järvepõhja viia... Otsustasin siis hakata ise aurikuks, kõht madratsile, gps kätte ja jalgadega siblima. Mingil hetkel tuli sõber ka appi, ramm hakkas jalgadest raugema. Ühel hetkel jõudsime saarele ja asusime otsima, oli see alles otsimine. Kõik torkis, parmud lasid hea maitsta veest niisketel kehadel jne. Kahjuks koordinaat ei olnud kõige täpsem aga kuidagi sai vajalik leitud. Nüüd tuli veel üle järve uuesti saada ja võiski logimine pihta hakata. Tänud, väga mõnus suplus oli, viimastel aastatel on suvistel geotrippidel päris tuuga ujumisega olnud, seekord sai mõnuga ja mitmes kohas sellega tegeletud :)
Selle väga mõnusa järve ääres me oma jaanilaupäeva pidasimegi. Hommikul ujusid teised siis järvele, kui mina end alles ette valmistasin. Eks ma läksin siis hiljem üksi ujuma, väga mõnus soe vesi ja mitte liiga pikk maa. Aardest leitud nostalgiline juuksemumm leidis uue omaniku ning aardesse läks üks uus. Tänud väga mõnusasse kohta juhatamast ja ujumise eest. Koordinaadid.... teate isegi.
Suurepärase ilmaga oli mõnus saarele jalutada, kuid aarde esimene punkt jäi leidmata. Leidsime küll loogilise objekti, aga otsitut see ei sisaldanud. Alles nüüd lugesin logidest peitja poolt sooritatud koletust hävitustööst, mida saarel olles kuidagi märgata ei osanud. Süüdi on küllap ka lumi, kaevamisvahendit me kaasa ei kahmanud. Eks tuleb suvel paadiga uuesti ja vaatab üle.
Alguses oli päris lõbus, kuna Priit mängis kanapimedat. Kavala või mitte aga meile näitas saadud koordinaat ikka pigem mujale, kui sinna, kuhu vaja ja ilma abita poleks osanud vast õigesse kohta vaadatagi. Lund sai kokku trambitud rohkem, kui asi seda väärt oleks olnud. Tänan.
Tänase päeva kuues. Ja ka viimane nagu peale söömingut selgus. Praeguse ilmaga palju palju palju parem võtta kui sitikate-satikate ajal!
Saatsin sõbra kadalipule, ise ootasin rahulikult ja kuivalt.