Ohusilla aare

18 august 2024 leidis Madliga [geoloog]

Obskuurne ja üllatav matkarada

10 märts 2024 leidis Märt [motma]

Mõtlesin, et mida teha sellel tänasel päeval nimega sünnipäev ja veel selline sünnipäev. Ja hakkas idanema plaan tulla välja kuhugi loodusesse. Valisin siis veel sellise looduse ,kust läbi ehitatud ka midagi tee sarnast ja kuhu jääb ka mõni aare. Kella üheksaks oli auto pargitud ja sai tatsama hakkatud. Tee oli jäine ja esialgu mitte libe. Sai loetud tahvleid ja loodust kuulata, nii palju kui mu lõõtsutamine lubas. Jõudsin oma matkaga torni juurde välja, seal keerasiin ringi ja hakkasin tagasi auto poole rühkima. Laudtee tagasi minnes oli hea, sai kiirust teha. Seal kus jää oli juba, aina soojeneva päikese abil õige libe, tuli leida muid võimalusi. Pikali ei kukkunud ja kondid jäid vist terveks. Autosse jõudsin kümme minutit enne kahte. See oli siin teine aare. Veidi jääs, aga kaane sain lahti kraabitud ja ka logitud. Ränduri haarasin ka kaasa. Tänud kõikidele peitjatele, kelle aare selle raja äärde jäi.

7 jaanuar 2024 ei leidnud Rn ja Merle [meteta]

Tänase matka ( https://www.geopeitus.ee/index.php?p=350&c=7096#886634) tagasiteel oli meeles ka siin geokaarti vaadata. Siin ei suutnud midagi leida, liiga palju lund, liiga kõva lumekoorik. Uurisime siit ja seal, aga pikalt ei olnud soovi siin kaevata, -18c külma ei soosinud ka enam kohal seisma. Ehk kunagi satub vähesema lumega siia uuesti.

3 september 2023 leidis Christine [catiberg]

Leitud! Rahulik jaulutamine, keegi meid ei närinud ja me ei närinud ka kellegi kallal. Aitäh!

3 september 2023 leidis Herki [wingman]

Küll oli tore täna siin rajal. Mitte ühtegi sääske, mitte ühtegi parmu, õhk mõnusalt niiske. Selliste tingimustega tundus teekond lühike. 1189. Aitäh!

23 aprill 2023 leidis Andre, Karin [tiiger1111]

Klassikaline old-school aare, aitäh! :)

7 aprill 2023 leidis Roland ja [grethej]

Polnudki varem siia rappa sattunud, täitsa mõnus jalutuskäik oli. Lähenedes aardele märkasime nullis juba tegevust, kiirelt sai selgeks, et tegemist on soome geopeituritega :) ühendasime siis jõud ja algul sai ikka keerulistematest kohtadest otsitud, lõpuks tuli välja, et olime täitsa karbi kõrval ka seisnud ;) tänud aarde eest!

4 märts 2023 leidis Taavi [kuukala]

Leitud,aitas kõvasti viimatileidnu jäljed.

25 veebruar 2023 leidis Madis ja [peakas]

Võrreldes eelmise lõiguga oli see ots nagu jalutuskäik pargis, ainult et aarde leidmine ei läinud kõige lihtsamalt. Lõpuks siiski õnnestus Madisel tops välja võluda ja nii sai siia ka nimed kirja. Tänud aarde eest!

25 veebruar 2023 leidis Peakas ja [fahrenheit451]

Igasuguseid sildu sai siinkandis nähtud - laudadest, liivast ja pajuvitstest. Kõige põnevamad olid muidugi need pinnavormid, mida looduses jälgida ning siis reljeefikaardi pealt imetleda võis - omaaegsed liivaluited, kui ma geoloogide selgitusest õieti aru sain...

Geokuhja väljakaevamisel paksu lume alt oli muidugi kõvasti õnne. Ilmselt aitas, et kuhjamaterjal nii selgelt lähedalasuva objektiga seondus.

6 november 2022 leidis Krissu ja Aive [yksk6ik]

Onn üle vaadatud, tulime siia. Geokuhja alt polnud probleemi aaret silmata. Tänud

6 november 2022 leidis Yksk6ik ja [sunflower]

Parklas saime Krissuga kokku ning kõigepealt suundusime onni juurde ja sealt edasi mööda matkateed aardeni.Mõnus matkamine oli.Aitäh!

28 august 2022 leidis Lea ja [ann]

Tänane väga mõnus ilm lausa kutsus matkama. Onnis olid mugud ees aga siin sai vabalt tegutseda. Aitäh

14 august 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

4 august 2022 leidis Ott ja Marko [markosu]

Pärast Laeksaare aarde külastamist tulime tagasi Vahesaare järve juurde ja liikusime sealt matkarajale. Laugaste juures oli rada täitsa tore, aga mingist hetkest läks üpris nüriks astumiseks. Kogu aeg mööda laudteed polnud ehk piisavalt suurt vaheldust. Ja siis kui lõpuks mets tuli, siis olin juba sisuliselt aarde juures. Ehk teiselt poolt oleks huvitavam olnud. Aga aitäh siiski!

20 november 2021 leidis Maris, Reimo, Kerli ja [indrekn]

Tegime perega ühe mõnusa rabamatka, üle pika pika aja. Nii siis ka mõned aarded sai teepealt logitud. Tänud!

17 oktoober 2021 leidis Carolys, Kersti, Yoko ja Exe [sun123451]

Väga äge, et sattusime nii ilusal päikesepaistelisel päeval siia ilusasse rabasse!

Viravtulukeseni jõudsime liiga ruttu, Ohusillani jõudmine võttis aga aega. Lausa nii palju, et Kersti arvas, et minu sümbol võiks olla lõpmatus - lõpmatud rajad ja lõpmatud väljakutsed... Minu arvates jalutas aga Kersti ees aga ega ma poleks enne Ohusilda olnud nõus ka tagasi pöörama. Aare õnnestus ruttu leida ning selle korraks oligi piisav jalutuskäik kätte saadud ning aeg tagasi pöörata. Järgmine kord oleks vahva päris algusest alustada kuna 1. infotahvli järgi sai praegu alustatud hoopis raja lõpust.

(920) Aitäh! V: donotiidi puru J: donotiiti

26 juuni 2021 leidis Helen, Salme, Helge ja [muhujan]

See mis onni juures ei õnnestunud, leidis aset siin. Märkasin Helenit, Salmet ja Helget just siis kui Helen karbi peidukast välja võttis. Ühesõnaga täpne ajastatus. Nimed kirjas ja kamp koos, järgnes selle rabaseikluse kõige meeleolukam osa.

26 juuni 2021 leidis Liis, Tarmo, Rihardi ja [silver0]

Selle aarde juurde väike jalutuskäik oli geojaani päevakavasse sisse kirjutatud. Nii me Liisi, Tarmo ja Rihardiga teele asusimegi. Algul küll Rihardi proovis meile tempot määrata, aga need väikesed jalad ei pidanud sellele survele pikalt vastu ja nii ta peagi Tarmo kukil istuski. Ega nalja polnud, sääsed olid peagi niikuinii nii õelad, et isegi jooksu pealt käis tõsine nõelumine. Käed käisid kogu aeg plaksuga vastu keha. Laibameri jäi mööda rada maha, aga ometigi suudeti mind nii ära süüa, et kogu keha oli pärast paksult kuppudega kaetud. Järgmine kord olen targem, sellist luksust enam sääskedele küll pakkuda ei soovi. Nulli jõudes sai ikka natuke tiirutatud, kuid kambaga otsides ta peitu jääda ei saanud. Nimed kirja, pastakas laenuks kaasa ning edasi.

Tänud.

26 juuni 2021 kommenteeris Helge, Muhujan, Helen ja SalmeS [helen]

Korduvkülastus 2003 aasta kevadel leitud aarde juurde.

Täna hommikul lugesin oma eelmise logiteate läbi ja avastasin, et see lõppeb lausega: "Läheme sinna veel tagasi, siis juba Simisalu poolt." Seega möödus täpselt 18 aastat, 1 kuu ja 2 päeva ning ma olingi siin tagasi, täpselt nii nagu lubatud. :)) Seekord küll natuke teiste kaaslastega.

Tänane matk aarde juurde oli palju sündmustevaesem, ei mingit rabas ekslemist, lihtsalt mööda teed kohale jalutamine. Nulli ümbruses saime siiski natuke tiirutada enne kui karbike oma peidukast välja tuli. Täpselt siis kui logima hakkasime saabus kohale Muhujan, keda olime juba ennelõunal näinud ja oma jutuga ka rappa meelitanud. Edasi jätkasime juba teekonda koos.

Aitäh vahvatele kaaslastele, kellega koos rabaringil kulgesime. Mõnus seltskond on sellisel maastikul esmatähtis.

26 juuni 2021 leidis Liis, Silver, Rihardi, Tarmo [tarmoxy]

Ega mul esimese hooga tegelikult yhtegi "ärakadumise" plaani polnudki. Kui aga Silver tuli jutuga et nendel plaan omadega rappa minna ja kas tulen ka. Vaevalt j6udsin vabandama hakata et näe mul poiss ja ma ei tea mis Leann... kui juba oli Silveril kokku räägitud et kui poisi kaasa v6tan siis pole keegi meie ärakadumise yle kurb :D Ega ma seda kaks korda 6elda ei lasknud ja käisin viskasin auto juures plätud tossude vastu ringi. Oleks ma muidugist siis ette näinud milline okkaline v6i siis n6lteraapiline teekond meid ees ootab, oleks hoopis teistsuguse kostyymi selga t6mmanud. Esiti oligi plaan siinseni jalutada ja siis tagasi aga vaevalt olime kilomeetrikese jalutanud, kui piiksatas Kaupolt peastaabist s6num virvatulukeste asukohaga. Kiire pilk kaardile ja oli kohe selge et tuleb nac plaanitust pikem matk. Kuna keegi kirjapulka kaasa polnud v6tnud siis ainukese vahepeatuse tegimegi just siin kust siis jic pastaka kaasa laenasime ja pärast muidugi tagasi t6ime. Taaskord yks m6nus vanake leitud. Tänud peitjale

26 juuni 2021 leidis Rihardi, Tarmo, Silver, Liis [luurebuss]

Kui Geojaani ametlik osa läbi, siis kiheles mul väga aaretama minna. Wingmän Kaupo orgunnis mulle Silveri ja Tarmo kampa ning võtsime suuna Onnile ja Ohusillale. Kui olima natuke aega kõndinud, piiksatas sõnum, et uus aare (Virvatuli). Tegime väga kõvasti tempot: nii selleks, et FTF saada kui ka selleks, et sääsed ära ei sööks. Tuhisesime onnist mööda ning enne Ohusillat mõtlesime, et logime ikka nüüd ära ja igaks juhuks laename pastaka kaasa, sest meist kellelgi kirjutusvahendit polnud. Aare sai kiiresti leitud ja pastakas laenatud, hiljem tõime kenasti tagasi.

Üks vanake jälle külastatud, aitäh!

2 juuni 2021 leidis Kelli [keliskelli]

Leitud

2 mai 2021 leidis Mihkel [speedsta]

Jällegi jääb esmane leidmine mineva aasta jaanuarisse, isegi nime leidsin logiraamatust aga oli vaja ametlikult ka ära vormistada. Kui tulla Simisalu poolt ja jõudes oosile, näitavad suunaviidad meeleheitlikult vasemale aga ära nendest hooli, mine hoopis paremale, kui on plaan pärast sama teed tagasi minna. Saab kõrval oosi mööda väikese tiiru teha ja kena vaate rabale. Logiraamat oli õrnalt niiske aga muidu kenas korra. Kasvatasin kerge geokuhja peale, et poleks puu taga pissijatele kohe näha.

21 veebruar 2021 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Valmistusime selle vanakese otsimiseks kerge hirmuga, sest lund jagus metsa allagi ohtralt ja vastu maad oli ka jääkoorik. Õnneks oli null päris täpne ja juba kolmas uuritav koht andis aarde kätte. Mikk ei jõudnud isegi loobusmismõtteid veeretama hakata. Aitäh!

17 detsember 2020 leidis Henrik [uuspoiss]

Ideaalne ilm ja päev sügiseseks talvematkaks. Väga teenekas aare, kuigi piltide järgi otsustades mitte enam päris originaal. Ümmargusi koordinaate arvestades üllatavalt täpne null. Maastiku raskusaste ajas esiti pisut segadusse, aga liiga pikalt ei läinud. Aitäh, EVEJ.

12 detsember 2020 leidis Ove ja Külliki [orca]

Tänaseks sai üks käimata rabatee valitud. Peab ütlema, et üks kena raba avastada. Ainus asi mis jäi kahe silma vahele oli, et rabatee on ühe otsaline st. ei teegi ringi. Kuna jäime üsna hilise aja peale siis loodusmaja otsa jõudes oli kottpime. Kuna ei tekkinud tunnet rajale tagasimineku mõnusast jalutuskäigust siis sai sõpra tülitatud ja abi oligi õnneks Ardust teel. Kõik on hästi mis hästi lõpeb. Aare sai logitud. Tänud

7 november 2020 leidis Inga, Merle, Raivo ja Tessu [merme]

Oli täitsa tore matk novembris. Laudtee veidi libe oli, aga Kollassaare vabaõhunäitus oli puhas boonus. Tänud kutsumast.

2 juuli 2020 leidis Tanel [phantom]

Katusega onni juurest jätkasin jalutuskäiku mööda rada edasi ja natukese aja pärast olingi kohal. Natuke sai ikka otsida, ei teadnud ju ka, kui kõrgelt otsima peaks. Varsti ta siiski silma jäi ja sain nime kirja pandud. Aitäh peitjale.

31 mai 2020 leidis Erki ja [inx]

Leidsime ????

9 mai 2020 leidis Katre ja [thunder]

Leidsime toreda matkaraja kus polnud varem käinud.Kahele aardele lähenesime Matsimäe karjääri poolt. Ilm oli super,rada polnud ülerahvastatud,laudtee osa väga kvaliteetne-nagu üks korralik kiirtee :)

Aarde leidmine tuli kiirelt,mõnus vanakoolikas mis loodetavasti rõõmustab veel aastakümneid tulevasi matkaselle/aardekütte! Aitüma siia kutsumast.

19 aprill 2020 leidis Maarja, Mart, Gregor, Elisabeth [maarja]

Otsitud ja leitud, saateks rähni trummeldamine :) Aitäh!

28 märts 2020 leidis Anna & [kallo]

Peale Laeksaare ja Kollassaare külastamist otsustasime, et tuleme ikka ka siia aarde juurde kui juba siin oleme. Erinevalt varasemast metsas, rabas, ojade ja pokude vahel rassimisest oli see metsatee ja hilisem laudtee ju nagu lausa mööda asfalti jalutamine kõpskingas. Tõsi, me olime ikka täisvarustuses ning kujutan ette, mida mõtlesid need mõned vastutulnud pered: "On ikka lollakad linnainimesed mõned, tulevad sellisele ilusale matkarajale kummikutes"! Oh, kui nad vaid teaks, kus padrikus me just patrasime... :)

Aare ise väga heas korras ning kergelt leitav. Lumega vast mitte nii kergelt, aga leitav siiski. Sel talvel aga lumega ju kuskil probleeme pole olnud.

Ega siin kauaks istuma ei tahtnud jääda, peale seda on ju raske end jälle liikuma sundida. Tagasitee Simisalu parklasse (õigemini Petka varanduse aardeni) oli linnulennul 3km. Mööda teed, teadagi rohkem. Ilma pausideta selle tee ära käisime ja meel oli hea kui lõpuks metsast välja saime. Ning muidugi oli heameel vee üle, mis autos ootas. Kaasas olnud pool liitrit oli ammu otsa saanud.

Kokku näitas tark aparaat, et selle tiiru tegime ära 3h ja 20 minutiga ning pikkuseks sai 11.8 km. Täname aare eest!

2 veebruar 2020 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leidsime eest väga elegantselt laotud geokuhja. Nii kenasti see vist peale logimist tagasi ei saanud, kuid andsime endist parima. Ja oligi aeg ots Simisalu poole tagasi pöörata, et päris pimeda peale ei jääks. Tänud!

19 jaanuar 2020 leidis Arvo [arvoaljaste]

Kollassaare võlusid sai öö nauditud ja järgmine hommik tõi Mihkel meid siia ka teisi soosaari vaatama. Tahtsime ka viimasesse minna,kuhu tee ei vii ja kus ka kunagi talu on olnud, kuid praeguse veetasemega mitte kõigi jalanõud seda ei võimaldanud. Kuid õnneks sai ka see aare võetud, mis siis, et mul telefon tühi oli ja ise aardeid vaadata ei saanud. Õnneks siiski üks telefon veel aardeid näitas ja ma olen väga rahul, et see mõnus ja igivana vanakoolikas üles leitud sai. Logiraamatul oli peal, et 2004 taastatud, arvasin, et äkki siis ongi 2004 aare. Juba see tundus igivana, kuid lõpuks nüüd lugedes on selge, et 2001 aare, võimas. Neid 2001 aardeid olen siiani vist vaid ühe leidnud, nüüd üks juures. Aitäh!

29 detsember 2019 leidis Teised ja Kristjan [sportlane]

Tänud.

29 detsember 2019 leidis Kristjan ja Inge [aunad]

Ohtu ei olnud ja silda ei näinud. Küll aga leidsime aarde vanakese ja rikastasime teda oma nimede võrra. Tänan.

28 september 2019 leidis Reigo ja Kairi [ftp2006]

Leitud

26 juuni 2019 leidis   [tunk]

Ah et telestaarist aare kohe. Nimi on mõnevõrra eksitav, pole ta nii ohtlik sild sugugi kui kõlab :P Aga kui nimi on Imelik, siis on imelik nimi teine jah, samas müts ei riku meest ega nimi aaret! Klassikaline vanakool ning nende vastu tunnen teatavat respekti juba puhtalt vanuse/vastupidavuse pärast. Null hooldusteadet! Kuigi samas, olgem ausad, paljud tänapäevased aarded on peidetud hulga otsija-sõbralikumalt ning üldiselt julgemalt, mis teataval määral ikka kasvatab kadumise riski. Igatahes vanakooli pilguga lähenedes pole siin pikalt pimesikutada midagi. Tänan.

1 mai 2019 leidis Anne [nuffi]

5 aprill seisin Kollassaares ja vaatasin igatsevalt aarde poole aga vahemaad ei oleks mina hea jooksjana ka suutnud õigeks kellaajaks ära silgata ja nii ta jäi.

Täna tundus täpselt õige aeg olema. Ilm oli imeilus, päikseline, soe. Näidati ka tali teeotsa, kust oleks Laeksaarde saanud, vähe möhh ei olnud, sest mina sumasin tookord eiteakuskarupersepadrikus. Jagasid siis jalakesed kui pääd omal otsas ei olnud.

Jõudes täna Kollassaareni oli teine möhh, sest seal käisid talgud. Vahetati katus ja tagasiteel olid all juba uued põrandad. Sain hulka targemaks sellest kogukonna ettevõtmisest. https://www.estlander.org/kollassaare/

See aare oli peidus, tuulasime ja tuiasime tükk aega seal. Aga aitäh kutsumast ja et ma eelmine kord siia ei jõudnud. Näe kui kasulik, sest Kollassaare sai siit ühe fänni kindlalt juurde!

2 märts 2019 leidis Piret, Mart ja Kadri-Anna [kadriann]

Lumise-külmunud pinnasega raske leida.

18 november 2018 leidis Ingrid [ingrid]

Kõndides Ohusilla poole nägin ka teisi matkajaid. Laudtee oli libe, metsatee aga sammumiseks väga hea ja ilm matkamiseks mõnus. Aare tuli ruttu välja. Mõnus matk, tänud juhatamast!

21 oktoober 2018 leidis Kaupo&Kerli [kerlull]

Päris pikk jalutus oli aardeni mööda üsna libedat laudteed. Mõtlesin küll,et väga kõrvaline koht, aga paar kohalikku ikka möödusid oma koeraga. Nullis tiirutasime ikka päris pikalt, Kaupo leidis geokuhja järgi. Vaatamata kõrgele eale oli aare heas korras. Panime logi kirja ja jätkasime läbi metsa järgmise aarde suunas.

21 oktoober 2018 leidis Kerli&Kaupo [lepalind]

Leid ei tulnud kergelt, vanakoolikad on huvitava maskeeringuga. Kõige keerulisem oli õige koha tabamine sest gps oma numbreid väga ei muutnud ning see aare oli täiesti tavalise kohapeal. Pigem ise tehtud peidukoht kui looduslik õõnsus vms. Petka varanduse juures kedagi ei märganud, ei ühtegi inimest ega autot. Siia tulles ka mitte midagi ja kui paar minutit sai otsitud siis kuulsime kuidas lähedal mees hüüab oma koera. Siin inimestega kohtumist ei osanud oodata. Nad olid teiselt poolt tulnud, ka päris hea matka teinud. Nad läksid mööda, varsti leidsime aarde ja läksime õnnelikku onni.

19 august 2018 leidis Marta, Triin, Elle, Kristjan [lepik]

Lihtne leid. Asendasin lekkiva minigripi

13 mai 2018 leidis Marta & Villem [marta]

Esimese hooga tormasime õigest kohast mõned sajad meetrid mööda ning pidime tagasi minema. Potentsiaalseid peidukaid oli päris mitu ja mõne aja pärast tuli ka aare ühest välja.

18 detsember 2017 leidis Raul [raul59]

Vaatasin täna, et ilm soodne ja otsustasin kodukandi rabaga tutvuda.Tuiskasin mööda rada kohe lõppu ja panin logi kirja.Üllatuseks avastasin , et üsna värske logi ootas ees, mis kõigest paaripäeva vanune. Tänud aarde eest.

16 detsember 2017 leidis Helle, Silver, Kärol [tobutuur]

Noppisime selle aarde retkel Matsimäelt Kollassaarde ja tagasi. Oli meeldejääv ja lõbus (loe:märg) matk :) Aitäh peitjatele! EVEJ

17 september 2017 leidis Ivar [triton]

Jalutuskäik perega. Kahjuks kehva juurdepääsu tõttu pere teised liikmed aaret ei näinud. Aare heas seisus.

2 september 2017 leidis Mihkel [mihkelp]

Vahepeal jäi vihm veidi nõrgemaks, võtsin kiirelt vastu otsuse selle aarde juures ära käia. Jätsin kama baasi ehk onni, aardeni liikusin tühjal rattal. See oli õige otsus, sest pärast onni langes raja kvaliteet järsult. Laudtee oli kitsam ja võsa oli mitmes kohas raja peal ees. Tundub, et enamus inimesi matkab onnini ja siis tagasi Simisalu parklasse :D Ootasin pikemat otsimist, aga aare tuli juba paari minutiga välja. Sõitsin kiiruga tagasi baasi ja viskasin ahju halge juurde. Aitäh!

14 juuni 2017 leidis Helena Maarja [blondiiiin]

Leitud üleelamiskursuse käigus

14 juuni 2017 leidis Robin [robin43530]

Leitud üleelamiskursuse käigus! Aitäh!

14 juuni 2017 leidis Noored ellujääjad [elin]

Elu esimene laukasupplus tehtud.

14 mai 2017 leidis Heldur [heldur]

Mõnus matka jätk eelmise aarde juurest. Sai mõeldud ka üle raba Laeksaare aarde juurde minna aga otsustasin siiski raja kasuks. Hiljem muidugi selgus, et oleks ikka vist võinud... :) Tänud!

13 mai 2017 leidis Teele,Mikk,Maris,Markus,Hendrik [teele04]

Väga võrratu rada ja imeilus päev matkamiseks. Kiitus peitjale.

21 jaanuar 2017 leidis Kaspar [kaspar]

Selle leidmiseks kulutasin raudselt kõige rohkem aega, GPS jonnis ja näitas ~10m eemale. Aga noh õnneks on inimesel silmad ja lisaks veel ka natuke geokogemust. Aitäh!

14 jaanuar 2017 leidis Piia,Peeter,Krista [krista]

Kuna Laeksaares sai nii lihtsalt täna käidud, külastasime ka Seli järve. Korra olen Ohusillat otsimas käinud, samuti oli siis lumine. Täna jäin õiges kohas rajal seisma, mõni samm rajalt eemale ja seal ta oligi. Müstika! Eelmine kord küll ei olnud. Leitud. Matkasime Seli järveni ja sealt edasi suurte laugasteni. Aeg-ajalt kohtusime ka matkajatega. Tänud peitjale.

25 detsember 2016 leidis Länsu ja Andrus [kakskanget]

Leitud. Sai siis täna esimest jõulupüha tähistatud aarde otsimisega. Plaan oli ka edasi liikuda aga kuna päevad lühikesed ja vett oli nii palju, et jalad said läbimärjaks siis sai selle aarde juures ots ringi keeratud ja tagasi jalutatud. Aitähh peitjale ;) ;)

21 oktoober 2016 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Minu geps näitas täna iseloomu ja ei tahtnud kuidagi kaarti avada. Kuigi oli teisiti kokku lepitud, tuli Einaril minuga koos õnnekatusega onni juurde kõmpida. Seal siis lõpuks hakkas ka jonnaka gepsuga midagi toimuma. Esiteks saatis mu kukele ja siis ütles, et sellist kaarti, mille järgi kohale minna, tema ei tunne. Õnneks rada oli ees ja raja peale minnes kaugus ka vähenes. Nii sai Einar ka minna oma toimetamist tegema. Karpi otsisin ikka tükk aega. Lõpuks tuli välja analoogilisest kohast nagu mõned Tartu aarded. Aitäh!

15 oktoober 2016 leidis Aix,Ele [aixo]

See mis jäi talvel leidmata oli nüüd ainult kohale minemise vaev. Isegi gpsi ei hakanud kurjaks ajama.

16 juuli 2016 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Peale õnn on katusega onni leidmist jätkus meie teekond mööda matkarada. Algus polnud viga, kuid mingi hetk muutus maapind vesiseks. Henriko tuli kukile tõsata ja jalgratas kätte haarata ning mööda laud edasi matkata. Muigugi seda ainult sadakond või enam meetrit. Paaris kohas vajusid lauad meie raskuse alla vee alla aga jalad jäid siiski kuivaks.

Ohusilla mäe peal tuli veidike otsida, nii oma 10 min. GPS näitas ikka päris mitmes kohas 4 m aardeni ja päris nulli kätte ei saanud. Mõistus ütles, et päris sohu ei tasu ka ronida. Viimaks võtsin telefoni kätte, et veidike kirjeldust lugeda ja ehk on vihjepildid olemas. Telefoni lahti tehes lubas teine mulle seal lausa ühe WIFI võrgu olemasolu. Tagant järel oleks võinud ju vaadata, kas tõesti... Loetud kirjelduses lubatud Ohusilla mäe silti ei paistnud kusagil, kuid sellest piisas et otsingupiirkonda kitsendada. Kui juba mõistus hakkas otsa saama, siis tuli lihtsalt aardekarbiga tõtt vahtida, mis minust 3 m kaugusel asus.

Edasi tule asuda tagasiteel Simisalu poole, millest poole sõitis Henriko rattaga ja pool maad tuli teda koos rattaga kanda. Aitäh.

1 mai 2016 leidis Mia-Marii, Elys-Anette, Liina, Janar [matkymbereesti]

See siis meie matkapäeva esimene aare. Võtsime tänase võrratu ilmaga väikse matka ette. Esimene kord kui möödusin siit, siis jäi aare peitu, jooksin naisperele kiiresti järgi. Peale seda, kui olime raja lõppu jõudnud ja kõhud täis söönud, pidin mina sama teed tagasi auto järele minema ja siis see aare välja tuli. Võrratu rada. Vesi natuke külm oli, aga mis see ikka teeb. Tänud.

25 aprill 2016 leidis Siim, Kaija, Ave, Raivo ja Kendra [siimkyyt]

Peale pikka vales kohas otsimist läksime ja logisime...:) prügikottidest ja pappkarpidest polnud haisugi, täitsa pädev plastkarp oli...:)

25 veebruar 2016 leidis Kati, Levia & [qlts]

Mõnus jalutuskäik oli. Aitäh.

25 veebruar 2016 leidis Levia, Kuldar ja [kati]

Räätsade käeotsas kandmisest venisid käed maani ja lumi ka meid ei hellitanud, kukkus ülevaltpoolt kraevahele. Levia oli palju kavalam kui meie ja jättis oma räätsad poolele teele, sest mis neid ikka tassida. Meie siiski ei tihanud seda teha, sest ikkagi võõras vara ja mine siis veel pärast neid mõne metsalooma käest tagasi nõudma. Tee aardepaigani kulges veel jutuvadas ja nalja visates. Kohale jõudes valdas hetkeks väike nõutus ja leid ise tuli pigem tänu heale õnnele, sest midagi ratsionaalset "a´la ainult potentsiaalne koht, kuhu vaadata" selles küll polnud. Tagasiteel oli tunda väikseid väsimuse märke ja Levia lõõpis: "küll te olete ikka jutukad!". Õnneks ma siis veel ei teadnud, mis tulevik toob :D

EV, aga jätsime kaks niiskusekogujat, sest logiraamat oli üpris niiske.

Aitäh!

18 veebruar 2016 leidis teistega koos [dinnu]

Nii lahe on pimedas aardejahil käia! Meil oli matkajuhiks juba vana kala sellel alal. Aitäh peitjale.

18 veebruar 2016 leidis Piret, Diana, Oxana, Moonika, Vadim jt [sylli]

Tulime hilisõhtul pimedas projektikoolituse raames Simisalu Loodusmajast rabasse kõndima. 11 pealampidega matkaselli, kellel jalas räätsad ja peos matkakepid. Esimesena olime külastanud Laeksaare aaret ja nüüd siis sealt otsejoones siia tulnud üle raba. Alguses peale Laeksaart oli olnud tuulemurd, millest vaeva nähes lõpuks välja saime. Seejärel üleni vett/jääd täis metsaalune. Seekord oli küll mitu sellist kohta, millest tuli ümbert minna, sest jää ei kannatanud. Justkui oleks siin soojem ala olnud!

Aga raba ise oli kuidagi teistsugune kui muidu!? Jah, võib olla oli asi pimeduses, sest palju me ikka päris pimedas oleme võõras rabas ringi kolanud. Ja siis äkki olime tihedas võsas, mis tuli välja jää seest. Kui olime sellest ennast läbi murdnud, siis avastasime, et asume mingi suure jää peal, mis meie raskuse all nii palju ja kõvasti raksus, et kohe-kohe oli oht kusagile allapoole märga vedelikku sattuda. Nähes eespool kõrgusesse pürgivat kallast, hakkas igaüks ruttu sinnapoole liikuma, et hullem tagajärg ära hoida. Saime kõik kuivalt kaldale. Tagasi vaadates oli näha mõraline veekogu pind. Tundub, et meil läks üsna hästi. Aga siiani pole julgenud kaardilt vaadata, kui sügava vedelikuga võis tegemist olla. :) Aga aarde leidmisega läks aega. Ja me oleksimegi mitteleiuga lahkunud, kui üks matkasell juhuslikult õigesse kohta oma matkakepiga ei oleks koputanud! See oli ikka väga suur juhus, et selle aarde leidsime. Rõõmustasime. Logisime ja alustasime tagasiteed. Päris suurt osa laudrajast me ei näinud, sest see oli vee all ehk siis hetkel jää all. Ja ühel hetkel olid madalad põõsad meie eest tee hoopis peitnud! Aga kaval rebane oli pikalt mööda rada kõndinud ja tema jälgi mööda edasi minnes avardus ka rada ja mingil hetkel saime jälle aru, et oleme õigel teel. Ja nii me edasi kõndisime ja mingil hetkel Simisalu Loodusmaja juurde tagasi jõudsime. Saunamees oli juba lootuse kaotanud meile kuuma sauna pakkuda ja viimased tunnid oli ta vaid üks puu korraga alla pannud, et hoida pesuruumid lihtsalt soojad! Olime ära olnud ligi 4 tundi. Aga uus päev polnud veel alanud. Paar minutit oli aega ! Aitäh aarde eest! EVEJ

30 detsember 2015 ei leidnud Krista [krista]

Fantastiliselt päiksepaistelise ilmaga matkasin kohale, aga ei leidnud aaret. Siis otsisin kirjelduses mainitud mäeinfotulpa, ehk on pikali raja ääres, ei leidnud. Abivahendina piiksu tegevat vidinat ei ole mu seljakotis, et ju siis otsisin valest kohast.

6 september 2014 leidis Aare & Carolina [caro]

Mõnus ilusa ilma jalutuskäik koos seentega. Rajalt me kõrvale ei läinud, muidu oleks me õhtuni metsas olnud ja nii suuri kotte meil ka polnud, kuhu need puravikud kõik ära oleks mahtunud. Mingi hetk kutsusin Karuonu kõrvale, et tule vaata valgeid kärbseseeni. Karuonu vaatas: ohoo, šampinjonid hoopis, terve pesakond :D Unistasime ka sirmikutest, mida leida võiks..... Mõned meetrid enne aaret pani Karuonu kiirema käigu sisse ja hõiskas üle metsa: arva ära, mis ma leidsin!! Sirmikud! Neli suurt kübarat. Aarde juures leidsime veel kolm, kuid need olid juba vanad ja süüa poleks kõlvanud.
Aarde leidsime nii poolkogemata, ühe sirmiku juurest teise juurde tormates. Igati tore emotsioon aardeleiust ning õhtuks kutsusime sõbrad külla. Sõid ka need, kes muidu seeni ei armasta. ;)

5 aprill 2014 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Väga mõnus matk. Eks Peeter on oma logis juba kõik ära öelnud :)
Täname!

5 aprill 2014 leidis Piia, Peeter [blondiin]

Peale öist "pummeldamist" Ülikoolilinnas tundus parimaks ravimiks hingele ja kehale üks ilus geomatk. Joonistasime siis endale plaani kuidas teha ring onni - ohusilla - seli raba - jaapani ime - laeksaare. Kevadine päike koos mittetöötavate telefoni apsidega suutsid aga teha võimsad korrektuurid - kõigepealt põrutasime Simisalust üksjagu Vargamäe poole, siis ennast kirudes suutsime end parandades leida õige matkaraja algus. Matkarada oli alguses niiheas seisukorras, et nautisime aga ilusat kevadilma,ilusat ümbrust, lobisesime ja esimene koht kus ennast korrektselt kaardil paika panime oli Seli järv!!! - seega olime esimesest planeeritud aardest ligi 2 km kaugusele mööda kihutananud. Nüüd jooksuga ennast kirudes Ohusillani tagasi. Aarde leidis muidugi Piia - minu mentaalne võimekus oli vist kusagil sõimelapse tasemel. Oleks siis nüüd olnud taipu oma jonn jätta aga ei, ikka tuli Seli järveni tagasi minna lootuses läbi Seli raba matkarada ja sealt Jaapani imeni jõuda. Seli järve ääres muutus matkarada juba selliseks et kevadveed vulisesid ka põlvekõrguselt kummikutesse - nüüd tuli siis lõpuks loobuda. Otsustasime siis tuldud teed mööda tagsi liikuda - seega mõnda lõiku sai läbitud suisa 4x. Lõpuks näitas endomondo 14 km, täidetud vaid pool plaani aga oma rumaluse tõttu seigeldud kaks korda rohkem ja elamusi saadud veelenamgi. Rada on vahva soovitav kõigile. Seli järve piirkonda soovitaks extreemi nautijatele

1 märts 2014 leidis Inga [kingu]

Hommik oli imeilus päikeseline, niisiis tundus rabamatk ja pildistamine olevat väga õigeks ajaks planeeritud. Poolel teel aga päike kadus ning matkaraja algusesse jõudes oli taevas sama hall nagu eelmistel päevadel.
Auto jäi Simisalu vaatetorni lähedusse ning fotokakoti ja kahe banaaniga varustatult asusin teele. Alguses oli mets väga vaikne, isegi tuult polnud, kuid hiljem muutus see järjest kärarikkamaks. Katusega onni juurde jõudes tegid laigulised seal lõket ning tassisid metsa tühjaks. Mõtlesin tagasiteel aarde juurest läbi põigata ning matkasin edasi. Varsti kohtasin kahte matkalist koeraga ning mets kajas kaugemal asuvate inimeste hõigetest. Lootus põtra näha kadus, kuna usutavasti olid need lärmi peale põgenenud.
Kuskil 800 m kaugusel aardest tegin esimese banaanipeatuse ning pärast seda läks rada märjemaks. Samas suuremad vesisemad kohad on praegu veel endiselt tugeva jää all.
Lõpus tegin miskipärast suure tiiru, kuna geps ei suutnud asukohta määrata. Tegelikult asus aare üsnagi tee lähedal, mina aga suutsin lausa järve moodi asjandusel liugu laskmas käia. Aare on täitsa kenasti säilinud, kuigi pastakas ei tahtnud kirjutada. Mõtlesin õudusega tee kordamisele ning paanikas hakkas pastakas siiski mõningaid hädiseid kriipse tegema, millest piisas.
Tagasitee oli pärs vaevaline, väsimus hakkas koledasti võimust võtma. Onni juures ei saanud endislt puhata, kuna seal jätkus lõbus seltsielu. Kui autoni jõudsin, näitas Endomondo 7 km kõndimist ja vaatetorni ronimise, mille raja alguses teekonna lõppu lükkasin, lükkasin nüüd veel määramata ajaks edasi, kuna juba autosse istumine tundus mäkketõusuna.
Aitäh, tore oli.

1 veebruar 2014 leidis Reigo [reix]

DLXV. Pikk oos - Ohusilla mägi. Kui enamasti oli rajal lund umbes 10 sm, siis siin puude all oli lumekiht päris õhuke. See tõstis ka lootusi aarde leiuks. Nulli ümber sain mõningate puude äärest ikka enne otsida, kui õigele pihta sain, aga üle 5 minuti ei läinud. Aare, mis nii vana, et peaks olema näinud ka juba muutusi ümbritsevas looduses, tublis seisus. Jätkan matka päripäeva, et teha rabasaarte vahelt üks põige Harjumaale ja läheneda lääne suunast Jaapani imele.

6 oktoober 2013 leidis Maris ja Margus [max]

Aasta või paari eest uurisime kaarte ja arutasime omavahel, et kummalt poolt oleks parem läheneda. Siis ei jõudnudki see arutelu mingi tulemuseni ning matk sai lükatud tulevikku. Nüüd aga on trine selle lähenemissuuna meie eest ära lahendanud, sokutades Ohusilla kõrvale veel ühe aarde. Lisaks on oma panuse andnud RMK uuendades osaliselt aardeni viiva laudtee. Kui see uus ja mõnus otsa sai, siis saime aimu, mis olud siin varem valitsesid ja kuidas loodus oli vana laudtee üle võimust võtnud. Aardeni jõudsime ilusasti kohale, kohapeal natuke tiirutamist. Meenutasime, et tegemist on vanakooli aardega ja leidmisõnn oli seekord meiega. Tagasi auto poole matkamine meenutas juba rohkem lonkimist. Seljataha oli jäänud täna päris palju matkakilomeetreid. Ka päike oli juba pikast päevast väsinud ja vajus puude taha oma viimaseid õhtutunde veetma. Väsinud, aga õnnelikud. Täname!

12 september 2013 leidis Karl [zdrk]

Mul vist foobia kitsaste laudteede suhtes. Pidevalt hirm, et kaldun teest kõrvale ja siis käin üle lenksu ja murran luud. Laudteel sõites olid mõlemad käed kramplikult lenksu küljes kinni ja enne igat kurvi hoog maha. Kusagil 350 meetri peal muutus rattaga aardele lähenemine ebaratsionaalseks ja otsustasin edasi minna jala. Tulles ratta seljast maha, avastasin, et kuhugi oli kukkunud mu väline nutilaadija. Pidasin mõttes kas enne GP aare või minu juhuslik boonusaare. Otsustasin mitte taganeda oma esialgsest plaanist. Minnes nulli ei pidanud jällegist kaua otsima. Boonusaarde otsimine kujunes samuti edukalt ja varalist kahju õnneks ei tulnud. Tagasiteel tutvusin kõigi infostendidega. Sai teadmisi antud piirkonna ajaloo kui ka muu info kohta

8 september 2013 leidis Marko ja Rincu [rincu]

põdrakärbsed, põdrakärbsed, põdrakärbsed aga sai leitud :)

8 september 2013 leidis Marko ja Rincu [bigmarx]

Onni aarde juures olles tuli minna põdrakärbeste kiuste edasi, et ka see aare leida. Mingit emotsiooni ei tekkinud, ju oli emotsioon eelmise aarde juurde jäänud. EVEJ

27 august 2013 leidis Tanel [timix]

Läksin mööda rada edasi ning üks hetk tuli mingi imelik lage koht, kus laudtee oli peaaegu et olematu. Kord üks laud siin, siis teine laud seal, täiesti jube. See tekitas minus kahtluse, et kas nüüd lähebki nii edasi. Õnneks aarde juurde sai ilusti. Otsisin algul mingi teise aarde vihje järgi, mis meelde oli jäänud, see ei toonud leidu. Siis läksin lihtsalt nulli ja logisin :) Natuke läksin edasi ka, kuid sealt vaatas mulle vastu mingi täitsa mülgas. Seega jätsin katki plaani läbida terve matkarada ning läksin tagasi õnneonni juurde. Seal oli ikka veel see sama õpetajate bande ning küsisin siis sellelt giidilt, et kas see raja lõpp ongi selline. Pidi olema jah. Ei soovitatud minna. Rappa ei saanudki :( Siis sõitsin Simisallu tagasi ning sõitsin edasi. Natuke pettunud olen ma selles matkarajas, üsna kehvakene teine. Aitäh!

18 august 2013 leidis Gadi [gadi]

Meie peres jäi selle aardeleiu au mulle, sest teiste gps näitas hoopis midagi muud :) Leid kiire! EVEJ

18 august 2013 leidis Vanamuru pere [vanamuru]

Lugesime aarde kirjeldust ja .... Vahepeal vist palju muutunud! Ei infotulpa, ei pappkarpi, ei kilekotte. Kuid aarde parimas korras! Tänud peitjale matkale kutsumast!

16 august 2013 leidis Priit ja Airi [airce]

Õnn on katusega onn juurest oli täiesti loogiliseks jätkuks siia kulgeda. Endiselt jändasime põdrakärbestega ja vahepeal tundus, et kui olid ühe kätte saanud ja ta minema visanud, siis selle asemele tuli kohe mitu juurde. Nagu mingid sügelised oleks kallal olnud. Käed olid tööd täis, üritades seda vastikut väikest tegelast kätte saada. Aarde logiraamat oli minu mäletamist mööda üsna niiske, samas nimed sai kenasti kirja pandud. Nüüd polnud enam muud, kui tuldud teed tagasi. Kogu matka peale kulus meil kolm tundi - imestasin ma parklas aga teekonna pikkus oli ka tegelikult ju ligi seitse kilomeetrit ja peale magamata ööd oli see mõnus enese proovilepanek. Parkla juures uurisime veel kaarte, et mis teed pidi peaks Laeksaare aarde juurde pääsema, kuid Priit arvas, et jätame selle aarde nüüd üldse ära. Mõneti oli see õige otsus, kuna peagi hakkas vihma sadama ja seal oleks meil aega kulunud vähemalt samapalju, kui kahe eelneva aarde peale läks.

Tänan jalutuskäigu eest!

16 august 2013 leidis Airi ja Priit [armastan]

Matk läbi raba oli mõnus. Tore oli et laudtee värskendamine on valmis. Tänud!

Aitäh!

17 juuli 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Täna oli siis see pidulik päev, kui sai ette võetud siiani vist kauem planeeritud, piilutud, kardetud aare. Plaane on tehtud juba mitu aastat ja lähenemistaktikaid on välja mõeldud mitmeid. Ja see kõik lõppes sellega, et... lakk-kingas võetav! Kiirel sammul Katusega onni juurest kohale. Üks valis ühe georaja, teine valis teise ja kolme minuti pärast oli logi kirjas ja võis hakata juba auto poole marssima. Selline ootamatu püänt, igatahes.
Loodus muidugi on raja veeres ääretult mitmekesine ja asja teevad veel põnevaks väljanopped kohalikust ajaloost. Nagu otsiks kümme aastat vana aaret. Vihjepilt on, aga olustik on teine.
Igatahes, vägev! Tänud!

6 juuli 2013 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

Loen neid vettekukkumise ja muid logisid ja ei saa mitte mõhkugi aru - justkui teises kohas käisime ;) Alustasime Simisalust, matkasime mööda tuttuut laudteed naaberaardeni, logisime selle, siis jätkasime laudteed mööda Ohusilla oosini. Mitte jalataldki ei saanud märjaks, nii hea on see uus laudtee kombineerituna vana lõikudega. Päris plätudega ehk minna ei soovitaks, aga kingaga juba küll. Ja maasikaid jäi järgmistele meist veel ka maha. Kohapeal tibake aega ikkagi kulus, aga koordinaat on väga täpne ja natuke vanakooliloogikat kulub kah ära. Aga logimisega läks tiba kiireks, sest just siis hakkas Matsimäe poolt kohale jõudma üks üsna lärmakas killavoor, jalad endal põlvini mudased. Igatahes pakkisime karbi kokku ja tekitasime maskeeringu ka peale. Tagasi tulles oli killavoor kenasti onni hõivanud ja ähkis. Ja pärast Simisalus tagasi olles tegime inventuuri: kulutasime ehk 2.5 tundi ja skoorisime aint 2 aaret, samas kui mujal oleks sama ajaga saanud ehk 70. Aga emotsioon on see, mis loeb, ja siin on see väsinud, aga rahulolev. Aitüma!

18 mai 2013 leidis Merike ja [alex]

Usun, et lisaks kõigile eelnevalt siin loginud inimestele pole mul midagi uut lisada.Seega leitud, logitud, tänud ja lähenemine Matsimäe poolt ning õues valitsenud temperatuur 26-28 kraadi jättis templi mällu.

18 mai 2013 leidis Vaimar [vaimar]

Loogiline, et eelmise aarde juurest edasi matkasime. Avastasime, et esimesed sääsed on välja ilmunud. Järelikult lõppeb ka parim matkaaeg Eestis. Õnneks sai eilsega ka mu puhkuseaeg läbi.
Oi kui pikalt sai otsida, rohkem ikka mõtelda kuhu 2001 aastal peidetud aare võib olla. Kaks korda proovisin loobuda.

Maeisaaaru, kuidas ma seda varem ei leidnud! Vihjeks, et koordinaat on jumalast täpne!
Marvetit tänan igivana aarde eest!

29 september 2012 leidis Liisa [blackwhite]

Suundusime aardele matkaraja Simisalu poolsest otsast ja plaan oli erinevaid huviväärsusi külastades jõuda Matsimäele välja.

Vett on soos praegu palju ja normaalne rada on pahkluuni muda. Osa lõike on läbitavad lohistades jalgu mööda turbahäguses vees ujuvaid lauajuppe. Sigapusma talukohta põikavat roigasteed ei leidnudki ja seal jäi kahjuks käimata. Kollassaare talukoht jäi kohe raja äärde, sealne vana ait on tõeliselt mõnusaks matkamajaks sätitud.

Ohusilla mäel asusin aaret otsima- geps näitas järjekindlalt sellisesse vesisesse kohta, kuhu minu arvates keegi aaret ei peidaks. Kindluse mõttes surkisin geokepikesega mõned katlased mättad üle. Mõte kuivemast kohast otsida oli õige ja praktilist mõtteviisi kasutades leidsin aarde, mille maskeering vist sügise edenendes aina kirjukuuelisemaks läheb. EVEJ.

Proovisime edasi suunduda mööda matkarada ja jõudsime Seli järve esimese kolmandiku kallast mööda läbitud- siis sai isu otsa. Esimene matk, mille olen pooleli jätnud :( Vesi oli kõrge saapa ülemise servani ja kitsad lauad ujusid aina sügavamates mülgastes. Ühelt laualt teiseni kobamiseks oli aga vaja harrastada pidevalt spagaati koos noorte kaskede kallistamisega. Möödaarvestus aga tähendas põlveni jalavanni. Kuna sama teed oleks pidanud tagasi kah veel taidlema siis pöördusime tagasi Simisalu suunas.

Samas Matsimäe poolt tulles on ilmselt ikkagi inimloomal võimalik kah kohale jõuda sest sealt suunast tulid meile vastu 4 matkajat koos kõrvuni turbase saksalambakoeraga. Või olid nad valinud mingi imelise kuiva marsruudi Vahesaare suunalt- ei tea...

Igatahes tore, et põneva matkaraja ääres on juhtumisi ka aare, mida otsida :)

22 september 2012 leidis Triin, Evelin ja [mooritz]

See aare on väga pikalt ja teenimatult oma aega oodanud. Alustasime oma matka Matsimäe karjääri poolt ja linnulennult tundus kõik ok, vaid tühine 2,43. Algus oli ka väga mõnus, ilus raba oma sügisrüüs, vaikus ja rahu. Kuni tornini oli mõnus astuda, üksikutes kohtades vajus mõni laud jala all ja jõhvikaid oli muidugi ka. Käisin ka tornis, oli ju vaja vaadata kaugusesse ja sügisvärve kõrgustest pildile püüda. Minu liikumiskiirus jäi teistele paljuski alla, sest oli ju vaja kõike jäädvustada tulevatele põlvedele ;). Kuni järveni saime ilusti edasi, siis läks aga olukord veidi kehvemaks, sest laudu näha enam polnud, vaid varbaga tundsid ,kus ta seal olluse all on. Aga veetase oli normaalne ja madalate kummikute omanikud said kenasti hakkama. Mina olin omale jalga vedanud ikka kalamehekummikud, et oleks ikka nö kindlapeale minek ja nii sain ikka edasi pildistada ja kaotasin vahel valvsuse ka, mis lõppes koperdamise ja puust haaramisega. Oi kui valus see haaramine oli, üks sõrm läks kuidagi valesti ja oli tegemist et mitte valust oiata. Aga egas see veel jalgade tööd seganud, ikka edasi -kui äkki oli teel üks takistus :P. Nimelt oli Triin teinud valearvestuse uue laua otsimisega ja võttis nüüd mudavanne ;). Andsin talle siis toekamad kaikad enda mugavamaks välja sikutamiseks ja peale mediteerimist hakkas ta taas pinnale kerkima.Edasiminek oli juba veidi ettevaatlikum, sest lauad olid paigast nihkunud ja ei olnud kohakuti, tuli ikka pikki samme teha, enne kui uue laua leidsid. Meie tubli rajaleidja sai aga veelkord mudavanne võtta, sest astus veelkord lihtsalt üle ühe laua ja teine oli hoopis eemal kõrval. See kord jäi ka viimaseks ja varsti lauad enam ei vajunud ka nii palju. Seli järvest kuulsime ka sulpsatusi ja lähenevaid inimhääli. Arvasime , et keegi tuleb meile vastu kuid need olid hoopis kalamehed, kes Seli järvel kummilootsikuga aerutasid ja kaelad õieli meid vaatasid kui ilmutisi :D. Varsti olime siis omadega mäel. Ja siis olid kohal ka "sõbrad" põdrakärbsed kes asusid meid kodustama ( olgu ette ära öeldud, et sellega me kuidagi nõustuda ei tahtnud). Ja siis läks tiirutamiseks :P, olime ju laudrajal suht otse pidanud liikuma, nüüd siis püüdsime teha need puudujäägid kõik tasa. Gps oli kindel , et aare asub vees, selles kõige mülkamas kohas. Aga ei olnud ju. Asusime hoolega silmadega otsima, et mida me ometi ei näe, osavamad nii 5 mintsaga leidnud ja meie raalime juba pool tundi. No lõpuks hakkas juba jamaks kiskuma ,siis helistasin ja sain teada, et jah sealt mülkast ei tasu ikka otsida. Ja siis hakkasin lihtsalt süsteemselt neid nö sadu peidukaid üle kontrollima. Nüüd sain juba teisest kohast geokepikesega torkides tuttava hääle kätte. No muidugi ,nii silmapaistmatust kohast olin enne lihtsalt mööda kõndinud, kõrvalt vaid otsinud ;). Kuna aare oli seest suht märg, siis vahetasin kenasti lapitud karbi uue ja tiba väiksema vastu( 0,75l), hallitanud asjad said aardest eemaldatud ja logiraamatule panin ka kindluse mõttes uue gripi ümber.Vanad mittetöötavad pastakad said samuti ära võetud ja uus helesinine asemele( paremat ei leidnud oma kotist). Nüüd sai veel pilte tehtud ja tagasitee võis alata. Lauad olid nüüd juba tuttavamad ja nii nad end enam jalgade alt ära ei keeranud. Ja kuidagi lühem tundus tee ka :). Ja jõhvikad, mis enne söömata jäid rändasid kenasti suhu. Mõnus... Tagasi parklas olime tund peale matka alustamist mäelt, seega läks kogu matkaks kuskil 3,5 tundi ja 7,39 km (sellest kilomeeter vist kohapeal tiirutamisest :P). Tegime sissekanded ka kohalikku logiraamtusse matkaraja alguses. Väga vahva matk oli, olen nõus seda igal ajal kordama :D

22 september 2012 leidis Evelin, Merike & Triin [linnapreili]

1417 - leitud ja logitud.

3 august 2011 leidis Lauri [algaja]
Proovisin siis mitteleidmise puhul teiselt poolt seda rada. Algus oli ilus. Päike paistis, linnud lõugasid, mugud kah. Ajapikku jäi mugude lalin vaiksemaks. Laudtee oli vinge. Mitte mingit pidi polnud lauad kinnitatud. Varsti läks märjemaks. Siis tuli torn. Hakkasin juba põdema, et kas see lauateema ikka läheb edasi. Läks. Niiskus läks ka edasi. Järve ääres, see oli umbes 2 km aardeni, läks asi viletsamaks. Nimelt vajusid lauad vee alla. Õnneks on rabavesi tume ja seega kadus laud nägemisväljast. Jalaga kompides sai aru, et veel on laud olemas ja nüüd peaks kuskilt kõrvalt hakkama uut otsima. Nimelt polnud kõik lauad näha. Osadel oli mingi hunnik rohtu peale vajnud. Sellist asja oli umbes kilomeeter. Kusjuures pool kilti oli selline kus kummikuservast jäi puudu umbes 4 cm. Pidi lühikeste sammudega ja maru rahulikult minema, muidu lainetaks vesi kummikusse. Ei tea kaua seal aega läks aga mingil hetkel tabasin end teab mitmekümnendat korda ümisemas Kukerpillide laulu "Iga asi ükskord lõpeb otsa ..." Vahepeal leidsin infotahvli, mis mainis, et ületate mingit kraavi moodi asja, mis ühendab Seli järve ja Jägala jõge. Mõtlesin, et kui see asi on alles kraav, et mis mõõdust siis jõgi veel hakkab .... Umbes 600 meetrit enne aaret toimus progress, lauad vajusid vähem vee alla ja osad ei läinudki enam pealtpoolt märjaks. Siis olin kohal kah. Karbiga läks ligi 5 minutit ära. Ja kuigi ma teadsin, et karp on katki ei suutnud ma ikkagi mingit asendustünni leida. Õigemine tuli see alles autost väljudes mulle meelde. Tirisin siis teibirulli kaasa ja lappisin augud teibiga kinni. Ilmselt see liim seal pikalt ei püsi aga hetkel on aardekarp seest peaaegu kuiv. Tegin mõned pildid ja olin maru rahul, et see aare lõpuks leitud on. Ikka väga mitu aastat olen mõelnud sinna minna. Siis tuli teine mina ja ütles, et kle eesti mees mida sa krt kekkad siin, tagasi läheb sinu asemel keegi teine või ? Nojah. Kusjuures tagasitee tundus palju lühem ja see vees solberdamine läks ka kuidagi libedamalt. Mingi katkise tiivaga part tilberdas seal. A vbl oli vägaväga väsinud. Igatahes lendu ta ei kippund ja kui oli minut meeter eemal siis ei viitsind enam liigutada. Kummikut ei saanudki seest märjaks. Parklasse jõudes oli juba väga hämar aga enne seda oli hetk kus kõik asjad olid vait. Mitte ühte lindu, looma, putukat, veemulinat. Täitsa tore oli tegelikult. Teepikkus oli kokku 7 km ja aega läks kuskil 4 tundi.

2 august 2011 ei leidnud Lauri [algaja]
Trügisin Simisalu parklasse ja mõtlesin natuke. Ikkagi hakkasin minema. 200 meetrit, siis tulin tagasi ja panin kummiku jalga. 200 kunii 800 meetrit oli vesi. Algul väha siis rohkem, kui üle kummikuääre hakkas minema siis mõtlesin ümber. Aardeni oli veel 2,5 km ja kohe kuidagi ei ahvatlenud seda ujumiseteemat arendama.

29 mai 2011 leidis Allan, Marti, Leelo [iksid]
Aarde otsimine kujunes päris meeldejäävaks. Üks meist sai vööni märjaks, aga ei hullu. Pokuvälja ületamine oli ka päris meeleolukas. Ja otsimine lõputult kaua, aga lõpuks ikka leidsime. Ja kui hakkasime ära sõitma, nägime karu koos pojaga, õnneks olime ise juba autos ja fotoaparaadi asemel sai gaasipedaali otsitud. Aitäh seikluse eest.

21 september 2010 leidis Hans [osseth]
Sain täitsa märjaks kohe. Aga oli lahe soos olla :) Aare oli tõesti hästi maskeeritud. EVEJ!

6 juuli 2010 kommenteeris Triin [trine]
Praegu on ruudukujuline külmikukarp, ca liitrine.

6 juuli 2010 kommenteeris Lauri [algaja]
Mingit aimu karbi suurusest/kujust ?

6 juuli 2010 kommenteeris Imre ja Airi [triick]
Aardekarbis on auk ja karp vajab väljavahetamist. Järgnev geopeitur või aarde omanik võiks uue karbi kaasa võtta.

6 juuli 2010 leidis Imre ja Airi [triick]
Auto jätsime juba tuttavaks saanud RMK lõkkeplatsile aardest mööda rada minnes umbes 3,7 km kaugusele. Lõkkeplatsilt edasi astusime jala. Kandsime oma nimed viisakalt külalisteraamatusse ja suundusime rappa. Vett oli võrreldes möödunud korraga tunduvalt vähem ja sandaalid sobisid tänasesse olukorda ning sooja päeva ideaalselt. Kuni järveni oli rada mugavalt läbitav. Päike paistis ja kuumutas nagu ahjus. Kuid alates järvest kasvas taimestik kõrgeks ja häiris tõsiselt käimist. Antud matkarada ei ole kohe kuidagi linnainimesele sobiv ja rännak kujunes parajalt raskeks. Kohapeal liitus meiega seltskond putukaid, kes ei olnud kohe mitte väljas aarde nimel. Nemad tahtsid ikka osakese meist. Umbes kümmekond minutit vaatasime ringi kuni aarde peidik viimaks silma jäi. Aardekarbis on auk ja karp vajav väljavahetamist. Seejärel suundusime kiirelt putukatemerega võideldes tagasi. Aitäh.

1 juuli 2010 leidis Triin [trine]
Esiteks proovisin 1,2 km pealt otse minna, tutvusin heinamaaga, mille ühes otsas on loomade talvine söötmisplats, teises soolak ja kolmandas vaatlustorn. Ühtegi neist kasutamata sattusin ninapidi vastamisi mägraga. Nii kena loom, ei mäleta, et oleks varem kohanud. Edasi läks juba väga sooks ja tundus siiski parem mõte matkarada üles leida. Nii alustasin laudtee-matka Matsimäe otsast, mis tegi raja pikkuseks aardeni u 3 km. Kägu ikka veel kukkus, murakad olid juba punased. Kuiva jalaga pääseb praegu aardeni küll, ehkki see laudtee pole kaugelt säärane eurorada, nagu Viljandi- või Pärnumaal näha saab. Aarde leidmisega läks väga kaua, eeldasin, et vana aja aarded on sügaval maa sees või hiiglasliku kuhja all: ei midagi sellist, viisakas karbike väga looduslähedase maskeeringuga. Karpi on altpoolt veidi näritud, auk sees, sisu oli siiski korras. Võtsin päikest, jätsin tühised muremõtted.

8 mai 2010 ei leidnud Imre ja Airi [triick]
Kuna Airi oli Põdraraja aarde juures avastanud oma kummikute veepidamatuse, astusime tavaliste matkajalatsitega aarde suunas. Kohati oli laudtee õrna veekii all, mille ületamine olulisi probleeme ei tekitanud. Kuid pea kilomeetri kaugusel aardest ulatus vesi laudteest juba liialt üle ja me otsustasime tagasi pöörduda, et kuival ajal uuesti tulla.

27 detsember 2009 leidis Kris, Tarmo ja Martin [gpseurope]
Noo mis siis ikka. Ilm enamvähem, aare auutost natuke üle kilomeetri maad rabas. Võtsime ette ca 2tunnise rabamatka, keerutasime natuke, st ilma gpsita meid metsa lasta ei tohi. Koha saime kätte ilusasti, marssisin nulli ja siis pärast alles sain aru, et olin just üle jõe jalutanud. Nullis natuke otsisime, 30 cm lund sai maapinnalt eemaldatud nii mõneski kohas. Pärast olid jalad ikka mõnusalt valusad. Üks siin kurdab tänagi veel põlvevalu. Tore matk oli, hea et nii pikki sel peval enam ette ei tulnud. EVEJ

12 november 2009 leidis Raivo [raivo]
Olen mõni aasta tagasi läbinud Sikemäe talitee nii et tossud jäid kuivaks, seejärel Sikemäe suvetee paduvihmas nii et hamba allgi kuiva kohta ei olnud. Sellel matkarajal olin viimati 1978 aastal. Täna alustasin Matsimäe poolt. Kui uskuda raja logiraamatut siis käidi siin viimati kolm nädalat tagasi. Kuna GPS puudub sai kodus tehtud kõva eeltöö. Sellest oli ilmselt abi kuna aarde leidsin teisest kohast kuhu vaatasin mõne minutiga. Logimise ajal jäin vahele Simisalu poolt tulnud RMK töötajale.Tutvustasin talle lühidalt geopeitust ja logiraamatut. Tema läks Simisalu, mina Matsimäe poole tagasi.

19 september 2009 leidis Renate [peetrionu]
Jalutasime kohale Matsimäe poolt. Poolel teel alustasid põdrakärbsed rünnakut. Tore, et laudtee värskendamine on valmis - ahvirajal turnimise asemel saab kraavi ületada nüüd ka silla abil.
EVEJ

16 september 2009 leidis Maario & Hanno [hanno5000]
Ragistasime pimedas otse läbi metsa ja mõne märjema koha täpselt laudteeni, sealt oli juba lihtne nullini marssida. Otsida tuli siiski päris kaua, vihjepilt on ajaga ikka hoopis teise välimuse saanud, kuid kätte ta saime. EVEJ.

16 september 2009 leidis Hanno & Maario [loom]
Meie aarderetke esimene aare. Logitud sai umbes 22.30, ehk siis loomulikult öösel. Aardele lähenesime OTSE.. jalgu märjaks ei saanud, kuid tegemist oli vahepeal, et end võsast läbi murda. Aardest EV ja EJ

2 september 2009 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Kui olime eelmiste leidjate ja mitteleidjate logid läbi lugenud, valmistasime vaimu ja sisendasime endale, et kaelani märjaks saamine ei olegi mingi probleem. Valisime kolmest lähenemisvõimalusest meie sõiduga kõige paremini sobiva, parkisime auto ja siis otse sohu. Algus oli lõbus, esimesed paar kilomeetrit saaks ka kingadega hakkama, kui tasakaalutunnetusega kõik korras on. Hiljem läks asi tõsiseks ja kummikud olid ikka vajalikud. Aarde leidsime nulli lähedalt (alla 10m) traditsioonilisest peidikust. Lisaks aardele leidsime sirmikuid, võiseeni, kaseriisikaid, kukeseeni ja mõned kuuseriisikad. Tulevastele otsijatele - aja jooksul muutuvad paljud asjad teistsuguseks, vahetavad kohta või hävivad, samuti ei tohi unustada, et kõik siin maailmas on suhteline. V: pastakas, J: nööbid (3+3), märk Metsaga mestis, porgandid kohalikele metsaasukatele.

20 august 2009 leidis Kairit, Ahti ja Priit [otsingul]
Tutvustasin Kautla metsi õele ja õemehele ning sai ka Ohusilla aaret teist korda otsitud. Seekord tutvusin eelnevalt logides olevate piltidega ja nii oli leid vägagi lihtne. Peidukoha raskusaste oleks GP juhendi järgi pigem 2.5 või 3.0, sest maskeering on peaaegu loodusesse sulanduv. Maastiku raskusaste seevastu on tunduvalt madalam, sest otse minnes kulub vast 10 minutit, kuigi metsaradu sel juhul tõesti kasutada ei ole. EVEJ.

21 juuli 2009 ei leidnud Grete ja Priit [otsingul]
Olime tütrega seal lähedal seenel ja tekkis mõte Ohusilla aarde juurest läbi põigata. Autost aardeni 1km ja kohapeal tegelesin peamiselt vaatlusega, sest peidukoha raskusaste 1,5 kaevamist ei eelda. Ei leidnud sellise raskusastmega peidukat ning kui ka piksejumal hakkas tugevamalt trumme põristama, siis otsustasime seekord lahkuda. Hiljem logidest lugesin, et ei ole enam sugugi 1,5 raskusastmega. Pole hullu - Kautla metsad, sood ja rabad on niigi mõnusad rändamiseks, et sinna lähen veel tagasi.

12 juuli 2009 leidis Jaanika ja Elvis [ullunt]
Plaan Ohusillale minna valmis juba laupäeval.Öösel sadas ladinal vihma ja hakkas tunduma, et minek jääb vist ikka ära.Hommikul paistis päike aga õnneks täiel võimsusel.Autole hääled sisse ja minek.Plaanisime läheneda kõige lühemat teed pidi,läbi metsa.Auto sai jäetud sobilikku kohta ja rännak algas.Ruttu sattus meie teele ette kraav, mille ületamine läks libedatel puudel õnnelikult.Keegi kraavi ei kukkunud.Edasi minnes jõudsime lagedale väljale mis lausa kubises murakatest.Sai siis tehtud vahepeatus nende korjamiseks.Oleks ikka pidanud suure ämbri kaasa haarama,igaksjuhuks kaasa võetud saslõkiämbrid täitusid kiiresti.Jõudes laudteeni suundusime esialgu Matsimäe poole,kuid suht ruttu otsustasime siiski teisele poole tagasi pöörata.See otsus oli ka õige.Peagi jõudsime ka õigesse punkti.Peale viie minutilist otsimist leidiski Elvis aarde.Aare korras.EVEJ.Kui enne olid meid tüüdanud kärbsed ja parmud,siis siin ei andnud asu sääsed.Alustasime tagsiteed autoni.Raba peal ahvatlesid meid endiselt murakad.Kui kraavini jõudsime,loomulikult mitte samasse kohta kus enne üle olime tulnud,proovis Elvis ära ka selle kuidas poolest säärest kraavimutta vajuda(õnneks kummikutega).Sellega meie seiklus seekordsel rabamatkal ka lõppes.Autoni jõudsime ilusti.Koju lastele sai auto juurest korjatud veel ka karbitäie metsmaasikaid, mida leidus seal ka rohkesti.Järgmisel aastal teame kuhu tulla.Aitäh peitjale.

24 mai 2009 leidis Ove [ove]
Võtsin ette uue katse leida Ohusilla aare, mis mul neli aastat tagasi leidmata jäi. Lähenemiseks asutasin taas lühimat teed, ehk jalgsi kilomeeter otse aardeni. Ka seekord tundus otsimine lootusetu aga leidsin aarde siiski vähem kui poole tunniga. V:helkur, J:tulemasin.

2 mai 2009 leidis Peetrionu [peetrionu]
Kuna ilmateade rääkis rekordiliselt madalast mereveetasemest, otsustasin vaatama minna, kas rabas on samuti vesi madal ja kas kummikutega jäävad seekord jalad kuivaks. Enamvähem jäidki.
Alustasin Simisalu poolelt. Enne Ohusilla mäge ja peale seda olid tublid inimesed laudtee renoveerimisega alustanud. Aare tuli raskelt, sest hakksin puude all GPS näidule järele jooksma. Vahepeal piilusin läbi telefoni aarde kirjeldust kuna paberkandjal seda kaasas polnud. Logide vaatamisega ei saanud hakkama. Tegin lõigust "... aare paikneb Simisalu-Matsimäe matkaraja keskel Ohusilla mäeinfotulba lähedal..." valed järeldused. Arvasin, et mine tea äkki 2001 aastal näitasid GPS'd sajameetrise täpsusega. Seepeale tuustisin mõnisada meetrit edasi puust mäeinfo tulba ümbruses.
Kaotasin mõne tunni pärast lootuse ja jalutasin Matsimäe suunas edasi ja siis tagasi.
Jalutamine loksutas midagi olulist paika. Kui tagasiteel GPS näitas rajalt aardeni 8m, siis lihtsalt läksin ja võtsingi 8 meetri juurest puu tagant aarde. Kilekott oli pisut aarde all olevas jääs kinni aga aare oli kuiv.
EVEJ

5 oktoober 2008 leidis MetsJeesus, Tanel, (Aivar) [metsjeesus]
Mis hullusti, see uuesti. Kuu aega hiljem uuele katsele pisut kompleksivabama meeskonnaga ning täies koosseisus kummikutes...

Ilm oli seekord fantastiline, raba sügiseselt kirkate värvidega ning pakkus ohtrat jõhvikasaaki. Tänu kummikutele läks Seli järve kaldariba edukalt kuni jõudsime kraavini. Kuskil allavoolu paistis mingi sinine köis, kraavist läks aga üle paarist kasest improviseeritud purre. Astusin sammu, astusin kaks ja purdekene katki praks... Minu 40-cm kummikud, mis olid mind kuiva jalaga Peeter I'ni toimetanud seekord ei päästnud ja Tanelil-Aivaril loomulikult nalja kui palju... [censored]... [highly censored]... Pole vist üleliigne mainida et kraavis voolav ohtra mudalisandiga ollus oli märg, tavalisest vanniveest pisut jahedam ja lõhnas huvitavalt. BRR. Kiire riiete väänamine ja vahetamine ning siirdusime vaatama, mis see sinine köis siis on. Selgus et igat toimiv Tarzani-sild, kus Aivar andis loobumisvõidu. Peale silda muutus n.ö. matkarada juba lausmülkaks ning taevas hakkas kiiresti hämarduma. Lõpuks Ohusilla mägi ja teadmine et varandus asub mingi puu ligiduses. GPS näitas jälle loomulikult Rakvere aiateibaid ning Tanel muutus tumenevat taevast vaadates üha murelikumaks ja murelikumaks... Lõpuks õnnestus mul leida see kõikse õigem puu ning kiire logimine... Tagasitee möödus peaaegu pilkases pimeduses mööda mädasood. Kuna looduses kipub teadupärast valitsema tasakaal, siis lõpetasid ka Aivar ja Tanel matka mõnevõrra niiskematena...

Aare heas seisukorras, jätsime 3.Sünnipäevast pärineva rohelise mao, võtsime Nato 2000 CD (surmigav ja omab haiglast vajadust maisnasse n ühikut sodi installida).

6 september 2008 ei leidnud MetsJeesus, Tanel, Heido [metsjeesus]
Kuna eelinfo oli et tegu on matkaraja ja laudteega, mis võib Simisalu-poolses otsas peale vahepealsseid suuri vihmu olla pisut vesine, otsustasime üritada läheneda aardele raja Matsimäe-poolsest otsast. Esimene jupp laudteed oli pisut harjumatu (laud siin, laud seal, vahepeal mudaaugud) kuid läbitav kuiva jalaga ka tavaliste matkasaabastega. Kui jõudsime aga Seli järve rannikule, sai kiiresti selgeks et siit edasi matkasaapad ei garanteeri kuivi jalgu isegi Väga Hea Tahe... Kuna sadas ka üha tihedamat ja tihedamat seenevihma, kasvas kaasGeoPeiturite nurin nii suureks, et otsustasin ohates otsad ümber pöörata ja proovida mõni teine kord...

17 august 2008 leidis Lembit ja Ave [polekala]
Olin matkarada edasi-tagasi läbinud eelnevalt juba 2 korral ning teatsin seega täpselt, mis ees ootab. Nendel kordadel aga ei teadnud ma geopeitusest ega aardest veel midagi. Seekord oli vee tase suhteliselt kõrge ning kohati ulatus see u pahkluuni või veidi peale. Samas sai ka otsimisega u 20 minutit vaeva näha, kuna metsa all jooksutas GPS täitsa usinalt ringi ning näitas viga 6-7 m. Lõpuks õnnestus toika-meetodil ikkagi peidupaik tuvastada. Kiire logimine, asjade vahetus ja parmu-kärbse pilve all tagasiteele. J- pastaka; V- pabertaskurätikute pakk.

15 juuni 2008 leidis Rain [taiks]
Kindlasti üks eesti raskemini ligipääsetavaid aardeid. Mitu kilomeetrit tuleb läbida läbi soo. Ka jalgratas eriti ei aita, sest niikuinii tuleb ratast enamus aega seljas vedada. Õnneks ei ole tänu madalale veetasemele praegu väga märg. Kuid väga palju on mahakukkunuid puid. Siiske jõudsin õnnelikult kohale. J: Helkuri. V: Scotland geocoini. Järgmine nädalavahetus lähen Pärnumaale, siis peidan sinna kuhugi. Võib-olla sinna Ohusilla aarde juurde mitte keegi mitu aastat ei satu. Nagu näiteks pole 2007 a. ühtegi aardeleidu!

11 mai 2008 leidis j444 [joonas444]
lähenesime seekord lõunast. kõige keerulisem osa kogu rajast on see, mis kulgeb mööda seli järve kaldaäärset ala - samas, sinna on tehtud väga lahe kraaviületamiskoht. minge vaatama! aga kõige parem tunne on ikka peale seda leidu, mis eelmisel korral saamata jäi. aastatagune võlg on seega kustutatud. lihtne peidukas tegelt ju. aare ok, jätsin geomündi. ning naljakas oli vaadata, kuidas viimase 3 aastaga on aaret leitud logiraamatu põhjal sama palju, kui 10. mai 2008. jooksul.

10 mai 2008 leidis Birgit, Kati & Paavo [speedy]
Kuna ilm oli lihtsalt võrratu, tekkis meil kange tahtmine juba enne võimsaks kujunenud sündmusaaret looduse rüppe sukelduda. Hea võimalus oligi lähistel asuvat matkarada külastada. Valisime lähenemiseks alguse Simisalu poolel, alustades matka lahtiste jalatsitega. Kohapeal lugesime põgusalt ka infotahvlit, mis ütles, et väga tõenäoliselt saab jalad märjaks. Esimese paarisaja meetri peal ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga juba tuligi esimene mülgas. Jalatsivahetus kaasavõetud kummikute vastu oli ka edaspidi korduvalt abiks. Rada ja kohalejõudmine oli väga meeldivalt lihtne. Sirgel metsasihil nägime kedagi vastu tulemas. Kuna üks neist oli väiksem ja teine naine, pakkusin juba väga kaugelt, et kindlasti Mari ja Siim. Kohakuti sattudes soovisime jõudu ja lõpuks ei üllatunud me eriti, kui lugesime logiraamatust Marx303 äsjase külastuse välja :) Enne aaret uudistasime veel RMK majakest ja kergitasime kaevuluukigi. Nullis ei tulnud otsidagi - tark masin taskus viis täpselt kohale ja teise puu juures, kus ma varbaga maad katsusin, kuulsingi oodatud vastukaja. Logisime, rikastasime aaret GP juhendi ja logiraamatut mini-grip kilekotiga, tähistasime aardeleidu õunasöömisega ja hakkasime taas sammuma. Tagasiteel testisid kaks kena naist :) metsa püstitatud poomidel tasakaalu. Kokku võttis matk - koos põgusate uudistamistega siin-seal - aardeni aega tunni ja tagasi veelgi vähem. Täpselt nii palju, kui meil aega oli.
Aare korras. Eemaldasin vaid CD-lt ümbrise, mis karpi ei mahtunud ja kilekotti lõhkus. J: GP juhend ja kaks Simpeli SIM-kaarti. Aitäh mõnusalt ohutusse kohta kutsumise eest! :)

10 mai 2008 leidis Mairi ja Priit [maipri]
Lähenesime aardele matkaraja lõpp punktist. Laudtee oli lünklik :D ja oleks pidanud võtma infotahvlil olevat soovitust, et parem on panna kummar jalga, sest jalad saavad märjaks nii või naa. Mairil oli matkasaapad mis tõrjuvad vett aga mina vaatasin, et päike paistab ja ilm on ilus ja ehk jäävad jalad ikka kuivaks. Pärast 400 meetrit lünklaudteed olid mul jalad märjad :D aga see polnud takistus. Marssisime edasi nulli poole. Vahepeal kadus laudtee sootuks ja liikusime edasi tunde järgi (gps oli lihtsalt välja lülitatud). Olles üleatnud väga laheda siniste köitega silla moodi asja kahlasime omast arust nulli poole edasi. Pärast mõnigast matkamist kontrollisime GPS-i ja oh üllatust, me olime ca 700m valele poole marssinud. Ots ringi ja tagasi nulli poole. Peaaegu aarde juures õnnestus Mairil napilt rästikust üle astuda ilma teda märkamata. Siis kui ma ta tähelepanu sellele juhtisin sai kõvasti nalja :P
. Võtsime aarde ümber ära 2 räbaldnud ja katkist kilekotti ning noppisime metsaalt mõned pudelid kokku mis seal vedelesid. Logisime kell 13:47.
V: klaaskuuli
J: Zorro märk

10 mai 2008 leidis Mari ja Siim [marx303]
Pärast Priitu ja Mairit, keda me ei kohanud, ja enne Paavot koos 2 kena naisega, keda me tagasiteel trehvasime, leidsime Siimuga aarde. Tegelikult leidsin mina, sest Siim tegi Pähklijäneste suguharu pealiku tantsu, kuna oli endale püksisäärde mõned sipelgad saanud. Pärast tuli välja, et puugi ka. Aarde leidmine võttis natuke aega, see ei olnud minu poolt esmajärjekorras kahtlustatav koht. Jätsime draakoni ja võtsime kreemi. Matk oli väga vahva, tossudes saime majani kuiva jalaga; järgmises soos said varbad märjaks. Soovesi oli aga mõnus ja soe. Autos ootasid meid teised jalavarjud, nii et Siim jooksis edaspidi mõnuga läbi pori. Aitäh!

4 mai 2008 leidis Rain, Sten, Pätu [rain]
Tegime väikese matka Matsimäe-Simisalu matkarajal, mis läheneva äikese tõttu jäi lühemaks kui plaanitud. Hiljuti sai soetatud GPS seade ja astusime nüüd siis ka Geopeituse mängijate rivvi. Mingeid vihjeid meil peale koordinaatide polnud ja otsisime oma 10 minutit enne kui leidsime. Loodetavasti varjab tärkav kevad kõik meie jäljed ruttu;-) Aare on mitmete kilekottide sees ja täitsa korras. Ei võtnud seekord midagi ega jätnud ka.

13 jaanuar 2008 ei leidnud telc [telc]
Järjekordse pimeda metsa jalutuskäigu ülivõimsaid emotsioone tumestab vaid leidmata aare. Läksin Simisalust rajale - kuu ja tähed särasid, lombid olid põhjani külmunud, raba kandis. Kulgesin vaikselt, mõtlesin, kuis siin kunagi talvel hobuste ja regedega liiguti... lugesin infotahvleid ja nautisin vaikust. Külastasin ka majakest. Gps näidas nulli mäe peal, mis kahtlemata oligi Ohusilla mägi. Tuhnisin seal roppumoodi ringi, kuid tulemus oli gps-i näiduga võrdne ümmargune null. Telefoni olin ka igaks juhuks autosse maha unustanud :( Pärast väga pikka tuhnimist, kus vahepeal otsustas ka gps tola mängida ja väitis, et tema näitab minu asukohta 80m täpsusega, ujus seljaajust välja märksõna "infotahvel". Pühkisin mäeharja mööda edasi, et järgmist tulpa leida. Jäi ette üks valge silt, mille kvalifitseerisin teeviidaks ning põrutasin edasi leidmaks varasematega sarnanevat infotulpa. Oligi selline. Ohusilla oli peale ka kirjutatud. Tuhlasin ka sealkandis põhjalikult. Siis panin hõlmad vöö vahele ja lonkisin tagasi auto juurde. Sinna lähen ma igatahes uuesti.

5 jaanuar 2008 leidis Pille- Riin ja Ermo [pioneer]
Ilus päikesepaisteline ilm lausa ajas loodusesse! Aare korras. EVEJ.

20 oktoober 2007 ei leidnud Peetrionu [peetrionu]
Oli märjavõitu jah. Pimedas sai laudrajal kahe laua otsa vahelt puusani sisse astutud.

26 mai 2007 ei leidnud j [joonas444]
aga mulle selline matkarada meeldis. selline metsik variant. tegime väga meeldiva tiiru simisalust (või mis ta nüüd oligi...) seli järveni ja loomulikult ka tagasi. muidugi millalgi sügisel mingis mülkas ukerdada vist väga tore pole...üks väga lahe maja oli kah poolel teel seli järveni, raja ääres. vaatasime sisse - kõik elamiseks vajalik oli olemas, ülilahe onnike! aaret, nagu selgub, otsisime pisut valest kohast, ehkki ka tegeliku asukoha läheduses tuulasime pisut. teinekord siis...

17 august 2006 leidis Triin, Teele, Heleliis ja Miki [liinu]
minu täiesti esimene kokkupuude geopeitusega. peab mainima, et oli vägagi meeldejääv öine rabamatk. ülejäänu on juba eelnevalt kirja pandud Miki ja Nublu poolt.

17 august 2006 leidis Teele, Heleliis, Triin ja Miki [nublu]
Matk läbi raba oli väga mõnus. Alguses sai aaret, koordinaatide ebatäpsuse tõttu, valest kohast otsitud. Õige asukohani jõudsime juba pimedas. Taskulambid olime muidugi autosse jätnud ja otsimine toimus telefonide valgel, kuid mingi hetk, kui juba lootus hakkas kaduma, sai aare leitud. Tänud peitjatele ilusasse kanti juhatamast.

17 august 2006 leidis Miki, Heleliis, Teele ja Triin [miki]
Kõigepealt oskasime taskulambid autosse maha unustada ja vudinal viimase õhtupäikesega rajale minna, siis dd mm.mmm formaadis koordinaadid juhatasid kuskile koha peale mis ei klappinud logidega. Kui veast aru saime, siis tuli välja, et kilomeetri jagu veel edasi.. nii kaugele juba tuldud, siis läksime edasi. Eks see aarde leidmine (22:57) käis ka rohkem mobladega valgustades, samamoodi ka tagasitee. Ei võtnud midagi ja jätsime SEB'i pastaka.

19 november 2005 leidis Seltskond terviserajaläbijaid RMi ITOst [leenu]
See aardeleid oli tegelikult minu päris ESIMENE, mille juures ninapidi olin. Tuleb tõde tunnistada, et sealt ma selle pisiku omale algselt ka nahavahele vist sain:) Matk sinna tundus tõelise metsavendade õppusena ja minus süvenes iga hetkega veendumus, et kindlasti lõpeb kuskil läheduses Erna retk, sest maastik oleks selleks igati sobilik.

19 november 2005 leidis Rm Ito [gratos]
Hilissügisese rabamatka käigus sai poole matka peal väike söögipaus tehtud ja ka aaret otsitud.

19 november 2005 leidis Aigar, Sven, Tarmo, Katriin & Co [katsulas]
Rabamatk sai uue definitsiooni - ujumine kaskede ja mätastega. Vett oli lihtsalt piisavalt ja pisut rohkemgi - kellele kummiku ääreni, kellele puusadeni. Kuivemale ja kõrgemale kohale sattudes hakkas teadlikum kontingent mõtlikult, silmad peopessa suunatud, ringi jalutama või tegi hoopis lähemat tutvust lähedaste urgude ja avaustega. Üks kirjasõna kaalus lõpuks teise üle ja nii see aare leitud saigi. Jätsime kuivatamiseks paki taskurätikuid, endale ei võtnud midagi.

19 november 2005 leidis grupp uitajaid [maakas]
RM ITO oli raba- ja soomatkal ning kuna seltskonnas oli ka arvestatav hulk aardeotsijaid, otsustasime ka Ohusilla aarde üles otsida. Otsijate seltskond oli muljetavaldavalt suur: Maire, Riho, Kadi, TarmoT, Siret, PriitH, Andri, Sven, Erkki, AndrusS, Tiia, Helen, Eva, Aigar, TarmoL, Katriin, AndrusP ja matkajuht Kalev. Oleks veelgi suurem olnud, sest veidi varem oli sellest kohast mööda tuhisenud kolmik Meelis, Alek ja Boris. Aga meid oli piisavalt. Üks osa siirdus otsima infotahvli juurde, teine nullpunkti ligidale. Peale umbes 10-minutilist otsimist tuli algselt infotahvli juurde läinud Aigar nullpunkti juurde, vaatas ühe puu poole, siis teise puu poole ning tõmbaski aarde efektselt peidukohast välja. Nohustele ninadele jätsime paki taskurätikuid. Kaasa ei võtnud midagi.

30 oktoober 2005 ei leidnud Siim ja Ove [ove]
Selle aarde juures pidasime eelnevaid logisid lugedes aardeotsimisest raskeimaks aardeni kulgeva tee läbimist. Tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Kasutasime aardele liginemiseks lühimat võimalikku teed, mis viis üle kraavide ja veidi lumise ning soise metsaaluse matkaraja pöördepunkti. Aaret otsisime nii nullpunktis kui ka Ohusilla mäe sildi ja infotulba juures, ühtlasi kammisime läbi oosi mõlemad servad kuid aaret leida ei õnnestunud. Võimalik, et otsinguid segas ka lumi.

21 mai 2005 leidis Nuuskurid [nuuskur]
Nuuskurid Moonika, Liina, Triin, Kristjan, Aivo, Sulev ja neljajalgne noornuuskur Nero koos Märdi ja Effiga. Mis seal ikka rohkem seletada, rohked elamused, millest eelpool jutt, leiavad kinnitust ka meie poolt. Kes paljajalu, kes kummikutega (asjata), kes plätudega (oht ilma jääda). Lahe igaljuhul. Aardest võtsime 5 kroonise mündi, asemele sai ka midagi aga teekond oli nii "tõsine ja vesine" et läks meelest mis täpselt. Edu järgmistele, kindel meel ja teotahe on igaljuhul olulised kaaslased, neid ei maksa koju jätta ;)!

21 mai 2005 leidis Nuuskurid, Märt ja Ef [nodsutours]
Mina olin üks paljasjalgsetest :). Hetkel, mil rada kadus ning märg võimust võttis, jätsin botased kuivemale mättale oma aega ootama... Ja nii kulgeski edasine paljajalu, kindel meel ühes, et aardeni peame jõudma. Kui aga rada olematusse kadus, lugematu arv kordi põlvini kuhugi millessegi vajutud sai, märkamatud puurondid alatasa valusalt tallaaluseid torkisid, põdrapabulad varvaste vahelt välja lirtsumas (ei seal poln'd mahti jälgida, kuhu astud, peaasi, et vähe kuivem koht näis), ei tundunudki alguses paljutõotavana näiv retk kaunis rabas ühtäkki enam eriti ahvatlev. Samas oli see omamoodi koomiline ja seikluslik, midagi uudset minu jaoks... Taasavastatud laudtee tõi sära silmisse :) Ja nii ei läinudki enam kaua, kui aare käes! Tagasiteel vaatasime veel üle oma eksimuspunkti, ja no ausalt öeldes ei olnudki muud võimalust... Edu järgmistele jäljeküttidele!

21 mai 2005 leidis Nuuskurid, Ef ja Märt [mart]
Lähenesime aardele matkaraja Matsimäe poolsest otsast. Juba matkaraja logiraamatust selgus, et üritus võib kujuneda põnevaks, kuna eelmised sissekirjutanud teatasid, et kuiva jalaga pääseb vaid 13. infotulbani, mis alles umbes poolel maal sihini. Nii ka oli. Edasi kadus lagunev laudtee maapõhja ja muutus täiesti olematuks. Näha oli vaid oletatav matkaraja suund ja nii me siis liikusime, kord mättalt mättale hüpates, kord meetermaad rappa vajudes. Mõned meist liikusid edasi paljajalu, mõned plätades, mõni proovis, kuidas kummikut kätte oleks saada vesisest turbasulbist. Ja nii me mingil hetkel matkaraja oma jalge alt kaotasimegi. Kõik 3 kaasasolnud GPSi näitasid, et kaugeneme aardest aina. Kuna rada nagunii olemas ei olnud, siis otsustasime peale mõningast ekslemist, et keerame suuna otse aardele läbi ürglooduse. Ja oh imet, mõnesaja meetri pärast jõudsime välja laudteele, mis meid juba õigesse kohta viis. Aare sai leitud suurema vaevata, panime talle uue karbi ja logiraamatu, lisasime veel klaaskuule, ära sai võetud 5kroonine münt.

7 mai 2005 leidis Sirje, Vanilla Ninja ja gpsitu [gpsitu]
Sai tehtud üks tohutult põnev matk läbi muda ja vee Ohusilla aarde leidmiseks. Alustasime kell 11:30 Simisalu vaatetorni juurest ja jõudsime oletatavasse aarde asupaika Ohusilla sildi juures kell 13:30. Seejärel algas aarde kirjeldust usaldades laienevate ringide tegemine selle infotulba ümber, abiväest erilist kasu polnud. ;-) Mõne aja pärast oletasin, et ehk on infotulba all silmas peetud hoopis järgmist hariva tekstiga tahvlit ning tuhnisin ka selle ümbruse läbi. Lõpuks otsustasin, et õige peab ikkagi olema Maa-ameti lehelt välja trükitud aerofotoga sarnane koht ning kell 14:30 leidsingi aarde!
Aare oli kohutavas seisukorras - lageda taeva all, must kilekott katki, pappkarp vettinud, logiraamat kadunud. Tundus siiski, et "rüüstamisega" olid hakkama saanud metsaelukad, sest inimest huvitada võiv viiekroonine münt oli alles. Võtsime aardest miniaardelaeka õnnetinaga ja taastasime aarde käepäraste vahenditega, pakkides kõlbulikud asjad kuiva kilekotti. Aardesse jäi:
1. Sääsekreem
2. Embleem "Kart 1"
3. SLO helkur
4. Lusikas
5. Münt
6. Pussnuga-kahvel
7. Logiraamatu aseainena vähe kuivemad postkaardid
8. Pastakas

Palve järgmisele otsijale: võta kaasa korralik konteiner, logiraamat ja geopeituse juhendid, et aare korralikult identifitseerida.

P.S. Raskustase on sel aardel minu meelest selline: maastik - 3, peidukoht - 2.

4 aprill 2004 leidis Kaido [kaits747]
04.04.04 -reisijututoa navigaatorina

4 aprill 2004 leidis Kaido [kaido]
04.04.04 kell 9:00 pärastlõunal (suisa pimedal õhtul) leidsid Ohusilla aardeKaido, Indrek ja Kaido (2). Lähenesime aardele Seli järeveni viiva matkaraja poolt, kiskus juba hämaraks. Päikeseloojang tabas meid 20:06 järve ääres,aga kuna GPS näitas aarde kauguseks vaid 700-800 meetrit, võtsime ette teekonna läbi soise metsa. Osa meist pöördusid tagasi oja juures, mis olipisut üle kallaste ajanud ja mida tuli mahalangenud puudelt forsseerida. Tänu külmunud metsa-alusele oli otsetee läbi soise lodu siiski võimalik,peagi olime ootamatult soost kerkinud vooreharjal ja pisut hiljem ka Ohusilla mäe mädanemakippuva infotahvli juures.Tuhnisime esialgu pisut seal tahvli juures ringi, kuni pöördusime tagasi õigetele koordinaatidele. Luusisime küklooplambi valgel mööda vooreservi jaleidsime hästisäilinud musta prügikoti, milles aare korralikult sees. Indreku leitud aardest võtsime 2 pastakat, asemele panime tulemasina, SLOhelkuri, pussnoa, kahvli, lusika ja viiekroonise mündi. Tagasi juhatas meid Magellan SporTrak Color mööda matkarada järve äärde, veekogu ääres oli agatõeline üleujutus, millest päästis üle kohatine jäätunud maastik. Pimedusespressisime mööda soist järvekallast läbi vesise võsa tagasi Seli järve äärde matkarajale. Piibe maantee poolt tulev matkarada ja Tartu maanteepoolt tulev matkarada lõpevad mõlemad sama järve ääres ca 300 meetrit üksteisest eemal, vahepealne lõik on aga üsna raskesti läbitav.
Pilte aarde-ekspeditsioonist, mis lõppes öise matkaga kuuvalges soos, saab näha sellelt lingilt:
http://www.reisijutud.com/gallery/view_album.php?set_albumName=Seli 

24 mai 2003 leidis Helen [helen]
24.05.03 asusid Kõrvemaa matkale Helen, Samuel ja jäljekoer Juss. Ohusilla aare oli meil selle päeva teiseks sihtpunktiks.Kuna kõik senised aardekütid olid käinud Matsimäe poolt, otsustasime järeleproovitud teed minna. Kahjuks meie GPS-l hakkasid patareid kustuma ja lülitasime selle välja. Lootsime orienteeruda matkaraja abil. Esialgu oli rabas tõesti mugav laudtee kuid mingil hetkel see lihtsalt lõppes. Siis tuli juba rabas sumbata. Ühel hetkel kaotasime raja ja sumpasime rabas ligi poole kilomeetrise ringi ilmaasjata. Asi hakkas kahtlane tunduma ja otustasime GPS-i abil asukohta kontrollida. Õigele rajale tagasi jõudes leidsime otsitava infotulba kiirelt. Aare ei olnudki peidus vaid lihtsalt kilekotiga ühe puu all. Kõik oli OK, aare korras.Võtsime pääsukese kujulise märgi ja taskulambi. Asemele panime embleemi ja pastakaid.Väga tore matk oli (kokku umbes 3 tundi), rabas olevad infotulbad igati hariva sisuga. Ilma kummikuteta on jalgade märgumine garanteeritud.Läheme sinna veel tagasi, siis juba Simisalu poolt.

16 november 2001 leidis Registreerimata [notreg]
AVS-i meeskond: Piret, Mari-Liis, Martin ja Andres teatasid aarde leidmisest.Kirjutasid: Lähenesime aardele Matsimäe poolt ja sama rada ka tagasi. Torm oli metsale oma jälje jätnud.Leidsime 16.11.01 kell 20.30 (mõnus ööpimedus). Panime aardesse pisiaardelaeka õnnetinaga ja võtsime teekruusi.

16 juuni 2001 leidis Registreerimata [notreg]
16.06.01 leidsid aarde Avo Joorits, Irina Rüütel, Henri Linnaks.