Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare ootab Sind Ungru tammede juures, mis on legendi järgi vene tsaari Peeter I poolt istutatud.
Välismaalaste logidsid loe GC lehelt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2HMGE
Logiteadete statistika:
219 (99,1%)
2
6
1
1
0
0
Kokku: 229
Suvel ärge sinna minge! Kui väga vaja logida, siis muidugi minge. Aitäh!
Selle aarde külastusest jäid meelde kaks asja, no küll olid ikka võimsad tammed ja kus oli see tee ikka porine, eriti esimene pool. Aga loomulikult oli mu oma valik, siia sellisel aastaajal tulla. Lõpus aga oli kõik kena, ojake vulises ja keegi oli hoolitsevalt enda leitud kepikesegi järgnevatele, kes seda veetakistuse ületamiseks vajavad, jätnud. Mina vajasin, nii igaks juhuks, kindluse mõttes. Seega lõpp-kokkuvõtteks siis tammed üle vaadatud ja logigi kirja pandud. Tänud peitjale siia juhatamast ja aaret peitmast.
Arusaamatu, kuidas ma küll varem selle aardeni jõudnud ei ole. Täna möödasõidul sai see aare siis lõpuks külastatud.
Tänan peitmast.
Päris mitu aukartustäratavalt võimsat tamme siin, mõni on küll juba langenud. Karbi leidsime kiirelt ja saime nimed värskesse logiraamatusse kirja. Aitäh peitjale!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Geopäev Läänemaal. Tuulutasin logiraamatut kümmekond minutit ja kannatas kirjutada. Vajaks siiski veel kuivatamist. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tegime väikse peatuse enne praamile minekut. Metsaalune on üsna märg, aga mööda rada jõudsin ilusti aardeni. Aare ise vàga heas seisus ei ole ja logiraamat samuti üsna märg juba, kahjuks endal midagi peale pastaka taskus ei olnud, et olukorda parandada, aga see vajaks hooldust.
Võsas ei ragistanud ja eramaale ei tikkunud. Sõiduteelt viis tammedeni viisakas rada ja peidukani jõudmiseks oli vaja üks kraavihüpe teha. Karbi sisu natuke niiske, talveks vōiks keegi karbile kilekoti ümber viia, meil kahjuks polnud. Aitäh!
Mööda maanteed veidi kõndimist ja esimese tamme juurest metsa sisse. Täitsa kurb, et 2 võimast isendit olid kummuli. Väiksed ilunumbrid üle kraavi ja saimegi aarde leitud. Tänud kohta tutvustamast, niisama siia ei oleks sattunud.
Aardeni läbi võsa, tagasi teele kultuurselt ning kolme puugiga. Aitäh peitjale sellise paiga tutvustamise eest!
Me lähenesime puule läbi võsa. Puu on väärikas ja uhke. Tagasi tulime kultuurselt mööda rada ja nägime veel teisigi võimsaid tammi. Kahjuks mitu neis ka ümber kukkunud. Aitäh!
Noh, minu teekond tammeni ja tagasi oli paras ründamine läbi padriku ja üle maha kukkunud puude, kuid tamm ise oli võimas. Ei kahetse, et selle rünnaku ette võtsin, kuigi jah, oleks ka kergemalt saanud, kuid milleks:)
Lähenesin läänest või pigem edelast, läbi metsa ja padriku. Nulli näitab täitsa loogilises kohas, kuid seal midagi ei olnud, oli ikkagi ühes teises kohas. Edasi selgus, et tammest lõuna poole jääb täitsa normaalne jalgrada, viib see siis kõige maantepoolsema tammeni. Peitjale tänud, niisama poleks siia sattunud!
Liikusime aardeni otse läbi võsa ja padriku, metsaalune rohemass üle põlve. Mõnes kohas sai õnneks liikuda piki maha langenud puid. Õigesse kohta siiski jõudsime ja aarde leidsime. Kahju, et selliste ilusate puudeni, mille juures ka infotahvel, ühtegi mõistlikku teed ei vii. Või meie igatahes ei leidnud. Aare oli üsna kobedas seisukorras.
Leitud. Mingitest varemetest trampisime ka üle, huvitav oleks teada, mille otsas kõndisime. Huvitav kant, huvitava loodusega, mis autoga mööda sõites näib tavaline Eesti keskmine, aga kui metsa sukelduda, siis näeb selle erilisust. Aitäh erilisuse näitamise eest.
Tammed olid võimsad, neid kasvas seal ikka hulgim. Pinnas oli veidi porine, seega pidi jalutamisele keskenduma, muidu ei oleks pärast autosse saanud oma poriste jalgadega.
Talvel käidud kuid ei leidnud, seekord sai nimed kirja, tänud
Praamini oli vits aega, seega ilus jalutuskäik kulub ju ära. Mets oli vihmast märg, aga polnudki kõige hullem. Samas olime ette kujutanud tsipa kergemat rada, aga ega ümber ka pöörata ei saaa, kui juba aarde järgi minek. Aarde leidsime kiirelt ja tatsasime tagasi. Autoni jõudsime täpselt õigel ajal ja seega olime ka sadamas planeeritult. Aitäh peitjale!
Võimsad tammed! Teekond aardeni oli keeruline, aga kui võss võidetud ja oja ületatud, tuli leid kiiresti. Aitäh!
Aare puhkab väärilises paigas. Võimas! Hallitama läinud aarde osa pidasin küll paremaks ära võtta, et teised osad end paremini tunneksid.
Julgelt peidetud :). Esimene tamm, mis meid tervitas, oli väga võimas. Edasi kõndides leidsime kaks järgmist hiiglast langenuna, hakkab nende ring vist otsa saama… Tänud kutsumast, muljetavaldav koht.
Selle aarde juurde head lähenemisteed polnud, õnneks lumi kandis. Kohe küll ei leidnud, ma nimelt välistasin selle koha üleüldse.
Tänud kutsumast, puu oli uhke!
Vägevad tammed kasvavad siin. Olime tõesti Mariga juba lootust kaotamas. Kulutasime päris palju aega otsimisele. Nii hea meel oli, kui karp käes. Aitäh peitjale!
Keegi oli siin vahetult enne meid kõvasti jälgi teinud. Trampisime siis samu radu pidi, aga ei midagi. Kaapisime kõik samad kohad üle, aga ikka ei midagi. Olime juba lootuse kaotanud ja plaanisime tagasi minna kui kostus Sirja rõõmuhõise seni kaapimata kohast. :) Tänan.
Vägevad tammed. Juba pikaliolev tekitas vau emotsiooni. Aitäh tutvustamast!
Esimese hooga pidasime seda jah lihtsalt karp metsas aardex. Tykk maad l2bi v6sa ragistanud leidsime ka laeka ja panime nimed kirja. Tagasi suundusime juba palju s6bralikumat maastikku pidi ja h2mming oli t6esti suur kui suuuuured need asjandused on. Yhe ymber prantsatanud isendi k6rval seistes tuli kll t2itsa p2kapiku tunne peale. Olen kll suuri n2inud aga nii suurt vist n2gin kll esimest korda. Tagasi maanteele j6udnud hakkasime lambiga autot otsima ja kaugelt taamalt helkis miskit vastu. Imestasime veel Silveriga et kas t6esti niiiii kaugele parkisime aga 6nnex oli auto lihtsalt nii lumine et ei hakanud lambivalguses silma ja oli oluliselt l2hemal. Geop2ev oli juba ysnagi pikale veninud ja jalgades oli tunda v2simust. P2eva 39s ja GP arvestuses 300s leid :P
Meeleheitlikult püüdsin tee ääres parkimiskohta leida. Kahjuks aga see ei õnnestunud ja olime juba üksjagu lähimast punktist tee äärest möödagi sõitnud kui otsustasin tuimalt valli rammida ja lumele parkida. Täna vedas, seekord andis lumi järele. Nii nagu Karl-ilgi, puudusid mul selle koha suhtes igasugused eelarvamused ja pidasin seda kohta tavaliseks võsakaks. Kui aga kohale jõudsime, hakkasid vaikselt silmad avanema. Tõelised monstrumid siin metsatukas peidus, koht meeldis väga ja jääb pikaks ajaks meelde. Olles kohapeal nimed kirja saanud ja üksjagu niisama lollitanud, oli aeg edasi liikuda.
Tänud
Üks selle päeva suursugusemaid vaateid ja üllatavamaid kindlasti. Õhtuhämara tulekul pidime üpris hoolega rada valima, et jalad kuivaks jääks. Kipakas ausõna-peal purre ning kahtlaselt kaldalt hüpegi käisid asja juurde. Väärib korduvkülastust haljendava rohelusega päikselisel suvepäeval. Aitäh juhatamast.
Millegipärast olin koguaeg arvanud, et tegemist on mingi mõttetu võsakaga. Kui suvalises kohas võssa astusin, siis oli tunne jätkuvalt sama. Siis aga paistis läbi võsa midagi suurt ja uhket. Võtsin suuna sinna ja nüüd sain alles aru mis kohaga on tegemist. Natukene imetlesin ja edasi jätkasin jalutust mööda rada minusoovitud suunda. Teekonnale jäänud hiiglane number kaks oli võtnud sisse pikutava asendi. Horisontaalne vana tamm jättis veel võimsama mulje. Tüvi oli paksem kui mul pikkust. Kolmanda vaatamisväärsuse, mis oli ühtlasi aarde kaaslane, juurde pääsemiseks tuli läbida ka veetakistus. Kummiku sääre kõrgusest õnneks piisas. Kokkuvõtteks jäi mul asukohast väga meeldiv tunne. Vanad tammed mõjuvad alati kuidagi hästi. Ainult põdrakärbse hordid proovisid tuju rikkuda. Aitäh laheda koha eest!
Seekord ajasid logid natuke segadusse. Oleneb ilmselt kust poolt läheneda. Kuid lõpp hea, kõik hea. Aaret otsima siia ei pea tagasi tulema.
Esimesena on siitkandist mööda sõites muidugi silma jäänud hiiglaslikud lossivaremed. Seekord siis ei sõitnud sadamast tulles lihtsalt mööda, vaid tegime ka peatuse. Ametlik parkla jäi küll tammedeni viiva raja juurest veidi eemale ja millegipärast oli mul olnud vaja lõõskavpalava ilmaga veel kummikud ka jalga toppida. Õnneks korvas kohapealne vaatepilt need väiksed ebamugavused. Tore, et aare juhatas esimese tamme juurest kaugemale teise juurde, kuhu ilmselt paljud minna ei viitsigi. Peidukas oli ka üsna julge, poleks sellist oodanudki. Aitäh juhatamast ja näitamast!
Väike maraton mööda georada ja leitud ta oligi. Toomas samal ajal nukrutses külitava müraka juures ja unistas sellest, kui niisuguneürakas oma hoovis oleks, teeks mootorsaega seest tühjaks ja majA missugune. Ta saaks sellega hakkama küll.
Tänud juhatamast, ise poleks siia sattunud! Tasus tulla!
Kuna sadamas oli meid kinni pargitud, võtsime ette aarde otsimise. Geomaantee leidsime alles aarde juurde kohale jõudes. Siis saime aru, et lähenesime valest suunast. Aga kindlasti oli meie teekond lõbusam - kaelani võsa ning purdeid mööda ühe ja sama ojasängi ületamine. Teekond oli raske, aare aga lihtne. Ja tõsi on see, et ilma aardeta ei oleks nende uhkete tammedeni sattunud. Aitäh peitjale!
Geomaantee leidsime alles aarde juurde kohale jõudes, kus selgus ka, et lähenesime täiesti valest suunast. Teel aardeni müttasime kaelani võsas ja ületasime kolm korda ühte ja sama oja - enam ei tea isegi miks. Teekond oli mitukümmend korda raskem, kui aarde otsimine, sest see hakkas kohe silma. Tammed on tõesti vägevad. Eemaldasin aardest ühe hallitava šokolaadimedali. Aitäh juhatamast kohta, kuhu oma mõistusega poleks kunagi osanud sattuda! :)
Aare leitud :) EVEP. Kaks hiiglasuurt tamme on kahjuks maha langenud. Aga võimas vaatepilt ikkagi!
Jalutuskäik rajakest mööda aardeni ja siis rohujuure tasandilt leid. Tänud peitjale
Siia oli aardeni lausa kiirtee sisse tallatud. Vabalt ilma gpsita leitav. Tänud aarde eest.
Õhtu viimane, eelmisel korral olime tulnud ja vaatanud võsa ning loobusime. Sel korral jõudsime aarde otsimiseni lausa mööda rada.
Oeh, ka selle aarde lähistel tegid pulmalised pilte. Õnneks Nas esimesest tammest edasi ei trüginud ja aarde juures oli rahulik. Aitäh!
Natuke jalutamist ja natuke otsimist ja oligi aare käes. Hetkel on seal ikka päris märg.
Tänud peitjale.
Tänane ilm ei olnud just kõige parem valik selle aarde jaoks, Kasuks oleks kummik tulnud, aga õnneks saime kuidagi kuiva jalaga tagasi.
Jällegi aare, mis Carolysil on varem leitud. Ütles, et aardeni jõudmine pole mingi probleem. No kõik oli vastupidi. Aga õnneks on käidud ja ei pea sinna minema rohkem :)
Ka põlise läänlasena on tore teada saada, et neid tammesid on ühe asemel mitu. Polnud ennem esimesest kaugemale jõudnudki, nüüd tuli ju minna :)
Ikka vàga vôimsad tammed- ja metssead on koha ikka Korralikult làbi tuusdanud. Aare korras ;)
Valisime 200 meetrise jalgsi teekonna. Tammed olid ikka võimsad küll. Aare oli poolenisti nähtav, katsime ta veidi paremini. Laadisime ennast tammede hea energiaga, nii et ei puuk ega jala veristamine rikkunud tuju.
Algul läksin läbi võsa, pärast tulin mööda teed tagasi, nagu ikka geopeituses käib. Tammed ja mõis olid võimsad.
Kuiv rajake juhatas kohale. Kui alguses tundus naljakas, et üks tamm on mitmuses märgitud, siis ajapikku hakkasime kogu metsas neid puuhiiglasi märkama. Aitäh!
Tundus, et sel päeval külastame palju võsa ja metsa. Lossivaremed, mis jäid parkimiskoha lähedusse olid muljet avaldavalt ilusad.
Täna oli metsaalune ikka marukuiv, käi või kingaga. Loomulikult teatav niiskus oli ning kujutan ette, mis seal märjemal ajal olla võib.
Võimsad puud, nii need, mis püsti, kui ka need, mis enam mitte. Täname aarde eest!
Pärast mitmete veetakistuste ületamist leidus ka tops nimeväärilisest kohast. Tänud.
Puude all kippusid koordinaadid ujuma, kuid lõpuks tuli loogilisest kohast välja.
Vormsi praamilt tulnuna otsustasime selle aarde ära logida. Jalutuskäik oli mõnus ja väike rada juhatas ka kohe õigesse kohta. Vägevad tammed! Kahju, et mõni looduse jõule alla on pidanud vanduma. EVEJ. Täname!
Tagasi mandril, tegime siin esimese peatuse. Natuke läbi võsa rassimist, pärast mida leidsime end üllatuseks mõne väga suure puu juurest. Natuke tuli nulli taga ajada, aga lõpuks õnnestus ikka õiget asja märgata.
Aitäh!
Vaevalt saime praamilt maha ja hoo üles, kui tuli see uuesti maha pidurdada. Kirjeldust ei mäletanud, seega ootasime mingit "[notreg] 2002"-võsakat. Suur oli aga üllatus, kui pärast võsalõigu läbimist metsikult juraka tamme peale sattusime. Seejärel tuli veel mõni ja ka aare ise pakkus mõnusa ohhoo-efekti. Aitäh!
Ärkasin põõsastes koidu ajal, pakkisin oma kodinad kokku ja sellest sai päeva esimene aare. Vägevad mürakad on küll sinna kokku pillutud. Hämmastav et pisikese tõru geneetilisest koodist kasvavad sellised hiiglased. Tänan!
Palju aastaid tagasi elasid seal pargis viinamäe teod. Seekord paraku ühtegi ei kohanud. Küll aga said kõik kolm tamme leitud ja valvuri käest ka aarde kätte.
Loss ja selle ajalugu-legendid teada tuntud, aga peiduka ümbrus tuli küll meeldiva üllatusena. Võimas, midagi pole öelda!
Aitäh juhatamast!
Ei läinud jah kõige lihtsamat teed, aga kohale jõudsime ja selle vägeva puu ära nägime. Aitäh sinna juhatamast! Evej.
Veidi võsas ragistamist, kuni ülejäänud rattarahvas lossi imetles. Võimas tamm, kahju, et ära peidetud. Aarde sisu ja logiraamat üsna niiske.
Kui ma juba Haapsalus olen, siis ei saanud ma juhust kasutamata jätta, et külastada ja kaisutada neid hiiglasuuri tammesid. Proovisin, mis ma proovisin käsi neile ümber saada, aga ei õnnestunud mul see kuidagi. 3 päeva hullult söömist koolitusel, hoopis vähendas kätte kokku saamist veelgi. Väga armas aarde valvur oli. Tänud peitjale.
Tee oli kole mäda ja isegi veetakistus oli teel, aga koht oli vahva ja aare jäi ka kiiresti silma. Vahva konteiner. Aitäh peitjale.
Sopane tee ja võimsad tammed. Aarde leidsime kaardi abil kiiresti, hea maskeering oli :) aitäh peitjale ilusa koha eest :)
Praegusel ajal on kummikud suureks abiks. Huvitav koht, tänud peitjale.
Praegusel ajal olid kummikud abiks, sest väga vesine ja porine. Leidsime kohe, sest aare vedeles lihtsalt maas. Keegi oli tahtnud endale vist pesa teha ja geojunn oli ette jäänud:D Nüüd jälle kõik korras ja võib kevadet oodata. Tänud kutsumast suurte tammede maale!
Kohapeal tabas meid (või ainult mind ja see kõik oli Madise tüng?) ehmatus. Nimelt leidis ta "surnud kopra või midagi". Õnneks osutus see millekski muuks. Varsti saime logi kirja, aitäh!
Veidi võsas ragistamist ja olimegi kohal. Konteiner jäi õnneks kiiresti silma ning saime teekonda jätkata. Aitäh!
Uhke püsti seisev tamm, uhke maha kukkunud tamm... Ja tore aare. :D Wipikajee!
See mis 2 aastat tagasi jäi leidmata vihma tõttu,tuli seekord ilusama ilmaga mitte just kergelt aga ikkagi kätte.Koht külastamist väärt.
Mõnus jalutuskäik metsa ning leitud ja logitud ta saigi. Koneteiner oli omapärane.
Tamme all seistes oli tunne, et selle puu otsa ronib isegi kogenud kõuts mitu minutit...
GP 1163 / GC 1383
Selle puuga tekkis mul suhe. Togisin aardekonteinerit pisut oksaga, sest see nägi tõeliselt jäle ja surnud välja, või siis et minu silmad ei tööta roheluses enam hästi.
Väga vinge konteiner, esimese ringiga ei märganudki. Teisel ringil kui märkasin siis kohe ei julgenud katsudagi, nii nunnu.
Kuna hein rinnuni ja ühtki suunavat viita teepealt ei näinud sõitsime kolm korda edasi tagasi et ära tabada georaja algus.Edasine oli juba lihtsam, aga neid sääski oli seal metsa alla palju..oi kui palju.Tänud!
Tammed avaldasid väga sügavat muljet, olid nad siis täies elujõus või oma elupäevad juba lõpetanud, ikka oli võimas. Kui aardeni jõudsime läksid silmad suureks …, väga lahe. Täname siia juhatamast!
On kuidagi väga ilus, et just minu nimepäeval täitus meie perel siin mängus nüüd 300. aardeleid. Pokaal veini selle auks on õhtul kindlustatud.
Kohustuslik peaks olema seda aaret otsides laulda seda laulu: https://www.youtube.com/watch?v=z5roZMgEIdE Meie igal juhul laulsime :) Mudugiu oskame sellest laulust ainult ühte kohta "Kes selle tamme istutas? Isa istutas!" :)Mudugi kui ma aarde leidsin ehmatasin ikka korralikult :)
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 12/64. Leitud.
Mõnusad puud. Kahjuks paar tükki juba tuulega jala pealt äää murdunud.
Kuna lõunapaus Laitses osutus üle nõistuse pikaks, siis otsustasime väikse Haapsalu- tuuri teha. Ungru valisime esimeseks sihtmärgiks. Imeline koht, võluv loodus... Olen säält korduvalt mööda süitnud,aga tammedest ei teadnud muhvigi... Leid tuli lihtsalt- kiire märkus logiraamatusse- ja padavai edasi :)
Kuna oli juba suhteliselt öine aeg, siis meil Veronikaga oli hirm juba nahavahel. :) Aga muidu oli väga ilus koht ning poisid leidsid ka aarde kiiresti üles. :) Aitäh peitjale :)
Väga mõnus atmosfäär oli sealses öises metsas nende hiiglaste keskel. Võimas :) Vaatamata pimedusele Raunolt kiire leid.
Sinna läheb kohati ju suisa allee, kui neid langenuid puid seal mõne kohapeal ei oleks:)
Anname sellele aardele "Kõige nunnuma aarde" auhinna! Meile meeldis! :)
Tammed olid vägevad, isegi need, mis enam püstises asendis polnud. Taavi leidis. Aitäh!
Hirmul on suured silmad või oli see kõva hääl. Igatahes mets kajas veel kaua. Aitäh juhatamast vägevate tammede juurde.
Juba esimene tamm oli nii võimas, et pisikesed jäidki seda suu lahti vahtima, korjasid tõrusid, käisid talle mitu tiiru peale ja patsutasid vana. Teine tekitas aukartust ka surnuna - sihuke suur jäme toru. Ja tore, et tal lastakse seal rahus edasi olla. Lõpp tuli gepsule ootamatult, ehmatas teine natuke. Ja see pilk, mis mind lõpuks rohujuure tasandilt vaatas - oojaa. Loomakaitseselts võiks sellega tegelda. Aare väljast märg, aga seest korras, ilmselt nagu ikka. Aga väärt koht, aitäh näitamast!
Kunagi on see üks kena koht olnud aga mitte nüüd. Eriti veel kui tee aardeni avastad alles aarde juurest ära tulles. Tammed muidugi on võimsad. Nii need, mis püsti kui ka see, mis enam püsti polnud. Aare igatahes lausa sulas ümbritsevasse...
Tee aardeni oli täiesti olemas, aga see tuvastas end alles tagasitulekuks. Minnes sai aga aimu kunagisest hiilgusest - võsasse ja vastikusse alustaimestikku mattunud hoonete, tiikide jäänused. Ja muidugi need tammed mis siis nii püsti kui pikali asusid. Hetkel logides on mälestus palju parem kui seal pargivõpsikus liikudes. Jah niisama sinna parki ikka ei astu küll
Leidsime georaja, sumasime läbi naatide aardeni, tammesid vaid silmanurgast märgates ning Aigar jõudis esimesena karbini. Kuulates hinnangut, kui osav ta ikka on, panin nimed kirja ja kõmpisime tagasi. Aare sarnanes jah tiba rotiga. :) Logiraamatut ümbritsev minigrip on täiesti katki ja raamat ise tiba niiske.
Peale kiirendusvõistlust käisn Ungru lossi juures pilti tegemas (Oliver magas autos) aga Ungru aarde juurde teed ei leidnud ja ei raatsinud ka sellist rannailma võsas higistamisele kulutada. Karvase logiraamatu aardele saime autoga umbes sama lähedale kui Ungru omale aga nähes väljas õhtusööki ootavat parmupilve otsustasime loobuda. KPS aarde juures tekkis küsimus, et kas siinkandis ongi tavaks peita aarded ligipääsmatusse võssa? Igatahes 100m läbi võsa tundus liiga palju, seega loobusime. Märja supluse juures otsisin mis ma otsisin aga ei leidnud midagi. Tänud siia juhatamast, koht iseenesest huvitav aga selleks hetkeks oli juba liiga palav ja liiga palju tolmu ning parmude keskel viibitud, seega läksime hoopis Paralepa randa end jahutama.
Gepsu kaardil oli aare keset täiesti rohelist ala, ei mingeid teid jällegi. Seega hakkasime teerada otsima, mille leidmine muidugi keeruline ei olnud. Rattad panime esimese tamme najale ja hakkasime minema. Sandaalidega parim ma ütlen. Selles mõttes hea aare, näeb kõik tammed ära. Mõned püsti, mõned pikali. Lõpus geps natuke keerutas, kuid väga kaua leidmine kah aega ei võtnud. Ilus teostus! Jätsin Kristjani veel aaret tagasi panema ja hakkasin ise juba tee poole tagasi minema, sest need sääsed ajasid lihtsalt hulluks. Aitäh!
mööda georada mõni kümmend meetrit kui tekkis vajadus auto juurde naasta ja teha jalavarjude vahetus. siis juba kiirelt aardeni ja leid tuli ka ruttu. ei oleks tol hetkel ka kauem tahtnud seal olla.
Jäin tiba pimeda peale aga lamp ja kompass olid heaks abiks. Jalad said poriseks küll aga tamme leidsin ülesse. Poolpimedas metsas tundus eriti salapärane selle aarde otsimine. Taskulabi valguses nägi aare esmalt välja nagu mingi kärvand rotipoeg. Logiraamat oli tiba niiske aga muidu kõik okas. Tänud peitjale, tore elamus oli.
Mulle oli üllatuseks, et seal nii suured tammed - ja mitmuses just - on kasvanud! Varem arvasin, et see teeäärne eksponeeritu ongi kogu vaatamisväärsus. Aga aare ise lausa jahmatas mind, nii loomutruu.
Praegu ilma kummikuta aardele ligi ei pääse. Mõned hiiglased olid ennast külili visanud. Aare ja aardevalvur tipp-topp. Tänan.
Olen ammu tahtnud neid Ungru tammesid uurima minna, kuid kunagi ei olnud nagu vajadust. Seekord siis seadsime sammud ka selle aarde juurde. Kuigi kohati on lumi juba päris sulanud, sattusime paaril korral ka põlvini lumme :D Tänud peitjale.
Meie täna viimane aare. Leidsime päris ruttu üles, Lumi küll veelpõlvini, kuid puude ümbert kõik puhas. Väga vahva leid.
Natuke lumes sumpamist ja kohal. Aardel lahe maskeering...logiraamat on hästi talvele vastu pidanud.
Siin omasid teised asjast head ülevaadet ja võimaldasid mul üksi porri sukelduda. :D Hea põrsas leiab ikka pori, nii paterdasingi siis pehmes pinnases ja püüdsin mitte päris kõrvuni mudaga määrida end. See on ikka üllatav, kuidas tammed üldse sellises märjas mullas kasvada tahavad. Üks positiivne asi oli muidugi ka sel aastaajal- sitikad-satikad olid kõik lõunasse lennanud või lendajate poolt nahka juba pistetud. Valitses õnnis vaikus ja verevahetust-doonorlust polnud vaja teha. Seega, mõnus.
Nimi Ungru seostub minule ikka krahv Ungern-Sternbergiga ja Näkimadalatega... nii oligi võimas Ungru tammik meeldivaks üllatuseks. Võimas ja väärikas, kuigi aastad teevad sealgi oma töö. Marssisin gepsu vahtides nulli suunas ja rõõmustasin, kui koordinaadid hiiglaslikust maha langenud tammest mööda viisid. No küll oleks seal ikka otsida saanud. ;) Kohale jõudes oli pärast pisikest poolringi juba otsitav leitud. Üllatav, sest vihjet ma ei lugenud. Selline väga suur äratundmisrõõm oli igatahes. :) Nii tore ja kenasti kohanduv aare! Sellised mulle meeldivad- ilus koht ja vahva tops. ;)
Aitäh! Aare korras! EVEJ
Tatsasin tagasi, teel leidsin mahajäetud maja- tigu oli minema kimanud juba ammu... Autos ootajad põlgasid aga selle elamu ära, nii jäi ta edasi oma asukohta vedelema.
Kõige raskem osa selle aarde juures oli lõpus kummikute porist puhastamine, et mind ikka autosse taas võetaks. Bussiliiklus on seal üpris vilets, seega pingutasin hoolega. ;)
Leitud 07.10.12, tore aare, toredas pakendis, aardega kõik korras. Tee aardeni väga pehme ja mudane. EVEJ
Aaret ei julgenud muidu vapper Liina puutudagi :) Lahe :)
Haapsalus tehtud ringi käigus sai ka sõbra aare üle vaadatud, kõik endiselt korras ja hästi