Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Rumba 1941
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 268/291 |
Aarde sildid:
soovitan (4), rästikud (1), gpsita_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2HM08
Logiteadete statistika:
127 (92,0%)
11
4
1
0
0
0
Kokku: 143
Pea et viis aastat tagasi tulin siit tühjade kätega: malts oli üle pea- võimalik, et sai aardele ka pea et pähe astutud. Seekord loodus ei lokanud ning ka lund ei olnud, ehk kiire leid. Peitjale tänud!
Doktor Google aitab alati ja kodutöö oligi tehtud. Kiire leid, kuna midagi kahtlast jäi silma. Tänud!
Sõitsime Võllilt Kasari jõe äärde suvemõnusid nautima. Valisime natuke käänuliesema teekonna, ikka selleks, et saaks teel olles külastada aardeid, mis on kaardil veel roheliseks värvimata ehk leidmata. See aare nüüd mingit tee käänamist ei nõudnud kuna asub meie sihthohale juba üsna lähedal. Oleme sellest aardest juba mitu aastat mööda sõitnud aga ei ole käsile võtnud ..kord oli üks häda ja siis jälle teine. Ühesõnaga otsustasime täna selle aarde käsile võtta ..saagu, mis saab.
Uurisime lähenemisteed nii ühelt poolt, kui teiselt poolt. Seejärel otsustasime valida jõe forsseerimise kasuks. Huhhhhh.. nõgesed, okkalised põldmarja väädid, kivid, vesi ja mida kõike veel. Nagu öeldakse - läbi raskuste tähtede poole :) Võttis aega, mis võttis aga kätte me selle aarde saime. Väga lahe jupstükk, meile meeldis nii aare, kui ka teekond selleni.
Nüüd saame siit edaspidi rahuliku südamega mööda sõita ja seejuures konstateerida fakti, et tehtud :)
Aitäh aardemeistrile siia meelitamast!
Seada aaret olen tahtnud haarata mitmeid kordi. Ikka leidsin vabanduse, külm, märg jne.... Nüüd sai see teoks tehtud. Sumatud läbi põldmarja võsa ja põlvini vee. ???????? ja nimed saime kirja. Tehtud. Aitäh
Just enne minu kohale jõudmist, jõudis sinna ka üks teine auto. Lootsin, et geopeitur, aga kui autost väljusin, uuris mees hoopis, et kas lähen ka kalale. Ütlesin siis, et hoopis ühte mängu mängin ja otsin karpi. Tema ladus oma varustuse välja, võttis selga ja kadus võssa. Mina sain aru, et minu kaardil olev täpp on vale ja hakkasin kontrolli pommitama, et piirkond täpseks saada. Õnneks oli mul vaja suunduda kalamehest teise suunda. Võssa jõudes oli segadus, et mida ma küll otsin, aga varsti nägin, kus see aare asub ning suundusin asja vormistama. Aitäh!
Ettevaatust! Üks herilane meisterdas peidikusse pesa. Järgmistel külastajatel võib seal juba rohkem suminat olla.
Oi jeerum, kuidas floora on vohama hakanud. Õiges kohas olles oli rohelust õnneks pisut vähem ja peale vale tasapinna läbi vaatlemist, läksin ja võtsin aarde õigel tasapinnal oma pesast välja.
Tänan peitmast.
Ilmselt ei valinud ma kõige soodsamat teed aardeni. Suvine lopsakas loodus andis veel raskusastet juurde. Algul otsisin jupp aega veits valest kohast, kuid saadud lisavihje viis aardeleiuni. Tänan huvitavat kohta tutvustamast.
Kõigepealt vormistasin mitteleiu ja lahkusin järgmisele retkele. Paar tunnikest möödas ja tänu peitjale seekord edukas retk. Kusjuures nüüd vaatasin, et mu täpike oli lausa õigel pool jõge mingi 5 meetrise veaga, aga kuna ma täpi paikasaamist ei mäletanud, põrutasin ikkagi jummala umbes lihtsalt objekti revideerima. Nüüd igatahes viga parandatud. Tänud peitjale
Teisel katsel leidsime õige peiduka. Ussihirm oli megasuur, aga õnneks müdistasime seal palju ja loodetavasti hirmutasime kõik päikese käes peesitajad kaugele ära :D Vahva peidukas, kohendasime natuke kokkupanekul, et vesi sisse ei saaks. Aitäh siia kutsumast!
Indrekul oli kodutöö tehtud ja saime siin ette võtta mõnusalt karge jalutuskäigu - paras lumes sumpamine ja ronimine, aga leitud ta sai. Oli väheke jääs, aga saime ligi. Tänud peitjale mõistatuse ja aarde eest!
Olime siin ka ühel korral varem sumbanud, siis aga jäi aare meie eest peitu. Ega tänagi kohe ära tabanud, et kus ta end peidab. Marat oli see, kes koha leidis ja mina sukeldusin asja kontrollima ning sain logimistseremoonia läbi viia :) ikka on igale aardele oma aeg ja koht.
Minu kodutöö käis jooksvalt s6idu ajal. Ja ega siin väga kahestim6istmist polnud v6i noh yks kahest ta ju oligi. Tänud kohta tutvustamast :)
Kodutöö sai minulgi juba ammu ära tehtud ja potensiaalne punkt ootas piirkonda sattumist. Täna see päev kätte jõudiski. Kohapeal läks ka kuidagi lihtsalt. Õnnestus kuidagi otsejoones aardeni jalutada.
Tänud.
Kodutöö oli tehtud ja kohapealne soorituski sai kiiresti ja edukalt läbitud. Aitäh.
Siin saime kõike täie raha eest. Lund oli hullult nii all kui peal ja sadas üha juurde. Lumememme tunne tekkis. Saime ikka käia nii valel pool kui õigel . Ja siis tuli ka leid täitsa kogemata. Pimedas ja lumega on kõik asjad nii teistmoodi ,seega olime ülirõõmsad kui leitud saime. Tänud
Prisked nastikud siin. Seekord võpsikusse ei sukeldunud, tuleme kevadel tagasi.
Tänud peitjale!
Oli tore ja kohtasin palju sisisevaid ussikesi. Õnneks vist olid kõik ikkagi nastikud.
Eelmisel õhtul sai arvuti abiga koht tuvastatud ja täna möödasõidul üle vaadatud. Oi, kui palju kalamugude autosid siin parkis. Õnneks mahutasime ennast rivi lõppu, ragistasime läbi hiirekõrvus võsa kohale ja leidsime aarde. Aitäh!
Selline tore ja vajalik asi ja täiesti maha jäetud. Hästi elame. Aitäh näitamast!
Kohale jõudsime pimedas, kuid otsustasime selle Rumba ikkagi ära proovida. Ja ära sa ütle - me ei näinud eriti muhvigi peale tähistaeva ja piraka kuu, kuid ikkagi rullisime ja ragistasime end nulli ja õnnestus jõuda isegi logimiseni.
Aare tundus nõnda kobades ja patsutades korras ja kuiv. Aitäh.
Lahendasin suvel, aga lõppu raske sattuda. Nüüd alles jõudsime, aga kahjuks pimedas. See tegi otsingu ekstreemseks ja meeldejäävaks. Tükk aega kõõlusin tee peal ja mõtlesin, kas minna või mitte. Leiu tõenäosus tundus üliväike totaalses pimeduses. Pärast võssis sumpamist jõudsin päris nulli lähedale ja oli vaja otsustada, kas üles või alla. Selle otsusega läks õnneks ja leid tuli kiiresti. Vist oli hea, et ei näinud ümbrust. Võib-olla oli hirmus, ei oska öelda. Tagasi sumbates sain väikse muhu ka otsaette, üks puuoks tervitas. Super tunne on, kui leiad aarde eeldades, et lahkud leiuta. Aitäh!
Kõhutunne ütles, kuhu vaja minna. Kohale jõudes tekkis korraks segadus, et vist ikka vale koht. Siis aga silmasin õiget kohta, aga pisut eemal. Ja loomulikult käisime uudistamas mõlemat poolt. Teisest leidsime ka topsi. Aare korras. Aitäh!
Sai just ühest padrikust mitteleidmast tuldud (Segasummasuvila), siia sama tegema. Loodus on hetkel suhteliselt lopsakas; kui siin loen et 'meeldiv jalutuskäik aardeni', siis mul täna pigem räme rohus ja võsas ragistamine. Kohapeal olev ehitis oli päris lahe, kuid trimmerit polnud kaasas, silma ei jäänud midagi... Eks millalgi normaalsemal ajal (kevad/sügis) tagasi.
Samad nimed, mis Läti silla juures, ootasid ka siin logiraamatus. Meil nii lihtsalt ei läinud, vaatasime ikka rehkenduse mõlemad pooled üle. Kalamees küsis pärast, kas objekt ikka alles ja püsib. Ilmselt haruldaselt tihe liiklus. Ega iga päev punase mantli ja kontsadega mööda poriseid nõlvu ronita. Aitäh!
Õnn oli seekord minu poolel ning sai koht kohe ära arvatud ja kohale sõidetud - õnnestus valida ka kohe õige pool ning aare oligi käes
Tänud peitjale - andekas peidukoht oli
Kiire googeldamine viis aardele lähedale, õnneks alustasime kohe õigelt poolt ja ei pidanud kalamehi segama.
Aastaid tagasi juba olime siin, siis jäime leiuta. Teadsime ka siis, et koht on õige, aga lihtsalt ei leidnud. Seekord läks oluliselt paremini, ka ei olnud segavat lopsakat loodust. Annale jäi õige koht kohe kiirelt silma ning muidugi, seal see karp ka ennast peitis. Täname!
Peidukoht paistis päris uhkelt välja, juba 10 meetri pealt võis aarde täpses asukohas üpris kindel olla. Karpi avades üllatas äratuntavalt kinguliku kaanekujundusega logiraamat, kuigi peitjate nimed olid justkui hoopis teised... Kuid originaal-logiraamat oli samas minigripis, sinna kirjutasin ennast sisse. Logide ajalugu kõrvutades üht-teist justkui selgus, aga rohkem jäi tegeliklt selgusetuks :o) Müstika on nimelt algse aarde kadumine 2015. aasta suvel ning tagasi ilmumine kuskil 6-9 kuud hiljem. Võibolla UFO. Aga võibolla täitsa maalasest mugu. Logiraamatut sirvides võib seal märgata mitmete juhuslike leidjate sissekandeid - kes kalastades, kes piirkonna ajaloga tutvudes, kes niisama jalutades. Vahest mõni sarnane juhukülastaja otsustas väärtusliku aarde mõneks koju kaasa võtta? Mis iganes, kes iganes - tore, et ta selle ikka tagasi otsustas tuua! :D
Vajaliku Rumba leidmine oli küll lihtne, kuid siiski oli vaja kinnitus saada. Kui õige pool ka selgeks sai, siis kohapeal on praegu ikka väga mõnus jalutuskäik aardeni ja peidik jäi ka kohe silma. Tänud, täitsa huvitav vaatamine oli seal!
Polnudki nii hull kui karta oli! Kõige suurem takistus oli põldmarjad.. :D Aitäh!
Esimese hooga otsisime muidugi valest kohast ja ohh jeerum milline mudamülgas see oli. Mul pole jalanõus vist kunagi niiii porised olnud. See oli julm.
Järgmisel katsel jõudsime õigesse kohta ja Timmu leidis peagi aarde.
Tänud peitjale.
Tõenäoliselt sattusime peale röövkalamehele, kellest teatasime Keskkonnainspektsioonile. Sealt küsiti vastu, kui tõenäoliseks ma pean, et inspektorite saabudes 1,5 tundi hiljem on see tegelane veel kohal. Ma vastasin, et mina teda seal kinni hoidma ei hakka. Jätsin aarde otsimise ajaks autole kollase vilkuri katusel tööle. Peale aardeleidu oli kalamees kadunud. Sellel korral lahenes olukord siis rahulikult. Tänud peitjale.
Koordinaadid varem välja otsitud ja geokontroll andis 30 m. täpsuse. Vähemalt õige jõepool. Leid tuli kiiresti. Tänud
Mõistatus lahendatud jupp aega tagasi ja täna sai kodutee sellest mööda sätitud. Ma ei tea, kas me lähenesime valesti, aga meil oli maastik kindlasti 3 ringis ja selliste tavaliste suveriietega pisut halb oli läheneda. Aga koht väga huvitav. Aitäh!
Hoolimata lähenevast vihmast oli vaja ju nimed ikka kirja panna, sest koordinaadid olid ju olemas :)
Tänud!
Kuna lahendus oli olemas siis tahtsin kohe väga siia logima tulla. Loomulikult jõudis just meieni siis äikesepilv kui me Eestimaa džunglis rada rajasime. Lõpptulemusena aarde leidsime, kardetud madusid mitte. Vihm tegi Piia lambrost, mis loomupäraselt on must, siinsetest teedest aga halliks muutunud, hoopis sebraks.
HRL teise päeva hommik. Mida muud ikka teha kui aardeid korjata. Autoga sai läbi koolme sõidetud, aga ikka otsisime nagu kõik teisedki alguses valelt ja hiljem õigelt objektilt.
Nagu selle aarde puhul paistab kombeks olema, et kõigepealt valele poole ja siis õigele. Tänud peitjale!
Kuskilt mälusopist tuleb meelde, et oleme kunagi siin Liinaga seda silda ja silti vaatamas käinud, aga kuna tollel korral oli juba parajalt hämar, siis ei hakanud otsinguid korraldama. Sellel korral algul vales kohas ja siis õiges kohas logi kirja. Tänud.
Üsna jupp aega sai otsitud, lausa nii jupp aega, et ma enam õigesse kohta peaaegu minnagi ei viitsinud. Sven siiski sundis ja nii ma pealt vaatasin, kui Janar aarde välja võttis. Mul taaskord logimise rõõm, armas peidukas on meisterdatud. Tänud!
Vihma muudkui kallas ja üritasime kuidagi kuivade jalanõudega pääseda. Kui olime vale otsa roninud, siis teisele poole enam kuivade jalgadega ei jõudnud. Aga oli väga vahva ja uhke ehitis on ajaloohõlma vajunud.
Geojaanilt sugulasi külastama ja koju 2. Mõistatuse lahendasin eelmisel õhtul, kohapeal aga sain hommikuse teise ehmatuse (maod). Nagu Meryt ütles, olid nad nunnud aga mina neid enam ei vaadanud, hakkasin kramplikult aaret otsima. Veidi logide lugemist ja saime valelt objektilt õigele ning valelt küljelt õigele. Aitäh viimast põnevasse kohta.
Kui ühelt poolt ei leidnud, tuli teisele poole minna. Aitäh!
Lähenedes nägime paari otsijat tegutsemas. Liitusime nendega, aga oli vale pool. Einar ronis teisele poole ja siis oli kiire leid. Aitäh!
Alustuseks käisime valel pool ära. Sealt midagi ei leidnud, seega läksime teisele poole. Seal oli leid kiire. Aitäh kohta näitamast!
Kartsin natukene suuremat otsimist, kuid väikeste turnimiste järel olin otsejoones õiges kohas. Pärast lugesin naabri juures veel ajaloolist infot ka. Aitäh!
Seekord jäi aare ilusti tee peale.Meeli sai esimesena aimu kus karp ennast peidab.Hea peidukas,külmema ilmaga võib kättesaamatuks jääda.Tänud tutvustamast!
Kaupo oli natuke eeltööd teinud, ma ei teadnud sellest aardest üldse midagi. Järsku olin üksinda kusagil kohas ja üritasin midagi otsida. Loomulikult ei leidnud. Tundus, et Kaupol oli rohkem edu ja suundusin ringiga sinna. Kohale jõudes oli aare juba logitud ja tagasigi pandud. Igatahes külastamist väärt koht, aitäh näitamast!
Kohale jõudes koheselt hargnesime, et saaks kiiremini rohkem maad avastada. Tegin enda osale tiiru peale, aga midagi kahtlast ei näinud. Martin ka mitte ja tekkis juba nõutuse tunne. Siis nägin midagi imelikku ja pärast suurt pusimist sain aarde kätte. Õrna lumega veel leitav.
Omameelest oli mul kodutöö tehtud! Kohapeal selgus piinlik tõsiasi, et pool kodutööd... Õnneks mu kaaslane aitas hädast välja. Vastutasuks olin ma bioloogia õpetaja ja õpetasin linnapoisile, et maas olevad mustad marjad on põldmarjad ja veel söödavad ka. Ma olin muide üllatunud, et ta ei teadnud! Sõime kõhu vitamiine täis, aitähh aarde eest!
Selle mõistatuse lahendasime hoo pealt, otsisime seejärel esmalt valest kohast ja siis õigest kohast ning peale seda saimegi logida. Ainult 40 minutit läkski… :D
Oi ma olen ikka loll. Kunagi vaatasin seda mõistatust ja siis olin kindel, et pean tee äärest leidma hiigelsuure Rumba suituspaki ja ju seal siis aare on :D Hea et mul Maris olemas ja toob mind ikka maa peale tagasi ja pakub välja ka täiesti loogilise lahenduse. Kohapeal väga kiirelt ei läinud, nagu paljud, läksime kõigepealt ikka valesse kohta ja siis alles õigesse. Õiges muidugi aega enam ei kulunud :) Tänud mõnusa aarde eest :)
Olime enamvähem kohe alguses veendunud, kus see võiks asuda. Aga sattusime valele poolele, aga see muidugi meid ei heidutanud ning leidsime aarde.
Ütleme nii, et nõutuks teeb kui lugeda, kuidas seda aaret lahendatakse kodus 1 minut ja teine minut objektil. OK, kodus (või tee peal) kulus ka meil aega vähe, et teada, kuhu suunduda. Kohapeal seevastu, peale esimest tundi tuli tüdimus peale ja rohkem ei viitsinud :) Põhimõtteliselt võis olla ka maa külmand ja kärss kärnas ehk siis mõistus ei nokkinud ja leidu ei tulnud. See-eest sai hoolega sääski pekstud ning nõgeseravi ka saadud. Eks tuleme mõni teine kord tagasi! Täname selle meie jaoks purustamatu pähkli eest!
Kuna kala nagunii ei võtnud siis läksin ja logisin lõpuks selle aarde ära, poole valikuga läks ka kenasti. Karp ise tip-top. Tänud
Kuna see peaaegu teele jäi, siis tegima ka siin peatuse. Leidmisega läks väga kiiresti, aga selle võrra rohkem aega läks imestamise peale. Tops hakkas kaugelt silma, aga samas ka midagi kahtlast seal kõrval, nii 10-15 cm eemal. Kui seda liigutasin, siis tuli välja veel üks tops. Kusjuures täpselt samasugune, kui naaber. Mõlemas oli ka logiraamat. Ühes oli ajalooline, FTFiga ja puha ja teises [kingu] poolt taastatud variant. Huvitav oli ka see, et kõik taastamisjärgsed logid olid uues logiraamatus. Lugesime logisid, aga ikka ei saanud mitte midagi aru. Panime ennast ajaloolisse logiraamatusse kirja ja tegime kahest aardest ühe. Pärast saime veel tükk aega imestada, sellist olukorda polegi veel kohanud oma geoajaloo jooksul. Aitäh peitjale.
Ütleks, et jalutamise aga rohkem nagu auto poriseks sõitmise käigus vaatasime ka 1941 aasta jäänused üle. Kõigepealt vale ja siis õige. Kalamehi polnudki. Aardega kõik OK. Aitähh!
Otsisin siis GoogleDoc-ist numbrid välja, endal polnud tehtud kodutööst enam midagi meeles. Mina oleksin täitsa vale asja kallale asunud kui Taavi poleks mu tähelepanu juhtinud õigele asjale. Hargnesime ja seekord nii vahelduse mõttes leidis Taavi. Aitäh! EVEJ
Kodus olin umbkaudselt mõelnud, kus aare võiks olla. Ilmselgelt polnud mul õigus. Siis pidasime natuke aru ja siis tulid juba õigemad mõtted. Meie ei läinud kõigepealt õigele poole ja lõpuks sealt õigelt poolt leidsime ka viimasest vaadatud kohast. Aga huvitav oli. Aitäh!
Mõistatus lahenes kohe ja imekombel suundusime ka kohe õigele poole. Natuke ragistamist ja vihje sipelgatele näitas õige koha kätte. Mõnus koht, seal oleks võinud natuke veel uudistada, aga vihm tuli peale. Tänan!
Mis nii viga aaret leida, kui ise saab logiraamatu aardesse jätta. :) Sipelgad olid ka paiga maha jätnud, kuna see oli nende jaoks ilmselt liigselt külastatav koht. Otsisin ka seda teist logiraamatut, mis peaks seal kuskil olema, kuid ei suutnud mina seda leida. Tänud, lõpuks sai täpi roheliseks. :)
Selle aardega ei vea mul kohe mitte üks raas. 2013 oli see kinni külmunud. Nüüd lükkasin maskeeringu kerge vaevaga küll pealt, aga seepeale hüppasin sellise graatsiaga tagurpidi läbi okste, nagu baleriin, kes on mao peale astunud. Põhjus kihas mu ees täielikus paanikas ehk siis sipelgad tormasid sellisest ootamatust paljastusest ringi ja tassisid mune. Küll aga polnud seal nii palju sipelgaid kui oli mune. Ettevaatlikult lähenesin sellele pommile ja sain kuidagi konteineri kätte, kuid enne kui avama hakkasin vaatasin, et sees polegi midagi. Kohe mitte midagi. Ilmaasjata sai sipelgate rahu häiritud. Mõtlesin, et lähen ja toon autost logiraamatu, kuid jäin toppama. Kui see polegi õige aare, vaid mingi tüng, ei erine mu käitumine kuidagi osade välismaalaste otsimistehnikast, kui karbi mitteleides tekitatakse suvalisest asjast uus. Niisiis panin kõik uuesti paigale ja läksin autosse aardeomanikule helistama. Kahjuks ei saanud kätte ja kui tagasi helistati, olin juba kaugel. Sain loa aare taastada ja lubasin seda ka teha, kui tagasiteel sealt möödun. Samas on vist kuskil ka mingi teine purk, mida ma kohapeal ei suutnud tuvastada. Müstika selle aardega.
Õde, 9+ kuud rase, lendas kohe võssi ragistama. Ma ühinesin teiselt poolt. Ema sukeldus teistpool teed. Aega läks, aga asja ei saanud, vihm tuli ka peale. Täiesti tavaline Lääne võsa, aga täna kuidagi eriti halb :( Aa, ühed kummikud leidsime, abiks siis neile, kel neid kaasas pole :P
Aarde leidsime aga logiraamat on aardest pihta pandud. Andis ikka turnida siin ja seal.Aga loodus oli siin võrratu. Tänud peitjale ilusasse kohta juhatamast.
Otsimisega mitte ei alustanudki, õigustuseks vaid niipalju, et ei olnud teisi jalavarje, mida märjaks teha...
Vihmasabinate vahepeal otsustasime vähemalt ühe aarde noppida. Märjas rohus andis ikka ukerdada, jalad põlvini märjad ja varbad lirtsusid. Tore aare, tänan!
Otsisime kõigepealt valest kohast, aga kui lambike peas põlema lõi, oli ainult järgiminemise vaev. Tänud peitjale!
Päev sai veedetud jõe ääres kalastades, ei saanud kuidagi jätta seda mõistatust lahendamatta.Esimese katsega tormasin valele poole ja sealt ei leidnud midagi.Õigel pool olles tuli konteiner lausa 10 m enne pesapaika vastu.Keegi oli leidnud ja jätnud selle peidupaiga lähedale.Õigest kohast sain veel teisegi logi kirja.Nii et hetkel on seal kaks täiesti korras konteinerit.Tänud juhatamast! Jätsin ränduri.
Kodutöö oli tehtud, jäi veel nuputada kummal pool aare on ja ega seal palju valikuvariante ei ole kui 50:50. Lugesin logisid, hindasin loodust ja see viis kiire leiuni kohapeal. Raputasin teod välimisest konteinerist välja ja nimed kirja. Tänud.
Esimese hooga lootsin lihtsamat teed minna, aga see ei andnud tulemust ja siis proovisin keerulisemat teed, mis andis tulemuse. Aarde varjend oli osadeks, seega oli aarde leidmine kiire ja valutu. Pärast logiraamatu täitmist konstrueerisin varjendi kokku, et järgmistel ikka põnevam otsida oleks :) Mõnus vulisev kohake :)
Raginal võssa ja õigel pool. Lõpus igati kena näputöö ja minu üllatuseks nii kerge. Mariann sai kah päris turnida. Üldiselt huvitav objekt seal, ka alles olev. Tänud.
Ründasime Markusega algul valele poole,hiljem teisele poole ja sedasi leidsimegi. Kenad vaated,tänud aarde eest!
RR 2014. 187 km
Olgugi, et olin teel Kasari silla juurest Rumbani teiste ratturitega vahe tagasi teinud, oli kohe näha, et siin ei anta mulle mingit kohukest vaid läheb jälle võssi revideerimiseks. Objekt oli küll tuvastatud, kuid Fortuuna ja minu suhteid silmas pidades võite juba arvata, kummalt poolt ma esimesena otsima hakkasin. Nii et kogu see edumaa läks sama hästi kui kaduma. Nii ma siis kükitasin seal põõsas, otsides kahe hektari suuruselt alalt kahe kuupdetsimeetri suurust karpi ja vaatasin nukralt, kuidas viimasedki ratturid mööda kimavad. Olin veendunud, et jään siin nullipoisiks, aga leid tuli üllatavalt lihtsasti. Seega nimi kirja ja edasi.
DCCCXXX. See oli Vana-Vigala aardele loogiline jätk. Vaatasin jõe üle ja leid tuli kiirelt. Ussi kartust siin minu arust väga olla ei tohiks, vähemalt kui õiges kohas olla.
Peale Vana-Vigala Hirveparki oli see igati loogiline jätk. Aare mis oli ka eelnevalt oma aeg ootama jäänud ja loomulikult ka lahendamata. Õnneks oli asi nii lihtne, et kodus kulus umbes üks minut, et teada saada, kuhu minna ja kohapeal veel teine minut teada saamiseks, et kuhu täpsemalt otsima suunduda. Tänan siia kutsumast ja kergesti lahenduva mõistatuse eest!
Soovin kõigile elamusterohket uut geopeituse aastat!
oh jah, Urrikese jalad jäid lühikeseks ja pidin teda terve tee süles vedama :D muidu kiire leid, aitähh peitjale!
No sellised mõistatusaarded, kus seda õiget 0 punkti ei ole, on päris keeruline otsida. Üldiselt otsisime siit ja sealt ja siis läksime mööda vett - mitte sealt kust peaks. Üldiselt otsisime seiklust ja selle me ka saime. Leidsime ka aarde. Vahetasime ka ninni-nänni. Tore oli :)
Oojaa, selle aarde juures veetsime mingi tunnikese kindlasti. Algul vaatasime ja turnisime vale pool ning lõpuks kui midagi kahtlast silma ei jäänud, siis läksime teisele poole. Aga ega me seal targemaks ei saanud - tuiasime ja ragistasime sihitult ringi, lootes leida ei tea mida ning teadmata, kas seegi üldse õige koht on. Lõpuks tegi Eleri abikõne ja saime vähemalt teada, et pool on õige ning mida me üldse otsima peaks. Sellest oli kasu, sest veel natuke turnimist ja olimegi õige kohapeal ning seal jäi juba ka otsitav peagi silma. Kohe õigelt poolt lähenedes oleks ilmselt lihtsamalt hakkama saanud, aga meie jaoks oli see maastik küll vähemalt 3. Logisime uude logiraamatusse, vahetasime asju ning ragistasime tagasi autoni.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kuna on teateid , et võib olla kadunud , siis on vaja asjaolusid kohapeal uurida ja mõelda mis edasi saab.
Selle juurde minnes me teadsime küll, et aare võib jääs olla, kuid läksime siiski eelluurele. Lähedusse jõudes hakkasime arutama, et kuhupoole kõik küll suundunud on, kui see alguses vale on. Minu arutluskäik oli, et kuigi geopeiturid on enamasti laisad, leidub siiski paar närvidele käivat erandit, kes ei taha laiskadele geopeituritele sugugi vastu tulla. Näiteks üks neist kõndis mu kõrval. Igatahes jõudnud arutluskäiguga nii kaugele, võtsime suuna sellele küljele, mis raskem oli ning kohale jõudus selgus, et me mõtlesime täitsa õigesti.
Leidsime mingi imeliku junni (päris junnide kõrval), mis tundus kahtlane. Kuid see oli tõesti jääs, mis jääs. Et me ei kraabiks vale asja, helistasin Hannole ja kirjeldasin eset, küsides, kas see õige on. Hanno arvas pärast mu segast juttu, et koht on tõesti õige ja soovitas hommikul kodus keedetud kohvi aardele peale kallata, et see üles sulatada. Kohvi oli kaugel ja ma poleks seda raatsinud sinna raisata ka, seega jääme kevadet ootama.
Mõistatus sai peaaegu lahenduse juba kodus, sest abikaasa Tiit on lapsepõlves sealkandis elanud. Nullpunkti leidsime kindlasti üles. Usutavasti ka aarde, aga konteinerit ei saanud kätte, sest oli jäätunud. Igal juhul suurema kevade puhkedes läheme uuesti. Väga lahe koht!
Esimesel korral suvel tundusid flora ja fauna kuidagihirmutavad. Sügisel kummikutega oli palju lihtsam, kuigi madu ootas meid ka seekorra. Aardeleid kiire. EVEJ