1 veebruar 2021 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

31 jaanuar 2021 soovis arhiveerimist Kadri [pekadrip]

Palun arhiveerida! Aitäh Ingele ja Markole, kes täitsid minu soovi ja aarde jäänused rabast lõpuks ära tõid! Aitäh kõigile, kes aaret otsimas käisid!

30 jaanuar 2021 leidis Marko [markosu]

Rabamatka osa oli üldiselt mõnus, kuid sinna viiv sihi läbimine võttis lahtise vee tõttu küll päris tükk aega. Aitäh!

30 jaanuar 2021 leidis Inge [aunad]

Päeva teine eesmärk oli Allikaraba külastus. Auto jätsime suure tee äärde, tõmbasime kohe räätsad jala otsa ja hakkasime mööda sihti raba suunas liikuma. Siin oli kaasa võetud suusakepidest väga palju abi, sest raba veerežiimi taastamiseks kraavide kinni ajamise tulemusel oli kõvasti liigvett ja isetekkelisi osaliselt lume all peidus olevaid lahtise veega kraavikesi ikka jagus kõvati. Veider, et enne kraavide kinni ajamist on harvendus raie tegemata jäätud ja nüüd siis liigveega lihtsalt tapetakse korralikke täisküpseid puid.

Igatahes peale rabavallist üles tõusmist algas meeldivam osa retkest. Raba oma tuntud avaruse ja ilmale sobivalt kandva pinnaga. Vaid vahetult enne aardeni jõudmist pidi läbivajumise tõttu kerge kaarekese sirgjoonelisele liikumisele sisse tõmbama. Aare ise oli lihtsalt üks suur jäätunud kamakas, mille kogu täiega kaasa võtsime. Nüüd päev hiljem on kõik üles sulanud, kuid logiraamatutest loetav on vaid paar nädalat tagasi karpi lisatud uus logiraamat.

Oli huvitav ja emotsioonide rikas retk. Tänan peitmast.

30 jaanuar 2021 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

17 jaanuar 2021 leidis Anna, Kallo ja Loona [paulaloona]

Kuigi ühes rabas olime täna juba käinud, siis valget aega veel jagus ning otsustasime ette võtta ka selle. Jätsime auto suurema tee äärde ning hakkasime astuma. Eelmise leidja jäljed olid veel ees. Lugesime ta logi läbi ning saime targemaks selles osas, mida oodata.
Alustasime mööda sihti. Alguses oli jää täitsa tugev ning paaris üksikus kohas vajus natuke rohkem. Mingi hetk aga suutis Anna mõlema kummikuga sisse astuda (õnneks jäid varbad kuivaks). Otsustasime, et ehk on metsa all parem. Oligi palju parem, sest mida rabale lähemale, seda rohkem oli näha ka vett.
Rappa jõudes oli juba täitsa hea astuda. Vaated olid jällegi imelised ning kõik oli piisavalt hästi külmunud, et isegi ilma räätsata sai läbi. Ainult vahetult enne aaret oli suhteliselt vesine ning tuli ettevaatlik olla.
Kuna polnud peitja soovist teadlik (vabandust!), siis lisasime uue logiraamatu ja kirjutasime eelmiste logid salvrätiku pealt ümber. Aitäh siia kaunisse kohta kutsumast!
Kahju, et arhiivi läks, sest koht oli kaunis, aga eks võibolla keegi peidab uue, et oleks hea põhjus uuesti tulla :)

17 jaanuar 2021 leidis Anna, Loona & [kallo]

Siinse lehe järgi on see Allikaraba aare kauem-leidmata aarete nimistus kõrgel teisel kohal. Nii saigi selle külastus mõni aeg tagasi plaani võetud. Kui see külastuspäev kätte jõudis, oli GC lehe järgi selge, et 11.01.21 on siin käidud ja aare leitud. Seega läks meil see plaan luhta, et leida selline ca 1080 päeva külastamata aare.

Igatahes, auto sai pargitud suure tee äärde ning nii saigi mindud raba poole alul mööda sihti. Kummalisel kombel oli osa sellest jääs ja külmunud, aga mingites kohtades hakkasime äkitse läbi vajuma. Põikasime siis ära metsa, seal oli kindel jalgealune. Kui mets lõppes, siis liikusime juba rabas ning seal oli hea kulgeda. Seda aga ka täpselt nagu nädal tagasi, kui Riho käis, et vahetult enne aaret läks jälle maapind pehmeks ning hakkasime läbi vajuma. Vaadates aarde peidupaigast veidi edasi, siis seal paistis suisa lahtine vesi. Seega, kummaline see allikane raba siin selle kahekümnbe miinuskraadi juures.

Kuna eelnevast logist lugesime, et aare on kehvas seisus, siis kõik, mis teha saime, oli kaasa võtta uus minigrip ja uus logiraamat. Uut karpi paraku ei olnud, seega, jätsime uue logiraamatu vanasse karpi. Järgmised võiks aga väikest mõõtu karbigi kaasa haarata, siis kestaks see aare jälle kaua aega.

Oli mõnus jalutuskäik, täname aarde eest!

17 jaanuar 2021 soovis hooldamist Kadri [pekadrip]

Teated GC-lehelt räägivad, et karp katki ja logiraamat jääs...

Kordan palvet aastast 2016. Kui keegi juhtub veel sinna rappa aaret otsima, siis on mul palve leidmise korral tuua ära kõik, mis aardega seonduv...

Aastatel 2019- 2020 ei käinud seal keegi, seega ei ole mõtet seda karpi seal niisama enam hoida ka.

Hetkel ei näe ma võimalust sinna ise minna...

Seega, SOS ja HELP!

3 veebruar 2018 leidis Piret,Mart,Retti,Krista [krista]

Kraavi kaldail astusime, jää peal jooksime, rabas räätsatasime ja hundiradu oli ristumas me teekonnaga. Tänud peitjale.

3 veebruar 2018 leidis Piret, Mart, Krista, Retti [sylli]

Allikarabasse läksime Kuuraniidu õpperaja kaudu. Kõigepealt mööda kraavikallast ja siis otse üle raba. Rabas oli lihtsam räätsadega kõndida. Meie rada ristus kahel korral hundijäljerajaga. Meie teekonna pikkuseks tuli lõpuks natuke üle 5 km. Aitäh ilusa raba tutvustamise eest! EVEJ

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Mari, Reet, Vanda, Tarvo, Kleone ja Reino [errvee]

Kuuraniidu tornist tagasitulnuna ühinesime ülejäänud seltskonnaga ja võtesime läbi metsa kursi raba poole. Varsti avanesgi raba kogu oma ilus. Vahepealne sula ja vihm oli lume sulatanud, kuid õnneks oli rbapind veel jääs ja lukad kandsid. Kiire aardeleid ja tagasiteele, sest veel mitu aaret ootas otsimist.

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Mari, Reet, Reino, Vanda, Tarvo ja Kleone [kleone]

Nagu eelmine nädal veel vähe ei saanud Soomaa rabades mütatud, siis juba nädala alguses oli uus plaan ja kohtumiskoht paika pandud. Alustasime teed Kuuraniidu parklast. Kuna jõudsime viimastena, siis need kel Kuuraniidu aare leidmata, läksid juba varem mööda sihti minema. Peagi oli kogu seltskond jälle koos ja asusime Allikaraba poole teel. Raba oli ilus ja kandis hästi. Veidike astumist ja olime kohal. Aitäh.

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Kleone, Mari, Reet, Reino, Vanda, Tarvo ja [ingrid]

Algul oli metsas sakitamist, aga siis oli ees juba puhas rabamaastik. Tore matk, tänud kaaslastele ja peitjatele.

27 jaanuar 2018 leidis kõik see tore seltskond ja [berti]

See laupäev jälle toreda seltskonnaga rabas, mõnus!

27 jaanuar 2018 leidis seltskond parimaid geosegaseid [kassikakk]

Mets ja raba olid täitsa käidavad. Aitäh sõpradele!

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Kleone, Reet, Vanda, Tarvo, Reino ja Mari [lepalind]

Saime kell 9.00 Kuuraniidu parklas kokku ja hakkasime vantsima. Mu üllatuseks oli ka terve päeva kummikutes geopeituda normaalne. Alguses oli läbi metsa minekut ja ei tulnud just kõige sirgem tee aardeni, aga kohale jõudsime. Leid oli lihtne nagu enamuse rabakate puhul ja tundub, et karp püsib hästi okste vahel kinni.

27 jaanuar 2018 leidis Anne, Kaupo, Ingrid, Kleone, Reet, Vanda, Tarvo, Reino ja Mari [marihen]

Hoolimata sulast oli raba veel endiselt jääs ja aare kõigest jalutuskäigu kaugusel. Mõnus seltskond, ilus ilm ja imeline raba. Tänan.

21 jaanuar 2018 leidis Ove ja Külliki [orca]

Tänaseks ilusa talveilmaga päevaks valisime siis selle aarde külastamise. Auto jätsime teeveerele ja mööda metsaveo traktorite jälgi sai rabani komberdatud. Edasi oli juba lihtsam ja muidugi ilusam. Aare ise oli lumes rabamätaste vahel kuid suutsime siiski tuvastada ning logitud. Tõstsime aarde maast kõrgemale, kuna oleks rohkem lund olnud siis poleks leidmine enam võimalik olnud. Aga tänud ikkagi kena kohta tutvustamast.

15 veebruar 2017 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Ja ongi käes taas KEELUAEG! Allikaraba ootab teid kõiki taas augustikuus...
Aitäh kõigile, kes rabas käisid ja olid sellega rahul ka veel! ;)

11 veebruar 2017 leidis Ain, Margit [maky]

Juba paar nädalat ihkab hing raba peale minna. Tänase imeilusa ilmaga võtsime Soomaale sõidu ette. Teeotsa leidmisega, kuhu auto parkida, ei olnud muret, sest see kant on aastatega päris tuttavaks ja omaseks saanud. Meeldiva üllatusena leidsime eest juba ühe auto, mille omanikud suure tõenäosusega olid sama ürituse pärast väljas nagu meilgi plaanis oli. Kui raba äär juba paistma hakkas nägimegi kahte inimest vastu tulemas. Tervitused siinkohal /ereni/ tiimile. Põgusa jutu käigus selgus, et minnes olid nemad samuti ühe väikese seltskonnaga kohtunud. Seega oli meil raba peal päris hulganisti jälgi ees, mida mööda aardeni jalutada. Ümbrus oli ilus, ilm oli ilus, meeleolu oli ilus - kõndisime kohe mõnudega. Väike mure oli pärast ainult aardekonteineri kinnitusega, ega ta väga kindlalt oma kohal ei seisa, aga andsime endast parima, et ta ikka paigal püsiks. Hundijäljed tagasiteel ei jäänud ka meile märkamata. Täname nii aarde perenaist kui aarde taastajat!

11 veebruar 2017 leidis Mikk, Jaanika ja pagarid [silmsirkel]

Minnes oli metsatee päris mõnus astuda, aga rabapealne jalutuskäik oli nii sile, et tagasiteel tundus siht väga rägas. Nägime suure linnu jälgi, oli pikalt mööda pinnast astunud. Ilusa ilmaga oli aardel täna palju külalisi. Aitäh peitjale-taastajale!

11 veebruar 2017 leidis T & [eren]

Tegime päeva kolmanda sissekande logiraamatusse. Kohtusime teistega nii minnes kui ka tulles. Pop koht see Allikaraba. Aitäh - väga mõnus oli!

11 veebruar 2017 leidis meie ja silmsirkel [pagarid]

Hundijäljed täitsa olemas. Praegu raskusaste mõni kraad kergem. Tagasiteel tuli juba teine tiim vastu. Aitäh.

4 veebruar 2017 leidis Mari, Sannu, Heldur [heldur]

Selle aasta nädalavahetused on seni kulgenud kõik rabaretkedega. Seekordne tänu kuulub Marile, ettepaneku eest Soomaale minna! Allikaraba oligi meie üks põhilisi eesmärke. Ja kuna siin oli väga mõnus ja lihtne astumine siis jõudsime sellel päeval veel päris mitmetesse kohtadesse. Raba oli väga ilus ja täiesti jääs. Nägime ka hundi jälgi, päris värsked olid. Sannu ei arvanud sellistest "koera" jälgedest eriti midagi. Esmaspäeva õhtul "Osooni" saates räägiti huntidest ja uuriti ning käidi suure hundikarja jälgedes Valgerabas, kohe siin samas kõrval siis... :). Meie nähtud üksiku hundi jäljed suundusid ka just sinna poole... Suur tänu peitjatele mõnusa matka eest! Väga suur tänu ka Karlile, et aare alles jäi!

4 veebruar 2017 leidis Heldur, Sannu ja [marx303]

Mul oli ammu plaan, et kui nädalavahetusel kompanjoni leian, siis võtan Allikaraba ja Hauaniidu ära. Tundus selline tore talvine jalutuskäik/suusaretk olevat. Heldur ja Sannu olid nõus kaasa tulema ja nii me laupäeva väga vara hommikul startisimegi. Kusagil kümne kandis alustasime teed aarde poole. Siht oli risune, aga polnud hullu, saime kenasti läbi. Raba oli jääs ja ainus asi, mis alguses segas, oli liigne libedus. Et asi liiga kerge poleks, tassisime kohusetruult räätsi ka aardeni kaasas.
Mõnes kanarbikupuhmas oli siiski võimalik ka ehmuda ja läbi vajuda, aga mitte sügavale.
Aardeleid ei olnud eriti kerge, sest kohe ta silma ei jäänud. Miski tegelane, tont seda siis teab, kas tuul, loom, Tunk või Karl oli ta teisele tasapinnale pannud, kui me arvasime olevat. Natuke vahtisime ringi ja mina, nähes karbi äärt, ei saanud aru, et tegemist on aardega ning hakkasin netist vaatama, kui suurt anumat me taga ajame. Selle aja peale märkas Heldur aarde ära ja saimegi nimed sisse ja tagasiteed alustada.
Aitäh, väga tore retk oli! Ma väga loodan, et Kadri leiab kunagi soovi Hauaniidu taastada!

18 september 2016 leidis   [tunk]

Aitäh, Karl!

Alustasin ilmselt sama koha pealt, kust [zdrk] ja läksin mööda sama metsasihti, sealt on mugav rabani pääseda. Kummikud näpus, kõndisin tossudes nii kaugele kui kuivalt pääses. Algne plaan oli tegelikult liikuda mööda raba põhiosa serva punktini, kust sihtpunktini jääks lühim võimalik sirgjoon. Aga kuna see trajektoor oleks teinud märkimisväärse nurga sisse, siis otsustasin ikkagi nagu keskmine geopeitur võõrasse kohta suundudes - roosa joon on kuningas!

Enda rabafoori ma kuigi pedantselt ei järginud, malakat kaasa ei vedanud, läksin üsna ülbelt küllaltki kahtlast pinnast ründama, mistõttu kastsin jala põlveni mülkasse juba umbes kolmesaja meetri peal. Edasi oli nüüd hooletu, enam ei pidanud palju põdema, paar korda sain ikka veel sulpsu teha :o) Põlvest sügavamale ei vajunud siiski kuskil. Minnes kujunes laugaste vahel sik-sakitades kokkuvõttes päris pikk träkk lageda raba peal. Tagasitulles jõudsin järeldusele, et kiirem oleks ikkagi lühimat distantsi mööda raba serva liikuda ja sealt siis nurgaga kuiva peal edasi. Nii läksingi, sai oluliselt kiiremini - pinnas sellel suunal oli kandvam lihtsalt.

Kohati jäi teele põnevaid ülesandeid, kus enam-vähem kandvaid laigukesi jagus parasjagu niipalju, et täpselt sihtides ning mitte peatudes sai 5-10 hüppega sujuvalt teisele "kaldale". Meenus üks väga vana Indiana Jonesi arvutimäng, kus Püha Graalini jõudmiseks pidi kuristiku ületama mööda silda, millel kandsid vaid mõned plaadid, kusjuures sillal seismiseks või tagasi pööramiseks võimalus puudus. Umbes niimoodi ma seal keksisin. Ütleme ausalt, et räätsad on tulevaks suveks ilmselt järgmine komponent geovarustuses, sest siinse ümbruskonna 5.0 aardeid ilma forsseerida poleks vist enam kuigi mõistlik. Ja talvel ei raatsi ju!

10 august 2016 hooldas Karl [zdrk]

Korjasin kaasa katkise karbi, vees ujumisharjutusi teinud logiraamatu, paar tõsisemat kuivatust vajavat nännieset. Asemele panin uue kõrvadega karbi, uue logiraamatu, uue geojuhendi ja ärevõetud asjade asemel lisasin ka paar nännieset. Alles jäid kinnituskonks ja paar vahetusobjekti.

10 august 2016 leidis Karl [zdrk]

Esmalt vabandan peitja ees, et 100%-selt ei täitnud ta soovi. Kui võtta sõna-sõnalt viimast teadet, siis mina ei soovi olla selle aarde viimane leidja. Pigem tahan, et ka teised rabahuvilistest geopeiturid näeksid antud aardes lahedat eesmärki kuhu jõuda.

Eeltöö algas juba Tallinnas kui hankisin sobiva normaalsuuruses konteineri. Pärast Kuuraniidu aarde leidmist asusin seal olevas parklas käsitööle. Meisterdasin valmis uue logiraamatu juhuks kui on vaja, tegin ka igaks juhuks uue geojuhendi ja komplekteerisin kaasa kõik vajamineva aarde hoolduseks.

Kohta kust alustada matka ei olnud ma kodus välja vaadanud. Parklas olles viskasin pilgu maa-ameti kaardile ja valisin ühe suvalise metsasihi. Minu üllatuseks sain isegi auto sinna parkida. Lolli ei hakanud mängima ja jalga lükkasin koheselt kummikud. Seljakotti viskasin lisaks hooldustarvikutele mõned pirukad ja veepudeli. Lisaks parkimiskohale oli seal ka sissekäidud rada. Mööda seda oli orientiiri veel eriti hea hoida ja ei pidanud ülemäära võsas ragistama. Ainuke negatiivne külg oli asjal see, et võsa oli kogunud enda peale kõik mahasadanud vihma. Seetõttu olin juba mõnesaja meetriga läbimärg. Võinuksin jopest ja pükstest vett välja väänata. Lõpuks kui raba hakkas paistma, tekkis ka ootusärevus. Mulle väga meeldib see tõus tavamaastikult rabapiirile. Rabavõõrale inimesele seletaks seda tunnet järgnevalt: ootad pingsalt kinos filmi algamist ja siis järsku möirgab tuttav lõvi või mõni muu spetsiifiline klipp ja siis tead et nüüd kohe-kohe hakkabki pihta.

Rabas olen nüüdseks käinud palju kordi aga sel korral oli täiesti uueks kogemuseks minu jaoks pika ja tugeva vihma järgne raba. Kõik oli nii märg ja isegi tavapäraselt täiesti ohutud kohad lirtsusid ja vajusid ebamääraselt palju. Lisaks olid koledad mustad kohad kõik vee all ja nende sees olevad väikesed "abimättad" ei paistnud üldse nii ahvatlevad peale astumiseks. Olin spetsiaalselt selleks korraks kaasa võtnud kompassi, et panen suuna paika ja sirgjooneliselt jalutan nulli. Selline lihtne jalutuskõik ei tulnud täna aga kõne allagi, vaid asusin sik-sak stiilis minema. Meeled olid pidevalt pingul. Sammuvalikul eksida ei tahtnud. Vähemalt sain arendada enda "10 käiku ette mõtlemist" oskust. Raba tegelikult üks suur tagurpidi labürint paljude tupikutega. Suurima veetakistuse ees olles oli 50-50 variant, et kas pikalt paremale või vasakule. Mõlemas suunas nägin teed minevat. Oi kuidas kahetsen enda valikut. Jõudsin kohta kus olidki ainult tupikud. Seiklesin mätaste peal veerand tundi ja ei jõudnud üldse kaugemale, pigem isegi tagasi. Seda juhtus veel mitmes kohas. Stress hakkas ka juba tekkima. Kõik see meenutas nagu mõnda väga kehva arvutimängu kus tuleb otsida checkpointe mändide näol ja ohtlikud rabakohad on laava kuhu ei tohi astuda ja päästmist vajav printsess asub järve ääres. Kuidagimoodi 2 tundi hiljem ma jõudsingi lõpuks järve äärde. Kiskus lausa pisara silma, tugev vastutuul oli vast põhisüüdlane, kuid rõõm oli siiski suur. Eest leidsin väga kehvas seisus aarde. Kogu nodi oli raba peal ja tühi auguline karp rippus puu otsas. Logiraamatus andis keerata vaid pealmisi kaasi. Algas järjekordne käsitöövoor, lisaks ka nännikuivatus. Poole tunniga sain uue karbi oma kohale rippuma ja alustada tagasiteed. Tagasiteed otsustasin siis proovida teiselt poolt. Lisaks kulunud ajale viimasest vihmast oli appi tulnud ka päike. Vesi oli kohe märgatavalt alanenud või siis õigemini rabasse sisse imendunud. Kohe lustlikumalt läksid sammud mättalt mättale jaotades väga ühtlaselt kaalu mõlemalt jalale. Vahepeal kui liiga julgeks kippusin minema, siis suutsin mõnel korral ka ühe jalaga kintsuni rappa vajuda. Siis oli tükk tegemist, et jalga koos kummikuga kätte saada. Aga teekond läks kohe nii märgatavalt kiiremini, et 2-tunnise minemise asemel oli tulemine vaid 1 tund ja 5 minutit. Auto juures tundsin, et raba on mind täna korralikult läbi lüpsnud ja ka tühjaks imenud. Mõnus rabakogemus oli aga seda kõike väärt! Nüüd äkki sain mõneks ajaks rabas käimiste janu kustutatud. Tore, et Soomaal neid pinget pakkuvaid rabaaardeid veel jagub. Aitäh peitjale!

1 august 2016 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Kuna talvine rappa minek läks luhta haiguse tõttu, siis on aare teadmatus konditsioonis ikkagi rabas alles.
Lähiajal pole mul ilmselt võimalust endal sinna jõuda, seega on igaühel veel võimalus seda aaret otsima minna.

Minu poolt siiski palve:
Kes soovib olla selle aarde viimane leidja, sellele minult soov- too palun rabast ära kõik aardega seonduv ja anna mulle sellest operatiivselt teada. Aitäh!

17 jaanuar 2016 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne

Muutsin kättesaadavaks, et oleks JOKK võimalus neil, kel soov risk võtta ja minna otsima teadmatus konditsioonis aaret.

17 jaanuar 2016 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Annan teada, et sel hetkel, kui ma jõuan Allikarappa aarde juurde, läheb see aare arhiivi. Seega, on selle aarde leidmiseks võimalust veel umbes järgmise nädala lõpuni. St. kuni 27. jaanuar kaasa arvatud. Kui keegi läheb sinna veel enne mind, siis tehke nii, et asjad ikka koos püsima jäävad... Täpsema lõpuaja anna teada.

(See teade ei ole mingiski seoses praegu geopeituses leviva taudiga.
Mulle lihtsalt ei meeldi võimalus, et mu aare risustab loodust... Loodusjõududega ma nii operatiivselt võidelda ei suuda... Seega, koristan ise. )

3 jaanuar 2016 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

2 jaanuar 2016 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Pakane oli raba kõvaks ajanud ja tee oli võrreldav konarliku asfaldiga. Mis nii viga. Päike oli just tõusnud ja rabapind oli veidi härmas. See oli tõsiselt ilus vaatepilt. Aare oli kahjuks täbaras seisus. Ilma kaaneta karp vaid oli omal kohal rippumas. Õnneks lund veel polnud ja leidsime ilma kõrvadeta kaane ja vähemalt enamuse sisust maast üles. Logiraamat oli läbi külmunud ja seda polnud võimalik avada, jätsime kleepsu nimedega juhendi juurde minigrippi. Meist jäi komplekt ausõna peale kokku püsima oma kohale, aga vajaks kindlasti kiiremas korras omaniku hoolitsevat kätt. Aitäh juhatamast :)

2 jaanuar 2016 soovis hooldamist Anne [nuffi]

Aare on õnnetus seisus....

Karp katki, sisu oli rabas laiali, logiraamat oli sattunud külmataadist vandaali ohvriks, täielik jäätükk. Vajab täiskomplekti uuendust. Palun ka meie nimed ümber kirjutada uude raamatusse, täname!

2 jaanuar 2016 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Täitsa võimatu kui pead viisakas olema ja ühe päeva jooksul mitmel üritusel osalema. Hing aga ihkab geopeitust... Siis seda peab ta ometi saama, kasvõi natukenegi. Eelmine aasta õpetas mulle kindlapeale minekut, et kui teha väiksed plaanid, siis on kindel, et need saavad täidetud. Ja lühikesed nagu ma ise, toimivad kõige paremini. Minu plaan nägi ette 2015 aastal 1500 aaret täis saada! Joppas aga niihästi, et juba 2-se jaanuari hommikuks oli mul 18 aaret leitud, aastalõpu arvelt, tehke järgi!

Valisime selle aasta esimeseks aardeka raba, otsustasime natuke kaeda, kas üldse kannab. Kandis, kandis kohe imehästi, kandis mind ja ka väheke raskemat. Paide linna aukudega tänavatelgi pole nii lihtne käia kui täna siin. Päike paistis, taevas oli vikerkaar, värvid olid imelised, tänud siia kutsumast, superkoht! NB! Aarde oli kahjuks küll "best before"...

11 oktoober 2014 leidis Aix, Kynsa [aixo]

Peale "kuuraniidu" aarde logimist sai võetud suun otse rappa. Õnneks olime juba eelnevalt vajaliku varustuse kaasa pakkinud. Juba esimestel meetritel mööda vetruvat pinnast, päikesepaistel ning ründavate põdrakärbeste saatel, tundsin kuidas nahapoorid avasid oma kanali ning minu otsaesise niiskeks tõmbasid. Mingil hetkel sai vabanetud üleliigselt alla topitud soojapesust. Ikka sammuke lähemale eesmärgile. Kuniks õnnis hetk oli saabunud. Konteinerit sulgedes suutsin vaesekesel veel ühe kõrva peast rebida...minu SIIRAD VABANDUSED...kahjuks sellist produkti endal kaasas polnud. Õnneks on siiski ta veel kahe kõrvaga hästi kaitstud. Aga matk oli äärmiselt muljetavaldav ning karistuseks olen isegi nõus sinna uue konteineri näol taas nõus minema :)

13 veebruar 2014 leidis Hannes ja Anu [hpalang1]

Tänase päeva põhieesmärk, ja mis sürr rabaskäik see oli! Sihti mööda sisse pole enam vaja ei kaarti ega midagi vaadata, justkui trammitee on sisse tallatud. Raba ise - ojee. Hulk aega katsusime välja mõelda, mis aastaaeg see siis on. Kalendri järgi on talv, kohekohe tuleb kevadine liikumispiirang, aga rabas pole lund enam raasugi. Värvid küll natuke udused, aga siiski olemas, kõik kannab, küta kui teerulliga. Eks ta sihuke märtsi lõpu moodi natuke ole, aga - sel ajal pole siia asja, raba on lukus. Nii et - unikaalne vaatepilt? Ei tea. Igatahes kõndisime ja imestasime, imestasime ja kõndisime. Otse. Ja just siis, kui Anu mainis, et nii vaikne on, korraldasid teemehed kõrval mingi kolaka. Vahest kõige ootamatum leid oli metsloomade vaktsiinipakike, mis kuskil laukalombis vedeles (ja teine selline hiljem Hauaniidus). Vägev. Tänud.

8 veebruar 2014 leidis Kadri, Merike, Peep ja [alex]

Ohhoo aare: lugege selle aarde kirjeldust ja teie suvi otsa kenasti epileeritud karvajuured lähevad turri nagu okasseal. Tera siit, ivake sealt ning täeliku ilguse listi ka kukubki. Nii ka minuga, isegi peitja "petuskeem", mis mind esimene kord suvel sohu saatis...ei töötanud Valgerabas. Noh...peaaegu ei töötanud...Hauaniidul käik oli täis ainult positiivseid emotsioone...eriti pikniku osa. Ja nii aastanumbrid vahetusid ja möödusid. Viimasel ajal tuli peitja poolt aina rohkem signaale, et vaja need kaks aaret(Valgeraba) oma arhiveerida...jess, oli minu mõte peas. Logiraamatud viib ta ju siis koju, ning sinna on ehk end lihtsam sisse munsterdada ning viisakalt kuskil riiuli ääres skoorida. Mõte hea aga teostusega oli nagu oli...kehvasti. Viimse võimalusena pakkusin, et toon siis ka teistel pinnuks silmas olnud topsid ise rabast ära, enne kui keelu aeg saabub. <Järgneb täiesti tõlkimatu sõnademäng naistest>. Lõpliku kompromissina laadisin peitja ja kõik teised seiklejad õrnade sõnade saatel pardale ja läksime koos tünnile järgi. Ajalugu oli mind õpetanud, et peitja teekond ei pruugi mulle alati sobida ja kuna Kadri oli selle aarde juures käinud kolme eri teed kasutades...leidsin mina neljanda...maastikuga umbes kaks...või nii. Oleks põrsal küüned, roniks ta puu otsa ja mina oleks ammu kõigi aarete juures käinud! Jalutuskäik pargis...krt. Igatahes jäi see totsik taas rappa edasi, põhjused teadmata. Kaugelt tagalast lähenenud Maku tormas meist poolel teel mööda nagu miilits altkäemaksust (oota sa järgmine kord, see, et me räätsad hunnikusse jätsime ei olnud nõrkusest vaid arukusest!) ja üldse oli kole lihtne see värk...ohhhooo!!! Aitäh peitjatele aga rabas on soojemal ajal mõnusam...nüüd tean. Muidu on lihtsalt skoorimine :)

8 veebruar 2014 leidis Maku [maku]

Kui oma toimetused Öördi rabas sain tehtud, uurisin kaasvõitlejate käest, et kus nad on ja mida plaanivad rünnata, vastus oli, et Allikaraba. Mis seal siis ikka, lähen ka esimesena sinna ehk saab natuke koos geopeitust teha. Aarde juurde sõites leidsin teeäärest Alexi auto, nähtavasti olin õiges kohas. Suusad jälle autost välja ja valmis ma olingi. Kuna ilus tambitud rada läks metsa siis ei hakanud siin suuskadega ukerdamagi vaid panin joostes teistele järgi. Peale paarisaja meetri läbimist rauges tempo ja jooks asendus kõndimisega. Lõpuks jõudsin rappa ja kuulsin nagu kellegi rääkimist... Panin suusad jalga ja hakkasin jälle tõukama kuni nägin teisi, kes ilusasti mind ootasid või lihtsalt räätsadega plaane pidasid :P. Nad olid jõudnud otsusele, et jätavad räätsad maha, mina otsustasin sama teha suuskadega. Vaikselt hakkasime liikuma aarde suunas ja ajasime juttu. Ühel hetkel vaatasin kella ja nägin, et aega mul lobisemiseks ei ole. Isu oli veel Hauaniidu aardele ka näpud taha saada. Nii ma vabandasin oma ebaviisakuse pärast ja andsin jalgadele valu. Jõudsin kiiresti kohale, logisin ja alustasin tagasiteed. Ühel hetkel saime teistega uuesti kokku, küsisin lähenemisviisi Hauaniidu aardele ja jätsime hüvasti. Kahju, et aega ei olnud aga samas oli hea teisi korrakski näha ;). Aitäh, Kadri ja Sven, jäätunud raba eest, minu lemmikud nagu ma olen seda juba korduvalt maininud :) P.S. Sry, Sven, alles nüüd avastasin, et see aare ei ole ainult Kadri "süül" siia tekkinud ;)

http://www.endomondo.com/workouts/294594659

8 veebruar 2014 leidis Peep, Kadri, Alex ja [mooritz]

Eile kõndisime mööda jõgesid, täna oli siis kord Allikaraba käes.Kuna omanikku vaevasid kõrvade eraldumise mured, siis saime tema ka kaasa meelitada ja nii me laisalt mööda sihti raba poole astuma hakkasime. Hinges oli väike kripeldus sees, eriti kui vaatasin kõrval kulgevat kraavi, mille jääpinda kaunistas valge looduse vastandina värviline vesi. Aga rabasse jõudes oli selge, et ka täna on räätsad vaid füüsilise vormi tõstmiseks kaasa haaratud ja nii sai need mingi aeg hiljem okkalise "kase" kõrvale toetatud ;). Hetk peale seda märkasime suuskadel lähenevat Margust [maku] . Teadsime ju küll, et ta samas kandis ja sama sihiga teel, kuid nii kärmet meile järgijõudmist ja ka möödatuhisemist ei osanud oodata ;). Ka Margus loobus suuskade piinamisest ja punus kandade välkudes meist mööda, varsti paistis vaid must täpike kauguses :D ( no meie aeglane tempo lihtsalt ei sobinud talle, tal nii tihe päevakava ja pool Soomaad oli vaja veel vallutada :P ). Võtsime siis musta täpikese sihiks ja kulgesime vaikses tempos mööda tuulist raba aarde poole. Margus jõudis juba tagasi ja kihutas edasi uute väljakutsete poole, meie aga jõudsime aardeni, logisime ja lonkisime mööda lumevaest raba tagasi auto juurde. Raske rabamatkana tundunud matk sai ootamatult lihtsalt tehtud, tänud Sulle Kadri omanäolise raba näitamise eest :D!

8 veebruar 2014 hooldas Kadri [pekadrip]

Oma silm on kuningas... Seega selgus, et mitte alati pole tarvis omada kaht ega nelja kõrva, et elus edasi minna ja nö. vee peal püsida. Vahetevahel piisab ka kolmest kõrvast. ;) Allikaraba aare jätkab heas toitumuses ja pisikese füüsilise puudega oma eksistentsi.
Käituge siis viisakalt tema kolme kõrvaga... ;)
Edu ja kasutage viimaseid päevi enne Valgeraba lukku minekut!

8 veebruar 2014 leidis Alex, Mooritz, Pekadrip ja [parrot]

Rabas polnud õieti lundki aga tuuline. Ja libe. Suundusin Maku kuumadel jälgedel aarde poole. Õige tiira-taara oli see minek aga kohale sain. Siis jõudsid teised kah. Laugaste pääl on jää ütleb laulusalm ja tõsi ta on. Tänud.

23 jaanuar 2014 leidis Kaire,Arno,Arvet [arweto]

Päeva teine Valgeraba aare.Autole leidsime teeääres tasku kuhu sai turvaliselt parkida ja sealt otse raba poole.Poole tunni pärast oli aare leitud ja saime jälgida haloringi ümber päikese.Aare kuiv ja korras ka kolme kinnitusega.Tänud

17 august 2013 leidis Priit & Maarja [bonzo]

Olime täiesti teadlikud, et aardele oleks vaja uut kõrvadega karpi ja käisime igaks juhuks mõnest poest läbi. Selgus, et Laagri Rimi, Maksimarket, Bauhof, Home4You, Handyman, Märjamaa Säästumarket, Maxima ega Kodukaupade kauplus sellist karpi ei müü. Olime sunnitud ilma karbita raba vallutama ja nii tegimegi. Alguses panime kõvasti mööda sellega, et ei usaldanud kodutööl tuvastatud lähenemispunkti ja katsusime läheneda mingi matkaraja kaudu, mis lõpuks selgus, eemaldus rabast täpselt vastaassuunda. Ots ringi ja tagasi, nüüd juba sinna, kuhu kohe oleks pidanud minema. Lähenesime mööda sihti rabale, üsna värsked jäljed olid ees. Põdrakärbseid oli metsikult. Rabas kadusid põdrakärbsed ja tulid päris kärbsed, ja neid oli palju, ründasid massiga. Aarde juures selgus, et meie ebaedu kaubandusvõrgus ei olegi suur probleem, kuna aare on ilusti kuiv oma kolme kõrvaga. Tegime mõne ilupildi aardest leitud näputibuga ja rühkisime põrdakärbeste suunas tagasi. Täname mõnuse matka eest! EVEJ

11 august 2013 soovis hooldamist Kadri [pekadrip]

Vajab uut kõrvadega karpi...

(Teade eeskätt endale.)

9 august 2013 leidis Riho [riho476]

xx

9 august 2013 leidis Joonas [joonas444]

2182.

1 august 2013 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Tänasesest on Valgeraba aarded taas kättesaadavad kõigile, kel isu minna omadega rappa! Piiranguaeg on selleks aastaks taas läbi...

Head rabamatka!

15 veebruar 2013 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Allikaraba aare läks tänasega lukku, et anda kotkastele hingamisruumi oma elu elamiseks. Austagem siis nende privaatsuse vajadust. Allikarappa olete oodatud taas alates 01.08.2013

10 veebruar 2013 leidis Urve ja Hannes [jussike]

Pärast eilset õnnestunud räätsamatka (ikkagi esimene rabaretk lumega) otsustasime proovida õnne ka Soomaal ja võtsime suuna Hauaniidule. Sõites mööda tühje metsateid olime päris üllatunud nähes ühe teekese pervel autot seismas. Lähemale jõudes tundsime sõiduki ära ja uudishimulikud nagu me oleme (või vähemalt mina olen) tegime kiire geokõne Laurile. Nemad olid jõudnud juba kilomeetri kaugusele aardest ja kutsusid lahkelt meid kaasa. Pidasime maha kiires nõupidamise ja otsustasime kutse vastu võtta ja lükata Hauaniidu järgmiseks. No kuidas sa lükkad sellise pakkumise tagasi, eriti kui lai ja sügavalt kinnitallatud räätsarada nina ees metsa läheb. Räätsad alla ja minek. Teekonna kirjeldus on Lauri poolt põhjalikult kirjas, erilisi üllatusi polnud peale kraavi ületamise – vaatasin jälgi jääl ja mõtlesin natuke aega minu ja eesläinute kaalu erinevusele. Kuna valikuid polnud (täpsemalt ei viitsinud muid ülepääsemisvõimalusi otsida), siis läksin esimesena üle mõeldes, et kui jää ikka vastu ei pea, siis ei ole Urvel vaja tagasipääsemiseks uut kohta otsida. Õnneks oli jää tugev ja varsti nägime ees puude vahel tõusvat rabarinnaku ning vastu tulemas Laurit, Ritat, Leviat ja ka ühte neljajalgset. Nemad olid selle aja jooksul, mis me metsas ukerdasime, juba aarde juures ära käinud. Tänasime neid hästi sissetallatud raja eest, ajasime pisut juttu ja liikusime siis edasi. Rabas läks liikumine päris kiirelt ja ka tagasiteel polnud erilisi probleeme, oli ainult üks „haige koht“ kui tsiteerida Lauri kommentaari kraavidele ja võsale. Täname peitjaid mõnusa matkaelamuse ja selle fantastilise rabavaikuse eest. EV, J: märk „Ole ettevõtlik“.

10 veebruar 2013 leidis pilditibi, Rita, juba suuremaks saanud koer, Lauri [algaja]

Kuna eelmisest päevast saadud rabalaks oli juba natuke talutavamaks muutunud siis tuli uuesti võsa vahele ukerdama minna. Otsisime natuke aega kohta mis kõige vähem väsitaks ja leidsime täiesti korraliku metsasihi, mis lisaks kõigele muule ka õige suunas oli. Maku oli aga täiesti kustunud, sest eelmisel päeval arvas ta, et tuleb kaasa aga hommikul ei tahtnud ta enam kuulda ka sõna raba. Hääle põhjal pakun, et isegi need tähed millest saab moodustada sõna raba olid täiesti mõttetud. Alustasime liikumist. Sain juba normaalselt astuda ja mitte õõtsuda. Koeral oli sigahuvitav ja teda oli ka kuidagi eriti palju. Sest algul suutis ta kõikidel korraga jalus tolgendada kuigi meievaheline distants oli umbes viis meetrit igaühel. Sihi lõpus oli kraav. Mitte siuke pisike nire vaid mitu mitu meetrit. Jää oli kah peal. No ei ahvatlenud üldse. Liikusime kraavi kaldal. Maastik oli pisike koopia Himaalajast. Siis tuli teine kraav, risti esimesega. Mööda selle kallast liikudes hakkasime oma eesmärgist kaugenema. Ega siis muud kui tuleb üle jää minna. Ronsin kraavikaldast alla ja proovisin natuke, et kas see jää läheb kohe katki või ootab viisakalt, kuni ma ma olen keset kraavi. No, et muidu läheb ainult mingi üks jalg märjaks ja see oleks ju täiesti mõttetu. Parem kui ikka saaks ühe korraliku supluse. Koer ajas kõige enam närvi, ta oli selleks ajaks juba kogu jää risti ja põiks oma jälgi täis teinud. Oleks ma kah niimoodi seal saanud ringi laamendada. Aga kraav pidas vastu, vesi ei läinudki katki ja astusime kõik teisele poole. Natukese aja pärast läks ka see esimene kraav kitsamaks ja saime sealt kah üle. Siis oli veel mingi paarsada meetrit kaootiliselt sirgunud puid. Osad sirgusid ka mööda maad laiali unustamat seejuures siiski oksi taeva poole ajada. Ja siis tuli raba. Seal oli täitsa kobe tallata. Ja siis helistati. Kuna eelmine päev ka iga natukese aja tagant keegi kellas siis oli tahtmine see mobla üldse kuskile kaugele ära panna. Aga seekord oli jussikeste kõne. Algas jutt sellega, et kas te mingit veel kaugemat kohta ei tahtnud proovida. Ja lõppes jutt sellega, et nad kasutavad hoopis meie maantee isklikuks otstarbeks ära. No mis siis ikka. Kakerdasime edasi. Koer näris vist enamuse puid ära mis tee äärde sattusid. Aardel polnud viga midagi ja tagasiteel, kui me olime raba lõppu ja metsa algusse jõudnud, saime kokku jussikestega. Erinevalt meist olid nad ka suusakepid kaasa võtnud. Ajasime juttu ja tundsime end väga hästi. Nemad tänasid meid raja eest ja kuna meie läksime tagasi mööda nende rada (mis oli tegelikult meie endi poolt tehtud) siis tänasime neid kah raja eest. Autoni kulgedes suutis koer aga jällegi igal pool korraga olla ja pilditibi kukkus isegi pikali, sest koer arvas, et räätsa tagumise osa peal on maru tore käppa puhata. Auto juures tegime kerge söömingu ja läksime järgmise aarde suunas. Aitäh.

27 jaanuar 2013 leidis Margus ja Maris [max]

Juba paar nädalat on olnud tunne, et tuleks minna. . ikka rappa, kuhu siis veel. Nüüd saime innustust Kaja ja Bruno logist, et kannab küll. Ilmataat lubas päikest ja nii see minek kätte jõudiski. Autole tegime pesa lähima maantee äärde. Meile tundus, et siit saab kõige otsem ning ei pea kraave ületama. Puude ümber olevad jääkraed on täiesti omaette vaatamisväärsus. Juba nende pärast tasus see pikk sõit Eesti teisest otsast ette võtta. Mõnus astumine oli, umbes pool teest metsavahel sinka-vinka ja siis teine pool päikese paistel mööda valget raba. Kõige suuremad jäljed, mida oma teel nägime, olid ikka eelmise nädala geopeiturite omad :) Aare ok. Täname aardepeitjaid!

20 jaanuar 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Ülesküntud kõrvaltee-veerest kargasime sihimoodi asja juurest metsa ja hakkasime minema. Läksime päris kaua ja iga mõne ajatagant gps-u vaadates jäi aare jäärapäiselt 1,26km kaugusele. Üldse ei lähenenud. Kuigi lumi kandis hästi, oli metsaalune kaetud suurveest külmunud jääkoorikuga, kus napilt siiski käia kannatas, kuid mis raskeima meist siiski aegajalt pool meetrit allapoole kukutas. Kraavid olid kohati lahti ja vesi bulises vapralt. Ni me siis astusime. Rabas läks pisut lihtsamaks sest kadus vajadus kükitada ja roomata. Üle suhteliselt vähese lumega kaetud välja oli suisa rõõm astuda kuigi peidukoht tundus ikkagi liialt kaugel veel olema. Tuvastanud külmunud järve, oli ka aare silmapiiril. Pisut jäätunud ja kurvastuseks ühe purikagi külge kasvatanud. Avamiseks tuli seega rakendada vähest mehelikku jõudu ja siis läks juba logimiseks. Tagasiteel võtsime suuna "kirbule" ehk taamalt teistest eristuva kuuse ja männi ladvale. Leebema vaevaga jõudsime tagasi teele, kuhu geomobiili olime jätnud. Mingist kohast üle kraavi minnes kohtasime ka ilvese jälgi. Õnneks jäi metsakiisu ise nägemata. Täname maffiat! oli kena figuurisõbralik jalutuskäik! Ja veel. Mõned allikad on ka rabas veel lahti - olge siis minejad ettevaatlikud!
See looduse kaitse on ikka üks imelik värk. Inimene mingil ajaperioodil ei tohi oma nägu sinna üldse näidata, et sahistab liialt põõsastes või teevad sussid liiga kõva lärmi. Samas paneb mingi seltskond jaanuaris rahulikult kartuleid, nii et saba vaevalt august välja paistab. Ja kõik plaksutavad! Müstiik!

14 oktoober 2012 leidis Hanno [hanno5000]

Lähenesin Kuuraniidu matkaraja poolt, mööda sihti murdes, kuni lõpuks jäi ette mind rabast lahutavat laia kraavi katkestav siht, mis viiski täpselt õiges suunas. Natuke veel ja sai ka räätsad alla, see raba siin oli hommikusest Hauaniidust palju tümam ja nõudis juba rohkem teekonna valimist. Aardeni jõudes oli taevast tulevat valgust juba suht vähe, siiski tagasi minema hakates lampi veel põlema ei pannud, pehmemad kohad tundusid niimoodi palju lihtsamini läbitavad :P. Tagasi metsani jõudes lülitasin tuled sisse ja ragistasin mööda sihte tagasi autoni. Huhh, polnudki nii lihtne, kui algul olin arvanud. Aga mõnus! Ja edasi ootas Meiekose onn koos lõkke ja huvitava muusikaõhtuga parimas seltskonnas :P. Aitähh!

1 august 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Seaduse silmis muutus aare kättesaadavaks, piiranguaeg lõppes... Reaalselt "ajutiselt kättesaamatu" sildi eemaldamisega tegeleb ehk nüüd GP leht ise... ootan huviga tulemust. :P
...tulemus on väga hea, aare on muutunud kättesaadavaks.

15 veebruar 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Raba lukus! Seoses liikumispiiranguaja saabumisega, on kätte jõudnud hetk anda võimalus loodusele ise oma asjadega tegeleda, ilma geopeiturite ninad gepsus tatsamiseta. Allikaraba aare ootab teid kõiki taas imelise augusti alguses, mil lõpeb keeluaeg.
Aitäh kõigile, kes sel hooajal ei pidanud paljuks ette võtta üht üpris rasket matka! Te olite vapustavad!

14 veebruar 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Kiirustage sõbrad rappa mineku ja sealt tagasi tulekuga... jäänud on ainult viiv, mil Valgeraba looduse meelevalda läheb ja inimjalal sinna asja pole. On 14. veebruar...

12 veebruar 2012 leidis Tarvo,Rannar,Madis [johnblack]
tundub, et unimütsi auto on ikka tõsiselt viga saanud.klassikarada aardeni on hetkel vägagi hea ja läbitav ning isegi vabastiili saab suusaga harrastada.nii et kiirustage!

12 veebruar 2012 leidis Madis, Rannar ja Tarvo [10203]
Auto jätsime unimütsi tehtud parklasse:D Ja suundusime suuskadel rada mööda aardeni.

7 veebruar 2012 leidis Kalle [sookoll7]
Kuna "kuumad" jäljed läksid ees, siis ei olnud vajadust GPS-i järgi. Suusad alla ja jäljeajamine võis alata. Kuni rabani, oli suuskadel liikumine ikka raskendatud mahalangenud puude tõttu. Rabas oli juba asi parem, jäljed olid ette tallatud ja püsisin lumepinnal päris hästi. Nii need jäljed mind aardeni siis juhatasid. Aitähh peitjatele!!

5 veebruar 2012 leidis [unimilk] [unimuts]
See aare jäi liikumispiirangu tõttu suvel külastamata. Nüüd siis kuupäeva vaadates läks meil kiireks. Selgus et, meil oli vaja räätsad teha jne. Kui omadega aardeni jõudsime olid need ujulestadega rabasipelgate jõuk oma pesas meeldiva talvituskoha leidnud. Neid peaks vist sügisel jälle külastama. Aare ise ok. Rabas liikudes on põnev jälgida loomade ja lindude liikumist. Aitäh peitjatele meeldiva rabamatka eest!

5 veebruar 2012 leidis [unimilk] [milkowitch]
Tänan aardepeitjaid toreda seikluse eest! Talvel on ikka lust rabas käia. Lihtsalt jaluta. Täna näitas termomeeter -30, kuid päike paistis ja tuju oli hea. Jõudsime ikka enne keeluaega... Aardest EVEJ. Tänud veelkord!

27 august 2011 leidis Ove [ove]
Selle aarde puhul tuli enne rabasse jõudmist enda läbi murda ebameeldivast metsa-kraavide lõigust. Rabaosa oli juba nauditav kõndimine. Laugaste osa oli võrrelde Hauaniiguga tagasihoidlik.

14 august 2011 kommenteeris Kadri ja [geokrahv]
Hauaniidu-Allikaraba aarete tagasi viimise retk kujunes mõnusalt pikaks jalutuskäiguks. Kolmas kord selles paigas ja kõik erinevatel aasta-aegadel. Sügisel, talvel ja suvel. Super! Kevadisel ja südasuvisel ajal sellesse paika kahjuks minna ei tohi.
Fotodel on Allikaraba läänepoolne osa.

14 august 2011 kommenteeris [geokrahv] ja [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Teekond Hauaniidult otse Allikarappa...pole päris kindel siiani, kas see oli kõige õigem otsus :D. No hea kogemus ikka, et tüma maa ei pruugi olla see kõige raskemini läbitav raba, vaid kõrge pillirooga kaetud mättane märg rabamaastik on tunduvalt vaevalisem ja väsitavam läbida. Aga ega elu ei peagi alati kerge olema. Lõppude lõpuks peale jõhvikaväljade läbimist muutus maastik ilusamaks ja inimsõbralikumaks, aga jõhvikad kadusid vaateväljast ja asemele tulid mõned laukad ja lõpuks Allikarabas olev Valgeraba laugas ise. Aarde peidukoht üles leitud, saime imestada, et sipelgad on jätkuvalt seal elus, pesagi on suuremaks ehitatud, ju see on siis eriline ujulestadega rabasipelgate tõug. Aarde paigutasime taaskord kõrgemale :) Siis vaatasime kaarti, rehkendasime nii ja naa ning otsustasime otse kruusateele välja kõndida. See oli üpris õige otsus, sest väga hullu maastikku ei tulnudki läbida. No mõnedsajad meetrid tervistavat nõgesevösa on ju ikka hää... Viimased kilomeetrid autoni vantsisime mööda pikka, kõver-sirget kruusateed. Lihtne, kõnniks nagu linnatänavail. Igav. Kokku sai läbitud u 11-12 km. (Kahjuks ei pannud gepsu õiges kohas käima, et täpselt oleks teada)
Nüüd aga on kodus väga mõnus istuda, selline väga rammestav väsimus on kallal, hea on olla.
Tänud retkekaaslasele seda kõike koos minuga läbi tegemast! Ja edu kõigile, kes otsustavad rappa minna!

NB: Aare muutis veidi oma kohta, ripub männi küljes ja peaks olema nüüd ka lumega leitav.

6 veebruar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Käes on 06.veebruar ja nagu lubatud, läheb aare tänasega lukku ja tuleb rabast ära... Kohtumiseni Allikaraba lauka juures taas augustis. PS. Rabas käidud, ilma imeliseks muutumine nähtud (vähemalt Ilmataat on meie tegemistega rahul ;) ) ja aare otse jääajast koju sooja toodud...

1 veebruar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Soomaa Rahvuspargi poolt kinnitus saadud ja kehtiv on Riigi Teatajas antud piiranguaeg. Lubasid Soomaa Rahvuspargi lehel ka korrektiivid teha. Aarde kirjeldus vastavusse viidud. Peitjate poolne otsus aare 06.02 kättesaamatuks muuta ja rabast ära tuua jääb siiski kehtima.

31 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Seoses piiranguaegade muutmisega Soomaa Rahvuspargi poolt, (varasemalt 15.veebr.-31.juuli nüüd 01.veebr.-15.juuli) on aarde kirjeldusse sisse viidud ka vastav muudatus. Aare muutub taas kättesaadavaks juuli teisel poolel.
http://www.soomaa.ee/?op=body&id=85

28 jaanuar 2011 leidis Merle, Triin, Miki & Paavo [speedy]
Pole olemas kaht samasugust aaret
Ei ole samasugused ka raba-saared
Neid me küll kuigi ohtralt ei näinud
Ent saame öelda: oleme siin käinud

Räätsal kohale saime üsna kergelt
Ei langenud me peale lumehelbeid
Nullis tegime labidaga uut ja vana
Ent ikkagi polnud aaret puu taga

Nö "kuusikust" päris kaugel oli pilt
Ainukesel kuusel siiski peatus pilk
Ega's midagi - tuli käiseid käärida
Vot see leid pidi leiutasu väärima

28 jaanuar 2011 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [miki]
Teine päev.. Magasime lahke pererahva juures vist lõunani, kui mitte kauem. Aardele lähenemine nägi välja järgmiselt - umbes pool tundi otsisime kohta, kus 50 meetrit vähem kõndida oleks, teine pool tundi läks ülejäänud 1,5km läbimiseks :) Rabapind kandis ilusti, kuid mõnes kohas metsa vahel käisid päkad augus. Nägime isegi päikest. Rabasaar.. tundide viisi lume teisaldamist erinevates kohtades. Ja veel.. ja veel. Aare ise oli kõrvuni vees, samas seest ilusasti kuiv. Peitjaga suheldes paigutasime natukene kõrgemale ja teisaldasime meetri lund peale tagasi.

28 jaanuar 2011 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [trine]
Rabatuuri teine hommik - pärast pikale veninud geojutte sõbralikus maffiapesas - kippus juba lõunaks kätte, kui lõpuks Allikarabas õige metsasihi välja suutsime valida. Värskes õhus hakkas siiski hoopis parem, lõpuks ometi taas räätsadel! Mõnus poolteist kilti viis kohta, kus võiks suvisemal ajal tõepoolest leiduda sipelgaid, laukaid ja ehk aardeidki. Praegu oli u 60 cm lund ja selle all vesi. Kaevetööd kestsid kole kaua, päike jõudis peaaegu looja minna ja nii külma tuult ei mäletagi: sula lähenes tormiliselt. Lõpuks selgus, et tegu oligi aastaja iseärasuste tõttu allveeaardega. Aare oli heas korras, leidjad hakkavad ka vähehaaval toibuma :P

15 jaanuar 2011 ei leidnud Arli [puujalg]
Aaret ei leidnud, samuti ei leidnud sipelgapesa ega laugast (lume all olid). Küll aga leidsin kuusiku. Kui see aare asub lumepinnast madalamal, siis võib ta seal olla, kui peidetud kõrgemale ja koordinaat täpne, siis ilmselt teda seal ei ole.

Aga matk oli aus ja kindlasti lähen tagasi, kui selgub aarde olemasolu.

6 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kõik taas korras. Head otsimist ja leidmist. Tuletan meelde, et aega on selleks ainult 15.veebruarini, mil läheb aare lukku liikumispiirangu tõttu!

5 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Teatud vastuolude tõttu ajutiselt kättesaamatus olekus! Palun ärge otsige!

27 november 2010 leidis Lembit ja Indrek [polekala]
Nädala algul tekkis mõte külastada laupäeval mõningaid Soomaa rabaardeid. Vaatamata ilma omapärale otsustasime Indrekuga mõtte teoks teha. Kell pool seitse hommikul sai Tallinnast starditud ning üheksa paiku sai jõutud Oksa parklasse. Seal sai üritatud tunnikese jagu erinevaid teid mööda rabani pääseda, kuid tulutult. Lemmjõgi oli üle kallaste ning metasaalune oli vett sedavõrd täis, et kummikutega sellest üle ei saanud. Sõitsime siis veidi autoga edasi ning leidsime uue koha, kuhu auto parkida. Aardeni jäi sealt u 1,5 km. Sukeldusime metsa ning enne raba suuremaid veetõkkeid ei pidanud ületama. Rabas oli 10-15 cm lund ning selle all külmumata rabapinnas, mis tegi raba läbimise üsnagi huvitavaks. Ise ajasin räätsad jalga ja tatsasin nendega veidi julgemalt. Pea kohe said räätsad aga alt märjaks ning nendest moodustusid tõsiselt kohmakad ja rasked Pluuto sussid. Kuidagi kakerdasin nendega raba servast 900 meetrit aardeni, see oli üsna väsitav üritus. Indrekul oli kummikutega kõva tegu, et kuiva jalaga aarde ligidale pääseda, päris aardeni ta ei pääsenudki. Kohapeal läks üksjagu aega, kuna lund oli päris palju. Vahepeal lugesin mobiilsest internetist aardekirjeldust ning siis tuli kohe ka leid. Tänud, superluks üritus oli ja koht ka väga timm. Mõtlesin kas võtta hr Jaan Kase geomünt või mitte, kuna aga teadsin, et järgmises aardes, mida külastan on see samuti olemas, jätsin rännuhimulise järgmisi otsijaid ootama.

13 november 2010 leidis Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Peale retke Hauaniidu raba laugaste juurde sai suund võetud Valgeraba teise otsa Allikarabasse. Natuke jalutamist mööda metsasihti, siis veidi tutvumist ühe päntajala „maamärgiga“ ja edasi juba rappa. Huvitav oli jälgida, kui erinevad võivad olla maastikud Valgeraba suhteliselt ligistikku asetsevates rabaosades. Siinne märksa pehmem pinnas andis suure eelise räätsadega liikujale ja kuna ühel kolmandikul meie seltskonnast rabaliikureid ei olnud, siis oli võrdlusmoment hästi lähedalt võtta. Suuri probleeme see muidugi ei tekitanud ja õige pea olime aardepaigas. Vahvad olid teekonnal silmatud pisikesed „laukalapsed“ mis oma vaevalt ruutmeetri suuruse veepeegliga olid kui suurte sugulaste miniatuursed koopiad (arvatavasti siiski sama sügavad, igaks juhuks kontrollima ei hakanud). Aarde leidsime üles, sipelgapesa ka. Aga kuna sipelgad olid endid juba talvekorterisse sättinud ja ütegi neist liikvel ei olnud, jäi selgusetuks, kas rabasipelgatel tagakoibade küljes lestad ka on... eks peab augustikuus uuesti vaatama tulema. Tagasiteel jälgisime veel kõrgel halli taeva all tiire tegevat majesteetlikku kotkast, kes sealt ülevalt oma valdustel silma peal hoidis, arvatavasti ka meil. Kena punkt päevale.

Aardesse jäi täring ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) kullast „peaaegu nagu geomünt“, mille me Hauaniidu rabast kaasa võtsime.

Suur aitäh peitjatele mõnusa retke eest!!!

1 november 2010 leidis Siim [siimkoger]
5km metsas ja soos aga üles leidsin. Vahepeal vajusin põlvini sohu, aga no mis seal ikka. Aardepaigast midagi ei võtnud ja sinna midagi ei jätnud ka. Väga lahe seiklus, viis pluss.

31 oktoober 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".