21 mai 2023 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

21 mai 2023 soovis arhiveerimist Kadri [pekadrip]

Palun arhiveerida. Viimane otsija käis minu soovil Pingu järve ääres, leidis jäänused vedelemas ja minu palvel korjas kõik kokku. Plats puhas. Hetkel ei taasta. Pingud ja muud linnud saavad pesitsusrahu. Aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks sinna õõtsuvale pinnale minna!

5 märts 2022 ei leidnud Geosemud, Anna & [kallo]

Enne Geovastlapäeva näis olevat parasjagu aega üheks pisikeseks matkaks. Meie valimisime lähenemissuuna lääne poolt läbi metsa mööda rada. Viimane lõpp sai muidugi ilma rajata liigutud, aga lumekoorik kandis kõikjal, lausa lust niimoodi jalutada.

Kui sündmuspaigale jõudsime, siis ei olnud seal liiga palju kohti, kus aare peituda võiks, kuid ometi me seda ei leidnud. Ometi lugesime, et mõned nädalad tagasi sai aare leitud ja olla teine väga hea tervise juures olnud. Lõpuks siis Annale jäi silma männi all jää sees olev sinine kord. Kuna korgil olid ka geopeituse kirjad, siis saime olla kindlad, et tegemist on õige korgiga, aga kahjuks polnud korgi küljes purki ega muud sinna juurde kuuluvat. Andsime oma poolikust leiust peitjale teada ning tõesti, hetkel ei saa seal midagi leida. Matk oli mõnus ning looduses liikumine on ikka kasulik. Täname peitjat siia kenasse kohta kutsumast!

5 märts 2022 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tänased luureandmed ütlesid, et aare on jalutama läinud.

Seega, ei ole leitav praegu. Kes minna siiski tahab, võtab ühendust minuga ja saab loa aare taastada.

22 veebruar 2022 leidis Riho [kaabu7]

Tänane viimane aare. Ega jalad peale sellist matka rohkem ei teeks koostööd kah. Pole seal ammu käidud ja omal ka juba kaua aega pinnuks olnud see Pingu. Sügisel kui mõtsime minna jäi pooleli, kohe kui suure tee pealt maha keerasid olid pori mülkad vastas, no ei. Nüüd panime julma ja sõitsime oma Voyageriga pea ühe mehe talu õue välja. Mitu korda olin kindel, et siia jäämegi aga ei, aus autumobiil, geomobiil. Raba ja järv olid ilusad. Ja heameel selle üle, et aare täie elu ja tervise juures. Logiraamat väike aga nunnu. Endal võidurõõm suur, et lõpuks tehtud sai. Tänud aarde eest. ????????????

2 aprill 2021 leidis Ove [ove]

Tänan aarde eest!

20 veebruar 2021 leidis Tormi, Aimi, Andu [tormit]

Leitud :) Tänud!

20 veebruar 2021 leidis Aimi, Tormi, Andu [aimike]

Kui päeva põhieesmärk ehk Mädajärved täidetud, tuli hakata edasi mõtlema, sest eelnevatega oli oodatust lihtsamini läinud ja päevavalgust veel tükk aega alles. Otsustasime siis, et kui juba järved, siis olgugi järved ja järgmiseks aardeks see. Keerasime ühest teeotsast paistva ehitise juurde ja jätsime geomobiili sinna lumme ootele. Keegi oli õnneks mootorsaaniga just õiges suunas sõitnud ja meile ilusa kõva tee ette ajanud, nii et lausa lust oli astuda. Mingil hetkel hakkas see tee küll vales suunas kiskuma, aga otsustasime ikka minna veel nii kaugele, kui saab ja sai ikka päris kaugele. Lõpuks keerasime juba inimjälgedega teele ära, aga need jäljed hakkasid mingil hetkel hargnema, kes metsa pissile ja kes lihtsalt vales suunas. Õnneks polnud lumi eriti tülikas ja koorik kuigi kõva, lisaks olid mingid kraavid vahepeal, mis aitasid suunda hoida ja mets lõhnas nii hästi. Kohapeal oli vaid kahju, et lumisel aastaajal siia tulime, sest järve võis vaid aimata. Panime nimed aardesse kirja ja suundusime tuldud teed tagasi. Mõnus talvine jalutuskäik oli. Pärast küll avastasime, et teeotsas olnud poolikul sildil, mis teatas lihtsalt "mets", oleks pidanud puuduoleval osal olema tuttav tore eesliide "Era". Igal juhul aga mõnus aare. Aitäh!

22 juuli 2020 leidis Joonas [joonas444]

8442.

22 juuli 2020 leidis Sander [sander444]

Leitud

17 mai 2020 leidis Liis&Kaupo [lepalind]

Oli arvamus, et aare on eriti märjal pinnal, kuhu räätsadeta ei saa. Kuna Viljandi lähistel enam palju aardeid leidmata pole, siis võtsime selle ette. Saime 800m peale autoga ning siis jalgsi edasi. Alguses kaks väikest kraavi, siis vettinud metsaalune ja hiljem pehme rabane metsaalune ja siis viimased meetrid veel õõtsuvat maad. Ei olnudki midagi hullu, mõnus matk.

17 mai 2020 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Auto jätsime ca 700-800m peale, rõõmustasime kummikute olemasolu üle ja hakkasime muudkui minema. Paterdasimegi seal nagu pingiviinid mülkas. Mida lähemale aardeni jõudsime seda rohkem hakkas vajuma. Vaatlustulemustest selgus, et mina vajun vähem ning läksin seega aardeni. Kirjeldusest oli meelde jäänud, et aare on kase küljes. Ma leidsin ta hoopis männi küljest, kuhu see kahtlemata ka paremini sobib.

29 juuni 2019 leidis Urve ja Hannes [jussike]

Leitud.

3 märts 2019 leidis Mihkel [sookoll]

Lähenesin läänest. Kasutasin vana metsateed, mis viis mind autoga aardest 600m kaugusele. Lõpus läks vesiseks ära ja hakkasin sisse vajuma. Jätsin auto mudaauku ja hakkasin järve poole astuma. Kolme sammu pealt keerasin tagasi ja panin räätsad alla. Lumi vajus läbi ja all oli vesi. Ragistasin natuke võssi ja üsna pea jõudsin ilusasse männimetsa. Võtsin suuna otse aardele. Enne metsast välja jõudmist hakkas vaikselt lund sadama. Järve ääres imetlesin ümbrust, kotkas laperdas metsa kohal. Panin logi kirja ja seadsin sammud tagasi. Mülkast sain ilma suurema probleemita välja tagurdatud.

6 jaanuar 2019 leidis Krista, Külli, Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

6 jaanuar 2019 leidis Heldur, Krista ja [ky]

Kui mina Aidu lahingu matkalt Viljandimaale jõudsin, oli Kristal ja Helduril juba Parika vallutatud ning nina Pingu poole keeratud. Ja vinguga polnud siin miskit tegemist, erinevalt sellest, mis mu kõrv kuulis, kui nad kohtumispaiga aarde nime nimetasid. Ühinesin nendega püha valmisolekuga... küll aga olematu kodutööga, sest Helduri esimene küsimus oli, kus kummikud. No kui pole, siis pole, aga siin varem käinud Kristal on koledad mälestused, et kohe hädasti on vaja, ja lisaks veele olla ka hull risu ees ootamas. Vangerdasime siis omavahel jalanõusid ja teele! Õnneks polnud hullu midagi - ju eelkõige seepärast, et Helduri jälgedes astusime...kui need jäljed kuivaks jäid:) Ilus mättane metsaalune ja omajagu kraave, millest pooled kenasti jääkaane all. Enne aarde juurde jõudmist kiskus veits vesiseks - pole ju õiget külmagi olnud -, aga jalad jäid kuivaks, järv täitsa kodus ja aare kenasti oma kohal. Aitäh peitjale ja matkakaaslastele!

2 august 2018 leidis Karl [zdrk]

Seekordse geotuuri viimaseks aardeks võtsin ette Pingu järve väisamise. Lähenemisvalikuid paistis palju aga otsustasin lääne kasuks, sest seal ei olnud variantigi, et peaks sattuma autoga kellegi eramaale.

Alguses jalutasin mööda niidetud heinamaa äärt. Siis keeras rada võsase metsa vahele. Jätkuvalt täitsa normaalne rada. Palju parem kui ma tahta osanuks. Kui ATV rada lõppes, siis algas rabametsavaheline jalgrada. Seal olid pirakad mustikad. Natukene sain süüa aga haavade peale maanduvad kärbsed võtsid isu ära. Tee peal olid veel selle aasta viimased üleküpsenud murakad - nende kaubanduslik välimus andis soovida. Ei tekkinud isegi mõtet, et noppida. Järve ääres viskasin tossud jalast ja lippasin aardeni. Päris mõnus maastik. Tegin jalgadega maapinnale võnkeid, et saada veel paremat õõtsumise efekti. Nulli ümber olevate jälgede järgi arvanuks, et eelmisel päeval siit laulupidu üle käinud aga logiraamat oli hoopis tühi. Ju siis need samad tõprad käivad vaatamas kas leidub veel mõnda söögikõlbulikku puud. Loodetavasti neile põdurad männid nii väga ei maitse. Mina läksin vesivoodilt välja, võtsin istet mätta otsas ja hakkasin jõhvikaid nosima. Ainult seda haput sisu. Kui jalad olid ära kuivanud, siis oli paras aeg tagasi minna. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!

16 aprill 2018 hooldas Kadri [pekadrip]

Pingud said uue topsi. Kevad-suvisele rannahooajale sobivalt muutus aaregi saledaks mikroks. Aardepaik muutus mõned meetrid ja hoidjapuu muutus männiks.

Kõik kased on kirvega inimkobras (pigem tõbras) langetanud ja minema viinud. Näis, kas jääb aare veel nö vesivoodile pidama.

Praegu on siin imeline linnuparadiis. Kõik sidistab-sädistab. On rahu ja vaikus, kuigi kaugusest kostab autode müra ka. Aga ikka on justkui vanajumala selja taga... Vesivoodi on kohati veel jääs, aga lubatud õõtsumise saab kätte. Metsas on aga märg. Kummik õnnestus kenasti ära uputada. :D

17 märts 2018 ei leidnud Katrin [lihtsaltsilvi]

Sai siis täna matk ette võetud aga plats on kaskedest lage, koprad möllavad seal. Jäi leidmata, kardan, et ei olegi.

4 veebruar 2017 leidis Peeter ja Piia [piuks]

Leidsime!
Tänud.

4 veebruar 2017 leidis Piia ja Peeter [blondiin]

Alguses polnudki Pingu järve külastamine plaanis. Kuna pimeduse tekkeni oli tarvis aeg täita ja ilm lubas kergemat lähenemist siin, siis muutsime plaane. Tõesti ei oska öelda, kas meie valitud tee alul üle põllu, siis üle vesise võsa ja siis raba oli just parim. Peale põldu oli võsane lagendik ja selle kõrval võsane mets ja mõlemad üllatasid vesise põrandaga. Seejärel muutus põrand aga juba kindlamaks, isegi kitsed olid korralike uisujälgi võtnud. Ootasime et rabapinnasel saab juba jalutada, aga selgus et see oli vaata, et veel kõige raskem sest iga teine kolmas samm vajus ühe jalaga põlvini sinna sügavamale läbi koorikuga lume. Õõtsuv kaldaäär oli küll needitud tahke kaanega kaetud järvepinna külge, seega jäi siin rippsilla mäng mängimata. Tagasitee oli jällegi tagurpidi kordus tulekule. Ilus järvepeegeldus jäi nägemata aga meeltes ja lihastes oleva matka saime küll ja täname peitjat

15 jaanuar 2017 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Kui ma eelmine kord ohkasin, et uuh, enam ei pea siia tagasi tulema, siis see Geomäng muudab inimest ikka uskumatult. Täiesti müstiliselt olin siin ma tagasi ja veel vähem kui aasta möödudes. Ja siis kordus täpselt sama veel nende Mädaste järvedega, müstika!

Võrreldes eelmise korraga oli maastik totaalselt teine. Seekord oli kraavide ületus jää tõttu kukepea. Metsaalune aga rohkem risune ja seekord oli lund. Eelmisel korral nägin lahedalt vajuvat jääd, nii et vesi tuli selle peale, seekord oli ilus helevalge väli. Seekord on tunne, et kui keegi kutsuks, ma läheks kohe veel tagasi...

15 jaanuar 2017 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Kui juba siiakanti sai tuldud, siis käisime ka selle aarde juures ära. See oli päeva kõige kergema maastikuga aare. Tänu ilmataadi pingutustele oli olukord meeldivalt tahke, aarde leidmisega läks ka ruttu. Ilus oli :) Aitäh peitjale.

17 juuli 2016 leidis Reigo [reix]

Peale Põhja-Läti väikest geotuuri ööbisin piiri ääres, väikese üksildase metsajärve ääres, oma mõnusas hästi varustatud salapaigas, kus aaret veel ei ole. ;) Seekord ei olnud küll päris üksi vaid samasse saabus noorpaar, kes tuli jalgsimatka käigus Tõrvast. Telki neil ei olnud ja kui kuulsin, et noormehel pole magamismattigi laenasin neile oma varustust. Ise magasin autos. Järgmisel päeval koju sõites kavatsesin vaid ühe aarde leida. Pingu järve täpp tundus ahvatlev, olenemata just mitte kõige kergemast saagist. Uurisin kaarte ja logisid, ida suund ei tundunud just maastiku poolest ahvatlev, lääne suunast laekumine ei sümpatiseerinud talude tõttu. Otsustasin põhjasuuna kasuks ja ei kahetse. Lihtne jalustuskäik mööda metsasihti, seejärel raiesmik ja maastik muutus rabale iseloomulikuks. Korilastele saab teatada, et alustuseks vaarikad, maasikad, seejärel mustikapuhmad ja lõpetuseks saadaval murakad.:) Viimased 20 meetrit õõtsikut läbisin paljajalu, sest jalad matkasaabastes olid siiani kuivad. Lihtsalt mõnus oli see vetruva maapinna tunnetamine oma jalataldade all. Aitäh päris loodusesse kutsumast! Aare korras.

27 veebruar 2016 leidis Anne, Lembit [nuffi]

See oli ainuke, mille kirjeldust ma olin kunagi vaadanud ja mis oli ikka reaalselt ka kunagi plaanis. Meie tee läks algul üle helevalge välja, jäljeajaja oli mul ees, mis nii viga! Edasi sutike metsaalust, kus niigi lund vähem ja siis tuli takistus vett täis kraavi näol. Õnneks oli abis olnud Tuule Murd ja paar kaske üle kraavi heitnud. Esimene kangesti vetrus Lembitu suure kere all, selle ma välistasin. Minu omaga saime roomates üle. Nüüd see pesumasin siin siis peseb...

Vinks-vonks koht aardel, tänud kutsumast!

7 juuli 2015 leidis   [tunk]

Rabapäeva kuues ja viimane raba-aare. Pingviinide aarde omanikuna ei saanud ma loomulikult seda pingutamist sooritamata jätta. Lähenemistee valisin ida poolt, gepsus oleva Regio kaardi järgi, kus näitas mingit metsasihti. Tegelikult ootas seal aga üsna jube üle pea võss, mida juba vähemalt viis viimast aastat mingiks sihiks küll nimeteda ei või. Matk ei saanud pikk, aga suhteliselt hirmus, teistel soovitaks targemate eeskujul läheneda mõnest muust küljest :o)

Järve jäärde jõudes oli muidugi juba lihtne ning ilus. Õõtsus ka päris mõnusasti, isegi ootamatult mõnusasti, kergelt ebamaise tunde sain kätte, õigemini jalgadesse. Ega ühe koha peale liiga kauaks seisma jääda ei maksa, pärast logimist aaret tagasi pannes oli igatahes peidukas minu suhtes umbes poole meetri võrra kerkinud :o) Aitäh õõtsutajatele ja peitjatele.

14 juuni 2015 leidis Rudolf, Martin, Joosep [rudolf]

Teel siia otsustas vihmapilv maad kasta ja teha võsa veel nauditavamaks. Kui me aga tee ääres ettevalmistusi tegime metsa sukeldumiseks, jäi pidama võõras auto ja onu uuris, mis meil plaanis. Seletasime siis talle oma kavatsused ära, mille peale mainis ta, et eiei, raba on kuiv, kummikut pole vaja. Igaks juhuks ma siiski ei võtnud seda nõu kuulda ja õigesti tegin, sest vastasel juhul oleks lõpp ikka väga vesine olnud.

Aare ise oli aga ilusti kuiv ja tänu kõrgele kummikule pääses ka ise enam-vähem kuivalt.

Ilus järv, aitäh siia kutsumast!

14 juuni 2015 leidis Joosep, Rudolf, Martin [jooseptrumm]

Otsides Pingu järve aaret, saime päeva kõige esimese tõelise rabaelamuse osaliseks. Autost väljudes peatas meid esmalt küll Raja Jüri (eeldatavasti oli see tema), kuid meie matkavaimu ta ei murdnud, väites, et rabaolud on parasjagu päris kuivad. Rudolf ja Martin säiitasid jalanõudena siiski kummikud, mis on positiivne, kuna vastasel juhul poleks seda hädakisa keegi välja kannatada jõudnud, sest rabaolud olid parasjagu kõike muud kui kuivad. Viimased paarkümmend meetrit tuli sihtkohani tammuda suisa üle õõtsiku, mille all Pingu järv oma kohalolekust väga tuntavalt märku andis. Aitäh peitjale, aare tundus igati korras olevat.

24 veebruar 2015 leidis Krista, Mari [marx303]

Siin oli mul kodutöö parkimiskoha osas tehtud. See on Pingu aarde leidmiseks oluline alus. Muidu oleks Pingu asemel pikem nimi - Pingutus näiteks.
Leidsime meiegi Matu poolt nimetatud põllud ja rajad. Metsa all oli lausa teede labürint. Meie esialgne rõõm, et keegi on täna aaret otsinud, lahtus peagi, sest põhiliselt kulgesid metsas saemeeste jäljed. Oli ka mingi täiesti vales suunas kulgev räätsarada. Rajasime siis oma raja ise. Igatahes tuli meil minek hoopis paremini välja kui tagasitulek. Siis ma pistsin gps-i taskusse ja paar kraadi eksimust suuna hoidmisel päädisid võsa forsseerimisega, mida enne olime suutnud vältida. Lõpuks olime Kristaga mustad ja läbimärjad nagu tondid.
Kõige helgem hetk oli seesama järv, kus Einar uisutada soovis. Täna oli ta mõnusasti veega kaetud, et rohkem kui hädavajalik, me üle jää ei käinud. Aga ilus oli seal ikkagi. Vihm sadas jääd katvasse vette imelisi mustreid. Müstiline koht. Aitäh!

24 veebruar 2015 leidis Mari,Krista [krista]

Jahimeeste tornikesed, ATV-rada, mets tiheda metsloomade teedevõrgustikuga ja jäätunud järvekene. Tänud peitjale.

23 veebruar 2015 leidis Mats, Martin [matu07]

Veel üks aare, mida pole seni julgenud üksi ette võtta, aga nüüd oli olemas värske kinnitus leitavuse osas ja võimekas kaaslane, nii et mida veel soovida :)

Koduse kaarditöö tulemusena olin otsustanud läheneda läänesuunast. Kohalikud väiksed teed olid tõsised jääväljad, mis lamellrehvidega tähendas vaikset töristamist ja ikka tuli kogu aeg järsuks roolikruttimiseks valmis olla. Planeeritud parkimiskohta siiski jõudsime ja ühtlasi täheldasime, et päike loojas, vaja kähku teha.

Esialgu mööda põlluserva, siis ATV-rada, seejärel põdramaanteed. Nüüd oli uurimist küllaga: küll on suured sõrad, küll on palju junne, küll on sügav lumi. Edasi veidi vajuvat ala, siis mõned kraavid, kui tuli vastu juba tuttavlikum rabamets ja seejärel ka järv. Kui taas õnnestus alguses veidi vajuda, siis usaldasime Parikal saadud kogemust jää kandvuse osas ja astusime julgelt edasi, mis võttis kiirelt liuglemise vormi, aga nulli me jõudsime. Päris tihe konteiner, peaks mainima :)

Tagasitee möödus laskuvas pimeduses omaenda jälgi taga ajades ja kummikutest keeldunud Matsile hoiatusi jagades: "ettevaatust, plärts!" ja "ettevaatust, junnid!" Lõpuks auto juures olles selgus, et üleriided olid totaalselt läbi higistatud ja sidurijalg kippus tõrkuma. Õnneks leidus pagasiruumis suvest jäänud varuriiete kott ja käiguvahetusi tuli lihtsalt võimalikult palju vältida :)

Aitäh sügavas metsas asuvat järve ja põdrajälgi näitamast ning päevale sportlikku finišit pakkumast!

22 veebruar 2015 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Ajastus oli õige. Kahju ainult, et uiske kaasa ei võtnud. Aitäh!

8 veebruar 2015 leidis Ain, Margit [maky]

Otsustasime vältida eravalduseid ja läheneda järvele põhjasuunast. Kui autost välja tulime näitas gps aardeni umbes 700 m. Mis seal ikka, selleks ju tuldud sai, et see rännak rabajärveni läbi teha. Mõnes kohas oli lund nii palju, et kergem oli väike ring sisse teha, peaasi, et enam-vähem normaalne tee minna oleks. Kui pikaks see minek lõpuks kujunes, ei teagi, tatsasime tasakesi kõikvõimalikke erinevaid pinnavorme mööda kuni õõtsuva pinnaseni välja. Peale ebakindla jalgealuse võttis meid järve ääres vastu ka tugevnenud tuul ja sellega kaasnev lumetuisk, täiesti sürr olukord, aga võimas. Metsa alt haaratud puutoigaste abil sammusime tasakesi aardeni, panime nimed kirja, heitsime veel pilgu ilusale talvisele rabajärvele ja läksime täpselt oma jälgi mööda tagasi. Suur tänu peitjale, olime väsinud, aga väga-väga rahul.

2 mai 2014 leidis Andres [elektrik]

Sai tükk aega autoga ringi tiirutatud ja parimat lähenemisteed otsitud. Lõpuks jäin palgivirna juures seisma ja läksin jala aarde suunas minema. Mööda metsaveo rada edasi kuni jõudsin võsani. Jätkasin mingil loomarajal kuni jõudsin rabani. Rabas järve ääres jäi mingi kraav ette ja natuke maad edasi paistis teinegi. Pidasin aru, kas pehmest kraavi kaldast saab piisava tõuke anda, et hüpates kraav ületada. Tõenäosus paistis ikkagi olevat liialt väike ja läksin ringiga. Aardeni oli veel jäänud mõnikümmend meetrit, kui pinnas muutus väga ebakindlaks. Mõtlesin, et oleks mingit roigast vaja. Ja juba paistiski kellegi poolt maa sisse löödud kaseroigas. Jätsin seljakoti mätta otsa ja ületasin viimased meetrid. Aaret logides oli see roigas ainuke kindlam asi mille peal seista nii, et vesi üle saapa ääre sisse ei voola. Kiirelt konteiner paika ja tagasi kindlama pinna peale. Roigas tagasi oma kohale järgmiseid ootama ja auto poole minema. Väga huvitav jalutuskäik. Ilma selle aardeta poleks küll sellise õõtsuva olluse peale roninud. Tänan.

29 märts 2014 leidis Mikk, Wicky ja [kelk]

Esimene aare rabade seeriast, kevad oli juba käes, päike andis juba rohkem sooja. Vaher vist sellel ajal enam ei jooksunud. Igatahes ettevalmistus oleks võinud parem olla, seda just varustuse poolest. Kui nüüd veel meenutada, siis ka luiged tegid paar ülelendu ja jõudsid soojalt maal tagasi. Tänud peitjale!

29 märts 2014 leidis Mikk, Roger ja Wicky [pixento]

Tehtud-tehtud-tehtud! See oli esimene mõte jõudes autoni. Pingu aare sai täna esimesena ette võetud, alguses sai diplomaatilisi suhteid kohalikega aretatud ning seejärel võis matk alata. Roger oli sunnitud liiga madalate jalanõude tõttu metsasihi piirile jääma, kuid meie Wickyga jätkasime rännakut sihtmärgi poole. Esimese korraga suutsime tupikusse minna, seejärel proovisime uuesti. Kummik vajus umbes 30-40cm vee sisse, raskusi oli selle kättesaamisega - Wicky aitas seal, kus häda kõige suurem, kuid kõik jõudis õnneliku lõpuni. Sai mõned fotojäädvustused ka kohapeal tehtud, sest olgem ausad - see maastik on ju lausa imeline!

Täpsustus... Wicky - koera nimi :)

23 veebruar 2014 leidis Liis ja Tanel [cherub]

Phhhhhh... Laiskus maksis seekord valusalt kätte. Teekond oli väga vaevarikas ja väääääga porine. Parkisime rattad ära ja vantsisime aarde juurde. Eriti tore oli, jah, Jeesust mängida :) Konteinerit nägime juba kaugelt ja logi sai kirja. TFTC!

23 veebruar 2014 leidis Liis ja Tanel [timix]

Tuul oli natuke vastu, kuid hullu polnud. Aardeni lähenemiseks oli meil kaks erinevat võimalust. Üks oli mööda kruusateed, teine enamuses mööda asfalti. Kruusatee oli kilomeetri võrra lühem ning valisime selle. Ja valesti tegime! Esimesed kilomeetrid olid normaalsed, kuid kui ära tuli keerata, hakkas jää ja pori vaheldumisi. See kiilakas segas niivõrd, et oli raskusi püsti püsimisega. Ja siis kui jää lõppes, algas porilaviin. Kui kohale jõudsime, oleks olnud sobilik öelda, et mingi ratas on mu pori küljes... Rattad jätsime palgihunnikute lähedale kuuse varju. Eemal käis kõva metsatöö. Põllu äär ja siis juba mets, milles üks hetk tuli ette veetakistus. Aga oh imet, vee peal sai kõndida :) Läbi metsa minnes tuli enne järve ja aaret veel mitmeid kraave, kus Liis usinalt jeesust mängis. Järve ääres oli ilus ning ligi sai minna täiesti otse, üle vee. Rataste juures toimus veel väike lõuna ning edasi. Aitäh!

19 veebruar 2014 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

Raja-Jüri peremees tegi metsa. "Jõudu, kas siit kuskilt Pingu järvele ka saab?" Pikk pilk mõõdab mind pealaest jalatallani. "Jala, ma mõtlen, mitte autoga". Jupp maad sõbralikum pilk ja pikem jutuajamine. "Aga ära siit mine, mine sealt põlluserva mööda, see on vilus ja kõvem, seal ei vaju kuhugi. Ja mingi geopunkt pidi ka seal olema, seda lähete vaatama või?" Läksimegi siis põluserva mööda lõpuni ja siis rada mööda läbi metsa järve äärde ja siis veel külmund õõtsikut mööda järve äärde ka. Sürr sürr sürr on see lumeta talv - sõime jõhvikaid ja imestasime seda asja. Siis fikseerisime oma kohalkäimise väga heas korras aardesse ja matkasime tagasi. Põdrad ja kitsed olid jälgi teinud, mingi koerlane ka, oli see siis kodu- või metsakutsu. Ja kui tagasi olime, siis ... "Jõudu! Saite oma järve kätte?" Saime. Ja geopunkt oli ka alles. "Te ju seda otsisitegi, onju? Eelmine aasta ründas neid sinna palju, ma jälgede järgi vaatasin." Aga need on rahulik rahvas, need teadlikult lollusi ei tee. "On jah". Ja selle lakukivi pani ka tema sinna üles, sest "siis ehk hammustatakse metsa vähem. Viis karu on siin meie kandis ja hunte on ka. Aga tore, et kätte saite oma asja, head päeva teile!" Head päeva jah. Ja peitjale aitüma kogu selle asja arranžeerimise eest!

9 veebruar 2014 leidis Mikk, Jaanika [silmsirkel]

Täna kallas ei õõtsunud. Lähenesime mööda põdrajälgi ja pistsime ka paar jõhvikat põske. Aitäh!

19 jaanuar 2014 leidis Enn,Vallo,Kaire,Arvet [arweto]

Rabavallutused Vol.2 päev Parika rabas sai avalöögi selle järve kaldal.Kena jalutuskäik mööda metsasihti karges talvehommikus.Aare korras ja ootab külastajaid.Tänud.Võtsime TB.

26 märts 2013 leidis Maku ja Kadri [maku]

Siin kasutasin ette tallutud räätsa rada ja leidmisega järjekordselt probleeme ei olnud :)

23 märts 2013 leidis Merike ja [alex]

Selle aardega olin juba väsinud peitjat kukele saatmast tema õrritamiste peale, et kui mõnus ja lahe on vesivoodi.Paremat aega otsimiseks oli raske oodata ja Kajaliiside soovitus andis piisavalt kindlust, et just praegu on aeg mulle parim.Autonavi poolt pakutud tee talu juurest tundus väga võsane ja hoolimata memmekese teadlikusest, et aaret seal ei ole uskusime siiski internetis leiduvaid logisi.Täielikult "jalutuskäik pargis"aare.Tibake konstrueerisin aardetünni ümber kuna sees oli päris mitu kondentsi tilka...eks näis, hullemaks ehk ei läinud.Kaasa kahmasin ka J.Kase nagu päris rännumündi ja kui suudan talle uue kaaskirja välja printida, siis viin ta ringlusse, oligi teine kaua seal "voodis"konutanud.Tänud uue koha eest kaardil ja aarde eest kah!

23 märts 2013 leidis Alex ja [mooritz]

Seda aaret olen kaua piilunud ekraani tagant ja ikka mitte julgenud minna, mine sa seda vesivoodit looduses tea :D. Siis aga tuli julgustav logi ja täna oli otsus küps ning nii me siis aarde poole oma nina keerasime. Esimesena katsetatud tee oli veider, memmed vallutasid teed, üks hüppas lausa lumehange, kuigi teel oli ruumi laialt. Ühelt julgesime siis küsida, et kas siit ikka Pingu järve äärde saab. Tema aga vastas ,et ei teie seda aaret leia, teised on enne teid otsimas käinud. Sõnatuks võttis (selgeltnägija?) ja siis ei suutnud ma enam naeru pidama saada mitu head minutit. See teeots viis küll suht lähedale kuid eemal paistev võsa ei kutsunud kuidagi .Otsustasime siiski teist teeotsa katsetada ja sealt me siis astusimegi mööda traktorirööpaid aarde poole( hea jalatalla massaaz) kuni rööpad lõppesid. Räätsad jalga ja nüüd jäi astuda mööda Kaja ja Bruno jälgi aardeni. Hea lihtne astumine oli :D, Kaja ja Bruno olid kena mugava raja sisse tallunud. Lisaks Kaja ja Bruno jälgedele oli rabas ka suusajärgi ja keegi oli seal kihutanud lausa mootorsaaniga . Aarde leidsime probleemideta (memme ettekuulutus ei pidanud siinkohal õnneks paika ;).), kuivatasime teda pisut sissepugenud niiskusest ja panime kenasti peitu tagasi. Tagasi tulime ka mööda traktorirööpaid räätsadel, oli märksa mugavam. Tänud aarde peitjale ja eelmistele leidjatele :D. Aardesse jätsin TB

10 märts 2013 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Leidub ikka toredaid inimesi! Aitäh teile Kaja ja Bruno aarde eest hoolitsemast ja teda uuele tasandile viimast, igas mõttes. :D Eks võtan ette nüüd mingil ajal retke oma aarde juurde, et tutvuda tema uue kestaga. Praegu võib olla tõesti parim aeg aardele lähenemiseks, kuid kas huvitavaim? Jäätunud vesivoodi... :P

10 märts 2013 hooldas Bruno [kajaliis]

Jällegi tuttavatel radadel. Mõnus räätsakõnnak õhtuses metsavaikuses, talvise pakasega (-11), eemaldamaks oma brutaalsuse jälgi. Metsatraktor oli jäljed järvele lähemale teinud ja rebased oma pissikivist eemale peletanud. Igasugu tegeleasi oli peale meid seal veel käinud. Ajalises järjekorras umbes nii, et keegi mootorsaaniga, siis juba võimekam suusataja võistlussuuskadel ja peale seda Sm Võsa - Villem. Sellest võib ehk järeldada, et suusataja on veel elus ja suusad ilma omanikuta kuskil põõsa all ei vedele -varbad veel saabastes. Aga karpi polnud neist keegi remontinud, kuigi jäljed viisid lähedalt, kuid kindlalt peidukohast mööda. Ju neil polnud mahti hooldusteadet lugeda ja ei teadnud uut karpi kaasa võtta.
Põrand kandis seekord hoopis paremini. Vahepealne lumi ja püsiv miinus on tubli töö teinud. Kätsingus peitja ei soovita öisel ajal sinna minna, kuid praegu - kuu peegeldumas jäiselt lumelt, rohelised silmad puudevahel välkumas... Parim aeg! Alex, soovitan.
Aga nüüd on see siis jälle korras. Uus konteiner, uuel tasemel. Ehk jääb järgmisel jääperioodil siis lumepiirist kõrgemale.

22 veebruar 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Selline pool öine jalutuskäik see oli. Pilvi oli palju, muidu oleks saanud päris loodusliku taskulambi valgel käia. Metsa all leidus ikka igasuguseid jälgi. Lagi oli muidugi "rebase pissi kivi" tee ääres. Sellest möödudes tuleks nina pesupulkadega kinni panna. Tubli suusamees oli omalt poolt ka rajad suures kaares ümber aarde sisse ajanud. Mõnikümmend meetrit enne aaret hakkas maapind, õigem vist oleks öelda, et lumepind, kuidagi kahtlaselt räätsade all õõtsuma. Õige pea olidki jäljed veest pruuniks tõmbunud. Nullis peale puude latvade muud ei olnud. Tänu peitja poolt aarde kergitamisele, ilmus sellest osa, peale mõningase lume eemaldamist taskulambivalgele. Karbist kõvemini kinni haarates, läksid aga näpud sellest läbi. Nüüd on sellel kaks märgatavat tuulutusauku. Minigrip hoidis logiraamatu kuivana ning igaks petteks lisasime ka veekindla mängujuhendi. Uut, kuulikindlamat karpi seekord kaasas ei olnud, seega jääb aare paremat konteinerit ootama. Huvitav koht sellegipoolest ja tänud peitjale mòistva suhtumise eest. EVEJ

22 veebruar 2013 soovis hooldamist Kadri [pekadrip]

Head inimesed (Kaja ja Bruno) andsid teada, et aardekarp katki, kuid logiraamat rahuldavas seisukorras... Esialgu täpselt teadmata, millal saan praavitama minna. Kättesaamatuks veel ei muuda.

17 november 2012 leidis Hanno [hanno5000]

Kunagi talvel jäätumise tõttu leidmata jäänud aare, mida nüüd juba rohkem kui aasta keegi külastanud pole... Lähenemine oli lihtne, õõtsikul panin ikka igaks juhuks räätsad jalga, oli kindlam. Suht suur üllatus oli aga, et järvel liikus paat kahe mehega ja teisel kaldal seisis veel kaks meest, kala nad mu meelest küll ei püüdnud, ei saanudki aru, mis nad seal tegid. Tänud!

15 jaanuar 2012 ei leidnud Andres, Mark, Maku, Pillekas, Laurikas [akas]
Kuna tee aardeni läks väga märjaks siis seekord jäi see kahjuks kätte saamata ;(

8 oktoober 2011 leidis Eeva ja Märt [mart]
See siin oli meie tänane põhieesmärk ja aare, mille juures enamuse päevast veetsime. Auto jäi nii umbes kilomeetri kaugusele ja sai kaunistatud vastava sildiga ennetamaks maaomanike kummalisi küsimusi meie tegevuse kohta. Aardeni jõudmiseks ja selle leidmiseks kulus meil ikka oma paar tundi kõvasti, kuid lõpuks see leid siiski ikka tuli ära.
Mingil hetkel aga hakkas tunduma meie tegevus sunnitööna ning otsustasime raba vahetada. Etterutates võib aga öelda, et see oli viga, selle päeva numbri sees rohkem jõhvikaid meil omastada ei õnnestunud.

21 september 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Auto parkisin metsasöökla juurde ja edasi mööda metsarada otse rappa omadega. Metsas oli nii looma radu kui ka ATV radu. Nii ühte kui teist pidi , jõudsingi õõtsiku äärde välja. Seal aga ei leidnud kohta, kuhu astuda, sest igal pool oli tihedalt kuremarju. Ära ei jõudnud neid kõiki süüa ja nii tuli ka mõned sammud teha nende peal. Aare ise kenasti korras. Aitähh!!

27 juuli 2011 leidis Lauri [algaja]
Üritasin kedagi veel sinna kaubelda aga kõigil olid omad tegemised ja nii ma siis üksi läksingi. Pagan teab miks aga suutsin leida vist kõige mõistlikuma lähenemistee. Autoga oleks vabalt 800 meetri peale saanud ja mõninga pingutamisega ka pea 500 meetrini. Kuna seal oli aga enne mingi erametsa silt siis piirdusin pisikise jalustkäiguga. Kuskil 1,2 km. Arvestades loodust tirisin endale pikad riided ümberja panin kindad ka kätte. Täiesti muretu oli sedasi. Tekkinud putukatepilv ei pääsenud kuskilt ligi. Kohale jõudsin vist isegi liiga ruttu. Õõtsumist oli vast viimased 20 meetrit. Olin valmistunud palju enamaks. Logi kirjas leidsin kellegi jäljed aga raamatus oli viimane see kes siingi. Õõtsutasin seda "kapotti" seal natuke ja siis jalutasin tagasi autosse. Kokku läks vast pool tundi. Väga tore vaheldus väsitavale tööpäevale. Aitäh.

25 juuni 2011 leidis Lembit [polekala]
Miski aeg tagasi üritasin GPS-i juhendamisel aardele läheneda, kuid tee peal oli tõkkepuu ning siis jäi asi ajapuudusel katki. Kuna Airi võsa ja rinnuni rohtu nautida ei mõista, siis saime kokkuleppele, et ta ootab autos. Nüüd lähenesin teisest suunast. Jätsin auto ühe põlluvahe teele ning sealt läks georada metsa. Mööda rada sain ilusti raba serva ning sealt trügisin aardele ligi. U 60 m enne aaret panin räätsad alla ja isegi nendega tuli suht ettevaatlikult toimetada. Koht oli lummav, tänud, EVEJ.

18 juuni 2011 leidis Olev [veskimees]
Tänase rabadematka viimane. Õõtsik oli veidi kõhe, aga õigel lähenemisel läbitav.

24 aprill 2011 leidis Miki, Merle, Liia [miki]
Viljandimaa rabadünastia viimane pärl. Korra talvel käidud, aga siis saime haledalt vastu nina ja võisime aaret vaid aimata kusagil paksu jää all. Seekord olime vaimselt valmistunud kõige hullemaks - jalas algaja räätsad ja käes pikk tokk, et midagigi paistma jääks, kui geopeitur läbi sambla rabasügavusse kaob. Õnneks päris nii ei läinud ja hirmu oli vaid viimasel viiekümnel meetril. Koha peal selgus, et peale poole meetri jää eemaldamist jäi meil talvel tubli 10cm veel puudu.. nüüd ei olnud sellest muidugi enam midagi järel. Õõtsik oli ikka tore, nagu kõnniks SUUREL vesivoodil :) Ei ole kunagi millegi sellise peal olnud, soovitan soojalt kõigil oma silmaga (jalaga) proovima minna. Aare heas korras ning karpi avades leidsime üllatuseks seest värske hooldusteate, nimelise tervituse meile kõigile (peitja omas siseinfot, kes järgmine päev aaret vallutama tulevad), õnnitluse kohale jõudmise puhul ning uued koordinaadid. Ega siis midagi, toksisime gepsu, et läheme vaatama. Järgmises nullis ootas meid kosutav kommikott õunaga. Täpselt see, mida sel hetkel vajasime.. ning rabas saadud positiivne emotsioon sai veelgi lisa juurde. Kuigi kommikotti enam ei ole, soovitan soojalt aaret külastada, tegemist on täiesti teistsuguse "rabakaga" :)

24 aprill 2011 leidis Liia, Miki, Merle [groll]
See aarderetk oli Miki raske mõjutamise tulemus. Ega ta kergelt tulnud, aga kui tehtud, oli rahulolu seda suurem. Õõtsuval saarekesel kõndimine oli minu jaoks päris uudne elamus. Järv ise muidugi imeline: ujuvad luiged, taevas tiirutav sookurg, konnad kevadiselt vallatud. Tore oli ka peitjapoolne üllatus, tänud.

23 aprill 2011 hooldas Kadri [pekadrip]
Pärast hirmväsitavat pikka tööpäeva oli parim mõte minna ikkagi sohu, et isiklikult üle vaadata aarde olemasolu ja vastavus kvaliteedinõuetele ;) Et järgmised otsijad ei peaks mingil juhul tulema kuskilt "mülkast" tagasi pettunutena ja tühjade kätega. Jääaeg oli Pingu järve ääres ajalooks saanud ning aare täiesti omal kohal, kuigi pooleldi irvakil kaanega. Seega kopsik vett poolenisti täis, kõik muu peale logiraamatu ja juhendi täitsa märjad. Seega vahetasin konteineri ja nänni (vahetusse läks ka Sm. Jaan Kase peaaegu geomünt- uuele oli Mariann omad kraapsjalad õnnistuseks lisanud ;)) ning ka kinnituse, nüüdsest ripub konteiner konksu otsas. Aare korras. Head otsimist-leidmist!

Ilus ilm ja vabanemistunne linnakeskkonnast mõjusid vist nii pead segi ajavalt, et läbisin kokkuvõttes täiesti ebaloogiliselt üle 3 kilomeetri! :D

26 märts 2011 ei leidnud Miki ja Merle [miki]
Siin valitses totaalne jääaeg. Tundub, et aare on kusagil väga sügaval ja ja väga külmunud olekus. Kunagi tagasi :)

13 märts 2011 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Pühapäevahommikune retk oli planeeritud Pingu järve avastama. Geomobiili parkisime sarnaselt Karukäpa retkele palgiplatsile ja edasi kulgesime jala. Nii kilomeeter jäi aardeni. Forsseerisime suhteliselt värskelt kaevatud kraavi ja olimegi järveäärses metsas. Kaasas sapöörilabidas, asusime nullis väljakaevamisi teostama. Potensiaalsed peidu-kased ..tükki kolm said puhastatud. Kahjuks on aga olukord selline, et kasetüved on ca 30-40 cm jäätunud järvevee all vangis. Aardeni hetkel lihtsalt ei pääse isegi parima tahtmise ega labidaga. Enne suurt sula ei ole sinna mõtet minna. Jätame aarde 2011 septembr-novembri retkeplaani.

12 veebruar 2011 ei leidnud Carolina & Hanno [hanno5000]
Lähenemisteed otsides suutsin unustada, et pole oma liikuri roolis ja suutsin Das Auto rahulikult keset teed lume sisse kõhu peale kinni sõita.. :) Kohalik traktorist päästis meid väga operatiivselt, tänud talle.... Aare oli sügaval vee all ja puud sellele talvele kohaselt väga madalad... Ootame soojemat aega :P.

12 veebruar 2011 ei leidnud Hanno & Carolina [caro]
Kolmas rabakas meil sel päeval. Juurdepääsuks teed otsides suutsime ka hange kinni jääda, õnneks tegime seda ühe töötava traktori nina all, kes meid viie minutiga välja tõmbas. Parika järvede juures oli ühe pika nina juba saanud, siin jällegi. Pikk rabamatk selja taga, polnud meie samm Pingule jõudes üldse enam väga reibas. Kraapisime siin ja seal aga palju lund ja jää ei andnud aaret kätte. Päike juba loojus, kui tagasi autoni jõudsime.

26 november 2010 leidis Triin & Paavo [speedy]
Sai tehtud otsus va vankumatult kindel
Tahame olla edukad ka Mulgimaa rindel
Peab leidma kõik kolm ettevõetud aaret
Olgu need või võsas, rabas, eramaadel

Kuigi kodutöö mul eksimatu suuna osas
Leidsime me end korduvalt liigagi võsas
Lõpuks saime vette vilkuva lambi saatel
Pimedas ning õilsamatest õilsamail aatel

26 november 2010 leidis Paavo ja Triin [trine]
Pingu oli selle geopäeva peamine sihtpunkt, kuhu kahjuks küll jõudsime alles hämaras ning siis tuli veel proovida lähenemisteid igast valest ilmakaarest, enne kui üks (viimane võimalik) valida. Üks eelmistest viis raiesmikule, kus turnisime kitsedega võidu, kuni võsa lootusetult tihedaks muutus. Värskelt sadanud lumi tegi võsa läbimise veel raskemaks, kuna iga sammuga tuli sahmakas krae vahele ja pajud viskusid sirgu, saa või vastu nina. Lõpuks valitud stardipaik oli 1,11km nullist läänes ja selleks ajaks oli juba päris pime. Tee viis tõepoolest ruttu omadega rappa, igavene tegu oli, et lume alt aru saada, kus vett rohkem või vähem. Üldiselt on rabas käimiseks paremaid aastaaegu, hetkel ei soovita, eriti räätsadeta ;)

14 november 2010 leidis Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Eilsed rabamatkad said täna jätku Pingu järve ääres. Päris põnevat uudistamist oli. Esmalt muidugi need õõtsuvad järvekaldad, kus maapind ja pisikesed kasepuud astumise taktis kaasa lainetasid. Ega igale poole hea meelega ronida ei tahtnudki, isegi räätsadega mitte. Naljakas, aga inimesest märksa kogukama tegelase (põder ju seda on) jälgi võis leida ka kõige pehmemate kohtade pealt - vist käivad ka endid õõtsutamas :)! Tegime järvele tiiru peale ja igat masti metsaelanike jälgi oli seal päris hulgi. Isegi geopeiturite jäljed leidsime, õige ettevaatlikult olid astunud, tervitused neile :)! Tagasiteel kohtusime arvatavalt sama vanema härrasmehega, kellest Siimu logis võis lugeda. Tundis muret Eesti Vabariigi pärast, selle pärast, et marjulised viivad metsast sambla kaasa ja lõpuks saatis meid heade soovidega kodu poole teele. Pikka iga talle! Mõnus pühapäevane matk paika, millest mul tegelikult varem aimugi ei olnud. Aitäh peitjatele juhatamast! Aardesse jäi täring ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) rahapajas vermitud hõbedast "peaaegu nagu geomünt".

3 november 2010 leidis Sven [geokrahv]
Jätsin auto metsasöökla juurde ja suundusin otse mööda ilusat teed aarde poole. Seda rõõmu muidugi kauaks ei olnud. Vihma sadas koguaeg aga hea on see, et peale märjaks saamise ei juhtu sellest midagi. Ja märjaks saamise vastu aitab kindlasti ära kuivamine. See on juba mitmeid kordi järgi proovitud.
Sellist õõtsikut, mis aarde juures on, pole mina veel kohanud. Rõõm tõdeda, et Viljandimaal geokonkurents tiheneb. Teolt tabamisest lahutas 53 minutit. Logi läks kirja 13:51. V:sauruse J:jalajälje. Tänud peitjatele väga geopeitusliku aarde eest!

3 november 2010 leidis Siim [siimkoger]
Leitud. Läbimärg :). Üks kohalik vanamees tuli aru pärima, et mis ma seal metsas tegin, arvas et olen mingi luuraja :). Vahetult enne peidukohta kõnnid nagu vesivoodil:)

2 november 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".