20 august 2017 leidis A ja [mooritz]

Siin sai karistatud see, et ma tavaliselt logisid ette ei loe. Alex oli selle aarde ennem juba leidnud, nii ei pidanud eeltööd ka lähenemistee leidmisega tegema. Kummik jalga, veepudel vööle ja nii sai mööda metsaveosihti astuma hakatud kuni raba ees. Vaikus ja rahu. Murakad, sinikad, mustikad, pohlad püüdsid pilku ja mis seal salata ronisid ka ise suhu :). Aarde suunas oli härra suurte "räätsadega" liikunud ja no kust tema läbi läks sealt liuglesin minagi üle. Kui ka viimased veepeeglid olid vaadatud oli nõutus majas. Null on, puud on, laukadki paigas, aga mida pole on aare. Kõlistasin siis peitjale ja mis selgus, automaatika on omad vigurid teinud ja kättesaamatu asja kättesaadavaks teinud, karp aga peitjal ikka veel kodus kummutil. No klõpsisin siis pilte ja tatsasin tagasi. Peitja juures kitkusime pärast kaks kana algosadeks, osalisteks Alex, mina, neli Papagoid ja kaks Kukke :D.

20 august 2017 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

20 august 2017 soovis arhiveerimist Kadri [pekadrip]

Aitab küll.

20 august 2017 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Mina muutsin aarde jaanuaris kättesaamatuks, automaatne aarete avamissüsteem aga on muutnud minu teadmata aarde taas avatuks.

Vabandan tänaste otsijate eest ja luban neil aarde leituks logida tänase kuupäevaga.

Sellega seoses annan teada, et mul on muidki muresid, kui geopeitus ja aare läheb arhiivi.

20 august 2017 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

31 jaanuar 2017 leidis Kadri ja [aaplane]

Üks meist läks sellele aardele hooldust tegema, teine avastama senitundmatut. Mõlemad said oma ülesandega hakkama :) Tänud :)

31 jaanuar 2017 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Veider küll, kuid millegipärast just matule mõeldes ma kõhklesin täna kõvasti, kas tuua aare ära või mitte. Kuid statistika on julm. Huvilisi eelmise aasta jooksul polnud mitte ühtegi, sel aastal on käinud nüüdseks tänasega koos kolm seltskonda... Kahe nädala pärast läheb raba nagunii lukku... Nii lasingi kaaslasel aarde üles otsida ja peale tema logimist toppisin hämmeldunud pilgu all karbijäänused kotti. Liisk oli langenud. Mis see pahn seal rabas vedeleb...

Aitäh kõigile, kes sinna viitsisid marssida! Ja vabandused neile, kelle plaanid ma nüüd untsu keerasin...

Mis saab edasi, ei tea... Suve lõpus selgub, kas mul on veel tahet või panen arhiivi ära.

21 jaanuar 2017 soovis hooldamist Kleone [kleone]

Aare vajab uut karpi, mida oleks võimalik puu külge riputada. Praeguse karbi kaanel on kõrvad katki ja aare püsib koos tänu teda ümbritsevale kilest minigrip kotile. Aarde sisu on korras.

21 jaanuar 2017 leidis Henriko ja Kleone [kleone]

Päikesepaisteline laupäev lausa kutsus välja loodusesse. Eelnenud külmad lubasid rünnata veidi sügavamaid raba aardeid. Parkisime auto. 1,5 km kaugusele ja asusime teele. Lumeta raba oli saanud tagasi oma imelised sügisvärvid ja pakkus fantastilisi vaateid. Külmataat oli teinud korraliku töö ja teinud astumise lihtsaks. Aarde juures ei pidanud laugaste labürindis ekslema vaid sai otse minna. Aitäh.

14 november 2015 leidis Aivar, Irena, Sven, Katu, Krissu, Jakob, Oskar, Algis ja Stella [poldek]

Mõõduka raskusega mõnus rabamatk. Ilusad vaated laugaste vahel! Vihmatibutuse kõrvale tuli kingituseks matka lõpus välja ka päike. Laugaste vahel jalutades kahtlustasime saarekesi laugaste keskel - mine sa tea, ehk on aare just ühe sellise kidurate puukestega mätliku saare peal, kuid mõtlesime taas veidi üle. Muidu oleks vist novembrist hoolimata ka vajadusel vees ära käinud, vähemalt olid meil taliujumist harrastavad sõbrad ühes. Aardekarpi avades murdus meil rabedusest üks kinnituskõrv, kuid ma loodan, et sellest hoolimata püsib karp edaspidi siiski veekindel. Aarde suuruseks peaks olema märgitud väikese asemel normaalne, sest karp oli täitsa korralikku mõõtu. Muidu aare heas korras ja igati kuiv. Lapsed vahetasid geonänni, järgmisi matkajaid jääb ootama üks dinosaurus.

14 veebruar 2015 leidis Ain, Margit [maky]

Seda aaret tegelikult täna plaanis otsida ei olnud. Eelmise peidukoha juurest tulles viis kodutee aga just sellest rabast mööda ja otsustasime korraks olukorda uurida. Juba metsavahel märkasime suusajälgi ja meil tekkis huvi, et kas need viivad aardeni välja või mitte. Läksime vaikuses ja vaikides, vahepeal näpuga jälgedele viidates, siis jälle pilku kaugusesse suunates ja ümbrust imetledes. Ühel hetkel tegid suusajäljed pöörde vasakule, meil oli vaja minna aga paremale. Läksimegi, väga tasa ja ettevaatlikult, kuni aardeni välja. Olime teadlikud kuupäevast, mis keelab raba peal liikuda, seda enam olime nüüd rahul, et täna selle rännaku ikkagi ette võtsime. Sama tasa ja targu tulime tagasi ja kui mingi hetk tuttavad suusajäljed jälle silma hakkasid, oli soe ja kindel tunne sees.

Kes oli see hea inimene, kes meile sellise raja ette oli sõitnud? Kas kotkauurija? Peitjatele meie poolt aga suured tänusõnad.

4 oktoober 2014 leidis Karuonu & [caro]

Tänase päeva peamine sihtmärk. Mõtlesime, et jõuame Allikarappa ka aga ehheheeeei..... piisavalt väsitas see matk meid ära. :)
Räätsadega oli hästi mõnus mööda raba matkata, polnudki ammu neid kasutanud. Oma kolmveerand tundi jalutasime sihtkohta, vahepeal ümber laugaste põikeid tehes. Leidsin ja pistsin suhu täpselt kaks jõhvikat, huvitav, et neid sel aastal kuskil näinud ei ole. Tagasiteel lendasid meist kluugutades üle luiged. Tõsiselt mõnus matk oli, aitäh peitjatele!

13 veebruar 2014 leidis Hannes ja Anu [hpalang1]

Nojah. Minule meeldib mitmekesisus. Meeldib see, et geopeitus seda mitmekesisust pakub. Et ühel päeval murrad pead mingi mõistatuse kallal ja et teisel päeval harutad kokkujooksnud juhtmed rabas lahti. Minu arust on see tore.

Hauaniidu ongi mitmekesine. Kaardil paistis paras labürint ja linnuke soovitas soojal ajal minna, olla huvitavam. Aga paar nädalat pea lumeta külma tegid raba kõvaks, viimane kui lumeraasuke oli sulanud ja kogu see ime nägi välja kui ehk märtsi lõpus - siis, kui raba lukus. Ehk siis aastaaegade mitmekesisus. Jne.

Uisutasime seal laugaste peal ja vaatasime sügavusi, millele ei suvel ega lumega talvel ligigi ei pääse. Sõnatuks võtab, arvasin mina. Polegi vaja kogu aeg muliseda, arvas Anu. Nii jäägugi. Aitäh ka!

8 veebruar 2014 leidis Maku [maku]

Siin juba oli nii kiire, et targem oleks minemata jätta olnud. Plaan oli mujalt läheneda aga aja faktori tõttu jätsin auto esimesse mõistlikku kohta seisma ja panin jooksuga metsa. Suuskade kaasa võtmist isegi ei arutanud enam iseendaga. Ettekujutus sellest rabast oli midagi muud kui tegelikkus aga mis seal ikka... Kraave oli omajagu mida ületada aga õnneks jääkoorik paks mis mind muretult kandis. Kui aus olla siis ega mul suurt aega muuks kui gps`i jälgida ja kohta kuhu astuda ei jäänud. Lõpuks olin kohal, nimi logiraamatus ja poole kiirem tagasitee võis alata. Tagasi tulekuga algas ka vihmasadu, mis tegi mind ikka mõnuga märjaks ja kuna olid paksud talveriided seljas siis iga samm muutus tõntsimaks, lõpuks ei tahtund enam püksid jalas püsida, sest nende sisse imbunud vesi tegi nad paar kilo kindlasti raskemaks kui peaks. Tagasiteel suutsin ka lohakalt kraavi ületada, mis lõppes vee temperatuuri proovimisega - oli märg :P. Autot nähes oli tuju hea, jalad väsinud ja riided ligemärjad aga kõike seda trotsides on Soomaa peaaegu roheline :)

http://www.endomondo.com/workouts/294622765

23 jaanuar 2014 leidis Kaire,Arno,Arvet [arweto]

Uus päev ja uued rabad.Seekord siis plaanis võtta valgeraba aarded.Kuna ilm ja lumeolud on just nii nagu nad on,siis lihtne kuid ilus jalutuskäik aardeni ja tagasi.Tund ja 32 min,tehtud.Tänud.

17 august 2013 leidis Priit & Maarja [bonzo]

Otsima minnes olime päris kahevahel, kas teha seda täna või mõni teine kord, aeg hakkas natuke peale suruma. Õnneks otsustasime ikkagi ka selle matka ära teha ja jõudsime lõpuks õigeks ajaks ka igale poole mujale kuhu vaja. Maastik oli siin palju kõvem kui Allikaraba juures ja räätsadest oli abi ainult mõnes üksikus õõtsuvas mülkas, kust ilma nendeta poleks läbi jalutanud. Teekonna jooksul nägime igasuguseid huvitavaid asju, näiteks pohlasid oli seal kõvasti, paaniliselt kodu otsivat sisalikku ja eksinud hiirekest. Hiireke kihutas meeltesegaduses üle minu räätsade, ju see oli hea sile koht spurtimiseks :) Aare on ilusti kuiv ja korras. Väga ilus koht, täname! EVEJ

1 august 2013 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Tänasesest on Valgeraba aarded taas kättesaadavad kõigile, kel isu minna omadega rappa! Piiranguaeg on selleks aastaks taas läbi... Head rabamatka!

15 veebruar 2013 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Tänasega läks raba lukku ja algas kotkaste pesitsushooaeg. Austame siis nende elu ja tegevust ning rappa läheme taas alates 1. augustist! Seni oleme omadega rabas kuskil mujal. :)

10 veebruar 2013 leidis Urve ja Hannes [jussike]

Allikarabast olid jalad natuke väsinud (ju siis ei ole veel räätsadega nii harjunud nagu geopeitur peaks olema), aga kuuldes Laurilt, et nemad läksid Hauaniidu rabasse, otsustasime vähemalt raja alguse üle vaadata, saab siis pärast mis saab. Jõudes sobiva geoparkla juurde nägime seal juba tuttavat autot ja sihi peal autole lähenevat seltskonda. Ajasime pisut juttu, kuulasime ära Lauri, Rita ja Levia hoiatused, et me ei läheks otse üle laugaste (nemad läksid muidugi otse üle laugaste!!), soovisime neile head koduteed ja läksime siis aarde poole teele. Esimesed laukad jäid vist märkamata, aga ühel hetkel hargnes rada kaheks – värske ja pisut vanem. Korraks mõtlesime ka, et kas läheme ringi, aga siis panime mööda värsket rada edasi. Mõnes kohas ikka natuke jalgealune nõtkus ja räätsajälg läks märjaks päris mitmetes kohtades, aga ei midagi hullu – sirgelt auto juurest aardeni ja tagasi. Rabas oli selline vaikus ja valge lumi, et peatusime korduvalt selle vaate ja vaikuse nautimiseks. Täname peitjaid!! Tagasitee viimane ots oli jälle piiratud nähtavusega – märg lumi prilliklaasidel väljaspool ja udu seespool, hea, et paar sammu oma jalge ette nägin. Tänud Ritale, Leviale ja Laurile hästi sissetallatud raja eest! V: lepatriinu, J: märk „Püsi rajal“.

10 veebruar 2013 leidis pilditibi, Rita, juba suuremaks saanud koer, Lauri [algaja]

See oli täiesti süütu tuterdamine. Juba alguses helistasin jussikestele ja rääkisin kuskohast kõige parem on minna. Leidsime ka eelmise rüüsteretke tegijate jäljed. Ei oskagi öelda mismoodi me Kaja ja Bruno jälgedesse sattusime, sest algne plaan oli selle matka jaoks hoopis teist teed kasutada. Aga mis nii viga ? Koer oli ikka veel täis entusiasmi ja kimas seal edasi-tagasi nagu püssikuul. Osade laugaste peal värvus aga lumi peale meie minekut juba kollaseks. Ei saanud arugi kui olime juba kohal. Tagasi tulime kah kuidagi eriti kiiresti. Koer sai juba aru, et see töllerdamine ei väsita mitte kedagi peale tema ja seekord kakerdas ta juba meie poolt taastrambitud rajal. Parklas kohtusime taaskord jussikestega ja mulisesime niisama juttu ajada. Lõpuks aga olime kõik piisavalt puhanud ja läksime igaüks oma teed. Üsna uskumatu kuidas küll on võimalik neid kohtumisi tekitada. Saab ju sinna rabasse igast küljest ja igal ajal. Aga ikka satume kellegi teisega kokku. Aitäh. Ja koer ajas taaskord närvi, sest mina pidin koduni ootama, et magada aga see tüüp keris ilma mingi hoiatuseta end auto tagumise tabureti peal rõngasse ja hakkas norskama.

9 veebruar 2013 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]

Kui Soomaa aaretele oli nädala sees foorumis jahihooaeg kuulutatud, otsustasime ka omaltpoolt pisikese panuse anda. Geokõnedest selgus, et Alexil ei ole koer sellise ilmaga nõus õue minema, seega pidi ka peremees tuppa jääma. Seevastu geopõllu rüüstajatele Makule ja Algajale oli ilmast jummala poogen ja põhiplaanis ikkagi 9 aarde vallutamine. Saanud sotti taga-ajajate ja jäljeküttide liikumisteedest, kaapisime Hauaniidu poole minema. Rabas põhimõtteliselt - köki-möki. Kerge lumesadu ja täisvaikus nagu jõulude aegu. Suvel nii lihtne ilmselt pole. Aitäh!

27 jaanuar 2013 leidis Margus ja Maris [max]

Kui Allikaraba sai vallutatud, siis vaatasime Hauaniidu raba poole. Otse ja ühist matka ei hakanud siiski täna tegema (ikka mugavad ja nõrgad on need linnasaksad), vaid sõitsime autoga lähemale. Tore oli, et siin ootas meid juba lumest vabaks lükatud parkla. Ei mingit muret parkimisega, meil jäi üle vaid auto parklasse paigutada, aardest nii umbes 1,3 km kaugusele. Panime räätsad jalaotsa ja hakkasime minema. Erinevalt Allikarabast puudus siin metsane osa ja jõudsime üsna kiirelt raba peale. Üllatuslikult leidsime siit kõrvuti kõndivad neljad värsked saapajäljed, mis viisid otse aarde suunas. Tavaliselt on rabas käies tunne ääretust rabavaikusest ja inimtühjusest. Tänu laiale jäljereale ei saanud siin seda viimast tunnet mitte kuidagi tekkida. Astusime siis mööda jäljerada ja ootasime, et mis edasi saab. Kas aardes on tänase kuupäevaga logi või on midagi muud huvitavat rabal pakkuda. Aga 150 m enne aaret keerasid jäljed järsu nurga all paremale ja läksid edasi meile tundmata suunas. Sealt maalt tegime oma jäljed, logisime aarde ja imetlesime loodust. Vaadates lumevaibaga kaetud rabalaukaid, tekkis vägisi tunne, et tahaks tulla tagasi. Tulla siis, kui rabas mängivad sügisvärvid. Mine tea, kõike võib juhtuda. aare OK. Täname rabasse kutsumast!

14 oktoober 2012 leidis Hanno [hanno5000]

Seni, kuni mina aarde juures ära käisin, sõi Triin ära mõlemad metsast leitud jõhvikad ja oli lausa ühe püssimehe autot ja ennast valvama pannud... Aga raba oli ilus, nagu sügisel ikka. Aitähh!

20 september 2012 kommenteeris Peep, Alex ja [pekadrip]

Peitja kontrollretk aarde juurde. Aare korras! Head otsimist-leidmist kõigile!

Järgnev võib kahjustada teie nägemis- ja muid närve... ;)

(Õudne võss... meeletult põdrakärbseid. Mõttetu märg ja kõikuv pinnas. Läbivettinud mustikad. Jõledalt hapud jõhvikad. Maitsetud kukemarjad. Ussitanud seened. Hallist mustem taevas, pudenevad piisad. Ja aare... vat see oli vähemalt korras.)

http://www.geopeitus.ee/wiki/ : Geopeitus paneb sind nägema asju, mida sa varem ei näinud või mille olemasolust sa teadlikki polnud...

Jah, nii näengi mina aarete juures enamat, kui ainult hästi või halvasti, mõttega või mõttetult peidetud topse. Iga aare, toob enda külastamisega kaasa väga palju toredaid hetki ja ainult ma ise saan määrata selle, kui palju ma neid näha tahan. Ja nii ongi, et selle logi algus vastab ju tegelikkuses 100 % tõele, kuid minu jaoks oli olukord hoopis teine:

Leides metsaservast eest uinuva "kaunitari", äratasime ta jõhkralt (ja mitte suudlusega :) )üles ning räätsadega varustatult asusime teele. Kahel varasemal aastal korduvalt läbitud metsasiht on ebameeldiva üllatusena võsastunud. Vaarikas hõivab uusi kasvualasid ja lepad-kased painduvad maa poole just kõige ebasobivamates kohtades. Samas on kõik kenasti kuiv ja raja läbimine pole raske ning sujub kiirelt. Raba servas selgub, et sel aastal on kõik märjad alad vesisemad, kui tavaliselt. Nii panemegi ruttu räätsad alla ja asume läbima seda lühikest rabalõiku aardeni. Korraks tumenenud taevas ähvardab vihmaga, kuid ähvarduseks see jääbki ja isegi päike piilub pilve tagant ning kuldab kogu taeva ja maa. Ja öelge, et see pole ilus... Kas olete tahtnud märgata sügisesi värve rabas?

Hauaniidu laukad on lummavad vist igal aastaajal. Jõuaks kunagi ka sellel ajal sinna, kui laugaste pääl on jää, ning saaks liuelda uiskudega peegelsiledal pinnal... Laugaste serval kasvavad jõhvikad olid küll jube hapud, kuid siiski ääretult maitsvad. Kaaslased leidsid aarde, mina jõhvikad...

Mõnus jalutuskäik tagasi ja ootamatu küll, kuid väga laheda koosviibimise võib korraldada ka suvalise metsatee väliskurvis. Ei lennanud lind ega sõitnud ükski auto. Kaasa võetud kuuma tee ja rullbiskviidi olid Peep ja Alex igastahes ära teeninud küll. :P See oli siis minupoolne boonus aarde otsijatele seekord...

Tunnike seltskondlikku vestlust ja saidki kõik võtta rataste alla kodutee... Aitäh kaaslastele meeldiva pärastlõuna eest.

Päikese loojanguni jäi veel 1,5 tundi. (See oli nüüd neile, keda see fakt huvitab! ;) )

http://www.geopeitus.ee/wiki/ http://www.youtube.com/watch?v=LBiqjhrusVs

20 september 2012 leidis Peep,Kadri ja [alex]

Olles lõpetanud oma puhkuse Öördi juures pakkisin juba mõttes asju ja kavandasin koduteed.Korraga piiksatas taskus telefon ja sealt loetud sõnum aarde peitjalt, kes kutsus pärastlõunat veetma Hauaniidul, pani kukalt sügama.Möödunud päevad olid siiski jätnud jälje füüsisele aga samas oli mul mitu tundi aega, et süüa ja ka väike uinak teha :)Parkisin ennast siis eeldatava metsasihi otsa ja tegelesin kõige eelnimetatuga kuni kaaslaste saabumiseni.Peebuga väga ei tahaks nõustuda jubeda võsa osas kuna on palju-palju jubedamaid.Suht tavaline, veidi metsistunud siht.Rabas aga avanes pilt mis mulle esimese hooga väga ei meeldinud-mättad ja puud.Õnneks oli esmamulje petlik ning jälle oli rabal nägu mida varem polnud kohanud.Maastik ei olnud õnneks raske ja laugasteni jõudes olin seekord juba ka ise suuteline nii teed otsima kui ka targutama.Minul on väga hea meel, et ma sinna talvel ei läinud.Ka talveks on üksjagu neid retki jäänud Soomaale.Tagasitee möödus samuti seiklusteta ning varsti võiski parkida oma "tugitoolid"keset kohalikku maanteed ja asuda teed ning rullbiskviiti manustama.Mis viga nii aardeid otsida kui peitjal sellised ettevalmistused tehtud!Enda jaoks lisan logisse ka puhkusetripi tulemuse:4 päeva 11 leitud aaret keskmise maastiku raskusega 3,36.Aitäh aarde peitjatele ja eriti omanikule!

20 september 2012 leidis Alex, Pekadrip ja [parrot]

Raba iseenesest, oma mortaalsele nimele vaatamata, oli päikesest kullatud ja ilus, aga selle serva pääsemine oli jälle tõeliselt vastik. Rõve võss. Laugaste juures tuli paar tilka vihma kah. Aga see-eest oli seal tuul talutav. Minu töntsid silmad nägid aardekarpi muidugi viimasena, kuigi see otse karjus silma. Entusiastlikult logima asudes suutsin aardekarbi muidugi kummuli keerata. Loodan et kolme peale sai kõik träni sinna ikka tagasi. Seal rabas sain Kadrilt ainult ühekorra sõimata, et kuhu sa ronid. Oli hea päev. Ja nagu ma juba ütlesin rabas endas oli tore. Tore oli ka kõike seda meenutada keset teed pandud Alexi teisaldatav-kokkupandavas tugitoolis. Nagu peitja ka logiraamatusse kirjutas aare korras. EVEJ Tänud.

16 september 2012 leidis Irokas [irokas100]

Hauaniiduga on ainult kaks varianti – niidab sind hauda või siis mitte. Lähenesin aardele otse lõunast, ei kiirustanud kuskile ja rändasin vaikselt nii umbes ligi tunnikese. Sisse ei vajunud, ära ei uppunud, kõik asjad olid ka alles. Räätsasid vedasin terve tee endaga kaasas, aga alla neid ei pannudki. Polnud nagu erilist vajadust ja meenutades üht teist retke oleksin kardetavasti nendega juba õige pea väsimusest röötsakil olnud - ei usu, et suvel see värk lihtsam on kui talvel. Miskipärast keerati päike juba algusest peale kinni ja rabavaated olid süngemad, kui muidu. Võib-olla sellepärast tundus ka tagasitee palju rängem, või siis oli selles süüdi hoopis hommikul endast märku andnud palavik. Polnud ju teab mis pikk teekond, aga igal juhul viimaseid sadu meetreid lausa tirisin ennast järele, sest mine tea millal vajumusest kokku väsinud geopeitur muidu avastatud oleks:) Nüüd kodus kuuma grokki luristades on seda kõike hea meenutada – oli väga väärt matk ikkagi. Tänud peitjatele! Hea, et te seda kaugemale ei sokutanud...

24 august 2012 leidis Joonas [joonas444]

2034.

1 august 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Raba on lukust lahti! Piiranguaeg lõppenud, seega ilusaid rabamatku kõigile! Reaalse "ajutiselt kättesaamatu" sildi eemaldamisega tegeleb nüüd ehk GP leht. Ootan huviga tulemust...
...tulemus on väga hea, aare on muutunud kättesaadavaks!

15 veebruar 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Raba lukus!
Seoses liikumiskeeluaja saabumisega on Valgerabas lubatud viibida vaid neljajalgsetel, tiivulistel ja roomajatel... Kahejalgsetele e. inimestele on Hauaniidu aarde juurde minek keelatud kuni 31. juulini. Austame seadust ja loodust! Raba ootab teid taas alates 01. augustist.
Suured, suured tänud kõigile neile, kes Hauaniidu aarde juurde leidsid põhjuse matkata! Tunnustus teile!

14 veebruar 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
On 14. veebruar. Jäänud on viimased loetud tunnid Valgerappa minekuks ja välja tulekuks. Kotkad juba tiirutavad ja ootavad kannatamatult pesapunumishooaja ametlikku algust!

12 veebruar 2012 leidis unimilk [unimuts]
Mõnus jalutus hämaras rabas. Tänud.

12 veebruar 2012 leidis [unimilk] [milkowitch]
Imeline matk! Panime isetehtud räätsad alla ja jalutasime peaaegu aardeni. Siis kohtasime kellegi suusajälgi, mis meid alguses natukene eksitasid, sest viisid aarde oletatavast asupaigast hoopis eemale. Tegime veel isekeskis nalja, et niikuinii jälitame siin mingit kotkauurijat jne. Ja varsti leiame kellegi pesa... Õnneks saime oma veast üsna ruttu aru ning suunasime oma pilgud uuesti auto gps-i ekraanile. Oleksime seal hämarduvas rabas ehk palju rohkemgi ekselnud, kui poleks jälle nendele suusajälgedele sattunud. Tänu nendele me aarde siis leidsimegi. Logimise ajaks oli juba päris pime. V: sm kase mündikese ja J: keitiga kellukese. Hästi tore on talvel rabas! Aitäh!

7 veebruar 2012 leidis Kalle [sookoll7]
Allikarabalt, sai valitud "lühem", kuid raskem tee Hauaniidule (4,2km). Kuna jälgi enam ees ei olnud, tuli endal tegutseda gepsu jälgimisega, et liiga rappa ei satuks. Kui suurte jõukadudega see "mulgimaffia" siit läbi läks, ei tea, aga minu jõuvarud, olid täitsa otsas, kui jõudsin sellelt ringilt tagasi, oma 13km. isegi istuda ei tahtnud, kui oli selleks juba võimalus. Üheks kiirustamise põhjuseks, olid hundi jäjed. Minnes Hauaniidu aarde poole, olid näha vanad jälje, kuid ei olnud arusaadavad, mis elukale kuuluvad. Tagasiteel, olid täitsa värsked hundi jäljed, ja mitte üks, vaid päris neli jäljerada ligi 10m vahemaadega, ja olid pisut järgnenud minu suusarajale. Aarde leidsin ka muidugi ennem üles. Päike hakkas juba loojuma, ja mõtted käisid ikka nende jälgede peale ja innustasid mind ikka edasi liikuma ja mitte puhkama. Nii jõudsingi enne pimedat oma geomobiilini õnnelikult. Aitähh peitjatele mõnusa retke eest!

27 august 2011 leidis Ove [ove]
Aaret peitva rabani jõudmiseks tuli esmalt end läbi murda kinnikasvanud sihist, raba enda ületamine oli juba palju lihtsam tegevus. Selle raba laugastik meeldis mulle oma sopilises kõige enam. Aardele lähenemisel tuli lõpus valida targalt õige lähenemissuund.

14 august 2011 kommenteeris Kadri ja [geokrahv]
Suurepärane retk jälle suurepärases keskkonnas. Lisan mõned maastiku stiilinäited ka.

14 august 2011 kommenteeris [geokrahv] ja [pekadrip]
Nagu lubatud, sai siis lõpuks augusti alguses :D rabaretk ette võetud, et Valgeraba aarded tagasi otsijaid ootama viia. Kuigi, veel eile hilisõhtul kahtlesin ja kaalutlesin, kas viia või saata need kaks raba-aaret Suure Arhiveerija juurde. Saatus sekkus ka omal moel, nii polnud veel täna hommikuni selge minu enda ja aarete saatus. Siiski, saabus selgus ja võisimegi ikkagi Soomaale omadega rappa minna, kaks aaret seljakotis. Ebameeldiva üllatusena oli Ärma sild suletud ja Kildu poolt Oksa kõrtsini ei pääsenudki. Väike teekonna ümberarvutus ja teistkaudu jõudsime hoopis esmalt Hauaniidu aarde juurde. Räätsad jalga ja lühike jalutuskäik ilusal rabamaastikul laugaste vahele, aare omale kohale. Edastasime Märdile telefoni teel kuumimad uudised rabast (mille järel operatiivselt aare kättesaadavaks muutus ) ning väikese fotosessiooni järel seadsime oma sammud otse üle raba Allikaraba lauka poole...

NB: aare muutis veidi oma asukohta ja on nüüd silmatorkavama männi küljes ning peaks olema ka lumega leitav.

14 august 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

31 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Seoses segaduse klaarimisega Soomaa Rahvuspargi kodulehel olnud piiranguaegadega on aardekirjelduses taastatud algne olukord ehk siis piiranguaeg algab 15.veebr ja lõpeb 31.juuli... Aare onpeidukohast eemaldatud ning ajutiselt kättesaamatu ja ootab teid taas augusti algusest.

28 jaanuar 2011 leidis Merle, Triin, Miki & Paavo [speedy]
Kas on normaalne loojanguga rabasse minna
Kas on normaalne kippuda just sel ajal sinna
Kas on normaalne et geokamp ohust ei hooli
Kas on normaalne et Geojumal valinud pooli

On normaalne kui vaid silmad taevas on seal
On normaalne kui tuhanded tähed võlvi peal
On normaalne kui hingad sisse värsket õhku
On normaalne kui sellel mõeldes poed põhku

Normaalne poleks kui meid just täna ei oleks
Normaalne poleks kui aare kohe kätte tuleks
Normaalne poleks kui ei kaevaks mehemoodi
Normaalne oli-aare imega pooleks koju toodi

28 jaanuar 2011 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [miki]
Teine päev, teine aare. Selleks ajaks oli juba korralik väsimus päkkades. Minekuraja vaatasime juba eelmisel õhtul aerofotodelt järele, koha peal oli vaid parkimise vaev ja päkkadele tuld. Sama seltskonnaga on ennegi pimedas sama peitja rabamatku ette võetud, seekord olid meil räätsad toeks. Mis oli ka ainuõige valik, kuna lumme astutud räätsajäljed valgusid nii mõneski kohas märjaks. Raba tundus täiesti vesine selle lume all olevat, ise olen siiamaani üllatunud, et me samas koosseisus tagasi jõudsime. Geojumal hoidis vist silma peal. Nullis suutsime jälle mõned tonnid lund teisaldada ja ei saa siiamaani aru, kuidas me selle aarde üldse kätte saime. Igasugused vihjed ei teinud ka elu paremaks ega lihtsamaks. Jätsime logi ja võtsime aarde (peitjaga kooskõlastatult muidugi).

28 jaanuar 2011 leidis Merle, Miki, Paavo ja Triin [trine]
Hauaniidu aardeni matkates mõtlesin taas kord sellest, mis kõik jääks nägemata ilma geopeituseta: rabas matkaks normaalsed inimesed ikka päeval, mitte pärast päikeseloojangut. Taevas tumepunane, lumi ereroosa, kauguses külmem-lillad laukad, ning üsna varsti miljon siravat tähte. Taas otsisime kaua-kaua, üks rabasaar sai lumest puhtaks ja aare tuli peitja palvel koju sooja.

28 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Minu palvel on praeguse hetke seisuga Hauaniidu raba aarde konteiner peidukohast viimaste leidjate poolt ära toodud ja seega aare EI OLE LEITAV! Aare läheb oma peidukohale tagasi augusti alguses, mil on lõppenud piiranguaeg!

17 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Julgen arvata, et mõlemad Valgeraba aarded on alles. Lihtsalt saabunud jääaeg on toonud ilmselgelt üleliia kõrge lumetaseme, mis on võtnud aarded enda hoolde. Kontrollima lähen vast enne piiranguaja algust ehk siis veebruaris.

15 jaanuar 2011 ei leidnud Arli [puujalg]
Hea ka, et ei leidnud. Ilma lumeta on seal palju ilusam kindlasti. Allikaraba aarde juurest sai suuskadega tuldud üle raba. Ei leidnud seal aaret ega ka siin.

6 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne". Kõik taas korras. Head otsimist ja leidmist. Tuletan meelde, et aega on selleks ainult 15.veebruarini, mil läheb aare lukku liikumispiirangu tõttu!

5 jaanuar 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Teatud vastuolude tõttu ajutiselt kättesaamatus olekus! Palun ärge otsige!

27 november 2010 leidis Lembit ja Indrek [polekala]
Peale Allikaraba aarde leidmist sai väike autotripp tehtud ning sõidetud Hauaniidu raba aardest u 1,5 meetri kaugusele. Sealt sai kohe mööda sihti muretult raba servani kõnnitud. Seal lükkasin räätsad jälle jalga ja hakkasin nendega vaevaliselt aarde poole ukerdama. Üle 500 meetri nendega kõndida ei jaksanud, kuna nad jällegi said märjaks ja tõmbusind Pluuto sussideks. Sai siis räätsad ära võetud ning edasi kõnnitud. Raba pind oli mõnevõrra kõrgem, kui Allikarabas ning kummikuga sai päris muretult kõnnitud, vaatamata sellele, et lume all oli raba pind külmumata. Mõned korrad sai küll veidi sisse vajutud, kuid kummikud jäid seest kuivaks. Peagi hakkasid mõnusad rabalaukad, kõik olid küll jääga kaetud, kuid jää oli väga õhuke ning sinna ronima ei kippunud. Kuigi autost jäi linnulennul aardeni veidi üle 1,5 km, tuli aardeni jõudmiseks läbida 2,1 km. Oli pagana väsitav kuid sama superluks ilus. Aare paistis oma peidikust ilusti välja. Tänud! Kuna ei ole teada, millal järgmise aarde otsimisele siirdun, siis ei hakanud ka hr Jaan Kase rännumünti enda kätte hoiule võtma.

13 november 2010 leidis Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Külaskäik Valgerappa sai plaanitud juba nädalapäevad tagasi siis, kui sinna uus rabaaare tekkis. Hommikul aknast välja piiludes ei tundunud küll eriti ahvatlev soojast toast halli vihmase taeva alla minna, aga nagu öeldud: ei ole halba ilma, on vaid vale riietus. Nii saigi koos sm. Jaan Kasega (kellega siis veel) teele asutud. Lähenemistee aardele valisime lõunasuunalt ja vaatamata vihmasabinatele kujunes retk vägagi nauditavaks. Arvukad tumedaveelised laukad tundusid vihmapilvedes sügisese taeva all veel eriliselt tumedad ja nõiduslikud. Ei imesta, et rahvajuttudes nendega igasuguseid müstilisi seiku seostatakse. Nii ka seekord. Omavahel ühenduses olevad veesilmad moodustavad vahvaid labürinte ja nii avastasingi äkitsi, et aardepaigani jõudmiseks tuleb mul üle lauka ujuda või tagasi pöörduda et järgneda kaaslastele, kes juba aarde juures toimetasid :) - (eks vist mõni rabavaim eksitas). Uudistasime veel veidi laugaste ümber, vaatasime mändi, mille tüvesse keegi aastaid tagasi oli astmed raiunud (eks ikka selleks, et kõige selle ilu peale ülevalt alla vaadata) ja siis juba tagasiteele. Aardesse jäi täring ja sm. Jaan Kase (kelle siis veel) rahapajas värskelt vermitud hõbedast „peaaegu nagu geomünt“. Kaasa tuli sm Jaan Kase (kelle siis veel) põuetaskus kaunilt kujundatud tunnistus esmaleidjale ja kullast „peaaegu nagu geomünt“, mis mõne tunni pärast oma koha juba järgmises aardes leidis. Suur tänu peitjatele!

Rabakad on lahedad!!!

11 november 2010 kommenteeris Kadri [pekadrip]
GC kood GC2HZ6B lisatud päisesse, seega aare leitav ka rahvusvaheliselt lehelt..

7 november 2010 kommenteeris Sven [geokrahv]
Aarde kaaspeitjana õnnestus mul jäädvustada selline olend fotole. Geopeitur, kes arvab ära mille või kellega tegu, saab Viljandimaale oma GP kasutajanimelise aarde. Paluks teemat jätkata foorumiteemas pealkirjaga "Hauaniidu foto".
Meeldivat arvamist!

7 november 2010 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".