Ennuksemäe

12 august 2024 leidis Inge [aunad]

Alguses tundus kõik uus ja matkates põnevust aina lisandus. Kohale jõudes tundus koht tuttav. Rajatist uurides oli meeldivaks üllatuseks tänapäevaste ehitusvõtete kasutamine - eelkõige hüdroisolatsioon ja ventilatsioon. Nüüd tuli ka meelde, et olen siin põhikooli ajal käinud. Siis oli koopale omane rõskus ja läppanud õhk. Nüüd aga sisekliima nii meeldiv, et veeda või mitu päeva siin.

Juhiste leidmiseks vaatasin platsil ringi ja kuna peale punkri just palju rajatisi seal pole said need suht kiirelt leitud. See eest lõpus sain ikka üksjagu ringi kõndida enne, kui tegelikult üsna nähtav aare lehvitas.

Tänan peitmast.

6 juuni 2024 leidis peetervandersell [peetervandersell]

Taaskülastus, kuna eelmisel korral ei pidanud koordinaate peitvat ehitist selleks õigeks ja GP lehe kirjeldust taipasime alles kodus lugeda. Seekordne teekond siia oli juba muutunud, palju metsa taas maha võetud...Koha peal suundusime otse koordinaate otsima ja leidsime need üsna kiirelt. Lõpus oli paras tiirutamine ja võitlus miljoni sääsega, aga õnneks ühel hetkel jäi tops siiski silma. Üks ägedamaid kohti, kuhu tänu geopeitusele oleme sattunud, aitäh siia aaret peitmast!

12 aprill 2024 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Esialgsete andmete kohaselt võiks õppused nüüd läbi olla.

3 aprill 2024 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

8.-11.aprillil on keelatud minna Ennuksemäele!!! ÕPPUSED!

"Kaitsevägi keerab uuel nädalal neljaks päevaks lukku Viljandi valla ühe populaarsema turismikoha Ennuksemäe punkri ning uudistajad ei tohi minna ka selle lähikonnas metsa, sest seal on diviisi staabi- ja sidepataljoni õppus."

8 märts 2024 leidis IoN6 [zytecc]

Teekond oli väga libe, kuid seevastu polnud vähemalt porine. Numbrid leidsin üles. Aitäh aarde eest!

30 juuli 2023 leidis D, G, G, O, R ja [kaits747]

Ei saanud me seal kohapeal aru, mida otsima peab. Ainult peldik tundus selline vana (ja sitane). Kõik muu oli uus ja uhke. Uudistasime päris kaua aega seal kuniks kasutasime kõne geosõbrale. Lõpp oli kenasti olemas ja kuiv. Aarde enda kontseptsioon vist vajaks täpsustusi. Neid numbreid me leida ei suutnudki kuigi kaevasime päris mitmekesi muguhordide vahel.

15 juuni 2023 leidis Marko [markosu]

Aitäh aarde eest! Koht on väga lahe, siia juhatamise eest ka FP.

Vaatan, et GP kirjeldus mainib ka muutusi aastast 2021, GC kirjeldus on aga veel vana.

Boonusena õnnestus tagasiteel vilksamisi näha tõenäoliselt nugist, kes võis isegi olla kivinugis.

23 oktoober 2022 leidis Maris, Reimo, Kerli ja [indrekn]

Vägevalt taastatud punker, koli või sisse. TFTC!

25 juuni 2022 leidis Krissu ja Dauno [yksk6ik]

Teekond oli vaheldusrikas. Ja meeletult palav. Kui punkri juurde jõudsime, siis oli paar inimest veel sees. Meie tegime koerustükke ja panime täpi kaardile. Sees saime uudistada kahekesi, tegime lausa perekonnale video. Ja mõnusalt jahe oli maa all. Tagasi minnes tuli meile vastu kokku paarkümmend inimest. Sõpruskonnad olid jalutuskäigule tulnud. Väga külastatav koht. Tänud

24 juuni 2022 leidis Helen ja Salme [helen]

Peale punkri ja aarde taastamist olen mitu korda seda aaret klikanud, aga see pole selline lihte teeäärne leid, vaid siia peab ikka spetsiaalselt tulema. Täna õhtul saigi see rännak ette võetud. Auto juures arutasime, mis jalatsid võiks jalga panna ja kuna parklast algav metsarada tundus nii ilus, siis sai kerged tossud jala otsa visatud. Teekonnal oli ikka vaatamata südasuvisele ajale ka porisemaid lõike, kuid andis üle hüpelda. Mõnus sinka-vonka ja üles-alla rada tõi mäele ja esmalt hakkasime geopeiturile vajalikku otsima. Objekti leidmisega probleeme polnud, küll sai neid numbreid taga aetud. Õnneks alla ei andnud ja peale mitmendat tiiru ja uut lähenemisnurka kasutades sai ka vajalik leitud. Peale seda preemiaks põhjalik punkri külastus ja siis ka aardetopsi otsing. Täitsa tore õhtune seiklus. Suur tänu peitale!

23 juuni 2022 leidis Maret [madkool]

Leitud, logitud, tänan!

29 mai 2022 leidis Edvin ja [peakas]

Päeva lõpetuseks võtsime selle matka ette. Igati mõnus astumine mööda sissetallatud rada. Kohale jõudes panime algatuseks numbrid kirja ja asusime siis punkriga tutvuma. Võimas ehitis, pole midagi öelda. Punker läbi kammitud, suundusime lõppu, seal sai ikka korralikult pimesikutatud, aga topsini me lõpuks jõudsime. Tänud aarde eest!

5 märts 2022 leidis Anna ja Kallo, Peeter ja Piia [piuks]

Väärt matk! Ja tundus, et jõudsime ka õige aja ära oodata. Esiteks on koht äsja uuenduskuuri läbinud ja kahjuks on sellisel kohal täna taas hoopis teine tähendus... kahjuks.
Tänud meenutustele kutsumast.

5 märts 2022 leidis Anna ja Kallo, Piia ja Peeter [blondiin]

Väga huvitav matk oli. Õnneks olid mul olemas tallanaelad, see tegi kulgemise osaliselt kergemaks. Väga hea viis mälestada meie kangelasi. Aitäh kohta ka aardega väärtustamast

5 märts 2022 leidis Geosemud, Anna & [kallo]

Meie seltskonnast ei olnud Ennuksemäel keegi käinud, seega täitsa esmakordne külastus ning ei oska nüüd võrrelda eelnevate punkritega. Kuna lund ei olnud siin punkrilael, siis oli näha, et seda maastikku oli siin üsna värskelt kujundatud, aga küllap suvel mattub see juba looduslike kaitsevärvide rüppe. Sellises suuremat sorti punkris me käinud ei olegi. Või noh, punker ise ei olnudki väga suur, aga pikalt ja palju oli põgenemisteid. Omapärane kogemus, täname siia kutsumast!

5 detsember 2021 leidis Kairi, Veiko, Ain, Margit [maky]

Ennuksemäel siis ka käidud. Mitte et me seda kohta varem külastanud ei oleks, aga tookord, aastaid tagasi olime veel ikka väga geokauged inimesed. Plaan uuesti siia tulla on mõtteis olnud juba väga pikka aega. Vahepealsed kurvad sündmused punkri põlengu näol on ettevõtmist ikka ja jälle edasi lükanud, kuid täna sai tulek teoks.

Arusaadavalt oli ilus ja karge talveilm rajale toonud nii väikeseid kui suuri matkasõpru. Igat järjekordset gruppi kohates tekkis kohe mõte, et kas tegu võiks olla ka geokolleegidega, aga ei, selles ettevõtmises jäime täna ainukeseks.

Aarde koordinaatide kolme viimast numbrit otsisime kaua. Tegelikult vaatasime neile peaaegu, et otsagi, aga välistasime sealt edasi otsimise. Jõime-sõime vahepeal kaasavõetud sooja glögi ja küpsiseid, vaatasime punkri üle ning nautisime niisama looduses olemist, kuni lõpuks hakkas hämarduma ja külm näpistama. Tähelepanu – külm ei hakanud mitte niiväga meil inimestel, vaid heal neljajalgsel sõbral, kes ühtäkki hakkas kord ühte käppa üleval hoidma ja vahepeal teist. See kõik oli väga naljakas, asi nägi välja nagu oleks inimene ühe koha peal külma peletamiseks tammunud. Otsustasime selle peale peitjaga ühendust võtta ja natuke pärida, kas olime koordinaatide otsingul ikka õigel teel. Väikese vihje tulemusena saime nüüd lõpukoordinaadid gepsu lüüa ja lõpp-punkti otsingud said alata. Viimasest seiklusest ei saa aga väga avalikult rääkida, kui ainult niipalju, et aardeni me jõudsime, milliste naerupahvakute saatel see aga toimus, jäägu ainult meie teada.

Aitäh, hea peitja! Veetsime väga toreda pärastlõuna siin Raassilla kandis.

5 detsember 2021 hooldas Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde kirjelduse vastavaks tänaste oludega. Punker on taastatud, aarde leidmiseks vajalik on jätkuvalt alles ja aaregi omal kohal.

HEAD OTSIMIST-LEIDMIST!

Septembris käisime ise ka seal olukorda üle vaatamas. Rahvast oli liikvel rohkem kui koroonaaaegses Tallinna vanalinnas. Taastatud punker on vägev, aga mulle isiklikult meeldis eelmine versioon rohkem. Ööbida seal ei tahtnuks ma ei toona ega ka praegu. Miski segab... Kas piisav kogus valget, 40-kraadist julgusevett aitaks, ei tea, aga seltskond lõkke ääres tookord pruukis seda julguserohtu usinalt ja ööbima nad kavatsesid jääda... Meie tulime koju. :)

16 august 2021 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Sel kolmapäeval, 18.08.2021 avatakse pidulikult taastatud Ennuksemäe punker. Läks aega, aga asja sai.. Pikka iga talle!

https://facebook.com/events/s/ennuksemae-metsavendade-punkri/968609813699978/

2 aprill 2021 leidis Ove [ove]

Tänan aarde eest!

27 juuni 2020 leidis Kristjan, Kaupo, Liis [luurebuss]

Enn Uksemäele olime tegelikult varem juba proovinud külla minna. See oli aga nii hale katsetus, et ei tihanud isegi mitteleidu panna. Nüüd võtsime profi kaasa ja julgel ja märjal sammul läksime mõistatust lahendama. See meil just kõige sujuvamalt ei läinud ja susserdades jõudsime aardeni. Koht ise on muidugi aaret väärt ja tore, et see ka muudviisi tähistatud on :)

27 juuni 2020 leidis Liis, Kaupo ja Kristjan [sportlane]

Mõnus hommikune jalutuskäik parmude keskel, tänud.

27 juuni 2020 leidis Kristjan&Liis&Kaupo [lepalind]

Eile oli mõnus grilli õhtu Loodi telkimisalal. Hommikul ajasime mõistlikul ajal jalad alla ning pärast poe peatust jõudsime siia. Parkisime nulli ning hakkasime jalutama. Korra tekkis segadus, kas peaks minema otse või vasakule, sest tähistusi polnud, aga rada läks mõlemas suunas. Vasak valik tundus õige, sealt jõudsime hästi kohale. On ikka salajane koht siin ning kahju, et alles ainult üks tavaline auk. Mõnus jalutuskäik hommikuvõimlemiseks, pisut ka kärbseid ümber pea lendamas.

30 mai 2020 leidis Heldur [heldur]

Tänud aarde eest!

18 aprill 2020 leidis Riho [kaabu7]

Tänud metsamatka eest. Numbrid kiirelt leitud. Aare samuti. Väga huvitav, et keset metsa selline mägi kerkib ja nii pikalt. Sellest kohast ei teadnud enne midagi. Nüüd jälle targem, küll on ikka hää mäng. Tänud peitjale.????????

17 aprill 2020 leidis Rein, Urve (Urtsik) ja MelluNellu [reivil]

Parklaga oli jah lihtne, see märgistatud.... Rada oli ka täiesti loetav ja tagatippu lindikestega märgistatud. Matkasaapad ajasid ka asja ära, vähe vesine oli aga eks oli raiesmikult toikkaid ka võtta jala alla... Juba enne kohale jõudmist tekkis ohoo efekt, et mis mäed keset lauget maad. Loodus igavesti nauditav ja kõik kohad linnulaulu täis. Punker ka päris suur olnud millalgi. Koordinaate otsisime võimalikest ja võimatutest kohtades ja lõpuks ei jäänud muud üle kui peitjale helistada. Suured tänud meeldiva suhtluse eest ja muidugi tuli jutu sees ka väike vihje, mis viis kenasti ja kiiresti lõppu. Urve märkas aaret kohe, kui kohale jõudsime. Ja tagasi kõndides veel missugune päikese loojang... võrratu!!! Ja nagu klassikud ülevad: missugune võrratu värv! Päikese loojangu kohta käis see muidugi...Aitäh peitjale siia juhatamast!

10 aprill 2020 leidis Marta & Villem [marta]

Jalutuskäik kujunes ootamatult pikaks, kuna "kaart" jättis täiesti vale mulje. Pigem oligi see rohkem joonistus, aga samas punker peabki salajane ju olema. Jalutuskäigu pikkus oli pigem tervitatav, sest sellised metsa-aarded mulle just meeldivadki. Logide põhjal välistasime kohe õige koha ja uurisime kõiksugu valesid asju, kuni tulime mõttele, et äkki teised olid ka just sama loogikaga välistanud varasemalt. Ehk siis pöördusime ikkagi nende kohtade poole, mis just hetk tagasi olid nii kindlalt välistatud olnud. Piisas paari kohta vaatamisest ja juba olid koordinaadid käes. Lõppu pelgasime ka omajagu. Õnneks valgusolud olid sellised, mis soodustasid karbi silmajäämist, aga täiesti arusaadav, miks siin kaua võib minna. Aitäh peitjale!

6 aprill 2020 leidis Kallis Jokker6, Lexye ja [annesmith]

Väga vahva retk. Huvitav maastik ja mõnus mõistatus. Kui numbrid käes, tuli karp juba ise pmst vastu. Väga tänan ja kiidan!

6 aprill 2020 leidis [annesmith❤️] & [jokker6]

Siia ka tahtnud juba mõnda aega tulla. Parkla oli tühi üllataval kombel arvestades viimase aja trende :D. Matk punkrini oli mõnus ja mitmekesine. Isegi väikese lõuna mahutasime sellesse. Punkri koht ise väga huvitav. Koordinaatide otsimine oli paras ikaldus, kuna õige koht sai mingil põhjusel välistatud. Välja aitas meid kõne peitjale, siis juba läks ladusalt. Vähemalt sai korraliku kardio mäel ronimisega. Lõpus hakkas karp Annele kiirelt silma. Vägev koht, mis seal muud öelda. Aitäh!

17 märts 2020 leidis Carolys ja Exe [sun123451]

Maanteid väisates jäi ükskord silma üks sobiv suunaviit. Täna võtsingi suuna sinna. Kahjuks natukene hilja, päike oli juba pilve taha läinud. Olin väga rõõmus, et polnud hiljuti autopesu ette võtnud (seda mõtet ma enamasti mõtlen üle päeva) - vaene mitte-nii-valge auto. Kohe suurelt teelt maha keerates nägin ka tänase päevase koguse kitsesid põllul ära. Tee oli kohati veidi pehme ja isegi kui oleksin soovinud ümber pöörata, siis too hetk ei saanud ja edasi oli olukord jälle tahenenud. Tee viis mööda ka lammaste karjast, keda ustavalt valvas karjakoer. Mitu tundi hiljem tagasi sõites, oli koer liikumatult ikka samas kohas valvamas. Parkisin auto ära ja peale paarikümmet meetrit pöörasin otsa ümber ja läksin autosse tagasi. Kummikud jalga pandud, sain teekonda jätkata. Hakkasin vaikselt leppima sellega, et lisaks mitte-nii-valgele autole on mul naastes ka üks mitte-nii-valge koer. Parkimiskohas oli ka kaart nii et olin vähemalt õiges kohas ja ka suund on kätt antud. Mõned veetakistused ületasin koer puusal, teistes jõudis ta vapralt läbi sumbata. Ja siis me jalutasimegi nii kaua kui vaja oli. Minnes tundus jube pikk tee, tagasitee tundus kordades kiirem - nagu ikka. Vahepunkti võisingi otsima jääda - no mida ei ole, seda ei ole. Tegin ka korraliku logilugemise kuuri ja otsisin edasi, kõrvus kumamas tunki sõnad, mis parafraseeritult kõlasid nii, et sa saad aru kui sa ehitise leiad. Kuna ma hämaras metsa jääda ei soovinud, siis leppisin endaga kokku, et kui 17:00 ka midagi ei leia, siis teen sääred. Kell oli kahjuks juba 16:58 nii et selle asemel, et ära minna, jautasin hoopis edasi :D Siis jalutasin tagasi, läksin õigesse kohta, võtsin numbrid ja siirdusin lõppu. Numbreid ritta seades, lootsin ainult, et lõpp on lähedal või siis tagasiteel, muidu peaks mõni teine kord tagasi tulema. Olin juba vaikselt hakanud välja mõtlema ka kaaslaseid, keda korduvkülastusele kaasa võtta... Seltsis ju segasem! Lõpp läks mul raskelt, kes logides kirjutas, et siia ei tule isegi loomajalg, siis see eksib rängalt. Exe haistis ma ei tea keda ja pani hullu, samal ajal kui ma kontrollisin lumega_leitav peidukohtasid. Nimi kirjas ja kivi südamelt kukkunud, asusin tagasiteele koos piisava koguse päevaste sammudega, et päev kordaläinuks lugeda. Kirsiks tordil oli nahktagi ja kauboimütsiga meesterahvas, kes parkimiskohas autost mööda jalutas. (341) Aitäh! EVEJ

18 detsember 2019 kommenteeris Reino [errvee]

Punkrit hakatakse taastama

23 november 2019 ei leidnud nirgiratsanik [niilisina]

Ilma kodutööd tegemata ei tasu minna. Google Maps näitab täiesti võssa. Soe riie ja kummik või saabas kohustuslik. Külm ja pimedus katkestasid kahjuks otsingud.

24 juuli 2019 leidis Mari [marx303]

Ülisalajane koht, tõesti.
Kodus tegin kunagi ammu kaarditööd - märkisin Gps-i parkla ja oletatava punkri asukoha. Parkla leidmine oli... mitte kõige keerulisem. Üks auto parkis seal. Kuni end valmis sättisin, jõudsid mööda teed tagasi kolm inimest, kes olid teelt eksinud. Nad väitsid, et rada pole võimalik leida. Ilgelt palav oli. Pidin kolme ja poole tunni pärast Värskasse Siimule järele jõudma, ent otsustasin siiski proovida aaret leida.
Kaasa võtsin veidi vett ja asusin astuma. Kõigepealt paarsada meetrit mööda rada, siis see kadus. Edaspidi kasutasin liikumiseks põllu- ja raiesmikuäärt. Raiesmikul müttas tööd teha mingi suur masin. Vaatasin seda suurt märga kõrge taimekasvuga raiesmikku ja kuna teisel pool ühtegi viita ega rada ei paistnud, kasutasin esialgu lähenemiseks metsamasinate jälgi, oja äärt ja muidu meeldivamaid kohti. Kui suurem soine ala lõppes, lähenesin oma nullpunktile otse. Paarkümmend meetrit enne punkrit jõudsin teerajale. Olin nulli märkinud täpselt õigesse kohta. Ainult see ei paistnud eriti viljaka looduse seest välja. Arvatavasti oli Karl viimane inimene, kes siin viibis. Isegi loomajälgi polnud. Mõne aja pärast sain koordinaadid kätte ja jätkasin matka lõppaarde poole. Nullis olin eriliselt hoolikas, aga aaret ei leidnud. Paras mets oli ka muidugi, küllap pole GPS -i näit eriti täpne. Ajasin ringi aina suuremaks, kuid aare ei jäänud ikka näppu. Kui olin juba lootuse kaotanud ja aeg ka lõppema hakkas, küsisin vihjet. Igatahes läks nüüdki mitu head minutit, enne kui aarde leidsin. Tuli välja, et olin ka õiget kohta piilunud, kuid valelt poolt. Aare oli muidugi kenasti korras. Kes see teda ikka lõhub, kui juba punkrigi leidmine nii keeruline on.
Nüüd kiirustasin parklasse, alguses mööda täitsa kobedat rada, pärast raiesmikku pidin oma träkki kasutama, et alguse rada leida. Oli alles katsumus. Oleksin hirmus hea meelega vette viskunud, kuid vett polnud kusagilt võtta. Kallasin siis pool pudelit endale pähe ja sõitsin Siimule järele. Ainult veerand tundi hilinesin. Aitäh põneva väljakutse eest!

22 mai 2019 leidis Karl [zdrk]

Miskipärast arvasin, et tegemist on kiire aardega. Startides ei vaevanud isegi janu kustutada. Kuna kaardil puudus mõõtkava, siis paistis ka selline 100-200 meetrine sutsakas punkrini nagu tavaliselt.

Liikuma hakates oli vägs ilus rada. Päike tegi maalilisi mustreid jalge ette. Ilu kestis kuniks saabus raielank. Harveateri mehed on proovinud teha kohta veel salajasemaks. Ei saanud aru mis suunas minema peab ja valisin võsas oleva raja mis meenutas kõige rohkem rada. See oli aga lihtsalt võss mis viis kuhugi tiigini. Hakkasin kahtlema. Äkki kõndisin punkrist juba mööda? Heinamaal proovisin pärandkultuuri kaarti lahti saada aga mu brauser ei toetanud sellist funktsiooni. Valida oli kas minna auto juurde läpparist järgi vaatama või siis proovida leida teisel pool heinamaad teeraja otsa. Otsustasin minna edasi mitte tagasi. Käisin mööda langi serva ja peagi saabuski nähtav jalgrada.

Edasi oli taaskord mõnus lihtne jalutuskäik. Vahepeal jõudsis jälle kahtluseuss tekkida, et äkki olen siiski valel rajal. Päris pikk maa oli juba maha käidud. Peagi leitud infotahvel tõmbas õnneks minu kahtlustele vee peale. Harisin ennast ja asusin numbreid otsima.

Järgnev jupp kestis poolteist tundi. Pendeldasin erinevate objektide vahet. Otsisin kõikjalt väljaarvatud punkrist sees. See nägi isegi minu maitsemeele jaoks natuke liiga eluohtlik välja. Tunni aja möödudes oli täielik tupikseis. Olin kahtlustanud juba wc-paberit, peldiku ärakäivat oksakohta (piiluauk :P), puuriida katusealuse palkide eluringide arvu, infotahvli numbrite aritmeetilist keskmist, kaevu sügavust ja vee mahtu kuupsentimeetrites. Kurtsin muret peitjale ja toodi mind tagasi maa peale. Nüüd oli jäänud päriselt vaid üks ehitis. Tänasin ja suundusin uuesti otsima. Käisin iga pisimagi detaili läbi. 25 minutit ja tekkimas oli ahastus. Kuidas saan nii pime olla? Suhtlesin uuesti peitjaga. Päästeti juba teist korda siin Ennuksmäel mind hädast välja. Olin sinna isegi vaadanud aga telefoni kaameraga. Oma silm pidavat kuningas olema.

Tänasin uuesti ja läksin aaret otsima. Kahest logist olin aru saanud, et just lõpus läheb eriti kaua aega. Tund aega enam otsida ei soovinud aga valmistusin pikemaks otsimiseks. Nulli lähedusea lükkasin kellal stopperi käima ja juba 30 sekundi järel silmasin karpi. Ohoh, oli see alles vedamine! Mu ärakuivanud kurk andis silmadele X-Ray nägemise vist. Panin nime kirja ja oligi jäänud veel 20 minutit jalutust autoni kus ootas ülessoojenenud vesi. Januga sobis ka see ideaalselt. Kokku kulus 2 ja pool tundi aga oli lahe külastus. Nüüd jääb vaid loota, et keegi paneks aardele viitega teate postimehe artiklile, kus teatatakse punkri taastamisest. Sooviks seda suurt punkrit oma silmaga ka näha ja miks mitte ka siin kunagi ööbida. Aitäh aarde eest!

15 detsember 2018 leidis Risto ja Lembitu [lembitu]

See oli selline põnev koht, mis vajas ülevaatamist. Mulle meeldis, et aarde juurde ei saanud madalapõhjalise autoga väljasõita ja metsarajal jalutamise pikkus oli just mulle sobilik. Raskemaks tegi retke seal metsa raiesmikeks muutmine. Tänagi olid masinad seal hoogsalt töös. Lõpuks sai punkri koht leitud. Teise ülesandega jäime aga jänni, kuigi kohe alguses suundusime õigele objektile. Kui me sealt otsitut ei leidnud uurisime ka kõik muud objektid üle. Väga vahva oli punkri korsten. Maa-alla me ei läinud, sest varimsemisoht tundus tõsine. Kui kõik objektid olid meie arvates põhjalikult läbi uuritud ja tulemust ikka ei olnud, võtsin ühendust peitjaga. Väga meeldiva suhtlemise käigus saime väärtusliku vihje ning saime aru, et tuleb ikka põhjalikum ja tähelepanelikum olla. Suundusime lõppu. Ja siingi keerutasime hulka aega ringi. Lõpuks jäi siiski aardelaegas silma. Uues asupaigas asuvat logiraamatut avades selgus, et tunk on selle juba eelmisel kuul leidnud. Panime oma nimed tema järele kirja. Kerge jalutuskäik autoni kulges juba viperusteta. Tänan peitjat abi ja põneva aarde eest.

15 detsember 2018 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Tänu telefonikõnele Ennuksemäelt lisasin aarde kirjeldusse ühe väikese täpsustuse, et leidmine lihtsam oleks. Kuuldu järgi on aare leitav ja korras. Toredaid matku metsavendade radadel!

25 november 2018 leidis   [tunk]

Ennuksemäe otsingutele kulutasin kokku umbes kolm tundi ega kahetse sest minutitki :o)

Kodutöö oli tegemata. Tuhalaanes telefonist kirjeldust vaadates arvasin, et Ennuksemäe aarde nulli minek pole ehk vajalik ja proovisin alustuseks metsavennapunkrit kaardilt leida. See katse andis ootamatult kiire tulemuse ning ma ei hakanud pikemalt süvenema ka, vaid sõitsin lihtsameelselt lähimasse võimalikku punkti. Sealt pääsu õiges suunas takistas päris arvestatava laiusega Änilase peakraav. Kraavikaldal vedelevatest kobraste ampsatud tüvedest kompunnisin läbi häda 4 m pikkuse purde, mille ületamine pani proovile nii kasutatud puidu tugevuse, minu tasakaalu kui ka närvid - kõik pidasid vastu :o) Mida lähemale Guugli poolt soovitatud nullile, seda kahtlasem kogu üritus paistis. Põhjusega, sest kohale jõudes veendusin - kui siin ongi punker, siis väga põhjalikult peidus, mitte põlenud ja sisse varisenud. Tagantjärele targalt tean öelda, et Guugli kaardi punkt on tõesti väga vale koha peal. Võibolla isegi sihilikult ja vahest nii ongi parem, las jääda õige koht "absoluutselt ülisalajaseks" :D

Pool tundi hiljem, pärast mõningast jalutamist, veelkordset kraaviületust ning aarde algkoordinaatidele sõitu, leidsin eest juba lootustandvamad juhised. Väga armas kaart, tõsi küll, mitte just täppiskartograafia tippsaavutus :o) Enne kui mööda salarada astuma hakkasin, varustasin end mitme lambiga, sest kell oli neli ja õhtupimedus juba maale laskunud. Orienteerumise tegi raskemaks vahepeal algav harvesteri jälg ning koristamata raiesmik, mis teest mitmesajameetrise jupi täiesti ära kaotas. Punkri juures piilusin korra alla ka, kuigi mitte päris põhjast. Mastaapidest sain siiski aimu - muljetavaldav! Kahju, et siia mõni aasta varem ei sattunud. Ainsat säilinud ehitist otsides tekkis korraks küsimus ehitise definitsiooni osas, õigesse kohta jõudes see küll hajus. Kahtlused hakkasid tasapisi uuesti kerkima kui ma veerandtunni möödudes ikka veel tarviliku infot polnud märganud - päris igale poole ei tahtnud ju ka ronida :o) Õnneks ei pidanudki, sain lõpuks numbrid tõesti viimasest vaatamata kohast, üsna mõistlikust pealegi.

Kõige kauem aega kulus lõppkoordinaatidel. Kokku vist peaaegu terve tunni veetsin seal. Võimalikke peidukohti ikka jagus. Eks suuremas tihnikus kippus geps ka valetama. Pimedus muidugi ei aidanud sugugi kaasa. Oli see nüüd mingi saatuse vingerpuss või mis, aga esimest korda juhtus reaalselt nii, et tõstsin juba käpad ja tegin otsuse mitteleiuga minema minna kui järsku kogemata nägin! Mitte stiilis "vaatame enne lahkumist veel korraks siit", vaid absoluutselt ainult vilksatus silmanurgas kui olin juba otsimistegevuse ametlikult lõpetanud ning parkla poole astumas :o) Igaks juhuks fikseerisin ka koordinaadi enda gepsu järgi - nihe 9 m põhja poole. Vahest aitab kedagi. Aga nagu mainitud, väga stabiilset näitu ei saanudki.

Kokkuvõtteks. Jah, kahju, et punker hävinenud. Kuid koht on tähelepanuväärne juba puht-looduslikult. Ja teekond sinnani samuti nauditav, isegi hoolimata nukravõitu raiesmikust keskel. Aeg ravib, olgu üht- või teistpidi - lõpuks jääb ikka see, mis oli enne - kõige enne. Mulle meeldis kogu kogemus, isegi ebaõnnestunud katse Guugli poolt pakutud punktist punkrit leida :o) Aitäh, suure tõenäosusega tulen siia kunagi veel!

19 oktoober 2018 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Lootus metsavendade punkri taastamisele püsib...

https://sakala.postimees.ee/6433700/metsavendade-polenud-punker-taastatakse-vagevamana-kui-varem

18 märts 2018 hooldas Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Väljas valitsev miinus kolm on ideaalne aeg Ennuksemäele minekuks, avastasin ma suures pärastlõunas kohvitassi taga molutades. Kuigi mulle ei meeldi talveteed üldse ja eriti ei armasta ma neil üksi rallitada, siis kaaslasi nii äkki kuskilt kohe võtta polnud.
Nii asusingi ise omapäi teele. Matkaraja alguses valmis pandud kaikad andsid lootust, et üle jänese kellegagi võidelda ei tule. Need kepikesed olid küll rohkem moraalseks toeks, kui matkakepiks või karuga kaklemiseks. Viimased elukad olidki mul kõige rohkem pinnuks silmas, sest uneaeg olla neil nüüd läbi saanud. Ja näljane inimenegi on kuri, seega arvatavasti pole karugi sõbralikum.
Ümisedes endamisi, et "pioneer ei karda hunti ega tonti, vaid annab talle vastu lonti" astusin õiges suunas. Päike paistis, jää ja lumi rajal särasid ja elu oligi ilus. Igat sorti sõralised olid sama teed kasutanud, vist ka üks ilves, sest väga ümarad suured käpajäljed olid paaris kohas. Libedal koos küünistega näha...
Nägemata hunte, tonte, karusid ja inimesi jõudsin sündmuspaika. Kurb oli see vaade, kuigi asja mastaapsusest võis aru saada ka praegu. Otsisin üles vana aarde asukoha, kuid mida polnud, oli aare ise. Iseenesest huvitav, kellele ta seal pihku jäi? Logidest ka ei loe suurest koristusaktsioonist...
Seega hetk kõhklust ja arutelu iseendaga, kuid asukoha sai uus karp. Tunduvalt vastikumas kohas, kui oli enne. Ehk siis ei hakka pihku igale kärsale-sõrale.
Ja meenutades eelmise aarde otsimiseks vajalikku, sai ka praegusele kerge ninakirtsutamise koht tekitatud. Sorriiii...

Pagana külm hakkas selle asjatamisega seal, varbad olid peaaegu tundetud juba, nii jäigi piknik pidamata ja hoopis tagasitee jalge alla võetud. Kilomeetrid kulusid justkui muuseas. Nii mõnus oli praegu. Päike hakkas loojuma ja ei hingelistki. Vaid mingid linnud andsid kõrgel puulatvades häiret. INIMENE METSAS!
Esimest ja ainukest looma nägin ma alles Holstrest Viljandi pool, kui üks kits auto eest läbi jooksis. Õhtune praad silkas valget taguotsa välgutades metsa. Puutumatult...
Kodus ootas soe saun.

Meeldivaid emotsioone teilegi! :)

13 veebruar 2018 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Ma ei tahtnud seda aaret avada enne, kui see punker taastatakse, sest künkaid aukude ja ristiga leidub mujalgi metsades. Sellest taastamisest siinmail ikka räägitakse, et plaanis on, kuid millal ja kes, see ei sõltu minust. Kuna selliseid ripakil aardeid ei armastata, siis pole valikut.
GC-lehel on arhiveeritud, sest minu olematu inglise keel ei võimalda sealsele "sisalikule" selgeks teha põhjuseid.

Et aga Viljandimaal valitseb hirmus oht aarete pähe peitmisele, siis kas leidub kedagi, kes tahab lähemal ajal, kui on seda 24.veebruar ära käia Ennuksemäel ja vaadata üle aardekarbi seisukorra?

Koordinaadi selleks saab minu käest, kirjutades postkasti.

Peale 24-ndat saan ehk ise minna... Pead anda ma ei saa.

Peale seda saab aarde teha tava-aardeks ja ka GC-s avada. Ja on "JOKK".

31 oktoober 2016 kommenteeris Kadri [pekadrip]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Sellisel juhul ei ole mõistatus lahendatav. Aare on ise olemas, kuid vajalikke andmeid ei ole enam... Jääb ootele, mis saab edasi. Ja mina mõtlen, kas hoida aaret seal või mitte... Kas on mõtet muuta tava-aardeks?

19 juuli 2016 kommenteeris Br. [kajaliis]

Geopeitur on juba selline looduses liikuja. Veidi huvitavat lugemist, et juhul kui Teile seal juhuslikult kutsu peaks vastu jalutama, siis teate, kellega tegu.
Edu looduse avastamisel!

http://www.tarvastu.ee/documents/1467607/10667456/TarvastuTeataja_veebruar.pdf/2a155695-75f7-4abf-aba5-2c5ad7e27ead

26 märts 2016 ei leidnud Veiko [vx]

Oli ikka teekond. Esiteks see jube pikk ja mudane tee ning seejärel ootamatult pikk jalutuskäik (arvasin, et parkla on punkrile palju lähemal) aga objekt on tõesti muljetavaldav. Loomulikult ei valmistunud ma üldse siiatulekuks ette ehk siis taskulampi polnud ja üksi oli suht kõhe sinna alla pimedasse ronida ka. Umbes pool käiku käisin kottpimedas käsikaudu kobades läbi, ise samal ajal mingeid eriti jõhkraid õudukaid meenutades. Lõpuks jäi kaks numbrit puudu mida üritasin loogika ja hea õnnega kompenseerida aga vist ei näkanud. Võimalik ka, et pimedas käigus kõndisin vajalikest objektidest lihtsalt mööda ja mõni olemasolevatest numbritest on vale. Enne ära tulekut otsisin igaks juhuks veel terve metsa läbi, et äkki koperdan juhuslikult tünni otsa aga nii hästi ka ei läinud. Eks siis tuleb kunagi tagasi tulla, soovitavalt seltskonnaga ja taskulampidega. Igatahes tänud harimast!
P.S. kes praegu tahab otsima minna siis kummik on üsnagi asendamatu.

24 veebruar 2016 leidis Anne, Tanel ja [kalmer]

Leitud. Aitäh!

24 veebruar 2016 leidis Anne, Tanel, Kalmer [nuffi]

Otsus Vabariigi Sünnipäeva tähistada oli ühine. Ja valitud Metsavendade redupaik sobis selleks ideaalselt. Väike matk ja kohapeal oli Vau effekt. Kolasime punkris, väga äge oli. Ma polnud kunagi nii suurt käiku veel näinud. Väga hästi valitud koht ja teostus aardele, tänud!

24 veebruar 2016 leidis Anne, Kalmer ja Tanel [timix]

Tegime väikse Vabariigi aastapäeva geotuuri. See aare on alati jäänud trajektooridelt eemale ja ega ligipääs ka just parim pole. Täna võtsime ta siis esimesena ette. Lubasin Kalmerile, et suurt jalutamist ei ole, aga noh, ikka oli. Ja kohati oli ka päris märg. Aga see, mis meid ootas, see oli superlahe. Tasus kogu jalutamise ja lumes sumpamise ära. Loendamine ja leid läksid ka ladusalt. Täname!

21 november 2015 leidis Hannes ja Sass [hpalang1]

Seisime naeratava raja lõpus, vaatasime kella ja mõtlesime, kas strateegiliselt on kasulikum tulla siia või minna Kivistiku metsa. Tulemust võib igaüks nüüd kolm korda arvata, a meie keerasime nina lõunasse ka mandusime parklas. Edasine on nagu kehvas filmis.

Punker võib ju olla hästi ära peidetud, aga praegu viib sinna nii vinge rada, et isegi kõige lollim miilits leiaks punkri üles. Või noh, meie igatahes leidsime. Kohale jõudes selgus, et metsavendadel on lõke üles tehtud, punkriuks pärani ja korralik promill sees. Nii korralik, et meie lähenemist nad ei märganudki, vaid avatud luugist kostus korralik jõmin. Parimas KGB stiilis käratasin, et kas viskan granaadi või annavad nad niisama alla. Vaikus. Siis ronis üks metsavend käed üleval punkrist välja ja kutsus meid sisse, teine pakkus all praekartulit ja mulgi kapsaid, kolmas lesis niisama koiku peal. Arreteerima neid ei hakanud, aga punkri kontrollisime niivõrd-kuivõrd ikkagi üle, läbiotsimine või nii. Läbiotsimise käigus saime suurema osa vajalikke numbreid kätte. Ja ma kujutan ette metsavendade hämmeldust, kui me sama ootamatult hajusime kui ilmusimegi. Tegime veel peitja peal kiire numbrite kontrolli, panime nimed kirja ja kadusime. Sass kirus ja podises terve tagasitee, oleks tahtnud korralikuma läbiotsimise teha, aga no mis sa seal otsid, kui ohver praekartuli ja promilliga järgi käib.

Ja et asi lõpuni viia, siis Kadrile lingi peale ühe maailma stiilseima lurjuse, Anthony Hopkinsi heliloodud filmilik valss kah.

Me täname!

https://www.youtube.com/watch?v=M57Fi19vcSI

20 september 2015 leidis Tiia, Einar [pagarid]

Matkal punkri juurde sai nautida ilusat sügisest loodust. Punkri juures läks kaua, sääsed said selle aja jooksul korraliku kõhutäie. Varsti peale meid laekusid veel kaks noormeest jalgratastel. Selgus, et meil on ühine eesmärk. Küsisime, mis nime all mängivad. Selgus, et nime veel polegi, alles eile Otepääl kaks esimest aaret leitud. Väga hea pealehakkamisega noored, olid Tartus rattamaratonil ja otsustasid koduteel veel ühe aarde võtta(kummaliselt kõver kodutee Tartust Sauele). Tagasiteel läks üks rattekett katki ja nii liikusime koos parklasse. Geopeituse tutvustamise juttu oleks jätkunud veel kauemaks. Logi panid nad raamatusse kirja, mis nime all aga mängima hakkavad, selgub hiljem. Vägev punker, aitäh! P.S. Nüüd vaatame, et nimeks Jarvelaid. Edu edaspidiseks!

9 juuli 2015 leidis Tanel [phantom]

Kui seda aaret esimest korda külastasin, siis ei olnud loendamisel piisavalt hoolikas ei leidnud ma midagi. Kui saadud numbreid kodus geokontrollile pakkusin, siis saatis see mu muidugi kukele. Pikkadel talveõhtutel sai kontrolli veel veidi piinatud kuni ta lõpuks ometi rohelist tuld raatsis näidata. Kähku koordinaat kirja ja sinna see jäi. Nüüd siis sattusin õigele kohale piisavalt lähedale. Kuna GPSis oli lõpu koordinaat, siis tahtis see mind kangesti valele teele juhtida, aga mälu ja siltide järgi sain siiski õigele teeotsale pihta. Taimestik oli lopsakas, aga lõpuks jäi siiski konteiner silma. Logimisel tuli kiirelt tegutseda, sest muidu oleks näljane sääseparv mu lihtsalt tükikaupa minema tassinud ilmselt. Aitäh peitjale.

11 mai 2015 hooldas Kadri [pekadrip]

Neli aastat on möödunud peitmisest. Seega aare läbis hoolduse- pühkisin kergelt tolmu, kohendasin maskeraadi ja silitasin peidukohta. Nii kenasti on teine kasvanud selle ajaga. ;) Lisaks pääses karpi ilmselt otse ürgajast pärit dinosaurus, kelle leidsime punkri juurest, pilvede vahelt piiluvat päikest võtmast.
Kõik on kõige paremas korras! :)

Ainult juurdepääsutee on suveajal ilmselgelt tümam, kui talvel. Seega on kummik vähemalt praegu väga suur sõber. Noh, ja teine kummik ikka ka...

Head matka kõigile!

11 mai 2015 leidis Seltskond segaseid ja [aaplane]

Noorukitel tekkis taas mõte minna esmaspäevasele georetkele. Mis sääl ikka. Võtsin kutid pääle ja edasi, Kentuki poisid. Aga kuhu minna? Ega polnudki muud valikut, kui Mentorile helistada ja nõu küsida. Tema omakorda ütles, et OK, veerege kohale- et tal pidi midagi meie, militaristide jaoks midagi soolas olema. No selge- kurss oli määratud ja vaba koht Geomobiilis reserveeritud, seega edasi. Kui Mentor lõpuks GM.-i jõudis, pakkus ta meile veel variante sinna- ja tännapoole minna, aga kuna ilm oli keskeltläbi kehva, siis rabaretke jätsime seekord mängust välja, seda enam, et ma ise olin Ennuksemäe teeristist mitmeid kordi mööda sõitnud. Niih- kõik oli korras, tuju võrdlemisi mõnus, seega sõidame. Nulli jõudmine ei tekitanud suuremaid probleeme- siinkandis oli vähemasti uduvihm lõpetanud oma tegevuse. Aga edasine oli juba vägev- otsida punkrit tont teab, kuskohast. Õnneks oli loogiline rada käepärast, seega valisime selle... Hmmmmm... Kummikud olid küll kogemata maha jäänud, kuid ka saapad aitasid suuremast hädast- nimelt pehmemad kohad olid oluliselt pehmemaks muudetud miskite tsiklistide poolt. Aga OK, see selleks.... Niiske ala lõppes ja hakkas alpinismivoor pihta... Mäet üles- mäest alla... Lõpuks jõudsime sihtkohta... Ringutasime tiba, ähkisime ja puhkisime paari minu suitsu jagu- ja hakkasime asja siis uurima.Maapäälsed numbrid said kirja üpris kärmelt- siis laskusime maa alla. No siin oli tegemist kuhjaga- kes hakkas redelipulki lugema, kes sisse- ja väljakäike. Õnneks saime kõik asjad korralikult kaardile- ja hakkasime arvutama... mentoril oli muidugi nägu laia naeru täis- no mitte mingisugust abikätt ei suvatsenud see kodanik meile ulatada :P JA siis hakkasidki jamadpihta- pealtnäha õigete koordinaatidega suundusime sarvik teab, kuhu- igal juhul ei sattunud me õigesse kohta. Teisel katsel punkris lugesime veelkord kõik asjad, mis vaja, üles- ja parandasime ka vea, mille olime esimesel korral lihtsalt hooletusest sisse lasknud- ja nüüdne katse osutus õnnelikumaks. Aare sai leitud ja logitud :) Tänud peitjaile- oli kift üritus :)

2 mai 2015 leidis Reido, Anne [reido]

Leitud :) Tänud peitjale!

31 jaanuar 2015 leidis Mats, Rudolf, Martin [matu07]

Kuna Rudolfil jooksevad mõneks ajaks viimased päevad siinpool lompi, tuli teha üks viimane tiimiga geotiir, et kaasas oleks võimalikult eredad Maarjamaa mälestused (eriti see klassikaline +3 ja vihm). Ja mis muud, kui tuli autonina ikka Eesti kvaliteetaarete reservaati ehk Viljandimaale pöörata. Pikasillal sai langetatud otsus, et kuniks veel valget aega, on targem alustada raskemast maastikuastmest ja siis edasi vaadata.

Jalutuskäik läks kiirelt, kuni olimegi infotahvli juures. See läbi loetud, tuli maa alla sukelduda. Mina kui ainus, kellel lamp autosse jäi (sest miks peaks punkris lampi vaja minema, eks ole?), laskusin loomulikult esimesena, kui järsku käis kolakas, kostis õnnetu hääl ja ümberringi laskus pimedus - Mats oli alla tulles punkriluugi ketile toetunud, mille peale see otsustas sulguda ja teda vastu pead tabada. Õnneks mitte liiga hullusti.

Järgnes hulk ahhetamist ja kõigi käikude-nurkade-soppidega tutvumine. Mis kõige lahedam - eelmised külastajad olid ilmselgelt vaid veidi varem lahkunud, nii et ruum oli veel soe ja pliidi all hõõgusid söed. Nüüd veel kiire loendamine ja uuesti välja aaret otsima. Telefonigeps on viimasel ajal hakanud oluliselt halvemini käituma, mis väljendus mitmekümnesekundilises viiteajas ja märkimisväärses ebatäpsuses.

Kuidagi saime siiski kümnemeetrise täpsusega nulli paika, panime teadaoleva info põhjal kokku aarde tõenäolise profiili ja asusime otsima. Esialgu see edu ei toonud, aga vähemalt hakkas pimedaks kiskuma ja vihma sadas ikka veel. Asja uurides selgus veel, et viimasest leiust on ligi aasta ja viimane logi on mitteleid... Igaks juhuks sai konsulteeritud geokontrolliga, mis õnneks siiski rohelist vilgutas. Samal ajal, kui mina salamisi juba peitjalt nõu küsimist kaalusin, tabas Mats lõpuks otsitava, mis oli pikale ootamisele vaatamata sellises seisukorras, nagu oleks eile peidetud.

Super-super-super nauditav aare! Ühtlasi kiidaks veel ka loendamismõistatuse eeskujuliku rakendamise eest: parklasse märgitud null lihtsustab navigeerimist ja loendamine täidab ideaalselt punkri tutvustamise eesmärki. Kindel soovitus ja suur aitäh!

31 jaanuar 2015 leidis Rudolf, Martin, Mats [rudolf]

Sellest aardest oli mingil põhjusel minu silm regulaarselt üle libisenud, ei teagi kohe miks. Igatahes täna leidsime, et lõpuks oleks vaja siin ära käia.

Auto jätsime ilusti ettenähtud parklasse, uurisime sealsamas asuvat detailset topokaarti ja hakkasime vantsima. Värsked jäljed juhatasid meid otse punkrini, kus otsustasime ennast ennekõike harida ja alles siis tegudele asuda. Ajalugu on kohal muidugi selline, et oskusliku käe läbi väntaks sellest vist päris uhke filmi kokku. Kuna meil aga taolisi oskusi pole, siis otsustasime hoopis aaret otsida.

Alustuseks ronisime alla punkrisse ja alles pärast tükk aega kestnud täielikku eufooriat saime hakata mõtlema millegi lugemisele. Ebareaalselt äge koht lihtsalt! Lisaks selgus, et värsked jäljed, mida mööda me kohale tulime, olid lausa nii värsked, et pliidi all oli hõõguv tukk alles. Partisanid ise olid kas värskelt plehku pannud või varjasid ennast väga oskuslikult. Igatahes oli nendest väga viisakas meid lennukipommidega mitte õhku laskta ja saime kõik vajaliku üle lugeda.

Kui olime taas kahe jalaga maa peal, tegime selgeks, et telefonigeps on sama hästi kui kasutu, nii et otsisime ennekõike geovaistu abiga. Ega kerge ei olnud, sest lühike talvepäev hakkas parasjagu läbi saama ja otsingute lõpuks enam ilma lambita palju ei näinud. Sihikindlus viis viimaks ikkagi loodetud tulemuseni ja saime oma nimed ilusti kirja. Vaatamata sellele, et aare nii kaua leidmata, oli kõik väga heas korras.

Kokkuvõttes jättis koht ikka väga super mulje ja läheb kindlalt nimekirja "Kohad, kus tuleb kindlasti veel käia". Aitäh!!

10 juuli 2014 ei leidnud Tanel ja Maris [phantom]

Punkri leidmisega ei olnud probleeme. Kolasime ringi ja tutvusime sellega põhjalikult. Ühte ust kinni pannes suutsin endale sellega isegi korralikult vastu pead virutada. Panime saadud arvud valemisse ja asusime otsima. Paraku see sihile ei viinud, ligi tunnise otsingu käigus ei leidnud suurt midagi peale rebaseurgude. Geokontrollile ka meie leitud tulemus ei sobinud, seega ilmselt otsisime valest kohast. Eks tuleb kunagi uuesti proovida.

9 märts 2014 leidis Jaanika, Mikk [silmsirkel]

Rada oli väga vahva, hommikupäike polnud veel pori lahti sulatada suutnud. Sel ajal kui Mikk siseruume uuris, jäi aare mulle kogemata "vahele". Väga vahva ööbimispaik - kuiv ja korras. Aitäh!

25 detsember 2013 leidis Arvet, Sten-Alar ja Kaire [arweto]

Väga lahe koht ja superilm sellise matka jaoks.Aardega kõik korras.Tänud

27 oktoober 2013 leidis Heili, Ave ja Tarvo [10203]

Paraja pikkusega jalutuskäik huvitava kohani. Kõigepealt sai punkrit niisama uuritud ja lõpuks tuli meelde ka vajalikke numbreid kirja panna. Otsimine läks nii nagu tavaliselt, loobumismõtted peas ja hakkad sammud kodu suunas seadma kui jääb midagi kahtlast kuskilt eemalt silma. Tänud peitjatele!

26 oktoober 2013 leidis Reino [errvee]

Geokontollist oli kasu. Eelmine kord sai ikka väga valedest kohtadest otsitud. Nüüd jäi aardekarp silma enne kui GPS koordinaatidele jõudmisest teatades piiksatas. Ja seekord sai päevavalguses edasi-tagasi käidud. Eelmine kord oli hoolimata taskulampidest natuke kõhe seal metsavahel. Tänud peitjale.

29 juuni 2013 leidis Raina, Ivo [voks]

Esialgne näpukas viis meid võssa, pärast vigadeparandust oli koht juba loogilisem ja ega aaregi end kaua peitnud. EVEJ

18 november 2012 leidis Tauri [hrtann]

Tõesti lahe elamus oli. Tänud Lauri,Kassu ja Joonas

18 november 2012 leidis Kassu, Tann, Joonas ja [myrakas]

Siia tuleb kunagi tagasi tulla teed keetma. Keegi kohalik võiks valda või kuskile mujale tähtsasse kohta teada anda, et kaevukaane peaks ümber tegema nii, et konnad ja närilised sinna sisse ära ei lõpeks!

18 november 2012 leidis Joonas [joonas444]

2108.

29 september 2012 leidis Priit [armastan]

See aare oli tänase päeva kindel eesmärk! :) :)

Koordinaadid olid juba ammu olemas, geps näitas täitsa vössa,aga önneks oli hea vaist ja aare saigi leitud. Tänu peitjale.

1 juuli 2012 leidis Vaimar [vaimar]
Kohale minek venis pikaks kuna mõttelõng metsavendade teemal kippus ketrama. Viimast pelgupaika vaadates mõistsin nende inimeste lootust õuduste lõppemisele ja kartust oleviku ees. Arvutused sujusid hästi ja olime loogilises kohas. Seal mõni aeg ringi vaadanud, tegin geokontrolli, andis pihtas-põhjas. Ei aidanud. Tegelt leidsime veidi maalt eemalt veel loogilisema koha pealt. Aitäh!

30 juuni 2012 ei leidnud Priit [armastan]
Metsa mugud segasid aarde leiu. :(

27 mai 2012 leidis Joonas, Kauri, Rein, Margus ja Maris [max]
Plaanides väljasõitu Lõuna-Eestisse, osutus just see koht meeste poolt väljavalituks. nii sai teoks meie retk Ennuksemäele. Kohapeal selgus, et mingist väiksest ja märkamatust jalgrajast ei ole siin enam juttugi. Mõned nädalad enne meid käis siin rattaretke 1000-pealine inimjõuk ning kogu rada on laialt sisse tallutud. Rabasaar üllatas meid oma kõrgusega, nii kõrget mäge keset raba ei ole me varem kohanud. Lastel oli lõbu laialt, nad said ikka väga mitu head tiiru joosta punkrisse ja sealt välja ronida. Sest meie arvutamised-mõistatamised ei sujunud just kiiresti, vahepeal oli mõistatamise kord ja siis numbrite kontroll maastikul :) no tegelikult kontrollis Margus ka geokontrolliga, kuid ma ei viitsinud nii kaua oodata. Puude alune oli paksult piibelehtede lõhna täis ja nii tunduski maastiku kontroll päris meeldiv. Mingil hetkel tunnistas geokontroll meie poolt pakutava õigeks ja viga oligi leitud ning siis sai aare juba lihtsalt avastatud. Oligi paras aeg, sest juba olid saabumas järgmised punkrihuvilised. Täname siia kutsumast ja punkrit tutvustamast!

18 veebruar 2012 leidis Grete, Maarja, Mariliis, Olev, Merle ja Hannes [hannesvee]
See ka üks sihuke koht, kuhu igapäevaselt mööda sõites ja viita nähes juba ammu plaan oli minna. Nüüd siis võtsime väikese jalutuskäigu ette. Aare korras, täname peitjaid!

29 jaanuar 2012 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Kolmas kohalkäigu kord tõi lõpuks ka aarde lagedale. Ilmselgelt teame me nüüd kogu selle paiga nurki, treppe ja nurgataguseid unepealt. Arvutatud koordinaadid saime tegelikust aardepaigast 10m eemale aga seal võis vabalt ka gps oma trikke teha. Kamoflaaž oli jäätunud, aare ise aga korras. Aitäh! Kaasa tuli Sudoku TB, EJ.

17 jaanuar 2012 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Lisasin geokontrolli võimaluse...

1 jaanuar 2012 ei leidnud [unimilk] ja [mo] [mummi]
Kuigi teadetetahvlilt võis lugeda, et 5km, läksime siiski teele. Looklev matkarada oli kohati vee all ja me otsisime kõrgemaid mättaid, et kuiva jalaga kohale jõuda. Vahva eluase, austus neile, kes kunagi pidid sellise käsitsi ja salaja kaevama, et varjata end vaenlase eest! Hankisime vajaminevad andmed aga pikniku pidamiseks enam aega ei jäänud, sest oli juba üsna hämar. Teed jõime auto juures ja tuleme kunagi ka aaret logima (kui leiame sellise). Aitäh ja kohtumiseni!

1 jaanuar 2012 ei leidnud Helgi, Aile , Karl ja Markus [milkowitch]
Väga lahe koht, tänud juhatamast! Tutvusime punkriga ja lugesime infotahvlit. Selleks ajaks, kui meil oli kõik korralikult kokku arvutatud, hakkas väljas juba hämarduma. Piknikku ei jõudnudki pidada, sest kiirustasime tagasi - taskulambid hakkasid nagu kokkulepitult kõigil kustuma. Pimedas oleksime tagasi minnes jalad märjaks saanud, sest metsavahel oli vesi üle teeraja ning pidime kogu aeg ringi minema. Sellepärast ei hakanudki aaret enam otsima, vaid jätsime selle järgmiseks korraks.

26 november 2011 leidis Lembit [polekala]
Kui parklasse jõudsin lõppes vihmasadu otsa. Sealt sai nautida mõnusat jalutuskäiku kuni punkrini. Väga mõnus koht ja timm jalutuskäik. Algul sain arvudesse väikese vea, mille õnneks kohe kiiresti avastasin. Numbrid viisid sinna kus pidid ning aare jäi näppu. Tänud, EVEJ.

19 november 2011 leidis Alex [alex]
mnjahhh...tuli linnavurle pealinnast ja mulgid venitasid naha üle kõrvade kolm numbrit suuremaks:)Peale mitmetunnist rännakut-uurimist-otsimist jne. õnnestus libedal mäenõlval nii haledalt kukkuda, et kärbitud võsakännud muserdasid roideid ja viisid ka pildi.Siis sai minul villand kuna päästjad oleks sinna saabunud ehk kunagi.Nüüd vaatan sinikaid ja vermeid ning olen tänulik, et peitjal hea tuju oli ning lisas võlusõna mulle.Suured tänud huvitava koha ja hästi tehtud aarde eest!Sellega said ka pooled aktiivsed mõistatusaarded leitud...kergem pool siis ilmselt.Seiklused jätkuvad!

2 november 2011 leidis Tiit , Koit [tram]
Müts maha metsavendade ees! Tänud juhatamast! evej.

2 november 2011 leidis Koit, Tiit [koit46]
Koht oli tõesti külastamist väärt. Infotahvlil olev tekst lõi mõnusa teadmise kus täpselt viibid. Soovitan. V: rärduri

15 oktoober 2011 ei leidnud Anneli ja Reino [errvee]
Muljetavaldav ehitus seal maa sees. Vajalikud asjad sai ära loendatud, aga otsimise ajaks hakkas juba hämarduma. Kunagi tuleme tagasi. Tagasiteel veendusime hea taskulambi vajalikkuses pimedas metsas.

9 oktoober 2011 leidis Olev [veskimees]
Muljetavaldav koht. Palju jõudu selle koha hooldajale selle hoidmisel ja tänud peitjatele sinna juhatamast.

5 oktoober 2011 leidis Priit ja Airi [airce]
Teekond punkrini oli mitmekülgne ja võttis päris võhmale. Esimese hooga vaatasin ma punkrisse minevat redelit ja mõtlesin kas tõesti tuleb alla minna aga kui juba mindud sai polnud hirmsat midagi, väga hubane koht. Vajalik sai kõik kenasti kokku loetud ja kaheti mõistmist ei tekkinud. Selliseid põnevaid kohti võiks meie metsades rohkem olla. Jätsin ränduri. Suur tänu peitjatele siia kutsumast.

23 september 2011 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Eks ole sarnaseid kohti ennegi nähtud, aga sellele siin küll ükski neist vastu ei saa, tõesti võimas, tule või elama siia.... :). Loendamisprillid olid ilusti ninal ja tänu sellele saime ka kohe õiged koordinaadid, miskipärast oli sinna ikka ringiga vaja minna, oligi veel huvitavam :P. Tagasi parklas, saime natuke isegi kaasa rääkida Roheliste Rattaretke korraldamisele, rajameistrid olid parjasti arutamas, kas juhatada kogu see punt siia ka või mitte... Tänud peitjale seda huvitavat kohta tutvustamast!

23 september 2011 leidis Hanno ja Triin [trine]
Pärast peitjate juures veedetud mõnusat õhtut ja ööd pidi see aare ka kindlasti teele jääma, isegi kui ta algul väga ei tahtnud. Tasus minna - väga võimas! Imelikul kombel kohtusin seal kauges inimestest hüljatud paigas päris mitme vana tuttavaga, kes olid roheliste rattaretke "Kuidas elad, Mulgimaa?" rada ette valmistamas. Ennuksemäe ei tahtnud hästi rajale mahtuda, aga soovitasime siiski kavva võtta, sellist ju mujal ei leidu. Pärast pikka uudistamist tuli ka aare meelde ja isegi arvutused läksid esimese katsega pihta. Suur tänu siia kutsumast!

4 august 2011 leidis Mihkel, Mari, Maarja [sagen]
Mõtlemapanev paik. Mihkel demugustus ja leidis aarde. V: SM Jaan Kase geomünt, J: Eesti kroon.

31 juuli 2011 kommenteeris Aare [karuonu]
Läks topelt.

31 juuli 2011 leidis Aare [karuonu]
Nullis parkis juba kaks autot enne mind. Väga populaarne koht kenal pühapäeval:) Varsti möödusin metsavahel aeglaselt liikuvast vanaisast kolme lapselapsega. Mõni aeg hiljem tulid vastu kaks laigulises riietuses tegelast, kellest ühes tundsin ära geopeitur Neeme. Ajasime mõne sõna juttu. Nad olid käinud päästmas geomünti, mille suveseiklejad nina eest ära napsasid:) Hiljem logiraamatut lehitsedes selgus, et teine härra oli sm. Jaan Kask isiklikult. Kes siis veel:) Tavaliselt teen ma kümne piirides arvutades ja loendades uskumatult palju vigu, aga seekord läks kõik õnneks ja karbike sai leitud enne vanaisa saabumist. Aitäh peitjatele!

31 juuli 2011 kommenteeris Sm. Jaan Kask ja Neeme [neeme]
Ennuksemäe aardel sai vaikselt silma peal hoitud ühe geomündi pärast, kes sinna reisikaaslast ootama jäi. Aga tundus, et see paik ei ole millegi pärast geopeiturite seas eriti populaarne külastuskoht (asjata!). Nii saigi täna koos sm. Jaan Kasega (kellega siis veel) ette võetud päästeoperatsioon, et münt liikvele aidata. Lootusetult hilja :)! Münt naudib täiega mõnusat retke koos suveseiklejatega, kes ta kaasa võtsid. Aitäh ja head reisi.
Külaskäigust jäi logiraamatusse kirje ning aardesse sm. Jaan Kase (kelle siis veel) ja hr. Soomaalaineni geomünt. Kaasa tuli mütsimärk.
Napilt oleks meid veel teolt tabatud karuonu poolt, kellega tagasiteel kokku saime ja mõne sõna juttu ajasime :)!

29 juuli 2011 leidis Airi ja Tauno [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

29 juuli 2011 leidis Carolina, Mairi, Priit & Paavo [speedy]
Kui vinge saab üks koht olla! Ulme, mis töö on seal nii vanasti kui hiljem taastades ära tehtud. Nii suursugust punkrit polegi ma vist enne kohanud. Tagavaraväljapääsud, ahi, mitu-mitu lavatsit ja puha. Kahju ainult, et selle paiga rajamise taga sellised sünged sündmused on.
Meid tõi siia Igamehe Suveseiklus, mille käigus ühtlasi ka aare üles sai otsitud. Metsarahust polnud täna midagi järel - kaherealisel jalgmaanteel vooriti edasi-tagasi. Koertega, lastega, lasteta, kummikuis, plätudes, hoogsalt või vantsides. Kohapeal avanes vahva vaade, väga kenasti korrastatud pelgupaik ja Suveseikluse vajalik vastus. Siis lugesime ka tarvilikud küsimused üle ning laskusime arvutustesse. Õnneks ei läinud sugugi kaua, sest kaua polnud meil aega (-:
Äge, väga äge! Aardest läks kaasa seal oodanud geomünt, mis küll kohe logimata jäi ja mille pärast Neeme eraldi uue retke ette võttis. Upsti :-) Palju tänu peitjatele siia kutsumast!

29 juuli 2011 ei leidnud Inga ja Aigar [katsulas]
Logistiliste arusaamatuste tõttu sai Suveseiklusel metsavendade punkrile lähenetud alles siis, kui loojuv päike juba puude latvasid kuldas. Kohapeale sai jõutud seega pimedas - kuigi ega punkris sellest suur pimedam ei olnudki. Taskulambid olid teadlikult kaasa võetud. Igati uhke eluase sinna kaevatud... ja masendav oli lugeda infotahvlilt seal elanute saatust. Aaret paraku ei leidnud, kuna puudus lihtsalt tahtmine oma vähese tulejõuga võsakoordinaate pimedas kontrollima hakata. Nagu hiljem selgus, olime juba teise korraga need täpsed saanud... seda enam tekkis küsimus, et miks. Koht on aga aaret väärt ning ehk võtab mõni teine kord veel selle tee ette.

29 juuli 2011 leidis Airi ja Tauno [tralls]
Matk tasus end küllaga ära – väga põnev koht. Ja jällegi geopeitus ja suveseiklus kaks ühes. Kui olime kõik vajalikud asjad üle lugenud ja nulli jõudnud, haaras meid hetkeks segadus ja kontrollisime peitjalt igaks juhuks oma saadud tulemused üle. Seejärel oli kiire leid. V: klaaskuul, J: notsu

29 juuli 2011 leidis Carolina, Paavo, Mairi ja Priit [maipri]
10/19 Suveseikluse käigus leitud aardest :). Võimas...ei oska muud öelda. Vastasime seikluse küsimusele ära ja siis hakkasime ringi kolistama ja aaret otsima. Väga vinge värk ikka - pole sõnu.

29 juuli 2011 leidis Mairi, Priit, Paavo & Carolina [caro]
Leitud Igamehe Suveseikluse käigus. Ka siia juhatas meid legend. Ennuksemäel oli nagu rahvamatk, ühed tulid, teised läksid, parkla oli autosid täis. Võimsad ehitised olid seal ikka, ronisime punkrisse, vastasime legendi ära ning hakkasime siis aarde leidmiseks vajalikke asju kokku lugema. Ühest käigust välja ronides kohtusime trallsidega, kes ähkides just aarde juurest tulid. Ronisme ka meie sinna ning kui ma ühes kohas seisma jäin ning tahtsin koordinaate korralikult kokku panna, oli minu kõrval seisval Paavol aare naksti leitud. Võtsime geomündi, mille kohta järgmine päev kuulsime, et Neeme oli selle järele ekstra matka teinud. Vabandame. :)

10 juuli 2011 ei leidnud Ave, Marko ja Jaak [oiorokko]
Vantsisime kohale. Päike oli kohutavalt kuum. Õnneks sai maa all natuke jahutada, kuigi ega sealgi enam väga jahe pole. Huvitaval kombel oli seal täna enne meid juba suuremat sorti seltskond käinud (nii oma kuus seitse sissekannet oli külalisteraamatus). Saime kõik asjad kenasti kokkuloetud (kuigi teame, et meie pole selliste aarete osas kuigi kõvad tegijad). Võimaliku nulli ümber sai omajagu aega ragistatud (järgmine kord teame, et tulla tuleb jahedama ilmaga ja mitte plätudega). Teel tagasi sai võetud kõne viimasele leidjale kes otsunguala kinnitas ja andis pisikese lisavihje. Astusime siis tagasi, tegelikult oli ikka jube küll, olime kui tühjaks pigistatud svammid. Muidu väga kift koht, kindlasti oleme seal kunagi paremate oludega tagasi.

1 juuli 2011 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Teine kord ja päevavalgel Ei midagi. Malts oli ülepea kasvanud, lendas igasuguseid nõeltega tegelasi ja me otsustasime enne talve sinna mitte enam tagasi minna.

26 mai 2011 leidis Leho & Lauri [morgot]
Oli ikka tahtmist sellisesse võssa selline asi ehitada. Lauri rääkis nagu ülejäänu juba ära, ei oskagi midagi lisada.

26 mai 2011 leidis Leho, Lauri [algaja]
Jutu põhjal polnud nagu miskit segast. Kohapeal siis sai juttu ka mõttega loetud. Ahah. No olgu panime minekut ja polnud aimugi kui kaua kuskile liikuda. Mingi raja moodi asi siiski oli olemas ja tallasime sedamööda edasi. Kohati tundus, et see on alles hiljuti mingi suurema loomakarja tallata olnud. Vahepeal oli ka mingi muda ja ma tõsiselt mõtlesin, et lovaks tagasi autosse ja paneks kummiku aga ei viitsind. Ülima hoolega samme seades õnnestus siiski neid mülkaid napilt vältida. Kuna meil polnud aimugi kui kaua peab liikuma siis mingil ajal vastujooksnud lapsed tekitasid lootuse, et vast pole enam kaugel. Ei olnudki. Kohapeal oli veel neid mugusid kuskil 15 tk. No mõnus. Samas sai ka kohe lahenduse see küsimus, miks tee on mõnes kohas tõsiselt ära trambitud. Siiski olime me ilmselgelt metsavenna välimusega või lihtsalt mingid jõletised, sest kogu kaader otsustas kohemaid lahkuda. Hobusekapaku ja hirmsa kisaga kadus kogu kamp vaateväljast. Umbes minuti pärast aga kimas üks isend tagasi ja haaranud kuskilt maast oma unustatud pauna kadus taas hirmsa hooga minema. Asjade loendus ja arvutamine oli peale seda päris kiire tegevus. Muidugi käisime punkri otsast lõpuni läbi. Pidi ikka hullu tahtmist olema, et selline asi valmis teha ja seal elada. Aardeni jõudsime aga mõningase otsimise pärast. Pimedas mitteleidjad ei pea küll pettunud olema, täitsa hea maskeering on. Ja teel tagasi nentisime, et kogu see punkri juurest plehku pannud isikkoosseis astub reipalt üsna palava päikese all juba mitmendat kilomeetrit mööda tolmust teed ...

21 mai 2011 ei leidnud Kaja ja Bruno [kajaliis]
Aare oli kindlalt päevaplaanis aga vahele tuli väike kohustuslik üritus, mis lükkas otsingule asumise pisut edasi. Veel päeva viimastel tundidel otsustasime selle siiski ära teha. Toi raba aardest boonusena saadud kaart ja vihje lõid ettekujutuse asja mitte eriti keerukast lahendusest ja nii me reipalt astusime kindlas lootuses veel täna, veel kindlasti see täpp kirja saada. Aga ei läinud nii hästi. Enne kui kogu oma loendusega ühele poole saime, oli kell tiksunud südaöösse ja pimedus (ka väga hea taskulambi valgel) ei andnud meile aaret kätte. Polnud midagi teha. Lonkisime tagasi ja tõdesime taas: Viljandimaa aarded ongi kaks korda külastamist väärt:) Koht ise igavene vägev.. Tänud juhatamast!

20 mai 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Vägev ehitis ja kena koht igatahes. Lugesime asju, arvutasime, otsisime, ei leidnud, lugesime logisid ja kirjeldust, arvutasime, otsisime, leidsime. V: lepatriinud, J: piirivalveohvitseri mütsimärk, ümmargune mütsimärk, ankru ja leopardidega mütsimärgid, Sisekaitseakadeemia helkur.

5 mai 2011 leidis Maku [maku]
Siin läks mul oma 2h ära... Esiteks ei jaganud panna jalga kummikuid, pidin nüüd hoolega valima kuhu astuda. Lõpuks jõudsin ka punkrini. Kuidas mulle ei meeldi üksi sukelduda kõhedatesse paikadesse, lisaks polnud ei tikke, taskulampi jne. Julgus kokku võetud sai sisemusse sukeldud. Sain omast arust arvud klappima aga aaret ei leidnud. Hiljem selgus, et tuleb ikka kõik asjad korralikult üle kontrollida, sest olin ühe asjaga puusse pannud, tänud sinna juhatamast.

30 aprill 2011 leidis Priit & Maarja [bonzo]
See oli selle päeva kindel tipphetk! Üliväga lahe koht. Punkri kammisime küünalde valgeö läbi ja saime kõik numbrid kenasti klappima. Täname juhatamast! EVEJ

24 aprill 2011 leidis Miki, Merle, Liia [miki]
Päeva viimaseks jäetud Ennuksemäe oli nagu kirss tordil. Peale kirutud mudaraja läbimist ootas meid ees suursugune ehitis, mida on punkriks raske nimetada. Pigem nagu mullaga kaetud väike linnus :) Lugesime vajalikud vidinad kokku, saime tulemuse kusagile lähedale ja aare jäi ka üsna varsti näppu. Kavalalt koostatud, saab kõigi põnevate asjadega tutvuda ning lohakad võivad ka tünga saada :)

24 aprill 2011 leidis Liia, Miki, Merle [groll]
Teekond läbi paksu ja vedela lõppes vahvalt taastatud punkris. Saime numbrid kenasti klappima ja loogilisest kohast leidsime aarde. Tore, et see punker ja ka puhkeplats nii kenasti on korda tehtud. Aitäh meid sinna juhatamast.

22 aprill 2011 ei leidnud Oliver, Nele, Marge, Rein, Georg [peedu]
Suurveele vaatamata käisime kolme lapsega punkris ära aga aarde otsimiseks palju aega ei jäänud. Soisest alast on võimalik mööda hiilida. Kui keegi leiab tee pealt oranzhi kummist nahkhiire, siis see on ausal nännivahetamise teel saadud Whiskasi karbist ja mu tütar tahaks seda endale tagasi saada.

26 märts 2011 leidis Erki,Erik,Sten-Erik,Sven,Evelin,Kadri,Peep ja [hertz]
Suurema rahvaga sai tehtud selle aasta esimene grill ja sai leitud ka aare. EVEJ

26 märts 2011 leidis Erki,Erik,Sten-Erik,Herti,Evelin,Kadri,Peep ja [geokrahv]
Väga võimas paik. Tegelikult tahtsin seda aaret otsima minna umbes mai kuus. Kindlasti lähengi siis veel kord. Roheline aeg lihtsalt meeldib rohkem.
Pärast aardeleidu avasime pidulikult grillihooaja. Isegi vein ei puudunud. Tänud aardepeitjatele!

19 märts 2011 leidis Sm. Jaan Kask, Soomaalainen ja [neeme]
Kuna rattahooaja alguseni (vähemalt minu jaoks :)) on veel veidi aega, siis ei olnud külaskäik Ennuksemäele plaanis niipea. Aga kui selgus, et sm. Jaan Kasel ja Soomaalainenil (kellel siis veel) on sellel nädalavahetusel sinna asja, sai võimalust kasutatud.
Geomobiil parklasse, pisike matk metsavahel ja õige pea andis piltidelt nähtud räätsakompositsioon teada, et oleme sihtpunktis. Esmalt sai tutvutud ümbrusega, ammutatud välisinfot, aga siis juba punkrisse siseinfo järele. Päris uhke elamine, kõik eluks vajalik olemas ja ei oleks mingit probleemi seal mõned vahvad ööd mööda saata.
Numbrid gepsus, viis tee varanduse otsingutele. Aga mida edasi, seda rohkem sai valdavaks tunne, et punkrist lekkinud info on mingit moodi kallutatud. Et sellele tundele kinnitust saada, tuli uuesti sukelduda Ennuksemäe sisemusse. Tagasi päevavalguse kätte jõudes võis endale juba vaikselt põske muiata :).
Veel veidi maadlemist gepsuga, kes kuidagi moodi talveunest üles ärgata ei tahtnud ja siis võis rõõmsalt aardeleidu tähistada.
Külaskäiku aarde juurde jäi märkima täring ja uut rännukaaslast jäi ootama geomünt.
Peitjatele suur tänu mõnusa aarde eest!!!

16 märts 2011 leidis Liisu & Martin [martiini]
Läksime meiegi ennuksemäed otsima. Tee parklasse oli üsnagi libe. Parklas olles uurisime täiesti salajast kaarti ning hakkasime liikuma sinna kuhu kaart enam vähem näitab. Ekslesime natuke ringi ning lõpuks ka leidsime koha, kus punker asub. Uurisime punkri sisemust ning asusime arvutama koordinaate. Saadud vastused viisid meid kuhugi väga ebaloogilisse kohta. Asi tundus jama. Parandasime vastuseid ning juba koitis uus punkt mis osutus ka õigeks.
V:mänguasja J: mänguasja

16 märts 2011 leidis Liisu & Martin [liiisu]
Kuna koolpäev lõppes meil varem ning väljas oli tohutult ilus ilm otsustasime ette võtta tee Ennuksemäele.Sai siis ettevalmistused tehtud ja minekule seatud. Kohale jõudes lõpuks võtsime ette tee metsa sisse .. Kõndisime ja kõndisime otsisime ja leidsime lõpuks ka punkri. Kõigepealt uurisime väljast ja siis ettevaatlikult sai ka sisemust uuritud. Lihtsalt uskumatult tublid olid need inimesed kes selle ehitasid! Super.
Kui info otsitud suundusime aarde otsingule. Nüüd peaks mainima, et EMA ja ISA ikka peidavad aardeid ainult sinna, kus saab mitu mitu korda ennem ringi joostud enne kui aare üles leitakse. No on vanemad!:D Vähemalt minu puhul on see nii.:) Lõpuks siiski leidis Martin aarde ja mina pidin edasi otsima .. kuskil minutikese otsisin ja siis leitud ta oligi. Sellise lumega sinna minek on ikka paras katsumus (vähemalt minu jaoks oli :P) :D
V:mänguasja J: mänguasja

15 märts 2011 leidis Kalle [sookoll7]
Lootes saada ilusat tunnistust, sai võimalikult "vara" teele asutud. Õnneks sai ka esimesel korral kohe õige suund leitud ja peale pooletunnist müttamist ka kohale jõutud.Tutvusin stendiga, kus oli kirjas punkri ajalugu, milles ka juttu, et punker avastati ja hävitati seltsimeeste poolt tänu siseinfo lekkele. Tutvusin ka siis punkri sisemusega ja panin lõpuks ka numbrid valemisse ja oskasin siis ikkagi mõnikümmend meetrit viltu panna. Ei tea mis number seal siis valesti sai. Arvasin, et olen esimene logija, aga võta näpust, taas oli seltsimees Jaan Kask (kes siis muu) esimene logija. Ja siis hakkas mind närima kahtluse uss, et mispärast leiab seltsimees Kask Viljandimaal kõik aarded esimesena. Kas pole samuti siseinfo lekkega seal Viljandimaal?? Kõhklusi pole, aga kahtlused on. Aitähh peitjatele!!!

15 märts 2011 kommenteeris Kadri [pekadrip]
Ennuksemäe aarde esmaleiu tegi registreerimata kasutaja Jaan Kask (kes siis veel), kellele on üle antud esmaleidjale kuuluv pakk (sisaldas väikest külmarohtu, piparmünditeed, tikutopsi ja küünalt) ning nagu ikka ka esmaleidja tunnistus.

14 märts 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".