Liivi sõja

Ilma aardeta poleks seda monumenti ilmselt avastanud, kuigi tegelikult paistab üsna kaugele ära. Aitäh aarde eest!

Vähemalt pole obeliskil mingit teksti kirjas, ainult aastaarv. Võibolla seda seetõttu aiakivideks ei veetudki, muidu neid Šahhovskoi ilminguid ikka lammutati. Mõtleks, koguni 3000. Selline hunnik tasub tähistamist. Aitäh peitjale.

Esmajoones sai autoga ligipääsetavatest kõige lähemasse paika mindud - otse geodeetilise punkti kõrvale. Aga otse üle põllumehe hernevälja ei oleks olnud viisakas marssida, seega ots ümber ja veidi eemale teise teeraja otsa. Seal andis ikka vantsida ja lõpus kahe põllukraami vaheline oli üsna kohev ning pehme, aga vähemalt ei olnud süütunnet. Obelisk ise täitsa kena. Juba jupp aega seal istunud ning ehk istub veelgi. Aitäh!

Ei tea, kas praeguses monumentide kõrvaldamise tuhinas läheb järgmisena see Vene kangelaslike soldatite ausammas kivipurustajasse?

Sõitsin veidi ringi ja lõpuks leidsin võimaliku lähenemistee kahe põllu vahel nii, et ka matkasaapaga oli võimalik minna. Varsti kõik põllud aarde ümber küntakse ilmselt üles ja siis maastiku tase muutub ise ka keerulisemaks. Aitäh uut kohta näitamast!

tundub, et olime selle aasta esimesed leidjad. põld oli mudane ja riided nüüd ka :) aare korras. aitäh!

Kombainijäljereklaami peale leidsime, et on ka sobivaim aeg selle samba juures ära käia. Aitäh peitjale!

Koduteel väike kõrvalepõige. Õnneks on vili koristatud ja traktori-/kombainijäljes astudes ei tohiks põllule häda teha. Pärast edasi sõites vaatasin, et mälestusmärk paistab isegi Mäo teele aga varem polnud ma seda üldse näinud. Tänan.

Sellise viljapõllu keskel peaks aare olema suvel ajutiselt kättesaamatu kuna viljapõldu ära tallata ei tundu ok.

Ilus sammas keset põldu paistab kaugele aga sellise kohaga peaks olema ajutiselt kättesaamatu, sest vilja ära tallata ei tohiks kunagi eriti veel võõral põllul.

Väga põneva looga sammas ja vahelduseks üks lihtsamalt leitav ja suuremate mõõtmetega aare ka. Ilmselt lihtsustas leidu ka vahepeal toimunud hooldusraie samba ümbruse künkal. Tänud peitjale!

Aitäh aarde eest!

Päeva multi oli leitud ja mina kippusin kodu poole ära, kuid mingi veenmisjõuga suutis Marko mu ikka nõusse saada ja nii see lisapeatus tehtud sai. Aare õnneks avaldus kiiresti ja peagi sai edasi liikuda.

Tänan peitmast.

Kiire leid. Tänud juhatamast!

Uus vili vaikselt tärkab, aga ehk ei teki siia mingit suuremat georada. Vägev obelisk.

Vägev sammas, mida on kaugelt näha. Kiire leid, aitäh!

Lahe sammas keset põldu. Leid kiire. Vahva konteiner ja seda valvasid pisikesed valvurid. Aitäh:)

Leitud, logitud,Aitähh

Kui vili võetud on, on tee sambani ka väga lihtne. Kiire leid.

tänud

Vägev sammas keset põldu. Aarde leidsime ilusti omalt kohalt. Nagu ilmgi, oli kõik kuiv ja korras. Aitäh!

Leitud, logitud, tänan!

Ilus koht ja korralik vaade ümberringi. Tuul meeletu, enne tundus soe aga siin ikka päris külm. Aitäh peitjale siia juhatamast!

Käisime Mariiga taasleidmas.

Leitud

Küll ikka tormab, külm, vihm, geopeiturid on hullud. Aga lõbus on ikkagi. Jätkame, tänud ????????????

Leitud.Tänane tuur isaga. Tänud.

Kulgesime siis tasakesi lõuna poole, kuna ees on ootamas tähtis sündmus. Kui juba kodunt välja saab, siis tuleb ka kaugemalt mõni aare ära korjata. Kaugel põllul on näha monumet, mille ümbert on maha võetud võsa. Sumpasin aare juurde ja olidki nimed kirjas. Suured tänud aarde eest.

Küll see potsik käis raskelt lahti ja kinni läks sama kindlalt. Saapad sai sopaseks põllul. Tänud!

 1 

https://www.err.ee/1112941/ringvaade-uuris-miks-on-eestis-monument-ivan-julma-kuulsaimale-timukale

Aare on kõrvaharkidele tõeline paradiis.

Suveseikluse raames kiire geopeatus - aitäh!

Sattusime ka obeliski juurde tänu Suveseiklusele ja kasutasime võimalust ka lähedalolev aare ära võtta. :) Suur aitäh!

 1 

Mitmel korral olen selle aarde juurde viiva põllu ääres seisnud. Küll on olnud lumi kõrvuni, küll vili põlvini. Seekord tõi siia Suveseiklus 2020 ja ette oli nähtud rada, mida mööda mälestusmärgini omanikuga kooskõlastatult minna võis. Kasutasin siis juhust ja logisin juba ka aarde. Aitäh!

Veidi kahtlane see lähenemistee läbi kellegi rapsipõllu oli.. Vihma oli kah sadanud, seega suhteliselt märg oli pärast see olemine. Peitjale tänud!

Leitud ja logitud, kuigi jääb mõnevõrra ebasegeks milline see legaalne tee siia võiks olla. Aga tasus tulla. Aitäh.

Huvitav, sildid on üleval aga juurdepääsu pole. Samas ega see pole ka mingi eriline ausammas eestlaste jaoks. Ei tea miks venelased alles 1886 selle peale tulid, et selline kolakas püsti ajada. Kollase puruga kaetult logitud. Aitäh!

Olen nii mitu korda niisama mööda sõitnud sealt ja nüüd sain aarde ka kätte. Tänud peitjale :)

Logitud ja korras

Õues oli imeilus ilm. Järsku otsustame Evega minna rattaga aaretejahile. Kahjuks leidsime kolmest aardest ainult ühe, selleks osutus "Liivi sõja". Käisime otsimas ka aardeid "Au hukkunud politseinikele" ja "Pit stop III" kuid editult. Alguses otsima hakates tundus, et see on kindlasti see aare, mida me ei leia, kuid õnn naeratas ja ma leidsin selle praeguseid kogemusi arvestades väga kiiresti. Ma vaatasin läbi kõik kohad kuhu ise peidaksin selle. See osutus minu variantidest viiendaks. Ega mul polegi veel väga palju kogemust aarete leidmisel, aga küll ma õpin. Minu poolt suur tänu peitjale ja edu järgmistele otsijatele! Arli

Leitud!

Leitud!

Kui seda porist põldu ees ei oleks.... Aga polnud parata, proovisime teha kuresamme ja lähenesime jõudsalt aardele. Otsimise vaeva ei olnud, aare vaatas otse meile vastu. Peale logimist tegime ka tiiru ümber samba.

Leitud

Leitud

Elanud suht seal kandis ja pidevalt mööda sõitnud aga mälestusmärki nägin esimest korda. Tänud

Sisuliselt drive-in, aardega kõik korras, tänud

Vili oli koristatud ja hea lihtne aardeni jalutada. Tore oli see et aarde sees oli ajalooline kirjeldus ja aare muidu ka korras. Aitäh!

Ümberringi lokkasid sellised viljapõllud, et minul polnud südant minna neid talluma. Tulen tagasi, kui vili koristatud.

Leitud :)

Leitud ja logitud!

Leitud. Tänud!

Eelmisel korral siinkandis olime selle aarde välja praakinud, ilmselt lähenemistee olematuse tõttu. Talvel oli üle põllu lihtne tatsata ja võrreldes värskelt läbitud NKT jupiga oli siin ikka väga õhuke ja kandev lumikate. Aaret pikalt otsima ei pidanud. Sellega saigi mõnus päev otsa. Tankisime end lähikonnas burksi täis ja võtsime loojuva päikse taustal suuna kodulinna poole. Aitäh siia juhatamast!

Leitud.

Väga huvitav ausammas on keset põldu aga teed sinna juurde rajatud ei olegi. Sammusime siis üle põllu. Suviti seda aaret küll külastada ei tohiks kuna see eeldaks teise põllul trampimist, mis ei oleks küll ilus tegu. Enne meid viimane logi oli omaniku hooldusteade novembris.

Tänud aarde eest!

Kiire leid.

Kiire leid, tänud peitjale!

Rattasõidule minnes sõitsin läbi ja panin nime kirja. Tänud uut kohta tutvustamast.

Leitud. Tänud.

Jälle midagi uut. Tänud.

Kohalik põllumees oli oma töö ausalt ära teinud ning ma sain rahulikult üle lühikeseks lõigatud kõrrepõllu astuda. Leidmise peale palju aega ei kulunud. Aeg teeb oma töö, obeliski pealt hakkavad aastaarvud juba väikest viisi siledaks kuluma.

Leidud ja logitud :) Hea aare oli :)

Tänaseks päevaks oli vili maha võetud ja ilmselt juba kerkisid sellest esimesed leivapätsid. Samuti polnud talumees atra maasse löönud. Seega saime kenasti jalutada mööda värskelt niidetud põldu ning kenasti nulli. Taas koht mida varem pole külastanud.

Tänud! :)

Sellist rada, et monumendini peab läbi viljapõllu minema, pole enne kasutanud. Tänud juhatamast.

Väike koolieelikust geohuviline endiselt kaasas sai jõutud järgmise aardeni. Esmalt tiirutasime autoga korralikult ümber aarde et leida just see parim ja lähim punkt, kus hüljata neljarattaline ja läbida lõpusirge jalksi. keeruline oli see otsus aga lõpuks valiseme koha kus viljapõld läks üle rapsipõlluks. Viljapõld oli väikemehele üle pea ja lehed tundusid ohtlikult teravad, seega pigem hoidusime rapsipõllule. Igaljuhul poolel teel oli õhus tunda nurinat et ei lühikesed püksid ega plätud polnud selle aarde otsimiseks just parim valik ja tundus et ka ükskõik mis muu aastaaeg oleks olnud sobivam. Aga kui juba nii kaugele sai tuldud siis tuli ka teekond lõpule viia. Ja kuna valitud rada ka nõnda raskeks juba osutus siis sai ka lubatud et tühjade kätega tagasi ei naase. Õnneks nulli jõudes oli leid ülimalt lihtne ja oma sõnu sööma hakkama ei pidanud. Jama oli see, et me vahetusnänni kaasa ei võtnud aga väikemees leidis konteinerist rahvusvahelise geopeituse logoga rinnamärgi ja see hakkas talle nii meeldima, et me pidime selle kaasa võtma. Loodan et mujale tühjadesse aaretesse lihtsalt jäetud vahetusnänn korvab me patud ja me saame geopeitusega ka edaspidi rahus edasi tegeleda ilma et peaks tundma süümepiinu. Teekond oli raske aga huvitav. Aare korras ja tänud peitjale.

Kiire, lihtne loogiline :) Ei teadnudki enne selle märgi olemasolust midagi :) Äge konteiner :)

Leitud.

Täna siis kohe võtsin kätte ja läksin ometi vaatama seda obeliski seal künkal.Olen sellest koguaeg mööda sõitnud ja kordagi pole sinna sattunud. Mäletan veel aegu kui seda polnud praktiliselt üldse suure tee peale näha.Aga siis kui võsa kulla hinda hakkas maksma tuli ka sammas nähtavale. Mõtlen praegult, et kui poleks aaret sinna peidetud, ega poleks küll viitsinud sinna tallata.Igatahes tuhat tänu peitjale, et sinna juhatasid.Üks tähelepanek veel omaaegsest ehituskunstist andis samuti mõtteainet.Kuigi see tehti kiiruga, seisab see tänini.On näha ainult üksikud praod ja väljavajumised.

Õigel ajal sai ära käidud. Ennem kui päris sulaks läheb :D

 1 

Sugestiivse häälega sõidujuhiseid jagava guuglinaise mahitusel sõitsin alustuseks peaaegu kellegi hoovi. Õiges geoparklas võimutses tugev külm tuul suurel avatud väljal. Et nulli jõuda, pidi ikka jalad kogu kere raskusega vastu maad suruma (tavaliselt astun vaid poole massiga). Teate küll seda mõnusat omamoodi tulitavat tunnet, mis järgmine päev näonahal tekib kui jäise tuule käes liiga pikalt lihtsat aaret otsida :o)

Jalad ja rattad kattusid mudaga, aga aare sai leitud. Tänud peitjale!

Teisel katsel leitud kiirelt. Eelmine kord said jalad väga poriseks, sest ei olnud sellist viljapõldu ning aarde leidmseks oli oskusi ka vähe.

Viljapõld oli vahepeal ära koristatud ja polnudki muud kui aarde juurde jalutada. Kui vahel lapsed tüdinevad aarde otsimisest, siis seekord nemad leidsidki ja rõõmu oli palju. EVEJ

Vili oli võetud ja lausa lust oli aardeni sammuda. Kena kiire leid. Tegin ringi ka monumendi juurest. Tänan!

Käisin seda uhket obeliski kaugelt kaemas. Kuna nii vahva viljapõld oli ees, siis seekord ei võtnud otsustavat forsseerimist ette ning jätsin põllud trampimata. Kaart näitas, et Mäo poole ei peakski nagu tagasi keerama ja otse kuskilt Tarbja kandist saab ka uuesti Tallinn-Tartu maantee peale, aga tegelikult suubus kruusatee sujuvalt hoopis mingisse sõnnikuhoidlasse. Eh Odessa, ikkagi tuli ots ümber keerata ning Mäo kaudu minna.

Minnes kasutasime kõndimiseks kahe põllu piiri ja sääred said ikka korralikult mingi roniva ning külgehakkava taime poolt kriibitud. Uudistasime obeliski ära ja tagasi mööda tehnorada.

Kohe kahju oli läbi viljapõllu mälestusmärgini rühkida kuid mida üle jäi. Võtsime siis kenasti üksteise taha , et väiksemat kahju tekitada. Kohapeal läks kiiresti. Tänan

Algul küll kahtlesime, et kas hakkame üle ilusalt rohetava põllu minema. Otsustasime, et ega vast midagi ikka ei juhtu. Nii me pika sammuga lenneldes läksime ja oma nimed kirja panime.

Porised jalatsid ning vastutasuks logi kirja. Aare heas seisus.

Ööbisime kuudiga mäe otsas geopunkti kõrval. Imetlesime vaadet ja obeliski loojangul. Hommikul läksime üle põllu müstilist asja uurima. Aaret otsima ei pidanud aga konteiner ja sisu olid seevastu ägedad. Sain jälle tera targemaks ja panin nime kirja. Suured tänud tutvustamast. Laps jättis ja võttis midagi ka.

Meil õnneks muld lihtsalt tolmas natuke. Nii et ligipääsuga probleemi polnud. Mälestusmärki polnud muidugi varem märganudki. Geopeitus on ikka tänuväärne mäng. Tänud aarde eest.

Põnev paik keset põldu. Aare sai leitud ja nimed kirja pandud. Tänud peitjale!

 1 

Ivan Julm siis Venemaalt. Ega sealtpoolt midagi head pole oodata. Küüditamised, kommunism, kolhoosid. Üks kolhoosiaegne traktorist unustas ausambani teeraja jätmata. Tänud peitjale. Hea konteiner.

 2 

Nii tore et on olemas geopeitus - muidu ma ei teaks sellest obeliskist midagi. Veider koht. Täna muld väga kleepuv ei olnud aga nii umbes pool kilo teist ikka roomikuvahele jäi.

Auto juurde tagasi jõudes võttis kummikute puhtaks rookimine vist rohkem aega kui muu. Praegu on küntud põld ikka VÄGA kleepuv.

Geoveebi järgi pidanuksime esimesed olema, kel see aasta aarde juurde asja. Auto põlla äärde jättes nägime aga mitmeid värskeid jalapaare, mis lumme jälje jätnud olid ja vagude vahel sirgjoones obeliski suunas silganud olid. Logiraamatust selguski, et aarde juurde tihe liiklus nädalavahetusel olnud. Lumi oli õnneks piisavalt kõva, et kandis ja põlvini läbi ei vajunud ning taluniku taliotra ei rikkunud. Aarde leidmine raskusi ei valmistanud. Küll aga mõneti naljakas, et tee ääres suur uhke silt vaatamisväärsuseni juhatab, kuhu tõepoolest ühtegi teed tegelikult ei vii...

Ega ilma geopeituseta poleks seda kohta külastanud. Leid tuli lihtsalt. Hämmastavalt hästi on koht säilinud.

Leitud

Leitud, logiraamat nats niiske

Salapärane monument, mida eelneval külastusel sai ainult üle tärkava viljapõllu kiigatud.Seekord polnud probleeme lähenemisega ja panime oma nimed kirja.Tänud kohta tutvustamast!

Huvitav koht, kuhu poleks elu sees ilma seal oleva aardeta sattunud. Aitäh tutvustamast!

Jõudsin pügatud põllu ära oodata, sai logima minna.

Monumendini tõesti ei viinud ühtegi teed, nii et läksime otse üle põllu. Õnneks juba aeg sealmaal, et vili oli koristatud, nii et, ei tekitanud kellelegi kahju üle põllu trampimisega. Kui aarde logimisega tegelesime, jooksis meist väga lähedalt uhke isakits mööda. Olin nii üllatunud, et hoolimata sellest, et hoidsin kaamerat käes parasjagu, ei taibanud piltigi teha :D

Väga kurb monument. Logimise ajal üllatas meid metskits, hüppeldes üle põllu.

Leitud,logitud. Aitäh.

vat kus kivist post! tänud!

Leitud a logitud.

Peale Ööülikooli loengut vajas pea tuulutamist. Suundusime aaret otsima, äiksepilved ähvardasid taevas, aga pääsesime kuiva nahaga. Leid tuli kiirelt. EVEJ

Selline mälestusmärk sellises kohas. Aga selleni ei vii ükski tee.
Tänud peitjatele tutvustamast ajalugu!
Aare oli korras ja nähtav binokliga vist ka tee pealt - teda varjav floora on ümbert lihtsalt ära surnud. Ei võtnud midagi ega jätnud.

Mälestusmärk, milleni ei vii ükski tee...

Mööda eelmiste otsijate värskeid jälgesid suundusin üle põllu obeliski poole. Huvitav, et sinna mälestusmärgi juurde ei viigi ühtegi teed ja ongi üle põllu niiöelda läbikäiguhoov. Või on siis mõeldud ainult vaatlemiseks kaugelt. Omapärane konteineri lahendus jäi silma enne obeliski juurde minemist. Tänud!

Leitud, tänan!

Mitteedukalt kummipumpamiselt naasnuna, lootsime siin ühe positiivse leiu saada. Vili oli ilusasti niidetud ja seega seadsime sammud obeliski juurde. Huvitav, miks tänapäeval nii pikad kõrred niitmisel jäetakse? Pikkade pükstega oleks veits mugavam seda teekonda läbida olnud. Künkal miskit otsimist ei pidanudki tegema, aare paistis kaugele.

Päris huvitav konteiner. Kahjuks olid aga kas siis eelmised või juba üleeelmised geopeiturid pool aarde sisu konteinerist väljapoole jätnud. Niiviisi saavad ju asjad märjaks! Panime nimed kirja ja kogu sisu ikka korralikult konteinerisse tagasi.

Me täname!

Pisa torn

Aega läks leidmisega, aga aare oli seda väärt. Aitähh peitjale :)

Tänane viimane, muljetavaldav mälestusmärk on meil siia põldude vahele ära peidetud. Lippasin kohale eesmärgiga kiirelt ära logida sest linnasõit ootas ees ja kell oli päris palju, aga kohapeal hoopis takerdusin – konteineri kork oli nii tugevasti topsikul peal, et avanema sain selle alles pika pusimise järel. Lõpuks õnnestus ja siis kähku auto juurde tagasi… Jõudsalt kasvanud taimestikust sain boonusena läbimärjad põlved :).

05/02/2015 You couldn't find [Traditional Cache] Liivi sõja Visit Log Tegime mööda küla ja põlluteid aardele ringi peale. Talivilja minna ei tahtnud. Kõrrepõld oli juba must muld. Ehk see aare on ligipääsetav vaid nahaalsetele, lendavatele asjapulkadele või sesoonselt. Hetkel meie ei näinud legaalset liginemisteed.

Au ja kiitus peitjale. Väga hea aare. Paigutus on hea, aarde laegas samuti väga hea. Äitahh. EVEJ : )

Leitud 03.04.15 kell 20:00 ;)

Ei hakanud üle talivilja põllu minema, kulgesime väikese ringiga mööda kõrrepõldu, Vihma muudkui nahistas. Tänud peitjale.

Kulgesime suure ringiga mööda põhust ala. Tänud peitjale.

Meie panime jalgsi kõrt mööda ikka kohale,sai ronitud,sai logitud.PIDU,PIDU, minu 100s leitud aare!

Üks õnnitleja.

 3 

Maanteelt tulles näitas silt monumendile ja rõõmustasime, et selgelt õige koht. Sõitsime mööda teed edasi, kuni navi ütles, et oleme kohal. Tuvastasime samba sadakond meetrit paremale, üle põllu. Olime juba eelnevalt empiiriliselt kindlaks teinud, et põld on pehme ja mudane, lisaks oli käesolev kaetud värske rohelise taliviljaga. Selge - otse ei hakka lõikama, tuleb leida mingi parem lähenemistee.

Sõitsime edasi, kuni tee muutus vaikselt üsna läbimatuks. Jõudsime järeldusele, et oleme tupikus ja tuleb tagasi minna. Suure häda ja tossupilvega sain ümber pööratud ja järgnes: "ole nüüd korraks tasa", keel hammaste vahele, teine käik, põhjagaas ja elu eest roolikruttimine. Tulime läbi :) Hiljem Paide kesklinnas selgus, et mõnusate poritükkidega on kaetud nii auto küljed, klaasid, kapott kui ka katus. Lisaks üks heinakõrte küljes rippuv kamakas vasaku peegli küljes, mis terve õhtu jooksul peeglisse vaadates naerma ajas. Aga jah, seekord aardeni ei jõudnudki.

Leitud! Tänud peitjale :)

Leitud Piret ja Taivo

Sai päris kaua otsitud, aga aare jäi siiski peitu

Mõni suunaviit või infotahvel oleks võinud ka läheduses olla, aga targemaks oleme ikkagi saanud. Konteiner meeldis, aitäh.

Ilusa päiksepaistelise päevaga kerge leid.

Väga eeskujulikult tehtud aare! Aitäh :-)

Väga lihtne monument.Ei ole varem seda märganudki.Aitäh!

Kõht head-paremat Põhjakas käimisest täis, otsustasime natuke kohalike oludega lähemalt tutvuda. Üsna võssa oli kasvanud, aarde ümber askeldasid kuklased, aga kätte lõpuks saime.

Selle päeva viimane aare Paide kandis. Meid jälitas pilv, mis Paide järve kohal üle pea läks, selle aarde juures aga olime enam-vähem kohakuti ja ikka ei sadanud. Kiire leid, huvitav "pakend".

Aare sai kiiresti leitud, kuigi oli paar punaseid sipelgaid seal ronimas

Rääkisime kogu teooria teekonnal ära ning kohale jõudes ei saanud aru et miks see nii hilja püstitatud on. Aarde leides, saime ka palju infot ning siis saime aru küll, logisime kiirelt ja tegime minekut :)

Leitud.

Miks minna mööda teed kui saab ka läbi rohu mindud?

Aardeni minek on ikka üle põllu vaja teha ning siis poole tee peal avastada, et oleks mööda teed ka saanud. Koha peal läks ruttu, tänan peitmast!

Üpris kiire leid- vaatamata sellele, et geps näitas üht teist objekti :)

Kiire peatus teel Paidesse. Leidmine raskusi ei valmistanud. Aardest võtsin kaasa punkri, omalt poolt lisasin mikroskeemi. Aitäh peitjale.

Geopäeva viimane.Logi kirja ja kodupoole.Tänud!

Leidsime.
Tänud!

Surnud enam ei võitle. Aga nii obeliskil olevad aastaarvud kui jutud viitavad sellele, et mälestusmärk on rajatud ründavale poolele. poolele kes siinset kanti tollel ajal aastast aastasse laastas ja mida tehti Paide alistumise järel vangidega? Eks ikka vastavalt Ivan julma käitumisele. Päris hea et see mälestusmärk veidi kõrvalises kohas on. Kindlasti leidub derzaava aktiviste kes ka selle mälestusmärgi oma propaganda vankri ette rakendaksid ja siis hakkaksime võibolla ka Liivi sõja kohta vaidlema et milline pool oli hea ja milline halb ja kummad neist siis fašistid olid. Varakevadises keskpäeva päikeses siis sellised mõtted peale logimist aardesse mis kenasti hoitud ja hooldatud. Aga laskem siis surnutel rahus puhata.

Sõitsime linnast välja ning äkki kuulsime selliseid hääli, nagu toimuks läheduses mingi rallivõistlus. Peagi nägime silti "jäärada", mis seletas nii mõndagi. Siis natuke külavaheteed ning paistiski juba õige koht. Rattad jätsime tee äärde ja jalutasime aardeni. Kui aare sai logitud nägime põllul metskitsi, mida Liis usinalt pildistas. Panin siis aarde tagasi ning rataste juures tegime veel väikse lõunapausi kah. Aitäh!

Taas väike rattasõit ja jõudsimegi siia. Aare tuli kiiresti kätte ja logi sai kirja ja... Äkki nägime me suurt karja metskitsi! Mina jätsin aarde kus see ja teine ning jooksin pildistama. Kahjuks olid kitsed kaugel ja pildistamine ei andnud eriti kunstilisi tulemusi. Vahepeal oli Tanel juba aarde tagasi pannud ja tegime väikese söögipausi. Aitäh aarde eest!

DLXXXII. Kuigi see maanteele kätte paistab ei ole ma monumenti ennast kunagi tähele pannud. Täna sain siis üle vaadata ja ajalooga tutvuda. Aare tipp-topp, võtsin TB.

Mis on kõige parem peale töist koosolekut - ikka üks aarde otsimine. Plaanisin küll pikemalt, et võtaks koduteel veel rea NKT-sid ette, aga siis tuli meelde, et olümpiaavamine hakkab. Piirdusin ainult selle aardega. Olen siit varem mitu korda mööda sõitnud mõttega vaatama minna, aga siis ma olin alles mugu, ja see pole see! Nüüd kõik paigas, mõnus koht, kiire leid ja mõnus tunne. EVEJ

Üle lumise põllu aardeni ja tagasi. Õnneks ei olnud lumi ülemäära sügav.

Üle põllu on monumendini juba väiksemat sorti tee sisse sõidetud, ei tea kuidas maaomanik sellesse suhtub. Igatahes ei hakanud ma autoga aaret alla ajama, võtsin ette väikse rännaku üle põllu, sihiks obelisk. Peale konsulteerimist positsioneerimisseadmega seadsin sammud aarde suunas ja leid oli kiire. Aardekonteineri kaas käib päris kõvasti pealt ära, kel väga nõrgad näpud, võib logimata jääda, aare on see-eest jälle kuiv. Konteinerihoidja on jälle päris hea leiutis.

Logisin, tutvusin ajaloopärimustega ja mõtlesin, et künka alla mahuks 3000 pealise väe küll ära matta.

PS! Puhta autoga ei tasu praegu Tarbjale sealt välja sõita, lautade vahel, kuhu ma välja jõudsin, kippus ratta alt vedela muda ja sõnniku segu üle auto katuse käima.

Aitäh peitjale!

Kuna väljas sadas vihma ja tuul oli ka üpris tugev ja tagatipuks oli väljas kottpime, otsustasime enne Statoilist läbi käia ja kakaod võtta. Mõeldud tehtud, suundusime aaret logima :)

Aitasime (maha)langenud sõduri karpi tagasi. Aare korras , aitäh !

Algul sai muidugi nagu rumal gepsu järgi nulli tagaaetud ja kui jalanõud märjast rohust juba piisavalt lirtsusid näitas ka geps lõpuks õige koha kätte. Pärast vaate eemaldamist tehnikaseadmelt oli ju kohe aru saada, et siia olekski pidanud tulema.

Mõnus koht poisi autost välja võtmiseks. Põld suur ja lai ning Markus kasutas kohe võimalust võimalikult kaugele autost joosta. No mina jooksin ka aga aarde suunas, Markus täpselt vastassuunas. Hea, et meil vanaema kaasas oli ja ei jäänud temalgi muud üle kui Markuse valitud suunas kiireid liigutusi teha. Aare oli kiirelt leitav ja mõnusalt vormistatud. Aitäh!

Päeva esimene aare sai leitud kell 10, hommikuse kohvipausi asemel. Ikka kordades lihtsam oli sellele aardele läheneda suvel, võrreldes eelmise katsega kui hanged olid nabani ja seda teeotsa polnud lahti aetud. Konteinerit avades oli küll selline tunne, et hommikul oleks pidanud putru sööma. EVEJ Aitäh!

Selle aarde juures oli kõik kuidagi üllataval kombel ootustele vastupidine. Kodus kaardile-aerofotole visatud pilgu järgi arvasin et tuleb kuskilt teelt üle kellegi põllumaa mingile kaugele võssakasvanud künkale ronida, kus siis peaaegu märkamata mälestuskivi lebab. Kohapeal aga näitas juba maanteelt viit ning liginedes paistis uhke obelisk kaugelt, ligipääs oli igati tsiviliseeritud ja aare väga hea korras. Tänud juhatamast EVEJ.

Mõtlema paneb, mida arvavad sellest obeliskist tulevikuinimesed, kes siis juhuslikult satuvad? Koht, mida tegelikult vägagi palju erinevate liiklusvahendite akendest korduvalt näha on saanud, aga sinnakanti pole mitte ennem ise jalga sattunud.

Vasil ja Georgi istuvad künkal. Mehed teavad, et kohe on lahingusse minek. Georgi on löödud olekuga.

"Kardad surma?" küsib Vasil.

"Ei, mõtlen oma naisele Ruslanale?" vastab Georgi.

"Ma mõistan. Ka mina igatsen oma Almina järgi," ütleb vanem sõdur vaikselt.

"Ahh, mis sest igatsusest. Esimene armastus ei kesta kauem kui paar kuud, siis magavad kui kaks vana sõdurid, seljad vastamisi. See teebki kurvaks," ohkab noormees.

"Siis pole sul vaja lahingut karta, mees." lohutab Vasil.

:::::::::::::::::::::::::

Eestis 656, kokku 786.

Igati hariv aare. Tegin mõned tiirud ümber künka ning leidsin aarde. EVEJ

Aardeküttimise juures on väga positiivne see, et jõuad kohtadesse ja näed paiku, millest ennem pole aimugi. Sõidad küll mööda, teinekord päris lähedaltki, aga alati on ju nii kiire-kiire, pole aega seisma jääda ega midagi uuridagi. Kui aga tead, et seal on aare ja et sinna tuleb minna, siis lõpuks avastad enda jaoks palju uut ja kasulikku. Et siis mälestusmärk, mis on hoopiski langenud vallutajate mälestuseks püstitatud.

Aare ise oli täitsa olemas ning konteinerit kaitsev teine ümbris oli kõrvaharkide poolt hõivatud. Ei lasknud end segada ja logi sai tehtud. J: ventilaator V: võtmehoidja.

Tänu aarde eest.

Igati vahva aare.Täname sinna juhatamast!

Enne siia jõudmist pidime mitu korda mäo risti ületama.Ei saanud sotti sellest ristist.Aga mõnus kott oli konteineri jaoks.Aitäh!

Kohta teadsin, käinud polnud.

Ega enne ei olnud sellest monumendist midagi kuulnud aga tänu geopeitusele saime jälle targemaks, Tänud :D

Mina olin selle nännivahetussaaga põhjustaja. Tahtsin niiväga geopeituse märki ja midagi oli ju vaja asemele panna. Ainus mis pähe tuli, oli pastakas, sest neid oli meil küll - eelmise reisi ajal sai ekstra Sangla poest ostetud. Aga ega minagi osanud mõelda, et kavalalt enda jalavaeva säästa üritades ja poole maa peal olevale gk-le "pastakas" karjudes sellest pisiasjast suur nännivahetussaaga välja kasvab. Muide, aaret valvavad megasuured sipelgad!

 1 

Aardeid võib ju mitu korda ka külastada. Otsimise protsessist otseselt osa ei võtnudki. Imetlesin põllupeal võililli ja pärast kinkisin neid kõigile. Ja siis läks lahti. Aardes leidus midagi, mida taheti vahetada. Nännikarp oli kodus. Ainukese mõeldava asjana tundusid pastakad. Kõik olid autos. Vantsisin siis autoni ja tõin ühe. Näppu sattus kõigepealt Liina pastakas. Ega mina ei vaadanud. Kirjapulgad ju kõik ühesugused torud. Tuli välja, et see on peaaegu reliikvialiku väärtusega ja see vahetuseks ei lähe. Teise katsena tõin punase pastaka. See oli meie eelmise retke logide kirjutaja ja seetõttu ka ei sobinud. Lõpuks jõudis Liina ise autoni ja vahetuseks läks üks kõige tavalisem pastakas. Aga mille vastu see vahetati? Seda ei teagi.

Ma ei suutnud oma silmi ära uskuda, kui gk meid suvalise põllu äärde sõidutas ja siis käega mingi korstna suunas viibutas, et seal see monument ongi. Päriselt? See? Tuli välja, et oligi. Mida lähemale saime, seda suuremaks kasvas mu imestus. :D Aarde leidsime üles ja siis läks alles see päris saaga lahti. Mina sain mingis saaga etapis oma nime logiraamatusse kirja ja asi vask. Liina pidi aga kõik lõpuni tegema. Ja ikka veel ma imestan.. selline mälestuskoht siis.. Nännivahetust tegime ja kuidas veel! Eks suurimad asjaosalised ise jutustavad.

Leitud. Vägev pakend.

Ilm ilus ja kohe kiskus rattasõiduks ja kui eesmärk asjal kah, polnud seal kunagi käinud ehkki teadsin seda kohta, täna siis aare nagu kirss tordi peal, tänud peitjale!

Paidesse sõites noppisime sellegi aarde. Alguses otsisime natukene teisest kohast, aga siis jäi ta juba ise silma. EVEJ

Aare omal kohal. Eemal olid jah natukene kurjad koerad.

Sõitsime viidete järgi monumendi lähistele, kuni tee otsa sai ning ees oli vaid hoone ning lumevall. Autost välja astudes, ei kutsunud teekonda jätkama, haukuvad ja lõrisevad koerad. Seekord jäi asi katki, kuid ega see asi nii ei jää.

Auto sai ülbelt keset teed jäetud- sest lume hanged olid kõrge ja mujale polnud võimalik jätta. Kohapeal läks kiirelt, sest aare torkas kaugelt silma- aitäh! Polnud varem aimu sellisest kohast!

Leitud, logitud.

Teel kodupoole!

Täiesti ekspromt aardeleid, aga kui juba seal kandis olla, siis tuli ikka aaret ka otsima minna. Aare paljastus lihtsalt ja nimed said kirja. Saime ka nö teolt tabatud kasutajale [ullunt], kes läheduses askeldas. Mõned sõnad juttu puhutud, suundusime edasi kodupoole :)

Reino täpsustatud koordinaadid nüüd ka aarde andmetes.

Kuna endiselt ei lubata arstide poolt midagi peale kõndimise veel teha, siis sai võetud ette pikem jalutuskäik, Paidest aardeni. Ei tundunudki nii pikk olevat. Hetkel aaret otsida polnud küll vaja, paistis juba kaugele, konteiner aga lahe ja ka huvitavat lugemist oli. Aardega hetkel kõik ok, tänud peitjale.

Huvitav koht. Leid aga jääb meelde selle poolest, et kui konteinerit ümbritseva koti avasin, siis silmasin seal ringi sibamas hunniku suuri musti mardikaid. Valju karjatuse saatel lendas kott mitu meetrit eemale. Kurisookaru oli julge, õngitses konteineri välja ning saime siiski logida.

Kiire leid. EVEJ

Leidsime toreda logi kohapealt.

Seekord oli siis tänu täpsetele koordinaatidele asi lihtsam - samba leidsime kiirelt. Kuid aardega läks tiba kauem, sest ei tahtnud see konteiner kuidagi silma jääda. Mingil hetkel aga geopimedus hajus ning edasine oli lapsemäng.

Aitäh aarde eest!

Keset toredat heinamaad oli väike küngas mille otsast oli aaret üsna lihtne leida . Suured tänud ikkagi!

Leitud koos Taunoga. Tänud!