Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kirumpää piiskopilinnus on linnus, mis asub Võru linna põhjapiiril ringtee ääres Võhandu jõe kõrgel kaldaseljandikul.
Esimesed kirjalikud allikad Võhandu jõe kaldal asuvast Tartu piiskopile kuuluvast Kirumpää piiskopilinnusest on teada 1322. aastast, mil Leedu vürst Gediminas selle purustas. Linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks ajalooliselt tähtsa Tartu-Pihkva kauba- ja sõjatee äärde, kus viimane ületas Võhandu jõe kui olulisima loodusliku veetõkke. Tõenäoliselt oli ta mingil kujul olemas juba 13. sajandi lõpul.
Jüriöö ülestõusuga alanud eestlaste mäss oli seotud ka Kirumpäega. 26. mai - 1. juunini, kui käimas Otepää-Vastselinna lahing oli tolleaegses Kiräpäs ordu väeosade peakorter. Eesotsas vägede ülemjuhatajaks lõuna rindel Dietrich von Rambov. Otepäel asus samal ajal Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel.
Algne linnus kujutas väikest tornlinnuse laadset kindlustatud maja mis aga arvatavasti oli tollal piisav sõja- ja kaubatee kaitseks ja seal oleva liikluse kontrollimiseks. Hiljem on linnust palju kordi laiendatud - esmalt kindlustatud maja kabeliks, veelgi hiljem täiendati seda aga lisaehitustega, millega ta muutus kastell–linnuseks ruudukujulise põhiplaaniga küljepikkusega ligikaudu 45 meetrit. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati järjekordselt, seekord ümartorni ja eeshooviga.
Linnus sai tugevasti kannatada Liivi sõja alguses mil lahkuvad ordu- ja piiskopiväed ta süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud.
Aastal 1558 hävitasid Vene väed linnuse, kuid 1627 võeti see siiski uuesti kasutusele. Linnus hävis lõplikult ühe järjekordse Vene - Rootsi sõja ajal 1656. aastal. Juba sama sajandi lõpul jäi linnus siiski taas varemetesse.
Teadaolevalt peatusid siin 1701. aasta septembris, Põhjasõja ajal, Rootsi väed.
Enamike Eesti alade linnuste ümber kujunesid alati suured kaupmeeste ja käsitööliste asulad - alevid. Kirumpää asula on olnud omalaadsete seas üks suuremaid. Sõjavägede ehk - leeride peatumine siin on andnud nime ka Leerimäele - linnuseseljandiku idapoolsele kõrgele osale, mis asus/asub teisel pool maanteed.
Kirumpää alev hävis lõplikult arvatavasti 18. sajandi algul Põhjasõja käigus, mille järel seda enam ei taastatud. Kui 1784. aastal rajati mõne kilomeetri kaugusele uus kreisi. ehk maakonnalinn Võru, siis muutus Kirumpää lõplikult kõrvaliseks paigaks, mida jäi läbima ainult tähtis kaugmaantee. Võru rajamisega seoses kasutati linnusevaremeid linna ehitusel paljus ka kivimurruna, mistõttu praeguseks on sellest säilinud vaid mõned üksikud kõrgemad müüritulbad.
Kui 1970ndate aastate algul avati liikluseks Tartu-Võru uus noolsirge maantee, siis jäi Kirumpää ka maanteedevõrgu suhtes kõrvalisse kohta - vaid Postitee nime all tuntud vana maanteetrass jäi kulgema sealtkaudu. Linnusevaremes paistavad samas küllaltki hästi ära teisel pool Võhandu jõge kulgevale Võru ringteele, eriti aastaaegadel, mil puud lehes ei ole.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (2), soovitan (1), militaarobjekt (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2V2AR
Logiteadete statistika: 305 (98,7%) 4 7 7 5 0 0 Kokku: 328
Suur vihm oli läbi saanud ja vikerkaar säras üle taeva ning mina jalutasin rahulikult läbi suvise vihmamärja maastiku. Mäe nõlval seisatasin, tundes justkui mingi iidse väe õhkumist sest paigast ja viimsetest mälestusena püsivatest müüridest. Naeratasin, nautisin olemise talumatut kergust ja kaunist hetke aegade piiril..
Tänan peitmast.
Nimi sai kirja sinna kuskile, logiraamat on ammu täis ning karbi kaas omab veel vaid ühte klambrit mis seda kinni peaks hoidma. Nojah .. ja kogu vihje on siin ilmselt juba ammu maha saetud ( lumega ei ütleks see vihje küll midagi enam )
Aga muidu tänud ka!
Vihje on ilmselt aegunud, ei saanud aru mida see võiks tähendada. Karp leidus lihtsalt.
Olid ajad, olid majad, olid tõllad ukse ees. Läksid ajad, läksid majad, läksid tõllad ukse eest.
Tänud
Kiire leid. Logi vist ei läinud lõppu, vaid kuhugi keskele- sest keegi oli ruumi raisanud. Karbi kaanel oli veidi kõrvasid puudu, aga sisu oli kuiv ja korras. Peitjale tänud!
Nii kui auto keelumärgi taha ära parkisin, sättis üks teinegi neljarattaline end kohe meile kõrvale. No tore, lootsin ikka ruttu siin ära käia, sest tegelikult praeguseks kellaajaks oleksin pidanud juba mitmekümne kilomeetri kaugusel olema. Lisaks hakkasid need ajaloohuvilised aktiivselt mu koeraga suhtlema, ju olid koerahuvilised ka. Juttu ajades tutvusime koos siis pakutava infoga ja ronisime linnusemäelegi. Kui nemad natuke eemale jäid, jalutasin mina rõõmsasti teisest servast mäest alla ja logisin aarde. Õnneks olid mu ajutised kaaslased selleks ajaks juba tee auto juurde tagasi ette võtnud. Tänud peitjale kohta tutvustamast ja aaret peitmast.
Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Kunagine peidukas on nüüd läinud ja enamus aega läks mul uue peiduka tekitamiseks. Nüüd varjab karpi hunnik kive.
Kuna peatuspaigaks oli mul Võrukivi linnaosa, siis otsustasin retke aardeni ette võtta jalgsi. No see oli ikka katsumus. Kõigepealt segas aardele lähenemist jõgi. Kui jõgi ära keeras, otsustasin minna otsem, kuid see läbi pajuvõsa tungimine oli päris jube. Siis ehmatasin kellegi magava kogu peale, loodan et oli ikka elus. Edasi rammisin igaks juhuks võpsikust välja, sest hirm tuli naha vahele. Minu aarde maastuik oli vähemalt 4. Aardeleid ise tuli üsna lihtsalt ja pärast koju tagasi läksin ikka nagu valge inimene - mööda teed, mis siis et veidi pikem tee. Tänud meeldejääva seikluse eest!
Huvitav lugemine ja ilusa vaatega koht!
Aarde vihje ajas pigem eksiteele - võib-olla põhjuseks värskelt tehtud trimmerdamine...Silmi avas saintegge logi. Aitäh peitjale teelt kõrvalpõikele kutsumast!
Leitud, logitud! Parklasse jäetud silmapaar hõikas raadio teel, et kohe jõuavad sinna inimesed. Leidsin aarde kui nad päris lähedal olid ja lahkusin künka küljelt kui võõrad parasjagu trepist üles ronisid. Natuke põnevust ka.
Lisasime uue logiraamat, jätsime eelmise ka sinna, eks kui peitjal aega saab selle ise ära viia sealt.
Vihje pole enam õige aga leitav. Lumega ilmselt raske.
Logiraamatu viimane leht on praktiliselt täis aga mina logisin kuskile keskmisele lehele, kuhu oli jäetud tühi leht. Usun, et ruumi kirjutamiseks on veel :) Siia kanti ei ole enne sattunud. Tänan :)
Aare oli kenasti vihjele vastavas kohas ja sai nimi kirja pandud. Logiraamat kohe täis saamas. Täname!
Logiraamat saab kohe täis.
Lühike jalutuskäik ja ilus vaade. Kõik mis vaja, oli olemas. Aitäh peitjale!
Kahju, et linnusest on nii vähe järele jäänud. Aare oli kergesti leitav. Logiraamat hakkab täis saama. Aitäh!
Linnuse ümbrus oli niidetud ja loog veel maas. Nii mõnus kuiva heina lõhn lõi ninna seal jalutades. Vihjele vastava objekti leidsime kiirelt ja seal ka aardekarp lebas täitsa avalikult. Geokuhja jaoks vajalik materjalivirnake oli kõrvale tõstetud. Aitäh aarde eest!
Kaugelt vaatan et kindlasti geokuhi kuid üllatuseks polnud selle all midagi. Ringi vaadates midagi silma ei jäänud.
Väga mõnus ja tiba märg jalutuskäik. Nurmenukud juba vaikselt väljas.
Väga mõnus ja tiba märg jalutuskäik. Nurmenukud juba vaikselt väljas????.
Kirumpää oli üks nendest liikumistrassile jäävatest aaretest, mille puhul oli väga mugav öelda ja mõelda, et seekord ei viitsi autot kinni pidada, tagasi tulle on rohkem aeg jne jne. Aga pühapäeva õhtul oli päris kena, päike oli juba varju läinud, kui aare logitud sai. Emotsioon positiivne, mida hajutas kella keeramisest tingitud kiire pimenemine.
Leitud kenasti vastavalt vihjele. Ilus koht! Jätsin hariliku pliiatsi karpi, kusjuures karbist kirjutusvahend puuduski.
Linnuse juurest tuleb ikka aardeid otsida ;) Siin veel läks lausa niimoodi, et ka aarde kõrvale oli jäetud varandust. Poetasin selle aardesse (5 eurot). Aitäh peitjale!
Kui linnus sai vallutatud, siis oli kohe selge, kus sealne aardelaegas end varjab. Tänud.
Aitäh peitjale. Väga ilus päikseloojang on täna. Super ilus koht. Aitäh ilusa koha näitamise eest!
Ka siin olen kunagi ammu juba käinud. Nüüd oli sobiv päeva lõpetuseks ära logida, tänud.
Sai tädil võrus külas käidud ja tagasitulles ka see aare sai otsitud.
Ilus koht, jalutasime veidi ning juba oli viisiku kahtlus. Läksime vaatama ning aare seal oligi. Aitäh!
Vihjega kohti on kaks, aga õige on "nullis". Lahe koht, tänud juhatamast!
Esimese hooga tahtis GPS siin jumal teab kuhu juhatada. Lasime tal siis korraks ennast taaskäivitada ja vaatasime samal ajal avara pilguga ringi. Silmasime viisikut ja siis oli leid juba ainult vormistamise küsimus :)
Kunagine linnus ja nüüd peidetud aare andis põhjuse siin peatuda ja ümbrust veidi uurida. Autost välja astudes suundusime kõik omi teid pidi aardeni. Karbi juures saime kokku ja panime nimed kirja.
Vanad linnusekohad on ägedad tõesti, kui praegu kõik need pildid üles otsida, mis erinevate juures on aardeid otsides tehtud, saaks kokku ikka vinge albumitäie :). Aitäh veel üht näitamast ja natuke pikema jalutuskäigu eest ka, Indy nautis seda koivasirutust sajaga.
Geopeiturid on ju laisad ja ilma aardeta kuhugi ei lähe, niiet mina tänan, et see aare sinna peidetud on ja kohta tutvustab :)
Vanad linnusekohad on alati ägedad. Siinne miniatuurne vare suurt pilti küll ei andnud, kuid tore koht Võru külje all siiski. Mäe jalamile jõudes hargnesime. Indy jooksis trepist üles, meie Mairega kallakust ja Laur Marisega lähenesid nullile mööda horisontaalmaastikku. Aarde osaga läks ruttu, kui üks karbi tagurpidikeeramise intsident välja arvata. Aitäh vaatamisväärsuse juurde juhatamast!
Puhkuse esimese osa viimane, seitsmekümne seitsmes aare, kuuenda päeva ööhakk. Olin kaalunud, kas jääda veel üheks ööks ja üheks päevaks lõunasse, aga väsimus ja igatsus oma kodu ja oma voodi järele tõid otsuse, et aitab küll, lähen Tallinna minema. Viimaseks peatuseks võtsin siinse linnuse. Oli juba pime, nägin vaid ühte rebaslooma linnuse poolt metsatukka kihutamas ja otsisin karbi üles: on too ikka väga avalikus kohas. Aga kui selliselt inimkäe mõjust puutumatuks on jäänud, las ta siis istub siin edasi.
Leitud. Uhke linnuse varemed.No ega seal palju järel ei olnud aga maapind oli lahe.
Sisalikud jooksid astmetel kahte lehte. Aga leitud ja logitud. Põnev ajalugu.
Sõitsin tsikliga märgi alt läbi mäe juurde. Rikun üldse tsikliga reegleid, teadlikult. Ei tee ülevaatust. Sõidan keelumärkide alt läbi ja pargin sinna kuhu ei tohiks. Eks paha poiss lööb välja, kui sadulasse istun. Tihti on muidugi põhjuseks see, et erinevalt autost, ei ole rattaga seljakotti, kiivrit, tagi jm asju mitte kuhugi turvaliselt jätta. Seega ei taha tsiklit koos asjadega kuhugi kaugele tee äärde pikemaks ajaks jätta, vaid pargin kuhugi silma alla. Natuke reegleid rikkudes. No ja see siin ei jäänud ka viimaseks korraks täna.
Seega parkisin infotahvli ette ja läksin otsisin aarde üles. Seejärel jalutasin otse üle linnuse tagasi. Millegipärast on tunne, et ma olen siin kunagi käinud. Ilmselt mõne kooliaegse klassiekskursiooniga.
Leidsime. Kevadel oleks lihtsam ligipääs. V:öökull J:ratsutaja pildiga zetooni :)
Oleme tuhat korda sealt mööda sõitnud ja pole olnud põhjust käiia vaatamast. Aga kui aare seal on siis peab kindlasti aarde ära roheliseks värvima. Aare korras ja ootab uusi leidjaid
Aare oli seest märg ja mullane. Eemaldasime logiraamatu lahtised lehed, mis olid täiesti läbi ligunenud ja valdavalt loetamatuks muutunud. Samuti eemaldasime aarde sisu, mis oli niiskusega kahjustada saanud. Aarde põhi-logiraamat oli tänu kilekotile kuivaks jäänud, aga panime siiski uue puhta minigrip koti. Puhastasime ja kuivatasime ülejäänud aarde koos sisuga ja panime omalt poolt natuke värsket nänni juurde. Nüüd jäi kena.
Väga ilus jalutuskäik suvisel heinamaal, täname!
Õues oli elu palav aga see ei häirinud kuna ümber oli lõbus seltskond.
Leidsime aarde kiirelt ja lihtsalt. Ma polnud varem sinna sattunud, seega oli tore näha, mis paiku Eestis olemas on. Aitäh toreda aarde eest.
Käisin Kirumpää linnuse juures viimati 1. klassis ja selle ajaga polnud mitte midagi muutunud. Iseenesest kiire ja lihtne leid.
Lahkudes nägime, kuidas objektile laekus uus sats peitureid :) Aitäh!
Järgmiseks päevaks olime ennast lubanud ühele väiksele kummipaadimatkale ja tundus mõistlik enne natuke kerele sooja teha, otsides mõned lahedad kohalikud aarded. Mõned kutsuvad seda matka Võhandu Maratoniks, sada kilomeetrit mõlaga sõudmist võttis meil aega 18 tundi ja 19 minutit. Aare korras, tänud peitjale.
Olime siinkandis kuna järgmisel päeval pidime Võhandu maratonil osalema. Kuna õhtul oli natuke vaba aega, siis otsustasime mõned aarded ära logida. See osutus esimeseks.
Natuke jalutamist ja olimegi nullis. Otsimisele kaua aega ei kulunud ja saime nimed kirja panna.
Tänud peitjale.
Maratoni eelõhtu ja paarimees läx autot finisisse viima. Nüüd oli paari tunni jagu vabat aega ja otsustasin vaadata mis siin läheduses on. 2km kauguselt paistiski siinne paik, mis sobis ideaalselt väikeseks jalutuseks. Aare oli siis jh 2 karbis. Uus terve ja kuiv ja selle all oli ka killustunud vana logiraamatuga karp. Pealmine oli siis viisakas konditsioonis. Logiraamatut avades leidsin sealt tänase kuupäevaga tuttavate geopeiturite nimed ja saatsin neile fotosüüdistuse. Nagu arvata oli tulid nemadki võhandu maratonile ja tegid väikest õhtust geotuuri. Kerget aeru ja siledat vett. Ja muidugi tänud peitjale linnuse varemeid tutvustamast ;)
Täpselt enne meid tulid ühed koerajalutajad. Me tegime übmer nende ajsa, kui nad ennast ühele eendile maha sättisid. Natuke mängisime jalutajaid ja siis logisime puu taga ära.
Esimese hooga jooksin õigest kohast mööda ja valest kohast otsides ei leidnud midagi(Daaaaa!)Kuna olin ajahädas siis hakkasin tühjade kätega tagasi ruttama, kuniks komistasin õige asja otsa. Tegin vastavad toimingud ja siis tuld. Aitäh peitjale.
Panin uude karpi logiraamatu vanast karbist. Vana katkine karp oli täitsa jääs ja sinna alla ta oma sisuga eelnevast elust kevadet ootama jäi. Kivi asemel sai peale kergem geokuhi
Uus soonkinnisega kilekott on logiraamatul ümber, aga karp vajab vahetamist ja kogu kompott kuivatamist.
Aare leidsime loogilisest kohast ja probleemideta. Kuid aare ise vajab kindlasti kiirelt hooldamist. Karbi kaas oli puruks, karp ise oma pesas kinni külmunud ja seest vett täis :( Logiraamat ise oli küll veel tänu heale kotile kuiv.
Linnus ja sellega seonduvad legendid. Nii tuttav kuidagi... Aare ei tahtnud ennast väga paljastada ning oktoobrile omane külm tuul tahtis juba liiga tegema hakata, kui lõpuks siiski. Noortele sobis aardes olev nänn väga ja arutlesid miks selliseid "pakette" igas aardes ei võiks olla :)
Kooliajal sai Väimelast Kirumpääle joostud ja tagasi. Nüüd praktiliselt kaheksa aastat hiljem on meeldiv siin tagasi olla ja näidata oma küljeluule oma koolipõlve radu. Aare oli peidus, kuid lubas end meile sisse piiluda. Ja mis kõige parem- tänud suitsu ja preservatiivi aardekarpi jätjale :) Võidukas suits sai kohapeal hävitatud ja kummi läks tulevikus ühe teise aarde kättesaamiseks vaja :) TFTC!
Linnusest pole suurt midagi järgi tõesti. Aga nüüd tean, et ta seal on olnud. Minu nimi sai kaanele viimasena, järgmine võiks võtta uue logiraamatu ka kaasa. Tänud peitjale!
On alles raske ajalugu sellel linnusel olnud. Aare oli kergelt leitav ja ega mugud siia nurga taha sattu, maskeering oli ka piisav. Käisin ka üleval aga ega enam eriti midagi vaadata pole.
Tegin poistele mõnusa geotripi. Hea ja lihtne leid oli! Aitäh
Leitus Suveseikluse käigus teiste tegemiste kõrval :) Logiraamatuga oli kehvasti jah.
Minu esimene leid Võrumaalt. Just täpselt enne seda kui ma rattaga jaole sain, oli ennast sinna ära parkinud üks lipukestega auto ning seltskond suundus kah linnuse varemete poole. Aga need ei olnud geopeitusest väga huvitet ning tegelesid hoopis ühe teistmoodi suveseiklusega. Ja nad olid vilunumad ka, sest et ainult üks suts momenti ning juba nad läinud olidki. Selletaolise seltskonnaga ristusid mul teed ka järgmisel päeval, siis käis tihedam sagimine Krabi asulas.
Aarde logiraamat oli üsna väsinud ning räsitud moega. Seetõttu jätsin paar lehte paberit, et oleks kuhu logida.
Leides oli ikka ilma igasuguse maskeeringuta.Kohendasin natuke seda olukorda.Aitäh.
Linnus üle vaadatud, logitud. Kuidagi avalik see peidukoht:-) otsima ei pidanudki. Tänud peitjale!
Ilus koht. Võrus küll palju käidud, aga siia sattusime esimest korda. Suur tänu.
Aardesse sai uus logiraamat, kuna eelmine oli märg ning soditud ja edaspidise rüüstamise eest peitsin teise kohta. Karbi uus asukoht on N 57° 51,715' E 026° 58,525'
Viimane täpp meie Võru skooriringil. Kuna kirjelduse järgi tegemist linnusega, siis oli lootust positiivsele elamusele. Linnus oligi hoolimata vähesest nähtavast jäägist täitsa vahva. Ilma lumeta oleks pikema ringigi jalutanud seal üleval. Seekord vaatasime veidike valli ääre peal ja läksime karpi leidma. Vihje järgi tundus lihtne ja gepsu ei vaadanud, seega käisime vale viisiku juures ka kõigepealt. Õiges kohas tuli veits külmunud geokuhja alt välja pisut loppis olekuga karp. Kõik mis sees, oli läbimärg. Logiraamat, millest võis välja lugeda, et aaret on alles möödunud augustis taastatud, oli rüüstatud ja soditud. Lisaks oli peotäis lahtisi lehti logidega, mis olid mingist teisest märkmikust tõmmatud.
Olukord võttis lausa nõutuks. Sirvisin veidi veebilogisid, sinnamaani kus selgus, et ka aasta varem on seda taastatud. Teadsin, et mul on autos olemas märkmik, millega logiraamat välja vahetada, aga kui kaua see kestaks? Kas panna oma skoor kirja kuskile leheservale, nagu viimase paari kuu külastajad ja lasta asjal loomulikku, või siis vägivaldsesse, surma minna? Oleks see küsimus tekkinud eelmise, Kirepi karbi juures, oleks lihtsam olnud. Siin aga muidu kena koht näitamiseks rahvale ja Võrus neid karpe niigi vähe.
Lõpuks võtsin nodi kaasa autosse ja üritasin asja parandada. Märkmiku jaoks ei olnud kahjuks piisavalt suurt grippi mul, olin need just ära jaganud. Karp aga tundus lekkivat tihendiga kaanest sõltumata. Selle eest oli olemas väiksem ja veekindlam gripistatud logiraamat. Märja mängujuhendi panin teise grippi ja lõpuks otsustasime ülejäänud senise paberikraami ka karpi jätta.
Tagasi peitma minnes mõtlesin, et samas kohas on ta ikka liiga nähtaval kõrvalistele silmadele ja läksin vaatama, mis võimalused teise vihjeobjekti juures on. Uue pesa sai karp endale nüüd viisikust loetud meetrid eemal küll, aga selle eest on tunduvalt tihedam puhmas. Ladusin vanast kohast kaasa võetud geokuhja ka otsa ja soovisin head vastupidamist. Eks aeg näitab, mis edasi saab.
Jälitasime ühest kohast teise tiirlevaid värskeid jälgi lumel - arvatagi, et geopeitur -, mis kiirelt õigesse kohta välja viisid. Me ei pidanud ekraanile vaatamagi. Aitäh, Heldur ja aitäh, peitja - sellest kohast Võru külje all polnud aimugi.
Olime juhuslikult siinkandis ning oli vaja veidi aega laiaks lüüa. Ei tulnud ühtki paremat mõtet, siis vaatasime, et huvitav, kas mõni aare ka lähedal asub. No muidugi asus. Nii siia kenasse (tõsi, talvel küll üsna külm ja kõle) kohta sattusimegi. Täname.
Leitud. Kui otse tulla ja mitte kindluse kaudu ringiga, jõuab kuiva jalaga aardeni.
Aarde ümbrus oli suht lodu - kummarid soovituslikud. Linnus ise on olnud tõesti selline nunnu väike XD. Tänan!
Leidsime aarde tükkidena. Oli tõenäoliselt jäänud hiljutisele trimmeriga niitmisele ette. Korjasime jäänused kokku ja taastasime vahenditega, mis kohalikul poel pakkuda oli. Tänud!
Väike rogainijärgne lõdvestav jalutuskäik Võrust linnusesse ja tagasi. Ilm oli ilus, seltskond oli tore ning aare oli korras! Lisaks õnnestus tol päeval seljatada 40 000 sammu piir!
Vihm oli lõppenud ja siin saime rohus jalatsid korralikult läbimärjaks. Leid tuli kiirelt. Eemaldasime aardest sigaretikarbi koos paari suitsuga (kui keegi neist puudust tunneb, siis kogu selle leiu jätsime Ruusmäe kaupluse juurde prügikasti servale rõõmuks mõnele kohalikule, kellele gravitatsioon eriti tugevalt mõjus). Varemed olid oodatust väiksemad, kahjuks. Aitäh tutvustamast ;)
Aareleid tuli kiirelt. Peale seda tutvusime ka natuke kohaliku ajalooga. Tänud peitjale.
Geokuhi oli korralik ja leid tänu sellele kiire. Tänud peitjale! Polnudki veel siin käinud.
Paraku neid linnuseid on väheks jäänud ja need, mis alles jäänud on väikeseks jäänud. Tänud koha tutvustamise eest!
Üksik nukker sambake kunagisest linnusest seisis meie selja taga kui ma nimesid logiraamatusse kirjutasin. Ei teadnud selle koha olemasolust enne kui aare mind siia juhatas. Tänud.
Leitud, eelnev otsija (täna) polnud korralikult karbikaant sulgenud. Sai paremini. Aitäh :)
Karinil oli täiesti õigus. Kui me autoga selle aarde juurde jõudsime ja auto ära parkisime, avastasin, et minu talla alust kaunistab lahmakas s..ta. Kõige parem selle asja juures oli see, et seda asja jätkus veel nii auto matile, kui ka pedaalidele. Autotootjad vist ei arvesta sellega, et inimene võib sellise asja sisse astuda ja on teinud pedaalid reljeefsed. Aga kuidas see asi sealt kätte saada, see on küsimus. Aardele lähenedes tegin ma igasugu erinevaid liigutusi, et seda ollust talla alt minema saada, aga see asi oli nii mõnusalt mulle talla alla kleepunud, et iga liigutusega tundus see järjest rohkem talla külge kleepuvat. Karin vahepeal proovis mu tähelepanu aarde otsimisele suunata, hetkes see vist õnnestus, aga siis jätkasin oma puhastus toimingid, küll lompides ja heinas ja põõsastes jne. Logi vist saime kirja ja tänud peitjale.
Selle aarde otsimine hakkas tegelikult pihta sellest, et Janar avastas, et saapa alla on jäänud asju, mis sinna ei kuulu. Seega läks temal vist pool tähelepanu saapa puhastamise peale. Siiski jõudes õige koha poole, tuli tähelepanu tagasi. Leidsime ühe vihjele vastava koha ja saatsin Janari seda kontrollima. Tema teate peale, et seal midagi pole, suundusin teise vihjele sobiva koha juurde ja aare tuli kiiresti välja. Tagasi tee autoni kulges lõbusalt ja tundub, et Janaril oli veel matkast saadud kogemusi vaja taas läbi elada. Või oli siiski asi vaid talla alla kogunenud ebavajalikust, mis tuli lompides kõndides lahti leotada. Tänan peitjat huvitava koha tutvustamise eest.
See läks ruttu :) Porine koht täis jälgi reetis kenasti , kuigi ka vihje oli suureks abiks . Tänud :)
Tänase väikese geotuuri viimane aare. Oli juba hämarduma hakanud ja linnusejäänuste siluett mustas ees müstiliselt. Jalutasime aardeni, logisime ja käisime siis ka üleval linnusemäel. Hämarduvas hilissügises inimtühjas õhustikus oli väga mõnus, igal juhul võimsam emotsioon kui suvel, valges ja turistikarjaga seal viibida. Koht väärib aaret ja aitäh siia juhatamast!
Geopäeva viimane aare tagasiteel Pärnusse.Klassikaline aare ja tore koht peidikuks. Lisasin veidi puukoort katteks, kuna algab vihmaste ilmade periood. Tänud peitjale.
Eelmisel päeval olid põrnikad ja muud tegelased meid segamas, nüüd olime vaid meie varemetes. Asukoht oli täpselt teada, sest silmanurgast oli karp ära nähtud. Seekord oli vaja vaid nimed kirja panna. Samuti, kuna karp oli nännist tühi, lisasime omalt poolt nii mõnegi eseme. Nüüd peab vaid ettevaatlik olema, et karp liiga täis ei saaks, ja ikka korralikult kinni käiks. Minigripi panime ka logiraamatule ümber. Täname peitjat, kiidame taastajat!
Koha olid vallutanud linnusepäevalised ja põrnikate (autode) kokkutulek, seega mängisime turiste, pildistasime ja nägime ka aaret, aga kahjuks kätte ei saanud.
Aaret nähes hakkas mul sellest väga kahju. Karp oli lahti, poolenisti vett täis. Ka logiraamat ujus. Läksin Võrru poodi ja tõin uue karbi ja logiraamatu. Kahjuks polnud neil gripikotikesi. Uue logiraamatu ümber panin tavalise poest saadava õhukese kilekoti. Kes edaspidi otsima läheb, võiks ühe gripikotikese kaasa napsata. Vanast aardest õnnestus ainult pliiatsijupp ja roostes teritaja uude kaasa anda.
Karp endiselt katki. Kiire leid. Koht varemgi käidud, aga siis ei teadnud aardest midagi.
Koht on vägev. Aare on hooldamist vajav. Karbil on kadunud kõik neli kõrva ja sellepärast on ta kurb ja ligane. Hädasti oleks natuke hoolitsust vaja.
Vägev pleiss, aaret andis nutifoniga ikka otsida. Aare halvas seisus, karp katkine, sisu märg.
Geopeitus andis põhjuse seni vaid eemalt nähtud vanu müüre ka lähemalt silmitseda. Aare sai leitud pärast väikest ringituhnimist. Nagu varem juba öeldud,karbikaas on katki ja logiraamat vettinud. Karbis oli oma koha leidnud koguni üks kõhnapoolne vihmauss, kes sai sealt vabasse loodusesse toimetatud.
Kuigi olen emapoolt Võru juurtega ja suviti siin pikalt viibinud, siiski pole ma mulle arusaamatul põhjusel siin olnudki. Nüüd siis vead parandatud, koht uudistatud ja info loetud. Suured tänud seega
Kahjuks ei lugenud eelnevalt logisid ja seetõttu polnud meil uut väikest karpi ega logiraamatut, et olemasolevad asendada. Aga asendust vajavad nad hädasti!
Täname juhatamast :)
Kahjuks polnud samuti käepäraseid abivahendeid kaasas.Üsna õnnetus seisus kogu komplekt.Aarde eest tänud!
Leitud Obinitsa külastustuuri käigus. Aare kehvas seisus, vajab uut logiraamatut ja karpi, mõõduks sobivad väikesed karbid.
Sai mööda minnes vaadatud. Väikevennale jäi silma üks kork (kes neid väikeste huvisid jagab), aga kuna polnud valmistunud, polnud muud asemele panna, kui üks autos leidunud USA 1 sendine.
Kahju, et see uhke ehitis eriti säilinud pole. Saime paar ilusat pilti künkra ja juustega. Aitäh!
Kiire leid. Logitud vaevaliselt. Tänud peitjale.
Aare vajab hädasti hooldust, karbi kinnitused katki ja logiraamat läbivettinud.
Maale vanaema juurde sõites olen linnusest mööda sõitnud ligi kolmkümmend aastat ja esimest korda sai teekond linnuse juurde ette võetud. Aare sai leitud ja logitud üsna kiiresti. Aare ise on väga kehvas seisus ja vajaks hooldust. Panime ümber uue kiletasku, et natukenegi s(p)äästa. Kaasa võtsime Soome 1 eurose mündi ja asemele sai Läti oma samas vääringus. Ilm oli üsna krõbe ja mugusid läheduses polnud. Aitäh peitjatele!
See lõunapoolne kant on ikka täiesti võõras ja üllatav. Aare sai leitud kiiresti, aga tänu valvuritele pidi temaga tegelema Margus. Aitäh!
Leitud,logitud! Keegi on musta vildaka aardele päris lähedale ärakaotanud...arvan, et kaotatud sest aarde juures oli pliiats olemas.
Veidi kõnnitud ning leitud. Samalaadselt varemetest polnud ka aardekarbist enam väga palju alles. Üks kõrv veel hoidis.
Nädalavahetuse programm "Külla ämmale" juurde sai sobitatud ka mõned aarded, 10/22. Leitud, logitud. Aitäh.
Aarde saime kenasti kätte, kuid linnusest on küll kahju. Võiks neid ikka rohkem säilinud olla. Aga tänud kohta viimast!
Lahe koht, kuigi linnusest on küll ikka väga vähe järele jäänud. Aare sai kiirelt leitud. Konteiner on tõesti kahekõrvaliseks jäänud. Kolmanda leidsime aardekarbist. Tänud juhatamast.
Leid oli kiire, aardekarbil on kaks kõrva murdunud. Aitäh, jälle uus paik avastatud!
Alustasime ome pere suve traditsioonilse reisiga Võrru. Kuna uus väike hobi muudkui kiheleb, sai mõnda paika tee ääres vaadatud hoopis teise pilguga kui vanasti...:) Meest tiine ja pärnaõite aroomist paks õhk... ja hinge mattev vaade navitrollalike pilvedega taevas... õhh... Eestimaa...
Suur tänu peitjale! Ilma selle vajaliku kõrvalepõiketa oleks olnud päev oluliselt vaesem. Võtsime ühe Duplo-mehe ja jätsime Lätlaste Karutapja (Lāčplēsise) korgi...
Väike jaanisõit ja kohalike vaatamisväärsustega tutvumine. Tore koht. Aare leidus kiiresti. Jätsime nänni. :)
Siin algas minu jaoks lõkketuleajastu alguse tähistamise retk.
Eelmisel suvel jäi kogemata see linnusekoht külastamata. Sattusime kuidagi veidralt ikim005 aarde juurde ning ei hakanud enam siia tagasi keerutama.
Nüüd aga oli kindel suund siin ära käia.
Eks ta üks vahva küngas ole. Pisut on isegi kiva veel alles ja seisab hunnikus püsti. Veidi sürr oli...
Aare paljastas end viisakalt, ei lasknud liigselt kevadtuules külmetada. Oli meil ju hoopis muud sihid silme ees, kui nohu-köha hankimine Võrumaa linnusemäelt.
Aitäh! EVEJ
Omal ajal oli kindlasti võimas linnus. Kahju, et vähe säilinud.
Vihjest kasu, kiire leid. Jalad said küll päris sopaseks:(
Sõitsime perre soetatud elektiauto testimiseks Tallinna lähedalt Võru lähedale sauna. :) Tee peal aardeotsimiseks peatusi tehes. Kirumpää aare sobis hästi, sest saime auto, mis meid vaid ühe laadimisega (Laevas) kohale tõi, Olerexi laadima jätta, et järgmisel hommikul selle peale mitte aega raisata.
linnulennult oli aardeni vähe maad, aga vana geopeituri tarkus ütles, et tundmatus kohas otse ei tasu minna. Mis oli ka õige, sest nagu ühele linnusele kohane, on Kirumpää korralikult jõega piiratud ja meil tuli mööda maanteed päris pikalt jalutada. Kuid see oli ainult lisaboonuseks, saigi peale pikka autos istumist natuke liigutada.
Aarde leidsime telefoni GPS-ide abil kiiresti, sest vihje on täpne ja peidukoht mõistlik. Vahetasime vist ka nänni, mida võtsime ja mida jätsime on täpsemalt kirjas logiraamatus. Peale aarde leidmist ronisime ka üles kindlusevaremete juurde, kust avanes muljetavaldav vaade koos õhtuse päikeseloojanguga.
Aitäh! Saigi ligi 10-aastase geokarjääri jooksul juba teine aare Võrumaalt leitud. Eestimaa on ikka suur...
Kasutasin Kirumpää aaret vabandusena korraks ratta seljast maha hüpata. Ja peatumine tasuski ära- on teine ju täitsa uhke linnamägi. Au ja kiitus peitjale, siit olen küll lugematu arv kordi sissepõikamata mööda hulkunud.
Mälu nagu ütleb et Kirumpää nime olen ennegi kuulnud, aga seda kohta tõepoolest ei teadnud. Leid oli kiire, et vihje oli loetud, siis gepsu võis varakult ära panna. Linnust ennast on ikka napivõitu, erilist vaadet ka ei ole. Vastseliina on ikka tunduvalt atraktiivsem. Aga ega linnust ju palju saagi olla, kui geopeiturid sellest kive välja peaks kiskuma – kole kohe eelmist logi lugeda. See nüüd küll ilus tegevus ei ole, ei sobi see kuidagi geopeituse reeglitega ja karta on et ka mingite seadustega pahuksis. Aare korras, tänud, EVEJ.
Me oleme selles värgis ikka algajad veel :) Sai mõned tiirud varemetele peale tehtud ja kive kindluse juppidest välja kakutud ikka päris tükk aega. Aega läks aga asja sai, leitud :)
Tee kulges kaugusse ning kulmineerus vaatamist vääriva vaatepildiga, kus pildil olid ühes linnus, lendav parv ja mägi. Ühes linnus tundsin ära haki. Teises linnus ei olnud familiaarseid tundemärke. Kuuldavasti olla see neljas linnus, mille varemeid seal kaeda võib.
Jalutasime vihmasajus kohale ja logisime. Linnuse uudistamine jäi vihma ja väsimuse tõttu teiseks korraks. Aitäh aarde eest!
Päike oli pärast vihma välja tulnud, pinnas oli üpris märg... Leid tuli valutult :)
Siin olid noorpeiturid juba otsimiseksperdid ja seekord karp peidus kaua püsida ei saanud. Saime nimed kirja ja siis tutvusime linnusevaremetega ja ilusate vaadetega mäe tipust. Noorpeituritele paistis geopeitus tõsiselt meeldivat ja nõuti, aga veel aardeid, aga kahjuks sai aeg otsa seekord ehk siis oli aeg hea emmotsiooni pealt magama minna. Tänud peitjale. EVEJ.
Tänu vihjele palju variante seal ei olnud. Tundub, et aastavahetusel on seal kõvasti ilutulestikku lastud.
Uskumatu, kui erinev võib väikese Eesti loodus olla! Poolel teel Rakverest Kesk-Eestisse kadus lumi täitsa ära. Nagu poleks olnudki! Ja maa oli kivikõva, kui samas meil lume all on maapind täitsa pehme. Ja kui me olime arvestanud, et lume tõttu ei leia me võib-olla pooli aardeid, siis kõik otsitavad 12 aaret said leitud üsna kiiresti. Aitäh ajaloolist kohta tutvustamast! EVEJ
Luksusliku Statoili õhtusöögi kõrvale sai tehtud üsna mahukas ajalootund ja siis siia sõidetud. Õhtu peale märgunud jalad, töönädala väsimus ja värskelt tõusnud tuul tegid olemise üsna morniks, kuid õnneks leidsime aarde siiski võrdlemisi väikese vaevaga.
Kahju, et sellised kohad on tüüpiliselt tänapäevaks teada vaid selle järgi, et nad purustati ühes või teises sõjas. Aga selline see elu kord on.
See jäi ka tänase õhtu viimaseks aardeleiuks, edasi pöörasime rattad Tartu poole ja koju. Aitäh!
Õhtu (öö) viimane aare. Esmalt Statoili kabanossitiir ja reedeöise fauna vaatlused, siis kirjelduse läbilugemine ja Leedu vallutaja motiivide hindamine, seejärel kohalesõit. Üllataval kombel tõusis siin esimest korda sel õhtul arvestatav tuul, mis koostöös alla andnud gepsuga muutis olemise üsna õnnetuks. Otsisime siis erinevaid vihjekohti ja ühes saatiski edu. Õnneks oli maskeering raskusastmele vastav. Kiire logimine ja tagasi kodu poole. Aga ühe müürikivi sain ikkagi ära katsuda! :) Aitäh!
Koht oli teada, poolel teel Luulelise jalutaja aardeni jalutades külma talveilmaga näitas GPS juba kohapeal täpsema koha kätte ning vihje andis Liisale veelgi hoogu juurde... :)
Tundus, et see on kõrgem koht ja ehk veidi tahedam, aga ei midagi. Aare oli ikka mäda koha peal. Lisaks arvas geomobiil ümberkeeramiskatse käigus, et siingi hea ja ei viitsi kaugemale minna. Tugeva edasi-tagasi veenmise peale saime ta siiski liikuma ja tagurpidi vahe tahedama koha peale. Lõpuks oli isegi katus porine... Aardest võtsime kaasa lille, omalt poolt lisasime kondeka. Aitäh peitjatele.
Võtan hooldusteate maha, kuna aare igati korras: minigripp on uus ja logiraamat täitsa kuiv! Vaid karbi üks kõrv on ära aga sellest pole praegu veel küll probleemi.
DXV. Siit on ennegi läbi käidud, kui ma ei eksi siis aastate taguse Võru Xdreami käigus. Aare lihtsas ja loogilises kohas.
GPS natukene hangus seal, aga pärast vihje lugemist oli selge, kus aare on. Tänan peitjat! V: rändur
Viieni loetud, ajalugu loetud, aare korras, tänud!
Leidsime aarde. Vahetasime välja purunenud logiraamatu gripi. jätsime Travel Bug'i
Leitud tagasiteel Võrust kodu poole. Aare oli jah natuke niiske, aga mingit raudvara meil asendusteks kahjuks kaasas ei olnud. evej.
Enne, kui ilm käest ära läheb, vajaks uut konteinerit ja logiraamatule grippi.
Linnusemüürijupile vaatasime alt üles. Aardega ei läinud kaua. Karbi kõrv ja logiraamatu grip katki. Vajab kerget hooldust.
Koht varasemast tuttav. Seekord keskendusime ainult aardele. Kiire leid. EVEJ
Huvitav koht ja ilus vaade. Aarde leidmist hõlbustasid tabav vihje ja aarde juurde viiv geomaantee. Leidjaks oli Hiie. J: 10 senti. Suur tänu!
Kuna see aare oli teistel leitud, läksime aaret otsima Jaanikaga kahekesi. Kaugelt juba paistis müüri varemed ja üks onu kes vedas pikkasid prusse mäest ülesse. Algul käisime aaret otsimas, mis oli ka edukas. Kahjuks aga aardes puudus pliiats, isiklik pliiats oli jäänud teiste pükste taskusse ja tagasi ka ei viitsinud minna. Nüüd tuli võtta abiks geotarkus, et tatt, oks ja muld ajavad asja ideaalselt ära. Peale logimist käisin ära ka mäe otsas ja kiikasin mida onu seal ehitab? Kahjuks sellele ma vastust ei saanud, aega ka ei olnud, et oleks saanud prusse vedama jääda, nii ma siis sealt lahkusingi. Tänud.
Aare kuiv ja korras, lisasime pliiatsi ning lehvitasime politseinikele. Tõenäoliselt jäi kellegi õigusrikkumine tänu meile fikseerimata.
Vihje ja maaameti pildi järgi kenasti leitav aare. Mina süvenesin parajasti gepsunäitu kui Lauri näitas, näe - seal! No muidugi seal. Selle lühikese aja jooksul, mis me autost eemal olime, oli pea sinna kõrvale ennast asutanud politseipatrull, kes "fööniga" usinasti möödasõitvaid autosid sihtis.
Olin kirjutusvahendi transpordi rollis. (Aardesse jäi ikka kirjutusvahend lisamata, kuna ka seekord oli kõigest üks kaasas!)
Mügri pidi peale leidu veel korraks auto juurde kooserdama, et nimi kirja saada. Aardes puudus kirjapulk ja meie oma ainukest loovutada ei saanud!
Teisel katsel leitud. Keegi võiks 4-5 cm pliiatsi sinna kaasa võtta.
See tuli küll lihtsalt. Linnus muidugi vaatamist väärt, isei praeguse lumega. Aitäh näitamast!
Kiirelt tuli jah, aint kaks korda pidin jalutust tegema sõiduvahendini, et pastaks tuua.
Tänu vihjele oli aarde leidmine imelihtne. Järgmine geopeitur võiks karpi panna kirjutusvahendi, sest seda karbis polnud.
Tänu geomaanteele leidsime kiirelt. Kahjuks ei saanud lähemalt tutvuda linnuse varemetega sest tõttasime vihma eest pakku.