Keri ...

10 juuli 2024 hooldas Leho [morgot]

Mõtlesin, et tuulutan veidi raamatut. Järgmisel korral tuleb uus tuua hakkab teine vaikselt täis saama. Viimane leht on kasutuses.

5 mai 2024 kommenteeris Carolina [caro]

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aitäh, morgot!

4 mai 2024 hooldas Leho [morgot]

Suurem ehitustegevus on lõppenud ja aarde peidik jälle tavapäraselt ligipääsetav. Kuniks see kõrvalhoone kah kunagi remonti läheb saab otsida. :)

10 juuli 2023 kommenteeris Reino [errvee]

Mis plaanis Keri tuletorniga ...

Töö käigus laotakse üles torni põhjakülg, mis 1990. aastal alla varises, vahetatakse välja kogu torni välimine müürikiht ning restaureeritakse paekivist keerdtrepp.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120208116/keri-saare-tuletorn-saab-2-1-miljoni-euro-eest-uue-kuue-vaata-mida-tehakse

6 mai 2023 kommenteeris Carolina [caro]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

6 mai 2023 soovis hooldamist Leho [morgot]

Asi vajaks ajutist sulgemist ehitustööde ajaks. Selleks, et aardele ligi pääseda tuleb hetkel ehituse ohutsooni sisse ronida.

13 august 2022 kommenteeris Sigrid, Herki ja Rainer [siku77]

Keril käisime 13.08.2022 ja selle aarde ümbrus oli lintidega piiratud. Ei hakanud vägisi aarde ligi pressima. Tuletorni renoveerimistööd käisid täies hoos ja tulemus oli juba paljulubav. Nautisime saart ja lahkusime päikeseloojangul. Tripp Kerilt Naissaarele kestis 1h ja 4 minutit ja Google mõõtis vahemaaks 31,2 km

11 juuli 2022 leidis Silja, Merle ja [gadi]

Tuli passida töömeeste tööpäeva lõppu ja enne õhtust kino sai aare leitud ja logitud :)

11 juuli 2022 leidis Merle, Silja ja Gadi [merme]

Kuna käib majaka renoveerimine, siis pidi momenti passima, et mitte kolmele rumeenlasest ehitajale jalgu jääda. Karp leitud meeskonnatööna. Keri oli muidu meie suhtes hästi leebe tuulega ja päikeseline.

17 juuni 2022 hooldas Leho [morgot]

Kontrollitud.

Kui juba saarele jõuad siis se viimane 10 meetrit on kõige lihtsam läbida.

Kes seda teab millal ükskord se ehitis valmis saab

22 mai 2022 kommenteeris Piret [sylli]

Aare üle vaadatud! Just siin ja täna sai ühest mugust geopeitur! Aga ega siia sisse enam varsti ei pääsegi vist! Tuletorni ehitustööd käivad. Juba praegu tuli turnida üle suurte ehitusmaterjali kottide. Õnneks ehitajaid täna polnud. Puhkepäev.

4 juuni 2021 hooldas Leho [morgot]

Kõik keas korras.

27 jaanuar 2021 kommenteeris Bruno [kajaliis]

Värskeid uudiseid: Valitsus eraldas Transpordiametile Keri tuletorni renoveerimiseks 2 miljonit eurot.

31 oktoober 2020 leidis Marko [markosu]

Ühe Keri aarde juurest tulin ümbritsevat uudistades teise juurde. Uudistades leidsin ka aarde. Pärast seda tutvusin kõrvalhoones oleva näitusega. Ja kuna aega oli rohkemgi, siis jõudsin külastada veel teisigi hooneid. Peamaja jäi viimaseks, kus sain päris korraliku ringkäigu osaliseks :) Aitäh!

21 august 2020 leidis Raivo [raivo]

Aardega läks veidi aega. Algul tahtsime võõras kohas ikka viisakad olla ja igale poole mitte sisse trampida. Pärast jäi aega terve pikk õhtu saarel ringi vaadata. Aitäh!

20 august 2020 leidis Jaanika, Ove ja Sander [jaika]

Leitud, aitäh!

20 august 2020 leidis Sander [nogravity]

Sai kolatud saar põhjalikult läbi ja boonuseks ka aare logitud, aitäh :)

4 august 2020 leidis Maris,Mariann,Moonika,Liina,Aive [sunflower]

Kõigepealt tegime Kerile auringi ja randusime.Saarevaht võttis meid kenasti vastu ja tegi meile ekskursiooni saare peal.Vahepeal sai aaregi logitud.Aitäh!

4 august 2020 leidis Aive, Moonika, Liina, Mariann ja Maris [kikael]

Kui sihtkoht on silme ees, on tee ikka palju lühem. Keri oma majakaga paistis juba Aksilt kiviga visata. Tegime veel ilusa tiiru ümber saare ja olimegi sadamas. Vastuvõtt oli väga lahke ja saareekskursioon mõnus ja hariv. Aarde juures käidi meid veel teolt tabamas. Aitäh!

4 august 2020 leidis Aive, Moonika, Liina, Mariann ja Maris [max]

Ja läkski umbes 10+ aastat esimesest Keri suunalisest mõttekesest ning jõudsingi Kerile tänu suurepärasele reisiseltskonnale. Päikest küll meile ei antud, aga ilm oli mereretkeks suurepärane. Kapten Mart tõi meid kindlakäeliselt sadamasse, kus meid tervitas vabatahtlik saarevaht Karin. Karin tegi meile fantastilise saart tutvustava tiiru. Mõnus oli kuulata nii tutvustust kui ka selle vahele pikitud vahekilde elust enesest sellel saarel. Minu jaoks oli selle saare hoonetel omapära, et väljast tundusid nad nii pisikesed, aga sees oli ruumi rohkem ja veel. Alates saunast, mis mahutas pisikesse hoonesse lausa 4 ruumi. Lõpetades kinohoonega, mis sees peitiski kinoruumi. Muidugi kõige meeldejäävam sellel saarel on majakas. Loodame meiegi, et see lubatud rahastus hoone korrastamiseks saabub ning lubatud 3 aasta pärast on Keri majakas palju paremas olekus ning külalistele avatud. Tänud Mardile toreda merereisi ja Karinile suurepärase saare tutvustuse eest!

28 juuli 2020 leidis Inga,Merle,Piret,Hannes,Märt [motma]

Oli teisipäev, kellaaega ei ole enam meeles, kuid see et kusagil Toila pargis jalutasin, seda tean kindlalt. Telefon helises mingi hetk ja Hannes kutsus Keri saarele ja minek täna kell viis. Veidi mõtlemist ja olin nõus. Kui Te vaid teaksite, kui mitu korda sai selles otsuses kahelda ja kiruda ennast, kas oli nüüd seda vaja. Kõige hullem hetk oli siis, kui teel sadamasse ämbriga vett alla kallati, sai veel ka Piretilt küsida,kas ikka lähme. Vastus oli jaatav. Teine kahtluse hetk oli siis kui Mart ja Piret minust mööda põrutasid ja ma seda vee peal liikurit nägin. Kolmas ja viimane kahtluseuss puges sisse sadamas, kui nägin paadikest juba vee peal. Lõpuks ma ikkagi sinna peale ronisin ja seni kui Merlet oodata sai ,kes väikese logistilise vea tõttu hoopis vales sadamas ootas jäi lõpuks ka vihm järgi. Aga ei, kokkuvõttes tore oli see reis kahele saarele. Kusjuures tagasitulek oli vägagi sile. Tänud kõigile kaaslastele ja peitjale.

28 juuli 2020 leidis Piret, Mart, Inga, Märt, Hannes, Merle [meteta]

Kui juba lugu ausalt ära räägiti, eks ma pean raske südamega ka omalt poolt segase ja vastakate emotsioonidega loo kirja panema:)

Esmaspäeva varahommik algas mul umbes samamoodi nagu Inga oma päeva algust Paadimeistri värvikas logis kirjeldas.
Vahe oli ainult selles, et minu arvates kästi mul olla homme kell 5 Leppneeme sadamas:) ja mina ei seadnud tingimusi ilmale:)

Teisipäevast paduvihma vaadates küsisin Hanneselt vaid kinnituseks, et selline ilm ju meie sõitu ometi ei mõjuta. Kui kapteniks Mart ja tüürimeheks Piret, polnud kahtlustki, et vihm meie merereisi ära jätma sunniks. Sain kiire vastuse, et vihm pole oluline.

Jõudsin sadamasse enne kokkulepitud kellaaega, vihma endiselt sadas. Olles pisut oodanud tekkis kahtlus, kas ma ajasin kellaaja sassi? Ohh, kahjuks selgus, et kellaaega ei ajanud… kui lõpuks organisaatori toru otsa sain, oli krt-krt-krt… :(:(

Samal ajal, kui Hannes läks minu suhtes langetatavat kohtuotsust kuulama hakkasin Kaberneeme poole kihutama. Sain kohtult täpsustava päringu, mitu minutit? Raporteerisin navigatsiooniseadme põhjal sõiduajaks vist 34 minutit ja jäin alandlikult otsust ootama. Kolleegium pidas taustal nõu ning tegi minu jaoks ülimalt meeldiva otsuse: ootame ära!
Kui ma enne olin jõudnud üksi autos iseenda peale peaaegu karjuda, siis nüüd pärast kõne lõppemist hõiskasin ka üsna valjuhäälselt, aga palju positiivsemate nootidega.

Oh, kuidas kusagil Muuga-Maardu vahel peaegu iga auto tundus teokiirusel ukerdaja, iga valgusfoor või anna teed märk olid kõige ebameeldivamad asjad, mida hetkel näha. Kiiruspiiranguga Kaberneeme külavaheline tee viimane lõik tundus meeletult pikk...
Oo, kui rõõmus ma olin kui lõpuks kapten Mart mulle märguandeks lahkelt viipas. Oi, sõbrad, olin ülimalt tänulik, et viitsisite mind ära oodata. Lubasin kõik nelinurksed või muudes vormides etteheited vastuvaidlemata ära kuulata, üks lubas küll vähemalt aasta aega seda ämbrit mulle meelde tuletada, aga tegelikult itsitas varsti temagi, kui ei leidnud kirjalikku tõestust mulle edastatud info kohta;).

Midagi positiivset oli meie väljumise viibimises siiski ka – vihm oli lakanud ning alates sellest hetkest alates saatis meid suurepärane ilm, mis rõõmustas meid tagasiteel peegelsileda mere ja imekauni päikeseloojanguga.
Lõpp hea, kõik hea. Vale neeme teema tõstatus täna korduvalt, aga vähemalt väliselt sõbralikelt nägudelt.

Esimene peatus oli Aksi saarel, kus tegime mõnusa jalutuskäigu ja edasi suund kauaoodatud Kerile. Pireti muljeid ja vaimustust olin paaril korral ühistel saarereisidel kuulnud, seepärast oli väga rõõmustav lõpuks ka ise siia saarele jõuda. Ausalt öeldes oli selleks hetkeks mul aaretest siin saarel juba üsna savi, kõik muud emotsioonid ületasid karbi leidmise või mitteleidmise kaalukalt üles. Inga oli vist see, kelle me ühel hetkel karpi näppimas avastasime, usutavasti pani ta isegi minu nime kirja, kõigest hoolimata;).

Imeline saar! Ma tulen siia veel! Kindlasti tulen.

Suur-suur tänu kapten Mart ja kannatlikud reisikaaslased, Piret, Inga, Märt ja Hannes, et täna siia jõudsin. Teiega oli väga vahva.

28 juuli 2020 leidis Hannes, Merle, Märt, Piret ja Inga [kingu]

Tee Kerile tundus juba üsna lühike. Ilm oli ilusaks läinud ja sihtmärk paistis otse ees. Tõsi küll, mina seda suuremat ei näinud, kuna istusin tagapingil kapteni selja taga. Ma nautisin rohkem üles-alla hüppamist ja päikest.

Saarel võttis saarevaht meid üsna tüdinenud näoga vastu ja korraldas meile ka kohustusliku ekskursiooni, kus ma väga suurt kuulajat ei mänginud, kuna kõike oli ju vaja pildistada, vaadata, uurida... Aarde otsa jooksin üsna juhuslikult ja panin nimed kirja. Pärast seda jätkus kogu endine tegevus.

Lahe, aitäh.

19 juuli 2020 leidis Rasmus, Gerttu, Merike ja [aints]

Kui meri on nönna tüüne ja pealegi veel toimumas kohvikute päev, siis on parim aeg Keri saarel muuhulgas aardeid otsida. Peiduka täpsem paiknemine tegi korra nõutuks, aga siis loksus kõik kenasti, tiba ootamatu selgusegagi paika. Aare korras, aitäh.

10 juuli 2020 hooldas Leho [morgot]

Logitüüp peaaegu hooldus.

Sattusin korra mööda jalutama. Kiikasin sisse ka. Polegi miskit hooldada.

27 juuni 2020 leidis urban [urban]

Tänud peitjale !

29 oktoober 2019 kommenteeris Keri ja geofännid [aunad]

Tegijatel juhtub.. sain päev peale merepääste koolituse lõppu, Kerilt hooaja viimast saarevahti ära tuues, esimese öise pääste kogemuse... nii üle parda lennanud Mari päästmise, vaikse häälega kapteni korralduste võimendamise, kui ka paadi päästmiseks vette hüppamisega, et lainete kiuste väljatõmbamis relsile vintsimiseks otse sisse saada... Peale ootamatut ööd Keril saime nautida hooaja viimast päikesetõusu.

22 september 2019 leidis Peedu & Triin [peedu]

Nüüd, kus aarde koordinaadid ninapidi otse aarde pihta viitavad, siis leidmine ei olnud raske. Eriti minul, sest Triin teatas, et ta leidis aarde ja siis tutvustas mind mingisuguse agregaadiga. Mina üritasin välja mõelda millist poldikest või nupukest väänama peaks aarde leidmiseks. Ühel hetkel Triin lõpetas mu piinamise ja näitas aardetopsiku pihta mu selja taga. Leitud, logitud.

Kohalike kommentaarid eelmise geopeiturite kamba kohta olid sellised, et nad ei saanud aru, miks täiskasvanud inimesed üritavad hiilida pidevalt sinna, kuhu ei tohi minna vaatamata korduvatele märkustele. "Torisemist" koordinaatide täpsuse kohta oskasid nad ka mainida.

Loodame, et järgmistel otsijatel läheb lihtsamini.

16 september 2019 kommenteeris Carolina [caro]

Koordinaadid päises sookolli logi järgi parandatud 10m õigemaks.

14 september 2019 leidis Inge, Sven, Mihkel ja [fahrenheit451]

Suurepäraselt ajastatud retk. Tänud reisiseltsilistele, kaptenile ja saarevahtidele.

14 september 2019 leidis Inge, Madis, Sven ja Mihkel [sookoll]

Kuidas maarotid Keril käisid.

Osa I | Osa II

Kui sa oled maarott, siis USU kui merekarud sulle ütlevad, et tuleb soojalt ja veekindlalt riidesse panna. Mitte vihmakindlalt vaid VEEKINDLALT. Mitte vastavalt ilmale soojalt, vaid SOOJALT.

**

Jõudsime Sveniga Leppneeme sadamasse kerge hilinemisega. Lasnamäel oli vaja poest läbi hüpata, et õhtuks grillimaterjali hankida ja paadisõidule kerge eine kaasa võtta. Kere hakkas heledaks kiskuma, ning mõttes kujutasin end juba keset päikesepaistelist merd reelingule nõjatumas, pilk horisondil läheneva tuletorni peale suunatuna võileiba kugistamas ja õlut kulistamas. Teistel olid oranžid vestid juba seljas ja paat ködi täis laotud. Päike paistis, tuul oli mõistlik, Svenil suht sitt käsitööõlle pooleli. Pudeliga paati ei lubatud, ma veel mõtlesin, et eriti karsklane paadiseltskond. Kapten rääkis midagi hammastest, aga ma ei viitsinud kuulata. Sven valas õlle taimestikku tühjaks. Ajasin oma Bergtageni shellid pükste peale, selga jäi suvaline tuulekindlam pusa t-särgi peal (väga mõistlik, Mihkel!). Sven seevastu ajas selga vihmakindla jope aga ei hakanud shelle jalga ajama, võttis need niisama näpu otsa (rääkimata selle mõistlikkusest, kaotas ta need kuskil sadama ja Keri vahel niimoodi ära, et üles ei leidnudki). Ju me mõtlesime, et kahe peale üks komplekt veekindlaid riideid on rohkem kui küll.

Kotid paati, vestid selga, asendid sisse ja esimene laine muuli tagant välja sõites tõstis meid õhku, kukutas põmaki maha, veemüür kerkis minust meetri kaugusel üles ja tugev külgtuul viskas selle kõik mulle otse näkku. Pljää... Olin hetkega läbimärg. Tugevdasin haaret, et sellelt batuudilt mööda ei kukuks. Tõmbasin kapuutsi pähe, et natukenegi selle joa all vett krae vahelt eemal hoida. Nii kulges terve tee Kerile - vuhh õhku, kõmm maha, sahh veega üle. Iga mõne sekundi tagant. Kapten otsis teed lainete vahel, leidis lauge laineharja ja surfas koos lainega, leidis laia lainenõo ja kiirendas piki seda. Aga ega eriti ümbrust mahti jälgida ei olnud. Istusin paadi serva peal balloonil, kätega kramplikult torudest kinni, et lained mind üle parda ei heidaks ning iga kolme sekundi tagant visati ämbritäis merevett näkku ja makku. Ma ei ole kunagi nii palju merevett alla neelanud kui selle tunni jooksul. Üsna pea tõmbasid käed külmast kangeks. Pidin hakkama neid liigutama, et verevarustust taastada. Õnneks olid jalad kuivad. Seda ei saa aga ütelda tagumiku kohta, sest pükste värvli vahelt viskas vett sisse.

Prangli kohal olles hakkas laineharjadel Keri valge tuletorn paistma. Ja siis jälle kadus. Ja jälle paistis. Ma juba mõnda aega vappusin külmast. Keerasime ümber pisikese Keri ja kapten valmistus maabumise ette. Sellest sai paras nikerdamine, mis kestis minu arust terve igaviku. Lõpuks lasti saarele. Niikui püsti tõusin, voolasid istudes värvli vahelt põlveõndlatesse kogunenud veepommid otse kinnisidumata saabastesse. Pljää... Viimased kuivad kohad said hetkega veega täidetud. Komberdasin lirtsuvate saabastega sillale. Tõstsime paadi ködist tühjaks ning seadsime end maja kagu otsa tuulevarju ja päikese kätte sisse. Mõnus soe oli seal, märjad riided said pesunöörile horisontaalsesse asendisse kuivama, selga läksid need, mida keegi suutis oma kotist leida. Kes paterdas paljajalu ujumispükstes ringi, kes ajas pika pesu selga. Ainult Inge kurtis, et tal sai ka vasak põsk märjaks, kuidas laine suurus valmistas pettumuse ning kole palav olevat olnud. Palav? Mul hakkasid just külmavapped üle minema. Ah, merekaru loba!

Olime vast saanud riided kuivama, kui Kätlin kodust küsiva sõnumi saatis, et miks ma poolpaljalt saarel ringi platserdan. Wat? Natukese aja pärast tuli sõnum, et miks ma trussikutes grilli tassin. Oot, mis toimub? Kahtlustasin juba Sveni spionaažis, aga Sven ei saanud ju olla, sest Sven unustas oma vettläbilaskva telefoni oma vettläbilaskvate pükste taskusse ja see enam pilti ette ei võtnudki. Otsisin vidukil silmadega kahtlusalust, kuni tuli välja, et siin on saarekaamera. Ahnii, et silm hoitakse siin peal :) Lehvitasin kodustele ning avasime rummi.

Inge tegi salati, me kamba peale grillisime, Madis hoolitses sauna eest. Kõhud täis, rumm keret seestpoolt soojendamas ja kuulatud ühe saarekülastaja entusiastlikku kirjeldust Ingress'i nimelisest jube põnevast mängust, mida ta sinna mängima tuli, oli aeg Keri saare tuuriks. Ajasin oma lirtsuvad saapad jalga, sest tegelikult oli kõikjal klaasikilde. Vana saarevaht tegi meile ringkäigu ja tutvustas saarel olevaid ehitisi ja objekte: saun, tuletorn, kinomaja, paadikuur, ülikooli tuulegeneraator, vikerkaar. Kinomajas värvis üks tubli naine näituse jaoks aluseid. Kui me kõrvalmajja jõudsime, värvis ta juba seal näituse aluseid. Mul tekkis küll esiteks tunne, et tegu on kaksikutega, aga oli hoopis geopeitur Piret, aka sylli. Ta tuli siia Keri asju ajama, ütles vaid, et me olime juba aarde juures olnud. Leidsime siis selle avalikult oleva ja nähtavalt sildistatud aarde üles sealt samast, kus me olime just natuke aega tagasi pikalt ringi uudistanud. Hea näide sellest, et kui ei otsi, siis ei näe mitte midagi, isegi mitte seda, mis sulle silma alla topitakse. Panime logi kirja ja jätkasime oma pooleli olevat saaretuuri vee sees oleva linttraktoriga.

**

Aarde juures me aaret ei otsinud, sest koordinaadid juhatavad mujale. Aare asub koordinaatidel 59.69867, 25.02304.

Järgneb...

http://185.158.178.54:25080/view/index.shtml

14 september 2019 leidis Madis, Mihkel, Sven ja Inge [aunad]

Sellel suvel Aksi saarel olles nägin kauguses paistmas Kerit. Aa-jee, sinna ma tahan saada, oli hetkega otsustatud. Tegin pisut kodutööd ja leidsin võimaluse. Jälgisin ilma ja leidsin suht ideaalse aja. Kahjuks.. või hoopis õnneks, juhtus igasuguseid asju ja lihtsate oludega ma saarele ei saanud. Kuid kohe oli mul valmis uus plaan ning pisikese sahmimisega läks see käiku.

Hommikul ärgates nägin puulatvade kõikumist. Naeratus libises hääletult üle mu palge... on aeg. Kiirelt ladusin autole 2 kotti küttepuid ja korjasin kotitäie salatikraami. Teepealt võtsin peale Madise ja Leppneeme sadamas me olimegi. Peale varustuse paati pakkimist ning pisikest Mihkli ja Svenni ootamist oli 9 liikmeline meeskond koos ning retk võis alata. Loomulikult kasutasin varem jõudnu eelist ja sain seisukoha kapteni paremal käel :) Tuult 10-12m/s loode-lääne suunast ja 1,5m lainekõrgust lubas igati huvitavat sõitu. Saime nii vabalangemist, kui lainetel surfamist, hulgaliselt merevett ja tuult vastu vahtimist.. just sellist merd, mis tõmbab suunurgad kõrvuni ja annab vahetu tunde ning tähenduse igale hetkele ja liigutusele. Nii tunnikesega jõudsime päikselise saareni ja peale ärevat sildumist ning varustuse laadimist oli aeg purjetamispüksid ära võtta ning surfisussidele puhkust anda. Selline mõnusa adrenaliini laksu all tehtud sõit tegi loomulikult kõhu heledaks ja grillimine sai alguse. Liha, salat ja nädal tagasi varutud rumm läksid, kui kerisele. Samal ajal saunakeris hakkas vaikselt kaasa toodud küttepuude hulka vähendama. Meie aga tegime saarevahi juhendamisel huvitava saarega tutvumise retke. Kinomaja näituse juurest tulles piilusime ka majaka hoonesse ja peale seda üritasime siis aaret ka otsida. Selle peale Piret muigas ja teatas, et ronima ei pea kuhugi ning tegelikult oleme me aardest juba möödunud. Ja siis ilmus Madis huvitava leiuga ning me saime kõvasti oma geopimeduse üle naerda. Edasi jätkus teekond mööda saare kirderanniku üllatusi. (Jätk Kauge Keri logis)

Suur tänu meie suurepärasele kapten Peebule, hulljulgetele geopeituritele ja saarevahtidele ning loomulikult peitjale.

9 august 2019 leidis Codelab meeskond [cat]

Saare ekskuriooni käigus näitas majakavaht: "Näete, siin on. Kas keegi tahab?" Ega siis saa kirja panemata jätta. :)

4 august 2019 leidis Kristo, Marit, Rasmus ja Romek [rassiss]

Siin uurisime ehitist ja minul oli leidmisõnne. Tänud peitjatele.

8 juuli 2019 leidis Piret, Mart ja mina [marx303]

Plaanisin just oma ülevoolavaid laulupeo emotsioone kirja panna, kui telefon helises ja Piretiga toimus umbes alljärgnev vestlus.
"Kas sa Kerile tahad minna?"
"Millal?"
"15 minuti pärast."
"Äää, ..., oot, ma toon pesu sisse. Mis selga peab panema?" "Vihmakindlad riided, ma helistan, kui jõuame."
...
"Vihmakindlad riided, need on ju maal, mida ma võtta võiks?" ketrasid mõtted peas, kui pesu tuppa tõin. Midagi ma õnneks ikka leidsin, ja päris hästi, sest vett me saime. Vett ja lainet ja tuult ja isegi välku anti.
Kõigepealt polnud vees Keri koha peal midagi näha. Siis oli näha majakat, mis nägi välja nagu lühike pliiats, seejärel nagu kirik ja lõpuks nagu kaljusaar, sest saare tagant sõitis mööda kruiisilaev. Randumine läks kenasti ja asusime hoogsalt lehvitama nii saarevahtidele kui lindudele; viimastele, et natuke hirmsamad välja paista.
Alguses tegime vajalikke asju, jõime kohvi ja kirjutasin end ka maja logiraamatusse sisse, siis imetlesime kunstinäitust, mida Gennadi Lapini juhatusel eelmisel nädalal valmistati. No ja siis juhtusime pilgu õue heitma ja üsna rahulik meri ning läänetuul olid asendunud tormise variandiga põhjatuulega. Aare sai kärmelt leitud. Oli teine kenasti kuiv ja kirjutatav. Pikkusega mul probleeme muidugi polnud. Aitäh! Nii Mardile-Piretile toreda seikluse eest kui Laurile-Ritale aarde eest! Oli imeline õhtu!

4 juuli 2019 leidis Diana [dinnu]

Kui sellisesse kohta sattuda siis tuleb kindlasti kõik geopunktid üles otsida. Ei jäänud seegi aare kadunuks. Kahju, et tuletorn laguneb ja torni ei saanud. Saar oli meile koduks terve nädala ja seal harjus kõigega. Linnud olid veel tigedad , sest pojad olid alles väikesed. Aitäh peitjale.

14 oktoober 2018 leidis imetillukekutsuke ja Icy [imetillukekutsuke]

Siin saarel on lihtsalt kõik nii äge, ei jõuaks siia kõike kirja panna :D Enne aaretejahti kasutasin ära imeilusat sügist ja lindude vähesust ning tegin terve tiiru ümber saare nii kaugelt kividelt ja veest, kui libe polnud. Kes satub väljaspool pesitsusaega, kasutage juhust. Aga kivilt kivile astumisega polnud eriti aega maapinna poole vaadata. Kuna aega oli küllaga, hakkasin aardeid peale ringi tegemist otsima.

Vihjest, et päris lühikestel võib raskusi kättesaamisega olla, pani mind natuke muretsema. Kui kaardi ja oma süsteemi järgi ühest kohast otsisin, tekkis juba tunne, et läheb nii nagu päris tihti, et ma ainult oma peaga aaret ei leia. Mõtlesin veel, et siis mina siit saarelt enne ära ei lähe, kui mõlemad aarded leitud! Kahtlesin, kas peaks hoolimata varisemisohusiltidest kusagile natukene ronima, kui leidsin ühe koha, kuhu pääses hõlpsasti. Ja kasvust õnneks ka puudu ei tulnud :) Aitäh aarde eest! P.S.Kilekotid võiks välja vahetada, kui siia satub keegi, kes teab juba, millises suuruses vaja läheb. Hoiaksid kindlamini niiskust eemal.

Imeline seiklus Keril jätkub teise aarde otsimisega ja lõpus tuleb välja, üllatus-üllatus, ringi vaadates võib ka kolmanda aarde leida :) Ainult, et sellega kolmandat rohelist täpikest siia kirja ei saa :)

12 august 2018 leidis Margo [hiiumees]

Kui keril siis tuleb aarded ka ära logida. Super koht. Jään igatsema.

2 august 2018 leidis Tarmo&Kaupo [lepalind]

Kuumalaine ajal oli tuul nõrk ja ideaalsed tingimused merele minekuks. Otsisin huvilisi, kes tahaksid merele minna, aga kellelegi ei sobinud. Enamus on tööl, puhkusel olijad on linnast väljas ja eks selle tuuri jaoks peab pisut hull ka olema. Olin juba lootuse kaotanud ja läksin aiamaale kurke korjama kui Tarmo kirjutas, et tal homme ka vaba päev. Pakkusin siis merele mineku välja ja ta oli kohe nõus. Kontrollisin ilmaennustust ja lubati kuni järgmise päeva kella 16ni plekki, pärast seda 10cm lainet. Sõitsin koju, pakkisin asjad kaasa ja kuskil 22 ajal jõudsime Neemele. Kristeli & co logidest tundus, et öösel on väga lahe merel sõita. Keegi ei sega ja meri sile. Neeme sadam oli kinni ja kuskilt mujalt ei pääsenud mereni, päris masendav oli. Siis aga kohalikud ütlesid, et punakivi rannast võib-olla saab. Sõitsime sinna ja tõkkepuu ees. Õnneks polnud see lukus ja ükski märk ei keelanud sisse sõita. Vedasime ~80m mööda liiva paadi veeni. Põlveni vees läksime peale ja hakkasime sõudma. Varsti olime madalikul kinni. Uuesti vette ja põlveni vette ja edasi sõudma. Varsti saime mootori vette ja tundus lihtne. Siis aga tuli meeletu udu ning nähtavust polnud. Lisaks läks ka pimedaks mida Kristeli piltidelt ei kohanud. Ilma gps-ita me olekski kas ööseks merele jäänud või ootamatult kaldasse sõitnud. Kuna tekkis hirm sõita mõnele ankrus olevale laevale sisse või siis samasugusele hullule nagu me, otsustasime öö veeta Neeme tipus. Oli alles kiviprügi seal, 500m tuli aerutada kivide vahel. Kell 00 randusime ja magasime magamiskottides. Äratus oli 04:30 aga siis oli veel suurem udu. Kell 6 hakkas päike võimust võtma ja läksime teele. Alguses Rammule sõites oli veel udu ja nähtavust 100 meetrit, aga aja jooksul läks aina paremaks ja lõunal ajal nägi ~10km. Malusilt tagasi sõites läks juba üpris üksluiseks. Gpsiga suund paika, pöörded peale ja võis käed lahti lasta. Saarte vahelised sõidud olid umbes tund aega üks ots ning oli kahju, et kaarte kaasas polnud. Lõpuks kui tagasi Punakivi rannas siis gps ütles distantsiks 75km. Päris hea tulemus, arvestades kui kaugel mandrist käisime paadiga, mis mõeldud siseveedele. Tanklasse jõudes läks nägu naerule, kulutasime selle reisiga 7 liitrit bensiini, igati taskukohane tuur. Kodus sai veel paar tundi edasi loksutud ja ka järgmisel päeval oli väsimus sees. Geopeitus on alles seiklus.

2 august 2018 leidis Juta, Sven, Jako, Anu ja [gepsur]

Esimene aare võetud tegi Jako saare tutvustuse, enne ei lubatud teist otsima minna. Peale huvitavat tutvustust leidsime ka aarde ootamatust kohast, sisuliselt komistasime aarde otsa. Tänud peitjale.

2 august 2018 leidis Kaupo ja [tarmoxy]

Meie banaanitripi kaugeim punkt siis. Kui teisi saari olime vallutanud nii et lõpus yks aerutas ja teine jälgis eest kive. Siis siia teadsin kohe millise nurga alt läheneda et kuiva jalaga kohale saada. Ca 4-5 aasta tagasi sai isegi siin saarel paari nädala jagu elatud ja k6ik nurgatagused läbi käidud. Oli palju äratundmisrõõmu ja ka paljud asjad millest siis rääkiti ideevormis olid nyyd täitsa reaalsuseks saanud nagu ntx kinoruum. M6nus saar, just selline ideaalne paik kuhu yhiskonnast nac eemale akusid laadima tulla. Tänud Kutsumast ;)

2 august 2018 leidis Juta, Sven, Martti, Jako ja Anu [jutsi]

Kerile sõitmiseks valisime ühe mõnusaima õhtu. Tuult ei olnud üldse, paat lendas ja Keril tervitas meid vahva saarevahi seltskond. Tegime ringi saarel, Jako, kui vana Keri-kuningas tutvustas mitme-setme aastaseid lugusid toimunud üritustest ja ajaloost. Vaatasime üle kõik nurgatagused ja rannaääred. Ainuke koht, kuhu ronimata jäi, oli torn. Tegime lastele veebikaamerast LIVE ja pidasime piknikku.

Aarde leidsime juhuslikult, tõenäoliselt ei olnud ta algselt päris selles kohas. Nüüd on ta küll soojas kohas ja ka lühematele tegelastele kättesaadav. Aitäh põhjuse eest sõita ja aarde eest ka!

20 juuli 2018 leidis Krista, Piret ja [ky]

No vaat see oli alles meretundlikule korralik seiklus! Sellise tormiga merele... "Mis torm, ainult natuke tuult," arvas paadimees. Hea küll. Usaldan. No kann oli ikka parasjagu lapikuks taotud ja sõrmed istme küljes siniseks hoitud. Eks paadimees näitas ikka "klassi" ka, niipea, kui hoo nats maha võttis, oli elu nagu lill.

Nii palju hiljem logi kirjutades üksikasjad meelde ei tulegi, õnneks on Krista kõik kenasti jäädvustanud. Aitäh talle seda reisi orgunnimast, Piretit meid lahkelt vastu võtmast ja soojade pannkookidega kostitamast, ning peitjale suurim tänu siia tulekuks ja eriliseks kogemuseks põhjust andmast!

20 juuli 2018 leidis Külli,Piret,Krista [krista]

Teadsin, et Piret on Keril laagris, teadsin, et eile õhtul oli võimalus paadiga Kerile saada, aga ei saanud siis minna. Aga uus teadmine, et hommikul on vaja võrgud ka välja võtta ja enne nii või teisiti Aksile sõitu ei toimu, siis nii juhtuski. Kapten Ivar sõidutas meid Külliga sadamasse ja ootasime teise kalamehe ka ära ja kimasimegi Keri suunas. Esiti rannas laksuv laine ehmatas ära, aga kaugemal oli laine rahulikum. Saarel juba Piret ootas, tuli meile vastu ja tegi meile saarel ekskursiooni. Käisime kinomajas, mida nad noortega koristasid ja eile olid seal siis filmi vaadanud. Helikopteri maandumise plats oli läikima löödud. Suure ringiga jõudsime maja ette, kus siis enamus laagris olijatest veel magasid. Mart oli positsiooni sisse võtnud peatrepil kohvi ja binokliga, majast tuli pannkoogi lõhna. Köögikeses tegi Keri Seltsi Peep kahe panniga pannkooke, korralik virn oli juba valmis küpsetatud. Saime meiegi hommikuse pannkoogi maasikamoosiga, väga lahe. Seniks kuni merel võrke välja võeti, saime Keril toimuvaga endid kurssi viidud ja maitsvaid pannkooke süüa. Väga lahe äkiline hommikune reis oli Keri saarele. Tänud peitjale.

15 juuli 2018 leidis Karl, Timmu ja [satiire]

Need kaks Keri aaret jäid meie reisi viimasteks. Kell oli ka juba palju või siis pigem vähe, alles hommik ju, nii et oli aeg tänaseks lõpetama hakata. :D

Tänud peitjale.

15 juuli 2018 leidis Karl, Kristel ja Timmu [timmu]

Öine ettekavatsemata merereis tõi meid asjade kokkulangemise tõttu varahommikul Keri saarele, kus tegime saarele jalutades ringi peale ja logisime mõlemad saarel paiknevad aarded. Saarevahti nägime läbi akna toas magamas, ei hakanud tühja pärast tülitama, kuid ühest hommikusest kohvist poleks küll ära öelnud. Tänud peitjale.

15 juuli 2018 leidis Karl, Timmu ja Kristel [zdrk]

Kell on 5:30. 6 tundi merel. Jõudsime Kerile. Sõna idüll ei ole piisav sõna iseloomustamaks meie hetke olemust. Vinge saar. Aitäh!

3 juuli 2018 leidis Mikk ja pagarid [silmsirkel]

Paati tuli natuke kiiremalt ka sõidutada, Keri külastamine sobis hästi. Aarde jaoks on väga raske liiga lühike olla. Aitäh!

3 juuli 2018 leidis Tiia,Einar ja silmsirkel [pagarid]

Laadisime naisterahvad Prangli lõunasadamasse ja kahekesi suundusime edasi Kerile. Seal üks randumiskoht ongi ja saarevaht, kes muide on seal vabatahtlikel alustel, aitas meil randuda. Paadi kinnisidumiseks kulus kaks korda rohkem aega kui aarete leidmiseks. Vihje ei pea paika, karbist möödusime algul pea kuklas, aga ta on allapoole kolinud. Aitäh.

5 mai 2018 leidis Talgulised ja meie [piuks]

Ilus ilm, tore seltskond, kena merereis! Ja siis veel aare ka pealekauba ;)
Täname!

5 mai 2018 leidis Talgulised ja [mooritz]

Tulime saart puhtamaks tegema ja enne kui päris tööks läks tegime saarel tutvumisringi. Keri suurim vaatamisväärsus on kahjuks tiba õnnetus seisus, aga loota võib, et millaski saab taas sinna kõrgustesse ronida. Täna sinna kõrgustesse ei saanud, eksitasime vaid oma sahmerdamisega err-tegelasi, kes Kerist saatelõiku tegid. No ja kui kogu kamp oli aarde juba leidnud, siis mina ikka ei suutnud nii ilmselget asja märgata. No silmad peilisid tiba vale kõrgust lihtsalt. Kaja lükkas mu sõna otseses mõttes ninapidi aardesse, mnjah, tundub et mu silmadevahe on ikka üüratult lai :). Piia pani taaskord nimed kirja ja saime varanduse peitu tagasi. Tänud peitjale!

5 mai 2018 leidis talgulistega koos [blondiin]

Tänu talgukorraldajatele sain transpordi saarele ja tänu geokaaslastele oli otsimisel ja leidmisel minu ümber meeldiv ja soe seltskond

5 mai 2018 leidis Talgulised k.a. Maris ja [laur]

Teine kohalik aare mis sai nopitud enne talgutöödega alustamist. Kahju, et torni enam ei pääsenud. Oleks tahtnud seal ka natuke turnida :D Õnneks on natuke värskemast ajast kipakam asendustorn ka saarel olemas ja sain sealt vähemalt vaadet nautida :)

5 mai 2018 leidis Koos teiste peituritega Laur ja [puutetundlik]

Leitud talgupäeval osaledes, kõik oli nii, nagu Caro juba ütles - kuniks rahvas kogunes ja aktsioon pihta polnud hakanud, käisid geopeiturid vaikselt ja logisid mõlemad Keri aarded ära… :).

Ma ise hakkasin vaatama enne logimist, et mis varasemalt siia aarde alla kirjutatud on ja tõmbasin juba vererõhu endal üles, et no kuidas minul siis nüüd kasvõi binokliga need Pikkkasso logis kirjeldatud lõvipeadega veesülitid tuletorni küljes nägemata jäid (meil torni enam võimalik minna ei olnud), aga siis õnneks Hanno logis oli nendest pilt ka :D. Ja Trine tuletorni pilti vaadates tundsin rõõmu, et see vana ehitis nii aeglases tempos laguneda suudab. Sest vaade mu meelest selle aasta minu piltidel on samasugune kui aastal 2011. No ja seda ei teadnud ju hoopiski, et Hanno siin kunagi majakavahiks on käinud, väga äge :)

Tuleb nõustuda eelkirjutanutega – ilma selle aardeta poleks ilmselt siia saarele kunagi sattunud. Algajale põhjuse andmise / kunagi peitmise eest kniks ja roosivarred, kindlasti jääb Kerile käik minu geoajaloo üheks erilisimaks tripireisiks… :).

5 mai 2018 leidis Carolina [caro]

Leitud Teema Ära talgute raames saart koristades. Hulgakesi minnes küll midagi peitu ei jää, kuigi mooritz vist suutis ikka kuidagi aardest mööda vaadata. :)
Aitäh!

5 mai 2018 leidis Kaja-Liis & Bruno [kajaliis]

Leitud saarekoristuse käigus. Täname huvitavasse paika juhatamast.

22 oktoober 2017 leidis Priit, Raili, Lauri [triip]

Leitud.

17 september 2017 leidis Andreas, Mari, Anne ja Bosse [bussbosse]

Leid ise oli lihtne kuid saarele saamine ise oli päris raske. Kui olime suure laevaga jõudnud sinna lähedale, siis edasi sõitsime saarele juba väikese kummipaadiga. Leidud koos gpsitu, mariheni ja nuffiga. Aitäh peitjale. Tervitusega Ahvenamaalt.

17 september 2017 hooldas Andreas [gpsitu]

Olles aastaid tagasi aarde varasena variandi leidnud, vaatasin nüüd üle ka uue peiduka. Ütlen nii palju, et kuigi asukoht on natuke teine, on koordinaadid endiselt õiged, sest uus asukoht jääb ca 6-7 m kaugusele varasemast.

Kuhugi, kus on hoiatussildid või varinguoht ronima ei pea. Ka ei ole vaja nina toppida laoruumidesse jne. Kuigi siseruumides on see aare küll. Lihtsalt jalutage käed taskus ja silmad lahti ringi ning küll te leiate. ;) Või kui ei, küsige saarevahtidelt, kuidas seda aaret ohutult leida. Nad on mänguga kursis ja vihjavad just täpselt nii palju kui vaja, päris kättpidi juurde ei taluta. :)

17 september 2017 leidis Ahvenamaa poika, gpsitu, nuffi ja [marihen]

Siin saime kõik kordamööda karpi otsida. Kes oli leidnud, see muheles ainult vaikselt ja lasi teistel ka ringi vaadata. Tänan.

17 september 2017 leidis Anne, Andreas, Mari [nuffi]

Elektra tõi turvaliselt kohal. Aare oli olemas, korras, tänud! Kõik oli aarde ümber hästi lagunenud ja vana, nukker vaatepilt. Majakas paistab eestpoolt võimas, tagantpoolt nujh, sõnu ei ole. Ja aeg muudkui teeb oma tööd siin.

Kerilt Aksile olin mina tüürimees ehk viisin kogu seltskonna kohale. Äge kogemus, Aitäh selle eest.

31 august 2017 kommenteeris Hannes [hpalang1]

Kohalike sõnul olla karp ümber tõstetud, nii et lukus uks ei tohiks enam takistada. "Koordinaadid on peaaegu samad", ütles allikas :), misiganes see tähendama peaks.

12 august 2017 kommenteeris Sigrid [siku77]

Tuletorni uks lukustati 11.08.2017. Ei teagi, kuidas selle aardega nüüd on.

10 juuni 2017 leidis Oliver [oliverlaur]

Olin saarevaht kaunil Keri saarel. Otsisin, leidsin. Aare ilusti leitav ja korras.

6 mai 2017 leidis Herki, Melvis ja [siku77]

Teeme ära kaarti uurides, jäi silma täpike keset merd. Lähemalt uurides selgus, et tegemist on Keri saarega ja talgutele oli veel vabu kohti. Mõeldud, tehtud ja registreerisin meid ära, et ühendada meeldiv kasulikuga. Postipaat Helge viis meid saare lähistele ja sealt edasi kummipaadiga. Talgute raames sai ka aare üles otsitud. Aare ilusti korras. Tänud peitjatele!

15 juuni 2016 leidis Airi ja Jaanika [triick]

Põgusa saare külastuse käigus otsisime ka aarde üles. Leid oli kiire ja aare korras.

7 mai 2016 leidis R, M, Veiko [raku178]

Keri saart sai külastatud talgupäeva raames. Sai käidud kõikides hoonetes,aga vaade tuletornist oli ikka kõige vägevam. Aarde leidsime pärast mõningat otsimist. Aardega kõik korras.

16 mai 2015 leidis Afonja ja Kairi [afonja]

Kui kaptenihärral purjeka peal käsi puudu on, siis ei saa mina neid mitte taskus hoida. Kurss Kerile ja minek. Väikese kummikaga saarele kühveldamine oli küll paras jebimine, aga käidud. Üks mootoritega kajakas oli ka, mis osutus saarevahi drooniks hoopis. Nautisime vaateid majakast ja Matvere joonistusi ilmareisilt. Aardega kõik OK! Tänud!

20 september 2014 ei leidnud Fred [fred]

Täiesti juhuslikult kohalike poolt esitatud kontserti kuulates paistis silma karp kirjaga, millesse jäi nimi sisestamata, mistõttu võib aarde lugeda mitteleituks.

18 juuni 2014 leidis Leho [morgot]

Siia saaks kirjutada, et töösõit viis mööda ja sai asi ära logitud.

Tegelikult oli asutuse üks õppepäev just sinna saarele korraldatud. Saarele sai HELGE nimelise laevaga millele pranglis väikese paadi järgi sidusime. Kaldale minnes sai ikka jala kah märjaks aga sellega olime ka arvestanud. Saarel sai aega veedetud pikalt ja möödaminnes ka aare üles leitud. Kokku sai saarel oldud poolteist päeva. Käisime saunas ja pidasime koosolekuid.

9 oktoober 2013 leidis Hanno [hanno5000]

Kerile tulekut ootasin päris kaua ja tulla ei tahtnud ma ainult aarde pärast, nädal saarevahina üksi üksikul saarel oli see põhiline eesmärk. Suht tugeva tuule ja lainetuse tõttu sain saare poole teele asuda siiski paar päeva plaanitust hiljem. Kõigepealt liinilaevaga Pranglile ja sealt Prangli-Taavi väikese kalapaadiga 6km saarele. Kerile jõudes oli laine juba päris kõrge ja tuul üha tugevnes, paadimees pani mind maale ja lahkus ise kiiruga, et mitte merevangi jääda. Nii ma siis olingi üksi pea terveks nädalaks... mõnus! Esimene päev möödus saarega tutvudes, teisel päeval registreerisin end ka aarde logiraamatusse, hiljem käisin karbist veel palju kordi mööda, sest klaaskuppel üleval majakas sai minu lemmikpaigaks. Seal oli mõnus lugeda ja päikest nautida või lihtsalt ümbritseval merel laevaliiklust jälgida ja tuult kuulata :P. Seal üleval magasin ka ühel tormisemal ööl koos neli korda minutis vilkuva tulukese ning torni kolina saatel, väga lahe kogemus! Neid kiidusõnu selle saare kohta jätkuks siia veel ja veel, aga minge vaadake ja tundke parem ise, sellel saarel on väga mõnus aura, mina tulen siia kindlasti veel tagasi. Aitähh peitjale ja samuti Keri-Peebule, kes mulle saarevahtide kalendris ruumi tegi! :)

8 oktoober 2013 kommenteeris Triin [trine]

Tabasin geopeituri nullist läbi veebikaamera! Logi ei paista kusagilt, ei tea, kas ikka leidis - telefon kõrva ääres, küllap tuli ikka peitjalt abi paluda?
Küll siin saarel oleks lahe mõnel tuulisel oktoobriööl sündmusaaret korraldada, kõik, kes tulla ei saa, vaatavad kaamerast, kogu pidu nagu peo peal :)

21 september 2013 leidis Toomas [hipi]

No sinna ikka tasub minna!! Aaret leida muidugi ka parim koht oli majaka tule juures tuulte eest kaitsvate klaaside taga, heade inimeste ja hunnitute vaadetega Tänan peitjat.

24 august 2013 leidis Piret, Mart [sylli]

Väga äge reis vana postilaevaga HELGE Prangli ja Keri saartele. Asutuse suvepäevade raames. Keri saarele laevaga randuda ei saa, selleks oli kaasas väike paat, millega kaldale suunduti. Lisaks fantastilisele saarele oli ka fantastiline ilm.

Kuna meid võttis saarel vastu inimene Keri seltsist ja tema ekskursioon koos põneva jutuga oli üsna pikk, jõudsime aarde kenasti kätte saada ja logida. Uskumatu on, et selline saar Eestis üldse on. See jättis igal juhul kustumatu mulje!

Tänud aarde eest! EVEJ

30 juuni 2013 leidis Kreeta ja Marja-Liisa [kreeta]

Aare lihtsasti leitav. Võtsime pelikani ja nuku, jätsime lihvitud klaasikillu ja konna.

4 mai 2013 leidis L@SSIE ja Lapsuliblikas [lassie]

Et kõik korrektne oleks, tuleb tõesti see logi ära kirjutada. Jah, tõesti, ma olin seal.

4 mai 2013 leidis Lapsuliblikas ja L@ssie [lapsuliblikas]

Teeme Ära 2013 viis meid Keri saarele. Väga vahva koht ja mitu uut head tuttavat (taas)leitud. Aare oli heas korras. Tänud peitjale.

13 oktoober 2012 hooldas Lauri [algaja]

Sõitsin kohale ja kohendasin konteineri kinnitust.

25 august 2012 leidis Eigo [eix]

muinastulede ürituse raames sai külastatud Keri saart ja tutvustatud kaasreisijatele kohapealsete vaatamisväärsuseid.

13 mai 2012 kommenteeris Märt [mart]
Aare viidi peitja poolt tagasi endisesse asukohta ning on taas leitav. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

25 märts 2012 kommenteeris Jaanus [jmets]
Väärib kindlasti järge...

24 märts 2012 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".

23 märts 2012 soovis arhiveerimist Lauri [algaja]
Kesise geokogemusega peidetud aare, mille hooldus on üsna keeruline, kuna regulaarset transporti aardeni ei suutnud leida. Aitäh kõikidele otsijatele, ka neile, kes pole oma nime siia kirja pannud.

10 detsember 2011 kommenteeris Lauri [shadow]
Tallinna külje all asuvat Keri saart võib oodata uuenduskuur

13 august 2011 kommenteeris Lauri [algaja]
Muutsin raskusastme normaalseks tagasi. Kui mõni ei suuda välja mõelda, et üle vee minekuks on paat ütlemata hea leiutis siis on see tema enda mure.

26 juuli 2011 leidis Jaanus, Eneli, Mirell, Silver [jmets]
No keri... See aare suutis omajagu frustratsiooni tekitada, kuigi tegemist on ühe šefima aardega minu leitute seas. Oma Prangli reisi planerides seadsin kohe üheks tingimuseks Keri saare külastuse. Eelnevalt telefonis kokkulepitu muutus kohapeal poole kallimaks, aga tagantjärgi mõeldes oli igat senti väärt. Igatahes, kui esimene päev saarel oldud, sai teisel hommikul kohe reisist juttu tehtud. Peremees (Iivar, postipaat Helge kapten, elupõline Prangli mees, kes teab mõlema saare ajaloost ühtteist põnevat pajatada) seadis ATV ilma pikema jututa ette ja peagi loksusime kastis sadama poole. Sadamas loopisime pisut vett paadist välja, pakkisime end vestidesse ja asusime pleekival merel teele. Meri oli tõeliselt rahulik ja sõit nõnna pisikeses paadis ei tundunudki hirmus. Peremees pajatas põnevaid lugusid ja meie kuulasime suud ammuli. Kohapeale jõudes teadsin, et kohe tulevad saarevahid meid „segama“ seega tormasin kohe nina gepsus aarde poole. Ei jõudnud kuigi kaugele, kui juba tervitas meid kaks ontlikku ja igati rõõmsameelset saarevahti. Neiud tegid meile korraliku ekskursiooni saarel, näitasid majakat ja seletasid ühtteist hoonete kohta. Korra suutsime neil juhtme repiiteriga kokku ajada, isegi väga lihtne seletus ei aidanud neid joonele ja seega jätsime selle tema. Küll oli aga meie paadimehel huvitavaid lugusid saarest pajatada. Saarevahid aga rääkisid ja paadimees muigas ja parandas. Uppunud linttraktori kohta ütlesid tüdrukud end kuulvat juba kolmandat versiooni, nagu hiljem selgus olid nad saarel olnud kõigest päeva. Kohustuslik pildiraamat tehtud, viimase hoonena elumajaga tutvutud, märkasime randuvat alust. Maha tuli terve parv mugusid ja mina muutusin ühtäkki kärsituks. Jätsin teised mittetöötavat läpakat timmima ja ise ründasin uuesti tuletorni. Kuna saarevahid ja paadimes olid kinnitanud, et aastaringi majakasse ei pääse ning minu gps näitas samuti nulli lagunenud küljele, seadsin sihi just sinna. Tegin seal harjutusi sabale, mille raskusaste küündis kohati 8,5-ni, ronisin vähemalt 5. korruse ekvivalendini ja tundisn külma higi seljal, kui nägin ülejäänud seltskonda hüvasti jätmas. Kaasas polnud midagi peale fotoka ja gepsu, seega langes ära ka kõne „sõbrale“. Kiire ring majakasse sisse, otsides silmadega vihjes mainitud paika ja lõin käega. Paadimees andis otsi, Eneli vaatas nõutul pilgul ja korra tekkis tunne, et peame siia veel kord tagasi tulema. Mitte, et meil selle vastu midagi oleks, aga... Ja siis plahvatas, paadimehel on telefon. Kõne teadaoleval numbril, et hankida Lauri number ja siis kiire ja otsekohene kõne peitjale:“Surma ähvardusel, kus on Keri aare!?“ Lauri võttis ikka alguses kogelema, aga lõpuks suutis esitada paar suunavat küsimust ja otsest vihjet, mille peale ma tuhatnelja majaka juurde tagasi panin. Kui teised juba rahulikult paadis istusid, tulin mina, õnneliku ja higisena. Hiljem saime teada, et saabunud mugud olid miskid filmimehed koos saare kõikse suurema pealikuga. Sellest ka ilmselt väga pikk pilk minule, kui ma multimeetriga neist mööda kõnisin. Nimelt oli saarevahtidel probleem oma läpakaga, mis kuidagi end laadida ei soovinud. Kuna juhet oli maiustanud jänes, tekkis mõte uurida, kuhu maani särts jõuab ja palju üldse potentsiaalide vahe seinakontaktis on. Sellega seoses tuli meelde, et majakas olin kellegi töölaual märganud multimeetrit. Sai siis kiiruga see ära toodud, aga enne seda oli saare pealik suure geneka kurjaks ajanud ja probleem iseenesest lahenenud. Niisiis, enne kui lahkuma sättisin ja meetrit tagasi viisin, jäin kui korralik taskuvaras peremehe varaga talle tema territooriumil silma...

19 juuni 2011 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Jäime Valgete ööde festivali üritusele registreerimisega hiljaks ja saine selle eest sõidukiks lahtise paadi. Kohalesõit läks kiirelt ja saime tükk aega suhteliselt segamatult uurida majakat, kõrvalhooneid, näitust jms. Leid tuli kiirelt ja pooljuhuslikult, tegelikult uurisime veel muid asju. Tagasitee oli ikka ekstreemsem - sadas tihedat vihma ja laineharjad ulatusid paati. Tänud peitjale meeldiva päeva eest, mida isegi vihm ja merevesi ei suutnud rikkuda. EVEJ.

19 juuni 2011 leidis Liia, Miki, Merle [groll]
Tore, et oli aardeotsingul lisaväärtus mõnusa muusika, saaretutvustuse ja väikese meresõidu näol. Aarde peitmisviis ka just paras - ei pea lolliks otsima ja logi kirjutamise nimel end ära katkestama. Jälle peab nentima - ilma geopeituseta poleks sinna sattunud. Tänan peitjat.

19 juuni 2011 leidis Miki, Merle, Liia [miki]
Veetsime valgete ööde festivali raames toreda päeva saarel. Kuulasime majakatrepil Pehka kontserti ja avasime pidulikult fotonäituse. Lisaks võib veel meenutada lipuheiskamist ja Viimsi vallavanema kõnet. Ning kõik see luksus päädis veel ühe korraliku aarde leidmisega :) Täielik õndsus ja kordaläinud päev. P.S. Aarde raskusest ei saa küll aru, mind ajas see 4.0 üsna segadusse ning üritasin palju võimatumatest kohtadest alguses leida. Pakuksin napilt 2.0, mitte enam. Kui saarele jõudmist silmas pidada, siis peaks ju suisa 5'kas olema.. vaevalt keegi sinna mandrilt ujub.

15 juuni 2011 kommenteeris Lauri [algaja]
Korrigeerisin raskusastmeid. Nüüd on raskem kui enne.

14 juuni 2011 leidis Airi, Tauno ja palju teisi geopeitureid [aurora]

Leitud koos Taunoga. Tänud!

14 juuni 2011 leidis Airi, Tauno ja palju teisi geopeitureid [tralls]
Väga vahva saar ja aare, mida üksteise järel vaikselt salaja logimas käisime. Meil vedas niivõrd, et saime tuletornist lausa ümberkaudset vaadet imetleda. Kuigi saarel oli muudki vaadata. Et see käik ikka ilusasti meeles püsiks, ostsime koju kaasa suveniirtassi.

14 juuni 2011 leidis Mugu [mugu]
Tõsi, üks elamusterohkemaid saari üle pika aja. Mingu kõik, kes vähegi saavad. Aitäh aarde eest sel saarel, ilma oleks vaevalt sinna eales sattunud.

14 juuni 2011 leidis Kümme geopeiturit ja mugu, s.h. Elena & Paavo [speedy]
Nädal varem jäi me Keri paadiretk võimsa paadi katkioleku tõttu ära, seekord laadisime paadi ääreni geopeitureid täis ja tegime peale tööd minekut. Mina lendasin juba enne mööda teed madalalt Anija vallast sadamasse, jäin nimelt töölt tulles hiljaks ;-) Paat arendas tõesti sellist kiirust, et lups ja kohal. Saar oli senikäidud väikesaartest kõige põnevam - nii palju ehitisi, tehnikat, ajalugu ja uudistamist! Pranglile ei paistnud üldse kiiret olevat, sest too asustatud saar tundus Keri kõrval liialt igavalt tsiviliseeritud. Leidsime aarde, käisime tornis, püstitasime lipumasti, uudistasime Alari Kivisaare ilusate looduspiltidega näitust, ehmatasime kajakaid ja vastupidi ning ajasime kohaliku Peebuga pikalt juttu. Enamus hooneid ja vaateid tundusid nii tuttavad - just nagu oleks ennegi käinud! Nimelt ärategemise päeva piltidel on ka enamus välisvaateid olemas, mis kohapealgi. Saar avaldas muljet, tasus tulla. Suured tänud peitjaile, kaptenile, kaaslastele lõbusa seikluse eest! Aare korras, EVEJ.

14 juuni 2011 leidis Ove ja paaditäis geopeitureid [ove]
Kui Paavo kutsus paadireisile Keri ja Prangli saartele, siis oli kohe nõus. Pranglil oli varem käinud aga võimalus tutvuda Keri saarega tundus väga põnev. Nii oli ka tegelikult ja peab kohe ütlema, et aarde leidmine oli saarel täiesti teisejärguline tegevus. Saarel on lisaks 1719 aastat pärit majakale üllatavalt palju eri ajajärgust pärinevaid ehitisi. Saarel on isegi avatud maalinäitus ning saab osta saare suveniire. Väga huvitav oli lehitseda aastakümmnete taguseid majakavahtide logiraamatuid. Vahepeal lükkasime õigeks ka saare kella, mis oli vahepeal seisma jäänud ja näitas 2 päeva vana kuupäeva. Lõpuks õnnestus ronida ka majaka torni nautimaks kõrgelt avanevat vaadet saarele ja merele. Majaks on varustatud päris kaasaegse tehnikaga, alustades tuulegeneraatorist ja päikeseenergia paneelidest kuni WiFi, automaatse ilmajaama ja 24h töötavate ja vaatajate poolt juhitavate veebikaameratega. Saime veenduda ka selles, et 70-ndatest pärinevad diiselgeneraatorid töötavad veel praegugi kuigi teevad valju müra. Aeg saarel möödus lennates ja peagi oli aeg saarelt lahkuda kuna enne pimedat soovisime seigelda veel ka Prangli saarel. Veelkord tänud Paavole paadisõidu organiseerimise eest!

14 juuni 2011 leidis Paaditäis geopeitureid, sh Triin [trine]
Mitu korda edasi lükatud Keri-reis sai lõpuks teoks ühel jahedamal tööpäeva õhtul koos suurepärase kambaga. Aitäh sellele, kes põhjust andis, korraldajatele ja kaaslastele! Üks põnevamaid saarekesi siin põhjarannikul - nüüd mul vist kõik peale Tütarsaare külastatud...

14 juuni 2011 leidis umbes kümme geopeiturit [iksid]
Leidsime

14 juuni 2011 leidis Sirje ja Andreas [gpsitu]
Kartsin, et sinna saarele jääb mul minemata, sest nädalapäevad tagasi pakutud võimalusest ütlesin ära, kuna olin andnud lubaduse millegi muu tegemiseks. Aga hiljem selgus, et sel päeval ei mindudki ning uue katse aeg mulle juba sobis.

Lahkusime 10-pealise seltskonnaga Leppneeme sadamast kella poole kuue paiku ning vast napp pooltund hiljem randusime juba saarel. Vaat selline kiirkaater oli välja aetud! Pehmete istmetega veel pealegi! ;-)

Keril veetsime kokku lausa poolteist tundi nagu tagantjärele veebikaamera pilte vaadates selgus. Kuid kohapeal möödus see aeg nagu lennates, sest tegemist oli palju. Kõigepealt otsisime loomulikult aaret, mis käis kuidagi nii, et järsku oli kõigil juba leitud, kui samas mina polnud omast arust veel alustanudki... Siis tegin silmad lahti ja loomulikult leidsin kohe, sest peidetud on see aare sellisele kohale sobivalt - et ei peaks tühjade kätega tagasi minema. Hiljem selgus, et õnneks ma päris viimane siiski polnud, Piretil oli samuti leidmata ning tema otsimist sain juba ise lõbustatult pealt vaadata.

Siis sai veel niisama ringi kooserdatud, vaadatud kuidas Sirje äsja saarele toodud lipuvarrast parandas ning hiljem vimpli poolde masti heiskas (mis oli tänase päeva puhul täiesti asjakohane). Ka netis sai käidud, sest no kuidas sa jätad keset merd oleva Wifi leviala külastamata ning Facebookis raporteerimata, kus sa parasjagu oled. :-D

Enne äraminekut ronisime Keri vabatahtliku vahi ning aarde esmaleidja, Keri Peebu (kes osutus mu vanaks tuttavaks) lahkel loal veel ka majaka tippu, et tutvuda aparatuuri ja vaadetega.

Lõpetuseks suur aitäh aarde peitjale, paadisõidu organiseerijale ning toredatele kaaslastele - ilma teieta poleks vast sinna saarele kunagi sattunudki.
http://www.facebook.com/video/video.php?v=2002251250000

11 juuni 2011 leidis Irokas & ülejäänud geoCo [irokas100]
Vahepeal lausa äraunustatud logid saab nüüd lõpuks ikka kirja. Kõik oli väga ilus... alguses:) Tuult mitte nichtsigi, kena kaater ja tore seltskond. Ilma geoaardeta ja Triinu orgunnita ei kujuta ette, et oleks sinna kunagi mingilgi põhjusel üdse sattunud. Täitsa kummaline saar keset merd oma väga võimsa ja pisut veidra arhitektiiruga majakaga. Miks se nii on, saime vabatahtlikult saarevahilt muidugi ka kohe teada. Piidlesime piilukaamerat, uudistasime mingeid generaatoreid, suveniire ja mida kõike veel ja töö käigus sai aare ka leitud-logitud. Saarelt kummipaadiga kaatrile saamine oli palju kiirem kui esialgu teistpidine üritus. Suund läks edasi Pranglile ja koledaks ei olnud veel läinud...

11 juuni 2011 leidis Kadi, Alo, Ain, Margus, Georg, Triin ja Signe [pikkkasso]
Selleks, et maainimesed saaks õigel ajal linnalähedasest sadamast startida, siirdusime :) juba hiliseks õhtuks Tallinna. Hommikune start läks nibin-nabin väikeste unustamiste ja tagasipööretega ;), kuid jõudsime siiski õigeks ajaks tõkkepuu taha. Mehed läksid kiikuma ja mina läksin uurima, kas tõkkepuu kuidagi ja kellegi abil üles-alla ka käib. Leidsin sadamast väga muhedad sadamaperemehed - u 60 a ja 10 a, kes õigel ajal nuppu vajutades meid lähemale aitasid. No ja siis, kui seltskond kokku kogunes,läks sõiduks. Meri oli tasane ja päike paistis ja mis sa elult veel tahad. Keri juures kerisime :) kummipaati ümber ja kõik, kes väiksemate, kes suuremate pingutustega, said jala kuivale maale. Saare inimestest valvurid võtsid meid sõbralikult vastu, käisime kõik koos majakat uudistamas - kas keegi märkas, et sellel olid lõvi pea kujulised veesülitid?, siis generaatoriruumis, saunas, kordonimajas ja vabas looduses kah. :) Ah jaa, aarde leidsime ka.

11 juuni 2011 leidis Margus, Georg, Kadi, Alo, Ain, Signe & Triin [caveman]
Kuna ma polnud esimene, kes konteineri leidis, siis ootasin viisakalt kuni pärisesmaleidja oma logi ära kirjutab ;)
Linnapreili rääkis juba kõik olulise ära
Koht tasus käimist.
V: palli J: tuksuva südame
Tänan aarde eest!

11 juuni 2011 leidis Margus, Georg, Kadi, Alo, Ain, Signe & Triin [linnapreili]
Õnneks selle aarde juurde jõudmisest-leidmisest tuleb 4 erinevat logi ja loodetavati igaüks täiendab/jätkab kindlasti eelnevat ning lisab emotsioonipilte ;) Igatahes alustuseks, et pikalt-lühidalt planeeritud mereretk sai toimuma tänu tekkinud toredale seltskonnale ja lisaks organiseeritud paadile, ka ilusale ilmale. Teekond Kelvingist-Kerile läks kiirelt kuni vahetult enne saart sai tehtud äktsiooni ehk merekaater vahetatud kummipaadi vastu sest teatavasti saarel puudub sadam. Seda imetlusväärsem on fakt, et saare tuletorni tarbeks viidud paekivi (loodan, et ma ei eksi) on sinna viidud kalapaatidega ja seda aastail 17xxx. Ja sama hinnatav, et saarevahina on tegutsemas vabatahtlikud. Tänu neile saigi tehtud tiir tuletorni tippu ning tutvutud ka saare suveniiripoega. Ah jaa.. aardest ka. Mina kõndisin algaja asjast mööda ja hiljem muigel pilkude saatel sain ka leidjate rivvi. Aare korras ;)

7 mai 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".