Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 3.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kuna esimene versioon üht Nõmme huvitavamat nurgakest tutvustavast aardest oma aja ära elas ning seda taastada esialgsel kujul on pea, et võimatu, sai väikese mõttetöö, jalutuskäigu ja näputöö abil valmis lähedusse uus ja ajakohasem aare.
Aarde leidmine ei ole keeruline. Selleks peaksid liikuma mööda kaardil kujutatud rada algusest lõpuni, seadma rajal esinevasse järjekorda pildilehtedel kujutatu. Liikumist alusta selle aarde kirjelduses olevatelt koordinaatidelt.
Kui kõik pildid on leitud, oled saanud tähtedejada, milles igale tähele vastab tema järjekorranumbri üheliste koht. Näiteks, kui pilt Ä on järjekorras kolmekümne neljas, siis Ä=4.
Nüüd mine koordinaatidele:
N 59° 2G.SVT'
E 24° 3Y.VFE'
ja leia info, mis sind aardeni juhatab. Aare ise asub koordinaatidel:
N 59° 2_.___'
E 24° 3_.___'
Meeldivat aardeleidu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 27/128 |
![]() |
Vahepunkt | Geokontroll 69/713 |
Aarde sildid:
soovitan (1), lahe_teostus (1), välimõistatus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2WQPB
Logiteadete statistika:
62 (66,7%)
31
4
1
0
1
0
Kokku: 99
Hullude aarete roheliseks jalutamise päev ¼.
Ma olin seda aaret ka varem lahendada püüdnud, päris mitu korda lausa, nii omapead kui koos Lauriga. Aga kõik need katsed päädisid varem või hiljem kuskile sinna kaardil nähtavatesse teekeerdudesse toppama jäämisega, viimasena umbes sellesse kohta, mis ilmakaarditähiku S-tähe all näha on. Sest edasi lihtsalt ei osanud, ei maastikku pidi, ei piltide järgi, ikka kiskus errori sisse mõni tabelisse lisatud pilt, mida loodusest üles ei leidnud… Nu ja siis 31.03 tuli meil ühischatis Marise, Marianni ja Karliga see aare jutuks (selgus et Mariannil samuti leidmata), ning Maris ja Karl, kelledel mõlemal aare kunagi varem juba leitud, lubasid raja meiega kaasa jalutada. Või mis lihtsalt jalutada, Karl käis eelnevalt ka kogu raja veelkord läbi ja vaatas üle, mis olemas ja mis lüngas ning pimpis aarde juures oleva notsukaardi leitav/leidmatu/maybe skaalal meile punakollaroheliseks… Ja siis, niimoodi varustatult, me pühapäeval läksimegi, Merilin koos kaaslasega liitus meiega samuti ja kui kuskil pigisse jäime, saime lisaks Karli kaardile ka Max-Mariselt nõu, kas meie järjekordne käik on ikka sobiv või kuidas kunagi asjad olid…
Kõigest ülejäänust on siin juba kirjutatud, mul on lisada siia vaid seda, et kahtlemata Mariann oli see, kes kõige suurema põhitöö tegi numbrite kokku arvutamisel ja kui ma õigesti mäletan, siis märkas esimesena ka vahepunkti infot. Lõpus aga oli jah karbi sisu karbist välja kallatud ja karp ise lehtedega täidetult veidi eemale vaatamiseks välja pandud, logiraamatut üldse ei kusagil… Panime Karli uhkele rajakaardile siis kui ajutisse logiraamatusse oma nimed kirja ja Mariann võttis karbi peitja palvel kaasa ning peale natukest arupidamist lossi kõrval parklas siirdusime juba järgmisi aardeid roheliseks värvima…
Juba paar nädalat tiksus plaan, et võtame varemleidnu kaasa ja proovime selle aarde ära lõpetada. Aasta või rohkem tagasi käisime ka proovimas ja ega me ikka lahendusele väga lähedale ei jõudnud. Infot oli kas puudu või nii palju muutunud, et leidmine oli üpris võimatu. Mitte täiesti võimatu, nagu näha, sest mõned on ikka vahepeal sellega hakkama saanud :) Igatahes nüüd käisime kogu oletatava raja läbi ja kogusime nii palju infot kui võimalik. Ring tehtud, laotasime pildirea laiali ja hakkasime infot kokku lappama. Karlil olid puuduolevad lülid olemas, niiet geokontroll oli meil kohe kaasas ja aitas välja kui midagi õigesti, midagi valesti. Peagi oligi täiesti ok koordinaad käes ja saime vahepunkti minna. Seal läks otsimisega natuke aega ja selle aja sees saime suusatajatel natuke riielda, kuid peagi olid numbrid koos ja saime lõppu minna. Täitsa kena kohake aardel endal. Polegi seal nii jalutanud. Väga loodan, et nüüd kui plats puhas on, siis see koht ilma aardeta ei jää. Ja muidugi loss ja park ise samuti. Lõpuga läks meil jah natuke kehvasti...või noh, lõpu endaga oli kehvasti. Kõigepealt leidsime peidukast hunniku nänni. No selge geonänn. Väiksed mänguasjad jne. Muud aga mitte midagi. Natuke eemal puunajal nägin aga karpi. See oli geokraami asemel täidetud puulehtedega. Panime siis asjad omavahel kokku ja üritasime ka logiraamatut leida. Kahjuks see ei jäänud enam kusagil silma. Paberit meil oli jah tegime siis karpi viimase ajutise logiraamatu. Varem olime pakkunud ka varianti peitjatele, et võime rajal uued pildid teha, kuid arvamus oli, et see aare on oma aja ära elanud. Eks lõpu olukord kinnitas seda ka ja peitja soovi tuleb austada :) Igatahes oli päris hull mõistatus kokkuvõttes ja kujutan ette, et ega see alguseski nii väga lihtsalt ei võinud sujuda :) Ja loodus tühja kohta ei salli, niiet jääme uut jalutuskäiku sinna ootama :) Tänud kaasseiklejatele ja peitjatele!
296
Kaks varemleidnut võtsime kaasa - ühe aarde algusaegadest ja teise viimaste leidjate seast. Lisaks oli natuke kõrva taha pandud peitja jutust. Kõike igatahes paika ei saanud, aga kohale me jõudsime. Leidsime? Kuskilt tuli välja hunnik nänni ja mõni meeter eemal kolme oksaga geokuhja taga oli ka karp. Logiraamatut ei leidnud, aga kuskil lume all võib ta seal veel olla. Võtsime igatahes kogu kola kaasa. Põnev oli küll, aitäh!
Kui kuulsin, et ollakse Hohenhaupti vallutama minemas, ei saanud sappa haakimata jätta. Sisetunne aimas juba ammu, et selle aardega on midagi mäda – kuidas on võimalik, et normaalsete raskusastmetega Tallinna aare on 550 päeva leidmata? Täna käisime teekonna läbi, leidsime, mida leida andis ning suuresti tänu varemleidja Karli abiga saime numbrid kuidagimoodi klappima. Ehk teised räägivad täpsemalt, mis ja kuidas oli.
Igatahes oli mõnus pühapäevane jalutuskäik meeldivas seltskonnas ja kirsina tordil saime pärast maitsta Lauri poolt valmistatud imehead kooki. Suur aitäh kaaslastele, tänu kelle ettevõtlikkusele see aare viimaks leitud sai!
Aare hävinud ja ei taasta seda, palun arhiveerida.
Oeh oeh oeh :)
Muidugi meeldib mulle siin pargis jalutada-joosta,aga päris igat kändu taga ajada on ikkagi tüütu.Eks selle mõistatuse lahendamine meenutab lennuõnnetuse eelse olukorra taastamist.Lennuki nina,tiibade ja saba asukohad tuvastasin,kuid miskit osa aitasid ikkagi head geokolleegid paika sobitada :) Aga tänud siia aaret peitmast!
Selle mõistatusega alustasin eelmisel sügisel. Mitmed korrad käisin rajal, aga ikka jäid osad pildid leidmata. Nüüd sügisel sai siis uuesti ette võtta. Pildid Kaupo logis aitasid ja Allanilt sai osadele piltidele õige koha leida ja lõpuks sai veel kännud ka kuhugi vahele paigutada. Nii jõudsime rohelise geokontrolliga vahepunkti ja sealt lõppu. Kaua tehtud kaunikene. Ja jalutada on seal jätkuvalt mõnus, tänud.
Ei oskagi öelda kas on üldse võimalik ilma abita logimiseni kunagi jõuda.Aja jooksul on väga palju muutunud,osa pilte on eksitavad ja mingit hulka objekte ei märganud üldse oma teekonnal.Eks proovin veel mõistatada
Ma arvan, et ma solvusin antud aarde peale kui ma olin alles algaja. Selja taga oli ehk paarkümmend leidu ja läksin pärast ülikoolipäeva heas usus seda aaret otsima. Välja olid prinditud nii kaart kui ka pildid. Juhtus aga see, et ei saanud mitte midagi aru, puudus loogika ja ühtegi piltidel kujutatud asja ei leidnud. Üle tunni aja kondasin ringi. Alles mitu kuud hiljem avastasin väikese vimka. Pärast seda pole ma kordagi isegi mõelnud uuesti proovimise peale. Aega mööda ilmunud logid aina kinnitasid mulle fakti, et ei ole mõtet.
Uuele katsele pani aluse Anne, kes ütles, et on nõus jalutama kogu raja läbi ja näitab kus mis on. Ma arvan, et muidu poleks ma sinna läinud ka järgneva viie aasta jooksul vabatahtlikult. Kaasa saime lisaks ka endise tartlase ja nüüdse tallinlase Martini. Jalutasime raja läbi tagurpidi ja Anne näitas meile igasugu eksitavaid kohti ja veendusime osade punktide olematuses. Ehk võib öelda, et kõrvalise abita on seda mõistatust võimatu lahendada ja aare vajaks värskendust piltide näol või tuleks otsijatele ette sööta osaliselt lahendatuna. Kui olime enamus pilte läbi käinud, siis jõudsime vahepunkti, mida me aga ei suutnud leida. Anne umbes mäletas kus see oli aga kamba peale seda kätte ei saanud. Lõpu koordinaat oli meie heal kaaslasel eelmisest korrast olemas ja suundusime siis hoopis edasi sinna. Seal olime kõik võrdsed - kellelgi polnud seda veel leitud. Otsisime päris laia ala pealt, ei tahtnud kuidagi välja tulla see karp. Lõpuks toppisin enda käe kuhugi ja tundsingi enda sõrmedega kauaoodatud plastikut. Ei oskagi väga midagi kosta. Eks selle leiu ausus ole nagu ta on aga tehtud. Aitäh!
Olin just Loogiliste värvide ja disko esimesed punktid ära lahendanud, kui helises telefon ja Anne uuris talle ainuomase entusiasmiga, et kus olen ja mis teen. Noh, et võsas ja naudin täiega. Et aga minu võsa oli temast ja Karlist vaid mõne kilomeetri kaugusel, siis võiks küll koos jalutada ja aardeid otsida.
Erinevalt kaaslastest polnud mina selle aardega eeltööd teinud. Õnneks olid Annel kaasas otsitavate piltide ja rajakaardi väljatrükid, nii et muu jutu sees jõudsime ka raja läbi jalutada, piltidel olevaid kohti tuvastada ja ühtlasi selle aarde lahendamise ajalooga tutvuda. Mingid asjad jäidki leidmata, aga taas oli õnneks Annel vajalik info olemas ja veel mõningate eksirännakute järel leidsimegi end lõpu ümbruses turnimas. Kiiresti just ei läinud, aga kolme GPS-i ja mõõduka kaevumise koostöös sai Karl lõpuks karbile jälile - geokuhi oli üllatavalt naturaalne.
Minu poolt kummardus Anne ja Karli ees, kes olid kogu raske kohtade tuvastamise ja vigade otsimise töö juba ära teinud. Mina tulin "turistina" ja sain nautida mõnusat jalutuskäiku heas seltskonnas, boonusena põnevate detailide tuvastamine. Aitäh ka peitjatele, kes selle jalutuskäigu kokku panid!
Alustatud sai selle aardega 3 aastat tagasi. Olen siin käinud kohe mitmeid kordi ja igakord erineva kaaslasega või siis õigem on öelda, kellega ma poleks siin käinud jalutamas..... Logini ei ole neist ühegagi jõudnud. Väljaprinditud piltidel numbrid iga uue kaaslase näol muutusid ja muidu minu tugevad orienteerumisoskused ja kaardi lugemine ja mõõtkava tundmne osutusid siin väiksemaks kui null.
Lõpuks sai villand, küsisin abi ja lahkelt selle ka sain, jõudsin vahepunkti. Siin algab jutt otsast peale st et käisin siin taas mitmega, kuid logini ikka ei jõudnud.
Tänaseks väljavalituks sai Karl, sest selgus, et ka temal puder ja kapsad selle aardega. Ja kui lisandus värsket verd ehk Martin, siis oli lootus ükskord lõppu jõuda. Jalutasime ringi ja ütleme, et kui mul üldse enne jäi 2 või 3 pilti puudu, siis täna olime üliedukad ja pooled leidsime!
Aitas küll sellest 3 aasta naljast, ju siis oli tore kui ikka ja jälle ma siia jalutama sattusin, punkt.
Lõpuks leitud! Aarde reetis peidukoha juures maas vedelev gp kleeps. Tänud peitjale!
Ei leidnud, lund on liiga palju. Aga mõistatus on väga huvitav!
Suvel proovisin, aga lõin kohe käega, tundus võimatu. Nüüd hakkasin uuesti peale, tegin kaardiga eeltööd ning printisin kõik välja. Tegin tiiru ning märkisin marsruudi peale, kus miski asus. Sama teed pidi tulin tagasi ning leidsin veel mõne üles. Kodus sai igatepidi proovitud aga kuidagi ei saanud pihta. Interneti abiga sai veel mõni koht määratud. Imestasin, et pildil R olevad oksad suutsin leida. Võtsin ühendust viimase leidjaga ning sain abi. Lõpuks sain vahepunkti teada, seda käisin kaks korda otsimas sest esimesel korral ei vaadanud loogilist kohta. Kodus sai uuesti pommitatud ning loogika väliselt paar arvu pandud. Lõpuks õnnestus ning läksin rattaga lõppu kohale. Ei leidnud esimesel korral, kuigi olin katsunud õiget kohta, aga looduslik maskeering oli väga loomulik. Täna läksin Jõmmiga kohale, lähenesime lõuna poolt ning karp sai leitud, aga oli kinni külmunud. Kodust sai toodud termosega tulist vett ning õnnestus karp kahjustamata kätte saada. Aitäh peitjale ja Marile.
Lisan mõned pildid tänapäeva punktidest. Andke teada, kui liiga palju reedan vms. Kevadel tuleks täielik uuendus teha.
Eks ta selline mitmepäevane üritus ole. Algselt kui aare tehti oli kindlasti kordades lihtsam.
Kakskümmend pilti tulid lepase reega, üks puhta loogikaga. Üks pilt oli osatud kuidagi nii teha, et tundsin selle ära alles siis kui netist sama asja pildi leidsin. Üks teine koht oli, aga tundmatuseni muutunud, vanu ja uusi pilte kõrvutades sai seegi koht tuvastatud. Neli pilti jäigi tuvastamata, neid puid ja kände ilmselt ei eksisteerigi ammu, aga üks pilt ei anna mulle rahu… kammisin netis päris hoolega ringi, kuidagi uskumatu tundub, et seda objekti ka enam pole, aga google ei teadnud kahjuks ka sellest midagi. Noh, mis siis ikka, tähed ritta ja arvutusi tegema… kõigest seitsmendal katsel sain geokontrolli roheliseks, jess!
Seadsin sammud vahepunkti, kohe jäi silma midagi kahtlast, aga kuna sellele sõrmi taha ei saanud panna ja oma tarkusega otsisin midagi muud, siis otsisin edasi. Peale mõningast tulutut tuulamist tõid mu jalad mind tagasi selle kahtlase asja juurde, vaatasin seda ja otsisin ikka mujalt edasi. Enne otsingute lõpetamist tõid mu jalad mind veel kord selle kahtlase asja juurde, aga ei mõistnud ma midagi sellega peale hakata. Mõni aeg peale vahepunktis lahkumist lõi mul lambikese põlema, krt, see ju oligi just see sama asi mida ma leidma pidin! Ots ringi ja tagasi. Jäädvustasin leiu ja koju arvutusi tegema. Alusmaterjalis parandused sisse viidud, näitas ka geokontroll kenasti rohelist tuld.
Täna sai siis lõppaare ka kenasti leitud. Pole ammu nii kuiva ja korras aaret näinud. Kokkuvõtteks oli see üks väga tore mõistatus, ka praegu täiesti lahendatav, hoolimata, et osad objektid kadunud või muutunud. Suur tänu mõnusa jalutuskäigu eest kenas paigas.
Grand Finale!
Lõpu koordinaadid olid nüüdseks teada ja nulli suunas me oma jalad siis seadsimegi. Oli juba pime (sügisene iseärasus!), aga õnneks olid kõigil taskulambid kaasas. Peatusime nullis (niivõrd, kui see null seal paigal püsis) ja hakkasime lampidega vehkima. Aeg-ajalt tegime “tasa!, lambid kustu!” ja ootasime mugude möödumist. Siis jälle lambid põlema ja otsingud jätkusid. Leid aga ei tulnud ega tulnud. Noorgeopeitur juba küsis, et miks ma pimedas otsustasin tulla? Ei osanudki vastata, küllap mõtlesin, et siis keegi ei näe. No vot, nüüd ei näe isegi :) Turnisime seal ikka päris kaua, ajasime seda maastiku raskusastet ka omajagu ikka üles- ja allapoole. Ei midagist. Lõpuks, kui ma olin juba kõige viimase koha üle vaadanud, nägin ma midagi, mis muige näole tõi. Väike (mitte väga) märgike geopeituritele! No ja seal see oligi, väga hoolsalt peidetud! Aarde karp ise oli väga heas seisukorras. Peidukoht samuti.
Mis siin siis lõpetuseks öelda? Eks ta tõesti üks pika tööpäeva pikkune mõistatus ole. Vahet pole, kas lahendad seda siis välitingimustes või pool väljas, pool arvuti taga. Sellest viimasest vist ei pääse, kuna paljusid objekte looduses enam ei eksisteeri. Neid leiab ainult internetist piltidelt ja sealtki mitte kõikki. Hea ettekujutlusvõime tuleb siin väga kasuks. Teine ja viimane punkt on selle eest ideaalses korras. Selle kõige tõttu, on hetkel see peidukoha raskusaste ühe palli võrra kindlasti suurem, kui alguses oli mõeldud. Aga midagi võimatut siin hetkel ikkagi ei ole, lihtsalt aega kulub rohkem, head õnne on tarvis ja samuti head ettekujutlusvõimet.
Me täname peitjaid selle põhjaliku Glehni pargi ja Nõmme ajaloo tutvustamise eest!
Level 2, katse 2: otsisime kolmekesi, aega kulus 15 minutit. Enam nii laialt ei võtnud, keskendusime hästi väikesele alale. Mina keskendusin sellele alale, mis eelmisel korral nii suurt tähelepanu ei saanud, teised vaatasid üldisemalt. Juba hakkas tekkima lootusetuse tunne, no ei leia miskit mõistlikku. Kuid ühel hetkel, nägid teised miskit huvitavat. Huvitav jah, ma ju eelmisel korral vaatasin sinna, aga no ei pannud tähele. Sel korral oli selge, et see ongi see otsitav. Või noh, suur tahtmine oli, et see oleks see otsitav :D Selle infoga läksime siis koju.
Kodus proovisin geokontrolli, tulemuseks oli punane. Sättisin asju ringi, ikka punane. Järeldus: alusmaterjalis on viga sees. No pole ime, sest aeg on ju oma töö teinud. Sättisin siis veel neid asju, kord nii, kord naa: ikka punane. Lõpuks aga leidsin vea üles ja see tõi geokontrolli rohelise tule. Huuh, olemas! Geokontrolli sai muidugi 20 punast juurde, aga hea, et niigi läks :D
Eks nüüd siis paistab, mida head viimane punkt toob :)
Liivo ja co jälgedes veetsime oma esimese õhtu selles pargis. Tegime ka siis ikka umbestäpselt poolteist tundi ära. Selle käigus saime vist isegi raja kõik läbi käidud. Aga no hilisõhtul pimeduses jäi kindlasti midagi veel nägemata. Ja tundub, et jah, eks seal ole neid muutusi päris palju ka toimunud. Aga eks üritame millalgi valges veel üle kontrollida ja ehk on siis geokontroll meie poolt ja saame ka rohelise kuidagi kätte :)
Level 2, ehk siis Vahepunkt. Kuna eelmisel korral sain vahepunkti geokontrolli roheliseks, siis oli aeg vaadata, mis sealt leiab.
Oli õhtu, väga õhtu. Olime noorgeopeituriga tulnud just Reaalkoolis toimunud Teadlaste Öö töötoast. Sõime ja …. Glehni pargis on ka Teadlaste Öö raames üritused! Komoserada ja tähevaatlus!
Öö on geopeiturile kasulik aeg, on pime ja mugud puuduvad. Taskulamp, geps, peegel, soojad riided selga ja minekit!
Sõites leppisime kokku, et auto pargime vahepunktile võimalikult lähedale, aga esmalt külastame tähetorni ja kosmoserada, seejärel tuuseldame vahepunkti läbi.
Tähetornis ei olnudki 2-3 tunni pikkust järjekorda (nagu ühel aastal muuseumiööl oli), pidime ootama ehk maksimum pool tundi. Nägime kuud, lähedalt, väga lähedalt. Tulime alla ja suundusime kosmoserajale. Päris põnev oli, saime meie päikesesüsteemi kohta päris palju huvitavat teada.
Kosmoserada sai edukalt läbitud, uue päevani veel aega jätkus. Läksime siis lõpuks vahepunkti juurde. Võtsime välja ka gepsu, kuigi kaardi pealt oli meil asukoht enne kindlaks tehtud. Ega see geps seal suurt midagi kaasa aidanud, pigem vastupidi. Kuna segavaid faktoreid parasjagu polnud, siis tegime põhjalikult: vaatasime igale poole, küll peegliga, küll silmadega, toppisime käsi igale poole, ronisime igale poole, laiendasime otsinguala, aga tulemus oli NULL. Täpselt ju ei teadnud ka, et mida peaks sealt otsima: kas on numbrid kuskile kirjutatud, või on vaja miski topsik kuskilt pihku saada, või peab hoopis mingeid objekte loendama, või peab geojumalat paluma. Võta siis nüüd kinni. Aega kulus selle peale miski 20 minutit. Jõudsime järeldusele, et see asi vajab seedimist, korralikku seedimist.
Midagi imelikku me sealt siiski leidsime, suisa 2 tükki, kui nii võib öelda. Kahjuks aga ei mõistnud nendega miskit tarka peale hakata.
Seedime seda asja. Järgmine nädalavahetus on juba ukse ees, aga uusi mõtteid veel ei ole...
Niih, järgmised 1.5 tundi värskes õhus. Seekord olime natuke paremini ettevalmistatud: rada oli kantud Maa-ameti kaardile, pildimaterjal oli kahes telefonis ning lisaks veel paberil prindituna (kahjuks must-valgelt). Kuna nüüd juba teadsime, kus asub raja lõpp, siis alustasime lõpust. Sellelt eelmisel korral käimata jäänud lõigult leidsime veel kolm piltidel olevat objekti. Nüüd aga, teades raja täpset kulgemist, läbisime raja hoolikamalt ja veel tähelepanelikumalt ning leidsime veel kahe pildi asukohad. Lisaks määrasime kolme pildi tõenäolised asukohad. Sellega välitööd piirdusid.
Kodus arvuti taga kulus ka ehk miski 1 tund. Selle käigus sai isand Google abiga tuvastatud kahe väga keerulise pildi asukohad. Ajahammas ja inimkäsi on nende kahe juures kahjuks oma töö teinud. Enne geokontrolliga mängima hakkamist jäi tuvastamata pilte kokku 3. Kuna nendest kahe asukohas võis enam-vähem kindel olla ja kolmas pilt tundus jääma oluliste piltide hulgast välja, siis saigi geokontrool neljanda katsega põhja lastud.
Tundub, et nii mõndagi pildil kujutatud objekti enam ei eksisteeri :(
Aga eks nüüd järgmisel korral vaatame, mida vahepunktist leiame.
Ainult nohu leidsime esimese hooga. Sinna pole aga midagi imestada, sest alustasime oma otsinguid valges, aga lõpetasime pilkases pimeduses. Algus läks väga sujuvalt, leidsime päris mitu objekti, aga siis jalutasime tükk aega mitte midagi leidmata. Lõpuks ei sobinud kaart ja tee üldse kokku, me ei leidnud ka piltidel olevaid objekte ning jõudsime arutluse käigus selgusele, et olime kaarti valesti lugenud. Tatsasime tagasi, kus arvasime, et asjad segi läksid ning kuigi autoni oli lühike maa, tekkis kaardi positiivsest tõlgendamisest hasart ning jätkasime oma otsinguid pimeduses. Eks miskit võis nii vahele jääda, aga jõudsime ka selgesti äratuntavate objektideni. Ühtäkki nägi Liina pimeduses kahte säravat täppi. Selge, mingi loom laseb metsas ringi. Kass kindlasti. Aga ei olnud nii. Meie otsingutele tegi lõpu rebane, kes lõpuks lampide valgusvihus selgelt näha oli ning nii me otsa auto poole keerasime. Esimene katse täitsa okei, eks tuleb mingi hetk jätakata, aga lugedes eelnevaid logisid, siis tuleks pühapäeva hommikul seitsme paiku alustada, et õhtuks lõpuks aare üles leida.
Tegelt oli plaanis ainult jalutama minna. Aga mingil hetkel ilmus silmade ette üks pildilehel nähtud objekt. Seejärel vaatasime natuke ringi ja nägime ka teist. Siis hakkas asi juba huvitav tunduma. Võtsin välja nuffli ja vaatasime teisigi pilte. Vaatasime ka raja kaarti. Miski nagu ei klappinud. Vaatasime siis veel ringi, nägime veel asju ja siis saime ka raja kaardi väikse trikiga jooksma. Lõpeatasime otsimise hämaras, järgmise tulemusega:
*kulunud aeg ~1.5 tundi
*piltidest poolte asukohad leidsime üles
*rajast veel täpselt aru ei saanud
*tagasi minnes salvestasin träki, et hiljem saaks analüüsida
Kodus sai seda träkki vaadatud ning tuli välja, et pool maad jäi meil käimata. Tegin siis arvutiga natuke tsiki-priki, ning nüüd on raja kaart nö looduses paika pandud. Järgmisel korral varume natuke rohkem aega ja käime juba täpselt piiritletud raja uuesti läbi. Eks siis näis, palju aega kulub ja mis tulemus on.
Läheb lahendamatute aarete sahtlisse. Mingi ime läbi jõudsin aastatepikkuse töö tulemusena vahepunkti koordinaatideni, aga järgmised aastad kulusid vahepunktis mingit mõistlikku infot otsides. Enda arust on kõik millimeeterhaaval läbi käidud ja tundub et mitmete teiste mängude koordinaate ja punkte leitud, aga mitte geopeituse oma. Selle kulutatud ajaga oleks juba sada tavalist aaret leitud, nii et ratsionaalsem tundub sahtlisse lükata ja loodetavasti koperdan lõpu otsa kunagi niisama.
Talvel põrusime selle aardega totaalselt, täna oli Madise tädil hea silm ja aare tuli ruttu välja. Aitäh!
Kuna auguga karp ei olnud vahepeal ise ära paranenud, siis vahetasin selle uue ja terve vastu. Logiraamat oli tänu toimivale minigripile täiesti ok, lamineeritud põnev lisamaterjal samuti. Vana konteiner on juuresoleval pildil näha, uue peate ise üles otsima!
Järjekindlus viib sihile! See on siiani minu suurima ajakuluga aardeleid. Kõigi katsete peale kokku umbes 9 tundi reaalset tööd, sellest lõviosa kenas pargis jalutades, ei tea kas muidu oleks nii palju püsivust jagunudki. Vahepunktis vihjet otsides võttis vahepeal juba päris nõutuks, aga tegelikult on seal kõik korras, peidukoht ka igati mõistlik, lihtsalt ise olin kolm korda juhm :o)
Eks sedasorti mõistatus läheb ajaga järjest raskemaks. Kaks objekti olid täielikult puudu juba siis kui talvel alustasin. Nende järjekord sai tuletatud osalt loogika abil, osalt katse-eksitus-meetodil kaardi ja geokontrolliga mängides. Lisaks on 3 pilti tuvastatavad vaid ülimalt hoolikal vaatlusel, sest iseloomulikest detailidest on tänaseks säilinud ainult pool. Glehni lossi lähiümbruse maastikukujunduse tööd kestavad käesoleva aasta oktoobri keskpaigani - ilmselt jällegi muutuseid kaasa toov protsess. Pärast seda tasuks küll uued fotod teha ja mõistatuse sisu värskendada. Siis soovitan kindlasti, sest kontseptsioon mulle isiklikult väga meeldib, park muidugi ka. Aitäh.
Teine kord pargis pilte taga ajada. Eelmisest korrast leitud piltidele sai täna midagi vahele paigutatud. Palmimaja juures toimuvad renoveerimistööd ja kaks varasemalt kindlaks tehtud pilti olid just sealt vahelt kaduma läinud või ei leidnud enam üles. Kahel pildil olid paar elementi loodusest kadunud. Vahepeal ekslesin rajaga. Mingi ettekujutus asjade järjekorrast tekkis ja ehk saab ka kunagi pildid ritta. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest.
Pika töö tulemusena õnnestus vahepunkti geokontroll lõpuks põhja lasta. Nüüd olen seal juba kaks korda ka otsimas käinud, esimesel korral peaaegu öösel, siis ei pidanud isegi mugude pärast muretsema. Tulemus nõrk, raske ka kui ei tea täpselt mida otsida - kas nanosilti või mingit topsi. Paar väga loogilist konteineri paigutamise kohta jäi silma küll, aga need olid tühjad. Kui igav hakkab või targaks saan, küllap siis tulen uuesti :o)
See nodsude tuur on mulle väga raske. Sai seekord jälle päevavalgel aeglases tempos terve ring kaks korda läbi käidud. Tuleb nentida, et üsna nigelate tulemustega. Põhimõtteliselt sai kindlaks tehtud ainult see, kus pusat ei old. Kõvasti fantaasiat appi võttes märkisin ühe seni veel leidmata pildi võimaliku asukoha topeltküsimärgiga kaardile. Igaks juhuks, sest talvised ilmaolud ei lubanud selles kuigi kindlalt veenduda. Võibolla julgen juba hakata mingeid koordinaadikombinatsioone genereerima ja vahest ka geokontrolli piinama. Kui see tulemusi ei anna, siis peab vist ökuli juurde nõu küsima minema :o|
Vormistaks siis vahepeal ühe mitteleiu: kahe jalutuskäigu järel oleks veel kolme foto asukohad vaja leida, enne kui koordinaate proovima hakata. Esimene kord olin selles mõttes tähelepanematu, et osanud kaarti õigesti lugeda. Läksin siis niisama huupi uitama ja päevavalgel õnnestus 17 pildi võttepaigad kindlalt tuvastada + veel 4 vägagi tõenäolist, mis tundusid lihtsalt olema aja jooksul veidi muutunud.
Nüüd teisel katsel tulin tagasi targemana, rajakaart õigesti gepsu sisse väänatud, kinnitasin kõik varemleitud punktid ning sain veel 3 tükki lisaks. Pime oli juba, see tegi asja ikka jupi võrra keerukamaks. Laternad valgustasid põhimõtteliselt ainult üleujutatud jäärada, millel veesuusatajad laineid tekitasid. Ise uisutasin saabastes ja üritasin vihmas pealambiga neid kõige keerukamaid detaile avastada. Usun, et kaks neist on veel päriselt olemas, kolmanda osas nii kindel pole - nimelt pildil D näidatud objekt peaks ikka megakergesti silma jääma. Aga võib ka olla, et ma lihtsalt palki oma silmas ei näe ja siis otsin pindusid teiste küljest :o) Olgu pealegi, ühe või isegi kahe määramata muutujaga võib juba kirve välja võtta, kolm on vist siiski paljuvõitu. Kaval kontseptsioon. Me like.
Oi kus selle tegelasega sai ikka vaeva nähtud. Geokontrolli päris roheliseks ei saanudki ning eks ma veidi ehku peale sinna paika läksin. Miski aeg olin saanud sellised koordinaadid, mis näitasid kohta, mis ei jäänud utoopselt kaugele, nagu teised variandid. Täna läksin kohale ning poleerisin ja urgitsesin erinevaid paiku. Venitasin enda saadud nulli veidi suuremaks ning bingo - näkkas. Karpi väljasikutades õnnestus mul kahjuks karbipõhja auk siisse saada. Kohmakas kobakäpp nagu ma olen. Selle eest miljon vabandust. Pidevalt kordan endale, et talv ei ole õige geopeituse aeg, aga rumal ja järjekindel sõltlane ronib ikka ja jälle toast välja.
Lahe aare! Karbi kätte saamine osutus natuke problemaatiliseks. Tagasi sai pandud vähe inimlikumalt. Tänud!
Augusti lõpus üritasin seda aaret kirvega võtta, kuna teekonnast midagi eriti välja ei tulnud - eelkõige seetõttu, et GPSi polnud siis veel. Tänaseks aga olin välja nuhkinud aarde asukoha (ma ei kujuta küll ette, kuidas osad seda kirvega leiavad :D) ning sai ka see kollane täpike ära värvitud. Kui nüüd Moskva puiestee ning Aegna aarded välja arvata, siis see oli mu viimane Tallinna aare. Nii et palun juurde peita neid! ;)
See on siis minu 100. leid. Ja sellega sai üksjagu jamatud. Park on läbilõhki tuttav ja õige teekonna tuvastamiseks erilist pingutust vaja polnud. Aga need pildid... Suur osa sai kiiresti ritta, aga paar kiuslikku kändu ja postikest ei tahtnud ennast kuni lõpuni ilmutada. Kui olin raja juba kolm korda läbinud, siis andsin alla ja järgisin kirvemeistrite õpetussõnu. Eks ta piinlik ole...
Kõndisin raja läbi, kummardasin, võtsin aardekarbi ja logisin. Lihtne. Peidiku kohal võetud koordinaadiga saatis kontroll mu kukele. Aitüma - igavesti äge jalutamine oli eile, pisikestel oli üks tore pealelõuna.
Käisime ringi, kes jalutas, kes sõitis rattaga, eesmärgiga natsa ringi vaadata ja ehk ka tiba infi koguda. Mõnusa tünga saime ka, asi nägi lihtsalt niivõrd loomutruu välja. Aga siis väsisid pisikesed ära. Eks siis hakame seedima, et mis ja kus ja kas. Aga mõnus oli, aitüma juhatamast!
Aarde otsimist sai alustatud juba eelmine aasta mingi aeg, siis jäid päris mitmed pildid leidmata. Nüüd eelmine nädal sain pildid paika! Eile sai ülesotsitud vahepunkt ja täna sain selle aardega ühelepoole, kui logisin pool tundi enne päevalõppu logiraamatusse nime sisse :) Kes tahab, see leiab ka selliste piltidega üles, puhtsalt oma viga, et viimase pildiga nii kaua läks. Mõni asi lihtsalt võib jääda kahe silma vahele. Igatahes tänud mõnusa vigureid täis aarde eest. EVEJ
Üritame lähiajal objektid looduses korrastada ja piltidega kooskõlla viia. Seniks on vahepunkt ja aare endiselt leitavad :).
Täpselt sama siin. Siin olin vist kolmandat korda. Kuid jällegi, see lumi on üks tüütus ning karpi kätte ei anna. Nüüd kui lumi oli lõpuks ometi ära sulanud, sai ära logida. Tänud!
täpsuse mõttes panen kirja mitte leiu, ei saanud eile pimedas ja täna jäid ka osad pildid leidmata. Tundub, et mõnigi pilt on pisut muutunud. Kaks pilti jäid veel reastamata. Proovin veel!
Alustasime ka nüüd Hohenhaupti teekonda. Esimesel päeval vales suunast, teisel päeval aga palju edukamalt. Värviliste piltidega ikka palju õnnestunum otsimine kui must-valgetega :D Naljaks, et üldse must-valgetega üritasime, arvestades seda, et osasi oli võimatu tuvastada. Logisi lugedes saime teada, et ilmselt on pilt D "kadunud" ehk seda enam pole? Kuigi on tekkinud väike idee, kus see oli enne; siis see võib-olla polegi nii suur probleem. Nüüd ainult loodan, et järgmise jalutuskäiguga leiame ka murelapsed I ja Q, kuigi praegu loomulikult oleme täiesti veendnud, et need ei saanud kahe silma vahele jääda :D
Et mitte liigselt lobiseda, siis login seekord numbritega: 21. sajandi 11. aasta 5. kuu 22-l päeval peidetud Hohenhaupti aarde, numbriga 1618, otsimiseks-leidmiseks kulus n+ 1 päeva, korrutatud tambovi koefitsendiga. 21. sajandi 12. aasta 9. kuu 11-l päeval otsisid 2 geopeiturit seda 1 aaret x+2 minutit, käisid läbi y – 1 meetrit, kõrguste vahe oli 0-st tunduvalt suurem, nähtud mugude arv lähenes 0-le, sest mugu eemaldus, aarde ligiduses oli z–1 võimalikku peidukohta, lendas ka 1 kirves, kuid ei tabanud 10-sse... Tsipake ka 2X2 silma kasutamist, 2x2 jala väsitamist ja lõpuks saigi 1 karp, 2.-st peidikust välja 2-e käega ja 10-e sõrmega sikutatud. EVEJ 1000 tänu selle 1-e aarde eest. Läbisime 100xX meetrit ja olimegi taas 4-rattalise juures. Sel hetkel sai 1 tore geopeitusepäev otsa. Oli aeg lahkuda Tallinnast. Selja taha jäid 1000-nded (ja kindlasti 3 lisaks veel) 1 ainsat pealinna valgustavad tänavalambid. 1-e punase auto 2 esituld valgustasid teed 1-e külalislahke majakese poole... Päike? See oli juba selleks hetkeks loojunud...
Nii...selle aardega sai minul kannatuste-õndsuse jms. rada otsa ning kõik tänaseks päevaks aktiivsed mõistatusaarded on lahendatud, otsitud ja leitud!!Tundub, et hetkel on neid 312tükki.On jäänud veel paar multit ja siis saab ka nendega ühelepoole.Selle aarde otsingud olid rasked ja aega ning korduvaid külastusi nõudvad nii füüsiliselt kui ka vaimselt ning palju õnne neile kes selle kirvega leidsid.Tilk-tilga haaval aga sai ämber täis ning info kogunes.See piirkond igal juhul risti ja põigiti, serviti ning lapiti läbi käidud, sõidetud, libisetud.Eriline tänu seekord kaaslasele ilma kelleta ei oleks täna seda leidu toimunud!Tänud aarde peitjale ning palve kõikidele teistele peitjatele:palun uusi mõistatusi!!Seekord...0 :P
No nüüd siis viimane kiire koduümbruse aare ka tehtud...
Läks ainult terve suvi. Kevadel alustasime jalutuskäikudega värskes õhus ja sügisel lõpetasime kiire logimisega karges sügisõhtus. Vahepeal jäi teema kuskile "kivi" taha kinni, millest päästis üks sõbralik müks. Aga muidu Nodsutuursile kohaselt üks korralik sigadus - sai kulutatud sõrgi ja määritud kärssa. EVEJ
Leitud enne kui maailm mudamülkaks muutus...ikka vikati abil, ikka vikati abil. Kes on parim vikatimees, sel on surres rohkem aardeid...
Leitud koos Taunoga. Tänud!