Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Järvamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Saeveski nimi antud kohal on mainitud esmakordselt 1811.aastal revisjonikirjades. Nimi tuleb siit ca 1,5 km Saarjõge pidi allavoolu ehitatud Kabala mõisa veejõul töötavast saeveskist, millest küll tänaseks on säilinud veel tammi jäänused.
Omal ajal paiknes samas metsavahikordon, kus ka Jakobson oma jalgsirännakutel alati peatus ning pererahvaga juttu puhus.
Praegu on onnist kujundatud matkamajake, kuhu igal ränduril vaba voli sisse astuda, puhata ja öö mööda saata. Kes onni varem jõudnud, peab vastuvaidlematult uutele tulijatele ruumi loovutama; kes aga rahvast tulvil maja lävel kahtlevalt peatub, ei pea mitte pelgama – igaüheõigus lubab igal teelisel endale matkaonnis ulualust otsida, kuitahes palju seal ka teisi rändureid juba ees ei oleks.
Vihje: pole
Lingid: http://ap3.ee/Default.aspx?PublicationId=8c64c824-d579-4ebb-a3c7-0661443d4bb6 http://www.rmk.ee/teemad/looduses-liikujale/puhkealad/sakala-puhkeala/1538
Aarde sildid: metsaonn (7), soovitan (5), lõkkeplats (5), RMK_matkateed (3), piknikukoht (3), oandu-ikla (3), vaatamisväärsus (1), ujumiskoht (1), lastesõbralik (1), lahe_teostus (1), drive-in (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2Y253
Logiteadete statistika: 207 (95,4%) 10 8 1 1 0 0 Kokku: 227
Koeral oli hiljuti sünnipäev ja sai lubatud matkama minna (peale restorani külastuse jms. lubaduste ;)). Parkisime auto ja vaatasime maja üle, seekord ööbima ei jäänud (kuigi algne plaan oli reede õhtul tulla ja öö siin veeta). Lihtne leid. Aitäh!
Täpselt aasta tagasi sai siit möödutud aga minu lohakuse tõttu jäi tookord see aare kepsu panemata. Seekord parandasin selle vea tänu sellele et mul moblas Locuses kõik Eesti aarded kaardil. Täname peitjat!
Täna võtsime ette Tammeliga geo päeva just siin rajal Saarjõel. Alguse tegime siin metsaonnis. Ja kuna maja oli tühi, siis saime teha majas ka korraliku ringkäigu. Väga korralik maja oma ahjuga, mis muide oli veel soe. Ja teisel korrusel olevate nö voodilavatsidega. Super äge koht! Aarde leid tuli lihtsalt. Seekord panin paremini peitu küll. Aga logiraamat oli ikka väga märg ja vajaks omaniku tähelepanu.
Täna olime siin teisel katsel. Õnneks oli plats inimtühi ja sai vabalt poleerida. Põhjaliku kammimise tulemusena ei leidnud me esialgu midagi. Tegin siis kõne varemleidnule, kes kirjeldas, kust tema selle leidis. Saime kinnitust, et koht ikka õige, aga ei ole seal küll, kust tema leidis. Vaatasime siis veel põhjalikumalt ja sealt sügavikust ta lõpuks silma jäi. Tükk aega läks kohalike abivahendite abil selle väljatõstmisega aega, aga kätte saime. Ei usu, et see karp seal olema pidi. Logiraamat oli täiesti läbiligunenud, tundub, et karp on lausa ujunud mingi aeg. Kuidagi said nimed kirja. Jätsime logiraamatu kilekotist välja, nii on vast suurem tõenäosus, et ta veidigi taheneb. Alla tagasi me karpi ei kukutanud, jätsime ikka raskusastmele kohasesse kohta. Tänud peitjale!
Kui ma siia saabusin, olid grillijad juba ala hõivanud. Jätsin selle siis ootele ja kui tunde hiljem rajalt tagasi jõudsin, oli plats sobivalt tühi ja kenasti korras ka. Aga. Null rändas ringi, otsisin majast ja maja tagant ja kust iganes veel. Jumala närvi ajas juba, sest ometi suurus on nähtav. Lõpuks jäi silma kohast, kuhu mina poleks seda ise iial pannud. Aga kuidas ma seda enne ei näinud? Tänud peitjale!
Kunagi talvel üritasin seda aaret otsida, aga rahvast oli palju ja jätsin teist korda ootama. Täna kohale jõudes tundus, et ega asi parem pole, oli autosid täis, aga õnneks olid kõik vist metsa läinud ja sain rahulikult ringi vaadata. Ainult et leviga oli asi nii, et seda polnud. Vaatasin siis lihtsalt maja juures paari kohta ja vedas, leidsin üsna lihtsalt. Tundub, et tookord talvel vaatasin ka sinna, aga miskipärast ei näinud. Ometi kena normaalsuurusega karp, täitsa aardekarbi mõõtu. Kas oli lumi ees? Ei mäleta. Aga seekord sai nimi kirja ja suundusin edasi. Aitäh peitjale!
Siin valitses õhtune vaikus ja inimtühjus, aga põlesid tukid kellestki jäänud lõkkes. Tõenäoliselt ei juhtu midagi, aga no ikkagi peaks ära kustutama, kui minema lähed. Jõgi ka kohe kõrval, kust vett võtta. Öösel võib ajada tuult ja ümbrus on kuiv ja üleüldse. Topsik korras, aitäh.
Siin valitses õhtune vaikus ja inimtühjus, aga põlesid tukid kellestki jäänud lõkkes. Tõenäoliselt ei juhtu midagi, aga no ikkagi peaks ära kustutama, kui minema lähed. Jõgi ka kohe kõrval, kust vett võtta. Öösel võib ajada tuult ja ümbrus on kuiv ja üleüldse. Topsik korras, aitäh.
Nullis sebisid inimesed ringi, seekord ei julgenud otsida.
Seda SPA ringi sai kolmel korral külastatud. Esimesel korral olid suured hanged ja jäime suht hiljapeale, seega otsisime ainult teeäärseid aardeid. Teist korda tulime kevadel. Siis algus oli paljulubav, aga kuna mets kohati lumine, kohati jääs, aarded peidus, poole ringi peal sai akupank otsa ja peale metsavenna punkrit olime ilma telefonita, ilma taskulambita pimedas võõras metsas. Õnneks kuu paistis muidu oleks täielik katastroof olnud. See oli üks hirmsaid matku ja võttis isu ära siia tagasi tulla. Täna siis võtsime julguse kokku ja tulime lõpetama. Telefoni leviga on siin ikka päris jamad lood, õnneks olin natuke ette valmistunud ja saime terve ringi roheliseks. See sama aare oli eelmine kord kinnijäätunud, kuid seekord andis ilusti kätte.
Onni ümber valitses vaikus. Kasutasin võimalust aarde logimseks ja rahulikult ringi uudistamiseks.
Tänan peitmast.
Saeveski metsaonni juures oli piisavalt rahvarikas,eriti otsida ei saanud, kõik matkajad pole geopeirurid ... aga ühe teadjatele suunise järgi otsides tundus, et lume ja külmaga vist raske. No kui pli ikka õige suunis. Aga kuna tahtsin veel metsa-spas patseerida, jätsin selle otsingu kevadet ootama.
Seda aaret otsisime pärast SPA seeriat, sest alguses ei olnud internetijumal meiega.
Kunagi kusagil vingusin ka Maile ja Kärdile, et mul pole kellegagi SPA rajale minna, sest kõigil on käidud. Üllatuseks sain vastuseks, et mis rajast ma räägin, neil täiesti käimata. Võtsin kohe lubaduse, et ilma minuta sinna ei tohi minna :D Lubadusest peeti kinni ning nii me lõpuks nii äkki 11 paiku parklasse jõudsimegi. Mina sain muidugi eriti korraliku reisi, sõites bussiga Tartust Viljandi, Viljandist veel kuhugi väiksemasse kohta, kust mind siis peale haarati. Näitab, et geotahe oli suur :)
Kõigepealt vaatasime muidugi õigesse kohta ja välistasime selle, sest tundus kuidagi nii suvaline, ja vaatasime ka maja seest läbi. Küllaltki uhke onn. Siia tuleks küll millalgi ööbima. Õnneks oli nii palju oidu, et korralikult esimest kohta ka kontrollida ja saimegi nimed kirja. Muidu vist olekski teooriaid mõlgutama jäänud. Aitäh!
Esimene leid tänasel päeval kell 11.25, umbes 10 minutit peale auto parkimist metsaonni ees olevasse parklasse. Kümne minuti jooksul olid nii Kärt kui Loona autost välja veerenud, valinud rajale minemise varustuse, väisanud kõiki lähedal olevaid hooneid ning lõpuks ka aarde leidnud sealt, kus ma kahtlustasin, aga kätt toppida ei soovinud. Metsaonn oli vinge, kambaga saaks sinna ööbima minna ja toreda õhtu/öö mööda saata (näiteks lahti muukimata SPA aardeid nuputades). Hea algus tänasele pikemale jalutuskäigule. Peitjatele aitäh!
11:25 alustame Spa rajaga. Samas kohas olime tagasi 17.44. Kuus ja pool tundi mõnusat seiklust. Siin väga mõnus, wc lõhnas lausa puidu järgi. Suur maja, kuhu saab ööbima minna. Väga äge koht. Aitäh tutvustamast!
See aare jäi ka meil päeva lõppu koha peal viibinud seltskonna tõttu. Otsisime siit ja sealt, aga ei miskit. Tahaks selle mitteleiu pigem selle arvele panna, et peale raja läbimist oli ajurammestus.
Hommikul enne SPA rajale minekut oli plats rahvast täis ja nii jätsime selle aarde tagasitulekul võtmiseks. Nüüd oli plats puhas, aga paraku ei leidnud me ka seda aaret - ei seest ega väljast, onni juurest ega eemalt, parkla lähistelt ega metsaraja poolt - ja otsisime me ikka päris kaua. Vist peale pikka päeva tabas meid siin totaalne geopimedus. Võibolla satume siia kunagi veel ja siis on silm teravam.
Mõnest kohast pidin ikka enne vaatama kui aardekarp end ilmutas. Tänud!
Üks auto parkis parklas, kuid kedagi näha ei olnud. Täna õnnestus ka aardekarpi silmata. Aitäh! EV J: helkuri
Alles nüüd märkasin, et tegemit ei olegi SPA aardega. Kuna nii paljudesse aaretesse jäi nimi kirja panemata, siis tundub mõistlik järgmist korda siit alustada. Laud oli õues kaetud ning muusika mängis, kuid kedagi ma ei kohanud. Kui kogu matkatee oleks selline porimülgas nagu onni ja SPA 38 vaheline lõik, siis siia tagasi tulla ei tahaks. Tegelikult on see üks koht vaid nii hull ja ülejäänu on puhas nauding.
Kohtusime parklas sõbranna perega ja no väga lahe koht. Tiirutasime natuke ja leitud see karp oligi. Logitud, aitäh!
Kambakesi ja vihjeid lugedes, sai teise seltskonna kaasabil logitud.
Väga mõnus koht lõunapeatuse tegemiseks, mida sai ka tehtud. Aare andis end ka lihtsalt kätte
Metsaonn oli tühi, sai rahulikult otsida. Läks ikka pikalt. Kui lõpuks leidsin siis ei teagi kuidas ma varem ei näinud. Tänan
Korra mõtlesime, et kas ikka tahame SPA ringi teha? Ilm ei olnud kiita. Nüüd peale ringi tean, et parim valik! Kõik oli nii mõnus lõpuks - on mida meenutada. Metsaonn oli tühi, saime seest uudistada ja mõeld, mida seal korraldada saaks. Väga äge koht! Uudistades leidsime ka onni aarde. Aitäh!
Neli autot oli end siia onni juurde parkinud. Inimesed toimetasid majas. Meie otsisime aarde ja läksime rada vallutama. Tänud
On kummaline aeg. 2020 ja igalpool möllab üks haigus. Võtsime aja maha ning läksime metsa. Hommikul startisime kodust ja suundusime Häädemeestele. Hilishommiku ja lõunase aja veetsime metsarännaku 12 aarde seltsis. Peale neid noppisime veel mõne topsi ning siis oli juba pime. Meie selle tripi üks esimesi peamisi eesmärke oli SPA metsarada. Siia me nüüd suundusime. Oli ikka tripp sealt soomaa poolt. Ega selles kuudis kruusateedel suurt midagi kuulda polnud. Müra oli salongis ikka korralik. Selle eest aga leidsime eest neljapäevaselt tühja parkla, pimedusse mattunud avatud uksega metsaonni ja vaikuse. Looduse vaikuse. Võibolla mõni loom tegi häält ka. Olime niisiis oma majaga ratastel. Tegime mõnusa õhtusöögi ja tšillisime niisama soojas toas. Siiski siiski kripeldas mul sees ja üks hetk läksin ja otsisin selle aarde üles. Täiesti juhuslikult ja ilma sihtimata satub see olema (kui eespool pole vigu) minu 4000 leid! Aitähh ja Hurraa! Aare oli korras. Found it: (4000) 12.Nov.2020 kell oli pime väljas :)
Hommikul jätsime metsaonni vahele, sest tundus piisavalt lihtne, et hiljem pimedas otsida. Ja nii ta tõesti oli. Piilusime ka majasse sisse ning tõdesime, et tegemist on täiesti arvestatava peatuspaigaga. Sellega lõppes seiklus Saarjõe kaunitel kallastel ning võtsime suuna kodu poole. Aitäh!
Parkisime auto, pakkisime seljakotid ja seadsime sammud aarde poole. Nägime aknast, et metsaonnis on inimesed, kuid üritasime vaikselt tegutseda, et endale mitte tähelepanu tõmmata. Nii kui olime karbi üles leidnud läks onni uks lahti ja välja astus rõõmsameelne naisterahvas ning imestas, et me nii kähku leidsime. Meie logisime aarde ära ja siis rääkisime natuke SPA raja teemal juttu. Seejärel oligi meil aeg sammud oma päevaeesmärgi suunas seada. Tänud aarde eest!
Peale mu ema sünnipäeva suundusime Lauriga Saeveski metsaonni, kus meid ootasid juba Marje ja Paavo. Logisin kiirelt ära, et tänane päev kirja saada ja homme suundume juba kõik koos spa rajale. Mõnus soe sügisõhtu!
Täname peitjaid!
Aitäh! :) Kallid MjaT tegid meile imeilusa matkapäeva meie esimese tähtsa päeva auks! Kõik teepeale jäävad aarded olid andekad, kniks ja kummardus raja loojatele! :)
See aare tähistas meie matkaraja lõppu ja hea meelega oleks sinna pikemalt puhkama jäänud aga kodutee ootas ja väljas hakkas jube pimedaks minema - kindlasti tahaks sinna teinekord tagasi tulla :)
Aeg oli käes üks pühapäev ühe georetkega sisustada. Alustasime algusest ja see oli päeva esimene aare.
Nõustun sellega, et onniks on seda häärberit keeruline nimetada.
Leidmise au sai endale Siim.
Tänud aarde eest!
Kuidas ikka sisustada ilusat nädalavahetust, kui mitte geopeitusega. See onn pole mitte onn, vaid ikka väga uhke maja. Aardega läks natukene aega, aga Siim hõikas ühel hetkel, et leidis. Tänud!
Otsustasime ilusa ilma ja tähtsa päeva puhul teha mõnusa metsapäeva. Loos langes SPA rajale. Seni kuni Mari-Liis auto juures veel sahmerdas, logisin mina kiirelt aarde ära. Järgmisel korral loodetavasti tuleme siia plaaniga ööbida ka. Tänud!
Enne SPA rajale suundumist uitasin seal ringi ja üritasin nulli paika panna, aga väga ei saanudki aru, muudkui viskas siia-sinna. Igatahes aaret ma ei leidnud. Siis saabus õnneks Maris ja juhatas natukene ja siis lõpuks leidsin täitsa kenasti :) Aitäh!
Tegime majale tiiru ja leidsime üles
Metsaonn on vahva ja lausa kutsub peatuma. Mingi seltskond oligi juba teise korruse hõivanud. Puhkasime jalga, võtsime kerge lõuna ja läksime edasi uute aarete poole. Tänud!
Võtsime siis meiegi ette selle mõnusa SPA raja. Esimese asjana tulimegi siia ja pakkisime magamisasjad lahti. Rajal veetsime 6h 14min. Tagasi jõudsime napilt enmem pimedat. Tegime lõkke üles ja küpsetadime õhtusööki. Arvatavasti nädalavahetuse torm oli ka siin laastustööd teinud ja raja viimases lõpus olid kaks kuuske pikuti mööda rada kukkunud. Pimedas oli tükk tegemist et nendest läbi võssi lastega mõõda saada. Hommikul küpsetasin esimese asjana hunniku pannkooke ja haarasin siis autost ja kuurist kaks kirvest kaasa. Tunnike rassimist ja päris mitu puud sai rajalt eest ära. Kuuskedel laasisin ka külje puhtaks ja ladvad maha et saaks vähe inimlikumalt sealt edasi. Kogu selle vehkimise peale sai naha nii märjaks et metsaonni juures käisin lausa kaks korda ennast jões jahutamas. Mõnus 15c Ja onnis ööbimine oli nagu maasikas. Ei hakanud kellegi kordagi külm või hommikupäikeses palav. Väga mõnus koht aja mahavõtmiseks ;)
On kottpime ja kell on ületanud südaöö, aga ikka veel tuhnime mööda metsateid. Nii põnev! Leviga on tõsiseid probleeme, aga selle aarde leidsime lihtsalt otsimise käigus :)
Siit alustasime oma tänast geomatka. Majast kuuldus hääli aga õues ei olnud kedagi. Saime vaikselt nimed raamatusse kirjutada. Aitäh!
SPA-ringi ajal sai onngi üle vaadatud. Mõtlesin täiega üle, kirjutasin igaks juhuks külalisteraamatusse ka nime sisse, et äkki tehakse vimkat ja nii peabki. Ei pidanud :D
Selle suve esimese päeva plaanisime veeta SPA-aardeid otsides. Et olime sel matkarajal üldse esimest korda (tagantjärgi olen päris kindel, et tuleme veel - nii tore!), siis astusime ka metsaonni juurest läbi. Sisse ei saanud, kuna öised asukad end just päevateele sättisid, aga aarde saime vaikselt kätte küll. Suurim tänu!
Kui SPA raja juurde saabusime, oli siin sagimist. Seega otsustasime jätta aarde tagasitulekuks. Pärast oligi õhk mugudest puhas ja saime rahulikult otsida ja logida. Tänud!
Väga lahe ja kena maja, tule või sünnipäeva pidama. Nautisime üksinduses miljööd nii sees kui väljas. Leidsime mingeid salajasi tubasi ka ja kujutasin ette, et siin on kindlasti mingi väga kaval aare. Kadri käskis küll õigest ja loogilisest kohast vaadata, aga arvasin, et aare on ikka apetiitsemas kohas. Ei tasu ikka üle mõelda. Aitäh.
SPA tuurile minnes, uurisime metsamaja ja panime logi kirja. Tänan.
Siin tegime SPA raja lõunapausi ning Jasper sai endale uue mähkme majas sees. Tegime ka üleval korrusel tiiru peale, täitsa kõbus ööbimine oleks siin magamiskotis. Aitäh aarde eest!
Kui Janar peale suuri autosõidu seiklusi kohale jõudis, olid sõbrad juba stardivalmis ja selle aarde ära noppinud. Nüüd sättisin mina veel ennast unterkonksu ja meie rännak SPA radadel võis alata. See aare vaatas küll kohe oma peidikust vastu, nii et polnudki vaja teist otsida. Tänud tänud peitjale.
Peale SPA-d sai ka parklast aare võetud. Õnneks oli asukoht täpselt sobiv, et grillijatest mugud meid logimisel isegi ei märganud.
Oma SPA päeva lõpetasime siin kuhu alguses sai autod jäetud. Kuigi platsil oli omajagu rahvast õnnestus meil siiski väikese kaasabiga aarde asukoht tuvastada ja teka kiire logimine :)
Eile õhtul uuesti siit mööda sõites oli parklas vähemalt 15 autot ja ei hakanudki midagi üritama. Täna hilja SPA rada lõpetades otsustasin viimasest punktist igaks juhuks vaatama tulla, et äkki.. Maja juurde jõudes ei kostunud ühtegi häält ja parkla oli samuti tühi.Aarde leidsin üsna ruttu ja logi kirja. Lõpuks ometi.Aitäh.
Parklas oli täna vaikus, kui üks rajale minekuks valmistuv kalastaja välja arvata. Vaatasime ja imetlesime uhket onni. Leid tuli kiiresti.
Parkla oli peaaegu täis, maja ümbrus aga peaaegu inimtühi. Saime rahulikult nii onni külastada kui ka nimed logiraamatusse panna. Aitäh!
Olen siin varemgi paaril sügisel käinud, aga alati on rahvas majas ja laua ümber. Täna oli täpselt sama olukord ja jäi ka seekord otsimata, kuna seoses viirusega peab veelgi suuremat distantsi hoidma.Tuleb lihtsalt nädala sees tulla kui rahvast vähem liikvel.
Siia on plaan olnud juba pikalt tulla aga millegipärast pole kunagi sattunud. Täna oli koht üsna popp. Parklas 4 autot. Villas kedagi ei olnud aga teedel oli matkalisi mitmeid. Otsisime karbi üles ja panime nimed kirja. Mingi hetk tuleb siia kindlasti tagasi tulla. Tänud!
Tänane esimene aare või siis õigemini teine, kuna leiuni jõudsin teisel katsel. Mõtled kll et tuled kuhugi kaugele kaugele metsa kus pole ühtegi hingelist. Aga onni esine oli autosid täis ja majas oli märgata sehkeldamist. Ühtlasi sain ebameeldiva üllatuse osaliseks, et telefonil polnud grammigi levi. Tulin autost välja ja üritasin siiski väikest levikübekest leida, kui mööda sõitis tuttav auto. Marko oli samuti siia kanti aardejahile tulnud. Kll see geomaailm on ikka väike :). Kurtsin temale ka et mul leviprobleemid ja ei saa kaarti lahti. Markol aga telefon funkas. Mõningase dialoogi käigus saime siiski aru et me olime erinevate missioonidega siia tulnud ja minu kaart jäigi täna suletuks :D. Jumal tänatud siin paberkandjale ja kellas olevale gepsule, mis mind siiski hädast välja aitasid. Nii ma jõudsingi ca 4 tundi hiljem onni juurde tagasi. Autosid oli endiselt, aga onn täitsa inimtühi. Sain harrastada jällegi levivaba, asukohavaba, vihjevaba otsinguid. Onnis ei jäänud vist ükski nurgatagune ja lauaalune kontrollimata :D Järjekindlus viis ka õnnex sihile. Tänud peitjatele. Tõesti vägev onn siin :)
Kahtlustasin, et siin on suure tõenäosusega keegi onnis juba ees. Aga kuna olime lähedal, siis tulime ikkagi vaatama. Nagu arvata oligi, oli auto onni juurde pargitud ja rahvas sees. Mis oli aga suur üllatus, et kohtasime seal ka Tarmot, kes seal ka päris ilma põhjuseta polnud :) Aaret tegelikult otsima ei läinudki, küll tuleme veel tagasi ;)
Teel sinna lootsin väga, et keegi vastu ei sõidaks, tee kole kitsas. Aga kes sellises kohas ikka ringi vurab, eksole? Paistab, et ikka vuravad, kohale jõudes ootas katusealuse all midagi nosiv mugu.. Ning majakese külalisteraamatu põhjal on tegu päris populaarse kohaga. Metsaonni puhul mõtlesin näha mingit uberikku, aga see pooleldi villa ju. Läksime uudistasime maja seestpoolt; tema, kes väljas oma keha kinnitas, suundus minema ning sai segamatult otsima hakata. Leid tuli kiirelt ning peitjale tänud siia juhatamast!
Igate uhke "onn" siin matkalisi ees ootamas. See ikka tõsine maja kohe, mitte onn :D Aaret saime rahulikult otsida, kuna hetkel kedagi läheduses ei olnud. Tänud peitjatele!
Vabandust? Kirjandit ei peagi tegema nagu Kajakamuna aarde juures?
Jah, Laur tegi seda taas. Ja mina ka, kutsun teid jälle värskelt avatud geo-matkarajale. Taaskord tuli talve lõpus üleskutse veel üks õpperada aaretega täita. Loomulikult olin ma nõus. Ning jälle lubasin esimese hooga 1-2 aaret teha, aga ajapeale sain taas 4 kokku. Seekord ei pidanud isegi Tarmot punti rääkima vaid ta oligi juba k2pp Üllatusena tuli aga Merle osalus, ning nii me koos seda pinda 22. märtsil sondeerima tulimegi. Onni juurde saabusime paraleelselt Märdi kamraadiga, kellel samad mõtted peas keerlesid. Hurtsiku parkla tundus ideaalne koht kust teekonda alustada. Aga ega geopeitur ei saa ju aardest lihtsalt mööda jalutada vaid esmalt otsisime ikka onni aarde üles. Pärast seda sai siis kogu rada läbi käidud samal ajal eeltööd tehes. Mis seal kokku sai keeratud, saate juba ise oma silmaga kaema minna. Igatahes mitmeid tunde hiljem kui olime autode juurde tagasi jõudnud ja oleks hea aeg olnud pehmele istmele vajuda, teatas Märt et kaotas oma autovõtme ära ning kadus metsa tagasi. No johhaidii, oli seda siis veel vaja. Tormasin järgi ning proovisime kadunud vidina kaotuskohta välja tuletada samal ajal nina maas hoolega silmadega rada läbi vaadeldes. Kui taas üks tunnike mööduma hakkas olime juba praktiliselt loobunud ja plaan B-d ning C-d genereerimas. Õnneks suutis viimasel minutil liitunud Merle päeva päästa kui oksa küljes rippuvat võtit märkas. Uhh, ja siit tuleb loo moraal. Ära kanna matkarajal võtit terve tee peos! Seekord läks hästi, järgmine kord ei pruugi nii õnnelikult lõppeda.
Aga nüüd matkariided selga ja vut-vut ÄMM rajale seiklema. Oih, SPA rajale ikka. :D
Tänud ka aarde eest ja onni tutvustamast kuhu ma juba korduvalt pole varem löögile saanud.
Siin seltskond suurenes ja sai kiirelt logi kirja. Tänud peitjale
Ma pidin ju kuidagi Kaupo vara kellegi teise kätte sokutama. Silver oli nõus minuga kusagil erapooletul pinnal,leidmata aarde juures kokku saama. Juhtus ikka väga metsik koht olema. Muidugi suure saladuskatte all võib mainda et Tallinna oleks ikka palju, palju lühem tee olnud. Tänud peitjale aarde eest.
Aare ei asu enam onnis keset lauda vaid on peidetud geopeitusele kohaselt võõraste pilkude eest. Asub vanale peidukohale lähedal ning on ka peidetud sarnasel moel. Midagi lõhkuda, sikutada, kaevata pole vaja. Lumega leidmine keerulisem.
Sattusin väga nõrgalt ettevalmistatuna Saeveskile. Alles metsa vahele ära keerates avastasin, et jalutuskäigu alguspunktis pesitseb ka aare. Ja aarde olukorrast lugesin gepsu logidest alles metsaonni ette jõudes. Seal aga tsivilisatsiooniga kontakti astuda enam ei õnnestunud. Terve jalutuskäik toimus "no service" alal. Seetõttu onnis karbiga tõtt vaadates võtsin vastu otsuse aarde püsimajäämist silmas pidades see väheke diskreetsemalt ära panna. Nende mõne logiteate ja gepsust avaneva pildi toel sain aru, et karbi eelnev asukoht on olnud õues ning aarde omaniku kirja põhjal oletan, et eelmine peidupaik on remonttööde käigus muutunud sobimatuks. Aare on jällegi üleliigsete pilkude eest peidus ja igale endast lugupidavale geopeiturile peaks selle leidmine olema jõukohane :)
Aga see "onn" ise jättis küll võimsa mulje. Enne meie saabumist oli seal ööbinud koeraga matkaseltskond. Tuba oli soe ja korras. Loodan ka isegi kunagi seal pikemalt (üks öö) peatuda. Tänud peitjale.
Viimase logija andmetel on aare oma pesast lahkunud ja täitsa avalikult majas nähtaval. Kuna ise hetkel sinnakanti ei satu ,siis oleks suur palve kaasmängijatele,kes sinnakanti satuvad, panna aare tagasi peitu (kui varem leidnud pole,siis võib helistada ja juhendan ,kuhu panna)
Maja oli jälle hõivatud, aga õnneks olid maja hõivajad teadlikud geopeituse mängust ja võimaldasid rahus logida. Aare heas seisus, kuid avalikult majas kõigil tutvumiseks.
Väga kiire leid. See metsaonn on ikka väga super koht. Tänud siia toomast, kindlasti tulen siia veel tagasi.
Väga uhke majake! Keegi oli ahju ka soojaks kütnud... Super koht puhkamiseks.! Aitäh seda kohta tutvustamast.
Nagu näha, oli üks möödunud aegadest pärit asukas lautsile pandud. Pidasime kiired peied, logisime ja läksime.
Onnini jõudmine kujunes meil parajaks seikluseks. Jätsime ühe auto kuhugile kaugustesse ja mina naiivselt uskusin Kristjanit, et siin on väga head metsateed, võime vabalt minu madalapõhjalisega liikuda ning Kristjani-Maire võimeka geomasina metsatukka puhkama jätta. No ja siis see shortcut, mida teha üritasime.. hahaa, läks igal juhul põnevaks. Saime mudas ukerdada, autot lükata, mõned paljad sääred said autot päästes kõrvenõgestatud, aga onnini me jõudsime ja tegelikult oli lõbus;).
Üllatusena ei kohanud täna mitte üheski lõkkekohas hingelistki, vahvad kohad, ilus suveilm, oleks võinud eeldada, et kohtame arvukaid matkajaid. Muidugi meie eesmärki, leida geokarp, arvestades oli see hetkel üsna sobiv. Täname!
Peiduka lokaliseerisime hetkega, aarde välja võtmiseks pidi ühe muguga küll veidi peitust mängima, aga õnneks mitte liiga pikalt. Tänud peitjale!
Võtsime aarde, olles ratastega teel Kurgja poole, ja imestasime, et seal kedagi ees ootamas ei olnud- olevat väga populaarne koht. Tagasiteel sealt uuesti mööda sõites olid inimesed igatahes juba kohal.
Kui metsaonni juurde jõudsime, nägime ühte rändurit lõkke ääres. Ta tuli kohe meid tervitama ning saime aru, et tegemist ei ole kohalikuga. Oli hoopis rattur Hollandist, kes Eestisse saabus Rootsi ja Soome kaudu ning edasi pidi väntama Lätti, Leetu ja Poola ning sealt siis võibolla rongiga koju tagasi. See osa oli veel lahtine. Kurtis (või ka kiitis), et RMK matkatee on sellist raskemat sorti, proovilepanev. Küsis, et kas me soovime ka sinna öömajale jääda. Ega me ei saanud siis oma motiive varjata, vaid rääkisime, et meil hoopis selline mäng käsil. Ütles, et teab küll seda, aga ise ei mängi. Leidsime karbi kiirelt ning näitasime tallegi, et mis põhjusel me tulime. Täname aarde eest!
Jah, nagu Marko oma logis manis, siis tegu on metsaonnide häärberiga! Wow ja wow! Kohalikele sõbralikele mugudele promosime geopeitust nii, et keel peaagu, et villis ja perekondlikult läbisime sealsed matkarajad..suuure suuure ringiga, sest keegi ei tea siiani kuidas me saime 9km seal tammutud, kuigi plaan oli poole väiksem. Igal juhul oli tegu väärt kohaga ja väärt aardega! Mina soovitan ja avaldan austust ning kiitust peitjale! Aitäh!
Võidupüha, jaanilaupäev. Kui normaalsed inimesed vaatavad paraadi, siis ma otsisin kaardilt kohta, kuhu matkama minna.. Kuidagi jäi sõelale just siit alguse saav. Aga enne siiski onn. No see on alles häärber. Talvelgi oli korra mõte, siia ööbima tulla, aga polnud kindlust ahju suhtes ja nii läksime kindlatesse kohtadesse. Aga nüüd on kindlasti üks potensiaalne koht lisaks varus, kuhu põgeneda vahel argipäeva eest. Sigalahe maja on! Aitäh tutvustamast!
5+ aastat hiljem koos matkaseltskonnaga taasleitud. Tore, kui logiraamatud säilivad ja saab oma varasemad pookstaavid üles leida. Aare korras, onni pole ka keegi maha põletanud.
Tore metsaonn, uudistasin ümbrust ja autost toodud abivahend aitas ka aarde leida. Tänud peitjale.
Aardeleid tuli päris juhuslikult. Sattusin siia Ikla-Hiieveski matka raames (kes kuidas, osad Ikla-Aegviidu - see RMK Suur Ühismatk:). Matka neljanda päeva lõpuks, mil saime paduvihmas Soomaa lõike läbitud ning ka poole Sakala matkarajast oli see koht kui mõnus vahepala - sai jões riideid lõputada, ratast porist puhastada, majas ahjus tuld teha ning asju kuivatada, üheskoos soojas muljetada. Kuna internetileviga on siin metsaonnis veidi nigelad õnned siis olin juba kaotanud lootuse siinne geoaare üles leida, ent järgneva päeva hommikul sai see ikkagi juhuslikult ära vormistatud - no suht loogiline koht ka + meil seltskonnas väike matkatüdruk suutis selle ka enesele teadmatagi (et see geopeituse aare on) sealt üles leida. Nii saigi viiendat matkapäeva mõnusa emotsiooniga alustada, rääkimata ka vahelduseks päikselisest ilmast. Tänud peitjatele!:) Väga muhe koht!:)
Saeveski metsaonni jõudsin Oandu-Ikla matka viienda päeva õhtuks. Tegelikult mitte nii väga õhtuks, sest eelistan pigem hommikuti varem teele asuda ja varem sihtpunkti jõuda, et end siis mugavamalt sisse seada. Seekordki polnud majakese juures veel hingelistki. Otsustasin kohe aarde ära logida, sest kes teab, kuidas hiljem olukord kujuneb. Otsimisele aega ei kulutanud, pistsin lihtsalt käe esimesse loogilisse kohta ja võtsin karbi välja. Seejärel tutvusin tõeliselt puhta ja sümpaatse majaga ning hõivasin oma arust parima magamiskoha. Majakese uudistajaid aeg-ajalt käis ja õhtul sain ka esimest korda matka jooksul teise ööbiva matkaja seltsiks. Temal oli plaanis kogu 370 km matkatee ühe jutiga läbida. Enne uinumist lugesin seinalt teksti, et kui siin majas juhtuda öösel kellegagi seda vanainimeste asja tegema ja hommikuks on tegelane kadunud, siis teadku, et tegemist on majavaimuga. Minu öö möödus siiski rahulikult ja hommikul oli uni nii hea, et ärkasin juba täielikus üksinduses. Mõnus ööbimiskoht igal juhul, siia tahaks veel kunagi mõnel teisel aastaajal tagasi tulla. Aitäh aarde eest!
Tõesti vahva onn. Kui kunagi siia matkama sattume siis arvatavasti jääme öömajale :) Kuidagi väga paistis silma aare, loodame et lihtsad mugumatkajad ei näe.
Peale karuga kohtumist oli adrenaliin veel tükk aega üleval ja tundsin, et ongi õige aeg päevale joon alla tõmmata. Metsaonni poole suundudes nägin siin-seal veel rattajälgi ja oli arvata, et ees ootab seltskond. Nii oligi - saabudes tervitas mind kolmik, mille moodustasid kohalikud poisid, kes olid tulnud ratastega 14 kilomeetri kauguselt vaheaja algust tähistama. Ülemine korrus oli seega juba okupeeritud, aga sellest polnud lugu. Olen siiani vaid korra metsaonnis ööbinud, muidu olen alati oma pisikest telki eelistanud - tuttavam keskkond, rohkem õhku, vähem hiiri, vähem „majahääli“. Seega viskasin siingi telgi hoovi peale püsti ja liitusin lõkkeaseme ümber istujatega. Sumisesime, otsisime aarde üles ja peagi tabas mind nii suur väsimus, et jõudsin vaevu oma siidri lõpuni limpsida, kui juba telki ära vajusin. Kell oli napilt üheksa. Viibisin une-eelses seisundis kuni südaööni, mil algas meeldiv vaikne vihmasabin, mis lõplikult unne suigutas. Ärkasin kuskil kuue paiku hommikul, kurguvaluga nagu ikka telgis ööbides :) Siis ladistas vihma juba nii korralikult, et välja ronimine tundus mõttetu. Lebotasin poolteist tundi niisama, kuniks mõistsin, et tegelikult see vihm ei pruugigi järele jääda. Viskasin vihmakeebi selga ja läksin katuse alla hommikusööki valmistama. Sel ajal, kui ma kohvi ja putru valmistasin, hakkas taevas selginema ja kui ma pisut enne üheksat liikuma hakkasin, oli vihm täiesti järele jäänud. Järgnes ilus päikseline päev ning järgmine peatus - Carl Roberti aare.
Ahjaa, tegin vahetuskaupa ka: võtsin aardest kaks nipukat, asemele jätsin ühe aktiveerimata vidina ning padrunihülsi.
Mõne kaardi järgi tundus, et siia võiks saada Särghaua õppekeskuse juurest peaaegu otse sõita. Eks see võimalus oleneb ilmselt sõiduvahendi maastikuvõimekusest ka. Me ei hakanud madalakõhulisega igaks juhuks rammima ning tulime 18 km tiiruga suuremaid teid pidi.
Vist kaks korda olen varem suvisel ajal mööda sõitnud - peatumata, kuna mugurahvas tegutses platsil. Seekordki paistis algul umbes samamoodi minevat, aga õnneks need inimesed juba pakkisid asju. Tegime kiire pettemanöövri lähedusse ning tagasi nulli jõudes polnud seal muud kui vaid hõõguv lõkkease. Kindluse mõttes kustutasime selle lumega, ühtlasi viskasime pilgu onni, mida selle suuruse poolest õigupoolest ei sünniks onniks nimetadagi :o) Tähelepanu tõmbas stiilne rustikaalne siseviimistlus allkorrusel peenematest kaskedest ja ülal kuuskedest. Aitähid peitjatele.
Väga muljetavaldav onn. Lapsed seletasid mulle, et see on Pettsoni maja ja näitasid isegi Pettsoni pilti ukse kõrval. Aare andis ennast ka kiirelt kätte. Aitäh!
Kena! Minu esimene aardeleid taas üle mitmete aastate.
Jõudsin maja juurde ja nägin, et seal seisab üks jalgratas. Selgus, et ratas kuulub Taavile, kes oli samuti üksi matkamas. Ta oli juba varem majja jõudnud, teinud ahju tule ja õue lõkke. Hakkasime lõkke ääres lobisema ja juttu jagus hiliste õhtutundideni. Ütlemata mõnus olemine oli seal. Ühel hetkel rääkisin talle geopeitusest ja selgus, et ta pole sellest kunagi kuulnud. Ei jäänud muud üle, kui koos lähimat aaret otsima minna. Aare sai üheskoos leitud ja mõlemad nimed läksid kirja. Öö oli erakordselt külm- temperatuur langes nelja kraadini, aga minu magamiskoti comfort on 10 kraadi. Sellest hoolimata sain korraliku kaheksatunnise ööune. Ainult hommikul hakkas varvastel jahe. Hommikul lahkusin kell 9, tundub, et Taavile meeldib kaua magada, sest minu hommikuse kolistamise peale ta üles ei ärganud :) Aitäh!
Mulle sellised onnid väga meeldivad. Siinkandis varem aardeid väisanuna sai juba siis selgeks, et siia on vaja tagasi tulla. Nüüd on siis pikemalt peatumise paik kah olemas :)
Aare oli korras. Ei jätnud midagi aga eemaldasin aardest kaks lahtist sigaretti.
Tänud peitjale!
Maja on uhke, tekkis tahtmine mõnel suveööl endalgi siia peatuma tulla. Aardeleid kiire, tänud!
Vinge maja. Jälle ajas geps segast ning levi puudus, seega ei saanud tükk aega aru, kuhu poole jääb minust null. Lõpuks siiski saime pildi ette ja edasine oli juba vormistamise küsimus. Mingi vertikaalne toru ots maa sees asjas vett üle, maitses hää :)
No siin polnud küll enam tegemist lihtsalt metsaonniga, see oli juba korralik metsamaja. Peale põhjalikku seest ja väljast uudistamist leidsime ka aarde. Aitäh!
Polegi varem nii suurt metsaonni näinud.Jätame koha meelde.Tänud tutvustamast!
Midagi sellist ei osanud küll oodata. Tegime majale nii seest kui väljast tiiru peale ning sügasime pead, kus siin küll aare olla võib. Lõpuks siiski sai leitud. Kui peaks uuesti siia kanti tuurile tulema, siis see on tõsine ööbimiskoha kandidaat.
Ilus koht ja uskumatu mis kilomeetreid too Carl maha suutis käia. Tänud peitjale.
Ülle va teravsilm leidis, kui teised alles teadetatahvlit lugesid.
Olgu kuidas on selle igameheõigusega, mugude silme all ei taha ikkagi aaret otsida ju. Ööbimiseks oli ka veel varavõitu, niisiis jääb teiseks korraks.
Uhke majake. Samaaegselt majas viibijatega vesteldes said raamatusse nimed kirja (üks vestles, teine kritseldas). Tänud peitjale.
Onn oli rohkem loss kui onn. Mingi pere valmistus oma hommikusöögiks. Vihma sadas ja meil oli rohkem lõuna juba. Ühiselt sai pere küsimustega kinni peetud ja samal ajal salaja logitud. Lahe koht! Tänan kutsumast.
Põhimõtteliselt leidsime selle kogemata, tegelikult otsisime öömaja hoopis. Kui hakkasime "onnile" lähenema, palusime jumalaid ja kratte ja puuslikke, et maja vaba oleks... Meie palvetele ei vastatud, üks auto oli parklas ja kell viis hommikul tundus ebainimlik minna küsima, et kas te hakkate juba ärkama? Istusime siis lõkkeplatsi ääres ja mõtlesime, mis edasi teha, variante oli kolm:
1) vihmast hoolimata telk sinna püsti panna;
2) järgmist onni otsima minna;
3) süda rindu võtta ja uksele koputada.
Ja siis ühtäkki, enne kui jõudsime edasise tegevuskava paika panna, oli Gerdi siitsamast aarde avastanud. Tõmbasime siis tuure maha ja hääle vaiksemaks ja proovisime hiirvaikselt toimetada. Kuna majarahvas end ei ilmutanud, siis tundub, et õnnestus. Tänud peitjale!
Kell lähenes varahommikule, linnud juba siristasid ja kaks väsinud geopeiturit navisid onni poole. Aardekaardid olid kinni pandud ja eesmärgiks oli ainult pea padjale panna ja mõned tunnid puhata, et jätkata sealt, kus pooleli ei jäänud. Onni juures sai selgeks, et see on hõivatud. Istusime ja pidasime plaani, mida edasi teeme, et kas jõuame veel järgmise kohani, magame autos või paneme telgi selle väikse vihmaga üles. Olime juba valmis lahkuma, kui tuli meelde, et ega see onn siin ainukene oluline asi ei ole. Aare on ju ka. Vaatasime kaarti, vaatasime onni asukohta ja läksime võtsime aarde peidikust. Logisime hiirvaikselt ja lahkusime järgmise onni otsingutele.
Aitäh peitjale, aare oli korras :)
Luurasime üht ja siis teistpidi. Seekord andis Martin edumaad, minu jaoks küll asjata. Otsime ja hakkasime juba nõutult kokalt sügama, kui kõige noorem geopeitur jalga puhkama hakkas ja käe õigesse kohta pistis. Leitud ja logitud. v: käepael, J: võtmehoidja. Ülivinge koht.
Siin lõppes meie tänane geopäev. Kahtlesime küll, kas koht on vaba, kuid otsustasime siiski vaatama minna ja see oli õige otsus. Kedagi polnud. Kui olime veerand tundi juba asjatanud, väntasid meie juurde kaks noorsandi ratastel, kes olid Viljandist siia sõitnud. Küsisid, kas lõkke äärde võib ja tahtsid oma võrkkiikedes ööbida. Lõpuks läksid lähedalolevat lõkkeplatsi vaatama, mis asus ca 500 m eemal ja kolisid sinna ümber. Eestlane tahab ikka omaette olla. :)
Aare oli igati korras.
Jäi leidmata, kubises mugudest. Rada ise mõnus, läbi kobraste kuningriigi.
See koht tundub väga populaarne olevat. Kui meie sinna jõudsime põles maja kõrval lõkkeplatsil juba ereda leegiga lõke ja kolm autotäit rahvast valmistus ühiseks grillimiseks. Tutvusime ilusa matkamajaga (onn oleks ebaõiglane öelda). Vihma hakkas sadama. Aare oligi esimeses arvatavas kohas. Mugud veidi segasid, kuid siis olid ametis oma lõkkega ja meie saime ilusasti ära logitud. Jätsin TB. Tänud uhket matkamaja tutvustamast.
Metsaonni juurde jõudsin kella 8 paiku. Logiraamatu järgi oli samal ööl siin üks perekond ööbinud aga hommikuks oli õnneks plats puhas. Tutvusin maja ja ümbrusega. Kripeldama jäi üks kruvidega kinni lastud salaruum majas. Aarde tuvastasin esimesest loogilisest kohast. Tänud!
Kiidame ka meie nii onni, mis oli tore nii seest, kui väljast ja tegelikult tuleb ka kasutajaid kiita. Kõik enamvähem korras ja terve. Kõik olid siit lahkunud ja kedagi ei saabunud. Saime rahulikult olla nii kaksi, kui aaret otsida. Ööbimine plaanis polnud, seega pimeda peale siia ei jäänud. Aga nüüd tean taas ühte kohta mida soovitada või kasutada
Carli ümbritsevast metsast uuesti kruusateele jõudes sain taas kiirema sammu üles võtta ning umbes 30-40 minuti pärast jõudsingi ilma suuremate ekstsessideta metsaonnini. Levi kadus vahepeal küll täitsa ära, aga õnneks oli mul pildistatud kaart ka telefonis ning rada kohale läks suht otse… Onni lähedusse jõudes võis juba eemalt kuulda häältekõma ning maja juurde saabudes nägingi selle kõrval seltskonda noori, kes mõnusalt lõkke ümber aega veetsid. Tervitasime ja et nad olid juba oma asjad peatseks lahkumiseks kokku jõudnud pakkida, sain lipsata maja ka seestpoolt uudistama. Veetsin majas hulga aega lootes, et ehk selle ajaga mu naabrid lahkuvad, aga ei - mõnus päikesepaiste ja lõbusad jutud hoidsid neid jätkuvalt lõkkekoha ümber :). Tegin siis asja neist veidi eemal ja mõtlesin välja, kus peidukas võiks olla… Ja siis saabus onni juurde silma järgi hinnates umbes 30 inimese suurune hulk rattureid, kes siin samuti peatuda otsustasid :D. Hakkasin juba arvama, et ei tule mul siin täna mingit leidu, aga et mul õnnestus kotist asjade otsimise käigus ka esimest kohta kobades konteineri klõbisevat heli kuulda, sain sõltumata rahvamassidest ikkagi märkamatult karbile näpud taha :). Väga lahe metsaonn, siin oleks tore ka endal ükskord ööbimist proovida, aitäh peitjatele näitamast.
Öö veetsime koos Läti geopeituriga. RMKle ja peitjale tänud!
GP1365/GC1606
Kuna oli juba pime, siis kusagile mujale ööbima minna polnud. Lootsime, et ehk on maja tühi, aga parklas ootas meid Jeep geocaching kleepsu ja "LV" numbrimärgiga. Astusime sisse, tutvustasime ennast ja hõivasime alumise korruse. Tuligi oli juba ilusti ahju all. Vahepeal logisime muuseas ka aarde. Kes magas pingil, kes laual, kõigile jätkus. Ja hommikul kell 5 oli äratus :) Aitäh!
Suurest matkamisest tahtis juba nälg silmanägemist ära võtta. Aga vedasime ennast kohale. Just nimelt olin kodus võtnud otsuse vastu, et see on õige koht keha kinnitamiseks. Uudistasime ümbrust, isegi ahi oli veel kergelt soe. Tundub väga popp koht olevat...isegi välisriigi külastajate seas. Nimed saime logiraamatusse kerge vaevaga kirja. Tänud!
Täitsa vägeva metsaonni leidsin eest. Tegin kohe tiiru ja uudistasin, et mis värk see on selline. Kui olin uuesti välja jõudnud, siis saabus sündmuskohale auto kahe muguga, kes tundsid huvi, et kui palju rahvast juba onnis on. Ütlesin, et pole kedagi ja mul pole ka kavatsust pikemalt jääda. Ilmselt aga miski minus reetis geopeituri, igatahes andis üks neist teada, et kui ma geopeituse aaret otsin, siis olen õiges kohas küll. Nemad ka aegajalt leidvat neid, mis sest et ei otsi, vahel lihtsalt juhtub mõni kätte. Täitsa huvitav vestlus oli. Kuna ka see aare neil juba leitud oli, siis ei pidanud oma otsinguid trikkidega varjama hakkama ja sain rahulikult karbi välja võtta ja ära logida. Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjatele.
Vägev metsaonn ööbimiseks.Aare tuli lihtsalt lagedale. Aitäh!
Täna oli tõeline Kairi päev. Ka selle aarde tõi tema kohe lagedale. Täname väga ilusat kohta tutvustamast!
Väga lahe koht. Käisime enne põhjalikke otsinguid majakese seestpoolt põhjalikult läbi, ise kaaludes erinevaid (kohati fantastilisi) ideid, kuidas seda kasutada saaks, alustades seal elamaasumisest sünnipäeva tähistamiseni välja. Kui lõpuks aardele hakkasime tähelepanu pöörama, siis pärast mitmendat tiiru ümber maja jäi ikkagi vaid üks koht järele, kus normaalsuuruses aaret peita saaks ning sealt ma aarde välja võtsingi. Aigar oli enne just teiselt poolt vaadanud, aga mitte midagi näinud. Tänud aarde eest.
Algselt lootsime onni ööbima jääda, aga suvisel laupäeva õhtul oli see algusest peale üsna lootusetu ettevõtmine. Tõdesime, et seltskond on meist ette jõudnud ja tulime tagasi lähedal asuva lõkkeplatsi juurde.
Hilistel öötundidel, kui lõkke ääres juba tükk aega istutud, grillitud ja matkaliste sõbra, jäägriga, juttu aetud tuli jube tung ikka midagi teha. Kuna maja poolt olid peohääled ammu vaibunud, varustasime ennast looduse jõudude vastu kõige vajalikuga ja läksimegi missioonile.
Maja seltskond õnneks magas, kuid ei hakanud ühtegi riski võtma, nii et ilma lampideta ja haudvaikuses askeldades hakkasime otsima. Mingi ime läbi õnnestus aare leida ja ära logida, kuigi pimedas tegi aardevalvur nõges oma tööd väga hästi. Panime kõik tagasi ja põgenesime.
Järgmisel hommikul käisime ja vaatasime koha valges üle ka. Väga uhke maja - ahi, pliit, isegi peldik majas sees. Tõsine luksus.
Tõhus seiklus, aitäh!
Lähenesime Soldatiküla poolt, hinges põlemas soov Saeveskile ööbima jääda. Sild oli värskelt korda tehtud, aga paraku oli maja hõivanud suurem peoseltskond ja sellest me ei soovinud osa saada. Suundusime tagasi ja leidsime peatuspaiga naabruses asuval telkimisplatsil.
Koht oli väga kaunis ja heas korras, ka puid jätkus ja ühtlasi avastasime, et pakukirvele lisaks on tekitatud löömispakud, mis muutis puude lõhkumise peaaegu võimalikuks. Ühtlasi avastasime, et pika kuivaperioodi järel kõlbab ka täiesti suvaline metsast leitud kraam väga hästi põletamiseks, näita ainult tikku. Panime siis telgi püsti (pean häbiga tunnistama, et minu jaoks selle aasta esimene telkimine), tegime tuld, grillisime ja nautisime õhtut.
Mingi aeg pärast pimeduse saabumist avastasime, et onni poolt kostnud peokära on vaibunud ja sündis plaan teha üks tõeline luureoperatsioon. Varustasime endid karude tõrjeks pipragaasi ja teleskoop-rattavõtmega ja hiilisime onni juurde. Akna taga "tot-tot-tot" ei teinud, lampe ei süüdanud ja omavahel suhtlesime käemärkide abil. Saimegi aarde leitud ja logitud kellelegi vahele jäämata.
Hommikul ärkasime korilaste dessandi peale. Väike molutamine ja hommikueine ning suundusime tagasi onni juurde, et see ka päevavalgel üle vaadata. Peoseltskond oli lahkunud ja kõik üllatavalt ilusti ära koristanud. Majake ise oli ka selline, et kõlbaks täitsa elada. Jätsime kohaga hüvasti ja suundusime järgmiste aarete poole. Aitäh peitjatele, nüüd on teada, kuhu siinkandis olles tasub ööbima tulla.
DCCCXCIV. Aare juhatas otse metsamaja juurde. Maja, mis küll suur ja heas korras, kuid siiski must ja räpane. Meil seda matkakultuuri ikka ei ole, et enda järel ka harja ja lapiga üle käia, kahju! Sild remondis, autoga üle ei saa!
Geopäeva viimane.Onni sai takseeritud nii seest kui väljast,viimaks jäi ka aare näppu.Tänud juhatamast,onn on vägev.
Aare turvalises kohas.Koht iseenesest tuttav mõned aastad tagasi.matkajate meelispaik-ka talveperioodil :)
Suurepärane koht matkalistele ööbimiseks kus saab olla eemal linnakärast ja tsivilisatsioonist (Elisa mobiililevi täitsa 0 ):).Magama minnes soovitan siiski kõigil toidukotid ära peita või lae alla panna kust närilised neid kätte ei saaks.Meie siiski unustasime oma präänikud lauale ja saime selle eest öösel kaasa elada hiirte rottide jalkale - hokile ;).Kuna ööbimiskoht ja aare olid samas kandis siis sai ka see üles otsitud.Tänud!!!
Maja moodi onn oli tühi ja otsida sai segamatult. Kodune ennustus karbi asukoha kohta läks täppi. Aare ise korras.
Kohale jõudes oli bussitäis mugusid parajasti lahkumas, jättes meile soojaks köetud ahju ja pliidi.
Onn on vägev, ja oligi tuba soe, kütsime seal meiegi, sõime ja leidsime aarde, tänud! Kellel on kaltsuvaipu pinkidele kodus üle, tekke, suurt supipotti, lauamänge, juturaamatuid, majja võib kõike viia.... Mõnus puhkekoht, sild on täitsa katki!
Siin avaldas muljet maja, kus on tõepoolest võimalik öö veeta, ainult eluks ja magamiseks vajalik on vaja ise kaasa võtta. Täname siia juhatamast!
Carl Roberti juurest otse tulles jäi katkine sild ette alles peale aaret. Kuigi, kui meie maandusime, mõlgutas üks džiibimees teisel pool tõsimeeli ületamisplaani. Siiski asjaks ei läinud. Nii uhket onni polnud ammu näinud. Aare tuli muu tegevuse juues kuidagi lisandina. Aga korras ta oli ja peitjaile tänu ikkagi!
Jätsime auto silla äärde ja jalutasime kohale, vaatasime majakese üle. Kui mina hakkasin uurima kus see aare siis võiks olla, sõitis meist jalgrattur mööda, selgus, et see on Leo töökaaslane. Kui nad lobisetud said siis sain otsimist jätkata. Leitud, evej.
Onni juures oleva sillaga tegi suurvesi 1:0
Ootamatult on tekkinud Saeveski metsaonnini viivale teele telliskivimärk. See siis takistab sissesõitu Metsavendade aarde või Kabelimäe lõkkekoha poolt lähenedes. Miks see nii on, seda selgitab [silmsirkli] logi... Sild katki... Head jalutamist!
Leitud, ootas oma pesas. Aare puhas, kuiv ja korras. V: auto J: kreemitestrid Aitäh! NB! Aardele kõige lähem sillake on ära vajunud, jalgsi saab üle, autoga mitte. Jälgige ja uskuge liiklusmärke!
Peale veidi jahedat ööbimist hästivarustatud onnis tuli hommikul valges ka aare välja. Korras, EVEJ.
Oleme seda aaret mitu korda piilumas käinud. Iga kord oli kedagi platsis. Täna siis saime lõõgile. Kiire leid. EVEJ
Ükskord olnud talveaeg ja vähese lume tõttu pääsenud rahvas kerge vaevaga mõisa metsa vargile. Metsavahil olnud raske kõigi järele valvata ja vargaid kätte saada. Sel ajal olnud "Postimehes" lühike teade, et Riia loomaaiast üks orangutang ära põgenenud. Rahva hirmutamiseks ja et inimesed omapead ei julgeks metsa minna jutustanud Ado, et "rangutang" Saeveski metsades ümber hulkuvat. Et asi tõesem tunduks pannud ta endale imeliku torbiku pähe, pikad palakad ümber ja kõndinud kõrgetel karkudel metsas puude vahel ringi, kui keegi olnud kaugelt nägemas. Naaberkülas olnud üks hobune ära kärvand. Ado võtnud hobuseliha, kasukanaha tükke ja veriseid räbalaid ning riputanud need metsa laiali. Ise teinud jutu välja, et "rangutang" olevat ühe inimese ära murdnud. Inimesed olnudki nüüd hirmu täis ega julgenud üksikult metsa minna. Saki saunamees Tõnis Kukk pole julgenud oma saunaski magada. Saeveski metsavahil seevastu olnud nüüd muretu elu. Vot nii on lood.
Tegelikult oli plaanis seekordsel georetkel minna avastama idaosariikide varandusi. Väljasõit aga venis ja nii jäin pimeda kätte kuskil Vändra kandis. Ööbimiskohta otsides tuli meelde suvel muguuputuse tõttu leidmata jäänud aare. Sõitsin kohale. Huvitav, ahi oli soe nagu oleks pererahvas just äsja lahkunud. Seadsin ennast teise korruse presidendi sviidis sisse. Tõesti hea koht, kus vaikust ja rahu nautida. Tänud öömaja eest. Aare oli ka muidugi korras. EV J: auto.
Sai isegi magatud aarde juures ! Tänud !
Leitud ja logitud. Aare korras, samuti ka metsaonn. EVEJ