Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Orjaku linnuvaatlustorn valmis 2000.aastal ja on siiani Eesti üks suurimaid linnuvaatlustorne. Kevadel ja sügisel võib tornist vaadelda tuhandeid rändlinde, kes peatuvad puhkama Käina lahel. Tornist avanevad ka suurepärased vaated nii Orjaku sadamale kui Käina lahele. Tähelepanu pälvib kindlasti raagus puudega laid, mille on vallutanud kormoranid. Oma väljaheidetega on nad saarel kõik elusa hävitanud.
Torni alumise korruse õpitoas on näitus Käina lahe elust ning saab laenutada binoklit.
Aare on peidetud merepinnast 19m kõrgusele ja on kättesaadav ööpäevaringselt.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (6), ilus_vaade (6), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC2YFV1
Logiteadete statistika: 216 (81,5%) 49 12 7 2 1 0 Kokku: 287
Leidsime aarde täiesti kogemata, seisis teine meie jalge ees maas ja vaatas meile nukralt otsa. Me ei olnud veel saanud ühtegi äppi ega veebilehte lahti võtta. Kuhu ta päriselt käib, ei tea, kuid panime aarde nii loigilisse kohta, et mine ja võta ainult. Vähetõenäoline, et aare muru peal peab olema...
Ja nii kohe küsingi: Kuhu te logite seda aaret? Tegelikult ongi kõige toredam enda peidetud aaret otsida. Seal, kus ta olema pidi, ei olnud. Varemleidnutele kohaselt võtsin isegi maa-ameti kaardi lahti, et kuhu see siis näitab, et nad sealt leiavad. No ei olnud seal ka! Tegelikult näitab maa-amet veidi valesti. Pool on õige, aga nurk vale. Ilmselt see taevast pildistamise eripära, sest koordinaat näitas jätkuvalt õigesse kohta.
Komplekteerisin siis uue karbi. Seekord koos pliiatsiga. Näis, kaua see seal kestab. XYZ0 või mis iganes generatsioonil nutitelefon on, et aardeid otsida, aga euro maksvat pastakat ei ole. Nii on.
Aga vaade on jätkuvalt kena ja uusarendus käib Orjakus täiel rinnal.
Laua otsa ei ole vaja ronida!!
Mõtlesin, et olen kõva ja asusin kohe otsima. Kui ring tühjade pihkudega ära tehtud, otsustasin maaaameti kaarti vaadata. Siis tuli kiire leid. Aitäh siia juhatamast, ilus vaade.
Millalgi varem plaanisin päev varem, reedel, kusagil Haapsalu ümbruses aardetäppe värvida, aga siis jäi silma laupäevane sündmus Hiiumaal. Nii et päris kiirelt sai teha muudatus, seda enam, et siin saarel olen ma alles kolmandat korda. Geocachingu raames alles teist korda ja leitud varasemalt, kõigest 10 aaret. Nüüd siis idee veidi rohkem leida. Hommikul kella kolmest äratus ja koju tagasi jõudsin alles järgmise päeva esimeseks tunniks. Oli äge seiklus, ja rohkelt uute paikade avastamist. Torne ma natuke kardan, ei ole nendest ehitistest aarde otsimisega eriti vedanud. Kas ei leia, või kuulub üüratu aeg. Tänud peitjale aarde eest.
Otsisin siit ja sealt ja ei miskit. Siis tuli terve parv mugulasi. Ehk teine kord.
Näituse vaatamiseks oli aeg juba liiga hiline, aga torn oli kena ja aare ka täitsa omal kohal. Tänud peitjale!
Kiire leid. On siin varem muguna käidud, nüüd siis nägijana ka külastus kirjas. Täname.
Paras tsirkus oli selle aardega. Vihma sadas ja Hiiumaal olid kõik vaatamisväärsused läbi käidud. Laste lõbustamiseks mõtlesime veel mõnes linnutornis käia ja sombust rannikut. Ühesõnaga siia jõudsime kenasti kohale, vaatasime lehelt raskusastmeid ja vihjeid, piidlesime Maa-Ameti kaarti. Kuidagi pentsik oli, aga aarde leidsime kiiresti üles. Pärast avastasin, et ma olin kogu selle aja uurinud Vaatetorni aarde kirjeldust. Ühesõnaga üks torn kõik ja ka udud jõuavad vahel sihile.
Vahva torn ja tore koht! Aitäh peitmast!
Noorgeopeiturid olid agarad mudasilda vaatama. Aga suur oli pettumus kui selgus, et see pole mitte mudast valmistatud sild kõrvalolevale kormoranide saarele, vaid hoopis muda kaevandamiseks ehitatud paadisild.
Mõnus päiksetõusu jalutus ja ilusad vaated tornist. Nii tore, et sai suisa kahe tunni jooksul kaks korda käidud ;). Vahva aare, aitäh peitjale!
Tore torn ja ilus vaade. Luige parv lahel ja kormoranid õhus, on mida vaadata. Aare ka asjalik. Aitäh peitjale!
Kiire leid, 8 aastat tagasi olime vist geopimedad, seekord mitte. Toredad vaated. Tänud aarde eest!
Jah, vist isegi kaks laidu on juba katnud oma väljaheidetega.
Allolevas hoones on ilus fotonäitus ja kuigi hoone avatakse alles kell 11:00, siis nüüd joosti mulle rajal vastu ja avati hoone juba kell 09:00.
Tuttav koht. Kiire leid. Vaatasime näitusmüügi ka üle. Tänud!
Osadele meist tundus hea mõte siia Vaatetorni juurest jala tulla. Rohi oli kohati kõrgem kui lapsed ja teekonna teine pool just eriti nauditav polnud, aga kohale me jõudsime. Evertil ronis pärast kaela peal ka üks puuk, õnneks saime kiirelt jaole.
Torn aga on jätkuvalt äge ja seekord saime kuue aasta taguse võla kiirelt kustutatud. Ilmselt ei julgenud tookord küllaltki roheliste geopeituritena õiget kohta näppima minna, seekord oli ka vihje peal, mida eelmisest korrast ei mäleta. Tänud!
Seda torni olin 5 aastat tagasi juba külastanud. Tookord sai imevigureid tehtud, et karbini jõuda kuid see oli oma pesast kuhugi kõrvale liikunud ja jäi leidmata. Täna uuesti siin ja rõõm oli suur kui avastasin, et vanainimestele on logimine tunduvalt sõbralikumaks tehtud. Tänan.
Täna oli praamini pisut aega ja tulime linnutorni kaema. Üks seltskond lahkus, saime karbi kätte, siis tuli teine ja pidime ootama. Aga läksid nemadki..
Väike õhtune georing, kuhu võtsime ka mõned mugud kaasa - hiljem selgus, et pole nad nii mugud midagi - nii mõnigi on varemgi aardeid otsima sattunud.
Päris suur ja uhke torn, siia pole varem sattunudki. Nii kiirelt pole me ühestki vaatlustornist aaret üles leidnud kui siit. Vaatasime ümbruskonna üle ja jätkasime teekonda. Aitäh peitjale!
Nautisime vaateid. Ilusamaid ja koledamaid. Aitäh peitjale!
Palju aastaid tagasi käidud koht. Nüüd uus põhjus. Koht on ilus tõesti. Tänud siia taas kutsumast ????????????
Vaated olid ägedad, torn ise kahjuks erakordselt kole. Sobival momendil jooksin peaga vastu aaret - ka pime kana leiab tera.
Tornis käidud - sai vaateid nautida ja kormorane jälgida. Aare leitud ja nimi logiraamatus kirjas. Aitäh siia kutsumast :)
Jalgratturid seadsid end just torni juurest minema ja saime rahulikult uudistada. Kiire leid, aitäh.
Aastal 2016 tegin siin eduka mitteleiu. Täna siis vaatasin, et aare korras ja enne mandrile sõitu tahtsin veel selle vigade paranduse ära teha. Alguses otsisin siis seda eelmine kord leitud tühja kohta, samal ajal tundsin üha suuremat muret oma mälu pärast. Lõpuks kui mõtte vabaks lasksin ja mujalt ka otsisin, tuli ka leid kiirelt. Hiljem logisid lugedes selgus, et vahepeal lausa arhiivis olnud. Koht on lahe, tänud peitjatele, et aarde ikka tagasi ellu äratasite. Nüüd sai ta üleeile oma 10 aasta sünnipäeva pidada.
Väga hea vaatega torn. Kormoraanide saari on seal lausa kaks, kuid õnneks mingid puud siiski veel elavad suuremal saarel.. kohe huvi tekkis, et mis puud. Kuid ka saarele lähemal olevalt paadisillalt tegelikku selgust ei saanud, kuid spetsiifilist Sorgu saarelt tuttavat kormoraanide lagastamise lõhna küll.
Tänan peitmast.
Kohe näha, et algajad. Meie matkapaunas ei olnud pliiatsit ja aardes puudus see samuti, seega tuli koju pliiatsi järgi sõita.
Parkimisplatsile jõudes parkis seal juba üks Läti numbrimärgiga auto. Jätsime oma neljarattalise ka sinna ja jalutasime tornini. Tornis olid lisaks lätlastele veel kaks jalgrattamatkurit, kes tegelesid linnuvaatlusega. Selleks, et viisakalt distantsi hoida, pidime kohe liikuma torni teise serva ja tänu sellele märkasime ka aaret kohe. Kui kõik kõrvalised isikud olid tornist lahkunud, saime rahulikult logi kirja panna. Raskusastmed on selgelt ülehinnatud. Mina pakuks maastik 2 ja peidukoht 1.
Siin tornis me tegelikult juba eile õhtul käisime. Aaret otsisime ka, aga ei leidnud lihtsalt. Häbi ka on? Jaa, kogemust arvestades, mul ikka oli küll pärast :o) Mugufaktor võib küll segavaks osutuda logimisel, kuid otsimisel pole tõesti ühtegi vabandust mitteleiuks. Üks parimaid vaatega kohti kogu Hiiumaal, aitäh juhatamast ja aitäh lollitamast :o)
Aardele lähenedes nägime üllatavalt suures tornis ees inimesi. "Nojah, jälle tuleb oodata mugude järgi!" käis peast läbi. Üpriski meie saabudes otsustasid nad aga minema hakata ning nii sai aare tõesti oma 1.0 peidukast välja võetud. Mõni hetk vaate nautimist ja juba kostuski järgmise seltskonna jutuvada. Tundub, et popp koht. Aitäh!
Tore koht aga linnuvaene aeg praegu. Aitäh vaatama kutsumast!
Täna oli väga põnev, hommikune aeg ja linnud olid aktiivsed. Kadakates sädistasid tuhanded linnud, kes meie saabudes taevasse tõusid, moodustasid suure kera ning lendasid sünkroonis ümber torni. Nende liiki meil määrata ei õnnestunud. Kormoranid istusid nii Orjaku muulil kui ka Käina lahe saarel puude otsas ning lendasid vahepeal üle meie peade. Mina leidis aarde seni, kui ülejäänud linde jälgisid ja pildistasid.
Aitäh siia kutsumast, tänud aarde eest!
Hiiumaa 3.päev. Ma olen Silveriga seda aaret mõned aastad tagasi otsinud, kuid siis hindasime 19 m kõrgust valesti? Täna oli väga põnev, hommikune aeg ja linnud olid aktiivsed.Kadakates sädistasid tuhanded linnud, kes meie saabudes taevasse tõusid, moodustasid suure kera ning lendasid sünkroonis ümber torni. Nende liiki meil määrata ei õnnestunud. Kormoranid istusid nii Orjaku muulil kui ka Käina lahe saarel puude otsas ning lendasid vahepeal üle meie peade. Lauri leidis aarde seni, kui ülejäänud linde jälgisid ja pildistasid.
Aitäh siia kutsumast, tänud aarde eest!
Siin tornis olin varem käinud. Ei mäleta praegu, kas tol korral ei leidnud või lausa ei otsinudki. Hea teostus, aitäh!
Kaunis vaade oli, aare ka leitud :)
Nautisime vaadet ja vahepeal sai nimed ka kirja pandud.Aitäh!
Kena kiire leid ja õnneks jäi veel aega ja isu veel loodustki nautida siin tornis. Tänud!
Kuna jõudsime torni koos võõraste mugudega, otsisime ainult silmadega. Muigasime kui aarde üles leidsime ja panime logi kirja. Aitäh!
Kunagi ammustel aegadel olin ka siin käinud otsimas,kuid jäin leiuta.Seekord käis kõik kiirelt,tore lahendus.Aitüma
Selles paigas olin teist korda. Üpris suur valmisolek oli otsima hakkamiseks, aga mingit suurt otsingut ei jõudnud alustadagi, kui juba oli aare käes ning kleeps raamatusse kleebitud.
Kirusime endid ka, et ühtki suurendavat seadet kaasa ei võtnud. Oleks olnud huvitav visata surnud saartele täpsem pilk peale.
Aitäh!
See on traditsioon juba siin käia aaret otsimas. Oleme seda juba õige mitu aastat teinud, oma mälu järgi, ja alati tühjade kätega jäänud. Seega ootused olid kõrged. Tulemus valmistas isegi veidi pettumust, kuna GP kleeps paistis kaugele silma. Samuti oli aare veidi teisi koha peal, kui viimati seda otsides, kuna tookord näitasid varemleidnud meile asukoha kätte ning seal teda siis polnud. No mis seal ikka, ülesse ta leidsime ja nimed kirja saime. Iseenesest natuke kahjugi, et enam pole seda linnutorni aaret vaja otsida. Aitäh!
Jõudsime teisipäeval kell 22 Hiiumaale ning eesmärgiks oli kolmapäeva õhtuks saada leituks kõik ilma paadita leitavad aarded, mis ka reaalselt alles on. 1/11
Antud aare oli üks kahest, mille võtsime enne telkima jäämist Tirbisääre RMK platsile. Üks lahedamaid linnutorne, kus olen käinud. Õnneks õhtul enam kedagi linde vaatamas polnud ning saime rahus otsida. Ei oodanud, et 1.0 aare kohe sedasi peidetud on, otsisime ikka standardsetest torni peidukatest. Aitäh siia juhatamast, oli huvitav ja tore.
Ilus torn, kus Hiiumaa esimene peatus teha. Algselt hakkasime elu enda jaoks keerulisemaks tegema, aga kui raskusastmeid lugesime, tuli leid kohe. Aitäh!
Selles tornis on ikka elu jooksul korduvalt käidud. Küll enne geopeitusega tutvumist kui ka peale seda - aga aardeleiuni jõudsime alles täna. Ja seekord käis asi küll äärmiselt kiirelt ja lihtsalt :) Lisaks aardeleiule uudistasime Kormoronide poolt kujundatud laiukesi ja suundusime peagi järgmise torni poole :)
Väga mõnus, et see aare taastati. Siin käisin mõni aasta tagasi, kui siis aaret siin lahti polnud. Lisaks lindude vaatlemisele sain siin oma mobiili laadida, jalgrattaga mitmepäevane geotuur ikka ruunas mu akutagavara korralikult. Aga tõesti on hea meel, et see väärikas koht oma aarde tagasi sai. Suured tänud!
Binokli olemasolu õigustas end taas, sest linnud said igal juhul väga hästi nähtud. Aare ennast õnneks samuti kaua ei peitnud. Aitäh!
Eelmine aasta torni külastades oli aare kaduma läinud. See aasta oli aga mida logida ja seda ka tegime! Tõesti väga turistisõbralik aare. Suur aitäh peitjale!
Selles tornis käime igal aastal ikka mitu korda. Ka aaret üsna mitmel korral, kuigi pigem laisalt, otsinud. Nüüd siis lõpuks nimed kirjas.
Mina mäletan, et siin on lausa kahel korral käidud linde vaatlemas. Aaret siis mitte kuidagi ei õnnestunud leida. No täitsa saamatud!
Ega nüüdki kui aare lausa tõtt vaatas ja juba lahelt nähtav on, ei suutnud ma kohe oma pilku õigele objektile fokusseerida. Õnneks on meil tiimis kotkasilm-Peeter.
Meie täname!
Aastaid tagasi jäi tookordne lahendus leidmata, nüüdne oli jälle niihästi leitav, et andis samuti natuka aega otsida
Aare on taastatud ja ootab taas otsijaid. Tehtud sai pisut inimsõbralikumaks ja turistisõbralikumaks. Ka raskusastmed muutusid lihtsamaks.
Soovime aarde arhiveerimist. Ei püsi praegune lahendus, karp kipub tuult tiibadesse võtma. Täname kõiki otsijaid ja vabandame viimaste mitteleidnute ees, et linnuke kirja saamata jäi. Loodame, et nautisite kauneid vaateid ja meeleolukat otsimist. Piirkond kindlasti ilma aardeta ei jää. Mingid mõtted on olemas ja kui meist ette ei jõuta, siis selle tühja augu ka täidame. Täname veelkord. Aitähh!
Sai ka laua peale ronitud, sest katki on vaid pingiosa, aga isegi nii kõrgel seda ei olnud. Iseküsimus on muidugi, kus kõrgel see 19 meetrit merepinnast tegelikult on :)
Ei leidnud sedagi, kus karp oleks võinud olla. Peidukohti seal natuke vähem kui miljon.
Käisin Käinas söömas ja muud pätti tegemas ning sõitsin edasi Kassarile. See linnutorn meeldis mulle kohe väga, sest seal sai telefoni laadida :) Aaret on vist kahjuks kadunud, sest suutsin leida väga loogilisest kohast ainult ühe torni külge kinnitatud magneti. Tegin torni all ka tiiru, lootes alla lennanud aaret leida, aga lahkusin tühjade kätega.
Siiakanti sattusime Roheliste Rattaretkega. Teise päeva ööbimispaik oli Orjaku sadamas. Ja kuna mina sõitsin teisel päeval lühemat rada pidi, siis jõudsime laagriplatsile varakult ja tulime aaret otsima, mida me aga õhtul kahjuks ei leidnud. Saime tornis maobiili laadida. Kolmanda päeva hommikul enne lahkumist arvasid varemleidnud Airi ja Margus, et läheme otsime selle aarde ikka üles. Tornis leidsime eest veel ühed geopeiturid, kes selle aarde lõpuks üles leidsid. Saime nimed kirja, pildit tehtud. Ja tänu Margusele sai aare õigesse kohta tagasi pandud. Aitäh, vahva koht!
Tegime küll igasuguseid trikke, aga seda trikki, mida aarde kättesaamiseks oli vaja teha, me ei proovinud. See muidugi selgus hiljem ühe peituri märkusest. Eks Hiiumaad on ikka põhjust külastada ja jääb järgmiseks-julgemaks korraks.
Ei leidnud, ehk on karp jälle jalutama läinud? Kindlasti proovin mingi aeg uuesti.
Eelmine kord sai siin ikka mõnusalt aega viidetud aga mida polnud seda polnud. Seekord oli karp olemas ja leid tuli kiirelt. Täname!
Leitud. Kuna esimene kord seda seal polnud siis teise korraga tuli leid kiiresti.
Karp oli tõesti koos varaste rändlindudega rändama läinud. Panime siis jällegi uue. Hetkel vaade lumine ja jäine. Kadakad lume all longu vajunud. Aga tee on ilusti lahti lükatud. Mõnusaid talviseid vaateid!
Püüame lähima kuu jooksul asja üle vaadata. Kuna konteiner on varemgi oma peidupaigast veidi eemal olnud (nii mõnikümmend cm), siis hetkel kättesaamatuks veel ei muuda.
Sai vaadatud nii siit kui sealt, kuid leidsin ainult tõenäolise peidupaiga. Saatsin omanikule teate pildiga.
Pärast seda, kui mugud lahkusid, püüdsin aaret leida. Ei tea kas pilk ei püüdnud õiget kohta kinni, või lihtsalt ei ulatanud kõiki kohti kontrollida, kuid leidmata ta seekord jäi.
Kassari esimene aare. Valmistusime põhjalikuks pikemaajaliseks ajaviitmiseks. Õnneks on koht ilus ja miljonivaatega ja ühtegi mugu ka segamas polnud. Sai ikka omajagu seal võimeldud ja muid trikke tehtud, kuni kaaslane lõpuks õige asja avastas. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Kiiresti ei leidnud. Aeglaselt ei raatsinud aega raisata, Hiiumaa on aardeid täis.
Päeva esimene peatus. Aare oli ilusti hooldatud, mis nii viga leida. Koht oli ka vahva, polnudki varem sellist asja näinud, et torn üritab majaga paarituda:) Aitäh peitjale.
Aare oli oma õigest asukohast nihkunud 20cm kuid siiski oli kõik tiptop korras.
no otsisime ikka siit ja sealt isegi vihjekõnest polnud abi ja mugud ei teinud samuti otsimist lihtsamaks.
Tulime siia, imetlesime torni ja vaadet. Otsustasin seekord valesid kohti mitte poleerida ja kohe õigest kohast alustada. Mõeldud tehtud! Kohe jäi ka aarde kinnituskoht silma, aga mida polnud see oli konteiner. Kuna koht oli ilmselge peidupaik, siis ei näinud mõtet edasi otsida. Mis teha, logida polnud kusagile. :(
Tuul kandis sõna, et karp on muteerunud. Tiivad selga kasvatanud ja oma pesast minema kaapinud. Lähipäevil kaeme perra.
Eelmisel korral (umbes kuu tagasi) sattusime siin kokku teiste geopeoturitega, kes aarde varasemalt kirja olevat saanud. Aitasid ka nemad otsida, aga ei leidnud. Ka seekord uuesti uudistades jäi aare peitu. Kurb.
Teine otsimiskord tõi tulemuse. Esimesel korral otsisime suurema seltskonnaga, aga see leidu ei toonud. Teisel korral ei tahtnud Mikk kuidagi enam autost välja tulla, aga õnneks ikka veenmise peale ronis ta uuesti torni. Ei läinudki palju aega, kui veel mõned kobamata kohad läbi sai uuritud ja aardesse logi kirja. Hea et torn selline kindel oli, ehkki peopesad on ka logi kirjutades higiseks tõmbunud. Aitäh!
Katse nr.2. Ka siin sai Hiiumaa avastamise reisil käidud kaks korda, kuid peab tõdema, et hästi peidetud. Ei aidanud ka geokõne. Tuleb uuesti tulla. Igatahes tänud peitjale.
Vaadates raskusastmeid, siis pingutasin otsingutega üle ja sinna kulus mõttetult palju aega. Kui olin juba loobumas, siis lihtsalt, seal ta oli ja ootas logimist.
Pidime seal kaks korda käima, sest esimesel korral olid mugud torni vallutanud. Teisel korral saime aarde koostööna kätte. Väga omapärane torn- maja kohale ehitatud.
Kohale jõudes oli rahvast rohkem, eks me siis istusime maha ja asusime infot lugema. Lahkus vaid 1 inimene ja kaua ei jaksanud oodata. Käisime vahepeal tiiru ära ja tagasi tulles oli plats puhas. Saime kaua otsida enne kui abivahend tuvastas asukoha, mis järel koostööna saime ka logima asuda.
Päeva viimane aardeotsing ja esimene mitteleid. Veidi varem just rõõmustasime, et 100% täna ette võetud aaretest oleme ka üles leidnud. Siin toodi meid ikka maa peale tagasi. Enne küll saime omajagu aega katusealust uurida. Õnneks on see üks nendest kohtadest, kuhu on tore aeg-ajalt uuesti tulla, seega pole hullu, proovime uuesti :)
Minu lemmikaare täna, nii vahva koht. Kuulasime kormoranide kisa, vaatlesime nende hävitustööd ja siis puksisime aaret. Aitäh!
Linnutorn jäi kolmandaks järjestikuseks ilusaid vaateid pakkuvaks aardekohaks meie sõidul ning torn ise koos oma alumise korrusega oli seejuures veel täiesti omaette vaatamisväärsus. Selle kormoranide saare aga suutsin ikkagi kuidagi ära nägemata jätta (ärge küsige, ma ei tea :D), eks järgmisel reisil teeb siis Orjakusse uue põike... Aardest endast leidsime üles vaid märja logiraamatu, konteinerit paistis, et oli kellelgi teisel peale peiturite vaja läinud… Peitjate loal sättisime aardele uue karbi ja föönisime logi küpsiskuivaks, ehk nüüd jälle mingi aja peab :).
Selle aardega läks ikka aega. Logiraamatu leidsime küll kiirelt, see oli aga oma minigripiga lihtsalt surutud ühe kaabli vahele. Karpi polnud kusagil näha. Leidsime ka õige koha, kus oleks pidanud olema, kuid seal oli tühjus. Suundusime siis autosse uut karpi vaatama ja logirulli kuivatama. Tagasi viies oli muidugi linnuvaatleja torni hõivanud ja pidin ikka päris jupp aega passima enne kui sain karbi tagasi panna. Tundub küll, et see on natuke liiga suur sinna ja võis jääda liiga nähtav, niiet omaniku hoolitsev käsi võiks selle üle ikkagi vaadata.
Logiraamatu leidsime üsna ruttu, aga aardekarpi ei paistnud mitte kuskilt... Aitäh aarde eest!
Karp oli vehkat teinud, leidsime ainult niiske logirulli minigrip kotis. Panime uue konteineri ja aarde õigesse kohta tagasi.
Sai seda torni poleeritud, kuid ilma asjata (ei tea, kas lumi segas või oli geopimedus kallal). Metsnots oli kõrval padrikus ka juba päris kärsitu.
Kahjuks olid linnud enamus soojale maale lennanud. Nägime vaid "kormoranide saart". Tulevikus tahaks tagasi tulla ajal mil ikka linde näha-kuulda saaks. Tänud peitjale ilusa vaate eest!
Orjakult tulles hakkas linnutorn kaugelt silma. Olime kursis, et ~30% siinse aarde otsijatest on lahkunud leiuta, kuid proovida tasus. Linde paistis kõikjal, kuid ilma binoklita neid määrata ei osanud. Kui olime nautinud ja ülespildistanud imelisi vaateid, asusime aardeotsingule. Tegime erinevaid võimlemisharjutusi ja tserkuse atraktsioone, kuid midagi silma ei hakanud. Siis arvas Silver, et tuleks aarde asukoha kõrgus välja mõõta. Nutitelefoni aku oli tühi ja meil ei olnud täpselt meeles kas 17 või 19 m, kas merepinnast või maapinnast? 19 m kõrge see torn ei olnud, seega merepinnast, kuid meie GPS suunas siis maa alla! Ma olin nõus loobuma otsingutest, kuid Silver soovitas proovida veel teisi võimlemisharjutusi ja turnimisvõtteid. Võtsime appi isegi kohaliku (konteinerimõõtu) prügikasti, kuid jäime pimedateks. Kui olime kõik asjad pannud tagasi oma kohtadele ja ratta selga istunud, kimas kohale üks paar mootorratastel. Meile paistsid nad geopeiturite moodi, kuid kui nad oma kaamerad ja binoklid välja võtsid, saime aru, et linnuvaatlejad.
Nalja, trenni ja elamusi jätkus küllaga. Aitäh siia kutsumast ja tänud trenni eest (mida me vabatahtlikult muudes oludes teinud poleks)!
Kaks korda siin varem käinud. Seekord tulime Carolysilt saadud vihjega ja oli ainult kohale minemise vaev. Aitäh, ilus koht!
Jõudsime esimestena kohale ja jõudsin laua peal seistes vaadata, et minul jääb 8 m puudu. Siis saabusid üksteise järel mugud.
No siin sai igasuguseid jõu ja ilu numbreid tehtud, kuid siiski jäi leidmata. Väga ilus vaade. Tänud peitjale, koha tutvustamise eest. Eks järgmine kord uuesti.
Kunagi ammu olin seda juba mitteleidnud ja nüüd mõtlesin, et üritan jällegi. Algul juba ka õnnestus. Vahtisime kõik võimalikud paigad läbi aga topsi silma ei jäänud. Seejärel läksime autosse ja ootasime, kuni saabunud mugud oma toimetused lõpetavad ja ära lähevad. See võttis aega kuni pimedani - seni sai kaloreid manustatud. Pimedas taskulampidega ukerdasime seal miski pool tundi enne kui karp igati loogilisest kohast silma jäi. Tänud! Mõnus ülemõtleja olin selle aarde osas. Pimeduse hõlmas viskasin vaikselt telgi kadakate äärde püsti ja põgenesin hommikuses kastes enne kui keegi mind märkas :).
Selle aarde otsingul oli palju segajaid. Tundub, et see linnutorn on päris menukas atraksioon. Lõpuks saime ikka logitud.
Linnud said üle loetud. Aare jäi endiselt peitu. Pole hullu, sest torni külastan niikuinii tulevikus kindlasti.
Jaanipäeva paiku seiklesime mööda Hiiumaad päris korralikult. Arvan, et linnutornis käisime 4-5 korda. Ka abilistele sai helistatud ning juhiseid palutud, kuid aare jäi peitu. Täna võtsime kaasa pisikese abivahendi ning wola, aare leitud, logitud. Au ja kiitus peitjale! See on meie poolt kõige kauem otsitud aare!
Ilmselt ei olnud meie lend piisavalt kõrge, kuid seda kuidas aaret oli igalt poolt otsitud oli silmaga näha - ehk polnud seal siis elektriseadet, mida näpitud ei olnud! Aga põhjust tagasi minna ja uuesti otsida, vaade imeline!
Andreas leidis tänu oma pikkusele :) seekord siis logi kirjas.
Tulime paadiga merelt ja mõtlesime selle võtta. Enne otsimise algust oli pilk juba suunatud õigesse kohta. Koht vana tuttav mille vaatest ei väsi iial. Eemalolev fotograaf teadis hetkeolukorda edasi kanda, et uuel kormoranisaarel (Heleni arvates esialgu Kormomani ja korpomani :) ) viibis kaks merikotkast.
2 autot parklas küll olid, aga torn oli tühi. Natuke vaatamist ja juba karbike paistiski. Olin valmistunud pikemaks otsinguks, kuid üllatavalt lihtsalt tuli. Peitja oli muidugi oma kontrollkäigul kipakalt tagasi ka pannud. Pliiatsit ei puutunud!
Vastu tulles otsijate soovidele, omanikupoolne järelevalve teostatud - Olemas. Palun pliiatsit mitte minigrippi panna!
Neli korda käisime otsimas. Ronisime isegi katuseni välja. Paraku jäigi aare leidmata. Tekkis küsimus, kas aare on veel olemas.
Nejas ja viimane Hiiumaa päeva hommik algas väga väsinult. Oma roll oli selles nii eelmiste päevade pikkades matkades kui ka ööbimiskoha valikus. Ööbimiskohas märkasime esmalt, et voodid olid täiesti tegemata. Nördinult toppisime tekki ja patja oma püüride sisse. Pesema minnes avastasime, et soe vesi puudub ja külma vee värvus on ebatavaliselt pruun. Seega jäi ka igaõhtune puugikontroll tegemata, päev hiljem avastasin endalt 2 kinnijäänud puugipoissi. Sööki külmkappi pannes avastasime, et see pole juba ammu oma söögisäilitamiseks vajalikke temperatuure näinud. Kõige selle juures oli antud koht oma hinnapoolest kõige kallim.
Linnutorni juures läks õnneks kõik ladusalt. Samal ajal kui ma tegin torni küljes hommikusi lõuatõmbeid ütles Ivar, et näe - tule, võta ja logi. Täitsin käsku ja lahkusime. Linde vaatlema ei jäänud, kuid minu jaoks paistsid peamiselt kajakad tiirutavad. Samas ma ei ole ka ornitoloog. Tänud aarde eest!
Otsisime päris kaua. Ilm oli tuuline, vihmane ja jahe ning olime juba loobumas ... kui Liivo lõpuks siiski leidis. Vihjeks: lennake kõrgemalt!
Kuigi teised olid veidi skeptilised selle aarde suhtes, saime ikka tükk aega otsida enne kui leid tuli. Tõeline linnuvaatlustorn, taevas lausa virvendas neist tiivalistest! Sai vaadatud ka valedesse kohtadesse ning peale seda aaret tekkis ühel meist allergiaga sarnased tundemärgid. Kuna midagi tavapäratut söönud-joonud polnud, siis apteeker pakkus, et järsku võis tekkepõhjuseks olla linnusulestik. Eks see „vigade paranduse“ tegemine ole alati veidi keerulisem, kuna igale poole on ju juba tegelikult vaadatud varasemalt… Suurus pigem mikro. Aitäh!
Seekord oli konteiner omal kohal ning saime kiiresti oma nimed kirja. Tuul oli nii kõva, et pikalt täna vaadet ei nautinud ;) Aitäh taastamast!
Kohe ei pannud seda tähele, aga uuesti vaadates märkasime.
Konteiner oli jalutama läinud. Taastatud taaskord vajaliku atribuutikaga.
Veetsime seal päris palju aega ning ühel hetkel oli nõu otsas ning logide lugemisest enam targemaks ei saanud. Tegime kõne varemleidnule ning saime kinnitust, et oleme otsinud õigest kohast tulemusteta. Ehk siis paistab kadunud olevat...
Koht ise oli meeldiv, jääme ootama taastamist- siis saab uuesti tulla! :)
Logiteated ajasid asja nii keeruliseks et lõpuks ei teadnud enam, kust otsida või kas 160 cm pikkune inimene sedasorti aaret üldse kätte võiks saada. Nii külm hakkas et tulime tulema kuigi mugusid polnud ühtegi, otsida oleks saanud torni alt ja pealt. Täna kahjuks täiesti null päev :(
Kahju, et mul korvpalluritest sõpru pole. Seal tundsin neist siiralt puudust.
GP 1215 / GC 1434
Selle aarde juures võib kohata müütilist "lauake kata ennast," teemat. Kui laua peale ikka 20 puudane geopeitur ronib siis on ülesöömise oht kindel. Õnneks nii ekstreemseks ei läinud, isand Kadakaoks oli abiks.
Selle otsimise oleks hea meelega põhjalikult ette võtnud, aga ornitoloogiamugud ei teinud seda nägugi, et plaaniks kusagile mujale minna. Teinekord.
Torni jõudes oli õhk puhas, mistõttu tuli loomulikult esimese asjana hakata ronima maastik 4 kohtadesse ja aaret mitteleidma.
Sellele käitumisele pani punkti äkiline mugude saabumine. Õnneks jõudsin oma ronimisliigutused lõpetada hetk enne seda, kui nad kadakate varjust nähtavale ilmusid.
Ootasime natuke aega võidu, kuni meie viie päeva kasimatus lõpuks võitis ja nemad oma teed läksid. Ootamise käigus oli mahti tutvuda logidega, millest üks ka üsna korraliku vihje poetas. Kui uuesti otsima sai hakata, tuli aare ka pea esimesest kohast välja, kuhu käe toppis.
Huvitav oli ka vaadata kaugemal asuvat kormoranide (fekaalide poolt) laastatud maad. Toksiline kraam...
Aitäh!
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, viies päev: Hiiumaa ja kodutee.
Kell hakkas vaikselt kiskuma tagasitee poole, aga otsustasime marsruudi vedada läbi/üle Kassari ja veel mõned aarded otsida. Algul vaatasime huviga majaka poole, aga selgus, et null on mujal. Kuna ilmselgelt kõrgus merepinnast oli oluline, üritasime seda määrata. Esialgse tulemuse alusel hakkas Rudolf 4.0 maastikke vallutama. Varsti liitusid meiega mugud ja nüüd jäi üle logisid lugeda ja mõtisklema asuda.
Peagi läksid mugud eemale ja Kallo logist saadud mõtteaine ja täpsustatud nulli põhjal saime ka viimaks aarde kätte. Aitäh paraja pusimise ja ilusa vaate eest!
Teist korda tornis.Eelneval korral vallutasid mugud päikseloojangu ajal torni sixpack`idega.Siin ei läinud mitte lihtsalt kõik võimalikud kohad olid läbi vaadatud,katsutud ja olid juba loobumiplaanid.Ja siis jäi topsik näppu sealt kus olin korda kolm juba vaadanud.Tänud!
Käidud ja leitud Suveseikluse ajal, õigemini õhtul peale seikluse lõppu. Siin tornis leidsime eest tuttavad mugud ehk kaasseiklejad. Käis tõsisem linnuvaatlus ja fotografeerimine. Nägime isegi läbi pika objektiivi tehtud pilte kormoranidest, kes järjekindlalt kõrvallaidude elu hävitavad.
Vaadates aarde raskusastet, oli loomulikult selge, kus aare asub. Nii läksingi seda ära tooma. Probleem oli aga selles, et kui juba 10 minutit ikka veel seda tõin ja mitte ei leidnud, siis hakkas motivatsioon suure kiirusega langema. Ühtlasi käis meie tiimi, meiega kaasas olnud tiimi ja mugude tiimi vahel elav arutelu geopeituse olemuse ja põhimõtete teemal. Olla tegelikult nemadki sellest kuulnud, aga ise osa ei võta. Jätkasin otsinguid, et peab ju olema siin ja ilma leiuta me minema ei lähe. Ühtäkki siis aga üks pikka kasvu mugu küsis, et kas seda otsite või ja tuli karbiga meie juurde. Tõdesime, et seda jah. Seega, peab küll veidi häbenema ja silmad maha lööma, aga see ei olnud meie, vaid mugude leid. 10 plusspunkti teile, võite geopeituriteks hakata küll.
PS. Suur tänu, et toimetasite meile tagasi pealambi, mis ei-tea-kuidas õhtul sinna torni ununes.
Tänud aarde eest!
Leitud Suveseikluse käigus. Kassari on mõnus.
Ülikiire peatus enne Suveseikluse lõputseremooniat.
Peatus oli küll lühike kuid minuarust küllaltki produktiivne. Kuid vaatamata sellele jäi aare seekord varjatuks.
Otsisime siit ja sealt no ei ole. Kõne sõbrale aitas väga palju.
sai sääl ülal ikke tükk aega vingedatud-venitatud ! kuni lõpuks mitmeid kordi samasse kohta vaadatud-katsutud kohast aare välja tuli ! tänud !
Selle aarde puhul ei tulnud leid meil just väga kergelt. Oli teine ikka hästi peidetud. Isegi raskusastme muutsime enda jaoks 4.0 suuruseks. Mingi hetk saabusid paar inimest torni aega veetma. Tutvustasime ennast ning millega tegeleme ning lahkesti aitasid nad meil aaret otsida, kuid tulemusteta. Hakkas juba pimedaks jääma ning otsustasime oma tänase päeva lõpetada ning seadsime laagri püsti. Hommikul kerge kehakinnitus ning taas otsima, ei saa ju olla , et aaret pole. Peagi saabus taas uus seltskond linnuvaatlejaid, kes lahkesti oma binoklit laenasid et merikotkaid jälgida...võimas! Mingi hetk nad lahkusid ning saime taas otsima asuda. Olime juba peaaegu tühjade kätega lahkumas kui korraga sai leitud. Kivi laskus südamelt ja tõesõna pole juba tükk aega ühe aarde puhul nii palju otsimisega vaeva näinud.
Roomasime, ronisime ja hüppasime, aga ei midagi.
Mugusid oli rohkem kui linde! Kerge vaatlus ei näidanud meile aaret.
Selle aarde juures olime teistkordselt. Eelmine kord otsisime aaret kolm aastat tagasi. Kuid sel kaugel korral aaret leida ei õnnestunud. Tänagi kippus olukord nadiks. Vaatehuviliste vaheldumine ei jätnud meile palju aega otsimiseks. Vabadel hetkedel kobasime ja piilusime kõik kohad läbi. Kuid kätte jäi vaid tühjus. Mitte kuidagi ei soovinud jalgu asetada lauale. Kui viimaks sundisime end sellest piiravast tegurist loobuma, leidsime ka aarde. Lugedes nüüd tagantjärele peitja märkust, et aare asetati tagasi tema õigele kohale ning enam ei pea lauale ronima, siis oleme taaskord nõutud. Aare on justkui leitud, kuid ei ole ka.
Tõime aarde oma õigele levelile tagasi. Eemaldasime täis saanud logilehe. Laua otsas trampima ei pea.
Vöttis pisut aega aga viimaks leidsin....lisasin ka mingi pliiatsi köndi kuna oli ainult logiraamat...samase kohta tagasi pandud
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 50/64. Sai leitud. Aga suurus oli pigem mikro
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 50/64. Sai leitud ja kirjas oleva suuruse (väike) järgi võiks seal kirjatarve olla, kuid pidime auto juurde tagasi minema pastaka järgi. Aare on pigem ikkagi mikro, seal pole muudele asjadele peale logi mingit ruumi.
Hoiame statistika korras ja teatame rõõmsalt leiust. Kõik need eelnevad kolm korda siin käimist olid lihtsalt linnuvaatlused - et te teaksite.
Tõesti piinlik, aga Jaak võttis taaskord aarde välja. Tegelikult on aga tunne, et see aare ei peaks mitte seal olema, sest eelmistel kordadel olen ma rohkem kui kindel et ma sinna ikka vaatasin. Ja 3.0 see peidukas ka kohe mitte ei ole. Suuruse kohta ei oska öelda, aga kui karbis on ainult logiraamat siis võiks ta ikka mikromõõtu olla, mitte väike. Ehk omanik vaatab üle või kinnitab, et nii peabki olema.
Üldiselt aga poleks mitte midagi halba seal ka viiendat ja kuuendat korda käia. Nüüd saab seda aega siiski mõne teise aarde peale kulutada. Tänud!
Suveseikluse eeltuuri käigus sai siingi käidud. Torniga kõik kõige paremas korras. Aga aaret ei suutnud me kumbki leida. Oli ju ka eelmine kord nöök, aga sai tookord siiski leitud. Enam samades kohtades samamoodi peidetuna karpi ei kohanud. Aga eks mul oli motivatsioon madalam ka kui viimati :-) Peitjad õnneks ise Hiiumaal, saavad kaeda perra.
Kuna pikkust laiust mul on siis ka aare alistus minu ees kiirelt!
Lõpuks õnnestus otsida seal reaalselt olemas olevat konteinerit. Ega kaua ei läinudki. Torn ning ümbruskond varasemast muidugi väga tuttav! Tänud peitjatele!
Aarde praegune konteiner on suuruselt selgelt mikro (sinna sisse ei mahu isegi mitte pliiats). Kirjelduses seisab veel "väike", mille võiks ära parandada.
Hiiumaa tuuri järgmine aare. Meil vedas! Ilus ilm ja 3,0 aare paistis nagu päike kätte! :) Olime valmistunud suuremaks-pikemaks otsimiseks, aga nüüd saime minna enne tellitud lõunasööki veel ühe aarde juurde! Tänud toredasse kohta juhatamast! EVEJ
Tee pealt torn paistis, ei lülitanud gepsu sissegi. Uks lukus, hoopis majakas oli. Õige torn 200m eemal. Karp vedeles põrandal, panin natuke rohkem peitu.EVEJ
Hommikul ajas äike üles ja kuna tõotas tulla väga kuum päev, siis otsustasime vähe jala käia ja võtta ainult lihtsaid aardeid. Aga ...pooletunnine otsimine kandis vilja. Tänud peitjale.
Veetsime ligi tunni seal platvormil linde ja loodust vaadates, turnides ning jõu- ja ilunumbreid sooritades. Kasu ei miskit. Lõpuks tulid mugud ning pidasime paremaks lahkuda.
Päris käbedasti läks. Toppisime küll nina ja sõrmi siia-sinna ja oligi lupsti peos. Täname, vaated on imeilusad.
Peale triigisadamas 3 tundi ootamist ja lõpuks Kõrgelaiuga Hiiumaale jõudmist otsustasime, et vaatame algul selle aarde üle. No seal sai ikka igasugu tralli tehtud - oma tunnike läks aega enne kui mugud tulid ja me loobusime. Täitsa vastikult peidetud :). Tänud - me varsti jälle tagasi.
Esimene ring 3.0 maastikuga peidukatele peale tehtud ja ei midagi. Fantaasia hakkas juba 5.0 maastiku poole kiskuma, aga enne reaalselt selle kallale asumist jõudsid torni mugud, meie aga teesklesime laua taga usinaid telefonist uudiste lugejaid. Tegelikult vaatasime hoopis aardekirjeldust ja ka viimaseid logisid. Samuti arutlesime peitjate ja viimaste leidjate kehaliste iseärasuste üle ning võrdlesime neid endil kaasasoleva varustusega. Kui mugud lahkusid ja järgmised veel saabunud ei olnud, rakendasime koheselt oma arutelust välja koorunud ideid ja ei kulunud minutitki, kui aare end kätte andis. Ja noh muidugi vaated olid vägevad, isegi kormoranide saareke oli palja silmaga (keegi meile ei tahtnud isegi mitte prille, rääkimata binoklist, ei laenata ega rentida ega müüa) omaette vaatamisväärsus.
Nõrgast neemest tagasi tulle, oli kell juba 6 õhtul, aga Kassari aarded oli ka veel täna päevakorras. Paningi selle aarde gepsu sisse. Esimesena just selle, sest tahtsin selle koos Veeloodiga ära võtta ja siis Käina kaudu Tirbile telkima sõita. Geps soovitas teed läbi Harju, aga mul olid vist mingid valed seaded ja läksin hoopis läbi Taterma, mis oli palju lühem, midagi 20km. Aarde juurde jõudnud, nägin ma, et tornis peetaks sünnipäeva. Ei no tore. Natuke vaatasin seal ringi, aga mida sa niimoodi ikka otsid. Peagi lõin käega ja läksin Veeloodisse. Ja siis tagasi tulle nägin maantee pealt, et oh, polegi enam kedagi, vist. Läksin torni juurde ja nägin, et seltskond oli ülevalt alla kolinud, seega läksin kohe otsima ja leid oli ka kiiremini tulema. Tegin nagu jõu- ja ilunumbreid, kuigi tegelikult polnud vaja. Aitäh! Vaade oli ilus!
Meie 3-s päev Hiiumaal. Aarde saime kätte tiimitööna ja nimed panime kiirelt kirja. Tuul oli ikka väga vali seal tornis. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Suur torn ja pisikene aare kuid juhtusin kogemata vaatama õigesse kohta ja ledsin aarde ilma suurema otsimsieta.
Tänase päeva kõige raskemini tulnud aardeleid. Parkimisplatsilt alates liikusid kaasa kaks mugu, kes samuti torni ronisid. Õnneks nad kaua ei olnud ning otsimine sai alata. Vaatasin maastiku raskusastet ning omaette mõtlesin sellele vastavaid kohti. Tõenäoliselt käisin ka need Ave ja Marko poolt otsitud 4.0 kohad (tagantjärgi leidsin vihje, et söögilauda tuleks ikka sihipäraselt kasutada) läbi ning leidsin mitmeid väga häid peidukaid. Sinna aga aaret polnud pandud. Siis tekkis järgmine mõte ning kontrollisin veel mõned kohad läbi. Ikka ei midagi. Vahepeal vaatasin ümbrust, mis on väga ilus seal kandis. Seejärel jätkasin otsimist, kuid jätkuvalt edutult. Seejärel leidsin logidest pilditibi lause, et aarde leidsid nad abivahendi abil. Helistasin ja uurisin, et mis kaval abivahend see selline võis olla :P Sain vihje ning seejärel juba aardekarbi näppu. Olen enne juba mõelnud, et ei tasu asju enda jaoks liiga raskeks teha. Alati on need mõtted aga pärast leidmist. Viimati olin siin tornis 2011. aasta suvel, nii et hea meenutus. Tänan ilusa vaate ning aarde eest!
Teisel katsel. Ikka nulliring. No ei hakka silm, käsi ega mõistus peale. 3.0 sai nagu läbi vaadatud. Isegi 4.0. Ju siis ikka pimedad veel. Aga eks siis järgmisel korral tagasi. Tegime pilte ja nautisime veidi sooja õhtut. Tänud siiski!
Otsisin suhteliselt kaua. Ilus koht. Tänud juhatamast.
Varasematest otsimistest on see aare meie poolt leidmatuks osutunud. Läksime seekord laiendatud koosseisus ja kammisime torni taaskord sentimeetri kaupa läbi. Seekord hakkas meie puhul juba ideedepuudus tunda andma. Terve torn on detailsusteni läbi kammitud, ei oska enam lihtsalt kuhugi vaadata. Kokkuvõttes kogunes veel 1 tunnike selle aarde otsimiskontole, tulemus jätkuvalt ümmargune null.
Üldiselt viisakad inimesed neid sõnu ja mõtteid välja ei ütle, mis mu ajukäärude vahel ringi kolistasid, kui ma seal tornis tuuseldasin. Seega, üritan jääda kombekaks. Ma võiks kaardistada selle "koha geopeituse potsentsiaali", teha tärnid perspektiivikamate kohtade juurde. Võiks peita veel sinna ühe aarde- 160 m saaks kokku küll vahemaaks, kui arvestada selle olemasoleva aarde otsimisel tallatud samme ja lisada ka trepi pikkus... Ühesõnaga... prillidest kasu polnud, pime on pime. Nagu klappidega oleks olnud. Alex varemleidnuna kinnitas rahuloleva kõutsi näoga, et aare on olemas küll, tema igastahes näeb. :( Teate, urisema ajas. :)
Lõpuks, kui maailma lõpp, täpsemalt küll hoopis mugud ohtlikult lähenema hakkasid, õnnestus minulgi siis lõpuks torni poleerimine lõpetada. Uh... siiani ajab kiruma. :P
Aitäh Kaja ja Bruno! Vahva koht, ilus vaade ja nõidusliku moega surnud saar kauguses- väärt seda seal veedetud aega! Aare korras. EVEJ
Konteiner tõepoolest puudus. Aare taastatud samal kujul. Head otsimist!
Esimese päeva ainukene mitteleid. Otsisime, mis me otsisime erinevatelt kõrgustelt aga aare näppu ei hakanud.
Kuna hommik oli imeline, alustasime juba varakult täna aarete otsimist. Esimene oligi linnutorni, kohapeal avastasime, et aare ei ole õiges kohas. Leidsime ikkagi ja jätsime samasse kohta. Vaade oli ikkagi imeline ja koht väga ilus. Kuna läheduses veel mitu aaret, siis minek...
Täname häid inimesi. Omanikupoolne järelevalve märtsi lõpupäevadel.
Nüüd peale kuuma sauna hea meenutada :-) Eile(2.03.13) käisime ja leidsime aarde toosi laualt, kuna Klaire oli Mummiga suvel seda aaret loginud teadis, et see ei ole õige koht. Toos oli üsna lõmmis ja ei avanenud, võtsime koju ja parandasime. Logisime ära ja võtsime jõehobu ja jätsime klaaskuuli. Täna (3.03.13) tagasi viies sattusime tõelise tuisu kätte, panime aarde oma enam-vähem õigele kohale mõnusa tormi saatel. Tagasi paneku ajal tuiskas auto nii kinni, et kaevasime ja rammisime kaks tundi, kuni loobusime ja kutsusime papa välja tõmbama. Jõudsime sauna ja loodame, et aare ootab järgmisi sõpru. Aitäh...
Vaade vinge nagu ikka. Paraku leidmisrõõm jäi seekord saamata.
Natuke lugemist ja aare käes oligi.
Koht varasemast teada, seekord siis skoorimine varahommikul. Täiesti muguvaba aeg. EVEJ