Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tapa-Loobu tee on parim talve hakul esimeste lumedega. Praegu on ta sirgeks aetud, aga vana tee lookles röövliaukude vahel mööda oosiharju. Jupike sest vanast on umbteena alles - justkui teine maailm. Kui ei tea, ei oska leidagi.
Sõida üles nulli. Kasuta seda kohta ümbruskonna rasketest katsumustest toibumiseks - uju järves või võta ette üks väike jalutuskäik - kõik lähimad aarded on ju füüsilist pingutust nõudvad.
Ära kaeva, tõngu ega uurista - silmadega leiad. Ja kui leiad - ÄRA SIKUTA! Kirjutusriist võta ise kaasa - aardesse peale logi midagi muud ei mahu.
Vihje: Kellele lüüakse hingekella
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Parkla | Muu | 59° 24.4968' 26° 0.1000' |
Aarde sildid: lumega_leitav (3), ujumiskoht (1), piknikukoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3261H
Logiteadete statistika: 212 (98,6%) 3 3 4 1 0 0 Kokku: 223
Leitud koos Fredi ja tema õe Signega,kellele sai tutvustatud geopeitust ja nemad tutvustasid mulle oma lpsepõlve suplusjärve.
Käitusin täpselt peitja juhiste järgi s.t. jalutasin. Selle ujumise osa jätsin aga seekord vahele. Aare korras. Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Hingekella enam ei ole, aga ehk püsib sedasi paremini jälle.
Koju minnes otsustasime võtta lihtsa aarde, kuna koht on tuttav. Määratu aeg sai hulgakesi ringi trambitud, aaret ei kuskil. Leitud sai jupp rohelist tamiili ja see oli kõik. Andsime alla
Varsti saab teine juba 12 aastat vanaks ... Upitasime ta vahipostile tagasi ja ühtlasi avasime suplushooaja.
Aardele lähenedes mõtisklesin, mida küll see vihje peaks tähendama. Lõpus sai kõik selgeks, leid tuli kiiresti. Aitäh!
Karude toitmisele sõites korjasime selle lihtsakese ära. Hea, et on selliseid ka - kõiki aardeid on vaja, et oleks ikka, mida otsida. Aitäh! Tee ääres kohmitsedes sõitis tiim Yksk6ik mööda ja kuigi sõiduki ära tundsime, siis tekkis ikka kahtlus, et kas on nemad - pagasnik oli tühi ja tagaklaasist oli võimalik ettepoole näha. Väga kahtlane! Aga nagu selgus, siis telkimise hooaeg hakkab läbi saama ja autosse tekib kohe ruumi juurde :)
Hea kiire drive-in enne karude toitmist ja ühtlasi ka päeva esimene aare. Aitäh!
Omapärane hingekell. Et marssisin suure tee pealt otse kellukeseni ja rohkem ringi ei uitanud, siis piknikukohta nägin, aga ujumiskohta mitte. Aga peaasi, et aare sai logitud.
Aitäh peitjale!
Tänane päev oli planeeritud kallite sugulastega veeta, kuid kuna kokku lepitud kohtumiseni oli veel pisut aega, tegime tee peal mõned peatused. Mina jalutasin siia lühikese seeliku ja sandaalidega, samal ajal Elerin pani kummikud jalga. On ikka erinev see mugu ja geopeituri käitumine metsas. Aitäh aarde eest, kõik korras.
Ei tahtnud maantee äärde seisma jääda, jätsin auto Kõverjärve talu väravasse ja tulin sealt jalgsi. Talu tee oli lumest lahti lükkamatta - peremees on ilmselt palmi all.
Treener Palangu juhendatud spordipäeva 4. treening.
Õhtune treening toimus sellel lumisel künkal, kus treeningülesandeks oli põlvetõstejooksuga põlvini ulatuvast märjast lumest läbi sumada, kella helistada, oma nimi treeningpäevikusse kanda ja siis lõdvestunult künkast alla autoni libiseda.
Aitäh, väga sportlik ja mõnus päev oli. Loodame, et raske trenn tähendab edu võistlustel ;)
Kõik, mis kirjelduses kirjas on sulatõsi. Ja need vinge röövliaugud. Leid tuli kergelt. Tänan huvitavat kohta tutvustamast.
Huvitav lugu selle Tapa-Loobu teega ja nupukalt lahendatud aare :) Eriti meeldis salajane metsajärv.
Taevataat hakkas juba hoiatavalt käituma, et kui me kohe nina Tallinna suunda ei võta ja nt veel kuhugi rappa tahame ronida, siis ta lihtsalt saadab meile saju kaela. Napilt jõudsin enne aarde leida ja peaaegu autosse tagasi jõuda, kui ta oma sajatuse teoks tegi.
Sõitsime pühapäeval linnast ära ja otsustasime veidi ringi kolada vanades sõjaväe majades aga see aare jäi kohe tee äärde,nii et sai seegi korjatud.Lisaks maasikatele. Tänud
Seda (uut) teed mööda on ju korduvalt sõidetud, nüüd oli ka põhjust korraks jalgu sirutada. Polnud aimugi, et samas kõrval mingi teine tee olnud on!
Ei tea kas tegime sohki, aga jätsime auto hoopis suure tee äärde ja läksime sealt otse metsa. Leid tuli nii väga ruttu.
Suure (uue) tee peal sõites ei saa arugi, mis tee kõrval puude taga toimub. Sõida aga soovitatud parkimiskohta ja siis näed. Ongi hoopis teine maailm! Mõnus vahepeatus, täname!
Väike seljasirutus ennem kodu poole suundumist.Kõik jonksus,aitüma juhatamast
Siis kui tekib uitmõte minna appi kasvuhoonet üles panema ja tee peale jääb peaaegu drive-in aare, pole väga muud võimalust, kui lihtsalt peab nuiama metsapeatust.
Deja vu. Põhjus siiakanti tulla - sama. Põhjus peatuda hetkeks just siin - sama. Erinevus vaid selles, et seekord magasin õige pidurduskoha maha ning sõitsin mööda umbteed lähemale. Ning sain ka teadlikuks sellest, et tänasteks edaspidisteks käikudeks tasub kummikud jalga ajada. Potsik rippus aga seal samas, kus eelmine kordki. Aga minul oli seekord pastakas kaasas. Ahhaa! Logitud! Tänud :)
Plaanisime väikest varustuse testimise matkakest Ohepalu looduskaitsealal ja soojenduseks võtsime kiiresti selle aarde. Tänud!
Ühe sellekandi georetke viimaseks leiuks see jäi.. kuid 100% kindel kuupäevas ei ole. Siin oli väsimus vist nii suur juba, et midagi kunagist teed meenutavat ma küll tabada ei suutnud. Tänan.
Kohalikud aarded on kas juba leitud või meie jaoks liiga keerulised. Sellest saime õnneks jagu. Huvitav teostus. Korras aare. Tänud peitjale.
Mulle see koht meeldis, kirjeldust lugemata tundus et tegemist on nõukogude aegse geniaalsusega, aga nüüd saan aru, et ikka päriselt on tee siit läinud.
Umbteed ei kasutanud, masin jäi unekottidega maantee äärde ja sukeldusin metsa. Siis leidsin alles ka teise tee üles. Keegi oli seal oma võrri võssa visanud ja varustusegi laiali pillutanud. Kahtlane see oli aga sinnapaika see jäi. Paar sammu eemal juba regasin aaret.
Tänud.
Mõni peitja kuidagi leiab suurtes kogustes selliseid veidraid huvitavaid kohti. Topsik ka omalaadne. Aitäh.
See oli küll nüüd veider... ma teadsin, et siin tee ääres on üks aare. Aga sihiks oli täna kellapeale minek mujale. Ja kuna sain kodust välja hiljem kui plaaninud olin, siis ei olnud kavaski suurelt maanteelt ära keerates siin otsida. Aga mingi hetk enne lõpp-punkti tekkis mõte teha üks kiire sihtotstarbeline peatus ning selleks tundus sobivat tee äär, kust peale auto seisma saamist paistis kena rajake üles minevat. Jooksin siis mööda rajakest metsa, otsisin varjatumat kohta, veel natuke mööda rada.. kuni põrkasin kokku aardega. Aaa.. siin see ongi või :D No okei siis, aga kus on pastakas? Autos. Tunne ütles (mis hiljem osutus ülitäpseks), et ma ei jõua edasi-tagasi joosta, sest ei tahtnud hiljaks jääda. Seega jääb sinine nägu aga see saab veel parandatud, sest ma tean nüüd, kus sa ripud, Umbtee :D
Väga lihtne leid aga ometi tuli teist korda siia tulla sest kui pole kirjutusvahendit siis logimine kohe kuidagi ei taha õnnestuda Ja taaskord siis öösel metsatukas luusimas
Tahtsime vanale teele sõita, aga ei saanud. Eks praegu on talv talve moodi ja seab omad piirangud. Tuli suurele teele jääda ja aaret otsima minna. Tänud aarde eest!
"Ära tõngu!" - siit jäi see mulle meelde ja luban, seda ma ei tee!
Umbtee parklasse lähenemisel oli üks lühike lõik madalapõhjalisele veidi keeruline tänu kõrval toimunud raietöödele. Telefoni geps viskas puude vahel villast, kuid silmadega uurimine-puurimine viis varsti sihile. Vahva. Tänud peitjale!
Ikka kümneid kordi siin kompassiga metsa orienteeruma mindud. Täna umbtee parklasse ei pööranud, tegin hoopis kiire 'metsapeatuse' sirgel teel. Aitäh
Rattamatka teise päeva hommikul lõin grupist pooleks päevaks lahku ja tegin pisut geosoolot. Tiirutasin nullis hea tükk aega enne kui osavat leiutist märkasin. Aitäh!
Kusagil juulis rattamatka ajal see leitud sai. Teest, või pigem umbteest, polnud kõssugi. Leid ise tuli kiirelt, aitäh!
Tänase päeva viimane leid. Ilmselt oleks pikemat peatust väärinud, aga õhtu oli juba kätte sõudnud ning ilm kippus hämarduma ja vihmale. Ei saanud päris hästi aru ka, kuidas sinna üles nulli oleks pidanud sõitma. Jätsime siis geomobiili teele ja käisime kondiauruga ära. Mõnus mets oli igatahes, tekitas küll tahtmise kauemaks sinna jääda. Sellist kavalat topislahendust pole ka veel kohanud. Aitäh siia juhatamast, ehk kunagi valges uudistan pikemalt!
Jätsin Faehlmanni vanaisa ja Katku talu järgmiseks korraks ja sõitsin siia. Koht oli väga mõnus, võis aimata, kust see tee kunagi kulges. Aitäh!
Need väiksemad metsa-aarded on minu rist ja viletsus ja alati olnud. Geps jooksutas mind jälle üksjagu mööda võssi ringi, aga lõpuks koperdasin ikka aarde otsa ka. Päris huvitav lahendus. Tasus otsida küll.
Seal kandis matkatud üsna palju, aga see koht oli avastamata.Kevadel tuleb tagasi minna ja uurida täpsemalt, mis ja kus. Aare sai leitud ja jälle uus kogemus sellise peitmislahendusega.Tänud peitjale.
Täna valges sai leitud. Korra pimedas seda otsitud, aga ei midagi. Mingi maagilime jõud kiskus seal telefoni gepsu edasi-tagasi ja nii mõlemal korral. Õnneks jah, täna oli Laura silm terane. Ju oli kojujõudmise soov nii suur, et ei viitsinud kaua otsida. Aare väga osavalt peidetud. Tänud.
Kiire leid.Tänud teistmoodi mikro eest.
Maastik 1,5 siin nüüd küll ei ole, ratastooliga ei saa siia küll isegi mitte lähedale. Ees ju mägi ja mets:( Valges oleks kiiremini leidnud.
Kange kiusatus oli seekord asfaldi ääres peatuda, aga ei, see ei käi aarde mõttega sugugi kokku, ikka tuleb üles märgitu parklasse ehk vana tee otsa sõita. Täna täitsa sai, ei takistand ei vall, ei kraav. Logi oli jah nagu vanaeide seelik, voldiline ja iga voldi vahel midagi - logi siin, teine seal. Vahetasime sinna uue, vähem kunstipärase, ja võtsime kaasa sinnajäetud pastaka - see ei käi asja mõttega kaasa. Minge ja vaadake, ja käige ikka Kõverjärve ääres ka ära.
Nulli sai otsitud päris kaua , ju need puud keerutasid gepsu :P lõpuks aga üks hetk Andrus märkad ja logitud ta saigi :) PS! Vajaks uut logiraamatut, vana päris räbalaks muutunud.
Kodus korra kiirelt vaatasin kaarti, et tee aardeni teeb kaare ja autoga saab suure tee peale tagasi teisest otsast. Kus ta siis sai, polnud ma aarde kirjeldustki suvatsenud lugeda. Pealkiri ja tekst täiesti õige, tänud, et järve nüüd kodus kaardilt nägin.
Tagasiteel põhjamaale tundus see selline hea sutsakas, oli ka. Alguses võttis korraks sajatama, aga Kuldar ütles, et pole põhjust ja tegelikult polnudki. Peatusime teeserval asfaldile maalitud roosa + 7 kõrval ja seadsime sammud aarde poole. HUvitaval kombel ei olnud siin mitte ühtegi sääske.
Ma mõtlesin kirjelduses olnud sõnade peale ... röövliauk, oosihari, umbtee, tõngu ja kirjutusriist ... ja sain aru, et ma saan kirjeldusest nagu aru, aga eesti keel on ikka nii värvikas, et ikka leidub seal sõnu, mida kuuled päris esimest korda.
Ma ei tea, kas see krjutusriist pidi seal kaasa laperdama, aga kui ei, siis noh, eks järgmised otsijad võtavad ta kaasa. Logiraamat peab veel natuke vastu, mõned vabad kohad ka veel leiab, kuigi paber ise näitab väsimuse märke.
Aitäh peitjale, aarde ja keelekümbluse eest.
Kirikusse jõudsin kiirelt, sai kella ka löödud. Tänud peitjale! Kuigi aare oli korras, võiks järgmine logiraamatule minigripi viia, mul endal olid ainult liiga suured kaasas.
Umbtee jäi nägemata või oli see paksu lume all. Olid jäljed lumes, mis justkui viisid aarde poole ja isegi kui nina maas käia, võib aarde leida. Tänud peitjale!
Tundus lihtne, aga natuke aega tuli ikka ümber puude tatsata kuni lõpuks "peaga vastu posti" joostud sai. Tore aare, tänud!
Kuna viimane valge oli kohe kustumas, siis sain siin teha kiire peatuse. Vanad jäljed lumes juhatasid otse aardeni, kuid kohapeal tuli eelmise järgi veidi puude ümber tiirutada enne kui aarde leidsin. Auto juures tagasi olles avastasin, et autovõtmed on kadunud. Õnneks olid auto uksed lahti ja sain haarata tugevama taskulambi. Suundusin aeglaselt mööda jälgi uuesti üles aarde juurde ja kergendusega leidsin võtmed aarde alt lumel lebamas. Hiljem lugesin aarde kirjeldust, et miks just aare selles esialgu mitte midagi ütlevas kohas peab olema. Tänud.
Pisut seiklesime ringi, kuid leidsime üsna kiirelt. Vahva aare ja hea vihje.
Alguses proovisime maanteelt õiget suunda kätte leida, aga siis lähtusime rohkem kirjeldusest ja leitud see saigi.
Järv on lapsepőlvest tuttav aga seda teed ei kasutanud me sinna jőudmiseks kunagi. Tänud.
No sellise seltskonnaga on lausa lust ringi liikuda, kõik on alati kõigega nõus:D Mul piisas ainult öelda, et siin tee ääres on aare ja juba auto peatus. Aare sai leitud ja logitud.
Kuidagi lambist mingil suvalisel hetkel näppis navigaator Di oma valget värvi nutiseadet ja teatas ees ootavast geovarandusest. Piloot Indrek ja meie, logijad olime asjaga päri. Päris varandusega tegu polnud kuid jäädvustasime oma nimed külalisteraamatusse. Tagantjärele mõelda , mis koht see siis oli mida meid selle aardeleiuga vaatama kutsuti, ei tea aga keegi heade kavatsustega inimene oli asja valmis nikerdanud. Tänud.
Selle aarde leid on nagu ruletimäng. Sõidame autoga punktist A punkti B ja siis vahel kellelgi jääb autos tagumik kangeks või tekib metsapeatuse isu ning siis viisakama põhjuse tekitamiseks võetakse taskust telefon ja teatatakse et kohe-kohe tuleb aare mis tuleb kindlasti üles otsida. Noh umbes nii see käis ka selle aardega. Viimaste kilomeetrite jooksul olime vähemalt poolest tosinast aardest peatumata mööda sõitnud aga millegipärast valisid kaardilugejad üksmeelselt just selle otsimisvääriliseks. Sai otsitud ja leitud. Autosse ja edasi :)
06/27/2015 You found [Traditional Cache] Umbtee Visit Log Kohapeal nimest aru ei saanud. Tagantjärele ei viitsi ka selle üle juurelda. Geojaanil küsis keegi, et mis taim seal oli aga me ei näinud isegi seda. Kummaline aga mitte imestama panev. Aardega oli veel meie logimise ajal kõik OK. Tänud
Minu tee geojaanile algas tegelikult Hiiumaalt ja tuli siis ringiga läbi Tallinna kõigepealt siia. Hakatuseks leidsin ma 10 meetrit eemalt mingi imeliku taime mis oli nööridega ja puupulkadega piiratud ja tundus vägagi kahtlane. Aaret tema ümbrus siiski ei sisaldanud mistõttu pidin end ikka gepsu nulli vedama. Vaatasin ringi, pomisesin seda imelikku vihjet ja just siis kui asi imelikuks hakkas kiskuma, sai leitud. Tänan.
Siin jätkus hommikune geoebaõnn. Otsisin ja otsisin. Vahepeal käisin autost endale hommikusööki hamba alla võtmas. Päras kõhutäidet alles avastasin täpselt auto kõrvalt mineva georaja mis viis mu nägupidi aardesse. Tänud aarde eest!
Ei tea, miks Madis just oksarägastiku meie aardenipääsuteeks valis, mina parkisin ilusti rajakese kõrvale... igatahes leitud ta sai. Aitäh!
Kohale läbi võsa ja tagasi mööda rada. Aare ok, aitäh!
Kulgesin täna tsikliga vähe teisi teid kui tavaliselt ning sattusin aarde äärde. Edasi oli juba vormistamise küsimus ;) Aitäh, mõnus metsaalune.
Ega ei teadnud tõesti. Ja ei oleks osanud leidagi kui asukoht nii konkreetselt kätte poleks näidatud. Teostuslahendus juba tuttav ühest teisest Palangu aardest, süsteem toimib kenasti ja kõik parimas korras. Keegi oli pastaka kah külge installeerinud, nii et isegi kohalik kirjutusvahend on olemas.
Täna, pea 6 aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik...
Täname õue kutsumast!
Tegime peitja soovituste järgi. Otsissime ülesse aarde, siis jalutrasime järveni, talisupluskogemus puudub ei hakkanud hetkel seda ka õppima, nautisime vaadet järvele. Mina proovisin meenutada kunagi koolipõlves siin orienteerumisi. Kogusime jõudu lähedalasuvate ja pingutustnõudvate aarete külastamaiseks. Umbteega on ju igati vahva geopäeva alustada.
Nutitelefoni geps näitas puude vahel aiateibaid, aga lõpuks leitud ta sai. Vahepeal sai vaadatud ka kevade esimesi liblikaid päikse käes peesitamas.
Auto ohutuledega peatatud kupatas Anni mu puusani lumehange. Järgnevalt selgus, et see tegevus oli täiesti ebavajalik ning liikusime tegeliku nulli juurde. Logisime kahekesi. Eemal oli ka veider puidust nöörist kobakas. Ei saanudki aru, mis see on. Järsku mõni järgmine logija valgustab meid. Aitäh!
Saatsin Carolysi sügavasse lumme. Asjata. Läksin siis ise ka läbi puusani lume ja suundusime nulli poole. Mina mõistatsin ühe objekti otstarvet kui Carolys aarde leidis.
Sügav lumi, jalad väsind, teed ei leidnud kusagilt, aga aare sai leitud. Tänud peitjale.
Tuttavasse parklasse ligipääs puudus, kõikjal oli lumi. Aare leitud. Tänud peitjale.
Autoga umbteele trügima ei hakanud, sai ka suurt teed mööda piisavalt lähedale. Edasi jätkasime tallataksoga. Kui null paika sai, siis jäi varsti ka aare ise silma. Omapärane koht. Aitäh peitjale.
Oleks ma vihjet lugenud, oleks ka leid kiiremini tulnud.
Nimest ei saanud ka mina aru, kuid aare täitsa nutikas ja kobe ;)
Suvi, sugulased ja Võsu. Iga-aastane traditsioon nõudis ilusate ilmadega täitmist ja ei kannatanud enam edasi lükata. Nii pakkisimegi ennast masinasse ja asusime teele.
Kuna kavas oli suvi ja sugulased, siis erilist aardejahti plaanis polnud, kuid ühtäkki roolis olles jäi pilk gepsule pidama ja mingi karp laiutas lausa keset teed. See püüdis tähelepanu ja vajas lähemat uurimist... Selge, Umbtee. Aare, mis eelmisel aastal kuidagi kõrvale jäi ja millele lähenemiseks teeotsa tabada sõidu pealt ei suutnud. ;) Nüüd lähemalt uurides, selgus, et endal olid ajud umbes olnud ja mingit teeotsa otsida pole tarviski. Pagan küll...
Kappasime kohale, lõime ei tea kellele hingekella ja sõime ära kõik punased maasikad. Tehtud! ;)
Aarde nime põhjus selgub aga kirjeldusest kenasti. Mis seal arusaamatut... ;)
Aitäh aarde ja maasikate eest! Seljasirutuse eest kah.
Tuli äkitselt peale uitmõte Viljandist-Võsule mereäärde minna ja sugulasi ka kaeda. Äkki näitas geps sel teel aardekarpi lausa keset teed. Noh päris nii ta just ei olnud, aga leitud sai. Umbtee?? Ilus nimi sellele mittemidagi ütlevale kohale. Aga huvitav ikka. Tänud.
Valisime Liinaga Tartusse sõitmiseks sootuks teistsuguse tee, et veidi aardeid otsida. Esimesena jäi ette Umbtee, mida olen varem küll otsinud, kuid mitte leidnud.
Kõigepealt lähenesime suure tee pealt, kuid kuna sealt minnes võib koledasse võpsikusse sattuda - meie sattusimegi - siis sai Liina veenmisel siiski ringiga lähenetud. Nii tuli mullegi meelde, et see on ju päris kena kant.
Aare ennast alguses näole ei andnud, kuid Liina oli oma iPhone'i GPS-iga kannatlikum kui mina ning teavitas mind millalgi nullist. Otse loomulikult seisis ta suht-koht aarde kõrval, kuid polnud seda märganud. Tema kannatlikkus ja minu geokogemus tõid aardeleiu, juhhei!
P.S. Kolm aastat tagasi toimunud ainsa mitteleidmise ajan selle süüks, et tõenäoliselt polnud aare siis omal kohal. Vähemalt nii tahaks uskuda. :)
Sai ainult gpsi järgi otsima mindud ja kogu kirjeldus jäi lugemata ja koha võlust ei saanud aru, kuna sukeldusin otse suurelt teelt puude alla. Nüüd aga kirjeldust ja silte lugedest tundus huvitav koht :) Teinekord siis on teada kus saab väikse peatuse teha :) Aardele koperdasin otsa kui üritasin vihje küsimusele vastust leida :) Tänud juhatamast!
Munapühade georalli esimene leid- ilus ja armas. Tänud :)
Ilus aare ja toredalt peidetud! Kevadine mets on ilus ja kutsuv! Tänud!
DLXXI. Pidur + sidur, stop, välja, auto lukku, künkast üles, pilk GPSile, pilk ümbrusele, ahhaa, konteiner avane, logi kirja, konteiner sulge, künkast alla, auto lahti, rooli, sidur, start, pilk peeglisse, käik sisse, kannakas, nägemist!
Sai tehtud sel päeval kokku 100 km jalgrattaretk Tapalt läbi Palmse Kehrasse. Tapa-Loobu tee äärde jäi väga hea nn. drive-in aare. Koht on omapärane tõesti. Võis ette kujutada, kuidas vanal ajal tee sealt kulges. Aarde leidsin küllaltki lihtsalt. Tänud kohta tutvustamast!
Kiire leid ja logi. Teepealt vist isegi ühem maa sinna, kui parklast kuhu mina jäin.
Minu päeva viimaseks aardeks jäi see aare. Kiire leid, aitäh.
Juubelituuri lõpetuseks kiire leid. Vahvad väikesed puukesed on sinna lähedusse istutatud. Aitäh peitjale!
Mitmeid kordi Kõverjärvest mööda sõitnuna oli põnev viimaks lähemalt kohaga tutvuda. Metsmaasikad olid eriti suured ja magusad. Parmud olid eriti vihased ja kibedad. Aare oli olemas ja kavalasti peidetud. Ilus leid!
Teel Tapale sai jalasirutamise- ning seljakuivatamisepeatus tehtud. Teisel pool teed asjatas ka üks autotäis inimesi, kuid neil olid vist muud põhjused peatuda ning lahkusid peatselt. Aare paljastus kiirelt, sama kiirelt oli kolm parmu mu käte ning jalgade küljes. Lõin nad maha ning logisin
Väike vahepeatus teel linna. Leid tuli kiiresti, aga parmud tahtsid nahka pista ja mõne minutiga suutis mingi ämblik juba auto külge võrgu kududa.
Tänase päeva viimane leid. Kui Õhkulastud ausamba juurest tulema hakkasime, oli kell juba kümme. Siiski, oli täna vaja jõuda veel Kadrina lähedale telkima, et sealt hommikul rongi peale minna. Narva maantee poole sõites oli selja taga ilus punane taevas, aga minu telefon kahjuks seda jäädvustada ei suuda, seega jäi jäädvustamata, sest Kristjani telefoni aku oli juba ammu tühi. Viitna liiklussõlm veel päris valmis polnud. Tuli isegi paarsada meetrit kruusa peal sõita, edasi oli muidugi mõnus uus asfalt. Õhtul oli tee ka üsna tühi ning täitsa tore oli sõita üksi keset Narva maanteed. Loobult keerasime Kadrina poole ning see aare jäi kohe risti-põiki tee peale. Ja loomulikult, vastupidiselt peitja ootustele lähenesime me maantee poolt. Olime väsinud ja kell kah juba üksteist läbi, seega polnud tuju kuskile seiklema minna. Aarde juures oli näha ka mingi tee jäänused, aga domineeris siiski umbvõsa :) Ja kuigi hea lihtne aare, oli meil siiski sellega probleeme, sest metsas oli juba väga pime. Hea, et lõpuks siiski leidsime. Toredalt tehtud. Valges oleks muidugi seal rohkem näha olnud. Ja veel, kui peitja soovib, et enam altpoolt ei lähenetaks, siis tuleb aare teise kohta panna, sest kui isegi ehitada tee ja aarde vahele aed, siis suure tõenäosusega ronitakse sellest lihtsalt üle. Aitäh!
Teel Tapalt Tallinnasse sai tehtud üks väike peatus ja peale väikest kaardiga tutvumist nigu naksti oligi aare leitud.
Ma ei saanud aru, kuidas see ülevalt lähenemine käib. Kuigi mõistsin, et suure tee poolt ei ole soovitatud tegin ma just seda.
Peale logimist läksin ikkagi järve äärde kolama.
Siis tõin autost kilekoti ja kolasin prügi korjates veel natuke. Prügi jäi sinna järgmistele ka, sest mul sai ruum otsa.
Avastasin, et GC lehel sai mul sellega 200 leidu täpselt täis - ei mingeid komakohti.
Sklenelk, skletulp või misiganes selle okastega sklelille nimi oligi - kui logi vahetama lähed, võta uus raamat ka kaasa. Kompunnisin siiski värsket paberit juurde. Kõik endiselt jonksus, supelhooaeg ka algamas - ilusaid leide! Ja tulge ikka ülevalt, mitte alt suure tee pealt.
Logiraamat pilgeni täis. Sain oma logi logiraamatu päris algusesse ääre peale veel ära mahutada.
Kuusalu metsade geotuuri lõpetuseks tegime teeääres peatuse ja noppisime ära.
Läksime koeraga kaugemalt metsast, see ju nii ilus kant, et peab ikka ringi ka kolama. Seoses sellega lähenesin aardele metsa poolt ja vaatan, et mingid metsamehed, punased tunked seljas, töötavad seal asjalikult. Olin neil selja taga ja lootsin vaikselt ära logida, aga kus sa sellega.... nagu otsima hakkasin helises taskus telefon. No metsameeste nägusid ikka tasus vaadata! Hüppasid esimese ehmatusega lausa õhku. Läksin siis lagedale, teretasin ja vabandasin. Pärast uurisid veel tükk aega, et mida ma ikka teen niimoodi üksi vaikselt metsas. Logiraamat muuseas päris täis.
Jätsime auto suurele teele, 38 meetri kaugusele ja läksime mööda jalgrada otse mäkke. Leidsime nii umbtee, mis lõpeb postidega kui ka aarde. Kiire leid! Tänud peitjale.
2089.
See tee on küll hea leid. Tõnu tahtis selle hiljem ikka (vähemalt alguse osas) korralikult läbi sõita. Aardeleid oli ka kiire. Tänud.
Metsa üles sisse ja alla välja. Kiire leid :)Lootsime ka seen leida,aga polnud õige koht.
Oli tee, oli ka umb. Ikka täitsa umb. Huvitav, miks vanasti sealt sõideti, kui kõrval on täitsa korralik tee ka olemas. Veidrikud sellised :)