Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tuhala mõisaga seoses tasub meelde jätta kahe selle kunagise omaniku nimed. Krahv Ludwig August Mellin oli esimese Liivimaa atlase koostaja aastal 1798 (atlase faksiimilet on aegajalt poodides siiani saada) - see kunstiteos võiks igale geopeiturile tuttav ette tulla. Paul von Lilienfeldt-Toal oli sotsioloogia rajajaid tsaaririigis ning valiti 1895 koguni rahvusvahelise sotsioloogide ühingu etteotsa, asepresidendiks. Aga ega talupojadki härradest maha jäänud. Krahv Mellin olla kirjutanud: "Tuhala talupojad on oma kombelisuses, jõukuses ja hariduses teistest talupoegadest terve sajandi võrra ette jõudnud, ilma et sellest kuni praeguse ajani mingeid kahjulikke tagajärgi oleks tekkinud, mida omavoli ja privileegide kaitsjad nii väga kardavad ja ennustada tahavad."
Mõisast endast suurt enam järgi ei ole, aga mõisasüdames ringi vaadata tasub ikka. Ja et aare lihtsalt skoorimiseks ei kujuneks, peidame otsa vette. Kuula, kuis vesi kohiseb. Vaata, kuidas ta kohisema hakkab ja nullist sinu poole voolab. (9.5.12 alates) Nüüd tõsta pilk - pöetud peaga vanakest näed? Nii natuke paremal otsejoonest? Mine tema juurde ja sukeldu, vähemalt küünarnukini, vee poolt. Said? Peaksid saama ...
(VANA MÕISTATUS, AJALOO HUVIDES: Astu paar sammu ette-vasakule. Nõjatu vasakule, toeta ennast rinna või õlaga julgesti ja mugavasti. Hoia end parema käega kinni, siruta vasak välja kaugele ümber nurga ning haara aardest. Ulatasid? Mina ulatasin. Kui ei, mine ringi ja proovi sealt, aga see pole pooltki nii mugav.)
Vihje: pole
Lingid: http://www.mois.ee/harju/tuhala.shtml http://maaritnomm.blogspot.com/2009/05/tuhala-mois.html
Aarde sildid: soovitan (1), lumega_leitav (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC35G8K
Logiteadete statistika: 133 (87,5%) 19 6 5 3 0 0 Kokku: 166
Tegelikult tulime me siia plaaniga kaevu vaadata. Selgus, et kaevu polegi. No hea küll, kaevutagi kena koht, isegi vett oli siin rohkem kui tolles kuivanud kaevus, mille me hiljem ikka üles leidsime. Mõistatus lahenes kergesti ja nimed said kirja. Aitäh aarde eest!
Vaatasime siis nullis kirjeldusele vastavasse kohta ja olime natuke nõutud, sest eeldasime midagi muud. Läksime siiski pakutud suunas kohale ja leidsime ka aarde. Tänud peitjale!
Siiakanti sattudes tegin mõistatuse lahti ja lugesin ikka kenasti kirjelduse läbi. Kui ausalt tunnistada, siis faktselge, et need kaks nime vaevalt et meelde jäävad, aga nende kohta kirjutatud faktid ilusti teatavaks võetud. Kui aarde asukoha kirjelduseni jõudsin, siis oli mul siiralt hea meel, et selle vana mõistatuse järgi mõistatama ei pidanud. Nüüd sai koheselt tuvastatud koht, kust seisma pidi ja vete kohinat kuulama. Nii, tehtud. Siis see pilgu tõstmise koht oli nüüd nii ja naa. Pöetud peaga vanakest ei juhtunud nägema või õigemini tuvastama, aga ettekujutus tekkis ikka küll, kuhu teda otsima minna. Lähenedes tundus küll, et pigem giljotineeritud peaga tegelane meid ootamas, aga vahet polnudki, aarde saime kätte. Tänud peitjale järjekordselt Tuhalasse sissekeeramiseks põhjust andmast ja aaret peitmast.
Kuigi minust jäi karp alles, on seal midagi nihu ja vajaks peitja (või mõne varemleidnu) poolset üle vaatamist.
No kuidagi jäi enam vähem tee peale. Ja no mitte ei saa lasta käest üht võimalust Palangu puslet pureda. Aga oi kui nürid mu hambad on. Seda kirjeldust sai ikka mitukümmend korda loetud ja igasugu asju eri nurga pealt vaadatud. Kuidagi sattus kaaslane sel momendil olema isegi see suurem huviline, et asi leitud saaks, ja tema utsitusel ka lõpuks õige koha juurde jõudsime. Koht klappis ja pesagi oli, aga aaret mitte. Kuid siis jäi silma. Logiraamat maas. Karbi kaas kõrval. Karbi põhi veidi eemal. Lisaks veel üks helkur. Ei tea mis tuulispask sellest aardest üle käis, aga laiali ta oli. Imekombel oli vihmahoogudele vaatamata logiraamat kuiv. Niiskust oli ta ilmselgelt saanud, sest lehed kippusid koos olema, aga piisavalt kuiv, et veel täitsa kasutatav. Panin siis nime kirja - pea aasta viimasest logist. Raamat koos helkuriga karpi ja kaas peale. Ning siis läks asi eriti imelikuks. No on pesa, aga karp sisse ei mahu. Ja ei saanudki aru. Panin siis augu ette istuma, nagu kaupoeg Puhhi ja andsin ühe suurema halu toeks, et kui kõhnub, siis kohe uksest välja ei kuku. Igatahes väga imelik. Aga peitjale aitäh mõistust piitsutamast.
Leitud. See küll kaduma ei saa minna. Igavesti kinni.
Tänud peitjale!
Õnneks jäi vanamehe pügatud pea kiiresti silma ja karp ka kiiresti kätte.
Ma olen siin liiga palju käinud.
Nüüd saabus mõistmine, et kuhu ma tegelikult vaatama pean.
Ahah siis :)
Aitäh!
Ah nii lihtne oligi. Noh, kolmas kord ikkagi juba. Vanakesed, koerad, veekohin, koerad, sukeldu, koerad, koerad ............ Aju läheb seal viibides pidevalt lühisesse. Olen küll magavaid koeri ka näinud, kuid Tuhala omad ei maga!
Kuula kuidas, auh, auh, vaata kuidas, auh, pöetud, auh, vanake, auh, auh, auh, ots vees, auh, oota, auh, nüüd läks, auh, auh, järg, auh, käest, auh, auh, auh. Ah olgu, vahin siis niisama tühja pilguga ringi. Aa, aga seal on ju aare, see on ju nii loogiline! Mõnikord on parem lihtsalt mitte mõelda. Aitäh!
Me arvasimegi, et asjad nii lihtsad ei ole. Vaid on hoopis veel lihtsamad. Tänud
Kui saabus tore sõnum aarde väljakaevamisest, siis tulime uuesti asja uurima. Nüüd oli aardeleid vaid vormistamise küsimus, sest karbike vaatas ilusti oma pesast meile vastu. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Tublil arheoloogil õnnestus siiski karp varingu alt välja kaevata. Olla puhas ka korras ja vähemalt praegu varingu peal. Pikemas perspektiivis tuleb siiski midagi ette võtta.
Aitüma arheoloogile!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Ei õnnestunud meil ka karpi tuvastada. Samas tundub, et seal on üks korralikumat sorti varing toimunud. Ootame kevadeni, siis vaatame, kas sulab välja või läheb arhiivi.
Siin sai ikka üksjagu aega pühendatud kuid lahkuma pidin ikkagi tühjade pihkudega. Ei teagi kas olin pime või sai saatuslikuks lumi ja jää. Igatahes jään huviga järgmiste külastajate logisid ootama.
Selle aarde puhul saime lausa kolm korda käia täiesti õiges kohas, kuid ikka leiuta jääda.
Esimesel korral olime Tuhalast läbi sõitmas millalgi sügisel ja tegime kõik nii nagu kirjeldus käsib ja leidsime koha, kuhu käsi sisse toppida. Aaret ei leidnud ja hakkasime juba kahtlema, et kirjelduses on mingi Palangu sõnamäng ja äkki oleme asjast valesti aru saanud.
Täna ennelõunal olime jälle siit läbisõidul ja vaatasime üle juba tuttava koha ning ka muudki noorukid ja vanurid lähiümbruses. Aaret ikka ei leidnud. Mõtlesime, et peaks peitjaga ühendust võtma ja asjaolusid täpsustama ning siirdusime järgmise aarde otsingule.
Ja endalegi ootamatult tekkis meil võimalus aarde omanikule oma kurba elu kurta juba õige kiiresti. Olime just järgmise aarde juures toimetamas, kui saime Hannese (peitja) ja Helge (viimati leidnu) poolt teolt tabatud. Näitasime aarde võimaliku asukoha pilti, kuid meile kinnitati, et see pole õige koht. Lisaks kuulsime veel igasugu juhiseid aarde leidmiseks.
Kuigi meil algselt polnud täna plaanis rohkem selle aardega tegeleda, siis peale seda kohtumist mõtlesime ikka veel korra tagasi sõita.
Otsisime taas juba tuttavaks saanud kohtades, tegime Helgele ka pilte erinevatest õõnsustest ja lõpuks saime aarde täpsed koordinaadid. No ja mis te arvate, kuhu need meid suunasid? Muidugi täpselt sellesse kohta, kus juba kõige esimesel otsingukorral olnud olime. Kaevasime seal ikka veel ja olime juba käe peaaegu õlani sisse surunud (kuigi kirjeldus käskis umbes küünarnukini), siis aaret me ei leidnud.
Peale kõike seda on meie diagnoos, et aare on KADUNUD!
Nojah, keeruline ongi aardeid leida, kui sa eelnevalt kolm korda sajaga vales kohas järjekindlalt seismas käid :D. Täna koos Helgega sain asjale uue vaatenurga ja leiu siis ka loomulikult; kohe peale seda, kui noored sportlikud emmed olid oma kärude ja koertega meist mööda laveerinud…
Aitäh peitjatele mummu eest, mis pikalt kaardil pinget hoidis ja Helgele abi eest; pärast tänast on kohe kõvasti rahulolevam tunne siit alevist läbi sõita... :D
Nonii, ametlikult siis kolmas kord siin olla. Aga seekord muidugi oli see kõige rohkem abistav õlekõrs ka mugavalt kasutada. Ehk kui peitja sisuliselt kätte näitab, kust otsida, siis leian ka mina üles :) Aitäh selle seikluse eest, nüüd on see mõisa tiigi ümbrus küll igatepidi selge ja tuttav, kohalikest kutsudest rääkimata :)
Tore ja lihtne välimõistatus. Vanake on ajaga(või soojade ilmadega?) kõvasti juuksekasvu lisanud, seega korraks kimbutas kerge hämming, aga üles me ta leidsime. Tänud!
Nüüd kui aare leitud, tahaks endalt järelanalüüsi tellida, kuidas see nii palju korduvkülastusi mul võttis. (427) Aitäh! EVEJ
Leid ei olnud keeruline, täpselt nii nagu arvutis olin enne välja mõelnud. Mõlemad saime Carolysiga vajalikud linnukesed päevale kirja.
Teisel katsel sain küüned karbile taha, täpselt kirjeldusele vastavas kohas. Esimesel korral vulises mul lihtsalt veidi vales kohas. Tänan.
Ausalt öeldes lugesin mina seda lahendust ikka väga vale pidi välja ja kaks korda varem otsisin täiesi valest kohast...pole siis ime, et seal midagi ei leidnud. Vahepeal sain väikese vihje ja seejärel oli möödasõidul kiire leid :) Tänud!
Oi, vallerii ja valleraa, aitäh. Palangu mõistatused on ikka seda tüüpi, et kui sa karbile lõpuks küüned taha saad, on selline tunne, et kas tõesti jäi umbes kolmanda eluaasta järel igasugune arukus ja areng pidama...
Noh, nimi vihikus ja lähen trambin nüüd veidi metsas: kuusemikrod ja võssis kilomeetrite jagu ragistamist on vist rohkem minu-masti-aarded.
Sattusime juhuslikult aardest mööda sõitma ja - ehmatasin kangeks ennast. Tiigiäärne võsa puhta maha võetud, könt kah maha saetud ja peidukas istub nagu see dementne naine Hendrik Groeni raamatus jalad laiali ja näitab oma salalaegast. Kartsin, et nüüd on aare ka läind, aga ei, karp oli täitsa omal kohal, kangesti avalik seal lisaks muule. Olid saemehed säästnud teda. OK, kui saemehed arstisid tiigikallast, eks ma siis pean kirjeldusse köndi asemele ühe pügatud peaga vanakese sisse arstima :)
Leitud ja logitud. Kirjelduses mainitud könti ei näinud, aga aarde leidsime siiski üles.
Siin olin vist kolmas kord.Täna siis lõpuks lugesin kirjelduse korralikult läbi.Loomulikult tuli leid siis kohe.Lugeda,lugeda,lugeda.Aitäh!
Juhised olid täpsed, aru sain ma sellest küll tagantjärgi, aga siiski. Täitsa kena koht, mõisast endast on muidugi kahju. Tänud juhatamast!
Paar korda sukeldumas käikunud aga ei miskit, seekord sai nimi kirja, tänud :)
Täna peale metsast kuuse toomist, kulgesime tasakesi kodu poole ja nii muuses möödusime ka sellest aardest. Kohale jõudes, olin natuke segaduses. Kus on siis keerdus könt. Mis värk nende Hannese aaretega on, juba teine aare ilma kohal oleva vihjeta. Õnneks olin kodutöö ilusti teinud ja kohapeal oli ka asi täiesti ilusti leitav. Tänud aarde eest peremehele.
Oli mingi perekondlik kohustus käia Kristeli ema juures. Vist emadepäev. Ja leidmata aarde täpike kohe tee ääres. Ise ei julgenud käsi auku pista, palusin 4-aastasel see töö ära teha. Algul pelgas, aga uudishimu sai võitu. Tänud peitjale.
Mina siin teisel katsel, Peeter kolmandal. Seekord siis läks õnneks ja keeruline asi osutus hoopis lihtsaks :)
Tänud!
Tunnistan ausalt et ise mina seletsuest aru ei saanud, olen siin käinud kaks korda (nii üksi, kui Piiaga) aga seni tulutult. Leidmata, lahendamatauna on kogu aeg silme ees see aare mind norinud, siis kui aardekaarti vaatan. sain täna siiski vihje et mida ma seni valesti olen teinud. Ja selle peale oli ka leid kiire tulema. Aardekirjeldust olin ikka lugenud puudulikult. Teab kas nimi Mellini mulle meelde oleks jäänud ja toonud õhtusel mälumängul 2 punkti . Aga nüüd jääb kindlasti.
Ega eanm pole lihtne aardeid leida, nüüd tuleb vaadata mis päeval võib leida tavalise aarde ja mis päeval peaks leidma mõne mõistatuse. Nii saigi, meil mõlemal oli vaja tänase peale mõistatuse leidu ja valisime selle aarde.
Siin sai käidud vist umbes aasta tagasi, sel korral kohises mul hoopis teises suunas, ilmselt pigem kõrvus, sest seal, kust mina arvasin vett minu poole voolavat (ja voolas ju ka), ei leidnud midagi. Alles hiljem ju õppisin selgeks, et tuleks ikka kirjeldust lugeda..:) Täna üldse ei voolanud, pardid kükitasid kõht mudas kinni ja vaid kujutasid end ette ujumas. Õnneks konteiner seekord vaid kujuteldavaks ei jäänud, sukeldusin küünarnukini ja käes! Tänud peitjale!
Olukord oli siin päris trööstitu - jõest polnud praktiliselt midagi alles, väike nire ainult voolas veel. Vaatasin vihje pilti üht ja teistpidi aga no ei koitnud ka nüüd.
Mõnus kevadine ilm. Vihjed olid mõnusalt abiks. Veidi segadusse ajas algselt vihje "ots on peidetud vette". Siiski, närisime mõtte läbi ning edasine oli juba logimise vaev :)
Kolmas kord seda aaret otsimas. Seekord vedas. Tänan.
Teen logisid korda. Peitja oskab ahvatlusi tekidada küll aga kui süveneda siis kõik ok. Tänud peitjale!
Veidi juba hämardus, esines natuke külma tuult ja vesi voolas-kohises. Nõnda siis, peitja antud kirjelduse järgi toimetades tuligi leid. Tänud peitjale.
Eelmise korra vigade parandus. Kodus olin koha enam-vähem selgeks teinud, nüüd oli logimise vaev. Aare korras, tänud.
Siin sai vaadeldud ja vaadatud ning kohtki leitud.
Tänud!
Mõtlesin kiirele skoorimisele, sest tundus nagu, et saan kõigest aru, aga selgus, et saanud tuhkagi, peale selle mida tegema ei peaks, ühesõnaga ei näinud mida vaja. Kodutöö oli tegemata, järgmine kord olen ehk nägijam.
Leidin juba oktoobris,aga siin logi ei näe. Telefoni äpp vähmalt olemas
Õnneks see mõistatus oli mulle täiesti jõukohane, kuigi mõistatused mulle ei meeldi.
Ei ole ta kuskile läinud, istub oma augus ja ootab. Kurb on muidugi see, et peitmise ajal tubli mehejuraka pikkune keerdus könt on täitsa vastu maad kulunud. Mistõttu paneme vihjepildi ka, ehk aitab.
Eelmine aasta kulgesime ratastega siit läbi aga ajapuudusel ei hakanud mõistatama. Täna, Tuhala kaevu uudistades, otsisime ka seda aaret. Leidsime. Arvasin, et on raskem.
Sõna "järgmine" tähendus jäi veidi segaseks, kuid sellegipoolest oli kiire leid. Tänud!
Ka siin on varem käidud. Miskipärast jäi siis leidmata ja jälle ei oska öelda, kas lisanduvad kogemused , või on midagi kontseptsioonis muudetud. Mälu järgi surkisin mina hoopis mingis teises kohas eelmisel korral. Mis seal ikka , õiges kohas surkimisel on hulga paremad tulemused. Niisiis leitud ja logitud. Kompleksi vaatasin juba eelmisel korral üle - nii et nüüd sai jälgida, kuidas treiler harvesteriga sooritas tagasipöörde ja siis jätkus teekond uute avastuste poole. Aitäh
Hakkasime mööda juhendit minema. Suht kohe satttus M segadusse, aga T-l oli kõik selge ja tema kindlal juhtimisel viidi M õigesse kohta sukelduma.
Esimene kord ei osanud väga midagi seal peale hakata. Aga täna olime seal uuesti ja läks üpris kiiresti :D
Kõik kulges ilusti ja aare tuli välja esimesest vaadatud kohast. Aitäh!
Tükk aega otsisime kuid ei hakanud silma. Vaatasime mõlemalt poolt vulinat aga ei midagi. Lõpuks siis leidsime köndi, aga aaret ikka mitte. Tegime geokõne, kus öeldi, et õiges kohas oleme ja kõne katkes. Siis vaatasime edasi ning tuligi aare välja.
Ega pimedal ajal siin taskulampide saatel otsida just kõige mõistlikum tegevus ei ole.Päevavalguses avanevad ikkagi hoopis paremad perspektiivid. Õnneks saime vaid korra küünarnukini sukelduda ja oligi karp käes.Tänud!
Vähemalt kolmas katse - tänu Taavile tekkis ka üks teistsugune mõte aga see kahjuks aaret meile kätte ei toonud. Võtame korduvkülastuse uuesti plaani. Enne A. loomade silla külastust hüppasime läbi ka Polli loomaaiast.
Tean vähemalt kolme peitjat, kelle aarete puhul saad sa suure tõenäosusega mingit pidi ninapidi veetud, kui õigel hetkel peitjaga samal lainel ei ole. Hannes on loomulikult üks neist :)
Kohapeal olles läks enne ikka jupp aega, kui hakkasime taipama, mida peitja on mõelnud. Alguses sai seda aarde kirjeldust ikka üsna sõna-sõnalt võetud ja sukeldumas sai nii mõneski kohas käidud.
Siis aga tekkis meil uus teooria ja aarde kirjeldust sai natuke teisiti tõlgendatud. Paraku edu sellele ei järgnenud. Kõik nagu klappis, aga samas ei klappinud ka. Omast arust leidsime hea peiduka, aga aaret sealt leida ei õnnestunud.
Nüüd ei teagi, kas: me saime millestki väga valesti aru; vaadatud koht oli õige, aga ma ei suutnud sealt aaret märgata; aare on kaduma läinud.
Eks kunagi tulevikus proovime uuesti.
P.S Kui nüüd neid pilte vaatan, mida otsides sai tehtud, siis äkki seal ikka oli aare peidus...
Seekord jäi aare leidmata. Ei tahtnud igale poole ronida ka ja riideid mustaks teha. Eks teinekord kui siiakanti satume proovime uuesti.
Kuni aare leidmata, tundub asi suht keeruline. Kui lõpuks leid käes ja uuesti kirjeldust loed, siis saad aru, et tegelikult on kõik sõna-sõnalt ette öeldud. :)
Tänud peitjale!
Alguses oli küll tunne, et siin ei saa ju sukelduda, aga tundus, et siiski sai. Aitäh! :)
Kord olen sellest aardest mööda sõitnud, aga kuna too hetk ma peaaegu et vältisin mõistatusi, siis jäi ta sujuvalt vahele jäetud. Täna pidasime kinni, käisime ühes kohas, lugesime kirjeldust, vaatasime ringi ning üsna pea oli ka karp käes. Aitäh, täitsa lahenduv värk!
Tegelikult olin siin teist korda. Esimesel korral sai kätt ujutatud sügavas ja külmas vees. Seekord läks teisiti ja märksa kiiremini. Aare heas seisus.
Peale üht Ambiorixi aaret otsustasime siit kaudu tagasi tulla kuna mul oli Tuhala veel leidmata. Tegime nii nagu kirjeldus ütleb ja seejärel meenutas Inga kus tema arust aare oli - õnneks mäletas täpselt ja saingi konteinerit kõdu seest välja kiskuma hakata. Nänni ei vahetanud kuid Inga eemaldas aardest ühe vana kalendri.
Tänase esimese aarde võtsime sünnipäevalapse (=peitja) tähtsa pidupäeva puhul. Siinkohal suured õnnesoovid meie geotiimi suurte ja väikeste poolt :)
Eenne kohale jõudmist oli mingi kummaline tunne, et selle mõitsatusega läheb ikka omajagu aega, aga ere päike ei pimestanud, sadas hoopis meeldivad seenevihma ning seega saime suht kiirelt nägijaks. Sel korral olin mina see, kes oma käe tundmatusse pistma pidi :) Aare heas korras. EV, J: värvipliiatsi
Kuulasime, kuidas kohiseb ja vaatasime, kuidas nullist meie poole voolab. Otsisime könti, paremal nagu ei paistnud, vasakul paistis. Sobrasime siis ülihoolikalt ja erinevates limboasendites vähemalt seda, täiesti võimalikuks osutus käed küünarnukini igasugustesse kohtadesse toppida… Ka mujal kui vasakul… :D. Ei vedanud ikkagi lõpuks leiuga, aga eks teine kord proovib siis jälle – see "siinsamas" asuv kodumaakonnakas ju :).
...ja siis mina saan peitja käest õiendada, et tema vaeseke pidi puu otsa ronima :P Kuhu kõik me seal ronisime ja oma käsi toppisime :) Aga meie jäime ikkagi veel aardeleiust ilma ka :D Puu otsas oli vähemalt aare olemas :) Aga jah...ei tea...ei olnud peitjaga ühel lainel ja ei saanud aru milline see õige koht olema pidi kuhu kätt oli vaja toppida :)
Mõnus mõistatus :) Leitud, logitud. EVEJ. Aare ok. Aitäh :)
Dziisus kraist ja jumalauta sai varasematel kordadel siin seda aaret otsides kordi ja kordi mõtteis kõigevägevamat appi palutud. Aga abi ei saabunud. Tuli siis ja tuleb ka nüüd tõdeda, et jah, loll pea on ikka ja endiselt kere nuhtluseks. Hakkasin juba vahepeal boikoteerima ja aaret ignore-listi panema, et mina sellega rohkem ei tegele, et pole võimalik, et seda ei ole ju seal, oleme juba kõik kohad läbi otsinud. Küll madala ja küll kõrgema veetasemega, roninud läbi torude, lõpetanud otsimise, ise märjad nigu kiisupojad, poleerinud keerdus könte ja ka neist järgmiseid, aga mida pole, seda pole. Ja endiselt - loll pea ei tule selle hobi juures kasuks.
Aga ei teagi millest tingituna nüüd Anna ühel päeval sai valgustatud ja luges kirjeldusest välja ühe huvitava koha ning see pani mõtted teistpidi tööle. Täna siis kontrollisime selle teooria paikapidavust ja ennäe, oligi aare olemas. Ja ilmselt oli ta ka kõik need eelmised korrad olemas - lihtsalt mitte meie jaoks. Ja nüüd siis uuesti kirjeldust lugedes loksub kõik paika. Jah, see on see tagantjärele tarkus.
Ei läinudki siis nüüd kauem kui kaks aastat ning aare ongi leitud! :) Tänud!
Jällegi üks, millest oleme koduteel korduvalt möödunud :) Tegelikult käisime ka eelmisel õhtul sealkandis ja viskasime pilgu mnõnda kohta, aga laps oli kaasas ja tema turvamine (vesi, sõidutee) võttis suurema osa energiast ja mõtlesime ehk veidi üle. Koduteel arutlesime, Janar andis idee ja täna tööle sõites käisime läbi, vaatasime, logisime. V: nõia, J: vaala Aitäh peitjale!
See aare oli minu jaoks päeva kõige kiirem leid. Õhtune päike paistis, linnud lendasid, jõgi vulises. Parkisin auto, jalutasin, lugesin kirjeldust ja võtsin aarde välja. Tänud!
Tegime nii nagu juhendis soovitatud ja juhtus see, mis juhtuma pidi ja ilmselt ennegi on juhtunud teisega. Nimelt torkasin käe küünarnukini sisse ja võtsin koos aardega välja. Aitäh peitjale.
Täitsa pime oli juba kui siia jõudsin. Ja lumi või mingi taoline asi sadas ka. Sarnastes oludes umbes pool aastat tagasi oleks see mõistatus mul geokogemuse nappuse tõttu ilmselt lahendamata jäänud. Nüüd on natuke uhke tunne, et sain puhta pimesi kobades karbi kätte, kindel märk arenemisvõimest ikkagi :D
Kirjeldusest lugesin esimese hooga välja, et 9.5.12 käis Lible ja pani jõe tagurpidi voolama :o) Aga ei, see oli silmapete, tegelikult aiman küll, mis seal päriselt juhtuda võis.
J: TB
käisime, otsisime, leidsime... kõik kenasti korras. EVEJ
Uue päeva hommikul Koselt Tallinna poole... Sai turnitud ka vales kohas... Suur tuul pidi meid peaaegu vette lükkama... Aga leitud ta sai :)
Turnisime mis turnisime aga siis tuli mõte hoolikalt lugeda:)
Esimese hooga põrutasime kohe Tuhala nõiakaevu juurde. Peale gpsi tööle panemist ilmnes, et olime kõigest mõned kilomeetrid mööda põrutanud...kehv kodutöö mis muud :)Tagasi tuldud teed ning peale mõningast mõtisklust sai konteiner geopeituri sooja kätt tunda.
Mõistatus viis sihile. Aixi nobedad näpud leidsid.
Lõpuks sai see saaga ka läbi - mitte ei saanud sellest kirjeldusest sotti. Lõpuks suunati vägisi õige jändriku otsa. Aitäh!
Otsisime mis otsisime, aga ei leidnud valest kohast aaret ja pärast vihjet tuli aare kiirelt kätte. Tänud.
Lugesime, mis lugesime neid vihjeid, mulistasime vees, turnisime aga ega tööpäeva lõpus nii "terav pliiats" enam pole, kuna aeg sai otsa, võtsin abistava kõne, tuhat tänu selle eest! Nüüd oli kiirelt aare käes, tänud kohta tutvustamast!
Otsingud katkestas kaks korda paduvihm. Olime küll lausa õlavarreni arvatavas kohas, aga näppu midagi ei jäänud.
Faktid leidsid kinnitust. Oma kohalolekut kinnitasime jäljendiga logiraamatus. Peitjaile kiitus!
Tuhala, Tohila, Kohila... Lahedad nimed reas. ;)
Tuhala on seostunud mulle ikka selle nõiakaevuga. Ja Mellinist olen kuulnud, Tuhala mõis on vähem kõrva jäänud. Nii oligi üllatus, et asja just siia on. Juba nulli poole sõites jäi midagi silma. Nii oli autost välja astudes peaaegu selge, kuhu sammud seada. Ja sellest hoolimata saime vastu pükse, sest kirjeldust lugedes suutsime ikka ühe lisanüansi endale tekitada. Kuid selles kohas sukeldumine tulemust ei andnud, no ja külm oli ju kah. Pole just parim snorgeldamise aeg see märts... Tõstsime silmad taas, raputasime suled-vatid veest puhtaks ja läksime õigesse kohta sukelduma. Tunduvalt lihtsam on aaret õigest kohast leida, eks ju?
Aga külm oli ikka, ka seal. Nimed kirja ja kähku autosse sooja...
Aitäh! Aare korras. (Minigripp oli pisut katki, kuid esialgu probleemi pole sellest.)
Uurisime ja puurisime- kompasime siit ja säält, enne kui õige objekti leidsime... Lõplik snorgeldus andis positiivse tulemuse- leitud- logitud :)
Koht oli kohutavalt võõras nagu ma polekski varem siin käinud ja aaret juba otsinud. Leidsin ka ühe parkimist lubava sildi, mida eelmine kord polnud. Midagi ka seekord silma ei jäänud ja nii lahkusingi tühjade kätega.
täitsa tore aare. olin juba pimedas peaaegu loobumas, sest ega seal pärast "silmade tõstmist" reaalselt midagi näha ei olnud, aga üsna peatselt sai ka ilma eriti midagi nägemata selgeks mis seal teha tuleb ja siis juba tuli konteiner kätte lihtsalt.
Saime meiegi selle aardega näpud tahmaseks ja Signe ütles, et selliseid mõistatusi meeldib talle väga lahendada (Kus tema ka midagi aru saab :) ). Ei tea kas veesilma kaldal asuv saun ka veel aktiivne on, kuuldavasti on seal varasemalt kõvasti pidusid peetud. Tänud peitjale!
Läksin kontrollima ja näe oligi. Aga kesse aarde tuhaga kokku oli määrinud? Naljaninad.
Vaatasin könti, sukeldusin küünarnukini ja käes see karp oligi. Kiirelt nimi kirja ja edasi. Aitäh peitjale.
Kui väljas on -7 kraadi, miks mitte minna rattaga sõitma. Kõigepealt 20 km Kiviloole ning seejärel 20 km Tuhalasse. See Aruvalla tee on ikka nii pagana sinka-vonka. Oleks ta sirgelt, oleks nii mõnegi kilomeetri võitnud. Üks ristmik on kah sinna Tartu maantee äärde ehitatud, mida varem ei olnud. Kui ma veel geopeitust ei mänginud, sõitsin ma Tuhalast päris tihti läbi, kevadeti käisin nõiakaevu kaemas jne. Nüüd pole kohe üldse enam sinna sattunud. Kirjeldust olin kunagi lugenud ja juba kaugelt nägin midagi, mis nagu sobiks. Veendusin, et seal midagi pole ja lugesin kirjeldust. Nii hea mälu mul nüüd ka ei ole :) Aitäh!
Objektile jõudes oli seal vaikne nagu autode surnuaial. Kohalike paat vedeles poole kereni mudas ning kausi põhjas oli natuke vähem vett kui meie koduses vannitoas lapse vannitamise ajal. Sellest kõigest oli ka tingitud asjaolu, et kohina kohta võis ainult oletada. Fantaasiavaese inimesene võtsin kohe kõne Hannesele ja pärisin kohina päritolude kohta. Hannes väitis, et tema pole vett võtnud ja ärgu ma seda paati kasutagu. Abiks seegi, sain õigel juurikal sarvist kinni ning nimi õnnestus ka paberile saada. Aitäh.
Aare jäi millegipärast koduteele, polegi enne Tuhala mõisa sattunud. Nullpunktile ei saanud kuidagi ligi, aga õnneks komistasime sobiva köndi otsa. Sukelduda tuli randmeni, tagasipeitmisel sai karp sügavamale uputatud. Aare korras, aitäh!
Seda oleme korra varem vanas asukohas ka otsimas käinud, aga siis ei leidnud. Tänagi toppisin algul oma kätt küünarnukini täitsa valesse kohta. Väike mõttepaus ja kirjelduse korduvalt lugemine siiski aitasid ning aare sai leitud.
Jaaa. Vana keerdus könt on talvega hoopis õnnetuks jäänud. Aga karp oli sellest hoolimata oma koha peal olemas.
Kui ma seal millalgi üksi käisin, otsisin ikka täiesti valest kohast. Veetase oli tol korral ka nii madal, et praegu vaadates lõin siis kepsu lausa keset järve. Aga nüüd Aigar tõlkis mõistatuse mulle lahti ja üldse peab ütlema, et kogu selle aarde otsimisprotsessi ajal olin mina rohkem kaunistuseks. Tänud, oli tore, kuigi tuul oli hirmus kõva, nii et tahtis kõrvad peast viia.
Ei leidnud. Ju ei olnud peitjaga ühel lainel ja miskit jäi arusaamatuks. Eks soojemal ajal tagasi.
Lisasin ühe teadmata aardest seljakotti pudenenud Mereröövli ja logiteate, võtta polnud ei aardest ega ka läbivettinud ümbrusest tagasipeegelduvatest footonitest suurt midagi...