27 juuni 2024 leidis Kaupo&Liis [luurebuss]

Kui Kaupo ära parkis ja suuna kätte näitas, siis ei osanud muud teha, kui sügavalt ohata. Järjekordne nõgeseookean sääseparve keskel. Dramaatiliselt ulgudes said esimesed mõnikümmend meetrit tehtud, edasi läks juba kergemaks.

Kuna aare vajas hooldust, siis võtsin logiraamatu kaasa. Aardeni jõudes oli aga aru saada, et kogu komplekt vajab täielikku vahetust ja polnud mõtet logiraamatut vette ligunema jätta. Kritseldasin ajutise logilehe peale, kallasin suure vee konteinerist välja ja tatsasin tagasi.

Igaks juhuks ütlen, et GC-s on see täpike tegelikult kättesaamatu.

18 veebruar 2024 soovis hooldamist Liis [ziil]

Sisu kasutuskõlbmatu, sh logiraamat hävinud. Hetkel panin juurde väikse lehekese aga vajaks hooldust.

11 veebruar 2024 leidis Agneta, Helen ja [ziil]

Korra käisime sügisel proovimas, aga siis ei pääsenud üle vee. Täna saime üle vee ja sügavale rappa ka. Imeilus paik. Väga mõnus metsaretk ja kohtumine kitsedega. Aare vajals kahjuks uut sisu, logiraamat oli alles aga kasutuskõlbmatu. Lisasime taskus olnud visiitkaardi nimedega. Võin käia millalgi karbikese sisu korrastamas, kui peitja seda soovib - täna polnud kahjuks hädaabipakki kaasas.

14 november 2021 leidis Christine [catiberg]

Täiesti ettehoiatamata toodi siis kohale. Hea veel, et enne kummikud jalga panna soovitati. Aga noh - sai jalutatud siis siia ja sinna, kareldud ja hüpeldud, kus vaja. Natuke naerdud, kui teisel jalg lirtsus. Aitäh

14 november 2021 leidis Herki [wingman]

Enne geomängu oli raba minu jaoks ebameeldivalt külm ja ebameeldvalt märg koht, kuhu niisama ei kippunud. Mänguga on mu arvamus muutunud. Olen tähele pannud, et mingil ajal otsin võimalust, et saada järjekordset raba laksu kätte. Ja veel parem, kui rabas mõni aare on. Täna jäi siis sõelale Muraste raba, millest on väga palju mööda sõidetud, aga alati sada põhjust olnud miks mitte sinna suunduda.

Matkal sai selgeks tõsiasi, mida olen juba jupp aega kahtlustanud - üks kummik ei pea vett. Kraavi ületades andis tunda, pärast tagasi liikudes leidsime muidugi ka purde üles. Eks näis kas see fakt ka poes meeles on.

Muidu oli meeldivalt raske raba, kuhu ei korraldata turismireise ja tänu sellele puutumatusele seda nauditavam retk. Hing sai mõneks ajaks rahu, rabas jälle käidud. Aitäh!

17 aprill 2021 leidis Heigo [sansam]

Tänud peitjale! Väga mõnus koht peidukale ja matk oli. Isegi räätsadeta sai liigset kahju tegemata peidukani. Lisaks sa näha ka ühte hirve. Karp oli kogunud kondentsi, aga selle kuivatsin ära.

20 märts 2021 leidis Inge [aunad]

Oi, kui pikalt edasi lükatud otsimine.

Kuid täna tundus, et talv saab otsa ja varsti on väga vesised olud ja siis tulevad putukate armeed ja rohi kasvab rinnuni.. no ühesõnaga, äkki hakkas kiire.

Auto jätsin bussipeatuse juurde pealtnäha täitsa sõidetava tee algusesse. Tegelikut vedas, et ma sõiduki hülgasin, sest see siin osutus ikka mingis lõigus täitsa maasturiga huvitavaks teeks. Jalgsi polnud hullu ja peale kraavi lõppemist tundus õige hetk vasakule keeramiseks ning loomaradasid mööda raba poole suundumiseks. Pinnas kandis täitsa mõnusalt ja kummik jäi täitsa kuivaks. Teekonna märksõnadeks jäid sookailu lõhn, talve üleelanud jõhvikad ning ägedalt bonsailikud männid. Aare ise lehvitas juba kaugelt ja sai nime võrra rikkamaks.

Taasiteel sai eemalt pisut metsnugise toimetamist jälgida.. lahe loomake.

Tänan peitmast.

10 märts 2021 leidis koos Krissuga [svensaar]

Õhtune jalutuskäik külma tuulega. Aare leitud ja nimed kirjas. Aitäh

10 märts 2021 leidis Krissu ja Sven [yksk6ik]

Tänaseks õhtuks valisime Muraste raba. Parkisime autod tee pealt ära ja riietusime soojemalt, sest tuul oli jäine. Üle põllu minnes hakkas päris ruttu külm. Õnneks oli metsa all mõnusalt tuulevaikne ja taimed olid kaetud õhkõrna lumekihiga, megailus oli seal. Logiraamatust lugesime logi, kuidas keegi metsas eksles, päris äge seiklus ikka. Tänud aarde eest.

6 veebruar 2021 leidis Maimu, Liisa [rebane19]

Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida, siis oli see mul kolmas kord seda aaret otsima minna. Esimene kord oli aprillis 2018. Võtsin oma tol ajal 7- ja 5-aastased pojad kaasa. Suurupi bussipeatuse juurest raba poole minnes kohtasime ühte meest, kes seal filmis ja pildistas habekaku pesa ja toimetamisi. Rääkisime temaga veidi ja ta palus meil väga vaiksed olla sellest pesast möödudes, et linde mitte hirmutada. Mitmeid kuid hiljem näidati "Osooni" saates lugu, kus see sama mees rääkis sellest habekaku pesa jälgimisest Muraste raba servas. Kuna aga laste kummikud said tol korral poolel maal seest märjaks, siis pidime koju tagasi pöörduma. Tagasitulles nägime kolme põtra, kes meid uudsihimulikult vaatlesid nagu meie neidki. Teisel katsel umbes aasta hiljem käisin üksi. Ei teagi, kui lähedale Google maps mind aardele juhatas, aga üles ma seda ei leidnud. Põtru nägin ka jälle. Sel, kolmandal korral, oli mitte-geopeiturist sõbranna Liisa nõus minuga kaasa tulema. Metsas ja rabas oli lund ikka korralikult. Lootsime, et kuna oli eelnevalt juba pikalt miinuskraade olnud, et siis on rabas vesi kenasti jäätunud. Aga nii see siiski ei olnud. Me sumpasime umbes poolemeetrises lumes ja selle lumekihi all vesi jääs ei olnud. See oli ikka meeletult raske teekond põlvini lumes kahlates! Liisa oli nutikas ja käis minu jälgedes. Seekord leidsime aarde kenasti üles. Konteineri avamine oli keeruline, aga kuidagi meil see siiski õnnestus. Tagasiteel läks Liisal kahjuks kummikutesse vett sisse. Seega tagasi pidime tulema väga kiire tempoga, et ta ei külmetaks. Õues oli -7 kraadi, aga tuulevaikne ja väga mõnus ilm talve kohta. Ja rabas oli imeilus! Liisa kommenteeris hiljem, et: "Väga äge matk oli, teinekordki.". Mina olin väga väsinud, aga õnnelik, sest nüüd ei pea enam piinlikkust tundma, et kodukülas üks aare leidmata :)

3 jaanuar 2021 leidis Eneli ja Arvo [arvoaljaste]

Nii see oli. Sel hetkel tundus, et ongi veel see päev vaid talve ja ehk jälle üle pika aja ei ole. Ja siis tundus kodus olles, et sel päeval peab ühe korralikuma ja ilusama matka veel tegema. Ega millegi muu pärast vist oma kodust end välja aetud ei saanudki. Niiet sellest aardest sai siis päeva peaeesmärk.

Lähenesime idast. Nagu vene ajal üks ilmaennustaja teles ütles, et idast pole midagi head veel tulnud, siis nii oli ka sel korral. Ausalt öeldes sai selle kraavi ületamisega omajagu vaeva nähtud. Ma tahtsin ikka mingite haledate pajupõõsaste otsas turnima hakata. Eneli suutis mind ringi rääkida öeldes, et kui mina ka lähen, siis tema ei tule. No see sai otsustavaks. Ja ausalt öeldes, oleks ma läinud, siis oleks sellega see asi ka piirdunud. Rõvedalt märjana. Lõpuks leidsime siiski mõne tahedama ümberkukkunud puu. Ja vups me üle selle kraavi olimegi.

Suht sulnis oli tee aardeni. Värske ja kohev lumi, puutumata kellegi poolt. Meeled olid tõepoolest väga ülevad ja tee läks lennates. Ütlemata kiiresti jõudsime kellegi jälgedeni täpselt ennem aaret. Ja nii oligi, keegi oli täna juba külastanud. Aga kuna tema tulekusuund oli kuskilt mujalt, siis me läksime aga oma rada pidi tagasi. Ohkasime ja ahhetasime lume üle. Ega väga palju paremal päeval ei saanukski tulla. Oli tõesti lahe. Aitäh siia juhatamast. Teekonnal kõigi Eesti soode ja rabade vallutamisel üks kivi jälle vähemaks veeretatud.

3 jaanuar 2021 leidis Eneli ja Arvo [valeloom]

Valget aega oli jäänud veel poolteist tundi. Üks väike rabasutsakas teha tundus ideaalne. Lähenesime aardele idast, kus praktiliselt kohe takistas meie rännakut tee peal ees laiuv Harku oja, mis osutus palju laiemaks kui kardetud (kuigi eriti sügav ta ei olnud). Aga tagasi me siiski ei pöördunud, vaid otsisime oja ületamiseks sobiliku silla. Veel paarkümmend meetrit võsas ragistamist ning edasi oli juba täielik talve võlumaa. Täiesti muinasjutuline ilm ning imeline rabamaastik. Sihtpunkti kohale jõudes nägime lumes georada ja saime teada, et olime täna juba teised aardeleidjad. Tagasi läksime omaenda jälgi mööda ja valget aega jäi ülegi. Aitäh peitjale!

15 detsember 2020 leidis Indy, Helen ja SalmeS [helen]

Seda täppi keset Muraste raba olin juba tükimat aega põrnitsenud, kuid külastust muudkui edasi lükanud. Aga nüüd tundus kõige ideaalsem aeg selle külastamiseks. Meil oli ju täna külas ka Indy, kuna Marisel oli natuke pikem töösõit. Ja aardeotsing koos teeneka geokoeraga tõotas tulla põnev.

Vaba aega oli meil täpselt 2,5 tundi ja kirjelduses lubati, et ainult 15 min autosõitu kesklinnast. Vaatasime kodus kaardilt parima lähenemistee ja suureks lootuseks oli, et raba ümbritsev ojake on külmunud. Nii kui planeeritud parkimiskohta jõudsime, nägime autoaknast kitsekest metsavahel jooksmas. Meenutades kellegi logi, kus ka räägiti kitsedest, tundus et oleme täitsa õiges kohas. Põnevusega lähenesime ojale, et kas see on jääs või mitte? Esimeses vaadatud kohas tarvitses vaid varbaga jääkatet katsuda, kui see katki läks. Liikusime piki oja natuke edasi ja leidsime õnneks koha, kust ilusti üle saime. Nüüd oli juba väike kergendus, sest edasine tundus lihtne olevat. Sik-sakitasime mööda raba aarde suunas, kohati olid isegi täitsa (kitse)rajad ja mõnes kohas sumpasime lihtsalt mätaste vahel. Enamasti oli maapind täitsa külmunud, kuid paaris kohas õnnestus siiski ka vesisemaid auke näha.

Aare oli ilusti leitav, kuid märkasime, et kummist kinnitus oli katki. Et ta ikka edaspidigi ilusti omal kohal püsiks, siis panime kummi asemel nipuka. Kõik see aeg, mis me aardega toimetasime istus Indy ilusti kuulekalt meie kõrval ja nii kui ütlesime, et lähme siis tagasi, hakkas Indy meie ees mööda õigeid radu auto poole tagasi jooksma. Sellise sõbraga on lausa lust metsas liikuda.

Meile meeldis see hommikune rabaseiklus väga, suured tänud toreda aarde eest!

30 oktoober 2020 leidis Reigo [noexcuses]

Ilm oli ilus ja soe. Oli põdrakärbse uputus. Tänan

20 august 2020 leidis Maret [madkool]

Jätsin auto mesilasi valvama ja kui esimene võsa läbitud, oli suur osa metsaalusest nagu jalutuskäik pargis. Rabaserval vajusin korra läbi, kuid kummiku ülemist serva vaid napilt pinnasesse uputades. Räätsadega oleks siin päris raske liikuda, mõtlen. Jõhvikad olid veel veidi hapud, aga juba hakkab kõik kenasti punetama. Päike paistis ja kõik oli hea, aare korras, tänan kutsumast!

20 juuni 2020 leidis Marko [markosu]

See raba-aare tuli üpris kergelt kätte. Aerofoto peale vaadates ei hakanud räätsasid kaasa võtma, läksin kummikutega ja see oli ka õige otsus. Tegelikult lõpu poole võtsin needki ära ja läksin hoopis paljajalu. Vahepeal ehmatasin veel sookurepaari, kes pidid natukene kaugemale lendama. Aitäh aarde eest!

19 veebruar 2020 leidis Anna & [kallo]

Selleaastane talv ei näita kuidagi külmetamise märke ning hoopis tundub, et talv jääb vahele ja peale sügist saabub kohe kevad. Seetõttu ei mallanud me ka enam oodata, et maapind taheneks ja rabas kergem liikuda võiks olla. Võtsime siis selle matka ette vanamoodsalt. Kummikud jalga ning metsaservast minema. Alul pehme ja vesine mets, siis juba kõrgem ja kõvem ning siis olimegi juba rabaservas. Raba aga ikkagi märg koht ning ei pääsenud ka meie siin sellest. Õnneks oli tegemist päris kõva pinnasega rabaga ning liikuda oli hea. Kasvab siin ju mändegi päris usinalt ning kuhugi nad peavad saama oma juured ajada, et püsti püsida, seega päris õõtsik see olla ei saa.

Meil oli aga mõnus astumine. Sekka sai ka mulluseid jõhvikaid leitud ja nositud ning pea märkamatult olimegi aarde manu. Väga korralik ja viisakas aardetops paistis juba eemalt. On jah ka väga sügava lumega leitav! Panime oma nimed kirja tipsisime tuldud teed tagasi. Enne pimedat olimegi metsast taas väljas. Tänud rappa kutsumast!

1 jaanuar 2020 leidis Juta ja Sven [jutsi]

1. jaanuar on eestlaste jaoks nagu mingi rabalaulupidu. Kõik, kellel vähegi võimalik, lähevad rappa. Teades, et head, laudteedega varustatud rabad on kindlasti ülerahvastatud, tulime meie hoopis siia. Ja tõesti, ühtegi inimest me ei kohanud, küll aga nägime põtra ja ikka päris lähedalt. Koergi vahtis suu ammuli, ei julgenud iitsatadagi, kui põder oma magamiskohast jooksu pani. Aardeni liikusime natuke ringiga, mööda teed ja siis mööda rada. Aare leitud (sest oli ta ju korras ja puhas ja leitav) panime natuke "otsemat" teed pidi tagasi. Sai nii otse valitud, et hiljem pidime tükk aega veel mööda põldu vantsima, enne kui teeotsa jäetud auto juurde tagasi jõudsime. Tänud aarde eest :)

18 oktoober 2019 hooldas Marje & Paavo [speedy]

Pärast hommikust esmaleidu Muguohu aarde juures tulime päeva edasi veeretama Marjel leidmata aarde manu. Tegelikult tuli ta jõhvikaid korjama, aga et ma ka ikka kaasa viitsiks tulla, oli ettekäändeks aardeotsing. Eks me tegimegi mõlemat. Rabas oli hirmus mõnus, täiesti vaikne ja metsik olla.
Ma polnud siin peitmisest peale, kaheksa aastat käinud. Aare oli õnneks ikka samas kohas ja sama kõrgel. Oskamatusest on keegi korgi puruks teinud, aga aare siiski kuiv ja korras. Sel korgil tuleb enne musta jullat vastupäeva e. lahti keerata, alles siis korki ennast mõni cm vastupäeva keerata ning seejärel avada. Panime logiraamatule uue minigripi, uue mängujuhendi, pastaka ja värskendasime ka markeeringut topsil. Vast kestab järgmised kaheksa aastat. Tulge rappa, uskumatult mõnus ja vaikne on siin. Saime 4 km puhast nautimust.

28 september 2019 leidis Mare ja [gepsur]

Ilus ilm meelitas rabaringi tegema ja ei pidanud pettuma. Väga tore jalutuskäik, sai aarde logitud ja boonuseks 7 liitrit jõhvikaid. Aitäh.

3 mai 2019 leidis Carolys, Taavi ja Exe [sun123451]

Huvitaval kombel sai seda aaret pidevalt edasilükatud kui hullult keerulist ja võimatut aaret. Talvel ei ole teed lahti lükatud ja pole kuskile parkida, suvel on rästikud ja kevadel on märg ja sada muud vabandust. Seekord oli mul ka lisamotivatsioon töökoha tervisekuu "Rabade radadel" väljakutse tõttu. Kuigi ühtegi silti ei leidnud, siis Google Mapsi screenshot koos fotoga läks seekord õnneks. Kindlasti on mõni parem lahendus üle oja saada kui meie kasutatud mahalangenud puud ja sai kuivalt üle nii mina, Taavi kui Exe. Aardeni saime tükk aega mööda metsaradu ning siis kuiva jalaga aardeni ka. Exe ei suutnud raba lõhnadele üldse kombekalt vastu pidada ja ilmselt ilma jalutusrihmata ta eksleks siiamaani Muraste rabas loomade jälgedel. Aare korras, korgis on küll mõra aga ma ei mäleta, et niiske oleks olnud. Aitäh! EVEJ

3 märts 2019 leidis Jan, Kalvi ja Katrina [muhujan]

Kasutasime veel viimaseid (vähemalt enda arust) sobilike ilmaolusid. Retk oli mõnus, suurima väljakutse pakkus pooleldi kinnikülmunud (või lahtisulanud) oja ületus. Aarde juurde liikusime mööda ATV jälgi. Logi sai kärmelt kirja ja tagasi uusi kõrgusi vallutama. Tänud!

15 detsember 2018 leidis Merle,Krista [krista]

Tänast päeva plaanisime Paavo aarete seltsis alustada koos Katlavanni aardega enne sündmust Väänas. Katlavanni algusest võtsime suuna rappa. Täpselt meie sirgele oli oja ületuseks purre meisterdatud, mis jätkus toreda lookleva rajaga kandiliste lohkude seltsis. Ootamatult ruttu jõudsime topsini. Kaas ei tahtnud kinni jääda, lõpuks kuidagi ikka jäi. Tänud peitjale.

15 detsember 2018 leidis Krista ja Merle [meteta]

Tänase vahva geosündmuse ootuses sai Kristaga kokku lepitud plaan lisaks veel mõned ümbruskonna aarded otsida. Raba oli plaanitud esimeseks, kuid piirkonda saabudes oli alles pime, aga pärast Muraste postide, treppide ja akende kokkulugemist;) oli käes sobiv varahommikune aeg rappa minekuks. Hakkasime jalutama, ise valmis väljakutsuvaks sumpamiseks..ja järgmine hetk olimegi juba kohal. Konteiner lahti sips, aga tagasi kinnipanemisega pusisime mitu korda, nagu tuttav asi, peaks ju oskama, aga kuidagi veits kahtlane oli see kinnitus. Tänud peitjale matka eest, eelmiste aaretega pusimisest saadud külmakanged sõrmedki said soojaks, varbad ka.

24 november 2018 leidis Sander [nogravity]

On ikka viitsimust sellisesse kohta minna :D Sai 1.1km läbo sulistatud xD

21 oktoober 2018 leidis Maire ja Kristjan [ftf]

Leitud.

21 oktoober 2018 leidis Maire ja Kristjan [sportlane]

Mõnus jalutuskäik metsa vahel, ei midagi keerulist, tänud.

29 aprill 2018 leidis Riho ja Helle [rihomilo]

Kui rääkida teekonnast aardeni siis oli see kindlasti päeva nael. Inimradadeta looduses liikumisel on mingi tugev võlu. Loomade radu ja tegevuse jälgi (peamiselt pabulate kujul) leidus aga küllaga. Ja suur-suur boonus oli jõhvikad :) Aitäh mõnusa kevadise rabamatkakese eest!

10 veebruar 2018 leidis Silver [silver0]

Juba teist nädalat ise tõbine olles või pere eest hoolitsedes jäi geopeitus kuidagi tagaplaanile. Nüüd lõpuks tekkis võimalus pool päevakest hobile pühendada. Esimese hooga mõtlesin et torman kuskile vallutamata piirkonda tükitööd tegema. Päev varem aga geosemu mainis et selliste ilmatega tuleb ikka raba aardeid otsida. Aga no kogemust pole ja korduvalt logidest läbi jää vajujatest lugedes, on hoidnud mind rabast eemal. Ma küll olen terve oma teadliku elu olnud avatud igasugustele väljakutsetele aga tundamtus kohas talisuplus ei ole just minu rida.

Siiski jäi see mulle hinge kriipima ja tegin paar tundi enne väljasõitu oma plaanides muudatuse. Kaarte uurides tundus et see kodulähedane Muraste raba tundub siuke ohutum kohake ja sobib igati algajale esimeseks rabaseikluseks. Autoga sain 750m peale, edasi võtsin otsejoones suuna aarde poole. Vähemalt mõtlesin mina nii. Paistab et mul üks jalg lühem kui teine kuna telefoni koguaeg käes ei tahtnud hoida, siis piilusin seda aegajalt ja iga kord kui pilgu ekraanile viskasin oli jälle ja jälle vaja suunda paremale korrigeerida.Maastik oli vinge, põlvini lumi ei teinud asja ka kergemaks, aga seda ma otsima olingi tulnud. Esimese paarisaja meetriga sain juba naha märjaks. Veel paarsada meetrit hiljem sain ka saapad märjaks. Lume alt välja ilmuv vesi andis märku et tuleb ettevaatlik olla. Õnneks see oli ka ainuke koht kus jää jalge all järgi andis. Nautides vaikust, raba ilu ja hingerahu ma nulli lõpuks jõudsin.

Leides logiraamatust ka Tarmo nime mõtlesin et saadan mudamaaldejale väikse piltmõistatuse mu asukohast. See pilt aga lõi kogu ülejäänud päevaplaanid sassi ja järgmise aarde juurde suundusime juba hoopis koos.

Hea, et aardeni jõudmine oli ainult pool teekonnast, tagasi ju vaja ka saada. Sain koha võlusid taandudeski veel nautida. Arvasin et raba peale jõuan alles paari talve pärast, aga näe sai algus siiski märgatavalt varem tehtud ja julgustki tuli järgmisteks kordadeks kõvasti juurde.

Tänud.

6 veebruar 2018 leidis Helbe [helbez]

Täna oli nii ilus koheva lume ja päikesega ilm, et tahtsin kuskile ilusasse kohta minna. Rabasse näiteks. Samas ei tahtnud väga pikka sõitu ette võtta. Niisiis meenus see aare ja Muraste raba. Pole varem selles rabas käinud ja ei teadnud täpselt kust poolt läheneda. Lõpuks sumpasin läbi lumise metsa umbes sihtmärgi poole. Kõik oli imeilus valge. Mingi hetk kui seisma jäin vajus jalg üle madala saapa serva sisse ja vülja oli vaja seda sikutada. Siis oli korraks küll hirm, et ei tea ju mis seal lume all on. Önneks jõudsin ikka ilusti kohale, ja tagasi ka. Aitäh tutvustamast seda nunnut pisikest ümmargust rabasoppi.

20 jaanuar 2018 leidis Priit [peakas]

Et vääna kandi aaretest jäi aega parasjagu üle, siis võtsin tagasiteel linna selle jalutuse ka ette. Ja hea oli, sellisesse lumisesse rappa on alati mõnus tulla. Aarde endaga läks kõik ladusalt. Tänud peitjale!

19 jaanuar 2018 leidis Mariann [kikael]

217
Viimane eksam selja taga, seadsin auto Muraste poole, sest tundus sobiv aare tänaseks vallutuseks. Auto jätsin katlavanni esimese punkti lähistele ja võtsin suuna otse aardele. Suund oli nii hea, et kraavini jõudes ootas mind sild, mis selle takistuse lihtsaks muutis. Edasi imetlesin kõrgeid mände, millele kontrastiks olid lumest välja turritavad rohelised varred. Ja siis tuli raba, mis oli nunnult täpiline, sest igal oksal oli lumemüts. Hea oleks käia mööda sirget külmunud kraavi, kuid suund oli vale ja pidin siksakitama pokude vahel. Tempo oli üsna aeglane, sest oli ju vaja pilte teha. Peidupaik oli mõnusalt müstiline. Tagasiteel leidsin kitsejäljed, aga muidu oli tore matk inimtühjas rabas. Aitäh!

13 jaanuar 2018 leidis Maris ja [laur]

Parkisime auto Suurupi teeristis oleva bussipeatuse lähedale ja asusime jala edasi. Päris paraja tee oleks veel traktoriga ka saanud :D Huvitava_maasturiga oleks selle tee peal vist küll jänni jäänud, või siis ennast lolliks vintsinud :) Igatahes tänu krõbedale ilmale oli täitsa lust mööda muda jalutada ja lõpuks sobiva koha pealt raba poole keerata. Raba serv oli märg, aga õnneks täitsa tahke ja nii sai kõigest lihtsalt üle jalutada. Täiesti ideaalne ilm selleks :) Jõudsime aardeni, logi kirja ja gps taskusse ära. Tagasiminekud metsast on ikka head kui teed samad ja Indy kaasas :D Lihtsalt mine koera järgi ja viib sind kenasti autoni välja :) Kokku siis tuli meil jalutuskäiku seal 4km ja kogu tee oli väga mõnus. Suured tänud Paavole peitmast!

13 jaanuar 2018 leidis Laur ja [puutetundlik]

Täna jõudsime siis meie ka lõpuks siia paar nädalat tagasi juba seitsmeseks saanud rabaka juurde ja jällegi: just täna oli selle aarde leidmiseks lihtsalt suurepärane ilm, kõik oli jääs ja tahke, ainult jalutamise vaev. Ja jalutada saime päris mitu kilomeetrit, Laur ütles, et ilmselgelt valisime kohalesaamiseks nüüd selle kõige pikema teekonnavariandi…. :D. Mineku käigus nägime kaugemal tee peal ka kahte kitse ja kohtasime külmunud jõhvikakülvi, härmas mände ja jääkoorikusse hangunud pokusid… Mõnus jalutuskäik oli kodulähedases rabas, aitäh Paavole kunagi peitmast :).

28 august 2017 leidis Tarmo [tarmoxy]

J2llegi yks kodu l2hedane aare, mis on millegi p2rast k6rvale j22nud. Mis seal ikka hyppasin ratta selga ja k6ige otsemat teed pidi yle p6llu v6sani. kui mets h6redamaks hakkas j22ma siis veel ise olin nii 6nnelik et motosaapad jalga panin. Peavad teised jube h2sti vett ja siis 2kki. P6lvini mylkasse, ca poole sekundine ehamatus/kangestus hetk ja siis nobedate jalgade voor 8D. Saabas pidas t6esti h2sti aga nyyd oli k6ik saapast ylespoole ja p6lvest allapoole ikkagi m2rg. See ei takistanud aga matka j2tkata. Konteiner oli juba tuttav. Yhe sellise viguri olen juba lahti keeranud ;)

25 juuli 2017 leidis Katre ja [ingrid]

Millegipärast kartsin sellesse linnalähedasse rappa minekut, seepärast olin ka matka edasi lükanud. Valisin eelnevalt tee mis kaudu minna, autole sai kena kohake leitud, ootasin mingit hullu ojade ületust, aga meie õnneks ühtki veekogu ette ei jäänud, oli vaid kena mustikamets, kus leidus ka murakaid ja raba pool pistsid jõhvikad oma ninad välja. Ühte marjulist nägime ka. Ja karukakat vist. Väga mõnus rahulik matk, isegi kärbsed ei piinanud. Aga rahulik oli rabas, sõit sinna läks kalliks maksma. Pärast tuli trahvikviitung. Sellegipoolest tänud rappa kutsumast, nüüd hakkan veel rahulikumaks!

7 märts 2017 leidis Janar [matkymbereesti]

Kuna järgmiste päevade ilmateade ennustab juba sula ja sooja, siis otsustasin tänase külma ilmaga tulla rappa jalutama, saab äkki kuiva jalaga aarde kätte. Lähenesin aardele autoga lõuna poolt. Algu oli tee täitsa hea, aga mida meeter edasi seda hullemaks tee muutus. Varsti ronisin iga paarikümne meetri järel välja, mõõtsin silmadega kõrgemte tippude kaugust ja kõrvutasin auto rataste kaugusega ja jälle jupike edasi. Vahepeal käis paar suremat paku, mille peale jooksin hirmunult välja, et äkki tuleb plastiku tükke kokku korrjata, aga õnneks jäi vähemalt väliselt kõik terveks.

Kui peremees mainis, et tema kohtas siinkandis kitsi, siis minul õnnestus näha üle tee sörkivat põtra. Peale põdraga kohtumist, jõudsin sellesse kohta, kus oli vaja teekonda jätkata jalgsi. Tõeliselt mõnus jalutuskäik. Raba lõhas õrnalt sookaili järgi ja väljas sadas õrna lund. Hoidsin silmad lahti, kuna olin näinud ühte pilti peidukohast ja selle ümbrusest. Minu nähtu vastas tõesti tegelikusele. Aare oli just seal, kus arvasin ja juba tuttavas konteineris. Peale logimist võtsin suuna tagasi auto poole, ise täiega loodust natides.

Autos kaarti vaadates tundus edasi liikumine mõistlikum mõte, kui tagasi minemine, sest järele jäänud lõik oli poole lühem. Nii ma siis jätkasin seda autosse sisse välja sõelumist ja tee takseerimist. Mingi hetk oli juba suuremal teel liikuvaid autosid hästi kuulda. Nägin ees imeliku tee keeramis kohta ja otsustasin pikema jalutuse ette teha, et veenduda, mis mind seal pöörde taga ootab ja tõesti ootas. Ootasid suured loigud, mille jää ei olnud kõige paksem ja millest suutsin ma ise läbi vajuda ühe jalaga. Õnneks oli reaktsioon piisavalt kiire ja mu jalg jäi kuivaks. Nüüd tuli vastu võtta otsus, kas edasi või tagasi. Siin võitis kaine mõistus. Otsustasin, et ei hakka oma Virsikut siinsetes lompides ära uputama. Marssisin tagasi auto juurde ja pöörasin selle jõnksa jõnksa ringi. Tagasi tee ei tundunudki enam nii keeruline olevat. Muidugi ei pääsenud ma paari pauguta, õnneks ei jutunud midagi hullu. Muidugi tuli mul poole teepeale meelde üks pisiasi. Olin juba pikemat aega sõitnud põleva kütusetulega. Kui siia sõitu alustasin, ei arvanud, et pean nii palju ännama hakkama ja nüüd tekkis väike hirm, et äkki pean varsti kanistriga kuhugi poole kütuse järele jooksma, aga õnneks piisas ikka Virsikule sellest märjukesest, mis tal veel alles oli. Siin oli nüüd seiklust rohkem kui rubla eest. Mina veel arvasin, et siuh siia, haaran aarde ja siuh tagasi. Aga võta näpust. Tänud peremehele, et siia kanti juhatasid. Teistele soovitan pikemalt jalutada, juhul kui teil pole tõesti väga kõrge põhjaga massinat.

4 märts 2017 leidis Anne, Tanel [nuffi]

Kuna edasist plaani head polnud, siis poetasin ma välja rabamõtte, et nagunii sinna ei lähe, märg ja pehme ja hämar kah juba. Aga no kus sa sellega, autonina juba keeras sinnapoole.

Kohapeal vahtis vastu kahtlane jää ja mul kaasas vaid saapad. Lahendasin siis selle väikse Tanelite probleemi enda jaoks sekunditega. Nimelt kui Timixil olid Võhma rappa minekuks mulle varuks nr 40 kummikud ja ma panin oma jala koos ketsidega sinna sisse, siis siin oli kummikunumber suurem ja ma kavatsesin koos saapaga sinna sisse astuda. No väike valearvestus mul oli, saabas koos jalaga ei läinud libedalt. Siis ma panin enda saapa enne kummikusse ja siis jala ja sain kuiva jalaga käidud. Raba kandis hästi, tore matk oli, tänud kutsumast!

4 märts 2017 leidis Tanel ja Anne [phantom]

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kui kümmekond päeva tagasi läksin Lõunakeskusse kindla plaaniga soetada endale kikilips. Plaan oli aus ja hea, aga õnnetuseks oli kikilipsude valik sedavõrd nutune, et ühtegi sobivat ei leidnud. Selle asemel juhtus hoopis nii, et poest väljusin räätsadega. Nii lappama vist polegi veel poeskäik läinud. Igatahes autos nad olid ja võtsin nad siis kaasa. Tee aardeni läks üllatavalt libedalt, soo oli veel mõnusalt kõva. ühel hetkel avastasin end seismas aarde kõrval, räätsad käes. Logisin siis ära ja panin räätsad võrdluse mõttes jalga. Ega neist antud oludest suurt abi polnud, aga eriti ei seganud ka. Tagasiteel läks küll kurss veidi nihu, autost sai nii 400 meetriga mööda pandud, aga õnneks sai selle vea korrigeerida. Aitäh peitjale.

22 jaanuar 2017 leidis Allan [thunder]

Viimastel nädalavahetustel on juba tavaks saanud,et tuleb üks rabakas ära teha.Seekordne valik jäi Muraste peale.

Pinnas oli selline poolkõva,kulgemine sellegi poolest ladus.

Aarde endaga samuti kõik korras,aitüma!

20 jaanuar 2017 leidis Arvo ja [matu07]

"Mõned lähevad reede õhtul pubisse, aga ei, meie peame ikka erilised olema." Midagi selles vaimus igatahes Arvo pomises, kui me kusagil mätaste vahel tasakaalu üritasime säilitada, keel vesti peal :)

Igatahes, kell tiksus kümnendat õhtutundi, kui sai vaadatud, et midagi peaks ikka tegema. Ja normaalsed aarded kipuvad miskipärast aina raskemaks minema. Võtsime ette kolm raskemat sorti tavakat, võlusõnaks "lumega_leitav". Otsustasime läheneda idast. Kraavi jää oli kahtlane, aga seni, kuni mina igaks juhuks kummikuid jalga ajasin, oli Arvo sealt juba üle hõljunud. Järgnesin minagi. Edasi oli igati mõnus jalutuskäik keskmisest natuke ebatasasemas pargis, kuni jõudsime "nulli". Keerutasime pikalt ringi, aga no midagi tarka ei hakanud silma. Igaks juhuks kontrollisin üle ja selgus, et olin koordinaadid 120 meetrit mööda sisestanud. Tubli, Matu.

Jätkasime teekonda. Nüüd hakkas õiges kohas kohe aare silma. Lugesime logiraamatust, et Halliki oli põdrakärbestega hädas olnud. Hähää, meie ei olnud :P Tagasitee läks juba kiiremini ja julgemalt, nagu alati. Ja oligi rabas käidud, nahk soe ja tuju parem. Geopeitus on tore! Aitäh rabasse kutsumast!

15 jaanuar 2017 leidis Mihkel [mihkelp]

Igaks juhuks viskasin kummarid hommikul kotti, aga nähes külmunud kraavi, sai mulle kohe selgeks, et kõik see vaev oli asjata. Rabas oli mõnus ning nägin mitmeid loomajälgi, aga mitte ühtegi looma. Aitäh!

26 august 2016 leidis Halliki [lkillah]

Murastest läks järgmine buss kodu poole alles kell viis, seega oli mul peaaegu 2 ja pool tundi vaba aega. Võtsin suuna algul mööda teed raba poole. Metsa all loomi ei näinud, leidsin ainult koha, kus kunagi oli looma lõpp olnud (kolju-, kaela-, lõualuutükid vedelesid koos karvatuustidega maapinnal.)

Enne rappa jõudmist hakkasid põdrakärbsed mind ründama. Viimasel hetkel sain jakki selga, aga neid kärbseid tapsin kogu ülejäänud teekonna. Hiljem bussi oodates tapsin veel kümmekond ja kogu ülejäänud õhtu sügeles mu keha jubedalt!

Raba oli muidu ilus. Esialgne tee, mille võtsin oli kuivem. Tagasi minnes mõtlesin, et lähen otsemat teed pidi, mis osutus vesisemaks. Tundus nagu kraavid jookseksid risti läbi raba. Kui neid põdrakärbseid poleks olnud, oleks matk superluks olnud!

21 august 2016 leidis Jrud, Arro, Margit, [sisalik]

Leitud

22 mai 2016 leidis Inga ja Veiko [vx]

Järgmine kord kui näen uudist Tallinna eksinud põdrast siis tean kust nad tulevad. Nii rikkalik loomaaed oli suureks üllatuseks ja teel aardeni ning tagasi piilusime mõlemad aeg-ajalt üle õla, et ega meile seltsi pole tulnud. Ega Inga memuaaridele polegi suurt midagi lisada, umbes-täpselt nii see oligi. :)

22 mai 2016 leidis Veiko ja Inga [kingu]

Veiko tahtis närve puhata ning minna rappa end tuulutama. Lähim raba, kus meil mõlemal veel käimata oli, paistis olevat Muraste, niisiis suundusime sinnapoole, kuigi avaldasin kahtlust, et kuna speedy aare asub seal keskel, siis närvide puhkamisest ei tule ilmselt midagi välja.
Jõudsime punkti, mis mul kaardil oli ära märgitud kui sobivaim koht metsa tungimiseks ja ütlesin just Veikole, et võtan fotoka kaasa, et saaks põtru pildistada, kui nägin kahte isendit 100 m kaugusel metsast välja tulemas ja kraavi poole suundumas. Sirutasin käe ja näitasin Veikole, et näed, seal ongi pildistamisobjektid ning Veikol, kes enne mu vaimuka pildistamisnalja peale oli viisakalt muianud, kadus hetkega naeratus näolt. Nagu välja tuli, siis polnud ta põtradele varem nii lähedal olnudki. Mina muidugi klõpsisin pilte teha, kuid kahjuks jõudsin teha vaid ühe pildi seisvast ja mind põrnitsevast põdrast, kuna loom arvas, et mul on käes püss ja kihutas hirmsa raginaga võssa.
Suundusime Veikoga veidi kõhklevalt kipaka silla poole, mis kraavi ületas ning Veiko oli just poolel teel üle, avaldades samal ajal häälekalt kahtlust, kas see ikka hea mõte on, kui üks kits jooksis täiel aurul metsa suunas. Hüüdsin Veikole: "Näe, vaata, veel keegi jookseb!", kuid Veiko, kelle pilk oli ainiti teda kandvate kõikuvate puujändrike peal, undas ainult: "Üldiselt, ei näe..." Kuid mingi mõtlemine samal ajal siiski toimus, kuna hetke pärast ta teatas mõtiskleva tooniga, ise sillal meeleheitlikult tasakaalu hoides: "Ei tea, kas me ikka läheme.... On juba jalutada saadud küll.". Ega jah, pole veel autost 20 m kauguselegi jõudnud, kuid juba oleme kolme looma näinud.
Kuna hetke pärast asusin mina turnima, siis paistis, et me ikka läheme. Imelikul kombel tundsin ma end seekord päris julgelt, ehkki tavaliselt kardan põtru nagu Tallinna autojuhte. Kuid täna olin julgust täis ja vedasin Veiko metsa poole, ehkki see avaldas kõhklevalt arvamust võimalikust tekkivast probleemist, mis võib tekkida silla ületamisel, kui me peaksime põdrakarja eest ära jooksma.
Veidi maad metsas astumist kui leidsime mingi rajakese, mis suundus nagu nõiaväel täiesti õigele poole. Veiko üritas julgustuseks laulukesi laulda, aga nagu kiuste tulid tal meelde vaid "Põdral maja metsa sees... " ja "Minu vend on põdrakasvataja kaugel põhjas...". Paarisaja meetri pärast avastasin, et numbrid hakkavad suurenema ja nii pidime kahetsusega rajalt maha astuma ja mätaste vahel hüplema hakkama. Siin oli juba raskem järgida "punane - ohutu, roheline - ohtlik ala", kuna enamus maastikust tundus roheline olevat. Selle tõestuseks astus enne pooljoostes mööda metsa ringi tormanud Veiko koguni põlvist saadik vette ning jätkas seejärel teekonda tunduvalt aelgasemas tempos. Lõpuks olin mina teejuht, teadustades iga paarikümne meetri tagant, palju veel maad on jäänud.
Raba oli loomaradu paksult täis. Sed mööda oli päris kindel liikuda, kuna nagu Veikogi tähendas - põder peaks temast ikka tunduvalt raskem olema. Aarde lähedal ehmatasime veel ühe kitse lendu, kuid see jäi ka viimaseks loomaks meie seiklusrikkal rabareisil. Aare sai leitud üsna kiirelt ja tagasitee oli tunduvalt lühem nagu ikka. Ka oodatud põdrakarja, kes oleks tahtnud grupipilti, kraavi kaldal ei olnud, nii et täitsa vaba tee autoni pärast keerukat sillaületamise protseduuri.
Aitäh aarde eest, väga vahva ja meeleolukas seiklus oli.

2 jaanuar 2016 leidis Kaupo [lepalind]

Tahtsin suvel otsida, aga siis tundus kraav sügav ning ei leidnud sobivat teed aardeni. Täna oli kraav täiesti jäätunud ning sai lihtsasti üle. Mõnus jalutuskäik oli, paraja pikkusega. Logiraamatu gripkotist võtsin pastaka välja, oli juba piisavalt auke teinud. Aare kuiv ja korras. Tagasi tulles suutsin 200m kõrvale kalduda. Tavaliselt auto asukohta ei salvesta ära ning vahest saab boonuseks seda ka otsida.

19 august 2015 leidis Airi ja Margit [aurora]

Kuna väljasõidul oli ka botaaniline eesmärk, ei saanud ju jätta lähedalasuvat raba külastamata. Väga tore retk oli. Tänud!

19 august 2015 leidis Margit ja Airi [emily]

Tore, kui mõni asi on elus ilus ja lihtne. Aardekonteinerist sai eemaldatud elama läinud südameke, kuigi see oli juba sellises küpsusastmes, et tõenäoliselt oleks ise hakanud end varsti välja närima.

1 märts 2015 leidis Karuonu & [caro]

Jälle sai moorimajas aega veedetud ning ikka läbi aarete kodu poole vurades jäi see esimesena ette. Kolm korda otsisime ligipääsu, lõpuks leidsime paraja. Ainus asi, mis elevust tekitas, oli oja forsseerimine, muidu küll lihtsalt üks jalutuskäik pargis. Aaa, jõhvikaid leidus ka. Tegin mõned pildid ka speedy rõõmuks. Aare kuiv ja korras, aitäh! :)

14 veebruar 2015 leidis Kaspar [kaspar]

Olen antud aarde otsimist koguaeg edasi lükanud. Pole isu suvel võsas ragistada ega talvel lumes sumbata. Täna aga tundus ideaalne tähtede seis. Parkisin kuskile 1.2km kaugusele ja tegin jalutuskäigu. Põtru ei kohanud aga ilmselt nende töö tagajärgi nägin. Lisaks olid kõik kohad nende jälgi täis. Ja põdrad tõin selle pärast sisse, et olen mitmeid kordi seal jahimehi ja lastud loomi näinud. Aarde juures oli väga kena maastik, klõpsisin oma telefoniga igasuguseid pilte ja tulin tulema. Nime kirjutasin ka logiraamatusse nagu kord ette näeb ning mõne vahetustehingu tegin ka. Aitäh juhatamast! Alati polegi raske mitte tee aardeni, vaid enda motiveerimine mõne kauguses oleva aarde juurde minemiseks :)

11 jaanuar 2015 leidis   [tunk]

Ainuke kerge takistus oli Harku oja, kuna tulin mõisa poolt otse. Õhuke jääkiht mind ei kandnud ja kaugushüppekatseks polnud sobivad tingimused. Mõningate nottide toel õnnestus end siiski vette astumata üle nikerdada. Edasi oli juba rahulik jalutuskäik. Täiesti kuiva jalaga sai aardeni. Mul veel käimata rabalapike. Ja ilus. Lumine. Tuisk oli nii korralik, et tagasiteel kadusid vaid 15 minutit varem tehtud enda sügavad jäljed kohati päris silmist. Selles oli oma osa jälje täis sadamisel, aga ka silmade täis sadamisel, sest ega see lumi siis ülevalt langenud :) Pilti taipasingi teha alles siis kui madala taimestiku vahelt puude vahele tuulevarju olin jõudnud. Aitäh näitamast, jätan koha meelde ja tulen suvel veel. Rabad mulle sobivad, need on vaiksed, värske õhu ja erksate värvidega, igal aastaajal isemoodi.

V: RMK märgi, J: pimedas helendava lumehelbe.

15 september 2014 leidis Ivar [triton]

Jalutades mööda metsateed, tuli üks jahimees oma maasturiga vastu ja teatas, et alanud on jahi hooaeg põtradele ja just siin alas on neljane põtrade punt liikvel, sh noored kiimas elukad. Minul samm kiiremaks, et mitte nendega kohtuda. Konteiner heas seisus, EVEJ.

22 mai 2014 leidis Kadri ja Patrick [kats]

Muraste raba aarde puhul otsustasime juba varem, et see on kindlasti niisugune aare, mida tuleks vallutama minna ratastega. Tänasel päeval, mil päike säras ja oli mõnusalt soe, asusimegi raba poole teele. Olime õige teeotsa varem välja vaadanud ning kõik näis sujuvat kenasti, aga ühel hetkel avastasime, et ei olnud siiski kõige parem lähenemissuund. Niisiis valisime lõpuks teise teeotsa ja see osutus ka meie jaoks sobivaimaks. Tee oli päris huvitav - puukoored, kivid, porimülkad. Hiljem muutus tee natuke paremaks ja meenutas juba tavalist metsateed. Kui avastasime end aardega umbes samalt joonelt, kuid umbes 500 meetrit eemalt, ragistasime metsa vahele. Seal osutusime maitsvateks näksideks sääskedele, kes meid korralikult kimbutasid. Märkasime päris palju ka loomade tegutsemisjälgi. Ühtäkki leidsime eest nagu täiesti teise paiga - olimegi rappa jõudnud. Astusime vapralt, rattad käekõrval, aarde poole, jalad igal sammul vajumas pehmesse rabasamblasse. Jalanõudesse imbus sooja rabavett. Pisut enne aardeni jõudmist toetasime rattad puunajale ning mõne hetke pärast avastasimegi aarde. Raba oli väga ilus. Üllatav, et me sinna varem sattunud polnud. Rabast lahkusime märgade, poriste ning kriimuliste jalgadega. Ometi oli mõnus müttamine, väga meeldejääv :).

22 mai 2014 leidis Kadri [patrick8891]

Sai plaaniks pandud Muraste rabas oleva aarde üles otsimine. Väike eeltöö tehtud ja auto asemel hakatud ratastega Mustamäelt sinnapoole sõitma. Algul keerasime ühest teeotsast sisse aga lõpuks mõtlesime, et läheneme ikkagi ühest teisest kohast-see koht oli õige. Teepeal oli igasugu huvitavaid olukordi-jalad paksult mudaga kaetud, ratas samuti :D. Rabasse minnes teepeal sääsed ei andnud rahu ja rabasse jõudes olid jalad läbimärjad jne jne. Õnneks oli väljas mõnus soe ja oligi hea jahutus. Korralik koht aarde jaoks ;). EVEJ.

Patrick&Kadri

12 aprill 2014 leidis Kevin [k6]

Siia võiks rohkem välismaalasi vedada. Kas Lääne-Euroopas on selliseid rabakooslusi nii lähedal linnale? Äkki on meil midagi unikaalset? Igatahes väga ilus maastik, silm puhkas, äärmiselt rahulik jalutamine. Vesi konti ei murdnud ja maastik samuti. Tundub et õige aeg leidmiseks ongi praegu, vegetatsioon veel täielikult ei voha ja eelmistes logides domineerinud sääsed, põdrakärbsed, parmud ja jahimehed pole veel üles ärganud ning suuremat vihma pole ka olnud. Aare oli igati korras, võtsin geocoini. Tänud!

8 detsember 2013 leidis Piia & Peeter [piuks]

Nagu Peeter juba mainis siis tänane päev kujunes speedy-seeriaks. Püüdsime algul lühemat teed aga ei õnnestunud see. No polnud hullu. Valisime selle pikema. Eks see lumevaip peitis nii mõnegi vesise koha, mis alles peale astudes endast märku andis. Kuna päevad nii lühikesed on siis püüdsime tempot üsna kiirena hoida, et ikka rohkem jõuaks :) Aare oli küll ühe armsa koha endale leidnud. Arvasime, et see on igati tore koht geocoinile :) Tagasi tulles jäime vahele ühele kütile, kes oma saaki ootas. Õnneks meie need polnud ;) Täname aarde omanikku!

8 detsember 2013 leidis Peeter [blondiin]

Tegime tänasest georetkest speedy seeria. See jäi siis esimesena ette. Kiirest rabaskäigust kujunes hoopis pikem seiklus. Kõigepealt valitud suunal olid kapitalistid oma ahnuses puuvedudega tee ni katkiteinud et vat ei pääsenud ülehüppama (ei julgenud ka kohe märjakssaamisega riskida) Teiseltpoolt lähenedes tuli jällegi plaanitust poole pikem ring teha. Aga see vääris ennast. Kõik oli kerge lumekihi all (ka lume all olevad salaojad), kitsi ei näinud, aga kusagil nad on, sest mitmes kohas olid nad jäljerajad maha jätnud. Aare ise igati tiptop korras. Kogu seiklus ja aare meeldis meile väga. Kohe pidime aardesse ka geocoini uut kaaslast ootama jätma. Aitäh

5 oktoober 2013 leidis Ivo [ivolepasaar]

Huvitav ja vaatamist vääriv koht. Teistsugune loodus ja erinevus mere ääres kasvast pangametsast on üllatav. Mõnus on vahelduseks sellisel pehmel pinnasel liikuda. Praegu pääses aardeni kuiva jalaga. Harku oja säng oli täiesti kuiv ja kõndisin sealt läbi. Aitäh peitjale juhatamast sellisesse kohta, ise poleks sinna kanti muidu läinud. EVEJ.

3 oktoober 2013 leidis Aix, Sõber jalgratas [aixo]

Tänase päeva viimane aare. Esimese hooga pidin Muraste kergliiklus teed pidi mööda kihutama. Hommikul kell 09.55 sai istutud jalgratta selga ja kodu uks sai löödud õhtul 18.35 uuesti enda järel kinni. Marsuudi tulemuseks sain 104 km ning sadula maitse suhu :) Aardeni sain oma väntlauaga umbes 500 meetri peale siis edasi kand ja varvas 1-2-3. See ilmselt on minu esimene rabamatk, kui keset sellist loodust on kuulda eemal vuravate autode helisid. Aga elamus oli vinge :)

1 oktoober 2013 leidis Reigo [reix]

CCLVIII. Täna maale sõites, mõtlesin, et tulen siit käpelt läbi. Arvasin, et mis emotsioone see väike rabaaare siin ikka pakub aga midagi siiski: Alustuseks tõmbasin Suurupi ristist autonina järsult vasakule, ja...ohohh, mida tee? (olen siin kunagi rattaga sõitnud ja vist ka mingi võistluse raames jooksunud aga mälupilt ei vastanud praegusele)- alustuseks paarkümmend meetrit puukoore rada, siis on keegi kivi- ja asfaltikamakatest üritanud midagi teha ja edasi korralikult sopamülkad, mida ilmselt džiibimehed on puunottidega kaunistanud. Peab tunnistama, et kaugele ei jõudnud ja tegemist oli, et kivide vahelt tagasi nikerdada. Mis siis ikka, saabki vähe rohkem liigutada. Edasi läks lõbusalt, peale mülkaid oli juba täiesti arvestatav ja normaalne metsatee, kuna see oli jalgsi igav, siis tõmbasin suht varakult nüüd oma nina vasakule, et otsejoones aardeni kõndida. Ma ei tea küll, kust peitja lähenes aga elavaid kitsi mina ei näinud ja võib juhtuda, et ka peitjal see enam ei õnnestu, sest metsas olid ühe kitse juba ära lutsutatud jupid kõik laiali. Aardeni ja tagasi jõudis täitsa kuiva jalaga, leidmisega probleeme ei olnud, küll aga karbi sulgemisega, lõpuks siiski sai kinni. Tagasiteel miskit erilist ei juhtunud välja arvatud see, et samas kohas, kuhu mina oma madalapõhjalise autoga jõudsin seisis nüüd üks uhke valge Roveri dziip :) Tänud! PS. Sai rohkem kui 2 sõna.

22 september 2013 leidis Gadi [gadi]

Kolm on kohtu seadus! Kolmas kord läksin eile siis koos abimeestega seda aaret otsima ja selle me ka leidsime. Tõesti tee oli siuke, et ma enamus aja karjusin, et palun Ando ära sõida edasi aga millist naist need mehed ikka kuulavad? Aardelaeka panime ilusti kinni, poisid veel hoidsid silma peal kui seda keerasin. Kaasa võtsin sealt jo-jo millega terve tagasitee mängisin, enam ei ole üldse nii osav kui kooliajal :)

22 september 2013 leidis Gadi,Priidik ja Ando [bumm]

Eile sai käidud seda aaret otsimas ja õnnestus ka leida ;) Autoga saime ~550m kaugusele mööda päris huvitavat teed. Mõned kohad olid kül sellised, et Gadi ei lubanud edasi sõita aga ma ikka sõitsin. Raba ise oli üllatavalt kuiv jalad jäid täitsa kuivaks ka tossudega. Tänud peitjale

22 september 2013 kommenteeris Paavo [speedy]

Tänan aarde eilseid hoolega sulgejaid! Palun tehke endale kohapeal süsteem avamisel selgeks, kes enne sellist imeasja näinud pole. Paar korda kinni-lahti tegemist ja peaks arusaadav olema. Sulgemisel veenduge, et ka jäi kinni. Lollikindluse mõttes pean ehk ise kohal käima ja aardele võrkkoti ümber panema. Seda suudab vast iga geopeitur tagasi riputada. Aitäh!

21 september 2013 leidis Lassie, Lapsuliblikas ja [timix]

See hooaeg on saanud erinevaid rabasid saanud uudistamas käia küll ja veel. Nüüd siis veel üks. Kuna peitja andis lähenemiseks vabad käed, siis valisime lihtsalt ühe koha, kust paistis, et vast on kõige parem. Raba on praegu kuiv ja kummikud panin ma rohkem ilu pärast jalga. Konteiner vedeles maas, kaas oli seal, kus ta olema pidi. Ühendasime siis need kaks osa jälle ära ning läksime tagasi, kusjuures mitte kõik meist ei jõudnud kuivalt tagasi. Põdrakärbsed olid ka omal kohal. Aitäh!

21 september 2013 leidis L@SSIE, Lapsuliblikas ja Timix [lassie]

Ega rabamatk pole palga järgi minek.Eelmised panijad olid hooletud olnud ja seepärast aare suisa pooleks. Iseenesest hea konteiner, aga paraku mitte lollikindel. Soovitud - tuleb loll panna konteinerisse ja pärast konteiner hoolikalt õpetuse järgi kinni.

21 september 2013 leidis Tabasalu-Muraste-Vääna: Lapsuliblikas, Lassie ja Timix [lapsuliblikas]

Rabad mulle meeldivad. Õhk on rabas soe ja maa on vahelduseks pehme. Ainult kiirustada rabas ei taha.

Kohale jõudsime viperusteta. Laiali kukkunud aarde parandasime ära. Rataste juurde naastes selgus, et maapind pole mitte ainult pehme, vaid ka libe. Lausa nii libe, et et sekundi murdosa jooksul leidsin ühest vähestest turbaaukudest ja olin puusani mudas.

Lahe! Meenus kohe, kuidas ülikooli ajal rabasid pidime inventeerima. Võtsin vajaliku asendi , ei rabelenud ja ronisin mudast välja. Täitsa soe vann oli :D.

Tiibu hülgavaid põdrakärbseid nägime ka kümnete kaupa.

::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::::

Aardeid leitud Eestis 967, maailmas 1097.

21 september 2013 leidis Hannes ja Triinu [hpalang1]

Oli see Undva baasi logi, kus Alex sajatas, et vat kord tuleb aeg, kui ma pean otsima minema ilma lapstööjõuta. Täna see aeg lõpuks tuligi, üks hoidis teist ja vanainimesed lasid rõõmsalt jalga. Aga aare - oi ma olin teda peljanud miskipärast, ju need kraaviforsseerimislood olid oma mõju avaldanud. Tegelikult kulus autost autoni 45 minutit, aga selle aja sisse jäid ka Katlavanni kaks esimest punkti. Raba on purukuiv peale supersuve, ojast - noh, jälg siiski on, ja koolmekohta tassitud kivid. Triinu va teravsilm märkas, et täna on siit juba metsa mindud, ja nii oligi, logiraamatus oli hommikune sissekanne kenasti sees. Mõnus raba oli, kuigi see kant ei meeldi mulle raasugi. Ja välja tulles leviteerusime kenasti üle pärandkultuuriala ka. Aitüma näitamast!

7 september 2013 leidis Karl [zdrk]

Siit leidsin endale uue tüütuima putuka - põdrakärbes. Lendavad takjad, kes soovivad saada sinuga üheks. Koguaeg ronisid juuksetesse ja pugesid peanaha juurde. Kätte olid neid sealt väga mõnus saada. Kõige ebameeldivam oli kui üks otsustas täpselt kõrvaaugus maanduda. Aga muidu oli täitsa tore jalutuskäik rabas. Jälgi loomade tegevusest oli väga palju aga ühtegi tegelast oma silmaga ei näinud. Selle eest viisin mitu peotäit põdrakärbseid endaga rabast kaasa. Leidsin neid veel ka tund aega hiljem oma särgi alt

5 september 2013 leidis airi jaki [hdhunt]

tore rabamatk! kitsu ei näind, aga põtrukärbseid näin küll ja neid sai kohe isegi katsu! kohe põderlooma moodi! tänud nonde puugi moodi kärbeste juure juhatamast! raba kena, päike loojus, puukkärbsed jalutasid, koer pidi laukasse peaaegu ää uppuma! aare ise korras. oli küll maas ja kaas lahti ! eelmised leidjad olid mingid lapsed "kids". ju nad ei osanud kaant korralikut kinni kruvida. sai isigi natsa pead murtud, enne kui kaane korralikult kinni sain.

17 mai 2013 leidis Madis [madis1989]

Juba aarde juurde minnes võis kosta lirts-lirts-lirts. Suutsin jälle jalad märjaks teha. Teekond aardeni oli põnev, poku pealt poku peale hüppamine ning kuiva maa otsimine. Kahjuks metsloomi ei näinud, küll aga oli mitmes kohas põdra või muu taolise looma tekitatud miiniväli. Tagasi tulles mõtlesin selle üle, et missugune metsaveo või muu masin minu lähenetud teed pidi küll läbi võis sõita. Nii metsikud roopad olid osades kohtades. Aare on väga heas korras, tänan peitmise eest!

4 aprill 2013 leidis Sander ja Kristofer [sander_s]

võtsime viimast talvest ja esimest uuest geomobiilist ja gps-iga telefonist. kõiki neid komponente oli ka aarde leidmiseks hädasti vaja, ja viimase puudumisest tulenesid ka ilmselt mu eelmised 3 mitteleidu siin rabas.

21 märts 2013 leidis Markus ja Mairi [maipri]

Oeh, selle aarde juurde üritasime Markusega minna 2 nädalat tagasi, mina tipa-tapa ees ja poiss kelguga järel. Minul lumi põlvini ja kelk vajus kummuli iga paari meerti järel. 300m suutsin minna siis tuli aru pähe, et tagasi pean ju ka rühkima. Keerasime otsa ringi ja tagasitee oli lihtsam kui titekelku enda ees lükkasin. Täna oli lausa lust minna. Räätsad jalga, Markus patapumiga kõhule, gps ja fotokas kätte ning asusimegi teele. Autost autoni läks 40minutit. Väga mõnus matk oli. Aitäh!

2 märts 2013 leidis Leelo ja Allan [iksid]

Erinevalt eelmistest leidjatest käisime meie just nii-öelda palja jalaga. No tõsi, täiesti omavoliliselt kasutasime eelmiste leidjate loodud maanteed, mille eest suured tänud. Vahepeal oli küll härra Alcus teinud maantee Tallinna tänavate sarnaseks, aga õnneks oli tal vaja üsna ruttu ära keerata. Ja härra Pakane oli lume ikka täiesti kandvaks teinud, kõnni nagu mööda korralikku asfalti. Ja päikesetõus talvises rabakeses oli ikka super. Aare korras, aitäh.

23 veebruar 2013 leidis Kalle/metsjeesus [simkalle]

Noh sõitsime kohale saime aru et palja jalaga seda aaret ei alista.Metsjeesus otsutas oma räätsaunistuse teoks teha.Sõitsime roccasse kus rademaris mu ammune sõber müüjaks sattus olema,mestjeesus ostis kõik kaks paari räätsesid mis laos olid ära ja sõitsime tagasi aarde juurde ja jäi vaid kohalemineku vaev kuna aare paistis kaugele ja oli väga heas korras.EVEJ PS eelmiste leidjate 6 augusti logi logiraamatus ei näinud.

6 august 2012 ei leidnud karl, chris, erik, tom , ets [danielm]
Jalad läbimärjad :) Evej

Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub kanne logiraamatus

19 juuli 2012 ei leidnud Gadi [gadi]
Ei leidnud, sest ei saanud otsida. Nägin kohe, et autoga eriti kaugele ei pääse. Jätsin auto suure tee äärde ja läksin jala edasi, õigesti tegin, sest autoga ei oleks kohe kindlasti väga kaugele jõudnud. Kui olin natuke kõndinud ei pääsenud enam ka jala edasi, sest terve tee oli muutunud suureks basseiniks. Tuleb minna vähe kuivemal ajal.

4 juuli 2012 leidis Katu ja Hans [katu08]
Ilma satikatõrjevahendita poleks sealt vist eluga pääsenud :)

4 juuli 2012 leidis Hans ja Kadri [osseth]
Sääsedparmudkärbsed! Muuga väga ei oska iseloomustada seda aaret. Tegelikult oli päris tore koht.

2 juuli 2012 leidis Joonase tegelik logi :-) #1 [speedy]
1946.
raske on logisid kirjutada, kui oled 18 tundi üleval olnud, sõitnud 100km rattaga, vaadanud em-finaali ning pead nüüd kirjutamiseks vajalikku energiat endast välja pigistama kõrvaklappidest kostuva muusika abiga, ise samas lelle rongis loksudes. ja üldse on kõik halvasti ja ansip ja savisaar a euro tegi hinnad kõrgemaks jne jne....
lisaks teeb elu raskemaks see, kui äkitselt aju otsustab JÄLLE öö ja päeva sassi lüüa ning äratada keha üles õhtul kell 20.15 – muidugi ei saa selline ööpäevarütm takistada põhjalikku geopeitumist ühel korralikul sõltlasel, sest ega see sõltlane üks õige sõltlane muidu oleks. igatahes mustikamoos lukkude tagant kotti suratud, silver ükssilma üksikusse silma mornilt vahitud, vihma talutud, üle eramaa tarade üksiku õunapuuni ronitud ja oma sõltuvust boonusega kinnitanud, võis ka üle pika aja ühe rabakülastuse ette võtta.
siiski ei saa rappa minekuks jätta tegemata seks vajalikke ettevalmistusi, neist olulisimaks võib pidada gps-i. siinkirjutaja ettevalmistus gps-i osas oli põhjalik; et sest aparaadist ilma jääda, võtsin koos aparaadiga ette ujumisretke, mille käigus ma ka ise ära uppuma pidin ning seetõttu sain olla kindel, et vajalik riistapuu mul õigel hetkel paranduses, mitte rabas seljakotiga ühes on. ometigi võiks ka sellest tublist valmistustööst vähe kasu olla, kui korralikud põhikaardi ning ortofoto väljatrükid lisaks eelnevale aastate jooksul kogunenud kogemustepagasile kaasa võtta. kuid olge mureta! väljatrükid on nõrkadele ning hoopis tarvilikum on kaasa võtta läpaka ekraani screenshotid, mis on tehtud fotokaga – ja mis kõige olulisem – need peavad olema absoluutselt ebapiisavad, mitteloetavad, udused ja muidu arusaamatud. eelkõige siiski piiratud pindala kujuavad, et võimaldada maksimaalselt suurt maastikuäraarvamismängu looduses. kompassi kojujätmine on elementaarne ning seda siinkohal kordama ei pea.
lähenemistee lubas head. pisut küll porine ja ebatasane, kuid sai rahulikult veereda mingisse sellisesse kohta, kus vasakule käele jääv mets näis võrdlemisi sõbralik välja (õige koha otsimisest me siinkohal muidugi ei räägigi, sest selle kindlaksmääramine oleks kaasasoleva varustusega võimatu olnud). ratas tee äärde, kott selga ning silda ehitama – mis seisnes mingite oksarontide õõtsikulaadsesse kraavi loopimises ning seejärel nendel hinge kinni hoides balansseerimises. kuus aastat geopeitust on olnud, tuleb välja, piisavalt pikk aeg, et ära õppida kiirsilla ehitamine ning seega veetakistuse ületamine möödus ilma liigse märjakssaamiseta. suund rabale.

2 juuli 2012 leidis Joonase tegelik logi :-) #2 [speedy]
rabalagendikule jõudes asusin silmadega otsima metsanukki, milles jooksevad paralleelselt kaks kraavi, et nende abil orienteeruda aardeni – parempoolset kraaviperve mööda 155m otse ning siis otse paremale 130 meetrit. tundus lihtne, mis sest, et olin väga halva aerofotoga keset raba. aga oh mis hämmastav põrutav ja šokeeriv üllatus mind tabas, olles vajalikud distantsid vajalikus suunas läbinud – aaret njetu! kes oleks seda küll osanud oodata. nõnda tuligi asuda plaan b kallale, mis seisnes sisuliselt mööda raba sihitus kondamises, pidades samal ajal meeles umbkaudset lähenemissuunda..
kui umbes poole tunni möödudes ei õnnestunud aaret leida, otsustasin minna tagasi metsanurgale, et sealt uuesti meetreid lugema hakata. natuke siiapoole.... sinnapoole... veeeeel... prooviks nüüd otse... ja LITAKI! olingi eksinud.
esimesed sihitud katsed oma viga parandada ei kandnud vilja, misjärel otsustasin süstemaatilisema lähenemise kasuks – minna raba ja metsa servale ning hakata mööda raba äärt ringiratast (sest üldjuhul on rabad ringikujulised) liikuma hakata ja nii loodetavasti välja jõuda sinna, kus minu tuttav metsanurk asub. kogu nimetatud ring möödus võrdlemisi sündmustevaeselt ning kahetsedes seda, et nõnda palju aega raisku läheb. samas polnud midagi teha, sest muraste rappa pidama jääda mul plaanis polnud, lisaks pole eksinud olemine just kõige põnevam tegevus. või tegelikult on üsna põnev, lihtsalt meeldiv ei ole. ainsad tähelepanuväärsemad sündmused kogu ringi peale olid ühe noore põdrapulli kohtamine (kes minu koledat lõusta nähes kiiresti pages) ning oma metsanurgale väääga sarnase koha leidmine, mille lõpuks arvasin siiski olema ühe teise, väga sarnase koha).
jätkasin tammumist, vahepeal tuli isegi päike välja (kui rappa jõudsin, oli kõik uttu mattunud) ja siis äkki juhtus see, mida ma kõige rohkem kartnud olin – jõudsin sinna kohta, mis minu õiget metsanurka meenutas, uuesti, teist korda. mis omakorda tähendas, et olin terve ringiga oma õige koha maha maganud. ega rõõmu see mulle ei valmistanud, kohe üldse mitte. olin päris nõutu, kaalusin erinevaid variante, sealhulgas ka suvalises suunas rabast väljumist, et siis mingis x kohas x ajal tagasi tsivilisatsiooni jõuda. siis lõi välja aga põhimõttekindel geopeitur minus ning juhtus see, mida aardeid otsides ikka aeg-ajalt juhtub (eriti palju juhtus seda nt lennarti aarde puhul) – ma vihastasin. kurat küll, ma raiskan aega siin kuradi rabas ning aare on kurat teab kus. kurat! seega tegin seda, mida üks vihane inimene sirgjooneliselt sellises olukorras võiks teha, nimelt läksin ma valele metsanurgale tagasi ning hakkasin sealt otse liikuma suunda, kuhu minu meelest võis aare jääde (kui tegu oleks olnud õige metsanurgaga). nii, see puudekogum võiks hea tahtmise korral olla nt see käkk aerofotol, siis on mingi hele koht... jah, siin see tõesti on, nii, mingi järgmine tume käkk, vist on need puud, siis järgmine tukk ja siis peakski aare olema.
ja teate mis? nii oligi. puualune oli äratammutud ning puu otsas istus hall silindrikujuline pomm.. logisin end kolmele leheküljele, upitasin aarde tagasi ja läksin tagasi oma koti juurde, mille olin 200m kaugusele jätnud ning seejärel uidanud keset raba ringi lihtsalt fotokas käes. kott selga, padavai mingisse enam-vähem tuttavasse suunda, metsa, vist tulin sealt, ei, natuke teisele poole... ning olingi tagasi oma suurepäraselt konstrueeritud silla juures. kell oli 10.45, sõidetud oli 70 km ja koju jäi veel üle 20km. kõht oli ammu tühi, vesi sai kohe otsa, kuid aare oli leitud (aerofoto ja põhikaardiga, nagu vanadel headel aegadel) ning see oligi põhiline. edasi tallinnasse, türisalu panga laskumiselt alla 53,5 km/h – mille ####### pärast pole sinna tehtud normaalset sirget laskumist, vaid on parimas kohas katkestatud mingi lolli kurvi, tunneli ja muu mölaga? kammoon, insenerid-projekteerijad, ärge olge jälle nõmedad.
pärast koduhoovis voolikuga oma jalgu ja tenniseid pestes mõtlesin, et kas mulle sellised aarded meeldivad või mitte (tuleb nagu kusagilt tuttav ette?) ning jõudsin järeldusele, et vist ikka meeldivad. sest see oli ikkagi oluliselt parem kogemus kokkuvõttes kui näiteks 1-2-3, u2 nagu uuu ja naistepäev. aare polnud ju ise milleski süüdi. samas peitjat tasub ikka süüdistada. paavo, kurat, noh! miks sa teed mulle nii?
http://www.geopeitus.ee/?p=350&c=1760#135463

2 juuli 2012 leidis Joonas [joonas444]
1946.

15 juuni 2012 leidis Maku [maku]
Maanteelt alla keerates vaatasin raba poole ja mõtlesin, et miks ma pean siia inetusse kohta minema. Nii lai kraav, kust ma üle saan jne. Aga lootes, et edaspidi läheb kraav peenemaks sõitsin sügavamale metsa. Mu soov täitus, metsaalune muutus ilusamaks, raba oli mõnus ja aare sai ka leitud. Muidugi peaks mainima, et pikade inimeste aare :P. Kokkuvõttes täitsa tore aare, kuigi jah, ei ole rabakate fänn :)

2 mai 2012 leidis Rain [taiks]
Tõepoolest oli mõnus matk. Kuigi päris kuiva jalaga ei pääsenud. oli täitsa lahe natuke looduses jalutada. Ainult ilmad võiks selle aja peale juba soojemad olla.

29 aprill 2012 leidis Tiiu, Merily, Andres ja koer Flora [kolla]
Raba oli mõnus, ilus nagu alati ja aare ka igati tip-top. Ainuke raskus oli märg metsaalune ja mõni sügavam kraav. Väga vahva matk oli! Suur tänu!

29 aprill 2012 leidis Erko [erko]
Käisin rabamatkal Katlavanni multiaarde esimese ja teise punkti vahel. Lähenesin seega põhja poolt. Kraavist üle saamisega polnudki erilisi probleeme, kuna puud aitasid ;) Tänud juhatamast paika, kus varem polnud käinud!

29 aprill 2012 leidis Merily, Andres, Tiiu ja Flora [themerru]
Nagu oodatud oli matk mõneti vesine, aga ilm oli ilus ja kõik läks ikkagi hästi. EV, jätsime banaani. TFTC

26 aprill 2012 leidis Leho [morgot]
Võrreldes eilse retkega on see muraste rabas käik nagu jalutuskäik pargis.

1 aprill 2012 leidis Urve ja Hannes [jussike]
Alguses mõtlesime, et läheme vaatame, kas saame rabale ligi. Parkisime auto ca 800m kaugusele ja võtsime kohe otsesuuna aardele. Veetakistuse ületamiseks pidime küll mõnekümnemeetrise kõrvalepõike tegema, aga ülejäänud tee oli võimalik praktiliselt otsejoones aardeni minna. Teele jäi küll mitmeid vett täis soonikuid, kuid need olid ületatavad. EV, J: roheline robot-kass ja nööbid (3+3).

17 märts 2012 leidis Ove [ove]
Mõned aastat tagasi sai siin rabas laugaste vahel otsitud hommikul kella 4-5 ajal rogaini punkti. Tookord oli rabas päikesetõusu aegne udu ja nähtavus üsna piiratud. Täna oli rabas hoopis ilusam, jäätunud oja, lumine metsaalune koos üksikute väljasulanud mätastega ja loomulikult lumine rabamaastik ise. Rabas kohtasin ka nädalajagu vanasid suusajälgi, mis algul viisid otse aarde suunas aga siis pöörasid teise suunda. Uus geomaantee on minu poolt aardeni aga praegu sisse aetud:) Aarde peidupaik oli juba kaugelt aimatav ja anum ise rabale kohane.

12 veebruar 2012 ei leidnud Anna ja Sander [anna]

käisime Sassiga lumes sumpamas, gpsita ei leidnud. aitäh uude ilusasse kohta juhatamise eest

12 veebruar 2012 ei leidnud Sander, Anna [sander_s]
kolmandal katsel murdime vähemalt lõpuks raba keskmisele lagendikule välja.. kui oja jääs on see palju lihtsam. aga paks lumevaip vist tõesti on päris tõhus isolaator -- vaatamata pikale külmale ei pasitnud laukad seal all üldsegi mitte eriti jääs olevat ja käisime mõlemad üle sääre vees ära. ja lõppresümee on kaa lihtne -- aare on gps-ita mitteleitav (raske öelda mida muud ma üldse loosin siukselt maastikult... et keset raba on kõrgel varda otsas punane lipp?:)

9 veebruar 2012 leidis Henrik [papag]
Tiirutasin algul lähedal olevate teiste aarete juures aga need jäidki täna kätte saamatuks. Siis võtsin ette kindla sihtmärgi - raba. Parkisin auto ja asusin teele. Tundub, et mets ajas pea segi ja nii tiirutasin kaugele mööda, kolmel korral sain isegi jalad vette kastetud. Siis vaatasin jälle telefoni ja võtsin suuna aardele, leidsin jäljed ja liikusin mööda neid otse nulli. Vahepeal tegin pilti ja nautisin lumist metsa alust. Tänud, võtsin gc :)

29 jaanuar 2012 leidis Mari ja Siim [marx303]
Meie jätkasime Siimuga suusatamist. Kõigepealt parkisime auto, ma arvan, et Maarja ja Priidu auto lähedale. Siis suusatasime mööda mõnusat klassikarada, ületasime oja. Forsseerisime võsa ja metsa. Leidsime põdra põõnutamiskoha, vist metssea tuhnimiskoha, hulga loomajälgi ja vanemaid ning uuemaid saapajälgi. Viimased kulgesid vahepeal meiega samas suunas, kuid siis pöörasid mujale. Ega meiegi tee sihtpunkti väga sirgjooneline olnud, aga veidi enne nulli jõudsime Maarja ja Priidu räätsajälgedele. Siim veel naljatas, et nagu elevantide rada :) Leiuga probleeme ei esinenud. Jätsime Vilosparta megacoini. Tagasi libistasime end laisalt mööda laia georada. Ilus oli!

29 jaanuar 2012 leidis Priit & Maarja [bonzo]
Tänase ilusa ilma puhul võtsime jalad kõhu alt välja ja läksime õue. -12 kraadi oli igasugused ojaületusprobleemid ära lahendanud ja räätsadega oli igatepidi lihtne aardele läheneda. Tore retk oli. Kergesti läbitav ja ilus mets, raba ka ilus nagu ikka :) Täname! EVEJ

28 jaanuar 2012 ei leidnud Sander, Anna [sander_s]
kahel järestikkusel päeval üritasin selle aardeni jõuda, aga oja polnud veel piisavalt jääs ja suure ringiga minnes õnnestus ilma GPSita ka veits ära eksida.. kuna hakkas juba pimedaks minema siis loobusime edasistest otsingutest ja olime õnnelikud kui ikka mööda lumiseid jälgi sealt tihnikust uuesti tee välja leidsime.

22 jaanuar 2012 leidis Merike, Liisa & Triin [linnapreili]
1310. Leitud.

22 jaanuar 2012 leidis Liisa, Triin ja Merike [mooritz]
Katsetasime täna kuidas siis lumega rabas ilma räätsadeta liikuda on :D . Auto jäi lumevalli taha ja edasi oli siht oja suunas, või õigemini koha suunas kust ojast üle saaks. Mõnus jalutuskäik tõi meid kaevu juurde, kus nii mõnigi janu kustutatud saab. Samas kaevu juures ristus meie tee aktiivse vanapaariga, kes lapselapsega suusatama oli tulnud. Imestati, et ilma suuskadeta oleme ja kuulnud meie plaanist rappa minna vangutas vanahärra pead ja ei pidanud seda heaks plaaniks :D. Soovitas hoolega vaadata kuhu astume ja ikka jälgi mööda tagasi tulla, sest selles rabas pidi eksimine väga lihtne olema, ta isegi seal ära eksinud :D. Võtsime siis kogemustega inimese nõu kuulda ja asusime raba poole teele. Minul kalamehekummikutega oli täitsa julge astuda, kui vajusingi siis jalad jäid ikka kuivaks. Liisal ja Triinul tuli siis vaadata ,kas tulevad sama teed või põikavad natuke kõrvalt, seda viimast just siis kui kubemeni lumme vajusin :D. Metsas oligi kõige rohkem neid märjemaid kohti, jää ragises jalge all ja vahel ka murdus. Üks meist sai nii katsetades ka oma varbad märjaks. Rabasse välja jõudes tuli vaid lumes sumbata ja teed rajada. Aarde leidsime kenasti üles ja tagasitee kulges omades jälgedes nagu vanahärra soovitanud oli. Täitsa kobe rada jäi meist maha, seega praegu peaks ta gps-ita võetav olema :D

8 jaanuar 2012 leidis Andriin, Kaido ja Lembit [polekala]
Täna oli selle aarde otsimiseks superluks ilm. Auto jätsin endise koolimaja juurde ning vaatasin vineeridega kinnilöödud klassiaknaid, kus ma ka kunagi ise mõned aastad haridust omandasin. Aarde peidukoha ligidal sai kunagi usinasti seenel käidud, viimane kord on jäänud paraku küll u 5-6 aasta taha. Aga mõnus nostalgiareis ikkagi. Aare ilusas kohas ja raba praegu vägade ilos. Algul sai mindud väikese ringida, kuna pelgasin, et otseteed ei saa kraavist üle.. tagasi sai tuldud linnulennul ja ei olnud hullu midagi, purre täitsa mugava kohapeal olemas. Tänud, EVEJ.

7 jaanuar 2012 leidis Liisu ja Erik [hel]
Enam paremat ilma sellise võimsa lumesajuga andis otsida. Selle talve esimene korralik lumesadu kohe kutsus rappa. Alustasime kohast, kus aardeni vaid 540m, aga kuidas me ka ei otsinud, veetõkke forsseerimiseks sobivat kohta ei leidnud. Värske lumi ja ojal olnud jääkirme tegid selle ainult raskemaks. Mis ikka, sõitsime teisest teeotsast sisse, aga 200m pärast tundus, et rööpad lähevad ikka hullumeelseks ja eesolev voolav vesi ka ei kutsunud edasi sõitma. Edasi järgnes auto ümberpööramine kitsal teel risti üle sügavate rööbaste, igatahes oli siiani juba nii meeldejääv üritus, et otsustasime kindlasti lõpuni minna. Auto jäi bussipeatusse ja edasi jala ca 1,3km, millest pool oli raba. Ilma kummikuta me küll kuiva jalaga poleks lõppu jõudnud, praegu on parim elamus/ilm/lumekate minna seda rabakat otsima, kes pole veel käinud, tormake kohe! Täname peitjat, jääb meelde. EVEJ

6 jaanuar 2012 leidis Miki, Merle, Algaja, Rita [miki]
Nii, kui haledalt kotti saanuna koju jõudsime, ning logiteade üles läks, tuli kõne Algajalt: Mis arvad, läheks võtma? Umbes 5 sekundit mõtlemist ja olime valmis uuele katsele minema. Massiga lüües ehitasime kiirelt silla, ületasime oja ning vudisime kohale. Hea seltskonnaga möödus lumise raba vallutamine nii kiiresti, et peas sündis plaan veel mõni aare õhtul ära võtta.

6 jaanuar 2012 leidis Merle, Rita, Miki, Lauri [algaja]
Kuna õhtu oli nagunii poolikult sisustatud siis tuli mõte, et prooviks seda rabateemat. Algul üritasin Erikut ja Liisut kaasa kaubelda aga neil oli juba õhtu erinevate üritustega kinni. Siis uurisin mis Miki teeb. Telefonivestluse käigus sain teada, et mul on julmalt vedanud oma mittekohalolekuga. Põhjuse sain tükk maad hiljem teada. Aga Miki arvas, et käime ära. No ja nii siis oligi. Kuna ta ühte teed proovis ja sealt mingit tarka vastust ei tulnud siis valisime lõpuks teise. Trügisime autoga kuskil 550 meetri peale ja siis peale otsimist tegime hoopis ise silla üle mingi nire, mida tuntakse nimega Harku oja. Palju meil ehitada polnud vaja, sest üle poole oli loodus ise teinud ja meil oli vaja vaid natuke kohendada. Edasi oli veel mingi nire aga sealt sai lihtsalt läbi trampida. Siis tuiasime üle raba. Minu senine kogemus ei lubanud seda kohta päris rabaks pidada sest seal lihtsalt oli vett vähe ja puid liiga palju. Kui aga Rita suutis ikkagi mõlemad jalad kuskile lombi põhja toetades ülen märjaks teha siis leppisime teadmisega, et see on ikkagi raba. Oleks tal pikad kummarid olnud siis poleks midagi juhtunud. Edasi oli ikkagi vett vähe ja Rital juba täitsa poogen, nagunii varbad puhtad. Logi kirjas tulime oma jälgi mööda tagasi. Päris korralik maantee on järgi. Siis läksime autoga suure tee äärde seisma, et teha mõni suits ja Rita traageldas endale kuivad riided ümber. Ja kuigi me olime seal tee ääres olid kohe kohalikud uurimas, et mis juhtus ? Et kas on mingi auto kraavis. No ikka täitsa teises kohas olemise tunne tuli peale. Aitäh toreda õhtuse matka eest.

6 jaanuar 2012 ei leidnud Miki ja Merle [miki]
Järgmine kord uuesti.

2 jaanuar 2012 leidis Maris, Margus ja Airi [max]
Uuel aastal oli plaanis alustada aaretejahti rabas jalutamisega. Valisime selleks Muraste raba ja esialgu ei osanud sellest rabast eriti midagi arvata, tundus et võiks olla üsna kuiv. Seega ei hakanud üldse kummikuga vaeva nägema :) Kolme peale ikka üks paar kummikuid tuli kaasa. Tegelikkus oli muidugi see, et raba ongi kuiv ja seal astumine oli mõnus. Aga selleks et sinna jõuda, tuli enne läbida mets, milles kuiva kohta oli üsna vähe. Rääkimata muidugi sellest kraavist, millest ka teised juba rääkinud on. Me otsisime ilma kraavita lähenemiskoha. Õnnestus. Aga edasi tuli vesises metsas hüpelda mättalt mättale või umbes midagi taolist see välja nägi. Vahel kadus ka mõni jalgadest kuskile rabavaimu sügavasse sülelusse. Hea kui oli kummikuga jalg, alati nii hästi ei läinud. Rappa jõudes oli juba mõnus astumine. Kõikjal ümberringi rabavaikus ja veidi valget lumekirmet. Tagasiteel oli mets veel vesisem, ei tea kuidas see tee seekord nõnda läks. Tänud aardepeitjale!

2 jaanuar 2012 leidis Maris, Margus ja Airi [airce]
Kui on teada, et on rappa minek pole ju vaja ometi veekindlaid jalanõusid jalga panna, vähemalt enamus meist seda ei teinud. Tegelikult raba ise oli vägagi kuiv aga metsaserv enne raba oli palju vesisem, kui oleks oodanud. Kuni Maris aarde juures meid ootas ja mõtteid mõlgutas, et kust kaudu see Paavo selle rattaga siia sõitis tegime me väiksele rabale auringi peale. Soh, selle aastane suplus tehtud. Vahetasin rändureid. Tänan.

31 detsember 2011 leidis Triin & Hanno [hanno5000]
Meie oja ületama ei pidanud, sõitsime sellest hoopis julmalt üle ja alustasime oma teekonda kaugemalt, kohast kust märk enam edasi ei lubanud sõita ja ega poleks mõtet ka olnud :P. Märjast metsaalusest see meid muidugi ei päästnud, küll aga olime nii osavad, et ilma kummikuteta saime põhimõtteliselt kuivade jalgadega kohale ja tagasi ka veel. Omapärane väike raba ja mõnus seiklus aasta lõpetuseks. Aitähh peitjale!

31 detsember 2011 leidis Hanno ja Triin [trine]
Enne järjekordseid söögi-istungeid oli kange isu veidi matkata ja üks leidmata aare sobis selleks suurepäraselt. Pikemalt kaalumata võtsime aga matkama kaasa mitte selle auto, milles oleks olnud tavapärased kummiku- ja räätsatagavarad. Eks selle teisega sai paremini "treppi" küll, nii umbes 700 meetri peale - parkisime kaevu juurde. Sealt edasi linnajalanõudes olin küll iga hetk valmis tagasi pöörama, et mõni teine aasta tagasi tulla :) Aga samm ja poku ja hüpe ja poku ja nii see aare lõpuks ikka vastu tuligi. Sadas mõnusat laia lund, jalad jäid kuivaks ja hea meelega oleks sealsamas uue aasta vastu võtnud. Kena, aitäh kutsumast!

31 detsember 2011 leidis Andrus, Mario ja Chuck [kivist]
Sõber elab aarde läheduses, Kangruvälja teel - jätsime auto tema hoovi, võtsime ta koera kaasa ja läksime müttasime väheke. Kuna algul oli suht lai kraav ees, siis mõtlesime, et lähme väikese ringiga, mis lõpuks tuli päris mitu kilomeetrit kokku ennem kui aardeni jõudsime. Tagasi tulime juba otse läbi metsa ja algul välditud kraav sai ka probleemideta ületatud, seega oleks tegelikult tunduvalt lühemalt kohale saanud. Aga ei kurda, puud olid kergelt lumised, ilm ilus - väga mõnus ja kosutav matk oli :-) V: TB, J: GC. See oli selle aasta viimane leid, suured tänud ja head vana lõppu! :-)

29 detsember 2011 leidis Kaja ja Bruno [kajaliis]
Lõunane sportlik üritus oli ette võetud eelkõige sääremarjade treenimise ja üldise närvikava tugevdamise eesmärgil. Lähenemisteed otsides vaatasime üle 2 teeotsa. Ühest jäi aardeni kilomeeter ja peale, teisest lennu-linnult 590. Valisime viimase. Mõnekümne meetri pehme pinnase järel ilmus meie ette veetakistus, millest tuli üle saada. Põder oli tulnud paljajalu otse. Meil aga olid kummikud ja sellesse mitte ei tahtnud vett saada. Takseerisime siia ja sinnapoole, kuni jäi silma vahend, mida sai kasutada. Saime hakkama. Edasi kulgesime mööda radu. Vahva maastik, mis teatud aastaajal pakub tõenäoliselt korralikus koguses murakaid, sest nende lehti oli tõesti palju. Jõhvikaid sinna sekka. Ületasime turba-aunase maastiku, looklesime mändide vahel ja varsti võisime oma võitu tähistama hakata. Tore väike tuust ja tuttav aardekonteiner. Sees vahetasid teineteist välja TB ja GC. Täname! Täitsa uskumatu, et paesel pinnal ka raba võib olla...

27 detsember 2011 leidis Alex [alex]
Sedapuhku siis kodulähedane FTF.Uksest ukseni kulus täpselt tund :)Logi sai kirja 11.30-nd.Kahjuks jäi Priidu sõnum tiba hiljaks…oleks saanud koos rühmata aardejahile. Järjekordne näide, et kui ei tee ise, siis tehakse sulle:D Mulle küll tundus, et see 3.5 oli natuke üle pakutud aga võib olla juhtus mulle lihtsalt hea ja kerge jalgrada.Suvel küll ei tahaks sinna sumbata ja talvelgi on ilmselt see raskus omal kohal.Lahe oli seista rabas ja kuulata merelt kostuvat lainete kohinat ja müha aga samas kui kaua kohapeal hüpata võib tajuda vee lirtsumist varvastel..Kitsepaari asemel oli tänaseks saagiks vaid seedimisjäägid kuid otsustades pinnase järgi on ka metsanotsud seal pidevad külalised.Kahjuks oli ühes küll pildimasin aga mälukaart oli ununenud arvutisse, seega on mälestuseks vaid mälupildid.Tundus, et turvast on seal võetud ikka väga ammu kuna vanadest kraavidest sai otse läbi rünnatud ja ega rohkem kui 10 cm vett ei kohanudki.Suured tänud virgutava jalutuskäigu eest sellisesse kohta millest aimugi ei olnud ja aarde eest ka!!Ehk saabub ka aeg kui saab kogukonnale miskit vastu pakkuda kõikide nende meeldivate(ajuti ka kiruma ajavate) hetkede eest millega olid vürtsitatud minu jaoks selle aasta(2011) 9-10 kuud. Igasugu “tugitooli”jms. Mõistatused on…(lüngad täitku igaüks ise) aga loodus…enamasti kohad kuhu ei ole sattunud ja vaevalt, et ka satuks…see on asi mille eest olen tõeliselt tänulik!Tänan kõiki aarete peitjaid- otsijaid!

27 detsember 2011 leidis Priit, Tiiu Mart [lelo]
...
Astus sammu, astus kaks:
kõrrekene katki: praks!

Õnneks nii see ei läinud
ja kuigi jõhvikaid me ei näinud
oleme aarde juures ära käinud.

Ei olnud nii hull kui kartsime
kuigi ilma Priidu kutseta
me sinna poleks läinud.
Täname peitjat. EVEJ

27 detsember 2011 leidis Tiiu Mart ja Priit [armastan]
Autoga sai muide 600 meetri kaugusele! Tee aardeni osutus suhteliselt lihtsaks, olime valmis hullemaks. Mõnus jalgsimatk rabas. EV: J:GC

26 detsember 2011 kommenteeris Märt [mart]
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".