Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 4.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ole sa ristirahvas või uskmatu, üks palverännak seisab sul nüüd ees.
Eks rääkinud Issand ju Moosesega, öeldes:
"Esimese kuu esimesel päeval püstita elamu-kogudusetelk!
Aseta sinna tunnistuslaegas ja varja laegast eesriidega!
Vii sinna laud ja korralda, mis selle peal tuleb korraldada; vii sinna lambijalg ja sea lambid üles!
Aseta kuldne suitsutusaltar tunnistuslaeka ette ja riputa kate elamu uksele!
Aseta põletusohvri altar elamu-kogudusetelgi ukse ette! Aseta pesemisnõu kogudusetelgi ja altari vahele ja pane sellesse vett!
Olete üldse märganud kõiki neid pühasid kodasid, altareid ja pesemisnõusid mu kodulinnas? Või nende tunnistusi kuulata võtnud? Paluge, ja teile antakse; otsige ja te leiate; koputage, siis avatakse teile!
1. pühakoda: Vene vanausuliste palvela
N59° 25.847' E24° 42.962'
Tsaarivõimu ja uue vene õigeusu kiriku tagasikiusamise eest Venemaalt põgenenud vanausulised on sajandeid olnud rahumeelsed Eesti elanikud, kes järgivad ikka veel vanu usukombeid ja neist tulenevat elulaadi.
1930. aastal ehitas luterlane Ado Mäeberg palvemaja, sest selline oli olnud tema abikaasa, vanausulise Stefanida Andrejevna Mäebergi viimane tahe. Kogu okupatsiooniaja oli palvela kuplita, et jääda märkamatuks nõukogude võimukandjatele, koguduse tegevus aga ei katkenud. "Mitte keegi, isegi minu kolleegid ei aimanud, et tegemist on sakraalhoonega. Täna taastasime sibulakujulise kupli ning sellega võib öelda, et kõik Tallina kirikud on saanud oma endise välisilme," rääkis kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik. (EPL 21. oktoober 2009).
2000. aasta rahvaloenduse andmetel nimetasid 246 tallinlast end vanausuliseks. Tänapäeval kuulub palvemaja riigile. Palvetund pühapäeviti kell 9.
Mitu “ruutu” on palvela kolmnurksel aknal? Olgu see vastus A.
2. pühakoda: Eesti Evangeelne Vennastekogudus
N59° 25.670' E24° 42.895'
on iseseisev kristlik-pietistlik oikumeeniline osadusühendus, mis põhineb luterliku kirikuga samadel õpetuslikel alustel. EEVK eesmärgiks on ise usus süvenedes evangeelse tegevuse kaudu aidata rahvast kokkupuutesse elava armulise Jumalaga.
Omaette vaimulik amet puudub. Liikmeskond jaguneb lihtliikmeteks, töötegijateks ja vanemateks. Liikmed peavad juba varem kuuluma kristlikku kogudusse.
Endla tn palvemajas toimuvad Jumala Sõna kuulutustunnid igal pühapäeval kell 17 ning laulu- ja palveõhtud igal teisipäeval kell 18.
Kes on vennastekoguduse vapiloom? Vaja on täpset eestikeelset sõna, bioloogilisest liigist ei piisa! L-tähtede arv selles sõnas on B.
3. pühakoda: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik
N59° 26.200' E24° 42.477'
See kirik, mille liikmeid teatakse ka "mormoonidena", peab ennast ainukeseks kristlikuks kirikuks, mis omab volitust Jeesuselt Kristuselt. Pärast apostlite surma toimus paljude õiglaste usklike püüdlustest hoolimata suur usust taganemine. Lõpuks kadusid tõed ja volitus.
1820. a. alustas Jeesus Kristus oma Kiriku taastamist prohvet Joseph Smithi kaudu, kes oli tollal 14-aastane. Sellest tagasihoidlikust algusest on Kirik kasvanud ülemaailmseks organisatsiooniks, millel on ligi 12 miljonit liiget.
Esimesed Eesti ristimised toimusid 1989. a. detsembris. Eesti Vabariik tunnustas Kirikut ametlikult 29. juunil 1990. 1992 seoti esimesed templiabielud, tekkisid igavesed eesti perekonnad: Kirisbergid, Schultzid, Olgod... 1999. aastal täitus kaks suurt unistust: valmis päris oma kiriku hoone Tallinnas Ädala tänaval ning ilmus eestikeelne Mormoni Raamat.
Koosolekud toimuvad pühapäeviti kell 11-14 (vene keeles) ja 12:20-15:20 (eesti keeles).
Kiriku sissepääsude arv on vastus C. Loe kõik kokku, olenemata sellest, kas nad on hetkel kasutusel.
4. pühakoda: Tallinna Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmude Ikooni kogudus
N59° 26.962' E24° 42.009'
Õigeusu ajaloolised juured Eestimaa pinnal ulatuvad kümne sajandi kaugusele. Esimene kristlik misjon tuli meile rahumeelselt Kreeka aladelt. Täna tegutseb Eestis kaks õigeusu kirikut ning antud kogudus kuulub Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku koosseisu koos veel 30 kogudusega. Liikmeid, kelleks on põhiliselt Eesti venekeelse elanikkonna esindajad, on hinnanguliselt umbes 150 000.
Jumalaema Kõikide Kurbade Rõõmude Ikooni kogudus (mõnes tõlkes ka Pühapildi kirik) pühitseti pärast kapitaalremonti 12. oktoobril 1999 Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt.
Küsimus D: mitu vene risti on kiriku roheliste väravate küljes kokku?
5. pühakoda: EELK Tallinna Peeteli kirik
N59° 26.252' E24° 42.826'
Sale kirik Pelgulinna madalate elamute keskel on ehitatud inimeste annetustest 1938. a. ja ekstra torni jaoks andnud president K. Päts 20 000 krooni. Jumalakojas ja kogudusemajas (arhitekt Eugen Sacharias), mis Nõukogude ajal olid koguduselt ära võetud (siis rajas Eesti Telefilm kirikusse võttepaviljoni ja filmistuudio), on täna ruumi tänavalaste päevakeskusele, turva- ja lastekodule, kuriteoohvrite nõuandlale. Õp. Avo Üprus on toonud endaga visiooni sotsiaalkirikust, mille kohaselt peab sotsiaalselt tundlik, avatud ja aktiivne kirik kujunema oma kogukonna liitjaks ja tervendajaks. Peeteli kogudus on algatanud mitmeid tegevusi tänavalaste, töötute ja kodutute abistamiseks.
Jumalateenistused pühapäeviti kell 11 (eesti keeles) ja laupäeviti kell 11 (vene keeles).
Leia kiriku hoovist päevakeskuse laste palliplats. Mis mäng see on, mida nad fännavad? Tähtede arv sõnas on vastus E.
Lisavihje: Taaniel 5.
6. pühakoda: Halastuse Misjonäride Ordu Eestis
N59° 26.410' E24° 42.905'
Halastuse Misjonäride Ordu on asutatud ema Teresa poolt 7. oktoobril 1950. aastal Indias, Kalkutas. Selle ordu eesmärk on vaesematest vaesemate teenimine üle kogu maailma vaatamata nende kastilisele kuuluvusele, nahavärvile, usutunnistusele või keelele.
Ordul on praegu 640 kloostrit 124-s riigis ja sinna kuulub üle 4000 nunna.
Nunnad tegutsevad Eestis alates 1992. aastast. Eestis elavad neli nunna töötavad peamiselt Tallinna vaestega, vanuritega, üksikutega, hüljatutega, mahajäetutega, töötutega ja paljulapseliste peredega, varustades neid toidu, riiete ja ravimitega ning kandes hoolt haigete eest, kui vaja ka nende kodudes, ordu võimaluste piires. Iga päev saavad nunnade juures tasuta lõunasöögi ligi 200 abivajajat.
2000. aasta rahvaloenduse järgi oli Eestis 5745 katoliiklast, sh 18 nunna (koos teiste ordudega).
Kloostri hoovis seisab Jumalaema. Mitu kivikest on kaares tema pea kohal? See on vastus F.
Lisavihje: see arv langeb kokku apostlite arvuga.
7. pühakoda: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kirikukeskus
N59° 25.901' E24° 43.574'
EAÕK on 1923. aastast Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi vaimse kaitse all olev autonoomne kirik. Eesti territoorium on kaasajal jaotatud kolmeks piiskopkonnaks, millesse 2009. aasta lõpul kuulus 64 kogudust hinnanguliselt 27 000 liikmega.
Püha Platoni nimelises EAÕK kirikukeskuses asuvad piiskopmärter Platoni kabel, metropoliidi residents, Piiskoppide Kogu (EAÕK Püha Sinod) sekretariaat, Kirikuvalitsuse kantselei, püha Platoni seminar ja Eesti Õigeusu Noorte Liidu kantselei.
Igapäevased palvused kell 10 ja 16.
Küsimus G: Mitu kuplit on Püha Platoni kabelil?
8. pühakoda: Krishna Tunnetuse Tallinna Koguduse Püha Nime Tempel
N59° 25.814' E24° 44.037'
See tempel on algselt ehitatud 1922. a. palvemajana ning nüüd tegeleb selle maja erilise vaimse tähenduse säilitamise ja edendamisega Hare Krishna liikumine ISKCON, sajanditevanuse Brahma Gaudija Vaisnava õpilasahela haru, mis jõudis Eestisse 1977.
Igapäevased tseremooniad algavad kl 5. Pühapäevane programm: kell 14 maha-kirtan, kell 15 loeng ja kell 16 taimetoitlaste pidu.
Otsi üles valge lootos. Mitu õielehte tal on? See on vastus H.
9. pühakoda: Tallinna Allika Baptistikogudus
N59° 25.544' E24° 43.178'
Levinuima seisukoha järgi tekkis baptism 17. saj alguse Inglismaal puritaanlaste keskel ja levis Põhja-Ameerikas, kus see on tänaseks levinuim protestantlik usuvool. Nimetus pärineb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab vette kastmist - baptismis ei ristita mitte lapsi, vaid usku tunnistanud täisealisi üleni vettekastmisega. Eesti Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Koguduste Liitu kuulus 2005. a. seisuga 83 kogudust kokku umbes 6000 liikmega. Allika koguduse jumalateenistused toimuvad pühapäeviti kell 11.
Kes valvab seda pühakoda? Vastus J on nende telefoninumbri tagantpoolt viies number.
Aarde leiad koordinaatidelt
N59° (F+E).DDG' E24° J(C-1).(A+B)(H-A)(F-J)'
Kõiki vastuseid on võimalik leida kinnisele territooriumile sisenemata. Pühakodade lahtiolekuajad tõin ära nende jaoks, kes tahaksid sellesse maailma ka sisse piiluda, aga ka nende jaoks, kes parema meelega väldiks kellaaegu, mil on rohkem rahvast liikvel.
Mõned aarde punktid asuvad üksteisest kaugemal kui 2 km ning mugavama otsimise huvides on soovitav kasutada liiklusvahendit, olgu see siis isiklik või ühiskondlik. Lõppkoordinaatidelt te kirikut ei leia, kuid ka seal on eestlase jaoks omamoodi pühapaik.
Sa väsisid oma paljudest rännakutest,
aga sa ei öelnud: "Lootuseta!"
Sa leidsid uut elujõudu,
sellepärast sa ei nõrkenud.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
Lõpp | Lõpp-punkt | Geokontroll 215/1899 |
Aarde sildid: soovitan (12), ilus_vaade (3), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3ETYT
Logiteadete statistika: 93 (86,1%) 15 12 2 1 0 0 Kokku: 123
Juba ammu ammu trükkisin need küsimused välja, et vaja tegeleda. Aga siis muudkui aga lükkasin seda alustamist edasi, maru töömahukas tundus. Nüüd sügisel siis võtsin end kätte ja jalutasin 6 kohta läbi. Ühele küsimusele jäi see vastus väheke kaheldav, aga muud nagu oleks pidanud sobima. Siis mingil õhtul käisin ülejäänuidki vaatamas ja uurimas, aga lõpptulemuseks korrutas geokontroll, et vale koht ja proovisin mis ma proovisin, tema jäi endale kindlaks. Kusjuures lahendada proovimise käigus oli ikka täitsa huvitav teada saada, et milliseid kogudusi siin Tallinnas ikka leidub, osasid polnud kuulnudki. Õnneks halastati mu asjatutest katsetest kuuldes mulle ja juhatati kenasti kohale. Kõik muu oli kena kõik, aga see lumine järsk mägi ja siis veel mu geokutsa, kes arvas, et ma mitte tahtes loovutada seal kallaku peal oma saavutatud positsiooni vaid täpselt vaid tema pärast olen käpuli, proovis oma äkksööstudega mind sealt minema pühkida. Õnneks see tal ei õnnestunud. Leid tuli kiiresti ja mäest taas alla laskudes lasin juba vabatahtlikult istuli, et seda allapoole liikumist natukenegi kontrollida. Meeleolukas sumpamine õhulises, kohati põlvini ulatuvas lumes ja tegelikult lõpetuseks edukas turnimine. Tänud peitjale selle kõige eest.
Pärast toredat laagrikohvikute päeva, kus sai ka tunnelites kolatud, tulime siia. Mail oli ammu asukoht teada ja kuna me eelistame vedelal kujul vett, mitte tahkel, siis tuli uut geopeituse tarvikut testida. Sõit läks üllatavalt kiirelt ja tõdesime, et üsna hea asi sai soetatud. Aitäh!
Täpp ootab juba mitu aastat kaardil ja pole kuidagi õigel ajal jaole saanud. Seekord siis sai eesmärgiks võetud. Kohale viis vapsee hea auto tee, vaata et parem isegi kui suvel. Aga jää ületuse tegime siiski jalgsi, serv oli vesine aga tegelt jääd kindasti oma 13cm ja rohkemgi. Aitäh :)
Üks jünger soovis eluga edasi minna, ja see tähendas tagasipöördumist selle juurde, mida ta tundis ning oskas - nii läksid jüngrid aaret otsima. See plaan aga ei toiminud, kõik nende teadmised ja oskused ei andnud mingit tulemust. Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba. Jeesus ütles neile: "Tooge siia üks anum, millesse palverändurid saaksid jälle oma nimesid kirjutada!" Ja hea nõu sai kuulda võetud ning uus tops taas vertikaalse objekti külge riputatud. Olge siis ikka armulised temaga ümber käimisel ja kui kipute komistama lõksu, mis paneb arvama, et kõik sõltub ainult sinust, siis tuleta meelde, et kogudus (ja ka sinu elu) on Jumala oma ning anna valitsemine ning kontroll Talle tagasi.
Kuidas selle lõpu asukoha leidma peaks, ma ausalt ei tea. Sai kunagi ikka päris palju selle multi kallal näritud, aga tulemuseks oli alati suur null. Carolysil õnnestus aga mingi aeg kogemata selle kohta vihje saada. Tundus uskumatu ja veider, aga kui geokontroll nii ütleb, siis nii on. Täna võtsime siis lõpuks selle palverännaku ette. Viimastest logidest olime aru saanud, et meie ebatäpsest täpikesest pole nagunii kasu ja kogu koht tuleb läbi kammida. See vist oli üks pisemaid nõelakesi, mida ma kunagi heinakuhjast otsima olen pidanud, aga õnneks oli see kuhi vähemalt selgelt piiritletud. Nõela kuju ja suurus oli muidugi aimatav, aga mitu olulist küsimust oli veel vastuseta. Õnneks saime mõned abistavad vihjed. Carolys oli pisut põhjalikum kui mina ja leidis aarde sealt, kus mina juba varem piilunud olin. Mina olin selleks ajaks saanud juba paigale kolm tiiru peale teha ja keel oli päris vestil. Oli vahva! Aitäh!
Siiatulek oli plaanis aarde taastamisest saadik, kuid see va eesti suvi on kuidagi eriti üürike. Nüüd enam ei saa midagi edasi lükata, tuleb kas tegutseda või järgmist hooaega oodata. Me siis ei oodanud vaid läksime kohale. Ennetavalt kirjutasin ka varemleidnule, et võin tunni pärast veidi abi otsida. Otsisingi, sest muidu oli ikka väga lootusetu tunne. Aitäh abistajale! Tegime mõlemad mitu ringi ja lõpuks jäin ühte kohta lugema logisid. Murphy mind seekord kätte ei saanud, sest lõpuks leidsin aarde sammu eemale astudes just sealtsamast, kust ma viimased 5 minutit kohapeal seisnud olin. (880) Aitäh!
Ma pole päris kindel, kas lumega_leitav/available in winter ikka taastatud aarde puhul kehtib.
Nulliobjekt (ja veel üks toekam kõrvalobjekt), mis nt Maa-ameti kaardil vertikaalis asetseb, on praegu puhta pikali. Kas taevas otsustas maad puudutada enne või pärast viimast taastamist, teada ei saanudki. Turnisime erinevatel kõrgustel, ka nullist lasime tibake lahti. Ei ilmutanud.
Täpselt ei mäleta millal sai käidud. Mõistatus ise lahe, võiks selliseid veel olla. Tänan
Taas kostub rõõmusõnumeid heategijatelt, olgu te kiidetud ja õnnistatud!
Kuna olud surusid peale ja soov oli ikka eelmisel päeval leidmata (kadunud) aare ära logida, siis sai peitjaga kooskõlastatult pandud plaan paika, et läheme taastame ära. Kotitäis head ja paremat kaasas, läksime kohale, valisime mõned sobivamad komponendid ja peitsime aarde arvatavasti mugude suhtes loodetavasti natukene varjatumasse kohta. Normaalsest suurusest sai mikro.
Aitäh!
Ei ole siin midagi, et ootame paremaid aegu. Mis eile kehvasti, see täna uuesti. Peitja lahkel loal sai taastamiseks vajalik kraam kaasa haaratud ja vaikselt pühapaika kohale hiilitud. Peale igaks juhuks uuesti objekti silitamist sai kenake paik välja vaadatud ja eelmisest väiksem konteiner uusi külastusi ootama seatud.
Koht on ikka väga äge ja kindlasti peab siin aare olema. Tänan.
Panen ka statistika huvides mitteleiu kirja. Sai koha peal korduvalt igalt tasemelt otsitud, ka abi küsitud ja viimaks veendutud, et aare on rändama läinud.
Pidin linnas aega parajaks tegema ja võtsin kerge aukartusega selle pühakodade otsimise tee jalge alla. Oli äratuntavaid ja oli ootamatuid kodasid, kuid leitud ning üles pildistatud said nad kõik. Logistiliselt viimaseks jäänud kiriku väravaid uurides sai aeg otsa ja hakkas kiire.
Hiljem kodus geokontrollile oma tulemusi näidates sain ilusa punase tule osaliseks. Njaa.. mõni vastus oli küsimärgiga tõesti, kuid ka seadistamine ei muutnud punast tuld lubavaks. Lõpuks ikka vajasin pisut silmade avamist ja loodusõpetuse tundi, et see lubav roheline tuluke kätte saada.
Hetkel on veel võimalik üsna kergesti teekond pühitsetud maale ette võtta ja seda hetke ei või ju ometi raisku lasta. Nii need sammud siis lõppu viisid ja otsimine võis alata. Peale tunnikest poleerimist ja üsna juhmina enese tundmist sai varemleidnutelt valgustust palutud. Kuid ka see ei tahtnud kuidagi silmi avada ja peale veelkordset üksipulgi piirkonna uurimist jõudsime järeldusele, et see aare peab olema loojakarja läinud. Vähemalt ilm oli kena ja koht põnev.
Tänan kutsumast.
Seegi täpp sai vabariigi aastapäeval roheliseks värvitud.
Kõigepealt pean alustama sellest, et mulle väge, väga meeldis see aare. Kunagi aastaid tagsi sai selle aarde kooridnaatide kokku korjamiseks üks pühakodade ring tehtud, aga kahjuks ei olnud minu geooskused nii tugevad, et oleksin suutnud geokontrolli põhja lasta. Peale seda, kui aare geokaardile tagasi tuli, tegime pliksidega uued ringid juba tuttavate kodade juurde. Ühe koja juures ei leidnud seda õiged õiekest ja läksin siis sisse asja uurima. Sees sain kutse pühale söömaajale, aga kuna ma viisakalt keeldusin, siis pisteti mulle pihku püha koogike, mida siis lasime heamaitsta pliksidega. Jumal olgu kiidetud, väga hea kook oli. Ega mulle siis see asi rahu andnud, kui olin geokontrolli põhja lasknud. Võtsi samal õhtul suusaretke aarde juurde. Kuna jäin liiga kinni kümne meetri kaugusesse, seega see aare leidmata jäi. Peale viimast üritust sain aru, et on vaja ikka natuke suuremaid ringe tegema hakata ja nii ma täna sinna siis jälle kohale läksin. Kuigi peab tunnistama, et väga enam ei tahtnudki sinna minna. Õnneks olid mul suusad jalas, seega oli minu jaoks ohutus tagatud ja sain ilusti käidud. Kohapeal läks asi peris kiiresti, tuleb välja, et olin seda kohta isegi vaadanud, aga natuke teise tasapinna pealt. Ütleks nüüd siis teistele, et kiirustage kallid sõltlased, kiirustage. Jumal on praegu veel teiega. Mul selline tunne, et panin kogemata vale kuupäeva templiga logiraamatusse, aga tühja temaga. Nimi on ikkagi kirjas. Suured suured tänud perenaisele aarde eest ja muidugi toredate kohtade tutvustamise eest, erit lõppu viimast.
Ka meie kunagi ammu alustasime selle aarde punktide külastamist, aga tollal see sinnapaika jäi. Muidugi ka meil hea meel, et see täpp taas kaardile naases. Seega jätkasime oma detektiivitööd ja ega see ülearu lihtsalt ei läinud. Kohati oli lund ikka liiga palju ja info lugemine raskendatud. Seega sai mõne punkti korrektse vastuse osas abi küsitud ja nii saimegi kontrollilt õiguse aaret ennast otsima minna. Olime seda küll veidi edasi lükanud, aga ei enam. Nii igaks juhuks tahtsime selle aarde üles otsida enne kui on hilja. Praegu oli täitsa paras ja sobilik aeg ning peale pisukest otsimist see tops meile silma jäigi. Suur tänu toreda aarde eest!
Pühakodadega ei läinud kergelt, aga lõpuks koordinaat siiski vormistus. Võtsin tükk aega vedu, kuidagi ei tahtnud sinna üksi minna, aga täna mul vedas, Ingrid oli nõus mulle seltsiks tulema. Kohapeal läks täitsa kiirelt, pilk sattus kähku õigele kohale. Tänan.
Null oli natuke mööda, kuid leidmist see ei seganud. Kui siis ainult Lauri, kes oli omadega täitsa vales kohas kui mina juba logimisega tegelesin. :P Kusjuures kogu asja juures oligi logimine kõige keerulisem. Sellise külmaga ei taha sõrmed kohe üldse sõna kuulata ja ürita siis kangete näppudega midagi kirja panna. Hakkama siiski sain!
Aitäh, mulle meeldis! :)
Suured tänud, et aare taas geokaardile ilmus! Kui see teade üles tuli, siis olin kindel, et selle juures tahaks nüüd ära ka käia. Õhtu pimeduses ei tundunud hea idee, niiet jätsime nädalavaheks. Autoga saime aardele nii lähedale kui võimalik ja edasi oli selle aastane tavapärane sumpamine läbi lume :D Nulli lähedal läks ikka aardega aega. Eelmise seltskonna jäljed tegid ka ikka korralike ringe seal ja nii ma nende järgi käsin ka kõige keerulistemas kohtades ära. Just kui kõige hullemas kohas olin, hüüdis Kristel, et aare käes :D Otse üles minek ei tundunud ka kõige lihtsam olevat, niiet sai ringiga tagasi mindud ja aardeni jõutud. Suured tänud lahedas kohas oleva karbi eest!
See aare oli algusest lõpuni täitsa pirakas väljakutse. Asi tundus kohe huvipakkuv, kuid teema nii mahukas, et selle läbitöötamiseks pidi ikka aega võtma. Kuna mingi kõrgem hääl ütles, et just praegu on õige aastaaeg selle aarde jaoks ja Helge tegi ettepaneku see teekond koos ette võtta, siis ükspäev hakkasingi otsast peale. Paari päeva pärast olid kõik pühakojad üksisilmi üle vaadatud, natuke ka internetist lisamaterjali otsitud, kuid mõned vastused ei paistnud sobivat. Arutasime asja Helgega ja saime aimu, mis punktid vajaksid veel täiendavat pühendumist. Väikese pusimisega oli lõpuks geokontroll alistatud ja Pihtas, põhjas! vastus käes. Tol hetkel olime ühel meelel, et lükkame selle kiire asja veel natuke edasi, kuid mitte liiga kaugele.
Ja täna siis oli nii keha kui vaim valmis viimaseks ponnistuseks. Teekonna algus oli paljulubav, kui eesmärk paistma hakkas, siis olime natuke kõhklevad, kuid siiski enesekindlad. Sirge seljaga sammusime kohale, ületasime veel viimase takistuse ja olime õnnistatud maal. Kahjuks polnud me vist piisavalt jumalakartliku olemisega, sest selle viimase pühakoja ukse taga pidime kraapima ikka õige pikalt. Muidugi olime liiga kinni ka oma täpsetes koordinaatides, sest mõni aeg hiljem selgus, et aare on peale taastamist uues kohas ja see on esialgsest umbes 15 m kaugusel. Seega järgmistel soovitame mitte väga nullis kinni olla, leiate lunastuse kiiremini ;)
Suur aitäh peitjale, meie tänusõnad ka tublile taastajale ja aitüma Helgele, kellega koos mõnusalt seiklesime. Oli väga vahva ja paks lumi tegi asja veel toredamaks.
Ma ju ütlesin, et tulen siia veel :o) Tiba piinlik muidugi, et eelmine kord nägijaks ei saanud ning väljendatud kahtluste põhjal aare paariks aastaks lausa unustusehõlma langeda jõudis... Küllap olin patune pagan, et Püha Brigitta minule mitte ei ilmutanud! Igatahes kummardan Merle meelekindluse ees ja tänan reliikvia päästmise eest! Nüüd ka ise altaril ära käinud. Aitäh!
See Jeeuse imetegu sai siis tehtud. Õnnestunud pole vee veiniks muutmine. Sellega peab veel tegelema. Näiteks Bart Simpson suutis veini veeks muuta Homeri kiusamiseks :-)
Loendamine ja guugeldamine oli raske. Mõningaid vastuseid kohapeal ei saanudki. Lõpuks oli üks koordinaat suhteliselt kindel, teisega oli asi kahtlane. Hakkasin siis mööda joont minema ja päris kiiresti läks kontroll roheliseks. Kas jumalik abi, et kohe tuli pihtas-põhjas, mitte 10m raadiuses? Tänud, et taastati, muidu poleks nii uskumatutes kohtades asuvaid pühakodasid näinud. Sitsi tänava oma on kenasti sisse pakitud täiesti erinevate ehitiste poolt.
Aardele soovitan läheneda mitmekesi ja hoidke kindlasti vahet. Oli kena ja põnev palverännak. Aitäh!
Õnnistatud olgu see hetk, kui meie oma ekslikkusest ja patustest arvutustest aru saime ja end kõigevägevama hoole ja juhatuse toel õiged koordinaadid saime. Hallelluuja!
Aga siis langesin mina iseenda tähelepanematuse ohvriks ning lasin end Wingmänil ära meelitada kohta, kuhu minusugune viisakas ja harras lambuke tegelikult üldse mitte minna ei tahaks ega ka peaks. Ja vähe sellest - ka Girlti oli ta oma patuste ja petlike lubadustega siia kaasa meelitanud. Ning seal, petlikult valge ja puhta lagendiku veerel veenis ta meid selle viimase teekonna jupi õilsuses ning meie, pika teekonna juba läbinuna, uskusime teda ja läksime. Oli hirmus - aga ka magus oli see patt ja lootsime, et lähistel viibiv Peetruse ametivend ulatab meile abikäe, kui jäised põrguväravad peaksid meile avanema ja vesine kuristik meid neelama. Seda ei juhtunud. Hallelluuja! Reliikvia oli kolletunud, kuid heas korras. Olgu taevas sellele armuline ja juhtigu selle püha hiilgus ka tulevaste palverändurite jalgealust samal kindlal pinnasel kui meil. Aitäh!
Suur tänu heategija Merlele, kes aarde juba suvel taastas! Kõrgemad jõud on andnud loa selle aarde taas arhiivist välja tuua, olge te õnnistatud! Lisan veidi vihjeid vahepunktide juurde, kuna siiagi on saatan mõned takistused veeretanud; kui hätta jääte, siis küsija suu pihta ei lööda :) Olge lõppu minnes ikka ettevaatlikud ja jumalakartlikud, sest "temal on vägi teid üles ehitada ja anda teile pärand kõigi pühitsetute seas.” (Ap 20,32)
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".
Aare naasis geokaardile.
Seda palverännakut sai nüüdseks juba väga ammu alustatud. Koputasime siin ja seal, kuskil avati kohe, kuskil mitte, lõpuks saime valgustatuks, aga konutasime ilmselt liiga kaua, sest viimasele uksele koputama paraku ei jõudnudki, sest vahepeal jõudis aare kättesaamatuks muutuda ja hiljem hoopiski arhiveerituks saada. Leppisime juba paratamatusega, et ei saagi teada, kas oleks ka meile otsimise ja leidmise peale miskit avatud.
Nii ta ununes. Kuni ühel toredal päeval üks herr professor pisut provokatiivse kommentaari poetas, mis kuklasse kripeldama jäi.
Piisavalt hullumeelne töönädal sunnib õhtul pead tuulutama minema. Kuhu geopeitur ikka läheb? Võssa, sohu, merele. Nii on juhtunud, et juba mitu õhtut on sammud seatud kohta, kuhu niisama juhuslikult ei satuks. Täna meenusid arhiveeritud pühakojad. Võiks ju siiski toredat kohta külastada.
Mõeldud, tehtud. Jalutasime kohale, vaatasime niisama ringi, lõbutsesime ja otsustasin siiski võimaliku peidukoha üle vaadata. Nägu venis ruttu naerule, sest vastu vaatas konteiner! Jess! See oli magus leid:) Konteinerit avades oli pilt muidugi pisut nukravõitu, vett täis konteineris ujus aga täiesti toimiv logiraamat, vettinud küll, aga on palju hullemaid nähtud.
Kribasin nime sisse ja tekkis nõutus, mis nüüd teha, kas jätta nagu oli või tegelikult vist peaks arhiveeritud aarde eemaldama? Nõu küsides sain peitja telefoninumbri ning pärast kooskõlastamist tuli konteiner hetkel minuga kaasa. Peseme, kammime, kuivatame ja on valmis seejärel peitja korraldusel taas geokaardile naasma. Aitäh peitjale! Oli tore.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2020.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Hukk ja häving! Aare on sattunud hereetikutele, usutaganejate ja paganate rünnaku ohvriks. Viimati reliikviat kohendanud Silver (aitäh!) kõneleb küll karusnahksetest aroomidest, aga kes on see elajas, kes Jumalaema pea kohalt kivikesed ära varastas?! Suur tänu murelikule kirjasaatjale Carinale, kes jumalavallatustest teada andis. Nüüd on pühade numbrite kokkulugemine veel raskem kui enne, et mitte öelda võimatu. Kuna hetkel on teadmata ka see issanda päev, mil ma aaret kontrollima jõuan, on ta ajutiselt kinni ja loomulikult kutsume inimesi üles valvsusele ja meeleparandusele!
See multi oli üks esimesi Tallinna aardeid, millega alustasin. Alustada sai ikka päris mitu korda, sest mõned numbrid ei tahtnud kuidagi koordinaadiloogikasse klappida. Aastate jooksul aeg-ajalt jälle proovisin kuni ükskord oli geokogemus (või usk?) piisav, et loendada sedagi, mis silmale nähtamatu :o) Eks osaliselt aitas ka kaardiga kõrvutamine muidugi.
Täna tundus sobiv päev, et külastada minu maitse järgi pühapaika lõppkoordinaatidel. Kuna pühamusse sisenetakse ikka puhtalt, varjamatult ja ise, siis jätsin maha kogu maise vara, kaasa arvatud gepsu. Isegi pliiatsit ei võtnud, logi olin valmis vajadusel verega kirjutama. Taevale lähemal veetsin vist ligi tunnikese, kuid ilmutust ei saanud. Olin ma liiga patune pagan või olid süüdi pahamugud, kelle tegevuse jälgi võis ümbruses märgata - ei tea. Igatahes lõpuks saabus lisaks geopimedusele ka pärispimedus ning selleks korraks loobusin. Aga koht on väga lahe, kindlasti tulen siia veel. Aitäh kutsumast.
Oli sellega ikka pusserdamist, mitmel erineval viisil k.a kirvega geokontrolli kallal sai päris ohtralt käidud. Lõpuks sain ikka numbrid kätte ja jalutasin logima. Nüüd 9 kuud hiljem logides, mäletan, et aare oli täitsa ok olukorras? Väga mõnus mõistatus ja aarde asukoht, loodame et ikka taastub. Peitjale tänud!
Ühel ilusal sügispäeval ma ratta selga hüppasin ja need pühakojad läbi sõitsin. Kogusin andmed kokku, viskasin tagumiku lähimale pargi pingile ja asusin arvutama. Klopsisin numbrid kokku aga tulemus paistis olevat omadega täitsa mööda, geokontroll ainult kinnitas seda. Mõte oli millagist vahepunkte uuesti üle vaatama minna, aga reaalset ma kunagi kuhugi ei jõudnudki ja mõistatus jäi pikalt seisma. Nüüd aga juhtusin kogemata peale Liisi ja Liivo logile ning otsustasin vähe põhjalikumalt süveneda nüansidesse. Selgus et mu saadud koordinaadid ei olnudki nii väga mööda. Võtsin kaardi lahti, kompasin vähe pinnast ja saatsin kirve teele! Jess, kirves lendas otse kümpi ja andis loa õue mängima minna. Nii ma siis oma vabat aega surnuks lüües siia seda pühakoda uurima tulin. Pärast mõnusat jalutuskäiku ma seal kümpsi sees olin. Peagi leidsin ma maas vedeleva topsiku mis igati meenutas geokonteinerit, asusin siis lund lahti lükkama ja peagi ilmusid välja ka kaas, logiraamat ja muu sisu. Njah, maast leitud kommi ja kirbe karusnahkse haisu järele haisva topsiku põhjal tegin ma omad järeldused! Ärge palun toppige toitu aaretesse, sellest tuleb ju ainult pahandust ja minu teada läheb ka reeglitega vastuollu!!! Ehk taaastasin mis leidsin ja pistsin karbi oletatavasse kohta kus see käia võis.
Koht ise oli super ja ilma geopeituseta siia ilmselt kunagi ei satuks.
Tänud.
Võttis aega jah aga asja ei saanudki....kes see enam mäletab, millal neid asju sai kokku loetud. Ilusad kohad olid mõned tuntud, mõned tundmatud. Igatahes oli nüüd saabunud aeg leidmiseks ja logimiseks. Mõeldud tehtud. Kui ainult need kõrguste vahed nii ropud poleks...aga mis sa teed ära.Jällegi - ilus koht ja hea hariv aare. Aitähh. Selle aasta esimese kelgusõidu eest kah :)
Kui loodus pakub võimalust, siis tuleb see ka ära kasutada. Eelmise aarde juures läks libedalt, kas ka siin?
Aga jälle auto parklasse ja kaardi järgi kohale. Noh, kaarti polekski tarvis olnud, asukoht oli liiga lihtne. Tee peal kohtasime mugu, kes kohmitses seal metsa all midagi. Vaatasime Liisiga üksteisele otsa ja tegime järelduse: korjab maasikaid.
Aga kui nüüd Tallinna pühakojadest rääkida, siis olen seisukohal, et nendest kõigist on just sellel lõpus paikneval pühakojal kõige ilusam kuppel. Ja kui ilus vaade veel…
Aare ise oli rahuldavas seisus. Üks uus logiraamat sinna ei teeks paha, aga see vana kannatab ka veel vabalt logida, on teine veel enam-vähem ühes tükis, lihtsalt veidi niiske ja kaaned on lahti.
Mõistatus meeldis, kuigi oli veidi raskevõitu. Aga aarde asukoht oli ka super! Me täname!
Mõned pühakojad sai lausa mitu korda üle vaadatud, sest eks neid võimalusi millestki mitmeti aru saada, on piisavalt. Lõpuks saime ka geokontrolli roheliseks ja nüüd oli paras hetk ka lõpus ära käia. Täitsa põnev ettevõtmine oli. Tänud!
Eeltöö ristiretke alustasin juba novembris. Vahva, kuidas peitja on kõik need erinevad pühakojad üles leidnud ja meile tutvumiseks välja seadnud. Sain hulga targemaks. Ühel teisel korral tegime Arvoga veel järeltööd ja kogusime viimasedki numbrid paberile. Paber jäi aga autosse ja kunagi ei tulnud õigel ajal meelde see kaasa võtta, et arvutused lõpuni viia.
Kui nüüd hakkasid järjest leiulogid ilmuma, paistis, et on õige aeg see pooleliolev ülesanne lõpuni teha. Lõin numbrid kokku ja plumpsatasin kuhugi Naissaare taha. Mitte ei uskunud, et see õige oleks. Asusin numbreid sobitama. Mõne aja pärast jõudsin mandrile ja siis ühte ning seejärel teise sobivasse piirkonda. Proovisin seal veidi ka niisama pommitada, aga kuidagi ei saanud pihta. Kui mitme päevaga ikka mingit edu ei saabunud, küsisin varemleidnult nõu. Sain aimu, millised numbrid tõenäoliselt tõele ei vasta ja siis oli väikse pusimise peale võimalik juba edasi liikuda.
Täna oli nii ilus ilm, et lausa kutsus korraks õue. Pole kindel, mida ma täpselt ootasin, aga see lõpule avanev vaade pakkus paraja üllatuse - on aga vägev koht leitud! Kohalesaamine oli lihtne ja lõbus, vaid viimased mõnikümmend meetrit läksid korraks keerukamaks. Leidsin, logisin, nautisin vaadet. Küll oli ilus lõpp sellele mõistatusele! Suur aitäh ja soovitan!
Meil Peetriga oli kunagi kogu jalutuskäik tehtud. Enne lõppu läks aga kogu üritus sassi.
Sel korral aga kõik töötas ja nimed said kirja.
Täname!
Pühakodadega sai alustatud peale Tallinna linnamüüri logimist. Midagi mõistlikku kokku ei tulnud, millega geokontroll oleks nõustunud. Jäime ootama külma ilma. Nüüd alanud aastal uurisin kohalikelt aeg-ajalt, kuidas ilmaolud nende kandis ka on. Pühapäeval oli plaanis luurele minna. Laupäeva õhtune Mihkli logi tõukas mindki kirvega vehkima. Saingi kohe rohelise tule, üllatus-üllatus. Logimise hetkel võtsime kõik viiekesi koja koordinaadid, võrdlesime neid kogutud infoga. Paaris kohas olid korralikud ebakõlad. Kaunis pühakoda, mulle meeldis. Väljudes, astunud üle läve, hakkas päikegi paistma. Tänud peitjale pühakodasid tutvustamast.
See aare on küll kujunenud ehtsaks pälverännakuks. Me oleme Piiaga eelpunkte läbinud kahel korral erinevatel aastatel. Pühaliku ilmutust rohelise vastusena geokontrollil aga kõigevägevam meile ei avaldanud. Kindlasti on põhjuseks puudulik usk ja veendumus meie poolt. Ennekõike ei osanud me lugeda õiget sõnumit selle turvatelefoni küsimuses. Mis parata, lugemisoskusele on vajalik juurde omandada ka arusaamise võime. Aga ilmutusi on ju teisigi, pühakirja võib leida ka elektroonselt geopeituse logide näol, nendest suudab geopeitur enam infot omandada. Niimoodi tekkiski veendumus, et kuskohas see püha ja ihaldatud logiraamat end peidab. Kihk siia kippuda oli suur, eelmiselgi päeval olime tulemas, siis soovitas Krista veidikene oodata ja teha eelnevalt veel üks vaimne puhastustuur Raplamaal. Et ristikäik veidikenegi soliidsem oleks, selleks organiseeris Krista protsessioonile osalejaid juurdegi. Koht on ju tegelikult tore, sisaldab vaid veidi palju oma kunagise hiilguse minetanud asju aga samas oli üsna hingekosutav lõpuks kõrgel alla ja kaugusesse vaadata. Ümberringi puhas, süüta valge värv ja sellel palvetavad kujud. Inimesed, kes samuti ootasid sügavustest ilmutust. Seega igati temaatiline aare nii oma leidmiselooga kui ka hetkelise ümbruskonnaga.
Tundub, nagu oleks kogu sellest loendamisest juba aastaid möödunud. Aga alles täna hommikul sain järsku Kristalt sõnumi, et nüüd teeme ära, nüüd on minek, kas olete tulijad? Tuleb tunnistada, et lõpp-punkt liigse pühalikkusega ei seostunud... kuigi, kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis kaudne seos taevastesse kõrgustesse pürgimisega võib siin täitsa olla.
Peitjale suur aitäh pikaajalise mõistatuse pakkumise eest!
Palverännaku osa sai umbes pool aastat tagasi läbitud,aga kuna paarist kohast ei osanud midagi tarka kirja panna ja ülejäänud numbrite õiguses võis ka tugevalt kahelda, siis jäi see mõistatus paremaid aegu ootama. Aegade jooksul süvenes aga veendumus aarde asukoha suhtes ja ühel õhtul panin proovi mõttes mõned kontrollid teele. Ega ma väga ei jõudnudki pommitada, sest juba kolmas katse andis 10m veaga rohelise kätte. Kohapeal läks päris ruttu, paari mugu lahkumist tuli ainult natuke oodata ja saigi nime kirja panna. Tänud peitjale.
Mõistatuse lahendamine kiirelt ja kergelt ei läinud, vihje andis innustust, et lõppu pommitada ja 10m-ne täpsus lootust püha teekond ette võtta. Kindlal sammul suundusime läbi udu aarde poole, enne kohalejõudmist oli küll väheke raskusi, aga pühas ürituses polnud miskit lootuseta, saime elujõudu ja ei mingit juttu nõrkemisest. No ja Mihklile, kes mu meelest ise tavaliselt juba enne päikesetõusu rajal on, teadmiseks, et kell 10 oli plaan juba turismimessil mõnd uut kohta avastamas olla. Tänud aeganõudva mõistatuse ja huvitava lõpu eest.
Hommikuse sirutuse peaeesmärk. Alguses proovisin mõistatust ettenähtud viisil lahendada, aga mõistliku ajaga ei tulnud midagi välja ja nii ma lõpuks kirvega peale lendasingi. Täitsa roheliseks läks kontroll. Siis pidi natuke ootama õiget tähtede ja planeetide seisu, et logi kirja saada. Täna kohapeal oli nii paks udu, et pühakoda ei paistnudki. Tulime gepsu järgi, ümberringi hõljumas hall ollus. Aarde juures hakkas udu juba hajuma. Leidsime aarde üles ja pidasime väikese pikniku. Logima hakates tabas mind üllatus, sest keegi oli täna enne meid leidmas käinud. Kell oli vaevalt 10! Aare oli peaaegu 11 kuud leidmata ja siis ühel hommikul tulevad 2 tiimi väikeste vahedega otsima. Väga huvitav kokkusattumus. Jätsin aardesse ühe ränduri, äkki see motiveerib kedagi veel otsima tulema. Pakkisime oma kompsud kokku ja lahkusime. Jälle üks pind vähem silmas. Aitäh!
:) No ei meeldi meile need loendamise aarded, sai ikka pusitud sellega omajagu :) Lõpp on äge .. kuigi üks Teeme Ära kuluks sinna ära. Laupäeva hommikul oli ümberringi nii kalamehi kui koerajalutajaid. Täname peitjat kohta tutvustamast!!
Tänase tuuri põhi eesmärk. Kuppel säras päikesepaistes ja ümberringi oli kohad sisse võtnud kümmekond huvilist. Meid nad ei seganud, nii et saime rahus logida. Aitäh!
Andmete kogumine pühakodadelt läks üle kivide ja kändude :) Päris mitmes punktis võib ikka orki lennata. Õnneks aitas hea geokolleeg geokontrolli roheliseks timmida.
Lõpp on muidugi huvitavas kohas,peaks ka suvel siia ühe retke tegema.Tänud!
Praegu sai täitsa ohutult lõppu. Meeldis asukoht, suvel oleks ka kindlasti huvitav olnud. Tänan.
Hakkasime Kleonega seda suvel ajaviiteks lahendama. Mingid nubrid meil klappisid, mingitega panime totaalselt puusse. Mina neid ristitaolisi "riste" ei näinud ja ei näe ka edaspidi, ei ûhe ega teise peitja puhul, asi on minus. Rist on minu jaoks konkreetne rist ja punkt. Mingi turvanumber kah ei sobinud aga sellest ju ei hullu, peitja aitas lahkesti ree peale tagasi. Ja siis saabus see päev kui Geokontroll oli roheline! Tore ju iseenesest aga kui tavaliselt on mõistatusaarded vees, siis sellega kargas vastupidi. Tekkis must masendus, millega mina sinna saan.
Aga kohapeal oli nii äge! Uskumatu, ma polnud kunagi uurinudki Eesti kaardi sellist nurka, aitähh!
Vahepunkte kalkuleerisime suvel ning esialgu tundus täiesti virtuaalselt lahendatav. Geokontroll oli aga jonnakalt punane. Vedasime siis end õue, täpsustasime paari kohta ja ikka oli punane. Trine aitas natuke meid siis järjele ja parandas paari tulemust, misjärel geokontroll leebus ning andis rohelist. Lõpp jäi aga tol korral leidmata, sest polnud aega ja sobivat meeleolu.
Õige hetk saabus täna. Ajasime autole hääled sisse ning veeresime objektile. Laps jäi vanaemaga koju tsillima. Tagantjärgi mõeldes oli see õige otsus, sest vankriga oleks olnud natuke raske ning ujumine lapsega poleks üldse kõnealla tulnud.
Aare ise korras ning igavles seal. Suured tänud peitjale!
See on vist mu kõige pikema mõistatuse äralahendamise ja reaalse leidmise vahega aare. Vajalike asjade loendamistega tegelesin vahelduvate pausidega terve eelmise aasta augustikuu. Aga kui andmed lõpuks koos olid, ei viinud arvutamine mingi mõistliku tulemuseni. Ma juba ei mäleta, kus või millega ma ise eksisin, aga seda mäletan küll, et geokontroll läks roheliseks parasjagu kõrvale jääva Maksimarketi parklas ühel hilisõhtul, kui Reigoga ühelt geotripilt tagasiteel olime ja jutu käigus selgus, et meil mõlemal on mingid numbrid aga mitte lahendust... Edasi jäi järgiminek oma aega ootama, täna siis käisime ära. Jeerum kuidas ma kartsin sinna minna! Ma arvan, et kolmveerandi läbitavast teest hoidsin lihtsalt hinge kinni. Ja peale logimist tagasiteel ka :D. Kokku väga mõnus mõistatus ja lahe koht ka aarde peidupaigaks, soovitan seni veel mitteleidnutel lahendamine kindlasti ette võtta ja peitjale ütlen kogu teostuse eest suur aitäh.
Ootamatult palju erisuguseid ususekte meil siin ikka. Infot kogusime oma rännakutel iseseisvalt juba millalgi suve lõpus. Siis sai mõne aja pärast ka geokontroll lõpuks roheliseks värvitud - ikka ja jälle on vale number, milles kindel olen! Täna otsustasime siis ka oma nimed kirja panna. Rännak aardetopsi manu oli meeldiv, seda paika olen varem vaid kaugemalt vaadanud. Kohapeal selgus, et aare koos objektiga oli juba allakäigu teel. Seega liigutasime topsiku 3 meetrit läände!
Selle aarde koordinaadid õnnestus isegi mugavalt arvuti taga kindlaks teha. Täna avanes soodne võimalus kohale minna. Äge koht. Mulle meeldis! Tänud!
Sündmuskohale lähenedes oli juba kaugelt äge koht näha. Hiljem selgus, et see peitiski aaret. Mulle meeldis koht igatahes väga :) Kaubanduslikke tehinguid ei sooritanud. Aitäh peitjale.
Geohommiku esimene leid. Need pühakojad on pikema perioodi jooksul siin-seal teele jäänud, nüüd saime Kaspari, Rauli ja Nelli käigust innustust geohommikuks. Leid tuli ruttu, aitäh!)
Mitmekordne ponnistus kandis lõpuks vilja. Osasid punkte olin rohkem kui korra külastanud ning ka erinevaid tulemusi saanud. Üks hetk suutsin erinevatest kombinatsioonidest tuletada õige ning lahendus oli lõpuks olemas. Tänane geoõhtu sai sealt alguse :) Õhtu hämaruses paras matk, pisikese närvikõdiga. Aitäh! Jätsime ka midagi.
Aarde lõppasukoha kindlaksmääramisega olin näinud korduvalt kurja vaeva. Kuidagi ei joonistunud sellised numbrid, mis geokontrolli roheliseks saaks ning oleks mõne mõistliku paiga peal. Geokolleegi abil õnnestus siiski mõningased eksimused ülesmärkimiste tulemustel kõrvaldada ning aarde asupaik paljastus. Umbes sama kanti olin kavatsenud ka kirvega proovima minna, kuid eks seal oleks neid võimalusi mitmeid olnud. Tänasel päeval oli aarde asukohta kulgemine lausa lust. Ei olnudki seal kandis eelnevalt kulgenud, nüüd läheksin hea meelega tagasi. Kokkuvõtteks - aarde koordinaatide leidmine oli minu jaoks ületamatu mõistatus, kusjuures mõningate väärtuste osas ei oskaks ka praegu selliseid tulemusi saada, mis õige tulemuse annaksid. Aga lõppasukoht korvas kogu vaeva - väga mõnus paik, rohkem aardeid sellistesse kohtadesse. Kohapeal häirisin ka mugude karja, kuid minu keelt nad ei osanud ning minu toimetusi lahti mõtestada ei suutnud. Lühidalt, igati vinge värk, tänud!
Millalgi alustasin nendele küsimustele vastuste leidmist. Jõudsin kuhugi maale välja ning sinna see jäigi (kuna logide järgi on see talvel paremini leitav aare :P) Tagantjärgi mõeldes teadsin isegi piirkonda, kus aare on. Saan nüüd aru küll, kuidas osad lahendavad aardeid "kirvega". Tuleb lihtsalt erinevad infokillud kokku panna.
Olles saanud ka täpse asukoha teada, tuli tükk aega oodata sobivat ilma. Ega tali taevasse jää ning küll ükskord saab ka sinna lõpp-punkti mindud. Maastiku raskusaste oluliselt madalam ning täna pika Googeldamise tulemusena läksingi kand ja varvas aarde lõpp-punkti suunas.
Tänan peitjat erinevaid pühakodasid tutvustamast ning ka aarde asukoht on väga vinge!
Ma ei teagi, see oli vist isegi rohkem kui kuu aega tagasi, kui sai pühakodade külastamine ette võetud. Mõtlesime ühel pühapäeval, et teeks täna ära üha Tallinna aarde. Pühakojad said kiiresti leitud, ent siis järgnes hämming ja tegelikult ka pettumus. Lõpp-punkt ei olegi mõistlikus kauguses???? Järgnes 3 tundi arvutusi, lõpuks kirvega geokontroll mingi väga imeliku künka koordinaatidega - aare on 10 meetri raadiuses! Mida asja??? Enesestmõistetavalt tegime vigu ja lausa 4. Need vead said tagantjärgi leitud, kui õiged koordinaadid olid välja peilitud. Õnneks oli olemas isand guugel, tänu millele ei pidanud vähemalt uuele pühakoja ringile minema. Aga lõpp-punkti külastamine??? Kui laps lasteaias, tegime täpselt nii nagu vihjes kirjas. Ja logisime. Väga uhke ökokoda seal :D Aare oli seest märg, st sõna otseses mõttes oli vesi sees. Kuivatasime, panime kuivad kilekotid. Logiraamat oli OK. J: paki harilikke. Kaugusesse olid ilusad vaated! See aare on seni kõige rohkem aega ja energiat ja abivahendeid nõudnud ning vägisi tekib mõte, kas miskit mõistlikumat poleks saanud selle ajaga teha :D
Proovisime täna lõppu vaatama minna, aga esimesse põõsasse pages paar tibu ja pea kohal läks kriiskamiseks, siis andsime alla ja tulime tagasi.
geokontrolli sain umbes-täpselt aasta tagasi peitja abi ja ühe pühakoja taaskülastusega roheliseks, aga siis ei julgenud enam lõppu külastama minna ja jäin paremaid ilmastikutingimusi ootama. tänavune suvi oli, nagu ta oli, korra käisin lõppu isegi eemalt kaemas, aga ilma abivahenditeta ei kutsunud mitte otsima. nüüd talvel oli kogu aeg kuklas mõte, et peab pühakodade lõpus ära käima, aga ei jõudnud kuidagi tegudeni, kuniks selg oli vastu seina - kas nüüd või siis tuleb jälle suveni oodata. kuna linnas liikumiseks kasutan juba paar nädalat ratast, siis mõtlesin, et olen originaalne ja sõidan aarde juurde jalgrattaga, aga koha peal selgus, et lumekoorikumurdjat mängida on on füüsiliselt väga kurnav ja käe kõrval ratast veeratada tundus ka mõttetu, nii et jätsin ratta poolele teele külili puhkama ja vallutasin aarde siiski jalgsi. kuna hakkas juba hämarduma, siis oli aarde juurest peris kena vaadata, kuidas ratas keset suurt valget välja mulle esituld vilgutas. kokkuvõtteks - seltsimehed sõltlased, kiirustage, praegu viib veel kindel tee poole kergema maastikuastmega aardeni, aga ilmateade lubab, et sellele tuleb varsti lõpp (loodan kogu hingest, et nad ei eksi)
Andmeid kogusime paar nädalat tagasi, aga midagi läks lugemise-loendamisega valesti, seega nullpunkt tuli ikka veidi eemale. Kodus uurides selgus, et polegi lootusetu ja päris kiiresti tuli õige koht välja. Veel veidi õiget aega oodata ja saigi kenal päikeselisel talvehommikul väikese jalutuskäigu teha. Aitäh, meile meeldis.
Vajalikud pühakojad sai läbi sõidetud nädalapäevad tagasi ja koht väljagi vaadatud. Peale laste lõunaund oli paras aeg väikeseks autosõiduks. Oi, kui ilus seal päikeseloojangul on. Markus ja Piia kelgule ja nii me läksime kuni Piia hõikas, et emme vaata, sealt paistab Aafrika. Nii me läksimegi Aafrikasse, natuke teistsugusesse pühakotta logima. Logi läks kirja 17:20. Pilte tegime ka ja saatsime aardepeitjale. Aitäh! Väga tore aare.
Sügisel said pühakojad üle vaadatud. Lõpp-punkt jäi leidmata. Nüüd siis leitud. Teekond võttis võhmale. EVEJ
virisemise-osa olen kunagises mitteleiu-logis juba ära teinud, aga endiselt sedameelt et variantide rohkuse ja trikitamisega on siin vint seekord üle keeratud. õnneks aardeomanik ise oli abivalmis aitamaks vigasid üles leida ja nii see koordinaat lõpuks tuli. pool aastat ootasin siis sobivat abivahendit, ja tänagi oli ta olemasolu tegelikult selline fifty-sixty. adrenaliin oli ikka terve aja täiega üleval ja pool maad viimasest paarisajast meetrist aardeni läbisin igaks juhuks roomates... seda oleks kindlasti lõbus olnud kõrvalt vaadata. kui on siuke kahtlane talv nagu see-aasta, soovitan ikka ärge minge igaks juhuks üksi nagu mina, kurat teab mis juhtub. aga põnev oli küll! lõpp-punkti kohta eraldivõetuna ilma igasuguste "aga"-deta: lahe aare!
ja isegi natuke kahju et see mõistatus on.. tegelt see lõpp vääriks siia kindlasti mõningaid pilte ja veidi ajaloolist tausta.. ülimalt veider koht.
Paistab, et selle aarde otsimisega ei teinud ma küll kõigevägevamale headmeelt. Ja üleannetus ei jäänud karistamata.
Olin küll eelnevaid logisid lugenud, kuid nagu korralik Naiivitar kunagi, arvasin, et mul läheb kindlasti libedamalt. Tutkit. Numbritega hakkas kohe üks paras kepp ja käpikud. Käisin virtuaalselt nii Niitväljal kui teistes huvitavates Eestimaa paikades, ükski rohelist tuld välja ei meelitanud. Siis sain vihje peale ühe vastiku numbri paika. Kohe läks paremaks, aga sellegipoolest soovitati tungivalt arvutile ikka restarti teha. Siis hakkasin pommitamistaktikat kasutama. No ei midagi. Kuna olin logide põhjal järeldades enda arvates juba üsna lähedal, siis otsustasin koha peale kirvest vehkima minna - ala polnud ju suur. Läksingi. Kõik oli olemas, mis ühele kirvega vehkijale vaja läheb - Jeesust sain teha (ehkki praeguse ilmaga muutub iga hetk kahtlasemaks), valge vaikus oli olemas, palju jälgi oli olemas, ja nagu tellitult oli ka "pühakoda" ehk "ornitoloogi hotell" olemas. Tundub paljutõotav, eksole. Ainus probleem oli selles, et tegu oli vale vaikusega, valede jälgede ja vale pühamuga. Esimese kahe puhul võib veel kokkusattumust kahtlustada, aga viimane - no mida! Justnagu oleks taevased väed vihuti selle koha peale enne minu saabumist atraktsiooni püstitanud, et mind narrida.
Peale loendamatuid geokõnesid sain lõpuks aru, et olen õigest kohast mitmete sadade, võibolla isegi tuhandete meetrite kaugusel. Silm veel seletas, otsustasin siis õiges kohas oma otsinguid jätkata. Sõitsin illlmatuma pika tiiru, parkisin ära ja sumpasin siis oma kontorisussidega õige koha peale.
Jeesus, jäljed (värsked?), pühamu, kõik nagu klapib, valge vaikus... ei, pagan... tsst... möh?
Keegi kolistab pühamus!!!
No... misasja??? Ses mõttes, et... MISASJA?
Sellises kohas kell 18 õhtul? Ma ei usu oma kõrvu! Saatana saba ja sarved! Ja nii oligi.
Kõik jumalikud olendid, suured tänud teile, toimus küll kirgastumine, jah (tsiisäs kraist, ma ütlen).
Vajalikud pühakojad olid kunagi ammu juba külastatud aga siis jäi igasugu muid jamasi ette ning se lõpp jäi külastamatta. Nüüd oli kõigi pühaduste abiga võimalus lõpu külastuseks olemas ja sai see käik ette võetud. Topsi otsimisele kaua aega ei kulunud. Algselt tahtsin aardesse ühte rändurit jätta aga oma pühas lihtsameelsuses oli selle loomulikult koju unustanud.
Üsna peale seda, kui aare avaldati sai neid pühapaiku külastatud. Mõnda neist ka mitmel korral. Nüüd on sellest üsna ähmane mälestus ja mul pole aimugi, kust tulemusi otsida. Otsimata nad jäidki, kuna selle asemel tulid minuga kaasa terve saatjaskond, kel aare juba leitud ja olemas jalutamise soov. Aare end eriti ei peitnudki ja koht oli huvitav, kuigi minu arusaam pühakodadest oli enne pisut teistsugune aga ega ma selles vallas mingi eriti teadlik kah pole. Peale tavapärast logimist tegime veel ühe pisut pikema jalutuskäigu - väga kosutav oli. Tänud peitjale. V: TB
Kaua vaevanud aare sai siis täna oma õnneliku lõpu. Kirikuid sai külastatud oma kolm korda ja ikkagi päris rohelist tuld ei saanud. Samas saime ikka väga lähedale oma arvutustega. Tore aare oli kokkuvõttes ja lõpp oli ka üle ootuste huvitav. Tänud juhatamast ja mõnusa aarde eest. EVEJ.
Oi, ma tahaksin kohe pikemalt lõpp-punktist pajatada ja pilte ka näidata, aga see rikuks teiste otsimisrõõmu.
Väga lahe koht! Kohale jõudes ristisin paiga "Hukkunud ornitoloogi hotelliks". Tänud peitjale!
Ahjaa, vastlaliu tegime ette ära. Tagumiku peal ja kiiresti on parim viis aardepaigast lahkumiseks.
Pühakodasid asusin ma mingisugusel eriliselt vesisel septembripäeval autoga läbi sõitma. Saadud tulemused midagi roheliseks ei teinud. Ca nädal hiljem sai kõik kahtlased kohad uuesti läbi sõidetud. Ikka oli punane. Lõpuks tuli välja, et need kindlad asjad olid väga mööda
Igatahes, nähes nüüdseks, et inimesed on vaat et kuu aega juba nullis käinud, siis ma julgesin ka oma paksu kere välja vedada ja pühakojas ära käia.
Aarde koht on iseenesest super. Valge vaikus, pooleliolev pühakoda, üksikud mugud. Kahju, et sellest reisist pikemalt kirjutada ei saa. Vat see mõiistatuse osa tundub mulle üldse mõttetusena, koordinaadid said selgeks umbkaudse vihje peale, edasi pisut pommitamist ja juba oligi kontroll roheline.
Selle aarde leidmiseks tuli korralikult vaeva näha. Alustades punktide otsimisest kuni aarde logimiseni.
Andmete lugemist alustasime Kristjaniga sügisel. Tema õnnetuseks läks pärast paari vahepunkti sisekumm katki ja tuli seda vahetama minna. Sõites kõik punktid läbi saime enda arust õiges tulemused. Geokontroll seda aga ei kinnitanud. Seega tuli kasutada loogikat, katsetamist ja ka natukene välist abi, et geokontroll roheliseks saada.
Täna sai käidud aarde juures. Päris kahtlasesse kohta see pühakoda ikka ehitatud. Aare sai leitud ilma suurema vaevata.
Tallinnas ikka väga palju pühakodasid. Ilma selle aardeta poleks arvatavasti nendesse kohtadesse sattunudki. Tänud tutvustamast
Sellised keerulisemat tüüpi asjad mulle väga meeldivad, eriti kui nad ilusti ja lihtsalt lahenevad. Nüüd siis oli aeg lõpuks nii kaugel, et sai ära vormistada. Täna oli sel aardel päris tihe graafik, olime juba neljandad külalised siin. Aitähh!
Sellest, kui me aarde leidmiseks vajalikke numbreid taga ajasime, on juba ligi aasta möödunud. Kergelt need numbrid ei tulnud. Tuli teha mitu tiiru, loendada, mõelda, loendada, arvutada, loendada, sättida ja lõpuks sai rohelise tule põlema. Selle autoga tiirutamise peale läks tookord Jennyl lõpuks süda pahaks, aga ei midagi hullu. Igatahes tegime täna matka lõppu, olime tänase päeva esimesed logijad ja nagu logidest näha, tekkis isegi leidjate rivi :) Täname. EVEJ
Meie need olime jah, lahkudes nägime peeglist ka et järgmine auto keeras "parklasse" :)
Meil juhtus nii, et kui aarderetk planeeritud, siis olid koordinaadid juba kadunud. Mitte ühtegi märget selle aarde kohta ei suutnud leida, ei arvutist, ei paberilt. Otsisime siis mälusopist, mis sinna pidama oli jäänud. Ega see ka alati kõige lihtsam tegevus ei ole. Oli ju numbri leidmise punkte üsna palju. Aga et õige koht oli juba koordinaatide otsimise ajast teada, siis sobitasime mälus olnud numbreid ja saime mõne kombinatsiooni järel uuesti rohelise tule. Kohapeale viis lausa lai "boulevaard", no täna läks kirja ka juba päeva kolmas logi. Nüüd loen, et eelmised geopeiturid pidid lausa logimise järjekorras seisma, siis meil läks veidi paremini. Aga kui VX sõidab punase autoga, siis nägime metsavahel veel tema auto varju enne kui oma auto geoparklasse parkisime tema soojadele jälgedele. Tore retk, täname peitjat!
Vahepunktides käisime suvel kogu perega aga lõpu koordinaadid saime kokku tänu Ingaga loendamistulemuste võrdlemisele. Mõlemad olime vahepunktides mõne asjaga eksinud aga meie suutsime rohkem lambinumbreid loendada. Lõpppunktis läks aga oluliselt lihtsamini. Mõnus jalutuskäik, huvitav "pühakoda", lihtne leid ja nagu ikka meenus alles konteinerit avades, et kodus vedeleb TB mille oleks pidanud kaasa võtma. Ootasime veidi eemal kuni eelmine tiim end logiraamatusse kirjutas ja tegime seejärel sama ja nägime kedagi veel kindla sammuga lähenemas.
Numbrid olid juba ammu käes, oli vaja vaid õiget hetke oodata. Leiuga koos õnnestus mul ka esimene väikene liug teha.
Peaaegu aasta tagasi korjasime neid numbreid, parandasime ja susserdasime kuni õige koha välja raalisime. Selleks ajaks oli see rong läinud. Suvel korra proovisime, siis tekkis igasugu tehnilisi probleeme, näiteks kuhu jätta koer ja kas nännikott ikka mahub pähe. Nüüd oli äärmiselt ilus jalutuskäik pooleli oleva pühakoja juurde. Täname!
Täna oli siis see aeg käes, kui läksime maastikule kontrollima ammuseid arvutusi. Radu oli ees palju ja üks leiulogi oli ka tänase kuupäevaga. EVEJ.
Selle asjaga oli mul ikka megaporno. Hea kohe, et geopeitus ei ole nagu kettaheide. Kui esimese kolme katsega tulemust ei saa, siis lastakse ikkagi finaalvõistlusele ja finaalis võid ka lugematul arvul katseid sooritada. Esimesel katsel sain enda arvates täitsa head numbrid ja hakkasin kohe geokontrollima... hahaha. Teisel katsel veendusin, et pooled numbrid olid valed, järgnes geokontroll ning valju naer saalist. Käisin neid numbreid ülekontrollimas, mis valed tundusid ning sain uued tulemused. Geokontrolli pole mõtet enam mainida. Siis veendusin, et uued valed numbrid on ikkagi õiged ja siis... oeh. Tegin peitjale ettepaneku lisada igale numbrile eraldi geokontroll ja nutsin käise märjaks. Sain teada, et valed on hoopis need numbrid, mida ma 100% õigeks pidasin. Täna siis lõpuks sain "õiged" numbrid teada ning sobivate olude tõttu tekkis kohe tahtmine logima sõita. Lõpus kah täitsa vahva pühamu. Suured tänud numbriralli ja lõpu eest.
Täna sai siis viimane punkt ette võetud. Õnneks kohalejõudmine seekord raskusi ei valmistanud ja jäljed viisid ka täpselt õigesse kohta. Tänud.
Kunagi sügisel sai rattaga Tallinnas kõik punktid läbi sõidetud. Kohapeal tundus, et üheski probleemi ei tekkinud, koju jõudes aga selgus, et nii lihtsalt ka ei läinud. Sai siis ikka päris mitu korda proovitud ühte ja teist pidi, enne kui roheliseks läks see geokontroll. Täna leidus aga aega järgi minemiseks. Ilm oli selline, et riided jäätusid viie minutiga ära. Sellest hoolimata jõudsime kohale. See leid oli palju lihtsam kui eelmine. Tänud laheda aarde eest!
Seda aaret on kõige parem otsida just sellise ilmaga - mingi 100 m/s vastutuul kombineerituna tuisuga. Jope ka püksid kattusid umbes millimeetrise jääkihiga. Üks püksitasku oli ilusti rahakotikujuline, teine telefonikujuline :) Silmi kinni panna ei tohtinud, sest ripsmed külmusid koheselt kokku. Koht muidu ise huvitav ning leid tuli kiirelt, tänud.
kuigi juba praktiliselt poolte komponentide kohta on aardeomanikult mingeid vihjeid küsitud, ja geokontrollist ära proovitud vist juba kõva poolsada erinevat varianti, ei tule roheline tuli mitte kuidagi. meenutab muidu tartu samasugust enesepiinamise-aaret "ülikooli", ainult selle tugeva plussiga et teooriaid proovida saab geokontrolli abiga tugitoolist tõusmata ja liiga palju aega kulutamata. aga jah -- päris mitmes kohas saab asju mitmeti mõista, tulemuseks tüütu kombinatsioonide proovimine. pühakojad ära näha oli hariv, aga aare ise oleks mulle palju sümpaatsem olnud nii et võtad iga pühakoja juurest mingi lihtsa ja üheseltmõistetava infokillu ja 2 tundi pärast alustamist on koordinaat käes.