Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
25.01.04 peitsid aarde Vabrik, Touche, Infanta, Maris und Marge.
Koordinaadid: N 59° 00' 36.2" E 23° 07' 15.3" (LAT/LON, deg/min/sec)
Asukoht määratud Magellan GPS 315 abil
Aare asub 10m raadiuses pildil asuvast puust (pihlakas..?)
23.03.2011 aare taastatud.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
Geocaching.com kood: GCHKAY
Logiteadete statistika:
143 (96,0%)
6
3
1
0
2
0
Kokku: 155
Tänase saarele tuleku peapõhjus oli selle aarde otsimine. Aastaid tagasi püüdsin seda juba teha, kuid olin tookord valinud täiesti vale lähenemistee ja kadakatesse minu lähenemise üritus kusagil ka lõppes. Täna parkisin geomobiili Saxby tuletorni lähedal asuvasse parklasse. Ene läks mereranda sealsete fossiilidega tutvust tegema, mina suundusin piki mereranda aardepoole. Oli ilus ilm, päike säras, nõrk meretuul ei lasknud siiski palavust tunda. Oli meeldiv jalutuskäik looduses. Teele jäid kivikangrud, millest üks oli oma kõrguselt tõesti meeldejääv. Luigeparv oli kaldalähedal meres üheskoos lõunatamas. Täielik üllatus oli siin otse merekaldal asuv suvila, kus täna ka elutegevus hoogsalt käis. Aarde juures sai ikka jupike aega otsitud. Õnneks oli koordinaat piisavalt täpne ja lõpuks sai logiraamatusse sissekande teha. Tagasi jalutasin mööda looduskaunist teekest, milline lookles kaldalähedal metsas. Tänud loodusesse kutsumast.
-19.5 kraadise külma ja kõva tuulega oli ikkagi teekond parklast siia aardeni täiesti talutav. Sest metsa vahel enamus teekonda. Lõpus väga kaua ei läinud, lund oli vähe ja peidukoht andis end kiirelt kätte. Väga meeldisid aarde läheduses olevad majakesed, mis vist kunagistele vundamentidele ehitatud. muidu ju luba ehitiste rajamiseks kaldakaitsevööndisse ei saaks. Aitäh vana ja kobeda aarde eest!
Kui ma ei eksi, siis vihjepuust enam palju järel ei ole. Ja aare ei avaldanud ennast lihtsalt.
Leidsime tuulise jalutuskäigu järel. Luiged, kormoranid, Harilaid. Tänud!
Kahtlesin, kas aare on üldse enam alles. Oli. Juhuslikult oli täna leidnud selle aarde ka üks Mikeli Lätist. Tänud peitjale!
Leitud, kuid pihlakat ei näinud. Tänud peitjale kohta tutvustamast!
Siin järjekordselt valisin vale lähenemissuuna. Tee oli küll sõidetav, aga tagantjärgi tarkusena võib öelda, et Saxby tuletorni poolt lähenedes oleks tunduvalt lihtsamalt saanud. Aga kohale jõudsime ja aarde leidsime. Tänud peitjale
Kena jalutuskäik, mõnusa briisiga. Ei saa aru kuidas sellisesse kohta nii palju prügi satub (tuuakse). Siin märkasin Borrby küla info avanemist ca 12.20. Aitäh!
Sai otsitud ja otsitud aga ei leidnud, ümberringi oli ka palju prügi mis ajas koguaeg segadusse.
Niivõrd huvitava nimega aare, et pikka aega pelgasin, et raudselt see mingi max keeruline. Tegelikkuses polnud viga ja sai igati mõistliku aja jooksul leitud. Aitäh!
Selle aarde juurde otsustasin üksi jalutada ja Martin jäi koos lastega tuletorni parkla juurde ootama. Algselt liikusin mööda mereäärt aga kuna ootaja aeg on pikk, siis otsutasin edasi liikuda mööda teed. Aarde läheduses oleva majutuse inimesed vaatasid mind natuke imelikult, ilmselt sinna väga võõrastel asja pole. Kiire leid ilusas kohas, aitäh!
Hakkasin täna hommikul selle aarde lugu ja enda kunagist leiulogi lugema ja avastasin, et olime algse aarde esimesed ja ainsad leidjad 2004. aasta veebruaris. Kuna siis käidi selliseid kaugema nurga aardeid otsimas üliharva, siis järgmised otsijad jõudsid kohale peaaegu pool aastat hiljem ja selleks ajaks oli aare juba hävinenud. Nii ta arhiivi kolis kuniks Miki aastaid hiljem aardele uue hingamise andis. Ja tore, et ta seda tegi, sest koht on väga ilus.
Kui olime kõik Vormsil plaanis olnud aardeid leidnud ja laevani oli veel aega kolm tundi, siis muidugi otsustasime tuletorni juurest ka selle aardeni jalutada. Auto juures sai korraks pilk viimastele logidele heidetud ja jutt märjast logiraamatust jäi muidugi silma. Pakkusin, et võtame uue märkmiku igaks juhuks kaasa, kuid Salme arvas, et kuivatame ikka vana ära. Nii me mööda väga mõnusat metsarada ja mereranda umbes 1,5 kilomeetrit aardeni jalutasimegi. Vihjeks olnud pihlakast pole peaaegu enam midagi järgi. Osa sellest puust on natuke eemal omale pingi funktsiooni leidnud.
Aarde leidsime ilusti, karp oli muidugi seest märg ja nätske logiraamat oma märja kilekotimähisega meid rõõmsaks ei teinud. Kuna aega meil oli, siis järgmise pooltunni veetsimegi rannal pikutades ja logiraamatut tuule ja päikese käes kuivatades. Saime ta üsna heasse konditsiooni ja panime tutikasse minigripi. Karpi sai lisatud ka mängujuhend. Kui keegi viiks sinna ka mõne niiskuseimaja pakikese, siis oleks juba päris hästi.
Siia jõudes oli juba pimedaks läinud ja sellevõrra rohkem sai ringi keerutatud, enne kui aare eemalt silma pilgutas ja nimede võrra rikkamaks sai. Tänan.
Mõnus väike jalutamine tuletorni parklast aardeni ja tagasi, tänud peitjale!
Mõnus jalutuskäik tuletorni juurest siia ja tagasi.Tuulutasime veidike aarde sisu kuivemaks. Päike paistis ja päeval möllanud tormist polnud enam märkigi. Tänud!
Tahtsin juba eelmisel õhtul pärast tuletorni aarde logimist siia tulla, kuid vihma kallas alla sellises koguses, et jätsin plaani katki, käisin maa-aarde tarbeks kivistisi uurimas ja sain ka lühema jalutuskäiguga pealaest jalatallani läbimärjaks.
Uus päev tõi veidi kuivemat ilma, kuigi väikest vihmasabinat sain ka siia tulles tunda. Toredad majakesed, erinevas vormis lõkkekohti laotud ja torn pigem täitsa hästi säilinud (minu kodukoha täpselt sama ülesehitusega torn mädanes puiduosadest juba u 20 aastat tagasi ära). Aare üliavalik ja kuna karp ilma tihendita kaaneta, siis tõesti võib veidi niiskust karbi sisse pugeda. Kuna ilm oli päikseta, siis kuivatuskuuri teostada ei saanud.
Karbist valasime vee välja, aga kellel aega võiks korralikult ära kuivatada
3509 Hurraaa Found it: 02.Nov.2019 16:14 *.MOD. Nii vana aare ja me polnudki siia sattunud. Tuletorni poolt tuli kena tee aardeni mille kõrvale (või peale) oli vahetult enne meremärki tekkinud kellegi majapidamine ja/või eramaa. Aare oli nii heas korras, et lausa hõiskama pani Hurraaa. Lahkudes märkasime oma massina suurust sipelgapesa. VAU, kas tõesti!. Täname!
Aarde kõrval kasutasin võimalust tornist imelist päikese loojangut jälgida ;)
Väike jalutuskäik, natuke tuhlamist ja logi kirjas. Tänan.
Läksime millegi pärast sinna Saxby tuletorni juurest jala, kuigi hiljem selgus, et ilus autotee läks sinna ka. :) Aga no ega muidu poleks ju päeva lõpuks 26 000 sammu täis saanud. :)
Sai meilgi see kena mereäärne koht üles otsitud ning vana aare leitud. Teel aarde juurde möödusime sipelgapesast, mis oli sama kõrge kui auto ja seda täiesti ilma naljata! Täname!
Pikk tee ja omapärased suvilad. Aitäh!
Nädalavahetus Vormsi aardeid otsimas. Seegi aare laitud :) Tänud.
Leitud. Britt - 302, Simon - 132, Lukas - 130
Lõpuks ka see legendaarne aare leitud. Ilusa ilmaga läks jalutus kiirelt.
Vahepeal käisime ka tuletorni juures GC maa-aarde jaoks kive üht ja teist pidi pööramas ehk andmeid kogumas. Siis autokeelumärgi alt jalutasime mööda mugavat matkarada nulli poole. Oo need lukselamised seal merekaldal. Vot seal küll ööbiks ja oleks. Uurisime pärast hindu ka, mis on pika aja ja suure seltskonna peale isegi mõistlikud aga lühi külastuseks parajalt krõbedad. Aarde juures läks plaanipäraselt kiiresti ja siis oli vaja muidugi käis ära ka tornis. Vot sellised tornid mulle meeldivad. Ei ole üle ühtegi keelumärki, vaid on lihtsalt silt "Ronimine omal vastutusel". Ülevalt avanesid väga ilusad vaated. Lisaks ootas kihvt üllatus mõnele hädalisele, kes peaks just sattuma õigel hetkel sinna torni. Aarde eest tänud!
Naaberaarde juurest oli siia mõnus mööda randa kulgemine. Julgelt peidetud aarde leidsimiseks ka palju aega ei kulunud. Pärast aarde logimist otsustas kaaslane, et miks tee peale tagasi minna, läheks parem mööda randa. Tema sõitis, mina jalutasin ratas käekõrval. Mingi hetk sai aga lõbu otsa ja tuli rattad kaenlasse võtta ja läbi võsa ikkagi teeni murda. Tänud siia juhatamast!
Leitud varahommikul kui päike oli veel horisondi taga. Väga ilusa vaatega koht.
Aare leitud ning edasi üles torni ronima. Vaade oli vägev.
Kuna plaanisime seda aaret otsida koos tuletorni omaga, siis jäi see viimasesse päeva. Nii saigi külastatud torn, imetletud fossiile, otsitud ilmselt jalutama läinud aaret ja lõpuks jalutatud siia. Tornis naastes tuldi sinna ka autoga. Samuti ei jäänud kuskilt silma, seda keelavat silti. Vihje pilt appis end ei näidanud aga veebilehe kaudu oli selge puu, mida pidasime kindlaks juba enne. Aaregi jäi nobedalt silma. Aitäh!
Vihjepuud polnud üldse meeles otsida, aarde leidsime gepsu järgi, kuigi paarist esimesest vaadatud kohast midagi sobivat välja ei tulnud. Aitäh!
See puu nägi välja täpselt nagu pildil. Aarde otsimiseks jagunesime jälle ja mingil hetkel kuulsin, et aare on leitud, egas muud kui logima. Tänan peitjat.
Selle aarde otsingud käisid nüüd küll eriti kiiresti. Siuhti vilkstigi ja tehtud. Tänud.
Hea on see, et pildil asuvat puud ei seganud see, et ümberringi on suur suvi ja teised on end kõik roheliste lehtedega ehtinud. Leidsime, logisime, tänud!
Teel nägime huvitavaid suvilaid. Aardekarp oli vett täis. Valasime selle välja ning eemaldasime vettinud pahna, kuid parem hooldus ei teeks paha. Aitäh aarde eest, mulle meeldis selle pesa.
Sain ka lõpuks selle kuulsa aarde logiraamatusse logi kirja. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik mere ääres. Sel korral olid teravad silmad lapsel, kes aarde leidis.
Paekühmu juurest tulles oli tee geomobiilile ikka kohati väga vaevarikkasja ja kriimuline,rattaga oleks läbinud oluliselt kiiremini.Tänud peitjale!
Kolmepäevase saarekülastuse teisel päeval jõudsime ratastega siia randa. Väga kena koht. Aitäh!
Merevaated on tõesti hurmavad, boonuseks ka aardeleid.
Paekühmu juurest suundusime seda kirgi kütnud karbikest otsima. Aare end kaua ei peitnud, panime nimed kirja ja suundusime Saxby majaka juurde. Aitäh peitjale.
Mõnusalt pikk jalutuskäik, kiire leid ja Saxby tuletorni aaret otsima. Aitäh!
Aare jäi keelumärgi taha ja meie kõndisime aardeni. Aare hakkas kohe silma. Nüüd see kuulsus nähtud. Aitäh!
Võtsime ette pika jalutuskäigu mööda kiviranda ja nautisime lõõskavat päikest. Aare oli lihtsalt leitav ning tagasi otsustasime minna metsateed pidi. Meie üllatuseks sõitis meile autoga vastu geopeitur hoolimata autosõidukeelutsoonist. Noh, eks igal omad seadused. Korjasime suure hunniku seeni veel ja hakkasime end lõunale sättima.
See Vormsi vanim geopeituse aare osutus lihtsaks! Linnuvaatlusmajad olid minu jaoks uudis.
Pärast und Saxby tuletorni juures, jalutasime sealt jalgsi siia edasi, kokku meeldivad 3.6 km hommikupäikse käes. Sest autoga ju siia sõita ei või. Huvitav, kes küll see geopeitur järgmisel päeval oli, kes ikkagi autoga tuli. Ka meie nägime täna kaht autot, aga kummaski polnud geopeitureid sees. Lisaks nägime uhkeid tutikaid "kalurimaju". Väga ilusad, eriti seest, kuhu sai võrede vahelt piilutud.
Korjasime aarde juurest ja kaldalt kilekotitäie sodi ära ning jalutasime tagasi. Ma ei hakka leidu kirja panema, sest mul varem 2012a Suveseikluse raames leitud, Marje otsis ja leidis murevabalt. Aare heas korras, kaupa ei teinud. Aitäh peitmast ja taastamast!
See lahti seletamata aardenimi assotseerub minu jaoks eelmise sajandi 80-ndate lõpu ja 90-ndatega, mil .mod laiendiga failid tähistasid reeglina teatud muusikavormingut, mis tehniliselt kombineeris tavalise audio ning midi lihtsamaid vahendid. Üliväikeste failimahtude juures miksiti kokku lausa uskumatult realistliku kõlaga instrumentaaltükke. Formaat leidis ohtralt rakendust Amiga ja PC mängude juures enne Windows 95 ja DirectX laialdasemat kasutuselevõttu. MP3 audiopakkimisalgoritmi levides hakkas träkkerimuusika kiiresti tähtsust kaotama, tänapäeva andmemahtude ja edastuskiiruste juures on see peen kunst lausa hääbumas. Kusjuures ei olnud vanasti see rohi rohelisem midagi, lihtsalt teistsugune oli :o) Aeg liigub edasi ja nii peabki.
Nende mõtete saatel kulgesin nulli suunas kui äkitselt tõmbas tähelepanu nii kutsuvalt ootav vaatetorn. Silt selle juures ütles midagi nii, et tegemist on eravalduses oleva torniga, kuhu ronimine toimub omal vastutusel. Justkui ma Mõisaholmi päevamärkide otsas turnides arvanuks, et see kellegi teise vastutusel käib :D Ütleme nii, et see torn on vähemalt 5 x paremas seisus kui kõik muud, mida Vormsi saarel ning ümbritsevatel laidudel külastasin. Ka hädaabi-kapp on alles, sisaldades sama kraami, mis Lauri logis fotol näha. Järeldan, et hädalisi pole sinna vahepeal sattunud :o)
Lõpuks otsisin aarde kah üles, keskmisest nõksa rohkem läks aega, sest nulli ei saanud õigesti paika ja noh ... eelmise päeva Mehed-ei-nuta missioon oli käsivarred tiba hellaks teinud :P
Suur parmu pesa tiirles ümber auto, naised istusid autos ning mehed logisid aarde.
Sõit sinna oli ikka vaevarikas, autopõhi käis aegaajalt vastu maad ja oksad mõnusalt kriipisid autot. Soovitus teistele: kui teil ei ole juhuslikult maasturit ja auto on kallis, siis ei soovita läheneda paekühma aarde ehk alt poolt, vaid ülevalt. Lisaks kõigele muule ründasid meid suured suured parmud. Lõpuks jõudsime aardeni ja logi sai kirja :)
Jõudsime parklasse ja siis selgus, et gps-i soovitatud teel on märk edasisõitmist keelav märk ees. Kuna vihma oli juba päris hea hooga sadama hakanud ei olnud tahtmist pikka jalutuskäiku ette võtta. Läksime proovisime siis teistkaudu. Seal tõesti midagi keelavat ei olnud ja lõpuks pärast ülikitsaid teid olime aardele küllalt lähedale jõudnud, et otsinguid alustada. Vahepeal oli ilm juba tugevaid muutusi teinud ehk siis ca. 1h tagasi oli 21kraadi sooja ja päike piilus pilve vahelt nüüd oli 13.5kraadi ja sadas vihma. Aare tahtis natuke otsimist saada ja õnneks napilt enne paduvihma algust sai aare ka leitud. Napilt sain logi kirja ja siis jooksuga sooja ja vihmavarju. Tänud peitjale mõnusas kohas aarde eest. V: GC
Suhteliselt kiirelt jäi aare silma. Peale logimist korraldasime kiviviske meistrivõistlused. Aitäh ;)
Pikka peatust ei teinud, sest aardeleid tuli kiirelt ja uduvihm ning järjest tugevnev tuul ei tõotanud lähitundideks mitte just kõige paremat rannailma :)!
Aitäh aardepeitjale!
Vormsi roheliseks 20/22. Jalutasime siia tuletorni parklast ja peale karbi leidmist tuli torn ikka ka üle vaadata. Üleval ootas meid humoorikas üllatus – kapp, millesse viimases hädas kasutamiseks pandud vesi ja kukesupp :D. Meil viimast häda käes ei olnud ja purgid/pudelid jäid järgmisi külastajaid ootama, kuid paistab, et mõni hädasolija siinset abipaketti siiski ka sihtotstarbeliselt kasutab – sest aasta tagasi oli Ereni logi kohaselt seal ellujäämiseks saadaval olnud hoopis üks teist laadi combo… :D.
Meie jätsime auto tuletorni parklasse ja jalutasime sealt nulli. Aarde leidsime kiirelt ja edasi juba aarde kõrval olevasse torni. Erinevalt Mehed ei nuta aarde juures olnud tornist, oli see korralikult taastatud ja julges astuda iga korrusel. Üleval ootas ees ka kerge ports saare huumorit :)
Lähenesime aardele ka sealt küljest, kus ühtegi keelavat märki ees ei olnud. Väga tore aare mere ääres! Aitäh! EVEJ
Hommikul tegime väikse jalutuskäigu Saxby parklast - ei midagi hullu, rada ka ees. Mitu aastat tagasi talvel olin Miki palvel aardekarp näpus minemas aaret taastama. Siis oli rada lund täis tuisanud, mereäär jäitunud libedate kividega ja kogu üritus lõppes parklas võileibade söömisega. Miki sai karbikese ise teine kord kohale asetada.
Auto jäi Saxby tuletorni parklasse kuna ees oli ju keelav liiklusmärk. Lõpuks aardeni jõudes vaatasin juba maja ette pargitud autosid ja saingi teada keelava märgi põhjuse. Nojah, head puhkust teile siin rannamajas. Jalutasin rõõmsalt aardeni ja võtsin endaga kaasa kolm võistluses olevat TB-d. Aitäh! EVEJ
Jalgrattaga Vormsil 4/9. Poleks arvanud, et rattaga saab niivõrd hästi sellisesse kohta ligi. Torni ei hakanud ronima, kuna see oli lukus. Aitäh!
Paekühmu poolt autoga tulles polnud ka miskit keelumärki ees. Vahepeal küll paar kivikest kratsisid pargimaasturi põhja, kuid ei hullu midagist, õli jäi ilusti sisse alles :). Kohapeal oli leid kiire, tänud!
Aastaid oli see täpp sel saarel pinnuks silmas. Enne kui Suur Pauk käis ja terve saar aarete alla mattus. Pikka jalutuskäiku tegema ei hakanud ja kasutasime meeleldi nelikveolise eeliseid.
Tore oli see aare, mis ainsana väga kaua aega geopeitureid Vormsile kutsus ka üles leida. Isegi vihjepuu jäi kogemata pildile, kuigi ma sellest midagi ei mäletanud. Aitäh Mikile tubli puhumise eest!
Majaka juurest kimasime siia ratastega. Väga mõnus mereäärne tee, paras just rattasõiduks. Tohutu mõnus suvine ilm tegi selle sõidu veelgi mõnusamaks, nii lisasime siin päevakavva ühe toreda kohvipausi ja nautisime vaadet merele.
Leitud Estiko kahepäevasel saarereisil jalgratastel. Õhtul tegime ühe pikema tiiru saare lääneosas. Samal ajal kui teised imetlesid loodusvaateid ja torni ronisid, sisustasin mina aega kadakate tšekkimisega. Edukalt. Logi sai kirja ja edasi piki randa. Tänud.
Seitsmes aare Vormsil. Siiamaani ei saa aru mida me seal nii kaua tegime, et kohe ei leidnud. Tegelikult ju kõik üsna loogiline. Ja ratastest tundsime endiselt puudust.
Plaanitud telkimisest ei tulnud miskit. praamil kohatud kolleg kutsus õhtuks enda juurde ja nii saimegi meeldivat külalislahkust kogetud. seetõttu jäi muidugi ka hommikune start mitu tundi hiljemaks ja siin aardeleidmisega tekkinmud viivitus tegi natuke kärsituks. kaunis loodus päikesepaistes paitas muidugi ära ka need. Ilus Vormsi läänerannik sai taaskord seega külastatud
Torni tipus oli täis viinapudel ja apelsinimahl ootamas. Mina läksin edasi aarde poole. Otsimise ajal nägin rannas kahte porgandpaljast noormeest vee end jahutamas ja paadiga lõbutsemas. Niisiis - party on!
Kuigi Vormsi jalgrattamatka käigus ilmnes et saar on uusi aardeid täis jätkus meil energiat ka vanade ja soliidsete aarete otsimiseks. See leid tuli suhteliselt ruttu. Tänud aarde taastajale!
Minu lemmik rannik, olen ilma geopeituseta seal mitmed korrad olnud. Isegi üks aasta sai sealtkandist jõulukuusk toodud. Pihlakas on küll juba kuivanud, ei tea kaua veel rüsijääle vastu peab.
Ühe uue tee pealt teisele, see aare juhatas jälle kohta, kus ma veel ei olnud Vormsil käinud. Selliseid teid sõites hakkas aina enam tekkima tunne, et kuigi me olime väga avatud elementidele, valisime me ideaalsed sõiduriistad selle retke jaoks.
Vihjepuu on küll kuivanud, aga veel peab vapralt vastu. Tema lähedusest tuli natukese otsimise peale välja ka aare.
Aitäh uut ja ilusat kohta tutvustamast!
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, teine päev: Noarootsi-Vormsi.
Siin tundsime, et oleme õiged sõiduvahendid valinud, sest kuigi tee läks aina kitsamaks, muutus naeratus aina laiemaks. Rudolf kadus jälle kaugele eest ära, nii et isegi raadiosideühendus lõppes omavahel ära. Töristasin siis oma mõtetes edasi ja kui meri ette tuli, sain ta jälle kätte. Õhtul muide selgus, et kogu see ettevaatus oli asjata, sest "kreem bonžuur" oli kohvris ikkagi laiali laotunud ja toidukoti piires kõik tillilõhnalise valge lögaga katnud. Aga selline see matkamine kord juba on.
Rand oli igatahes vahva ja pärast vihjepuu tuvastamist ja veidikest kadakates tuuseldamist hakkas ka aare silma. Väga heas korras pealegi, aitäh vahepealsetele taastajatele! Peitjatele loomulikult ka, minu maailmapilt jälle natuke avaram.
Väike matk kulus ära. Alguses muidugi vihjepuu pilti ei vaadanud ja seetõttu otsisin ka natuke eemalt ja ei leidnud. Lõpuks ikkagi leidsin.
Auto jäi Saxby majaka juurde ja edasi läks kand-ja-varvas. Naljaks tee oli seal - lookles parasjagu, aga ikka oli päike kogu aeg piki teed näkku. Ja kuna Rumpo juures sai joogivesi otsa ning muidugi unustasime poes käia, siis oli ikka päris hull astumine. Õnneks läks kohapeal kiiresti ja tagasitee samuti (lootuses, et ehk saab kusagilt lähiajal juua). Majaka juures tegelesime veel pisut veeprotseduuridega ja värskendasime end väljastpoolt, seejärel sõitsime külla endisele kolleegile ja otsustasime ta kaevu kuivaks juua. See jäi tegemata, sest peremehe õnneks oli tal külmikus õlut ja pihlakamorssi - küll olid head!! EV, J: Yogi-karu märk ja Barbie-peegel.
Et päev päris nukralt leiuta ei lõpeks, tulin pärast saarel ringivaatamist ja aarete peitmist siia. Kuigi geps näitas läbi Förby, läksin siiski läbi Saxby, sest atlase järgi oli seal parem tee ja nii oligi. Aarde juurest oli ilus vaade ning leid tuli lihtsalt. Siin lähedal panin ka telgi püsti. Ja väärib äramärkimist, et see öö oli ainus, mil soe olla oli. Vormsi on geopeiturite poolt nii unarusse jäetud :) Tulge aga otsima ja ka peitma! Aitäh!
Leitud. Aarde kõrval nautisid märtsi-päikest 2 rästikut:) Aare terve ja kuiv EVEJ
13:45 oli jäätee täiesti avatud ja nii me täiesti ootamatult sõitsimegi Vormsi poole. Üldse mitte plaaniga aaret külastada vaid selle pärast, et Mauril oleks homme koolis hea teistele midagi oma nädalavahetuse tegemistest rääkida. Aare tuli meile meelde alles siis, kui saarel olime.
See tee, kust meie lähenesime, ei viinud aga mitte üldse aarde lähistele. Seal, kus kuri märk meil motoriseeritud liikumist keelas, jäi veel 1,6km ja jalgsi liikumise mõtted heitsime siis peast, kui tuul Karolini sõna otseses mõttes pikali paiskas ning neiu enam hingata ei saanud. Pakkisime endid autosse tagasi ja peale pisikest tiiru saarel suundusime tagasi mööda maailma siledamat teed. Tõepoolest, nii heas korras ja siledat, pisut sinakasrohekat jääteed, nii pikalt, nii pragude- ja konarustevabalt ei mäletagi, et näinud oleksin. Kui jõudsime mandril kadakate vahelt tagasi onuni, kes numbreid kirjutas, oli tee mandri poolt juba suletud. Kell oli siis 15:15 tuuris. Selgituseks ütles see kirjutajaonu "Käsk tuli selline, mis teha, mina täidan käsku... "
Aga aaret tuleme otsima hoopis suvel, praamiga. Vormsil polegi veel praamiga käinud.
Hakkasime hommikul ennast suusatama sättima, kui tekkis lambimõte - huvitav kas Vormsi jäätee on avatud. Maanteeameti leht näitas, et kinni on, aga juures oli ka paari tunni vanune uudis, et paari tunni jooksul otsustatakse avamine. Ega midagi, kuna meil oli vaja otsustada, kas minna suusatama või Vormsile, siis helistasime jäätee kaardile kirjutatud kontakttelefonil. Vastu võttis muheda olemisega onu, kes ütles, et ega tema ka ei tea, millal see Mihkel sahaga kohale jõuab :) Kui Mihkel kohale jõuab, lükkab ta lume eest ära ja siis pidavat kohe avatama. Võtsime vastu otsuse, et küll see Mihkel kohale jõuab ja hakkasime Tallinnast Rohuküla poole minema. Ca 11:45 jõudsime Rohukülla, jäätee oli ikka veel suletud, aga nüüd olid asjad juba sealmaal, et kui Meister jõuab jää pealt tagasi, siis tema otsustab, kas avatakse või mitte. Ca 10 min pärast Meister jõudiski tagasi ja veel ca 10 min pärast lasti autod jää peale. Mihklit nägime ka, toimetas midagi sahastatud villise kapoti all. Kuna jääteelt olid kõik lumevaalud lükkamata, siis oletame, et villis tõrkus ja see töö jäi teiseks korraks. Aga mis siis, keegi lumme kinni ei jäänud. Vormsil oli autosid alguses vähe, kuna me olime esimeste seas, kes üle said. Kui pärast tagasi tulime, oli liiklus juba suht tihe. Huvitav oli see ka, et jäätee pidavat hiljemalt 15:00 uuesti kinni pandama seoses muutlike ilmaoludega, aga autode rong suundus kella 14:30 paiku saare suunas. Jäävad vist ööbima.
Aarde juurde viis kitsas tee, oksad tõmbasid auto külgedele mõned toredad jutid juurde. Kohale jõudes oli tuul tõusnud ja puhus täpselt vastu. Väga korralik tuul oli, mitte mingi tavaline iilike. See sama tuul oli aarde lähistele ka poolemeetrise lumevalli puhunud. Jäi üle loota, et see aare selle valli alla pole peidetud, sel juhul oleks leidmata jäänud. Õnneks ei olnud valli all ja panime logid kirja. Aare on kuiv ja korras. Täname eesmärgipärase tripi eest! EVEJ
Suvisel ajal on isegi sellistes kõrvalistes kantides päris palju rahvast liikumas, nii suvitajaid kui ehitajaid. Pisut jalutamist, pisut otsimist ja leitud see aare saigi.
Selle aasta merematk viis meid Vormsile. seal käisime meiegi tuletorni uudistamas ja ka ajalugu kuulamas. edasi viiski teekond meid aarde juurde. Aare andis kätte päris kergelt. Aga kõik need eelpool mainitud vaatamisväärsused nägime meiegi ära - kivihunnikud, sipelgapesa, huvitavad auklikud metsateed jne. tore aare saarel.
Sattusime ühe tööotsaga seoses Vormsile. Startisime poe eest ratastel ja saime mõnusa rattamatka osaliseks. Lisaks aardeleiule saime preemiaks ujumas käia, ühe talu hoovis murul pikutades tikreid süüa ja umbes 1,6 meetri kõrgust sipelgapesa uudistada. Ma ei mäleta, et oleksin kusagil kõrgemat näinud. Kui kedagi peaks huvitama, siis sipelgapesa on Förby poolt tulles kusagil selle metsaraja ääres. Läks nüüd aega palju või vähe aga ringiga me sinna poe ette jälle tagasi jõudsime.
Õnneks me tervet saart läbi ei viitsinud sõita, siis on põhjust mõni teine kord jälle sinna kolama minna.
Usun, et sellisel kujul püsib aare seal kaua.
Kui Saxby majakas vaadatud otsustasime ette võtta mööda mereranda teekonna ka aardeni. Päike võttis korralikult ja kõik oli lausa suurepärane! Teepealt leidsime palju kivistisi, millest ühe otsustasime ka aardesse jätta juhuks kui keegi ei viitsi ise otsida. Ei võtnud seekord midagi.
Suurepärane jalutuskäik ilusa ilmaga 1.5 km, sest autoga liginemast keelas märk. Aare korras, aitäh peitjale!
Vormsiga siis ühel pool, sai see viimane ära nopitud. Ilus koht, sai veel klibusel rannal kergelt kümmeldud, siis ratta selga ja tegemiste juurde tagasi:)
Teise Vormsi aarde juurest siirdusime esimese juurde või vastupidi - vahet ei ole. Igatahes pidin majaka poole suunduval talviselt ühesuunalisel teel hetkeks kahe jalaga piduritel tallama ja ABS-i krõbinat kuulama, kui kurvi tagant ühe rootslase Ojamaa numbrimärki kandev masin ootamatult nähtavale ilmus. Aga papi vaid naeratas ja lehvitas ning suutis kuidagi imetabaselt lumehange tõmmata, et meid vasakult (!) mööda lasta. :)
Parkisime meremärgi juurde ja hakkasime jalutama - tuuleke tagant kaasa aitamas ja päike soojendamas. Mis nii viga. Peatselt jõudsimegi pihlakani ning hakkasime otsima. Mina seltskonnas ainuke nö paberitega geopeitur, teised kas väga vähese või üldse ilma geokogemuseta. Tegime seal päris suuri ringe, kuid aare ikkagi silma ei jäänud. Siis sai vahepeal telefonist abi otsitud ning jätkasime. Kuni lõpuks üks kaaslane teatas, et ta vist leidis. Kummardusin uurima ning tõepoolest - kavalalt peidetud aare! Lumega napilt-napilt leitav, väga õiget nurka oli silmamiseks vaja. Rõõm oli igatahes suur, sest ilma leiuta poleks kuidagi lahkuda tahtnud.
Kuna seekord olid kaaslased ka ninapidi konteineri juures, siis sai nende soovil vahetuskaupa tehtud: võtsime avaja ja jätsime Rootsi raha ning kleepsu.
Väga vinge, nüüd on siis Vormsi "roheline"! :)
Jäätee oli avatud ja ma ei olnudki veel Vormsil telkinud. Need kaks asja kokku panna ja oligi saarele minek. Reedel pandi küll jäätee kinni aga mõte oli juba olemas ja "lähme siis kas või praamiga". Laupäevaks oli aga tee jälle korras, nii et vedas. Päeval sai saarel ringi kolatud, õhtul lõke ja chill ja grill... ühesõnaga korda läinud nädalavahetus. 2/2
Parkinud masina kuskile majaka lähistele, tatsasime metsa.Usun, et terve tee aardeni meenutasin ma kaaslasele eeslit shrekist kes kogu aeg pärib:oleme me juba kohal?Oleme või?Näe pihlakas!Kogu ramm oli maha jäänud mandrile ja jäine tuul näkku ei teinud ka asja paremaks.Mingi hetk aga avanes teine hingamine ja asi hakkas nauditavaks muutuma.Lõpuks jõudsime õige taimeni ja aarde lõhn virgutas närbunud hinge(tünn jäi ju kohe silma :) ).Viisaka inimesena lubasin ka kaaslasel lumes mütata ning okkalisi silitada ja loomulikult ka logida :P.Tagasiteel oli tuul takka ning üritasin end võimalikult suureks teha ning purjekale sarnaneda.Ainus mis suuri küsimärke tekitas oli kaaslase ülikõver jäljerida aardeni kõndides.Pakkusime vastastiku erinevaid teooriaid aga tõde jäi seekord rusikatega välja selgitamata.Suured tänud kaaslasele minu vingumise talumise eest ja veel suurem tänu aarde taastajale!
Näinud ,et legend " mehed ei nuta " ei vasta tõele siirdusime selle aarde poole. Ikka veel liikusime valetpidi ringi :D, tihe liiklus ikka väikesaarel. Kohalik parkla oli ka ülerahvastatud ,rahvas pildistas kenasid jääkuhilaid rannas. Meie aga suundusime selle aarde poole. Seekord siis jalgsi ja suht sirgelt nulli suunas( tagasiteel oli näha , et minu sirge minek polnud sugugi sirge :D)Meri oli siinpool saart suht jäävaba ja tuul aina tugevnes, hea et lund oli vähe seega muret polnud. Kohalikud paekivid on rannal vahvalt ära kasutatud, küll on neist tehtud kõrged kuhilad, küll vahvad lõkkeasemed-kaevud. Aare oligi pihlaka lähedal ja täitsa korras ka. V: 2-sendise J:auto vahetasin ka võtmehoidjaid sinna jäi avajaga asi ja kaasa tuli soomest tulnud põdraga isend :D Nüüd on saar aaretest tühi ,kuid leidsime paar kohta kus võiks aare olla :D Homme rabasse! Tänud aarde eest nii peitjale kui taastajale!
2053.