Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde läheduses on looduse poolt hästi varjatud huvitav looduskaitse all olev objekt - Urge kuristik. Rabivere rabast alguse saanud Kadaka oja kaob siin maa alla. Karstioru pikkus on veidi üle 100 m. Vesi neeldub kolmes suures lehtris. Suurima lehtri sügavus on 3 m ja läbimõõt 25 m. Lehtrite nõlvades paljandub kohati Pirgu lademe lubjakivi. Objekt võeti kaitse alla 1959. aastal.
Parim ja loogilisem on aardele läheneda lõunast, üle heinamaa. Aardest ida poolt lähenemist takistab viimastel aastatel kohalike jahimeeste laager ja laskeharjutusplats.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=1394
Aarde sildid: võsa (2), lumega_raske (2), vaatamisväärsus (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3QN70
Logiteadete statistika: 115 (97,5%) 3 3 2 0 0 0 Kokku: 123
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kevadkoristus 2021.
Siin ei olnud sõstrapõõsast enam jälgegi, kui teda üldse oligi. Aga seda ma ütlen , et enamus võsa on rahaks tehtud. Veidi suuremast tüvest on vaid känd järel. Ühesõnaga metsatehnika on seal veidi müranud. Nii et palun peitja või lahke varemleidnu asi üle kontrollida.
Ei teagi kust otsast alustada. Hullult ei tahaks nagu viriseda, aga lihtsalt ei meeldinud kogu see asi kummalegi meist. Hetkel ei olnud kaitse all olev "objekt" ka midagi enamat kui lihtsalt üks sammaldunud tükk metsa... Tähendab... võsa. Aardele läheneda oli ilge piin, seda otsida oli ilge piin ja tagasi autoni jõuda oli juba lihtsalt tüütu. Jube tüdimus tuli peale. Asukohta arvestades oleks oodanud leidlikumat lahendust, kuna kõik eeldused selleks on ju olemas. Hetkel ei päde enam ka vihje, kuna marjapõõsad on igalpool. Muideks nullis minu meelest polnud sõstrapõõsast enam midagi järel :D:D Juhtus nagu paaril eelneval otsijal, et lõpuks Tarmo lihtsalt komistas otsa. Täname, kuid mõneks ajaks on võsas ragistamise isu lõhki söödud.
Kõik kohad olid sõstraid täis. Mõni võrsus, mõni õitses. Võimalik, et 8 aasta juurdekasv ning kunagi oli vast siis vihjena rohkem abiks kui täna. Aga pole hullu, meil täna silmad kaasas ja peas ning leitud sai ikka. Aitäh.
Aare leitud-logitud ning seejärel ka kuristikuga tutvutud. Aitäh aarde eest!
Kui meie aardeni jõudsime, oli Garfieldi moodi aardevalvur juba ootel. Põõsas sai leitud alles siis, kui aare oli leitud.
Tänud!
Väga tore asukoht. Auto jätsime jahiklubi hoovi ja sealt saatis meid aardeni kohalik "tiiger". Aarde leiab kergesti, aga kui oled harjunud viimase aja keerulisemate kohtadega, tekib oht üle mõtlemiseks... Tänud peitjale toreda koha ja aarde eest!
Leitud. Põõsad? Olid, palju põõsaid oli, arvestades leidu, siis kulutasime otsides isegi liiga palju aega. Leiukoht iseenesest oli vanakooli loogiline. Häbiga tuleb tunnistada, et käisime sellest umbes 10 korda enne edasi tagasi mööda, sest gps hüples nagu kevadine kits.
Korra ma olin siin juba 2 talve tagasi käinud. Ajan tolle mitteleiu lumekirme süüks. Seekord oli kohale jalutamise varev. Mõlemal korral sai ka põnevusega uuritud kuhu see oja siis kaob.
Vahva koht, tänud.
Aarde otsimine oli tõesti nagu vanakooli aarde otsimine ikka. Põõsake ka oli. Kuristikus sai ka uudistatud. Külastamist väärt koht. Aitäh
Leitud ja logitud. Nii sõstrapõõsas kui ka langenud puu olid oma kohal. Jahimehi ei kohanud.
Jalutasime kohale,natuke tuustimist ja leitud ta saigi.Aitäh!
Vot täpselt sellistesse kohtadesse muidu niisama ei satukski. Tänud!
Sõstrapõõsaid ei näinud, aga nimed said kirja. AItäh!
Leitud klassikalise komistamise tehnika läbi. Aitäh peitjale!
Ilus ilm ja sai ette võetud pikem matk RMK matkarajal. Lisaks matkaraja läbimisele, Rabivere raba-Kõnnu järv, ka tee äärde jäävad aarded ja huvitavamad kohad üle vaadata. Uks selline huvitav koht oli Urge kuristik. Uudistasime looduse imet ja panime nimed kirja. Aardega leidmisega läks küll natuke aega aga laiendades otsimise ala jäi ka peidik silma. V: võtsime väikese mänguasja, J: märgi. Aitäh siia meelitamast.
Ei saanud mina siin praegusel aastaajal aru milline on sõstar või milline toomingas. Tänu lehtede puudumisele sain siiski hea ülevaate ümbruskonna pinnavormidest. Aardele kopedasin aga puhtjuhuslikult otsa. Geps näitas 10 meetrit mujale. Tänud!
Võibolla vale aeg külastamiseks aga vaadata polnud peale võsa midagi, tänud
Korralik võsaaare üle pika aja ja millegipärast oli vaja sinna minna peale vihmasadu - mis tähendas tagumikuni läbimärgi pükse ja lirtsuvaid tenniseid.
Kohapeal oli üllatuslikult neid sõstrapõõsaid päris hulgim ja gps ka ei teadnud enam kus või kes ta on ja hüppas ringi kümnemeetriste hüpetega. Mis mõttes ma peaaegu, et ujusin siia, pean nüüd märgade jalgadega koju sõitma ja nüüd ei leia aaretki üles?!? Hakkasin siis vanu logisid lugema ja kohe, kui leidsin märksõna "vanakooli aare" teadsin täpselt, mida ma otsima pean ja leid tuligi paari sekundiga :) Tänud peitjale!
Ahjaa - kohalikku vaatamisväärsuse vaatasin ka üle, täitsa tore, aga jah, ainult selle pärast ma poleks seda kadalippu küll läbinud.
Oli kuiv (ei olnud vaatamisväärsusest suurt rõõmu) ja palav ja parmurohke. Panin niiskunud logiraamatule uue minigripi ümber ja seltsiks ka niiskuskoguja.
Jahimehi kohal ei olnud. Võsas läks kaua, telefon üha tühjenes, kuni heitsin veel viimase pilgu enda ümber enne löödult lahkuda plaanimist ning märkasin lõpuks seda otsitud geokuhja ja õiget põõsast. Tänud!
Ah minge te kah oma teedevõrgustikuga siin. 3 mkorda proovisin ja teed näitab kaardi peal, tegelikult maandusin kord ühe mehe õue, siis tuli raudtee ette. Lõpuks ilge ringiga sain kohale. Sõstrapõõsas on muidugi 1 seal passimas. No koht oli ilus, niidetud muru ja varjualune. Tänud kutsumast!
Leitud :) Logiraamat kahjuks läbimärg ja konteineris oli veidi vett, mille välja valasime. Kahjuks polnud aega kuivatada.
Aare oli üsna hästi peidus. Küll täiesti tühja koha peal, kuid siiski jäi algul varjatuks. Kristeli kogenum aardesilm siiski mingil hetkel tabas õige sõstrapõõsa ära. Karbi sisu väga märg, üsna pikk maa ka autoni kõndida, et korralikku hooldust teha, seetõttu võiks järgmine otsija võtta kaasa kuivatuspaberit ja uus logiraamat kuiva kotiga. Tänud peitjale.
Vaatamisväärsus oli põnev, loodus suudab luua ikka väga kummalisi kooslusi...
Aarde leidsime sõstrapõõsa alt nii nagu vihje lubas, null oli vist tegelikkusest küll meie gepsi järgi u 10 meetrit eemal. Ja praegune külm lasi karbi pealt tõsta kogu geokuhja korraga ära, nagu puumütsi :).
Vajaks tegelikult omaniku poolt peagi ülevaatamist, karpi koguneb vett ja logiraamat seetõttu samuti niiske.
Maastik 3.0 on kuidagi väga eemale sellest kohast tõrjunud siiani. Kerged miinuskraadid ja olematu lumi tundusid aga olevat hea kombo, et minna seda aaret vaatama. Ei eksinud ka. Täitsa kerge jalutuskäik ja olimegi kohal. Kõigepealt vaatasime üle kuidas vesi solinal maaalla kaob ja seejärel otsisime aaret. Natuke ikka võttis aega, sest no vihje on kasutu ja maastik 3.0 pärast vaatasin suht palju üles puude otsa. Maris lõpuks aga leidis jäätunud geokuhja mütsi alt aarde. Sisu oli niiske. Vajaks hädasti paremat peidukat kui see...sellisel aastaajal me ei hakanud seda kuivatama ka, sest no kasu oleks null. Aga igatahes koht on väga lahe ja suured tänud sinna kutsumast. Aru ma ei saa maastiku raskusastmest. 200m jalutada mööda põlluserve ja siis mõned meetrid võsas seda küll ei õigusta...
We started going towards the cache straight from the south through high grass. Approximately half way and hears loud gunshots. Decided to turn around.
Kohale jõudes otsisin mõnda aega vihjeobjekti, kuna see erilist vilja ei kandnud, siis otsustasin vihjet ignoreerida ja leidsin õige pea peiduka ka üles. Koht on iseenesest täitsa huvitav, aga vee neeldumine jäi seekord paraku nägemata, sest vett lihtsalt ei olnud, vähe märjemal ajal on see koht ilmselt põnevam. Tänud juhatamast.
Leitud, Põnev koht. Üks härras mees tundis ka huvi mis me teeme seal!
Hein oli juba üsna kõrge ja seal kahlates saime kinganinad veidi märjaks ka. Nullpunkti lähedal kasvas mitu sõstrapõõsast, aga ükski ei näinud sedamoodi välja, et võiks aaret varjata. Pärast veidikest ringituulamist jäi siiski silma üks peidukoha moodi välja nägev moodustis ja käes ta oligi. Ei võtnud midagi, jätsime mõttemängu.
Tohila aarde juurest jalutasin siia. Lähenesin lõunast nagu kirjeldus soovitab ning geokuhi jäi üpris kiiresti silma. Aitäh siia juhatamast, põnev paik!
Kerge jalutus ja käes. Logiraamat on märg ,kuivatasime kuidas saime ja enam minicript kotti tagasi ei pand kuna see oli seest märg. Ehk kuivab ise karbis ära.
Eilsest 100+km matkast jäi veel väheks ja tegime täna väikese hommikusirutuse Raplamaal. Esimesena võtsime suuna Urke peale. Pärast kümneminutilist sõitu olin juba üleni porine. Kevad on käes, mis teha. Aardele lähenesime läbi metsatuka. Logisime aarde ära ja hakkasime kuristikku avastama. Leidsime päris palju huvitavat. Näiteks ühe põhjatu augu, mis kadus maasügavusse. Viskasin sinna kivi ja üsna kaua oli kuulda, kuidas see alla veeres. Kokku veetsime kuristikus umbes pool tundi. Aitäh!
Kuna Kohilas toimus jõuluõhtu, siis tekkis võimalus ka siin ära käia. Gepsuga leidmisel probleeme ei teki. Kiire leid, aitäh!
Põnev oja. Piilusime üle ka, et kuhu vesi kaob. Tänud juhatamast.
Algselt oli küll plaan peale advendiaarde otsimist teha väike geotuur lisaks,kuid Madise aare avaldus meist liiga kaugel ja asusime otse reedeõhtusele tuurile.
Siin oli meie esimene peatus.Lumega oleks kindlasti raske otsida olnud.Kaupo tuvastas geokuhja ja saimegi nimed kirja.Põnev asukoht,soovitan külastada.Tänud!
Täitsa huvitav koht oli. Aare õnnestus leida geokuhja abil. Oleks ta loomulikult lehtedega maskeeritud, siis poleks vist külmunud maapinnast leidnudki. Päeva kõige lihtsam ja kiireim aare.
lahe oli :) raagus puude varjust raagus sõstrapõõsas üles leida .... logitud tänud juhatamast.
Raskelt tuli. Kõik põõsad on raagus ja mõistata siis, milline neist sõstrapõõsas on. Aitäh.
Ohoh. See koht mulle meeldis. Vesi kohises ja mühises nii mõnusasti kuhugi paekivi vahele. Peale seda kui olime selle loodusime ära vaadanud tiirutasime natuke metas. Lõpuks avastas selle otsitava kuhja metsas. Kuulsin otsimise käigus paari raksu eemalt, aga mõtlesin, et äkki loom. Hetkel kui meie parajasti logisime, hiilis meie poole üks peitur Austraaliast. Logisime koos ära ja saime veel tagasi jalutades oma peitusemuljeid jagatud. Tänud sellisesse huvitavasse kohta toomise eest.
Kui vaatamisväärsusega tutvutud, hakkasime aaret otsima. Sõstrapõõsaid üle ei lugenud, aga igatahes oli neid seal mitte just kõige väiksema kahekohalise arvu jagu. Hetkel vähese taimestikuga isegi väga kaua otsimisele ei kulunud, geokuhi jäi lõpuks silma. Tänud!
Mõnus jalutuskäik ja täitsa tore vaatamisväärsus. Praegu just paras aeg ilma sääskedeta ja võpsikuta seda logida, olime selle aasta esimesed :)
Aitäh!
Otsisime mõnda aega võpsikus nulli taga ning kui karuonu vihjet küsis, selgus, et ta seisab aardel peal peaaegu. Katsu siis nii otsida. :) Logiraamat oli veidi niiske. Pärast uurisime seda karstiala ka, kevadel võib huvitav olla, praegu polnud veest ega ojast jälgegi. Lahe koht ikkagi, tänud!
Õige sõstrapõõsa leidsime kiiresti, kuid minu arvates peale aarde seal muud avastada ei ole. Või ei lähenenud me õigest suunast, et seda kuristikku ka näha.
Geotuuri "Rapla võssis on palju kollaseid täppe" esimene linnuke. Lähenesime asjale sirgjooneliselt, tagasi tulime inimestele kohaselt. Sõstrapõõsaste tihedus koordinaatide nullis on märkimisväärne ning kui kõik sõstrad läbi otsida, siis on üsna suur tõenäosus ka aardele peale astuda. Elagu võsa.
Viimased kilomeetrid aardele lähenemist oli tee kuidagi tuttav. Nimelt sai 80.'tel seal lähedal ühes talus mõned nädalad suvitatud. Urgetest ei teadnud me tol ajal midagi, aardest ka mitte. Meil olid siis muud huvid. Näiteks sifoonibaloonidest tikuväävlipommide ehitamine ning nende katsetamine jms. Hea et kõik näpud veel alles on.
Aardele taipasime läheneda küll lõunast nagu peitja poolt soovitatud aga millegipärast käänasime kohe metsa alla võsasse ragistama, selmet inimese kombel põlluservas kulgeda. Nullile lähemale jõudes ja kõiki neid sõstrapõõsaid nähes tuju just paremaks ei läinud. Veidi tammusime loiult ringi ning olime juba loobumist kokku leppimas kui tuttav muster silma hakkas. Pärast leidu tõdesime, et null on sellel aardel päris täpne, vähemalt minu metsagepsu jaoks. Sõstrapõõsastest oli kopp piisavalt ees ja vaatamisväärsuseni meie ei laskunudki.
Kui nüüd õigesti meeles on, siis logiraamat oli endiselt kergelt niiske. Aga ainult kergelt. Päeva jooksul leidsime mitmeid hullemas seisukorras aardeid.
Aare kuivatatud ja pandud uude ja loodetavasti parema veekindlusega karpi. Kuna logiraamatut nii kiiresti päris krõps-kuivaks kuivatada ei õnnestunud panin lehtede vahele kuivatuspaberit - järgmised külastajad võivad need eemaldada.
Tuhlasin minagi tükk aega iga marju kandva põõsa ümbruses.Siis istusin pisut palgil ja lõpuks tuli nähtavale ka kahtlane geokuhi. Karbi sisemuses oli vett, valasin välja ja üritasin pisut kuivatada. Vajaks ehk karbi ümber ka mingit kotti.
Koht oli küll mõnusalt ürgne aga minu maitsele natukene liiga palju võsa. Alguses otsisin 10 minutit peata kana stiilis. Kuna see edu ei toonud, siis surkasin ühe oksa oletatavasse nulli ja hakkasin piirkonda läbi kammima, raadiust aina suurendades. Üks moment oligi aare nina ees. Uurisin natukene jõge ja lahkusin. Tänud!
Kohale saamisega muret polnud, aga aarde leidmisega läks küll kõvasti aega. GPS suunas ka järjekindlalt nii 10-15 meetrit valesse kohta. Lõpuks õnnestus talle siiski otsa komistada. Aitäh peitjale.
Oi see oli hull aare. Tükk aega ikka tammusime ringi enne kui geokuhi ennd avaldas. Hea et lumega otsime ei läind. Kurisuu seal lähedal oli küll tore.
ainuke mida ei tuvastanud oli sõstrapõõsas
Ka mul oli sõstrapõõsa identifitseerimisega raskusi. Aga kui nulli läheduses kõik põõsa moodi kohad läbi urgitseda, siis lõpuks ikka leiab. Tänud.
Saa siis aru, milline see sõstrapõõsas on, kui pungasidki veel pole :) Sättisin juba lahkuma, kuid mingil põhjusel lasin lagedal veel gpsil veits rahuneda, ning siis läksin ja leidsin kohe üles. Karp kenasti kuiv ja hästi peidetud :) Jahimehi polnud, sain segamatult nende hoovi parkida, kuigi ähvardavaid silte oli mitu :D
Natuke tiirutamist, vulisev vesi üle vaadatud ja kiirelt logitud.
Käidud, leitud. Lehetul ajal on õige põõsa leidmisega muidugi raskusi, aga leitud ta sai. Tänud!
Aarde karp vett täis! Õnneks logiraamat kuiv...Kuivatasin karbi, eemaldasin hapuks läinud geonänni ning lisasin uue niiskuseimeja.
Tundub, et need sõstrapõõsad on aastatega kõvasti sigima hakanud. Oli teisi seal päris hulgem, mille ümbruses sai ringi kraabitud. Otsida sai ikka omajagu, kuniks kahtlane geokuhi silma hakkas. Õnneks oli huvitav otsida, kuna kõrval talus käis suuremat sorti firma üritus ja elava muusika saatel, tahtsid jalad vägisi tantsu lööma hakata.
Tänane ilus ilm kutsus õue Urke kanti jalutama. Kui üritasime autole sobivat parkimiskohta leidma peatus meie kõrval Jeep, milles istus lähedal oleva maja peremees, kes uuris mis asjus me sealkandis liigume ja kui selgus, et meid Urke kuristik huvitav siis lubati meil lahkesti jahimeeste majaesist parkimisplatsi kasutada ja juhatati kõik kenasti ka parimad teedpidi kuristikuni. Tänud siis siinkohal lahkele peremehele. Aarde endaga läks natuke aega, kuna sõstrapõõsas ei tahtnud kohe mitte ennast avaldada, aga lõpuks siiski leidsime peiduka ja rõõmu oli sellest kohe palju. Hiljem siis käisime uudistasime ka kohta kuskohast siis jõgi ära kaob. Väga tore ja huvitav oli. Tänud juhatamast. V: Draakoni, J:porgandi
Puudusid raskendavad faktorid nagu jahimehed, laskeharjutused, lumi ja puudel-põõsastel lehed. Aarde leidmine ostus siiski aeganõudvaks, kuna vanade patakatega näitas geps nullpunkti ühes kohas, aga pärast uute patareidega hoopis mujal, seal, kus aare tegelikkuses asuski. Tänud toreda koha tutvustamise eest! EVEJ
Kerge rattasõit Kohila rongijaamast ja olimegi siin- üsna selge georada ees, sukeldusime metsa. Kohapeal läks ikka natuke aega, no ei leidnud kohe "sõstrapõõsast". Natuke imetlesime ka ümbrust, aga pildid nii head ei tulnud, soovitan ikka kohapeal ise ära käia :) Aitäh!
Väike lumi rattaga sõitmist ei seganud ning sai mõned aarded täna üle vaadatud. Aardeni viis ilusti eelmiste otsijate rada, kuid koha peal läks siiski natuke aega. Aitäh!
Eelmiste "tegime lumest puhtaks" lubadus kahjuks enam ei kehtinud kuna Lumeingli saaga ajal oli juba arvestatav kogus lund geokuhjale sadanud. Ja päääris hämar oli ka juba. Katrini vilunud silm nägi aga lumest läbi ja saime nimed kirja. Vett ja värki kahjuks ainult kuulsime ses pimeduses.
Liikusime mitte kaardi vaid GPS abil, sellel märgitud tee sai aga otsa ja auto tuli jätta Ristimäe öömaja juurde. See aga on vist üks omamoodi majake, sest meiele taheti pakkuda öömaja kell 11 hommikul. Sealt aardeni oli 2 km kõndida. Aardeni lähenesime alul pelglikult kurjade jahimeeste pärusmaalt eemalehoides ringiga, siis oli muidugi toure otsida raaguspuudega metsaalt sõstrapõõsast. Õnneks geokuhi tutvustas aarde asukoha. Aardega tundub kõik olema OK. Seejärel sai tutvutud vahva ümbrusega - kuidas jõgi mühinal maapõue kaob. Tänud tutvustamast sellist vahvat kanti. Tagasiteel olime juba julgemad, kuna jahimehed olid vist kalale läinud
Sai ette võetud üks pikem jalutuskäik. Tundus, et jahimeestel oli puhkepäev. Koht ise muidugi põnev. Ja veel toredam oli näha, et seda põnevat metsatukka püütakse korda teha. Aga vihjest oli seal rägastikus abi ;) Tänud!
Jahimehi paugutamas ei näinud/kuulnud aga ikkagi otsustasime ka siis lõunast läheneda. Ettevaatust aarde lähedal on okastraati maas!
CCLXIII. Jahimehi nende tegemistes segama ei läinud ja lähenesin vastavalt soovitatule. Piirkonnas vastavaid põõsaid oli aga kuna geokuhi oli nii korrapäraselt laotud ei tarvitsenud kordinaate vaadatagi.
korralik pool-võsakas. kohapeal läks kiirelt kui gps õige koha üles oli leidnud. taandumist tagasi auto suunas saatsid lasketiirust kõlavad lasud.
Kohale jõudmine oli väga põnev. Seda just auto aknast vaadatuna. See taluinimene vaatas pikalt-pikalt meile järgi. Pole vist kuigi tavapärane, et tema valdustesse ilmub hõbedane aparaat. Võib-olla pidas meid tulnukateks ja tahtis kaasa tulla. Seda me küsima ei läinud.
Aga kõige parem aeg seda aaret külastama minna on kindlasti kevadel.
Lehtrid, sügavused, kuristikud? See aare oli üks vinguviiulite suur orkester. Ja nüüd kus ma kirjeldust jälle loen, on jube kahju, et seda kaduvat oja vaatamas ei käinud. Kuigi peab ütlema, et tavapärast läheduses-on-vesi vulinat ei kostnud isegi kauguses mitte ja seega ma olen väga skeptiline, kas tegemist on ikka PÄRIS ojaga... :D
Aarde poole liikudes suutsime teist korda ühise geokarjääri jooksul sõita autonavi juhatusel nii, et lähenesime mingisugusele majapidamisele metsa poolt. Mida küll kohalikud mõelda võisid??
Teekond selle aardeni koos meid saatvate ohakate ja kõrvus kohisevate vinguviiulitega jääb ilmselt kauaks meelde. Kohapeal olime valmis sõstraid korjama, aga kahjuks olid täiesti viljutud põõsad. Aaret nad ka raibed kätte anda ei tahtnud. Päris huvitav kohe, kuidas suutsime sellest nii kaua mööda vaadata. Gk ja Liina vaatasid kuristiku ka üle ja pobisesid midagi oma põske. Ilmselt kartsid üle ääre alla kukkuda või midagi sellist.
Rattaretke viimane leid. Kõigepealt põrutasin tee lõppu ja ajasin külamehega mõnusalt juttu. Mees näitas jõge ja tundus et ta on vee jõest juba oma tarbeks kõik pihta pannud. Edasi tema juurest oli jõgi igatahes kuiv. Mind juhatati kohalike jahimeeste tiiru. Sealt müttasin läbi suure augu aarde juurde. Vihjele vastavaid kohti leidsin üsna mitu, nagu tavaliselt. Lõpuks sain karbi ka kätte. Oli päris märkamatu koht lihtsalt. Siis pidin veel tagasi läbi padriku ka saama. Otsida sain täitsa korralikult, tänud !
Sünge vaatepilt, kui oja lihtsalt kaob maa sisse ja polegi teist enam. Etevaatust aardele lähenemisel - algul on püsti ja pärast maas okastraat. Aare korras. EVEJ.
Siin läks lihtsalt ja puhtalt. Ei osanud küll Märdilt sellist peidukat oodata, aga varsti märkasin. Vett oli palju ja kõik kadus maa sisse. Aardest nii 15m eemal oli lagunenud okastraataed, ärge sisse jookske!
Aare kenasti talve üle elanud. Ilusti kuiv ja puhas. Aitäh juhatamast, vett on praegu väga palju seal.
Kui must kass jookseb risti üle tee, siis on teadagi mis . . "huvitavad" elamused on ootamas. Ja nii täna läkski. Enne aarde lähedalegi jõudmist, jooksis must kass risti auto nina eest läbi. Juba aardele lähenemistee otsimine oli piinarikas tegevus, sest kõik teed kas lõppesid tupikuna või viisid vales suunas. Viimase tee algul oli juba teemaks, et kas üldse täna jätkame või lähme hoopis koju. Oli selline "musta kassi nägemise" tunne. Aga viimane tee oli väga hea valik ja viis õige põlluni. Kohapeal oli ka keerutamist, sest talvel on teatavasti kõik põõsad ühte sorti - lehevabad põõsad. Kirusime kassi ja Margus luges eelmiste leidjate logisid. Ja leidiski mõned head mõtted. Mõtlesime siis neid häid mõtteid ja tegime veel võsas tiire. Ja saigi leitud. Jõge uudistasime ka, suure kohinaga tormas kuhugi ja siis vaikselt lihtsalt kadus. Aitäh!
Tundub, et lõpuks ometi juhtus nii, et parkides avastasime, et läheme soovitatavast ilmakaarest! Kõndisime mööda põllurada, pöörasime vahepeal täiesti korraliku teepealt võssi, kus üks meist peatselt lõpetas jalad taevapoole... Uudistasime maa alla kaduvat jõge ning seejärel hakkasime otsima. Matisele hakkas mõne aja pärast silma miski ebaharilik ning nii cache välja tuligi. EVEJ
Varajasel hommikutunnil ajasime kummikud endale jalga ja suundusime nulli poole. Silmaga juba eristas põõsaid ja puid, kuid sellest hoolimata oskasin endale oksaga vastu nägu lajatada, piisavalt ülesse see mind ilmselt ei ajanud, kuna nii, kui ma vales suunas üritasin liikuda tehti see mulle väga kiiresti selgeks. Tänan.
Kuna eeltöö oli puudulik, siis sõitsime autoga just nimelt sinna jahimeeste laskeharjutusplatsile. Esmalt ehmatas punase majakese küljes olev silt ära, kuid kuna me kedagi ei näinud, kes meid sihikule võtaks, siis otsustasime ikkagi sealtkaudu aardele läheneda. Kaja soovil siis läbi kõige tihedama võsa.
Kui lõpuks kuhugile välja jõudsime, hakkas telefoni GPS jukerdama ja näitas kord 100 meetrit siia ja siis jälle sinna. Töllerdasin edasi-tagasi, kaotasin selle käigus Kaja ja leidsin samas vaatamisväärsuse. Siis leidsin taas ka Kaja, kes oli vahepeal omakorda hulgaliselt sõstrapõõsad leidnud. Kuid kuna GPS ikka midagi täpset ei näidanud, siis aare jäi peitu.
Ilmselt tasub sinna kanti tagasi tulla, kui kevadised veed voolavad.
Seda lugesime alles tagasiteel auto juurde, et kuskil on ka mingid vaatamisväärsused, mispärast see aare üldse peidetud sai. Aaret otsides seda küll ei näinud ja kuna hakkas vihma sadama, siis eriti kauem metsas olla ei tahtnud, kui hädapärast vajalik. Sõstraid oli seal küll väga palju, kuid karp sai varsti leitud. Aare üsna niiske. Eemaldasin hallitama läinud puupärlid.
Saabusime Pärnust Aloha surfihooaja lõpupeolt. Põikasime Märjamaalt siia poole, et end tuulutada ja täis kõhtu kahandada. Hea lihtne maastik aardeni, milleni jõudes märkasime alles võimsaid georadu. Tore vanakooli peidukas ei andnud end ka kaua otsida, koordinaat täpne. Ja hea, et talvel otsima ei sattunud. Veevulin paitas kõrva ja silma.
Aare korras. Jätsime aardesse kõrvitsa, ei võtnud midagi. Tänud vee äärde kutsumast! Ja soovitan jälgida ka erinevaid piimapukke, mis teed aardeni palistavad.
Luurasime kolmekesi üle lageda, tegime Matuga kahepeale maskeeringu kahjutuks ja saime logi kirja. Pärast uurisin kas see vee kadumise jutt vastab ikka tõele, pidas paika küll jah. Aitähh!
Põnev koht! Eriti praegu, kui vesi suure pahinaga voolab ja siis korraga maa ta ära neelab. Georaja ja riida leidsime kergesti, aitäh!
Ragistasin läbo võsa kohale, tgasiteel autoni olin targem ja liikusin kogu tee lagedat põldu mööda.