Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Parditiigi park on Mustamäe linnaosas asuv peaaegu kuue hektari suurune haljasala.
Park rajati looduslikule lodualale ning see sai oma nime haljasala kirdeosas asuva sinikael-partide eluala järgi. Pargis asub ka valgustatud purskkaev koos Tauno Kangro skulptuuriga "Mustamäe kaunitar".
Veesilma ümbruses asuvad jalutusteed, pingid ning laste mänguväljakud.
Võta sõber kaasa!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: vaatamisväärsus (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3TMBY
Logiteadete statistika: 219 (92,8%) 17 11 3 0 1 0 Kokku: 251
Miki piiksutas skypes, et vaja kaunitar üle vaadata ja arhiivi saata. Olen varem seal vaatamas käinud, isegi turninud, aga natukene jäi siiski pikkusest puudu. Muidugi olin ma nõus, sest teadsin, et ta võtab abivahendi kaasa. Kohale veeredes nägin kahte mugu. Miki lohutas, et tops on kadunud, neil ei ole pärast midagi otsida, las vaatavad. Õigel kõrgusel topsi ei tuvastanud. Miki pani abivahendi kokku ja jäi koperdama sinna puu juurde ning siis nägin topsi ta käes. Minu ainuke küsimus oli talle " Miki, miks Sa tahad oma näppe sellistesse kohtadesse toppida?" Vastuseks sain " Sest ma olen geopeitur!" Lahkelt lubas ta minul veel nime kirja panna ja võttis topsi endaga kaasa. Tundub, et Miki on osav kadunud kaunitaride leidja :) Aitäh!
Enne tuleb topsik loodusest ära korjata ja alles siis paluda arhiveerimist! Aitäh, miki! Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Admini palvel käisime peale arhiveerimissoovi kontrollimas, kas aare on loodusest eemaldatud, kuna peitja käest ei tulnud selget vastust. Täitsa alles oli, kuigi valel kõrgusel. Võtsin kaasa, minu käest saab kätte, kui keegi soovi avaldab. Ühesõnaga, loodusest eemaldatud.
Annan järgmistele võimaluse. Ehk tuleb kellelgi idee mõne uue ja huvitava aarde tegemiseks!
TFTC. Human pyramid managed to get pretty hula-baby. Second time here and great success at last.
Olen varemgi nulli imetlemas käinud, päevasel ajal aga ei olnud võimalust käsi külge panna. Öösel läks üpris ladusalt isegi. Aitäh!
Peale eelmist käiku siia jäi tunne, et omal jõul ma selle aardeni ei küündi, aga tegelikult oli puudu vaid moraalne tugi, kes rattapidureid all hoiaks. Meie ideed sellest, kus aare olla võiks, olid erinevad, seega said mõlemad oma teooriat kontrollida. Üks neist viis ka sihile ;) Aitäh!
Kui poiss juba ronimise lainel oli, kasutasin võimalust ka siin logi kirja saada. Kaugelt nägime seltskonda toimetamas, hoidsime tükk aega distantsi, aga kuna nende tegevus hakkas juba liigset tähelepanu tõmbama (kaikad olid juba mängus..:)), otsustasime läheneda ja abi pakkuda. Hetk enne meie kohalejõudmist õnnestus neil siiski konteiner alla saada. Pakkusime välja, et paneme ise tagasi. Näitasime ette, kuidas seda kahe sekundiga tehakse..;) lihtne ju: inimredel+roniv laps. Täname!
Kui aare taas orbiidile ilmus olin ühel õhtul ka suht peagi sealt möödasõidul. Jätsin masina tanklasse ja haarasin kaasa oma 3-astmelise. Nagu tola jalutasin seal sellega võsas ringi. Lund oli palju sadanud ja mugusid oli ka üksjagu. Seega tookord see ainult vaatluseks jäigi. Järgmine kord tekkis mõte siis kui Rummu pähkli juurest tulin, aga siis oli juba laupäeva südaöö ja selle kobakaga mööda mustamäed ringi jalutada oleks ikka väga kahtlane olnud. Seega piirdusin tookord ainult mõtetega. Ainsaks võimaluseks jäi sõber kaasa võtta. Ei pidanudki kaua ootama pärast seda kui olin Tarmole pakkumise teinud. Tööpäev oli lõppenud ja olin juba plaane tegemas Eesti 100 noppimiseks kui tuligi oodatud kõne. Kiirelt tuli päevakava ümber mängida ja aeg oli koostöö ära realiseerida.Kohale jõudsin esimesena ja tuvastasin mure. Tatikatel oli vaja just lähistel jää purustamisega tegeleda ja tundus et neil pole plaaniski lahkuda. Õnneks koos Tarmo saabumisega, kadusid ka tatikad eest. Ohverdasin ennast inimredeliks ja lasin mägironijal turnida. Peatselt oligi see kiusupunn lõpuks oma lõpu leidnud.
Tänud.
Yksp2ev silveriga juttu ajades mainis ta et tal yks aare vaja vormistada ja selle jaoks s6pra tarvis. T2na siis t88p2eva l6pus helistasin ja pakkusin veksli v2lja et kas l2heme teeme 2ra. M6eldud tehtud. Oootasime muguvaba hetke ja siis kiire ilunumber ja k2es ta meil oligi. T2nud peitjale
Uus konteiner, logiraamat ja juhendid. Võta kaasa pikad jalad, jalgratas või sõber. Palun taasta maskeering pärast aarde leidmist. Rõõmsat geopeitmist!
Jalgsimatk Tallinnas kui auto on hoolduses. Märgin ikka ära et kohal käisin. Ei olnud plaaniski linnariideid prügiseks teha aga jäi teine tee peale.
Loobusime vaadates seda publikut kes meid jälgis. Kõik tsirkust ei saa, tuleme teine kord tagasi!
Vaatasime ka üles ja alla. Ronisime sõbraabiga ka puuotsas, nägime ka peidukoha kandidaate, aga aaret mitte.
Üks variant sai üle kontrollitud, kuid aaret seal ei olnud. Võib-olla olid silmad pimedusega löödud, kuid rohkem võimalikke asukohti ei tuvastanud.
Orienteeruv leidmisaeg 2016. aasta septembris või oktoobris. Pakume, et oktoobri keskel. Keset parki, aga ometi nii varjatud. Roni, kuidas hing ihaldab Üksi läheb ilma sõbrata parajaks küünitamiseks
Alguses kahtlesin, kas maastiku tõttu üldse tasub sinna sellel õhtul minna, aga kirjeldus andis lootust, et kahepeale saame hakkama. Park väärib nime: parte oli tõesti igale maitsele. Aardekoha tuvastamine käis hetkega ja sain ka vahelduseks orava rolli proovida. Tehtud, nähtud, aitäh kutsumast!
Sai tuvastatud, et see aare asub täpselt Olafi vanaema maja taga ja nii sai see täna kohustuslikuks osaks meie repertuaarist. Sama kohustuslik oli muidugi aardeotsingule eelnev McDonald'si külastus ja korralik kõhutäis :-) Poisid tormasid ees ja tuvastasid aarde asupaiga kaardilt nähtud asukoha järgi. Ei kandnud vilja minu lootus, et saabun aeglasel sammul tähtsa näoga ja hakkan gps'iga nulli otsima, et poistele suund kätte näidata. :D :D Asupaiga tuvastamine oli siiski vaid esimene ja väga algeline samm ning sain hakata tähtsa näoga ikkagi poistele näpunäiteid jagama. Mõne abivahendi, mitme pea tarkuse ja jõu-ilunumbrite tulemusena saime aarde kätte. Logi kirjutades muretsesime, kuidas aare oma asukohta tagasi saab, aga Olafil tuli idee, mis meie mure lahendas. Abivahendi viisime veidi kaugemale algsesse kohta tagasi, sest tundus, et keegi võib oma kalapüügivahendit hiljem otsima tulla. Täname!
Kas kasutab käepikendusena kaigast, kes geopõnni aga eesmärk on kõigil ühine - aare kätte saada ja logiraamatusse sissekanne teha. Tänud kutsumast!
Tegime põnniga kahe peale redeli ja kõik rahul - põnn sai puu otsa ronida, mida ta iga päev nagunii nõuab, lisaks õnnelik oma leiu üle ja meie saime logi kirja :) selle puu hoidis miki miskipärast minu eest saladuses, kui talt redelita ronitavate puude kohta pärisin Tallinnas/Harjumaal, et geopõnn oma ronimishimu rahuldada saaks, seega rõõm oli seda suurem kui kohale jõudsime.
Aja üleliigsuse tõttu sai seegi aare täiesti lausvihmas, kuid rõõmsate nägudega leitud. Aitah!
Leidsime ruttu, kätte saime oksaga ja sama oks aitas aarde pärast ka üles. Jätsime oksa ka teistele lühikestele inimestele kasutamiseks.
Aare oli väga vahvas kohas, eriti hea on kui sul on kaasas noormees, kes su kõrgele, kõrgele tõsta jõuab :D
See oli väga põnevasti paigutatud. Üksi poleks seda kätte saanud, aga õnneks oli üks pisike ja kerge tütarlaps, kes aarde alla ja seejärel tagasi üles upitas :) Logiraamat on üsna kehvas seisus.
Väike jalutuskäik kaunis kevadises pargis, mille käigus ka aare sai ära nopitud. Eksimisvõimalus on väike, aga üksinda oleks päris keeruline seda noppida. Mugusid liikus üllatavalt vähe ja needki 2 olid ebaadekvaatsed, seega suht probleemitult sai toimetada. Logiraamat on väga täis. Tänud peitjale!
Käisime peomeeleolus öösel ringi ukerdamas ja saime kätte! Hea vaikne oli.
Kuna sõpra parajasti käepärast polnud, siis olin esialgu selle aarde juurde otsustanud mitte minna. Kuna aga juba seal lähedal olin, siis otsustasin ikka koha üle vaadata. Polnud just raske arvata, kus see kaunitar end peidab ja tegelikult ta täitsa pilgutas silma mulle. Oleks võib-olla isegi õnnestunud kätte saada, aga kahjuks läks üks otsustav liigutus valesti ja kaunitar kadus peitu ära. Eks siis tuleb teinekord abiväega tagasi tulla.
Lehola juures tulles jäi ka see kaunitar tee peale. Pardid paterdasid ainult tiigijääl, ühtegi mugu polnud. Väljas oli ka külm ja pime juba, kes see ikka viitsib sellise ilmaga tiigi ääres õllet libistada. Sai siin natuke rüseletud ja siis ära logitud. Hiljem avastasin, et mu sammulugeja on kadunud, kuhu ta ikka mujale jäi kui sinna peidukoha juurde. Ega siis muud kui tagasi ja taskulambiga tuld näidates leidsingi selle üles. Aitäh peitajale.
3,5 on täpselt selline aare, mida peaksid otsima inimesed pikkuses 104 - 164 cm :). Tööjaotus oli järgmine: Henry tuvastas nulli, Kirke märkas, kõige lühem ajas parte taga, väiksed naised harjutasid püramiide ja vanaprouad eemal pingil võtsid ridikülist väja popcorni ning nautisid etendust. Tänud peitjale!
Perekond tegi plaani ja mulle jäi osalemise rõõm. Jõudsin leiu hetkel, konstanteerisin fakti, et teeme tavapärast kujundturnimist x2 ja logi sai kirja.
Korralik nostalgialaks kunagises kodukandis. Markus tegi pätti ja mina haarasin aarde, üksi oleksin ilmselt hätta jäänud. Pliiats on nüri ja logiraamat veidi niiske. Kaunitarile jätsime sõrmuse, EV. Aitäh peitjatele!
Aare, mille Carolys leidis siis, kui see asus veel teises kohas. Ta ei saanud aru, miks meil abivahendit vaja võiks minna. Sander ronis üles ja mina logisin.
Tiimitöö sobis hästi, kulges kiirelt ja korralikult. Aitähh peitjatele!
Siin oli korralik tiimitöö. Kylli tegi pätti, Sirja lükkas tagant ja mina kõõlusin maa ja taeva vahel.
Head Eesti Vabariigi aastapäeva. Leitud. Aitäh peitjale.
Asukoht sai kärmelt kindlaks määratud aga edasi sai juba veidi akrobaatikaga tegeletud, et saaks logitud.
Arvasin, et üksi ei saa nagunii hakkama, aga kohapeal leitud sobiliku abivahendiga sai aare võetud ja tagasi pandud. Tänud peitjale!
Nulli jõudes pidin tõdema,et oleks pidanud ikka mitmekesi siia tulema.Aga sain ka üksi õnneks hakkama.Loodetavasti keegi ei filminud piilukaameraga :)Tänud peitjale kah!
Kui peidukoht oli kindlaks tehtud, siis tiimitööna Karliga sai aare kätte võideldud ning Kati pani nimed kirja.
Teel aardeni hakkas vaikselt tuult tõstma ja taevast sadas alla kõike, mis saab sealt tahkes olekus alla sadada. Tuul oli täpselt vastu ja tee aardeni kulges valdavalt kinnisilmi või pilguga maas, õnneks õigest kohast mööda ei kõndinud. Kaasa võtsin lausa kaks sõpra ... ikka kindlam tunne. Tänu neile jäi mulle ainult logimise ja kaasaelamise rõõm. Aitäh, siin olen küll varem korduvalt käinud, aga kõike polnud veel näinud.
Noh, Terje avastas peiduka, minu rida oli, kuidas see asi ära logida. Õnneks on autos abivahendeid, nii et sai ära toimetatud. Logitud ta igatahes sai. Tänud peitjale!
Vaatasin kaunitari üle, mängisin kalamugudega peitust ja logisin aarde. Kergelt see ei läinud. Aitäh.
Pühapäevaõhtuse jalutuskäigu esimene punkt. Kaunitar oli võrdlemisi kuivale jäänud. Aare oli tore! Aitäh!
Eriti Edukas Edenemine marsruudil Tartu-Pärnu-Tallinn [16/17]. Eelmise aarde juures oli selge plaan, et nüüd lähme koju ära, aitab küll, sest kell oli üle südaöö juba tiksunud (logisse läks veel 14. kuupäev kogemata). Aga, paratamatult läks jutt leidmata aaretele ning ma hakkasin Liinale ette lugema neid, mis teele jäävad. Meeltesegaduses, olles täiesti teadlikud aarde asukohast ning enda puudujääkidest, võtsime ikkagi nõuks see ära logida. Nullis vahtisime totsikut, pidasime plaani ning leidsime vajaliku abivahendi. Ei oleks arvanud, et 1) aarde üldse kätte saame, aga see nägu, mis mul peas oli, kui totsik sülle kukkus, oli kuldaväärt; 2) aarde tagasi saame. Kuidas see teine punkt teoks sai, oli järgmine kuldaväärt moment. Liigseid vihjeid andmata ütleme lihtsalt, et teise katsega potsatas aare pessa tagasi ning etteaste oli olümpiatasemel. Väsimus ning energiajoogilaks teevad imesid. Alguses ilmvõimatu aare sai väga toreda seikluse meie geokarjääri. Tänud peitjatele!
P.S. Teip aarde ümber koorub.
Aarde asukoha nägime ära juba ammu. Kuni tänaseni oleme mitu korda käinud vaatamas, kas on park tühi. Õnnetuseks tegu populaarse kohaga, kus palju kalur-mugusid, parditoitja-mugusid ja muidu mugusid. Täna aga õnnetus tabada ära hetk, kui uudishimulikud silmapaarid puudusid. :)
Seda aaret võtan ma iga päev 2 korda (mõtetes): hommikul ja õhtul, koju-tööle vändates. Lihtsalt teekond läheb sealt mööda.
Natuke lähemalt oleme seda värki ka kaemas käinud. Ühel korral koos noorgeopeituriga, siis aga polnud puudel lehti ja vaatajaskond oli liiga suur. Ühel korral käisime veel, puudel olid lehed, aga mugusi oli liiga palju.
Seekord oli kindla peale minek, sest ilm oli kehv ja kellaaeg ka juba paari tunni pärast järgmises päevas. Ning mis peamine, tsirkust ja aaret oli ka täna vaja.
Kui kohale jõudsime, siis see meelekindlus kahanes kolinal: praktiliselt nullis manustasid kaks mugu midagi 1.5 liitristest, kilekott oli neil ka, seal paistis neid pudeleid veel olema. Lisaks vaatas kõike seda pealt üks pingil istuv mugu. Egas midagi, kuna kant oli iseenest meeldiv, siis sisustasime seda ootamist jalutamisega.
Aeg läks…. pudelid tühjenesid… hakati lahkuma. Pingil istuv mugu samuti… Me hakkasime ka siis lähenema…. aga ei, mugud läksid kohe päris nulli ja seadsid oma silmad maastikule 3.5 ja õigele objektile?!? Polegi mugud?? Kogusid alkoholist julgust ja lähevad nüüd seda aaret võtma?!? Õnneks see siiski tõsi ei olnud ja mingi hetke pärast nad siiski lahkusid.
Nüüd oli plats puhas. Lähenesime objektile, hindasime pikkusi/olukorda ning hops ja noorgeopeituril oli topsik käes. Tegime kiire logi ja noorgeopeitur tõusis jälle kõrgustesse topsi tagasi panema.
Sai tsirkust ja sai aarde! Me täname!
Mäletan seda kohta mudaauguna, aga nüüd ilusasti jalutusalaks tehtud. Igasugu karvaseid ja sulelisi seal ringi liigub, mõned jäid ka pildile, nii nunnud :)
Kaunitare oli igasuguseid: väiksed pardiprääksud, jalutavad kohalikud, õltsi libistavad mehed. Aga Vanda tegi pätti.
Täitsa normaalne on laupäeva öösel aardeid otsida. Sõber peab kindlasti kaasas olema. Hea on kui üks teist on pikka kasvu :) aitäh peitjale, lihtne leid oli :)
Tõesti pidi sõber kaasas olema, aga lapsele pätti tehes sain ka aarde kätte.
Midagi vist hakkas peidukoha suhtes juba koitma, aga just siis kogunes täpselt vastaskaldale trobikond mugutädisid jutustama ja parte toitma...ning muidugi vahtima. Pärast mõningast ootamist sai siis veelkord kohta uuritud ja... Kui silma jäänud asi on tõesti aare, siis paistab, et seda ilma abivahendita või muudmoodi silmatorkava tegevuseta kuidagi kätte ei saa ja päevavalges ei söanda ka üritama hakata. Ehk millalgi pimedal ajal uuele katsele.
Läksime kohale, käisime ümber objekti ja tõdesime, et vist ei venita välja. Vähemalt normaalsete riietega küll mitte. Eks mõtleb selle üle veel...
Aarde asukoha aimasin kohe ära. Nüüd tekkis aga küsimus: Kuidas see kätte saada? Õnneks olime sõpradega koos sündmuskohal nagu kirjelduses soovitatud ning tiimitöö tulemusena saime ilusti kätte ja logitud. Tänan!
Kodus olime juba ettevalmistanud ennast, et ega seda ilusal pühapäeval sellise raskusastmega peidukast kätte ei saa, aga luurele tahtsime ikkagi minna. Peidukoht peaks nüüd selge olema, egas jää meil päkapikkudel muud üle kui ühel kaunil öisel ajal abivahendiga kohale marssida.
Olin parasjagu jõudnud nullis taeva poole vahtima hakata kui väga ühemõtteliselt kindla sammuga lähenes poolsaarekese tipu suunas pikakasvuline noormees. Nagu tellitud! Vahest veerand tundi piidlesime hämarduvas päevavalguses võimalikke maastiku raskusastmele vastavaid kohti, lõpuks jäi sõelale seesama, mis tegelikult kohe alguses peamine kahtlusalune oli. Üksi oleksin seekord kas leiuta lahkunud või naabrusest abivahendit otsima läinud. Isegi mitme mehe koostöös ei pääsenud liiga lihtsalt. Janari osa aardetopsi kätte saamisel oli määrava tähtsusega. Kuigi jah, ilmselt on ka neid, kes tõesti täiesti abivahenditeta maast logima pääsevad. Soojema, kuivema ilmaga ja teravate küünistega on kergem :o) Konteiner tundus suhteliselt väike väike. Üldiselt nimetatakse sellist siiski mikroks vist.
See lompi kukkunud kaunitar on mu arust tiba halenaljakas. Ebaloomulikult suure jalaga ja suvel alati lindude poolt põhjalikult täis pasandatud :o) Eks maitse asi ka. Isilikult olen rahul, et sama autori ühe teise poolenisti vette planeeritud hiigelskulptuuri teostamiseks piisavalt raha ei leitud. Parditiigi park on muidu täitsa tore koht ja väärib aaret küll, aitäh taastamast!
Kui mina aarde kohale lähenesin, siis luusis seal ringi kahtlane tüüp(Esko) GPS käes. Oletasin, et meil on ühine eesmärk ja astusin ligi. Luurasime ümber puude päris kaua, aga ei midagi. Lõpuks siis kahe mehe koostööna õnnestus see kaunitar üles leida. Tänud Eskole, kes algajale otsiale natuke tuleviku otsinguteks tarka nõu andis.
Peale taastamist FTF :P
Pikk inimene saab ka üksinda leitud, kuid pimedas valguse näitajat ikka vaja :)
Aega on küll kõvasti mööda läinud, ent nüüdseks on aare uuel kujul taas olemas!
Varasema lihtsa leiu asemel on nüüd tegemist tiba raskema peidikuga, mistõttu tuleks aaret mitmekesi otsima minna.
Uued koordinaadid on: N 59° 24.332 E 024° 42.156
Siis võiks ta kättesaamatu olla. (Ka GC lehel) Mina tiirutasin nagu loll seal täna ja mõtlesin, et kuidas küll teised kõik kohe näevad peidukohta.
Aare on koos oma peidukaga maha saetud, nii et hetkel ei tasu seda otsima minna. Võimalik, et lähen lähiajal uut peidukat otsima.
Lihtne leid, kuid isegi pimedas oli palju mugusid :) Kommentaariks, et huvitav, kelle põlved küll sellisel kõrgusel on :)
Leitud. Lihtne leid. Pliiatsjupp võiks ju ka seal topsis olla mugavuse mõttes. Kaunitarile käisime ka ringi peale .
Mäletasin kaardi järgi aarde olevat veidi eemal sellest kohast, kus ta tegelikult oli. Õige koht osutus hoopis loogilisemaks pesaks.
Õige peiduka leidmine ei võtnud üle mõne sekundi. Üks mugu küll jalutas mööda, aga imetles hoopis kortermaju. Aitäh aarde eest!
Leitud ilma gepsuta. Kuigi mu enda põlved on väheke kõrgemal, tuli leid kiirelt :)
Maskeering oli tõesti hästi tehtud. Esmapilgul otsustasime õiget peidikut ignoreerida kuid kuna muud sobiliku läheduses ei paistnud, siis läksime ja logisime lihtsalt ära.
Maskeering oli tõesti hästi tehtud. Esmapilgul otsustasime õiget peidikut ignoreerida kuid kuna muud sobiliku läheduses ei paistnud, siis läksime ja logisime lihtsalt ära. Parte nägime ka.
Jalutasin kohale ja aare vaatas lausa vastu. Tagasi peites parandasin veidi maskeeringut. Aare muidu korras. EVEJ. Aitäh peitjatele.
Kui kohale jõudsin, jalutasid seal kaks mugu. Pilguga ringi vaadates, leidsin kiirelt õige koha üles. Selle aja peale olid jalutajad eemale läinud. Sain tahulikult logitud. Kiire ja lihtne leid. Tänan
Aarde väga tõenäoline asukoht oli varem juba tuvastatud, kuid siis ei saanud otsida. Täna õhtul oli seal kõik vaikne ja rahulik ning käes ta oligi :)
Aare oli lihtsasti leitav, kuid mitte ilmtingimata kergesti märgatav.
olen seda kohta ka varen vaatamas käinud kuid siis ei hakanud mugude töttu edasi tegelema seekord logitud varahommikul kui liikumas oli vaid väike tuks peremehega.
Kohalikke prouasid patrullis igal pool, mõne marsruut oli lausa hämmingut tekitav - nagu oleks Teise maailmasõja aegne kaubalaev, mis teeb torpeedode hirmus sik-sake.
Põhiaur läkski tuima näo tekitamise ning samal ajal silmade kuklas hoidmise peale. Muidu oli hea lihtne aare. Tänan
Aare on lihtsalt ja loogiliselt leitav, ometi vajas päris pikka tuhnimist. Korra olin juba loobumas, kuid ei suutnud ka minema kõndida. Üks hetk oli aga aare olemas, kuidas ma seda kiiremini ei märganud :)
Aardeni läheb suhteliselt ilus georada. Natuke sai vaadatud siit nurgast ja sealt nurgast. Ja siis näpud aarde taha aetud.
Olles ise mustamäelane ei olnud ma aga sinna parki veel sattunud. Mäletan, et kunagi lapsepõlves on tiigi ääres mõned "Kirde" saiad säni- vabandust - sinikaelpartidele sisse söödetud.
Mugud on seal patrullimise nii korraldanud, et pea igal ajahetkel jääb aaret varjav objekt mõne liigse silmapaari vaatevälja. Lisaks veel need õelad salamugud teisel pool aknaklaase. Kuidas küll aare seal siiani vastu on pidanud?
Kas usute, et seda aaret on võimalik vähemalt 5 minutit otsida? Mina ka ei usu. Aga ometi on võimalik.
Leitud, logitud. Kolmas kord õnnestus, eelmistel kordadel mugusid liiga palju.
Sellega läks natuke aega, aga leidsime-logisime. Ilus park!
Jälle sobiv koht vihmase ilmaga külastamiseks. Algul sai hooga nihu pandud ja vaadatud korra kõrvale, et näe kui sobiv koht see oleks aardele ... nagu hiljem selgus oligi.
Hommikul segavaid mugusid vähe. Tore park muidu aga puude all leidub palju prügi. "Kaunitaarile" unustasin pilgu visata. Teen seda teine kord, kui mõõda satun sõitma!
Leitud kiirelt. Asukoha uurimine võttis aega ja tekitas erinevaid mõtteid, kuhu aare peidetud võiks olla. Lõpuks avastav terav silm aarde. Maskeering võiks parem olla. Aitäh peitjale. EVEJ.
Sai üpriski kiirelt leitud.
Võetud: tikutops, Jäetud: helkurkleeps
Aardepaik sai kiirelt tuvastatud, tuli oodata mõne mugu eemaldumist ning ka siis veel käisid poisid nagu kassid ümber palava pudru. Lõpuks pidin ikka ise neile appi minema ja õige koha pealt aarde välja võtma. Aga eks nad õpivad :) Tänud peiturile, EVEJ.
Läksin otsima eksprompt - auto hoolduses oleku ajal oli vaja aega parajaks teha. Tasuta ühistransport tõi peaaegu treppi.
Esmalt vaatasin kaunitari üle - mitte, et teda varem näinud poleks - kuid seekord jäi silma ilmsed proportsioonivead. Aga noh, see vist ongi Tauno Kangro stiil. Seejärel uurisin pika pilguga soliidses eas härrasmehi, kes tiigist kala püüdsid. Tjahh. Aga noh, parema puudumisel vast käib kah.
Ja siis suundusin juba aaret otsima. Kuna telefoni GPS eriti täpne pole, siis keerutasin üsna pikalt ning lähenesin lõpuks aardele "tagantpoolt". Peidukas loogiline ja leid kiire. Lahkusin juba mööda geomaanteed.
Nüüd logisid lugedes ei saa virinast aru - täitsa tavaline aare, ei midagi erilist, kuid kindlasti mitte sellist materdamist ära teeninud nagu osad "isakesed" siin heaks on arvanud kirja panna. Minu poolt igatahes aitäh peitjale, tavalisi aardeid pole kunagi liiga palju!
Aare oli lihtsas kohas, kuid siiski suutsime seda kaua otsida. :D
Väga naljakas leid oli, olime kindlad kus võiks asuda aga ikkagi tampisime ringi ja nägime välja nagu kolm lolli. Siis ühed vene tädikesed tulid kah juttu puhuma ja kui silmapiir oli puhas, napsasime ära. Väga vahva peidukoht! EVEJ
Oktoobris esimese lumega sai ka vaadatud, kuid siis oli vist lumi õige augu kinni tuisanud. Nüüd tuli leid kiirelt. Tänud!
Peale lühikest jalutuskäiku sai vaatamata kõrvenõgestele aare ilusti logitud :)
Eesmärk oli ette võtta neli aaret, kuid tegelikkuses jõudsime vaid ühe aardeni. Aare oli korras.
Puhas klassika. Meid üllatab, et aare sellises kohas ja sellisel kujul on nii pikalt vastu pidanud. Kuskil sügavas metsas ei ole põhjust karta, kuid keset linna on oht võõraste näppude vahele jääda päris suur.
Mitte et see leid kuidagi keeruline ja raske oleks olnud, aga no võiks ikka silmad ka lahti hoida, mitte pimesi gepsu järgi tormata. Tegime metsa all kerge haagi aardeni jõudmiseks. Aga noh, miks minna otse kui saab ringiga. Koht ise väga tuttav, sai seal kõrval majas päris tükk aega elatud - see tiigiäärne seal on lahe, pidevalt toimus midagi huvitavat kui aknast välja vaatasid :-D Väike illustratiivne näide ka, kuidas mingi tibi oli sinna kuju peale roninud ja enam ära ei tahtnud tulla - päästja käis järgi :-)
Esimene aprillikuu aare ja ühtlasi ka kodule lähim aare võetud! Auto sobivale kaugusele parkida ja aardeni jalutada oli kerge. :) Pool lapsepõlve sealmail veedetud, tore, et sinnagi aare jõudnud on!
Lihtne leid. Üle lume läks veidi liiga palju jalajägi juba - kõrvaltvaatajale tundub ka kahtlane ilmselt. Oleks pidanud lumelabida kaasa võtma ja veidi sonkima seal :) EVEJ
Oli kõik veel jääs ja lume all, sai samas käidud näitsikul põlve katsumas :)
Mugusid oli liikvel väga vähe ja sai rahulikult kaunitariga tutvust teha ning ka aare üsna ruttu üles leitud.
Minu esimene geopeitus mängitud ning mõningase otsingu järel leidsin aarde üles. Keegi kaasmängijatest oli juba täna sinna jõudnud enne mind.
Muudetud 31.07.2019 kell 11:53
Käidud, kuid isegi vaatamata kellaajale ja talvistele tingimustele pidin oma otsingud katkestama, kuna kaks venekeelt kõnelevat härrat otsustasid vabas looduses oma kesamärjukest mekkida.
Käisin seal sügisel umbes kolm korda otsimas, noh eks seal oli rohkem rahvast ja liikumist ka. Nüüd mõtlesin et ju siis on pea kõrgust ilma kehata mõeldul ja leidsingi aarde üles. Võib ju tunduda tore tünga teha, aga minu meelest on tobe kui igaüks käib seda kohta valest kohast mitu korda sorkimas ja hea et nüüd on vihje õigemaks parandatud.
Tegelikult tore aare, aitäh
Trampisime kohale, ilm oli mõnusalt külm, rahvast polnud ringi saalimas ja panime logi kirja.
Vinge tuuk hoidis pargi tühja ja ega tops ka ennast kaua peitnud.
Esiteks avastasin, et olen kirja jätnud panemata 2 mitteleidu selle aarde juures. Ükskord oli mugulaadung kohal teine kord olin ise vist pime ja aega vähe.
Seekord läks libedalt. Titevankrimugu tegi oma tööd regulaarsete intervallidega aga see mind ei seganud. Logimise töö tegin ära ja siis avastasin, et ühe akna peal räägib daam telefoniga ning vahib otse minu suunas õue.
Siis ma loendasin enam-vähem täpselt, et ühel majal on 214 akent (keldriaknad jäid välja) ja teisel 182, kust kõigist võiks raagus puude kaudu vaadata, mida ma teen.
Õnneks läks kingapael lahti, läksin kõnniteest pisut eemale ja seda sidudes sain aarde ka tagasi pandud.
Seekord hakkas maskeering kohe silma. Tagasipeitmiseks pidin sobivat hetke natuke ootama aga arvan, et õnnestus märkamatult toimetada. Aare korras.
Oli juba hilisem talvine õhtutund ning jalutajaid ei olnud. Suhteliselt kiire leid oli. Nii kui lumi sulab, tuleb aare välja.
Varasemalt erinevate aarete otsimise käigus olen juba veendunud, et mul on erinevad kehaosad ebastandardsetel kõrgustel. Nii ka siin. Vihjatud kõrguselt ei leidnud midagi ja lõpuks tüdinesin möödujate eest varjumast ning lahkusin.
Kiirelt see küll ei tulnud, ajan pimeduse süüks. Käisin nagu kass ümber palava pudru. Kunagi olin kindlaks teinud koha, toona said takistuseks mugud. Täna tegutsesid eemal elektrikud, kes pigaldasid tänavavalgustusele uusi pirne. Tänud peitmast.
Käisime sissuga pargis jalutamas. Ilmselgelt me ei olnud ainukesed koerajalutajad. Kiirelt logitud.
kadri ja peebu logi nägemine esilehel meenutas, et üks aare jäi jah kunagi halvemaid ilmu ootama. täna oli täpselt nii halb, et õhtul pärast tööd mitte miski aarde leidmist ei takistanud. huvitav, kas topsik asus algusest peale selles kohas? siis pole ime, et ma esimene kord seda pea kõrguselt otsides ei leidnud.
Tuuline teisipäev oli viinud oma teed kõik rohkem ja vähem kaunitarid ning rohkem ja vähem koletised, seega polnud ühtki püsiasustusega mugu ei suitsu sikutamas ega jooki kummutamas. Vaene tundmatu (minu jaoks) kaunitar Mustamäel aga üritas teha veenvat nägu ja sisuliselt lombis lesides "päikese käes mõnuleda". Parasjagu judinaid tekitav oli see küll, sest hoolimata päikesest oli tuul juba piisavalt kõle. Vaadates kaunitari gabariite, võis oletada tema otsest sugulust Kalevipoja ja Piretiga või Suure Tõlluga. Oli teine ju suuremat masti kaunitar... Piret ja Tõll on vähemalt üheskoos pandud Saarele kalasaaki tassima, Kaunitar aga on määratud üksindusse. Vähemalt geopeiturid käivad mõnda aega talle ehk pisut seltsi pakkumas. Aga tegelikult oleks siin teema kas looduskaitse, lastekaitse, loomakaitse või soovoliniku jaoks, kas tegemist pole ikka ahistamisega või sookvootide rikkumisega.
Aarde leidsime kiiresti, kuid ootamatust kohast jäi ta juhuslikult pihku. Kui ta seal pikalt veel püsib, siis on see sama üllatav nagu paljude teistegi linna-aarete veider püsimine. Ehk püsib. Aga Lehoga olen üldiselt nõus. :)
Aare korras. Aitäh! Jälle kord, sinna polnud mina veel sattunud...
See kaunitari pesa on ju õige hõre. Kadri tiris ta välja. Ilus tiik, partidega. Tänud.
Tuuline õhtu, Reio olevat ennegi siin inimesi näinud midagi otsimas, aare end kiirelt ei avaldanud, sest läksime vihjega natukene alt.
Reio mäletas, et on ennegi õhtuti siinkandis puudevahel taskulampe helkimas näinud. Inimesi aga täna ei liikunud, sai rahulikult tegutseda.
See tuli lihtsalt. Eemalt tundus, et seal ta võiks olla ja oligi.
Vihma käes ja pimedas oli leitav. Kuid isegi sellistes sügisestes tingimustes oli lähedale koondunud kümmekond tõenäoliselt kohalikku elanikku omavahel seltskonda nautima. Neid ei kõigutaks sealt vist ka orkaan.
Pea kõrguselt ei ole seal küll midagi otsida. Omanik võiks vihje õigeks parandada.
Mööda teeradasid liikudes jõudsime peaaegu aardeni, natukene nuputamist ning leidsimegi! Tänud peitjatele!
Aardega kaua aega ei läinud, tuli oodata vaid sobivat hetke, et välja võtta ja tagasi panna. Aarde paiknemine vihjest lähtuvalt - oleneb, kes aaret otsib või mis positsioonis
Aare ei olnud küll vihjele vastavas kohas, aga leitav siiski.
Keset päeva oli park peaaegu inimtühi. Eeldatav peidik paistis juba kaugelt. EVEJ.
Õhtuks oli vihm üle jäänud ja seega tuli kiire otsing ja tulemus oli kiirelt käes. EVEJ
Ilm oli üsna jahe ning pargis puude vahel rahvast ringi ei töllerdanud. Kõik mugud olid koondunud mänguväljaku juurde. Seega saime rahus toimetada. Tänud, EVEJ.
Kiire leid, maskeering olematu. Sokutasin midagi peale, aga pole kindel kaua see kaua püsib. EVEJ
Õnneks sügisõhtul oli rahulik. Tänu georajale sai leitud kiiresti.
Kolm inimest istusid pingil ja rüüpasid head-paremat, vaadates suht häguste silmadega ainult enda ette. See, et mina nende taga põõsastes madistasin ei häirinud neid põrmugi. Vaevalt nad midagi kuulsidki. Keegi teine mu tegevuse vastu huvi ei tundnud, seega sain täitsa rahus logida.
Ega ta just kvaliteetaare pole jah, kuid ennegi on aardeid sellistesse kohtadesse ja sellises stiilis peidetud ning ilmselt tehakse seda ka edaspidi. Igatahes (olles ju vahepeal otsinud mikrosid lihtsalt tee äärest) oli ta üsnagi koordinaatidel ning mitte lageda taeva all rohu sees. Ainult konteineri suurus on minu arvates mikro, mitte väike.
Aarde juurde viib lausa mitu vägevat georada. Peidukoht on ilmselge - ainult leia see õige koht. Ei tea, mida need noored hängijad meist küll arvata võisid. Tulevad mingid täiskasvanud, uurivad puud, kallistavad seda ühelt ja teiselt poolt - siis vahivad natuke aega teineteist ja lahkuvad :D Linnaaarete ilud ja võlud. Tänan.
Lähenesime mööda vaevumärgatavat rajakest. Peale logimist tagasi suurele teele tulime mööda laia geoteed, nagu see sageli juhtub.
Kuna Kajal sai sellest aarde ümber tiirlemist juba esimesel korral isu täis, olen üritanud paar päeva üksinda, sellele topsile pihta saada. Vähe on neid momente, kui kohalik kultuuri eliit, fanaarik suu peal, aardepaiga läheduses oma jalgu ei puhkaks. Aga vahepeal on keskkond ikka pea täielikkuseni muutunud. Isegi peidupaik on minu arvates õhemaks kulunud. Ma arvan, et Regio atlase uue versiooni peal, on see rada juba ametlikult peale joonistatud (Pardikakaoja tee, ntx). Arusaamatu on muidugi see, et miks eelmine kord ei leidnud? - Aga arvata võib, et asi tuleb paremini nähtavale, kui vahelduseks käed gepsu küljest lahti lasta. Igatahes, Leho logile üks LIKE ja oleme sõbrad edasi.
Kvaliteet aare MY A**
Ja sellise asja pärast oli vaja enda kehtestatud reegleid rikkuda. Aru ma ei saa ja vist ei tahagi saada.
Sai väike rattasõit ette võetud ja parditiigid üle vaadatud ja vahepeal Ivika käis ja logis aarde ka ära.
Õnnestus enne arhiivi panekut ära logida. Kas georajad on varsti plaanis ka asfalteerida?
Kirjeldus ja logid meenutasid ühte teist "koolivaheaja aardesarja". Kohapeal peale väikest luuret mugude suhtes oli kiire leid. Ei tahaks öelda aga hea meel, et enne kaduma minekut leitud ;)
Leitud Miaga jalutuskäigu ajal. Vahelduseks hea lihtne aare, isegi pudelit tühjendavad mugude seltskond ei seganud logimist.
Georadasi oli lausa kaks. Õnnestus teha seda, mis kahel õhtupoolikul ebaõnnestunud oli - leida hetk, kus lähedalolevad pingid on muguvabad.
Georada on seal võimas. Leida aitas alanud vihmasabin, mis püsielanikud toolilt minema ajas kaugema tihedama puu alla. Seni on aare kestnud kuid kontseptsioon tuleks ikkagi üle vaadata. Juba see georada (porikraav) seal on tõsine ohuallikas aardele. Aare oli kuivapoolne nutsakas.
Selle jätsime päeva viimastele minutitele. Nüüd, paar päeva hiljem logides ja Linnapreili logi lugedes ütleks, et mind valdas täpselt sama emotsioon. Aardele pikka iga! Pargis on kõik rajad ilusti kõvakatte saanud, välja arvatud üks, see kõige laiem :) Georada on ikka võimas.
Kaunitar küll aga elevantside rajad tõotasid mingit tundmatud maad kuhu palju rahvast on ümber asunud.Kohapeal tundus, et vaid geohordid on seal asju ajanud ja ehk ka kohalikud tualetis käinud...eks sai ka logitud, tänud!Aarde suurus küll väikse mõõtu välja ei venitanud,pigem mikro...
Aarde lähedale jõudes hiilisid seal ringi kaks naisterahvast. Kuna nad tiirutasid nii nulli ümber, siis arvasin algul, et tegu on teiste geopeituritega ning läksin veidi eemale, et anda neile võimalus aare üles otsida. Nemad sellega rahul ei olnud ja susistasid, et krt, isegi pissida ei lasta. Igaljuhul varsti nad loobusid ja ma sain rahus otsima minna. EVEJ.
Georadasid oli suisa valik ju. Aardega probleeme polnud, kripeldama jäi hoopis üks imelik partlane, kes tiigil ujus.
Täna oli meeldivalt vihmane ilm ja ükski mugu ei seganud. Läheduses rõdu all olid mõned kodutud positsioonid sisse võtnud, aga nende vaatevälja me ka ei jäänud. EVEJ
sõitsin pärast tööd aarde juurest mööda. ühelt poolt piirasid aaret noored joodikmugud ja teiselt poolt pingil aega veetvad pensionärmugud. natuke eemal oli laulupidu (lauluga pidu). ootan halvemaid aegu
Tädi istus vees ja leotas varbaid, pardid ujusid ümber tema. Emad lastega vaatasid parte või siis pardid vaatasid lapsi emmedega ;). Minu gps anomaalia( ei näita enam kaarte) ei seganud aardeleidu. Tegelikult ei olnud gps vajagi, sihuke uhke maantee viib aardeni. Tänud!
Aare nagu aare ikka suure linna keskkonnas. Loodetavasti püsib ja kui ei püsi , küllap tulevad uued ja paremad. Andreas magas ja ei lasknud ennast möödakõndijatel häirida.
Kohapeal rohkelt mugusid. Aardeni viib korralik georada. Tänud peitjale.
Enamus aega läks parkimiskoha leidmisele, aarde leidsin kenasti + sain noore geopeituri õppetunni, kui öelda vanale geopeiturile, et lähed kohe uut aaret vaatama, siis leiad tema nime logiraamatust
kaheksa-paiku rääkisime telefonis annaga, ta mainis et veitsa veel teeb mingeid asju ja siis läheb proovib kaa omal käel geopeitust ja otsib mustamäelt ühe aarde "mida isegi sinul veel ei ole". pool üheksa oli nimi kirjas, üheksa ajal sain vihase sõnumi.
Ma tervitan vastu seda sinises kilekas ja põlvpükstes noormeest, kes seal ringi luusis, imetlen tema treenitust, mis lubab nii kaua kätt kõrva ääres hoida ja telefonist lõputut monoloogi kuulata, ilma sõnagi vahele poetamata (ülemus? naine?) ja soovin talle teravat silma logiraamatus ringivaatamisel (pilditibi: A on ikka nimi ka. Et see on järgmisel real, siis Paavo on selle peaaegu üle kirjutanud. 27 jah) :)
Kiire leid, kuigi otse elumaja akende alt...
Ausalt öeldes üsna omapärane kaunitar. Tundub, et slaavi verd ja ühe jalaga. Ju vist mõnest lähedasest suurhaiglast välja visatud võlgade maksmatuse tõttu. Aaret valvas kauguses taksikoer. Ja posti najal ameles paarike. Ja takso juures kolm seltsimeest. Ja kindlasti sada salajast silmapaari veel.
Pärast töist koosolekut ja Töötukassa külastamist, mõtlesin selle aarde lõpuks ära leida. Kella 16 ajal oli nullis ainult üks hallis ülikonnas sinise Mazdaga sõitev meesterahvas, kes midagi pihus näppides puule ringi peale tegi, korra kükitas ja siis pihus olevat edasi sõrmitsedes lahkus. Seejärel sai aarde kiiresti ära logida. Ei näinud tänast logi seal ees.
Peidik on sobiv, kui kõik peitjad aarde täpselt samamoodi tagasi panevad, et see püsib. Olge siis paid ja tehke nii. Aitäh peitja Karlile, et palus aarde ka GP lehel avaldada. Ja temagi on tänulik, sest siis on aardel rohkem otsijaid ja põhjus siia lehelegi piiluda. Tere tulemast!
Park ise on päris kaunis nagu kaunitar tiigi keskelgi. Olen seda viimati külastanud Mustamäel asuvat mõistatusaaret väga valest kohast otsides ;-) Parte lugesin kokku ikka mitu-mitukümmend. Aarde nulli lähedal on lahedad rõngad maa peal nagu oleks ufodele maandumisplats tehtud.
Aare korras, EVEJ. Ehk ainult eest-venekeelse juhendi võiks sinna lisada (hetkel vaid ingliskeelne). Tervitused peitjatele ja hallis ülikonnas härrale, kes eemalt vaadates peidikuga väga hästi sulandus :-)
panen siis esimese mitteleiu kah kirja. uurisin nii enda mõõdus kui paarkümmend sentimeetrit üles- ja allapoole, aga näppu ei jäänud midagi peale roostes naela.
Koolivaheaeg pole veel läbi. Mõni kool ühineb teisega, aga kumb kummaga - eks see selgu hiljem. Nagu ka see, kas kogu see värk ajab jooma rõõmust või kurvastusest. Igatahes kõigi nende asjaolude tõttu osutus, et on vaja Mustamäel 10 minutit surnuks lüüa. Et tegeleks vahelduseks kaunitaridega või nii. Kusjuures üllataval lihtsalt õnnestus, segajaid peaaegu polnudki ja kaunitar ei pipardanud üldse mitte. Aga ega sellises eas kaunitaridel palju valikut vist enam pole ... Pole sel aardel häda miskit, kena kuiv ja puhas karp ja oma eesmärgi täitis kah. Aitäh!
Lisan Jandrale lisaks ühe mitteleiu, sest mugude tõttu ei haaknud aaret ohtu seadma. Inglise keeles, kuna sai algselt postitatud enne aarde GP lehel avaldamist GC lehele.
The pond and park are nice. It's good to have a cache here! But tonight at 20 PM we couldn't even seek for it as very close there were five men with a dog drinking and having a picnic. Didn't want to jeopardise the cache. The geotrail went probably straight to the hiding place, so I guess I know where it is. Better luck to us next time!
I hope cache owners don't mind their first cache being published on Estonian geocaching site www.geopeitus.ee as well. This way more Estonian geocachers will seek for it and share their stories. Thanks for the cache already in advance! :-)
Lugesime hoiatusi mugude eest ja arvasime et ei pruugi õnnestuda, kuid õnneks polnudki kedagi. Kõik tundus loogiline ja sai kiiresti tehtud. Tänud!
Vihm on hea geopeituse ilm, ühtegi mugu polnud läheduses. Muidu on seal väga rahvarohke.
Aare tuli loogilisest kohast välja aga kuidagi kaua läks leidmisega. Logimise ajal tabas mind Joonas teolt.
Ilus hommikune jalutuskäik pargis, kuhu ma kunagi pole sattunud. Paar minutit ikka otsisime ka. :)
Ei midagi keerulist. Läheduses viibinud kaader oli oma pisikeste mahutite sisuga väga hõivatud ja seda juba hommikul.
Katsusime peidukat ikka kaks korda, nii igaks juhuks. Aitähh!
FTF! Peale minu nutust mitteleiu kommentaari otsustas aardepeitja kohale tulla kaema - Kas tõesti kadunud? Tema kinnitusel sain selgeks et olin otsinud õigest kohast. Lubas mul veel natuke kobada ning näe - Jäigi näppu .. Igatahes oli meeldiv kohtumine uue geopeituriga. AITÄH!