Taevamanna

 1 

Eelmine kord oli plaanis siia tulla koos Romaniga, kuid ma astusin kuukala lompi ja jalad olid märjad. Kuna polügoon suletakse varsti jälle, siis vaatasin, et viimane hetk tulla. Lahe teostus.

Tänud aarde eest!

 1 

Kuna eelmine aare neelas ära neli karu viiest, kes hommikul aardejahile saabusid, pidin jätkama aardejahti üksi. Milline uhke tee on aardeni ehitatud. Kiire leid ja logimine, õnneks ei pidanud puu otsa ronima. Aitäh aarde peitjatele!

Rabasaar

 1 

Leitud.

Koht kui selline on mega! Tee aardeni täpselt vastupidi. Põhimõtteliselt võiksin siia copyda Aukjärve logi - praegusel aastaajal ikka meeletu nõgeseookean sääskede garneeringuga. Hea, et tehtud sai, rohkem aardekoordinaatidele tagasi ei kutsu.

 1 

Tänud peitjale!
Väga äge teostus, esimese hooga tahtsin maastiku raskemaks teha, kui peab.

 1 

https://www.err.ee/1609003238/galerii-kaitseinvesteeringute-keskus-avas-rabasaares-linnavoitluslinnaku

Täna lehvib punane lipp.

Leitud, logitud, tänan!

Tapa vallas Lehtse külas asuv Rabasaare linnavõitluslinnak suletakse ehitustöödeks alates 9. maist 2022 kuni 2023. aasta märtsini. Sel ajal on ehitusobjektil viibimine ilma loata keelatud.

https://www.kaitseinvesteeringud.ee/rabasaare-linnavoitluslinnak-suletakse-ehitustoodeks/?fbclid=IwAR3TphP9ASMR4E1POBby7h_0oTf6tR4Qn1nfB7jGb3x4fg65Tz4hpSWEXWg

 1 

Sattusin siia täiesti ilma geopeituse abita, viimasel hetkel oli meeles kõige tähtsamat kaarti vaadata, seega tuleb leida. Nullis oli veidi ukerdamist aga taevane manna sai lõpuks maiseks. Konteinerist eemaldatud ruumiraiskajast brožüür, muidu heas korras ja jäi ootama tulevasi logijaid. Kevadisel aal, kui punalipp ei lehvi, oleks tore taas vaatama tulla. Kurjad kirjad keelasid küll hoonetesse piiluda, aga mingil hetkel sai arhitektuuri huvi siiski võitu.

 1 

Klassikaline lause: ilma geopeituseta siia ei satuks. Tänud aarde eest!

Leitud koos Nilsiga. Sai käia mitmel korral Rabasaarel. Teinekord niisama kolamas ja uudistamas. Tänan peitmast!

 1 

Vinge teostus ja veel vingem küla

 1 

Täiega äge koht siin, uudistasime päris pikalt ümbruses ringi, piilusime majadesse ka. Üle ukse ei astunud.. Tee aardeni oli mõnus jalutuskäik. Tänud

 1 

Ma polnud mitte midagi sellisest kohast kuulnud ja isegi mitte seda aaret kunagi veebis uurinud. Kui Salme hakkas autos sellest rääkima, siis tekkis mulgi huvi ja olin kohe nõus põike Rabasaarele tegema. Auto jätsime keelumärgi taha ja igaks juhuks panime jalga ka kummikud. Uurisime säilinud hooneid ja lugesime infotahvleid. Kui aeg oli teelt võssa pöörata, siis kahjuks positiivsed emotsioonid mõneks ajaks lõppesid. Oli see vast murdmine läbi rinnuni nõgeste ja muu roheluse. Jalad takerdusid pidevalt mingite salakavalate väätide taha ja õhust ründasid sääsed-parmud. Sai ikka peitjat omajagu kirutud, et sellise koha aardele valis ;) Nulli ümbruses tiirutasime tükk aega, sest algul pakkus meile huvi üks teine objekt. Veendudes, et aaret see ei peida, asusime edasi otsima. Lõpuks Salmele midagi silma hakkas ja oligi aare leitud. Väga kavala lahenduse ja ägeda teostusega aare, kahju ainult et selleni jõudmine nii raske oli.

 2 

Olen juba paar aastakest sellest kohast teadlik olnud ning soovinud seda külastada. Tänase päikselise päevaga ei olnud siin küll peale meie kedagi, kuid eriti kõhe ka polnud. Vaatasime ringi ja lugesime tahvleid. Lastesõim oli tol ajal pentsik - väikelapsed olid aedikus ja valges kitlis naine aediku ees. Klubihoone oli üle tee - vanemad olid võibolla seal :-)

Lootsime, et kuiv ilm võimaldab kuidagi kergemini taevamanna juurde pääseda, kuid oleks pidanud ikkagi seda mitte eeldama. Mingi ime läbi jõudsime kohale, kuid aare ei andnud end näole. Vaikselt hakkas juba paanika peale tulema, kuid siis silmas Herki midagi, mis viis meid soovitud logiraamatuni. Tagasi lippasime eriti kiiresti, nõgesed tegid usinasti oma tööd meie paljaste kintsude kallal. Jõudsime teele ja kohtusime piraka päevitava ussivolaskiga. Noo jahh - kummik saab olema nüüdsest minu südamesõber nr. 1, kui sarnasesse kohta minema hakkan.

Aitäh peitjale! Tore manna!

Päevitaja

 1 

Kuna mina roolisin siis jäi see kummiku osa mulle märkamata. Lendasin peale sandaalides, õhtul kodus tunnen ka veel jalgadel nõgeste kõrvetust. Jälle üks koht mida pole varem kunagi külastanud. Tutvusin küla ajalooga ja põhjustega miks nii läks. Huvitav, et filmimehed pole kohta kasutanud, aga seda vist sõjameeste pärast. Ussi nägime alles tagasiteel - õnneks, muidu oleks veits kõhe olnud paljaste varvastega seal pikas rohus mütata.

Peiduka lahendus oli äge. Aitäh!

 7 

Rabasaare külastus on olnud mitu korda teemaks, aga kohale jõudmine võttis hulga aega. Kuuldused, et kohalik vald hakkab siin miskit arendama, ajendas kiiremini uurimisretke ette võtma.

Ilusa ilmaga võtsime siin aega ja uudistasime küla põhjalikult. Ajalooretke vahel põikasime ka aardeni, tundus lähedal, kuid võttis pisut aega kohale jõudmine, lopsakas taimestik sundis lähenemisteed mitmel korral muutma. Aarde leidsime ruttu, aga logiraamatuni jõudmine oli pisut vaevaline, kahekesi saime siiski hakkama. Leiu üle rõõmsana jätkasime paigaga tutvumist. Kui tükk aega olime külas omapead, siis nüüd, kus me üritasime omale vaikset piknikuplatsi leida, tekkis järsku mitu seltskonda, isegi drooniga käis keegi taevast korra jälitamas. Taas omapead jäänud, saime oma tavapärasest teistmoodi pikniku ka ära korraldada. Luksusena oli meil seekord lausa laud olemas.

Õhtul selgus, et ilmselt tuleb meil sel suvel siia veel üks ekskursioon teha, sest meie retkest kuulis vanaema, kes rääkis loo oma lapsepõlve külaskäikudest siia tädi juurde, kes oma mehega siin elas-töötas. Täitsa põnev, tuleme hea meelega koos temaga uuesti ja kuulame meenutusi.

Aitäh peitjale.

leitud mõõteriist leidis korduvalt rakendust

mittetavapärane piknikuroog;)

 1 

Tänase päeva kõige ägedam aare. Sügav kummardus meie poolt. Tagasiteel sattusime keset õppust. Pärast saime teda, et sinna on plaanis rajada kaitseväe linnavõitluslinnak, sellega seletatav ka ootamatu kohtumine sõdurpoistega.

 1 

Imeline ilm, kuiv mets, linnulaul ja milline endine ühiskond. Usse ei näinud.

 1 

Olime juba allaandmas ning tagasi minemas, kui järsku märkasime õiget kohta. Tõeliselt ägeda teostusega peidukas :)

 1 

Leitud. Väga põnev koht.

 1 

Kõige keerulisem oli leida selline tee aardeni, et jalad märjaks ei saaks ja rahvas ei tunneks huvi minu vastu. Oi kui palju oli täna seal rahvast! Aare leitud ja logitud, tänud peitjale!

 1 

Selle aarde otsing tõi meid tõesti väga huvitavasse kohta. Jätsime auto parklasse ja jalutasime läbi väljasurnud küla aarde poole. Majadel ilusasti infotahvlid juures. Kujutasin ette, kuidas siinne kogukond omal ajal elas ja töötas. Mingit RMK autot huvitas ka meie tegevus. Kuid kui küla lõpus tagasi pöörasin siis nad enam meie vastu huvi ei tundnud ja pöörasid ka tagasi. Meie aga pöörasime siis hoopis aarde poole. Kummarid olid jalas, kuid oleks saanud ka kingadega kenasti aardeni kulgeda. Aare ise liikus raskelt ja teda andis ikka sikutada. Lõpuks siiski logi kirjas. Tänud peitjale kohta tutvustamast. Mulle meeldis.

 1 

Meelis käis hiliskevadel kolleegidega rabasaart vaatamas, kui küla oli just viimase elaniku kaotanud. Plaanisime seda ka perega vaatama minna, aga no suvi oli jälle kord liiga lühike.

Täna siis oli selleks õige päev. Päris huvitav oli - mõelda, et terve hulk inimesi tuli siia ja lõi endale uue reaalsuse, kui nende eelmine reaalsus enam ei sobinud. Ja elu jätkus siin üle 100 aasta.

Teekond aardeni oli meie jaoks ... päris huvitav. Esiteks - rabasaar oli laupäeva õhtul päris rahvarohke. Parkla oli autodest punnis. Tundub, et ajakirjanduses avaldatud plaanid paiga linnalahingute polügoniks muutmise kohta on huvi kasvatanud.

Aardele sattusime kuidagi valelt poolt liginema ja leidsime end kraavi äärest väga pehmest kohast. Läksime veidi teisele poole - sama tulemus. Jätsime siis noorgeopeiturid nende nurina saatel maha. Üle kraavi ronides suutsin komistada ja ... olin äkitselt poole sääreni sees, vett viskas veidi üle kummiku servagi. Seega taevamannaga sain väga lähedase kokkupuute. Edasi mööda "rada" kulgedes muutus jalgealune tasapisi kraaviks. Aga suutsime lõpuks siiski käidava raja leida aardeni. Tagasitee oli palju lihtsam, läksime teiselt poolt. Ühest kohast ronisime üle üsna kuiva kraavi (tundub, et kellegi kunagisele kartulipõllule), aga enamus oli mööda rajamoodi asjandust jalutamine.

Aarde teostus oli muidugi vägev. Suur tänu siia kutsumast!

 4 

Infoks "Rabasaare küla ärkab taaskord ellu"

https://www.tapa.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/rabasaare-kula-arkab-taaskord-ellu

 1 

Selle aarde külastamine oli elamus. Põnev ja mõtlemapanev paik oma ajaloo ja praeguse seisukorraga. Lisaks ehmatasime nulli läheduses kitsesokku ja tema samaväärselt meid :) Leitud. Aitäh peitjale.

 1 

Põnev, väga põnev teostus taaskord.

Leitud ????

 1 

Mnjaa,hetkel ikka väga sürr koht.

Aare täiesti leitav-logitav.Aitüma näitamast/juhatamast

Leitud!

 1 

Väga äge koht ja äge aarde teostus. Tänud siia toomast.

 2 

Millegipärast hakkas Rabasaare nimi aina sagedamini silma alla jääma - ehk sellepärast, et esimesed loetud muljed töötasid isutekitajana edaspidi panin rohkem tuttavat kohanime tähele. Ja kui lõpuks kohapeale kaema otsustasime minna, tegin kiire kontrolli et ega seal aaret ootamas pole. Oligi. Koht ise on metsikult äge, sõber lasi meid pisut külast eemal autost välja ja koos kõrvalepõigetega sai kokku ca 10 km ring. Soovitan kõigil kiiresti sammud Rabasaarde seada, sest hetkel on asula saatus seoses Kaitseväe polügooni laienemisega lahtine. Küla oli üllatavalt kena - hoolimata hallist ja tatisest ilmast. Mõned vanad puithooned old väga kenad, kuigi aknad olid lõhutud ja sees läbustatud, oli majade välisilme muljetavaldav. Kui olime külas ringi vaadanud, läksime aaret otsima. Nõustun eelmistes logides kirjapanduga, väga lahe ja nutikas aarde teostus. Niiske ja küla ilmaga oli ainult omajagu pusserdamist aarde avamisega, ei saanud algul aru kas korki peab tõmbama, keerama vms. Aga lahti ta saime ja varem loetud hümni teemaline kommentaar muutus ka mõtestatuks. Olin väga üllatunud, et seda aaret nii vähe leitud ja logitud on. Siin lehel logisid vaadates tundub, et aarde enda logiraamatus oli sissekandeid rohkemgi. Soovitan kõigil kindlasti see aare plaanidesse võtta, igati väärt kaugemalt kohale sõitmist. Aitäh peitjale.

Siin oli täna laiguliste meka. Parkisin oma autokese nelja militaarveoki kõrvale, tervitasin kamulaažiga sõdurpoisse ja lippasin võssa. Kõigepealt jäi silma soolapuu, siis euroalus ning pisut aega hiljem ka aare. Äge jupstükk. Tänan.

 4 

Juba päris ammu oli soov siia uudistama tulla, aga no ei trehvanud kuidagi kas logistiliselt või ajaga. Nüüd kui Tapa kanti asja, siis panin trehvama. Parklas küla keskväljakul seisis üks auto. Majade vahel ringi liikudes nägin ka seltskonda, kes trepil parasjagu grupipildi jaoks poseeris. Ise piirdusin vaid kiire pilguheiduga üle ühe sildistamata ning blokeerimata ukseava. Suure ruumi sisemus oli võrdlemisi väheste vahenditega odavama otsa klubihooneks kujundatud. Sobivat miljööd loovad seinamaalingud, vaip maas, minimalistlik baarilett, kõva pink lihtrahvale ning pehmem sohva VIP-loozhis.

Aarde juures sain ikka mõned minutid otsida ka, euroalus häiris miskipärast :P Soovitussilti väärib juba ainuüksi omapärane koht, konteineri loova lahenduse ning peiduviisi eest kiidan tubli teostust samuti, aitäh!

Spämmi efekt - liiga palju tühja infot muudab ka tõsiselt võetava osa väheusutavaks

Uus klubimaja

 2 

Lihtsalt infoks.

Väga leidlikult peitud aare. Leitud. Aitäh :)

See oli ikka üks hull koht. Muusika lihtsalt tühjas kohas. Aitäh juhatamast. mõnus jalutus käik. V TB J tulemasina!

 9 

Teel rabasaarele möödusime hiigelsuurest kanepipõllust.Nagu klassikalises õudusfilmis jõudsime kohta kus raadio kõvasti mängis aga kõik sissepääsud ruumi olid tabalukkudega varustatud.Kuulsin läheneva auto mürinat aga ühtegi autot ei tulnud.Kohati oli tunda suitsulõhna nagu keegi kütaks maja aga suitsu ei näinud.Iga ukse ette mis majadesse viisid olid laotud telliseid ja laudu.Parkisime oma rattad ühte garaazi mille ette olid pandud värskete mullaste otstega naeltega lauajupid nagu head ründerelvad ja läksime aaret otsima.Aare ise osutus ka klassikaliseks õudusfilmi atribuudiks.Korduvalt läks mõte sellele,et kohe ründab kuskilt kuri metsistunud pensionär kelle suust lendab välja hulgi põdrakärbseid ja kohe meie kallale.Kuid seekord lõppes meie jaoks kõik hästi ja andunud õudusfilmide fännidena saime reaalse 5D elamuse.Pärast rongis tagasi sõites sain veel pool teed põdrakärbseid korjata.Tänud võimsa elamuse eest!

Teel aardeni kanepipõld.

Teel rabasaarele

Puu maja ründamas. .

Kodu sisustus peale maapinna avanemist

Kellegi kodu sisustus....

Kellegi kodu peale läbu

Tagasi kodus

 2 

Hooldatud

Milline põnev kummituslinn! Ja aare ka muidugi väga asjalik :) Tänud!

Minus tekitas ehedat vasikavaimustust sellise kummitusküla nägemine. Kuna aga sihiks oli taevamanna, siis ei saanud uudistama jääda. Hüppasime võssa ära ja hakkasime kohati üle pea kõrguvast maltsast end läbi pressima. Kuna malts koosnes suures osas ka nõgestest, sai ikka mõnusalt eluvaimu sisse. Poolel teel läbi maltsa tuli mulle aga meelde, et mul on ju matšeete autos. Siis polnud aga mõtet enam tagasi minna. Järgmine kord ehk targem?

 5 

Antud märk piirab ju sissesõitu. Jala pole midagi keelatud.

Leitud. Tekkis küsimus seal oleva keelumärgiga, kas on üldse lubatud sinna minna?

Kus hundist räägid, seal hunt kohal. Saabus teade hooldusvajadusest aga olime juhuslikult eile just sealt mööda sõitnud ja ootasime veel õiges teeotsas tükk aega raudtee tõkkepuu taga. Isegi hoolduseks vajalik oli kaasas. No ega midagi, loodame, et suvi on pikk.

Päris huvitav külake. Aare ise ka vinge lahendus.

Tänud!

 6 

Täiesti üllatav ja esmakordne kogemus oli minu jaoks sattuda rabasaarele nii, et ise ei saa arugi, et see rabasaar on – tundus ju, et puha mets ja kuiv maa ja suured majad ümberringi… :D. Ja tegelikult ainult kohaga toredad üllatused minu jaoks siin veel ei lõppenud: kodus netis nähtud majade kohta rohkem infot juurde otsides koperdasin teiste hulgas ühele väga hästi ja ülevaatlikult koostatud artiklile, mis on ilmunud mõni aasta tagasi bioneeris ning mille koostaja on samuti üks meie kaasmängijatest, Katrin Jõgisaar (lapsuliblikas) :). Minu poolt igatahes nii Ahtole kui Katrinile aitähid väga põnevat kohta / ajalugu tutvustamast, alati on tore selliste peidus kohtade kohta rohkem teada saada ja neid vaatama tulla :). Ning Ahtole paneks veel südamele, et paluks nüüd aardeid ka ruttu juurde peita, mul sai sellega kogu vanem aaretelist ära nähtud ja ainult tutikas Metsapark veel ootabki oma külastamise aega...

http://www.bioneer.ee/eluviis/kogukond/aid-14687/Rabasaare%3A-küla-mis-sündis-ja-hääbus-koos-Lehtse-turbatööstusega

 1 

Aarde kirjeldus oli nii põnev, et ei saanud seda kohe kuidagi külastamata jätta. Mis siis, et tõotas veidi maastikul liikumist tulla, mida meil tollel päeval eriti palju soovi polnud teha. Parkisime geomobiili keelumärgi juurde, tõmbasime kummikud jalga ja asusime teele. Kohe geomobiilist väljudes kuulsime valjult mängivat raadiot, aga näha polnud hingelistki. Kõndisime siis selles kummituslinnas vaikselt nulli poole. Kadunud hiilgus, mis parata. Mingil hetkel tuligi teelt maastikule sukelduda. Vahemaa polnud küll märkimisväärne ja pealegi tahtis uute pükste vihmakindlus katsetamist. Ühel meist olid aga paraku teksad jalas ning nii saigi igasugusel kujul huilgamist ja vigisemist kuulda, sest rohi oli märg ja nõgestega polnud seal just koonerdatud. Mingil hetkel avastasime maastikul raja, mis soovitud suunas viis ja kasutasime seda sihtotstarbeliselt. Aarde kohta olin kahjuks juba logisid lugenud ja peitmisviisi ära arvanud. Kohapeal ei jäänudki siis muud üle, kui teiste nörritamiseks paari sekundiga tõdeda, et minul on leitud. Sain ka au aare peidikust meieni tuua. Logiraamatut avades selgus, et aardeni viinud rada on tõesti üsna värske ehk sama päevane. Otsustasime seda siis tagasiminekuks kasutada, aga mingi aja pärast pidime tõdeda, et miks ringi minna, kui saab ka otse ehk oma vanadele jälgedele tagasi. Tegu tehtud ja saime rahulikult tagasi jalutada. Noorgeopeituris tekitas erilist elevust avastus, et siin on videovalve. Kummitusraadio mängis garaažide juures endiselt. Lõppkokkuvõtteks oli tore retk ja mõnus aare. Aitäh peitjale!

 1 

Aarde poole sõites lugesin kõigile kirjelduse ette. Koht oli tõesti huvitav. Kirjelduses oli, et ka hetkel (2012 aastal) elab seal veel paar penionäri. Huvitav kas nüüd ka veel? Me kedagi liikumas ei näinud.

Jalutuskäik aarde juurde nii põnev ei olnud. Nõgesed oli suured ja kurjad. Tungisid isegi läbi pükste. Nullis neid õnneks väga ei olnud.

Nullist leidsin kahtlase asja, kuid ei olnud päris kindel, et kas see on ikka aardega seotud. Laur tuli vaatama ja tal oli asi kiirelt selge. Enam kaua ei läinudki, kui saime nimed kirja.

Tänud peitjale põnevat kohta tutvustamast!

 1 

Täitsa üllatav koht kuhu sattusime. Eeltöö oli kehva ja nii me lihtsalt sinna läksime. Kohale jõudes tekkis kohe huvi, et kus me nüüd siis oleme ja palusin aardekirjelduse ette lugeda :D Täitsa põnev. Eriti üllatas, et mis mõttes rabasaar, aga kui kaardi pealt oma asukohta vaatasin, siis oli asi selge. Aarde juures ikka tiirutasime natuke ringi, kuni Kristel leidis ühe jupi mis poleks pidanud päris nii olema. Seejärel tuli juba ka leid. Üritasin parandada nii palju kui võimalik, aga vaevalt sest kasu. Kohapealsest olust peitjat teavitatud. Leide asi ei sega muidugi. Võib juhtuda, et on lihtsalt natuke keerulisem. Aga koha ja aarde eest suured tänud, mulle väga meeldis.

Geotuuri esimene aare pidi olema Aukjärve, aga kogu kaitseväe ala oli kinni pandud. Algul tundus 160m aardeni kökimöki, aga lühikeste pükstega oli vähe jama. Poole pealt tuli põlveni kõrvenõgeste plats, midagi teha polnud ja tuli kannatada. Leid tuli kiirelt, lahe värk.

 1 

Küla on tõesti vägev, käisin kõigepealt aarde juures ära ja siis tegin külavahel põhjaliku jalutuskäigu. Tundub, et mingi valve seal täitsa toimib, sest kui ma olin tagasi küla piiril, siis kimas minust mööda, küla poole, üks piruka mõõtu auto. Umbes kahe minuti pärast kihutas ta sama targalt tuldud teed tagasi. Tänud juhatamast!

Väga vägev

 1 

Loodan, et aus ülestunnistus kergendab karistust. Meie olime need loodrid, kes eirasid liiklusmärke ja sõitsime külla sisse. Ühel hekel sõitis külas meile vastu üks kollane saiakuudi moodi auto. Peatusime mõlemad ja lasime aknad alla. Noormees kollases põrnikas hakkas pärima, kas te ei näinud märki. Tõmbasin silmad alandlikult maha ja ütlesin, et loodan, et ma oma sõiduga kellelegi kahju ei tee. Siis uuriti, mida me siin teeme. Algul ütlesin, et mängime ühte orienteerumis mängu, aga kui edasi küsitleti, siis tunnistasin ausalt, et see mäng on geopeitus. Huvitaval kombel lõppes meie jutt kohe kiiresti ja me sõitsime edasi. Kui olime auto ära parkinud, võtsime suuna aarde poole. Mul polnud vahet, kus ma liigun, kuna mul olid all tankiroomikud. Näitsikutel oli liikumine natuke raskendatud, tänu kergematele jalanõudele. Aitasin viisaka džentelmenina nad üle kraavide ja olimegi kohal. Kohapeal natuke keerutamist pabula miiniväljal. Paistab, et siin on kitsede magala. Ühel hetkel hüüdis Karin, et tema leidis midagi. Nüüd kui asja lähemalt uurisime, tuli tuttav asi ette (aare on peremehe nägu). Aarderaamatust, aga tuli vastu üllatus. Kaks noormeest olid sinna end hetk tagasi sisse loginud. Oodake mehed, ma teid peajagu lühemaks veel teen. Tagasi saime natuke paremat teed pidi. Nii meie seiklus lõppes. Suured tänud väga mõnus teostus ja huvitav kant.

 1 

Selle aare juures jäime vahele kahele sellile, kes hakkasid uurima, miks me küll seal oleme. Saanud vastuse, jäeti meid rahule ja saime edasi minna. Mul on kahtlane tunne, et Janar valis teadlikult sellise kahtlase marsruudi aardeni jõudmiseks, et meile kerge matkakogemus anda. Mis tal viga, tal ju matkasaapad jalas, meie tossudes seal mudas ja veerohkes kohas. Kuid tegelikult juhatas ta meid puhtalt ja kuivalt kohale. Aare oli peidetud alale, kus keegi oli väga pikalt peatunud, paras miiniväli oli ja kui ei tahtnud pärast haisvate jalanõudega kuhugi minna, tuli olla ettevaatlik. Otsisime hoolsalt kuni jäi silma. Mul tekkis kohe küsimus Janarile, kas too teine aare on samalt inimeselt. Minu sisetunne oli õige. Saime aarde kätte ja logitud. Tagasi juhatas Janar meid juba päris ilusat teed pidi. Kui muidugi jätta arvestamata see prügimägi. Tänan peitjat, oli lõbus.

 4 

Olen Tapa-Lehtse-Jäneda teed küll ja küll triikinud, aga siia polnud kunagi sattunud.Kuigi tean sõprade juttu järgi, et siia tasub tulla.Kui viimane kord Läste aarde juures käisin, siis oli aardekaart telefonis liiga suureks zuumitud ning Taevamanna jäi kuhugi serva taha peitu. Nüüd tänu Annele käisime ja tegime selle lõpuks ära. Sõit võttis omajagu aega ja enne lõppu oli isegi jupp asfalti rabasse maha pandud. Kui ümbritsevat tähelepanelikult silmitseda, siis ei taha hästi uskuda, et kunagi siin elu kees. Mingeid paralleele võik siin vedada Tsernobõli ja miks mitte ka Eesti hääbunud küladega. Tollel õhtul oli ilm üsna soodne ja aardeni sai täitsa kuiva jalaga.Vahepeal tulid võsas vastu veel kraanikauss ja külmkapp, aga neid pärast kaasa tarima ei hakanud. Lõpuks kui aardeni jõudsime ja pilgud üles suunasime jäi hing kinni-jälle üks võimatu missioon. Aga õnneks osutus lahendus lihtsamaks ja konte murdama ei pidanud. Aga see aarde teostus vääriks küll eraldi teemat.Sellise idee peale annab ikka tulla.Terve see aarde kättesaamise ja logimise protsess oli nii koomiline, et me Annega ei saanud kuidagi naeru pidama. Täna mõtlen, et aaret tagasi oma pessa pannes oleks vist sobilik olnud valvel seista ja hümni laulda. Jällegi tänud peitjale eeskujuliku üllatuse ja koha eest. Ainult üks asi jäi hinge kripeldama, et selle konteineri lahtisaamisega tuli kõvasti vaeva näha.Hea, et mul sepanäpud olid ja lõpuks kaane maha sain. Kas omaniku või järgmise sinna kanti mineja varustuses peaks olema selline asi nagu "silikooni pulk svammiga" Kui sellega korra tihendit määrida peaks olema Ok.

 1 

Ah, et siis turvas ja sammal on taevamanna? Lahe. Mina arvasin, et üks mängija Lõunaosariikidest.

Siin sadas taevast alla ikka tõesti taevamanna, me niimoodi hirnusime kui konteinerit nägime. Ei noh kui nüüd peitjat vaadata, mis muud olekski pidanud seal olema kui lahedus-ägedus kuubis.

Nüüd loen ka, et mingi raadio kuskil mängib. Meie kuulsime luiki. Kui need nüüd raadiost tulid, siis asus raadio taevas. Tänud, meile meeldis aare!

Kuna siit kandist pärit, siis pidin selle aarde üles otsima. Lühikeste pükstega ja botastega oli vihmamärjas metsas ja nõgestes natuke ebameeldivusi, aga lõpuks aardeni ja tagasi käidud. Aare oli korras. Tänan peitjat!

Üldiselt on külale peremees tekkinud. Lõhkumiste ja rüüstamiste vältimiseks on asjakohane liiklusmärk küla alguses.

Leitud! Tänud peitjale :)

 1 

Aare oli heas korras aga hooldasin, et mugavam oleks ja probleeme ei tekiks. (Varsti võin hakata probleemidest väitekirja kirjutama) Külas olukord endine. Kevadel kahjuks paistab prügi eriti hästi metsast välja. Vähemalt oli keegi keelumärgi ka metsa poole keeranud.

sild maailma lõppu

siin seisab aeg

Tõesti väga müstiline koht, kummituslinn ja mõelda 700 elanikku... kui paljudes külades praegu...? Aare mulle väga meeldis, tänud peitjale!

Väga müstiline mahajäetud küla. Siiski keegi seal käib- metsloomade jälgi oli palju. Aare oli vahva. Tänud kohta tutvustamast!

Üks põnevamaid kohti kuhu geopeitus on juhatanud. Suured tänud peitjale ägeda koha ja peidiku eest.

Täna, 5+ aastat hiljem, aare veel logimata. Mis siis ikka, likvideerin selle võla :)
Täname õue kutsumast!

Selle jätsime päeva lõpetama. Mis mahajäetud küla kui kohale viib selline tee. Kohapeal tabas meidki tunne et pole nagu just reaalsuses. Oli tõesti kõhe tunne ka. Aardeni proovisim ikka paremat teed leida aga ikka tuli jõuga end Eestimaa lopsakast kesksuvisest dzunglist läbi murda. Aare hiljuti hooldatud, seega kõik korras. Mina oleks natukene kauemgi siin ringi vaadanud, vingusurma/mürgituse kartuses aga lahkumisele vastu ei vajelnud ja nii lugesin autos internetist, et mis siis siin juhtunud on. Tänud juhatamast

Tänan vahetu info eest. Juhtus nii, et hooldus täitsa sobis meie plaanidesse. Sõitsime Lehtsest ratastega kohale ja kärbseid ei leidnud. Aare hooldatud ja OK. Vahetasin ka kilekoti ja eemaldasin ühe ora.

Rabassaarde jõudes jalutas üks vanem proua ilusa ilma puhul ringi. Me hakkasime sobivat lähenemisteed otsima, kuid tundus, et ühtegi väga head lahendust praegusel aastaajal ei ole kui lõuani rohus ja nõgestes. Kummikuga astusin julgelt kuni lõpuni. Tegin seal miljon ringi, logisid lugeda ei saanud EMT teatas, et mu andmemaht on selleks korraks otsas. Lõpuks kui aarde leidsin oli mul pea ümber tiirutamas mustmiljon sääske. Aaret tagasi pannes läks väheke nihu, aga mis sellest ikka rääkida kui logi kirjutamise ajaks on kõik juba jälle korras ja uusi otsijaid ootamas. Aitäh huvitavasse kohta juhatamise eest!

Palun järgmisel võtta kaasa tükk nööri, et taastada aarde algne olukord. Peitja olukorrast teavitatud. Tänan juba ette tublisid järgmiseid otsijaid! :)

Väga ägedasti peidetud aare. Minnes ja tulles pidi vaatama, et pabulatesse ei astuks.

Kõhe tunne tuli peale seal. Logisime kiirelt ja lahkusime. Aare ise väga hea teostusega. Tänud!

 4 

Ahtole ja teistele otsijatele teadmiseks - 24-26.04 toimub keskpolügoonil ning mh Rabassaares ja selle lähiümbruses Kaitseliidu suurõppus Hunt. Sestap ka need ettevalmistused ning ülal toodud ajaperioodil võib aarde otsimine olla väga pärsitud

 7 

Pliiatsid teritatud ja vajalik vahetatud. Tänud asja hädaremondi eest. Olge siis korralikud ja lugege logiraamatust tagasipanemise kohta ! Olen vist iga aasta korra seal käinud ja õnneks on iga kord midagi huvitavat. Seekord oli põhiüllatuseks militaristide teetõkked ja laskepesad. Hulkusin paaris hoones ka ringi. Kedagi ei kohanud kuigi tuulega kääksuvad uksed panid võpatama küll. Veel veendusin, et märtsikellukesed kasvavad ikka metsas ka.

 5 

Väga creepy koht. Kui autost välja kukkusin ning paar sammu astuda sain, kuulsin David Bowie "Let's dance" laulu kuskilt tulemas. Tuvastasin isegi garaažiukse, mille tagant laul väga puhtal kujul (ilma raginateta) tuli. Tegin aeglase tiiru ümber maja, et äkki on hoolimata uksel rippuvast tabalukust sees mingit elu näha, aga aknad olid liiga kõrgel ja laulu ka enam ei kostnud. Tõsiselt sürr värk.
Majade juurest võssa keerates laveerisin kitsejunnidest mööda aarde juurde ning karbi sain igasuguste probleemideta kätte. Kuid kaant sikutasin ikka veerand tundi. Mõtlesin juba, milliste vahenditega mul õnnestuks omanikku veenda mu nime raamatusse kirjutama ning tundsin kergelt õudu, et pean sinna veel tagasi tulema, aga lõpuks kroonis pingutusi edu. Pärast seda oli muidugi kõik nii hullult sõlme läinud, et harutasin ja pusisin pärast logimist tükk aega, kuniks aare jälle omale kohale sai.
Tagasiteel avastasin võsast väljudes, et mingi punane Audi on ühe maja juurde tekkinud. Auto häält ma ei kuulnud, inimesi ei näinud. Tegin seal väikse ringi, aga ei kohanud kedagi. Veelgi kõhedam hakkas.
Kui oma autoni jõudsin, kostusid garaažist parajasti uudised. Tänud huvitava koha näitamise eest.

Leitud

Külavahe oli trööstitu aga aarde juurdes oli väga ilus, isegi natuke müstiline vaade. Kahjuks jäi fotokas autosse. Aare väga lahe. Tänud peitjale.

Huvitav, mitmekülgne ja kompaktne külake. Meeldis kiire keskkonna vahetus, küla olustikust mõnusasse raba miljöösse. Aardekesel on väga vahva teostus! Tänud peitjale.

Tänan info eest. Võtan plaani üks detail välja vahetada. Seni tekitab see ilmselt kohapeal probleeme.

Väga tahtsime selle asula üle vaadata.Tõesti ,tõesti oli kõik nii nagu räägitud.Tuvastasime ka ühe maja kus on ka hiljutist tegevust.Aga sellest küll ei saanud aru kuhu ja miks need elektrikaablid olid veetud.Aardega oli veidi harutamist.

Logisi polnud lugenud ja kirjeldustki mitte. Kohale jõudes vaatasid vastu märgid ja sildid, mis kohe võtsid nõutuks. Kuhu me nüüd sattunud oleme. Kiire pilk kirjeldusele ning logidele ja saime aru, koht õige ning tundub huvitav. Jätsime auto keelava märgi alla ning kasutasime jalgu sihtotstarbeliselt. Ilm oli kõle ning ebameeldiv. Koht ise nagu mõni õudusfilmis nähtu (okei natuke kergem versioon aga ikkagi). Lõpp oli ka vinge, täiesti ootamatu ;) Meile väga meeldis, aitäh juhatamast ning harimast.

 14 

Selle aarde osas tekkis suur huvi juba eelmisel aastal pekadripi logi lugedes. Tagantjärele ei suutnud huvile vastu panna ja lugesin läbi nii lisatud lingi kui kõik teised logid ja... vau!

Omapärane tunne tekkis juba Lehtsest edasi metsa vahele suundudes. Täitsa nagu arvestatav kruusatee, aga midagi oli nagu teisiti. Peagi jõudsingi keelumärgi ja kaamerahoiatuseni, suundusin jalgsi edasi. Minu jaoks üks väga sügava mulje jätnud koht Eestis on Viivikonna, aga poleks arvanud, et satun kohta, mille kõrval viimatimainitu tundub elava ja siginat-saginat täis asulana. Küll aga oli siinne vaikus kuidagi soojem, sõbralikum. Võib-olla oli asi puitmajades, võib-olla nende värvilises ilmes, äkki hoopis üldiselt korrastatumas vaates, vahest kevadises lootusrikkuses ja loojuvas päikeses.

Nullile lähenedes oli selge, et see koht on väga populaarne nii põtrade kui metskitsede seas - raske oli astumiseks vaba pinda leida. Ühtlasi oli täheldada ka geopeiturite jälgi, kes olid õige agaralt ühes kohas tiirutanud. Tiirutasin ka, aga aaret ei leidnud. Lugesin logisid ja sain aru, et teisedki olid sama valejärelduse teinud. Nüüd sihtisin hoopis teise kohta ja... ooo!

Geniaalse jupstüki avamine nõudis kõvasti pusserdamist, aga kuidagi ma ta koba peale lahti kangutasin. Logi kirjas, nõudis olukorra taastamine veel veidi harutamist, aga lõpptulemusega võis rahule jääda küll. Veel üks pilk vaiksele rabale ja asusin tagasiteele. Ei kuulnud kummitusraadiot, ei kohanud ühtegi hingelist. Tagasi Lehtsel oli lausa veidi kergendustunne, kui taas elavat inimest nägin - ei ole maailm veel otsa lõppenud.

Supersürr koht ja eeskujulik aardelahendus! Elamus missugune. Suur aitäh peitjale!

See oli nukker koht. Alguses tekkis mõte, et miks niisuguses jumalast mahajäetud kohas peab aarde veel metsa peitma, aga konteinerit nähes saabus selgus. Nii palju põdra pabulaid polegi näinud.

See oli tore aare aga selle avamisel oli meil kolme naise jõudu vaja ja veel midagi.Aitäh!

Olenemata sellest, et varbad said märjaks oli aare (ja eelkõige selle leidmine) väga lahe.

Saapapaelad olid meile abiks.Tänud juhatamast,igati tore teostus.Kuigi me algul ei uskunud,et see aare on ja lahti ei tahtnud see karp üldse tulla.

 1 

Teel aardeni nägin märki, mis lubas edasi sõita vaid vallaviletsuse loal. Loa taotlemisega ei hakanud jändama, läksin hoopis tallataksoga need mõnisada meetrit. Esialgu läks ilus tee, mingi hetk aga kiskus asi rappa. Kolmandal katsel leidsin ka mõistliku lähenemisnurga. Veidi ringi vaatamist ja oligi vahva teostusega aare käes. Kõige suurem tegu oli konteineri avamisega, ilmselt seetõttu, et õhurõhk asjale tugevalt vastu töötas. Väga omapärane koht tõesti. Tagasi auto juurde jõudes kuulsin ka seda salapärast raadiot, millest varasemates logides juttu on olnud. Sürr värk. Aitäh peitjale.

 1 

Kunagine asundus tundus nii räämas. Ega neid allesjäänud hooneidki kauaks ole. Aardele viis punkti, on ikka vaeva nähtud. Aitäh!

Peale leidmist sai ka jõe ääres käidud ning hoonetega tutvutud.

 2 

Selliste aarete pärast ma Geopeitust eelkõige just mängingi. Satud Eestimaa sellistesse nurkadesse kuhu lihtsalt ei satuks elu sees ja seejuures suudavad veel rohkem sind üllatada kui oleksid eales uskunud. Jalutasime kogu küla läbi ja ka aardeleid tuli päris ruttu. Aga see raadio, mis mängis suletud ja kinnilöödud garaažis tekitas küll ikka korraliku "Maisilaste" tunde. Koer oli küll kaasas, aga tema ei ole mul päris murdja, vaid rohkem "lakun ja lidun" tüüpi sõber. Autoni tagasi jõudes lootsin ka vargsi, et aku on alles ning rehvid terved :)

Tänan peitjat kõikide elamuste eest.

 1 

Kohe kui see aare ilmus, oli mul soov seda omamoodi huvitavat paika külastada. Täna tegime selle teoks. Jätsime auto seadusekuulekalt telliskivi märgi taha. Liikuma hakates kuulsime samuti eikusagilt raadiot. Äkki see mängib 24/7. Öösel oleks küll päris jube sattuda inimtühja külla, kust kostab muusika. Uudistasime meie oma Eesti Detroiti ja üks hetk vaatasime tuima näoga aarde suunas. Krimpsutasime natukene nina. Ei olnud väga vaimustuses võsasse sukeldumisest. Õnneks olid pikad riided seljas ja sai mõistlikult läbi nõgeste mindud. Poolel teel tulid välja põdrakärbsed, nende vastu aitas minu puhul mingil määral kapuuts. Nulli jõudes võttis natukene nõutuks, kuid mõne aja möödudes tuvastasime aarde. Teostus igati meeldis, tänud!

 3 

Sellel mitmepäevasel retkel Eestimaa selles nurgas, oli igal päeval üks "staar-aare", mille suunas me sihikindlalt liikusime. Sama sihikindlate kõrvalekalletega. Taevamanna oli esimese päeva peamine sihtmärk. Olin selle aarde ilmumisest saadik tahtnud siia jõuda. Tundus ju see nii absurdselt salapärane, ressursse raiskav, mõttetult mandunud. Kuidas saavad jääda keset tsivilisatsiooni tühjaks terved külad??
Kui ilmus Grete Paia laul "Päästke noored hinged", siis millegipärast kajastus minule just see aare ja päästmist vajav küla koos noorte ja vanade hingedega... Alles tükk aega hiljem sai see laul endale lausa oma aarde.
Ja läks siis aega vähe või palju (tsiteerides muinasjutuklassikat), igastahes lõpuks päeva kulgedes me siia jõudsimegi. Polnud meil vallavalitsuse luba sinna sissesõiduks, seega jätsime neljarattalise kaameravalvet tõotava sildi lähedusse ja panime kummikud jalga... ning asusime teele. Kuskilt kostis raadio... sürr...
Esimesed majad juba rabasid jalust. Nii fotogeenilised, nii ilusad, nii võsastunud... Nii vaikne. Lausa kõrvulukustavalt elutu. Tekkis tunne, et oleme sattunud "eikusagilmaale". Kus elu on seisma jäänud...
Meist sõitis mööda Mercedes... ilmselt vallavalitsuse loaga. :P "Mida nad seal teevad?", imestasime meie...
"Mis sel karjal siia asja?", ilmselt imestasid nemad... Vastuseid küsimustele teadis vaid tuul..
Tühi postkastide sein... roostetanud postiindeksiga... Lukus uksed, tühjad aknad... Viimase majakese juures istus aga INIMENE... Üksi. Nii üksi..
Läbi lokkava looduse ja mittekõduneva inimtegevuse jääkide (prügi-prügi-prügi) astusime lõpuks aarde suunas. Kui see on raba, siis... :D Igastahes olime me lõpuks kohal ja vastavalt oma lolluste tegemise kogemuse tasemel asusime aaret otsima. :D Pikalt ei pajata, aga... aega läks, kuni silmaklapid eest kukkusid ja me nägijaiks saime. Mnjaaaaaaaaaaaaaaaa... Lahe! Nimed kirja, asjad tagasi ja sama teed külakese poole.
Ja siin oli kõik sama vaikne kui enne... Mercedes oli lahkunud, Inimene istus ikka veel, meie lahkusime. Üks mahajäetud küla jäi selja taha...

Aitäh! Oli väga põnev paik... Aare korras! EVEJ

Ja sealsed hinged vajavad ikka päästmist... Külaserval mängis raadio...

 1 

Lehtse turbatööstusest olin täiesti teadlik- aga sellist linnakut ei osanud uneski näha... Täiesti hämmastav piirkond- kultuurišokk oli täielik... Aarde otsimine võttis tiba aega, otse loomulikut ahvatlesid potentsiaalsed peidukohad valel tasapinnal... Aga mitu pead on parem kui üks tainapea, seega sai seegi üritus edukalt lõpule viidud :)

Täitsa tore hooldusseiklus oli. Tervitused ka kukkumiskaitse brigaadile. Mõnusaid leide !

Tundub, et eelmine hooldus läks aia taha. Kunagi uuesti !

 1 

Pikalt-pikalt on juba kuiv olnud ning pori ei kohanud me peaaegu kuskil. Seega oli aardeni jõudmine muretu. Aarde leidmine samuti käis kiirelt, kättesaamine enam mitte nii hõlpsalt. Aarde kättesaamise mehhanism on vist aegade jooksul kannatada saanud ning seetõttu me sel mõeldud viisil teda kätte ei saanud. See aga ei tähenda, et logida poleks saanud. Ikka, nimed kirjas. Püüdsime asjad seada nii, nagu see meie meelest olema peaks ja et ka järgmistel oleks mõnus ja huvitav.

Tänud!

 2 

Tänase päeva sihtkoht, tulime jalutama ja ajaloo üle arutlema. Aare ise on 5+ , tegi meie kõigi meeled rõõmsaks. Pärast tutvusime ka asundusega. Täname väga mõnusa aarde/koha eest!
Lasteaia juurest leidsime suure kivi, mille ümber oli korralikult mängitud/trallitatud ja ilus kompositsioon tippu tehtud. Lisatud 27.12: Tuleb välja, et see on Energiakivi, mille ümber käiaksegi energiat kogumas ümber kivi käies.
Küla vahel oli ka kivi kuuseokstega kaetud ja küünlasüvendis mündid. Vast Jõulude ajal on käidud.
VT artikkel

Meie noorima näpud tahtsid hirmsasti joonistada.

Kompositsioon lasteaia kõrval

mündid kivil

 1 

CDLXXXVIII. Milline üksik ja mahajäetud paik. Aitäh näitamast, et mitte väga ammu oli siin alles elu. Super konteiner, kiitused!

 1 

See on üks vingemaid peidukaid mis ma üldse näinud olen. Raagus ajal paistab ainult liiga lihtsalt välja. Kujutan ette, et suvel on päris raske seda leida. Küla iseenesest oli täiesti inimtühi, üks auto sõitis meie ees ja meie ei mõistnud kuhu see läheb..Kummitusjutte kuulsime aga Sandri suust terve päeva :)

Seoses safariga sai sinnakanti satutud. Kangutamist oli kõvasti, et konteiner lahti saada, aga lahti ta tuli. Logisin ja panin tagasi.

 1 

sinna aardeni viis täitsa korralik georada ja selle kõrval tundus olema ka geomaantee, ise kasutasin esimest varjanti. olin paar korda varem seal külas ka käinud niisama piilumas aga siis ma veel geopeitust ei mänginu. väga huvitav lahendus aarde kohaks. tänud peitjale!

Leitud

Jah, on sünnipäev tore päev, tore päev... Igatahes sai seekord sedamoodi otsustatud, et ei mingit päev otsa sekeldamist jne. jne. jne., mis kõik sellega kaasneb. Päev mulle. Selles külakeses olen mõni aasta tagasi kolanud, no veel kulunum on see koht. Aga aare oli toredake, aitäh. Mulle meeldis.

 1 

Mida teha sõbrannaga kes on varasemalt teatanud, et ei taha oma sünnipäeva pidada ja kodus toimetada. Loomulikult tuleb ta välja tuulutama sõidutada. Nii ma reede õhtul talle teatasingi, et hommikul on kell 6:45 start. Vastuvaidlemist ei olnud ja täpselt õigel ajal ootas Leelo mind oma koduväravas. Aarde juurde ragistasime rinnuni nõgestes ja üle pea kasvavates kõrkjates. Tõeliselt vahva peidukas. Tagasi auto juurde jalutasime mööda korralikku jalgrada. Suur tänu peitjale! Palju õnne Leelo!

 1 

No nii, terve pulmaaastapäev sai sellele hooldusretkele pühendatud. Sai isegi meeskonna, varustuse ja sõiduki osas igaks juhuks veidi ülegi pingutatud. Kauge asi ,siis peab olema kindlapeale minek. Tegelikult võiks selle kauge aarde isegi ära anda, kui keegi sooviks adopteerida. Muidu oli tore, ilm ilus, loodus kaunis ja kärbseid polnud kusagil. Külas liikus igasugu rahvast ja ATVd põristasid soos. No ma ei saa aru mida nad sealt leidsid aga aaret nad vist ei otsinud. Kuni osad meist kohapeal pusserdasid tutvusid teised tiimi liikmed ümbruses seentega. Suured tänud vahvate logide eest, vana logiraamat nendega on nüüd ilusti arhiveeritud. Tagasiteel otsisime veel kahte aaret aga hooldus oli huvitavam

mannat seal igatahes ei sadand, aga põdrakärsed ... ! ? milline rünnak ! kiivrit ma igatahes peast ei võtnud! ja kui poleks saand nulli sõita, siis oleks mannas püherdamine ka ära jäänd. aarde kont oli ise muidugi veel jubedam kui kärbeste rünnak, aga hakkama sain! tänud!

Aare leitav, aga vajab korrektsuse huvides tehniliselt keerukat hooldust/ümbertegemist. Püüan välja mõelda kuidas seda teha ja millal sinna jõuan.

 1 

Minu jaoks üks meeldejäävamaid aardeid nii asupaiga poolest, mis on oma endise sära kaotanud kui teostuse poolest (varem oli küll parem).

talvise tehnilise mitteleiu parandus.. nüüd said ka nimed ilusti raamatusse. võrreldes talvega muidugi aarde juures muutunud see, et ta on nüüd algasendiga võrreldes mitmeid meetreid allpool.. aga minule see peamiselt küll vaid rõõmuks, see mehhanism paraku polnud vist piisavalt töökindel et päriselt tõrgeteta toimida. aare muidu ok. maastik suvel veidi raskem ja tunduvalt ebameeldivam kui tookord talvel, kuigi hakkab formeeruma ka korralik geomaantee. mina usun endiselt et seal on ka rästikuid, nagu juba vanad rabassaare elanikud teadsid rääkida.. olgugi et seni vist keegi otseselt kohtunud ei ole. jätan sildi esialgu alles.

Oli asja Tapa vorstifestivalile (loe: Kadaka turul müüdi ühes letis ka vorsti) ning see aare jäi täpselt tee äärde. Tänud väga vahvasse kohta juhatamast. Jalutasime asulale ringi peale ning klõpsisime turistilõksude juures hulga pilte. Aardeni viiv aimatav rada oli täpselt jõukohane tunkede ja kummikuga läbimiseks. Esialgset plaani, plätude ja lühkadega, ei hakanud isegi proovima.

Oli ikke jumalast hõivatud paik küll. Auto jäi kusagile majade vahele platsile, kuskohast aardeni oli veel u 200 m. Kohapeal oli üks rattaga tädike, kellega sai veidi jutustatud. Andis meile lühiülevaate sellest, mis seal hiilgeaegadel toimunud oli. Andre ja Airi jäid auto juurde jäljekoera kantseldama, mina sukeldusin aardejahile. Aardeni liikusin omaloominguliselt, ilmselt kõige hullemat teed, mis võimalik. Kohapeal olin ka üsna pimesikk, enne kui mõnus aardeteostus silma jäi. Peale logimist läksin tagasi mööda eelmiste leidjate rada - polnud üldse nii hull, kui aardeni rahmeldamine. Tänud aarde eest, ilma selleta poleks siia kanti ilmselt sattunud!

Navi ei tahtnud sinna kohta juhatada - sõitsin siis lihtsalt noole järgi kohale. Saabudes avanes vaade täielikult kummituslinnale, mina ei märganud seal igatahes ühtegi elavat hinge.

Aardeni sai üsna kenasti ja kuiva jalaga, paistis, et maasturite jäljed olid (osaliselt) veel alles ja ees. Leidmisega polnud samuti probleemi, kahtlane koht paistis juba kaugelt ja kui mehhanism silma jäi, siis jäi üle vaid käed külge panna.

Kätte saadud aardekonteinerit vaatasin alguses väga üllatunud pilguga, sest midagi sellist pole varem näinud. Natuke mõistatamist, kuidas see lahti võiks käia ja siis sai juba logima asutud.

Tänud aarde eest, sellised kohad mulle meeldivad! Tagasiteel kaardistasin natuke ka wazerite jaoks teed, et tulevikus kohalesaamine lihtsam oleks.

Sel päeval ei olnud see küla üldse üksildane seoses eelmises logis mainitud off-road võistlusega. Autosid oli rohkem, kui seal võib-olla kunagi üldse olnud on. Aga mõnusast aardest sai esimene ametlik leid meie kasutajalt, aitäh peitjale.

Päris veider koht. Kaart näitas, nagu sõidaks mööda vett.
Paarisaja meetri peale jõudes kohtasin tuttavaid, kes kes seal järgmisel nädalal toimuvat off-road võistlust ette valmistasid. Küsisin luba mööda metsaalust autoga edasi liikuda, mille ka sain aga valisin pisut vale tee, mis lõppes turbapinnases vintsimisega.
Aarde teostus oli lahe. Tänan aarde eest!

Aare iseenesest ju tore ja kena soojal kevadpäeval veidi jalutada. Vot ainult aarde poole suundudes oli teele prügi puistatud nagu taevamannat...

Ühtegi elusat hinge ma selles asulas küll ei näinud. Ilmekaks märgiks oli väsinud väljanägemisega ja tühi infostend. Kes vähegi ringi liikunud, see teab kui palju kohalikku kasulikku infot sellistel teadetetahvlitel aktiivse külaeluga maakohtades näha võib. Aare korras, EVEJ

Sai valmistatud kõige hullemaks, kuid tegelikult sai täiesti kuiva jalaga kohale. Ega see küla nii tühi ei olnudki. Tervelt 2 maja ees oli auto ja ühe ees istusid ka inimesed. Kuigi kahju on vaadata, et enamus majadel on aknad sisse löödud.

Meil kinni jääda ei õnnestunud, küll aga õnnestus üsna lähedalt näha paari põtra. Lahe teostus aardekonteineril.

Kummik on praegusel ajal lausa asendamatu. Vahvad julged põdrad seal külas. üks oli suur ja teine väiksem - meid ei paistnud kumbki arvestatavaks vaenlaseks pidavat. Lahkusid siis, kui oli näha, et me tõesti nende suunas läbi lume ja pori nende poole koperdama hakkame. Koht avaldas muljet ja tasus vaatamist küll. Tänud peitjale.

Taevamannat oli hargivaheni. Kohale roomasin. Huvitav aarde lahendus. Tänud peitjale!

See aare asus eelmisest ikka väga kaugel, kuid kohale ma jõudsin. Gps soovitas alguses teed, mida reaalsuses ei eksisteerinudki. Usalda, aga kontrolli. Aga ikka väga sügaval Kõrvemaa metsade vahel asus see. Küla ise on muidugi vinge, sinna võiks mingi muuseumi teha, majad on väga hästi säilinud. Aarde juurde läksin mööda eelmiste jäljerada, mis oli ka hästi säilinud :) Aarde leidsin ruttu, lahti ei tahtnud algul teine tulla, aga lõpuks siiski sain. Väga lahe koht! Aare ise asub ka nagu maailma lõpus, edasi on ainult sood-rabad. Tänud!

Parkisime parklasse, ma arvan. Igatahes oli seal kenade pinkidega lauake. Jalutasime kuni jalutada sai ja siis sumpasime. Rästikuid me ei kohanud, aga põdra jälgi, hotelle, kempse ja restorane oli siin küll hulgi. Aare oli väga lahe! Täname! Külas vaatasime veidike ringi. Minu lemmik oli metsseapõrsa kirja maja, aga sisse me trügima ei hakanud. Siimule meeldis roheline maja.

Sealt sai läbi "astutud" ühe korraliku päeva lõpetuseksehk me arvasime, et seal läheb kiiresti, aga ei. Aarde leidsime küll kiiresti, aga kätte saamine võttis ikka tüki maad aega. Muidugi maastiku raskusaste ületas ka kahte tunduvalt, aga tänud sellegi poolest, oli põnev seiklus. Ära minema hakates suutsime muidugi veel autoga ka kinni jääda. Õnneks sealt hangest saime kiirelt välja.

 1 

Geosündmusejärgse Lääne-Virumaa aardetuuri viimane peatus- ja pelgupaik. Väga maru koht külastamiseks! Selline nostalgia, trööst, nukrus ja pisut lootustki kumas siit külast. Jätsime auto lumest turritava grillvarda kõrvale piknikulaua lähedale sahajälge. Sealt nägime ka üksikut asustatud maja, pesu kuivas nööril. Pärast aardeleidu uitasime ka mitmes mahajäetud hoones. Nagu oleks äsja lahkutud. Maas ja lauadadel ja diivanitel vedeles väärt 1980-90 raamatuid, ajakirju, 1995 telefonikataloog. Ühes majas oli laual päris vinge ja heas korras kaltsumaal. Maas vedeles sadades nõukaaegse rinnahoidja plastikosasid, samuti vist arveraamatuid, millest mõned logiraamatuiks võtsime. Oli, mida uudistada!

Aijaa, aardest ka :-) Kõige kõvem saadeti esimeseks rada tegema. Mul rajal viimasena oli lausa lust nulli jõuda, seepärast läksingi kõhklematult aaret kätte tooma kuna jäätunud lumi oli oma töö teinud ja lõhkuda pole vaja. Paras pusimine oli ka konteineri avamisega, peab hakkama ikka vaseliini kaasas kandma :-) Aga Ahto aaregi oli taas väga äge, jälle midagi uut ja sobivalt peidikusse istuvat. Kiidan ja soovitan soojalt. Eriti külmal ajal, soojemal vist nii tore seal polegi ;-)

 1 

Paavo, Carolina, Kristjan & Kaido. Tõenäoliselt kui peaks suvekodu omale tahtma siis tean kust sellist saaks hõivata. Kuna Kristjan oli vahepeal kodus tagaotsitavaks kuulutatud ning pimedus üritas peale tulla siis tegime kiiresti. Põdra jäljed läbi "põdrapesa" aitasid kohale ja Paavo torkis teemat veidi takka, et süsteem tööle hakkaks. Kõva topsi kallal sasipusamine ja peitu läks ta juba omal jõul. Kahte hoonesse sisse piilumiseks leidsime aega ka enne nina kodupoole keeramist. Oli vahva seikluspäev rohke värske õhu ja lumega. Aitähh!

treppi pole

saepurutatud tee

 1 

Jalutasime mahajäetud majade vahel ja ühel hetkel pidime lumme sumpama minema. Kõige lühem saadeti kõige ette ja nii ma seal sumasin nii et hing paelaga kaelas. Põder on ikka vahest geopeituri sõber ka, läks teine just enam-vähem õiges suunas. :)
Aarde leidsime, kuid oli veidi kinni külmanud teine, Paavo pidi ta meile kätte tooma. Oli meilgi sama probleem, et aare käes, nüüd teine häda, kuidas lahti teha. Veidikese meelitamise peale ta siiski tuli ja saime õnnelikult logid kirja. Vaatasime ka mõnedesse majadesse sisse ja luusisime seal ringi. Aardetuuri lõpetuseks suutsime autot ümber pöörates lumme kinni ka jääda. Õnneks oli meid palju ja toore jõuga lükkasime masina lihtsalt hangest välja. Väga lahe aare, mulle meeldis, aitäh!

 3 

Katrini ([lapsuliblikas]) suurepärane artikkel kaa: http://www.bioneer.ee/eluviis/okokogukonnad/aid-14687/Rabasaare%3A-k%C3%BCla-mis-s%C3%BCndis-ja-h%C3%A4%C3%A4bus-koos-Lehtse-turbat%C3%B6%C3%B6stusega

kurb ja kummituslik paik oli. mõtlesime kui palju sääski raba serval suvel võib ikka olla ja sumpasime põlvini lumes edasi. aare oli huvitav, vaid kaant avada ei jaksanud... või oli seal mingi nipp... igal juhul jäi logimata. Sass ka lähemale kui 3m ei tulnud, sest tema seda aaret esimesena ei leidnud - aumehe asi.

 2 

aare on olemas, lumega leitav ja vähemalt rahuldavas korras, kuigi kättesaamiseks osutus meie tiim liiga nõrgaks... no comments. küla oli väga muljetavaldav ja mõtlemapanev.. esiteks muidugi väga tugev aineline väljendus meie demograafilisest wc-potist, edasi tulid mõtted mida kõike sellise varjulise mahajäetud linnakuga ette võtta saaks. 1) vaimuhaigla või narkosõltlaste taastuskeskus (viimast üritati isegi reaalselt teha, nagu kohalik tädike, üks viimasest kolmest elanikust, meile lahkelt pajatas) 2) tuua illuka pagulaskeskus pealinnale poole lähemale? 3) aga seniks kuni midagi ei toimu, saaks siin suvel kindlasti paar head reivi korraldada :p

pole grammigi õppinud ja ikka tirin läpakat kaasa kurat teab kuhu

 3 

Mida teha maausuliste vana aasta õhtul-loomulikult tutvuda meie kodumaa arvukate kummituslinnadega. Nii suurt ja heas seisukorras asulat leiab harva. See paik sobiks igasugu linnapartisanidele, hipidele või muudest ühiskonnast eraldujatele. Newagelased pidada seal juba paastumas ja plvetamas käima. Seni sai aga puhtasse puutumatusse lumme oma jalajäljed jäetud ja mitte hingelistki kohatud. Omapäraselt lahendatud aare, väärib 2012 kandidaadiks olemist.

 10 

Rabasaare küla hakkas hääbuma Eesti vabariigi taastulekuga. Enne oli tegemist mitmekeelse ja hästi korras külaga.

......

"Rabasaare oli koht, kus elasid nn märgistatute seltskond. Kõrgeid ameteid neile ei antud, aga olla lasti.

Ameteid oli mitmeid. Olid mehed, kes tegid turbapätse masinatega. Pätsid laoti platsile ritta ja lasti kuivada. Teatud aja pärast tulid naised ja keerasid pätsid ringi. Naised ja lapsed ladusid hiljem pätsid 3x3 virnadesse. See oli hea võimalus koolilapsel taskuraha saada.

Kevadel toodi need pätsid turbavabrikusse, mis asub Lehtse jaama taga. Hea turvas, mis oli pätsidena, läks kütteks. Lahtine turvas läks loomadele allapanuks.

Rabasaarel käidi ka arsti juures. Tohtri nimi oli vist Petrov, kui ma õigesti mäletan.

Mina käisin Rabasaare juures noore plikana heina tegemas. Seal olid suured lahmakad heinamaad. Viimati sai Rabasaares käidud 2006. aastal," meenutas jõuluõhtul mu 90-aastane vanaema.

......

"Rabasaare oli ilus. Iga maja ees oli suur lillepeenar. Asula keskel olid klubi ja pood. Veel oli seal liivakast koos karusselliga, mis lastele hirmasti meeldis.

Rabasaarel kooli polnud, ainult lasteaed. Lapsed käisid Lehtses koolis kitsarööpmelise raudtee abil. Traktoritest ringi ehitatud vedurit kutsuti "mootoriks". Kaks kitsarööpmelise rongi vagunit olid kinnised, üks oli lahtine. Sama rongiga käisid koolis ka Kurge ja Läste küla lapsed. Rong sõitis töölistega koos kooli juurest edasi Tapa rabasse.

Rabasaarel töötanud arstil olid karvased käed. Lapsed ikka ütlesid, et käisid ahvi juures, kui arsti juurest tulid," meenutas seepeale minu 57-aastane ema.

......

"Mina põgenesin oma riigireeturist armsa abikaasa juurde Rabasaarele. Ronisin aknast välja ja läksin. Elasin Rabasaarel aasta, aga siis mu abikaasa arreteeriti ja läksin tekkinud surve tõttu Tapale. Rabasaare parimad majad on tellistest madalad majad - need olid kõige soojemad," meenutas mu 89-aastane eakas sugulane õhtu lõpuks.

.......

Väga lahe aare! Just sellise teostuse ja koha nimel ongi geopeitus mu lemmikmäng. AITÄH PEITJALE!

Rabasaare küla oli seotud Lehtse turbavabrikuga, kuhu on peidetud teine piirkonna aare LÄSTE.

Siin oli vist ladu

Pikk maja

Aknad ees, inimesed läinud.

Barakid

Punane kukk Rabasaarel

Kuum tee ja külmad majad

Kuku!

Kollane idüll!

Suured majad, kauged ajad...

Maja sees on sinine veoauto :)

Mina teadsin lapsena veel üht tähendust taevamannale –see oli sidrunihape. Sellest tegime jooki, sidrunihappe vesi ja siis sooda, küll kihises uhkelt ja nimi oli „taevamanna jook“. Paistab, et sealkandis mingit teeme ärat pole olnud, jube prügindus. Aga aarde konteiner oli vaimukas, 10 punkti viie-punkti-skaalal!

Koht tundus päris nukralt mahajäetud. Selle eest aare oli elamus. Tänud!

 1 

Mnjaa...uued elektriliinid-kapid, vähemalt pooled terved aknad majadel(arvestades Tapa lähedust)...midagi oleks nagu äsja ning midagi kole ammu siin toimunud.Järjekordselt kummaritesse riietumine ja raba poole punuma.Kergelt üle teravate klaasikildude ja muu prügi hõljununa ja isegi kraavist kuivalt ning puhtalt üle saanuna meenus mulle, et navi jäi ju auto katusele.Mõtlesin küll, et kes sinna ikka satub ja aare siin lähedal ju...kuid kaaslase sunduse peale tuli jalad selga võtta ning prügisprint veelkord läbida.Loomulikult kui olin aarde juurde lõpuks jõudnud, oli üks saabas pea põlvini mingi jäleda poriga kaetud(öeldagu veel, et hea siga ei leia pori).Urinaks kaua õnneks aega ei kulunud kui aardekarp oli näppu hakanud...mõnus!Tagasi auto juurde ründasin läbi mingi augu kus tundus mõnus ja puhas jalapesu vesi olevat ja seal lödistades vaatasin Merikese uhket kraavi ületamise tehnoloogiat mis seisnes jalgadega vetsupotil trampimisest.Nüüd ma tean kelle poolt on tehtud jalajäljed avalike kempsude potidel... :PAarde eest aitäh!

Mööda teed sõites märkasime mitmeid autosid,mis lihtsalt metsade veeres seisid. Kuidagi mahajäetud ja inimestest hüljatud tundus see koht. Järsku algas aga asfalt ja autoaknast hakkasid paistma tühjad, kohati akendeta majad, aga ei ühtegi hingelist. Majad seisid kurvalt ja igatsesid endist elu. Enne auto juurest lahkumist sai korra ka kirjeldust loetud ja siis mõistsime miks siin kedagi pole. Panime kummikud jalga ja kõmpisime üle prügimäe ja kraavi aarde poole. Peale kraavi oli asi märksa kenam, jää krõbises jalge all ja peagi olime kohal. Täitsa vahva asi oli meid ootamas. Logisime ja käisin ka rabaserva piilumas. Seal piilusid mind aga hundinuiad vastu :). Tagasi tsivilisatsiooni sõites sattusime aga justkui saksa kiirteele. Vastu sõitis üks uhkem auto kui teine ja tähtsad härrased autodes uurisid meid kahtleva moega. Fantaasiale voli andes oleksime nagu kellegi salajasse kohta sattunud, meie liikumisel hakkasid andurid tööle ja nüüd tormati oma kallist varandust päästma :P. Tänud aarde eest ja kohta näitamast, sest see on kindlalt koht ,kuhu ilma geopeituseta ei satuks.

Tibutavas vihmas laveerisime põdra, sea ja kitsejälgede vahel, Sekka prûgi ja õlist nõretavat kraavi. Suht masendav paik. Aga aare väga lahe! Täname juhatamast!

Käimata koht mu jaoks. Kruiisisin natuke mööda küla ja imestasin, siis jätsime auto koos magava Liisiga teeraja otsa ja kõndisime kahekesi aardeni. Uskumatu kogus prügi on sinna teeraja peale aegade jooksul tassitud. Aga noh, siis on tuleviku arheoloogidel, mida kaevata. Kui konteinerini jõudsime, siis Mammu natsa kartis teda hakatuseks, aga siis veendus, et see on täitsa ohutu vidin. Logisime, ja tagasi peitis juba Mammu ise. Täitsa mõnus - aitäh!

Eestimaa on kõiksugu põnevaid kohti täis, üks näide on siinse koha näol. Õnneks ei suuda nendesse kõikidesse väga pikalt süüvida. Aare on vahva ja korralik. Ilm oli ka mõnus ja siin olid meil kõhud juba piisavalt tühjad ja soojendava päikese käes oli mõnus pisut midagi hamba alla pista. Tänan juhatamast.

Väga vahva aare. Sain tükk aega itsitada ja tuju tegi ka heaks. Pärast aardeleidu nautisime ilusat sügisilma ning pidasime parklas piknikku. Täname, tore aare!

Kõhe oli jah seal mahajäetud alevikus. Õnneks aare oli eemal kõhedusest ja mis veel parem, üsna vahvalt peidetud. Aga kätte saime. Tänud.

Natuke selline kummituslik koht oli, aga mulle meeldivadki sellised ja aare ise ka päris andekalt teostatud. Kaas käis nagu lipsti lahti, Joonase shampoon vist aitas, kuigi oleks ka ilma vist saanud... Aitähh!

Selline väga kummaline paik. Ja veelgi kummalisemaks muutus, kui nägime majade taga inimesi nagu kummitusi liikumas, mis lisas veelgi vürtsi. Meie teerada aardeni läks üle prügimäe. EV J: GC

Omapärane peitmisviis, lahe! Lühim tee parklast pole just parim, tasuks pigem väikse ringiga minna. Külast jäi täiesti õudusfilmilik mälestus, sest just autoni minnes tõusis suure undamisega tuul ja lehti sadas puudelt ning ühest tondilossi mustavast uksest teise. Ei saanudki kauem uurida, sest kohe järgnes ka hull padukas, mis ajas meid autosse varju.

Kuna siin oli Rita lapsepõlvekodu siis läks siin mitu tundi ära. Aarde juure viiva tee kraavist õngitsesin natuke telekaid aga kõike ei jaksanud ära viia. Aare ise oli väga mõnus ja keegi oli ka juba hoolduse teinud. Vist oli Joonas, kes mingit substantsi sinna lisas. Ronisime tagasi auto juurde ja kohtusime ka nendega kes tulid samuti oma vanu aegu meenutama ja juttu jätkus päris kauaks. Pärast vaatasime üle majad mis seal alles olid ja Rita teadis täpselt, et see oli saun ja see oli mingi ladu ja seal oli mingi turbatsehh jne. Lõpuks meenutas ka seda, et ta oli pisike pamp kes kõndida ei jaksanud ja talvel rongi pealt tulles pandi ta kelgu peale. Korra aga juhtus sedasi, et ta pudenes kuskile lumehange. Kelgu liiga kerge olemist aga täheldati tükk aega hiljem. Vaatsime veel üle ka mingid lauad ja toolid kus külamehed olid aegu tagasi õhtuti omavahel vestelnud. Need olid veel alles, küll aga oli üks vana puu sealt kadunud. Hea nostalgialaks oli. Aitäh.

Tuttav koht, kus on saanud küll ja veel käia. Aarde juurde sai kenasti, aarde saime kätte ja lahti ka kergelt, ju oli keegi "kätekreemiga" juba kallal käinud.

hooldatud

2082.

https://picasaweb.google.com/107541948248038251824/ArmageddonMan

Ega see koht nii mahajäetud polegi. Keset küla seisis valge volksvaagen ja noored tiirlesid ümber. Ka täpselt kohas kuhu auto saab jätta sättis üks roller ennast minekule. Viimase lähenemise üritasin alguses otse võtta aga liiga märg oli. Pisikse ümbruse uurimise käigus leidsin aga täitsa hea maantee mis nulli välja viis. Väike ringivaatamine ja tops käes oligi. Avamine oli minu poolenisti kasutu käega ikka paras jõutükk aga peale mõningast punnitamist õnnestus ikka lahti saada. Kuna mingit määret kaasas polnud siis panin asja samatargalt kokku.

Mets oli küll vihmast märg, aga selline pisisasi ei saa ju takistada aardeotsingut, samuti ei osutunud eriliseks takistuseks ka kraavid. Kohapeal oli vaja pisut käteosavust, et konteiner avaneks. Küla näis küll täiesti mahajaäetud olevat, aga aardeotsingu ajal tiirutas isegi üks punane pakiauto külas ringi. EVEJ.

Palun, kas mõni otsijatest võiks võtta aarde juurde kaasa näiteks kätekreemi ja teha pisihoolduse. Konteiner avaneb julgelt väljaulutuvatest osistest sikutades.

Logisin hommikul kell üheksa, vihma veel ei sadanud. Aardekarbi kaane avamine on paras probleem, nõrgemate näppudega preilid jäävad ilmselt hätta. Mina jäin ka, õnneks oli geoseljakott abivahenditega kaasas. Küla on varasemast ajast tuttav. Viimati olin siin kevadel tööasjus, siis elas külas vaid üks inimene. Pärast aardeleidu jõudsin täpselt õigeks ajaks Tapale Tartu rongi vastu, selleks ma kodust välja sõitsingi.