Tüüp: Multiaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui ma olin vist kümnene, käisime me sõpradega tihti ühes kohas - ühes mahajäetud majas - seal oli meie nn onn :) Küll parandasime me seal katust, ehitasime võrkkiige, grillisime õunu, loopisime vana värvi vastu seina ja mida kõike veel. Täna läksin üle mitmete aastate taas meie "lapsepõlvemaja" kaema ja ennäe - majal on uus katus, uued aknad ja uksed, polegi nii mahajäetud enam. Aarde juurest on metsa sees asuv maja ilusasti näha.
Aga aitab nüüd küll sellest majast. Aarde leidmiseks peate minema nullpunktis asuva mälestuskivi juurde ja tuvastama, kui vana on Raasiku asula 2012. aasta seisuga. Olgu see X.
Aare ise asub koordinaatidel:
59° 22' (X-70)/20 ,40"
25° 11' X/77 ,51"
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: ööaare (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC3XX49
Logiteadete statistika: 148 (95,5%) 7 3 1 1 0 0 Kokku: 160
Koht tõesti imelik, lähenesin aardele üle põllu, tegin metskitse sammu nii hästi kui oskasin. Tagasi tulin mööda teed, olin juba julgem. Lapsepõlvemaja hoovis tervitasid kaks kitse.
Puhta hull ikka, tulin sünnipäevale ja siis oli vaja ju muidugi kiire georing ka enne pidustusi ära teha mittetrööpamisriietega! Sai siis võssis ära käidud ja aare logitud. Aitüma! :)
Kunagi kevadel sai see multi lahendatud ning lõpp paika pandud. Logima see koht kaardil väga ei kutsunud. Täna korjasin Mirjami Arukülast peale ja sõitsime siit läbi. Pimedas tegime näo, et meil on sinna vaja minna. Null oli väga täpne ja aare asus loogilises kohas. Seisukord täitsa hea, aitäh!
Kui kunagi siinkandis kiriku aaret lahendasime, siis panime ka selle täpi kaardile. Täna oli paslik seda logima tulla - väljas oli kõle ja pime. Peale ühe ratturi ei näinud me sel teel kedagi ning saime rahus nimed kirja panna. Aitäh!
Endalegi üllatuseks avastasin siit selle toreda multi. Eks paljudel ole lapsepõlvest kaasa võetud mingid erilised kohad, kus sõpradega mida iganes tehtud sai. Neid vahvaid aegu on tore meenutada ja kohti taas külastada. Tänud peitjale oma sellist kohta tutvustamast ja aaret peitmast.
Lõppu jõudes leidsin aarde ja jäin mõttesse, et oot, see pidi ju multi olema, kus siis see multi on. Olin juba suutnud ära unustada, et eeltööde käigus sai kodus lõpp paika pandud. Vat nii lühike on mõni mälu. Hea kui enda lapsepõlve maja üles leiab. Aitäh kutsumast!
Minu arvutuste järgi tundus paik ebasobiv, aga no kui jutt käib mahajäetud majadest jne, siis käisin ikka kohapeal kaemas - ei midagi. Mina endas julgust ei leidnud (ja ilmselt targasti tegin - pigem polnud aadress ikkagi õige), eramaja hoovi aaret otsima minna.
Oli üks igavesti palav suvepäev see tänane päev. Mõeldud, tehtud ja peale tööd võtsin kätte ja sõitsin Partsi porgandiga Raasikule :) ..isegi ei mäleta, millal viimati selle riistapuuga sõitsin - vähemalt oli see ikkagi päris ammu :) Nii, ja see siin oli Raasiku teine leid.
Aitäh peitjale!
Tehtega hätta ei jäänud.Maja leidsime peale mõningast kõhklust ka üles, aga tee sinna oli vaevaline.
Eks need lapsepõlvemajad ole huvitavad jaa. Kui ma väike olin ja vanavanemate juures hoida, siis oli paar maja edasi üks tühi krunt, kus olid poolelijäänud maja jäänused ja hunnik klaasikilde. Eks ka siis omastasime selle ja olime värviliste kildude üle, mis kalliskive tähistasid, ikka ütlemata uhked ja õnnelikud.
Juba ammu õnnestus see täpp õigele kohale nihutada, aga logide järgi tundus paik veider ja nii ta muudkui ootas, et ma tahtmise kokku võtaks. Tegelikult polnud koht nii imelik midagi. On palju veidramaid kohti, kust aaret otsitud. Aitäh!
Kivi juures on praegu ka ilus tuledest kingitus, tegime paar klõpsu, vaatasime numbrit ja panime loogika paika. Arvutused tegime autos soojas ja suundusime koordinaatidele. Kui kaardilt tundus, et kellegi hoovis, siis tegelt ikka päris silma all ei olnud :) leidsime aarde kiirelt, aitäh!
Minul näitasid küll koordinaadid oma 15m eemale, aga õnneks väga palju loogilisi peidukohti polnud ja õigest kohast vaadates oli selge, kus aare ennast peidab. Aitäh!
Oleksin võinud seda aaret talvel logida. Tihke bioloogia floora ja fauna takistas juurdepääsu nullini. Kaasreisijateks ohtralt kõrvenõgeseid ja 3 puuki. Koordinaadid olid õnneks täpselt, mis säästis suuremast verekaotusest pinisevatele sõpradele.
Imelik oli seal olla. Õnneks keegi ei tulnud midagi ütlema. Aitäh!
Pisut veider oli seal olla, aga eeldasime, et peitja lapsepõlvemaja on ehk tema vanemate või vanavanemate valdustes ning võtsime julguse kokku ning sammusime kohale. Keegi riidlema ei tulnud, aardega läks õnneks kiiresti ning tegime igaks juhuks siiski ruttu vehkat. Aitäh.
Aarde lõpp ootas juba mõnda aega. Nüüd tulime kaema. Tänud
Esimeses punktis ei tahtnud ühest numbrist arusaamine õnnestuda. Viimaks sai see siiski ka paika. Põnev paik. Tänud!
Kunagi olime selle lapsepõlvemajaga juba tegelenud - koordinaadid arvutanud ja täitsa õiges kohas käinud, kuid aare oli leidmata. Tookord vaatasime selle maja läbi nii seest kui väljast, kuid nüüd tundub, et üks piirkond jäi hoopis uurimata.
Täna alustasime kõike taas algusest, kõigepealt kaevasime lumest välja kivi, siis arvutasime ja siis läksime juba tuttavasse kohta. Kõrval oleva maja hoovis askeldas üks mees. Ei tea, mida ta küll mõelda võis kui me sinna majanurga taha kadusime. Kuna sealt aaret leida lootsime, siis oletasime, et pole kellegi eravaldus.
Läksime gepsu järgi õigesse kohta ja esimene vaadatud koht avaldaski meile aardetopsi. Olime ikka üsna imestunud, miks me eelmisel korral sinna ei vaadanud. Nimi kirja ja üle lumevallide tagasi autosse. Aitäh!
Kalkulatsioonid paika ja sai see mängumaja üle vaadatud. Täitsa armas kohake, täname!
Siin on ikka mitut masti hooneid. Kõrvalasuv mälestis sai samuti üle vaadatud ja üles pildistatud.
Arukülas kobisime koos ratastega rongile ja sõitsime ühe peatusevahe edasi. Seal saime kokku Karli õe perega ning tegime väikese jalutuskäigu. Poolel ringil jäime meie aga maha ja lahendasime väikese mõistatuse. Saime lubava koha kätte ja läksime seda külastama. Eest leidsime vähe lagunenud maja ja väga põneva ümbruse.
Õnnelik lapsepõlv, kui swlline maja mänguks oli!
Lõpus leidsime põneva ajalooga koha. Tänud peitjale
Oleme vältinud multiaardeid. Vaatasin kodus enne teele asumist, et ehk suudame kohapeal ära lahendada. Läks nii nagu arvasin, nullis sai näha nii mõndagi. Tänud peitjale aarde eest.
Aastaid tagasi käisime seda aaret otsimas, aga ei leidnud. Täna võtsime uuesti ette ja leid oli kiire. Imestasime isegi, miks esimesel korral leidmata jäi, kuna aare suhteliselt lihtsalt leitav. Võib-olla oli siis suur lumi maas...
Esmapilgul tundus lihtne aga nii lihtne see siiski ei olnud. Veidi pidi ikka ajusid ragistama ja siis ilmusid kordinaaid iseenesest. Lõpp oli lahe ja öö aarde silt annab asjale vürtsi ;) tänud :)
Et siis pühapäevane tuur kuju minnes ei läheks raisu, sai üle vaadatud ning logitud ka mõned aarded. Tänud :)
Alguse kivist olin mõned päevad tagasi siinkandis luusides pilti teinud ja samal õhtul kodus ka lõpukoha paika loksutanud. Nüüd siis poeretke kõrvalt paras hetk vormistuse lõpule viimiseks.
Seda maja nähes tuli meelde enda lapsepõlve maja... küll hoopis teises kandis ja teise kujuga, kuid hingus oli sama. Selline mitte liiga eemal, kuid siiski piisavalt eraldi, et saaks salajasi sigadusi vanemate silma alt ära olles korda saata... Oma äratundmises oli mul hetkega olemas hulk häid aarde peitmis kohti, kuid siin osutus see ülimaks ülemõtlemiseks. Täname.
No mina ei saa üldse enam aru, kus mina käisin. Mina seisin ühe vana ja mahajäetud maja juures, kõik räämas, midagi uut siin küll ei olnud, katusele jh ei kiiganud...
Lugesin kirjeldust, et midagi oli vaja arvutada ja kohe tekkiski kahtlus, et minu arvutamisoskuste järgi võib ju koordinaat suisa vale olla. Samas kiviaed oli olemas ja sinna ju paljud armastavad peita. Mina aga otsida ei taha. Seisin ja hakkasin arvutama, kui lehtedest kostus ilge ragin, miski tormas minu poole. Sa krt, kõuts tuli eiteakust! Aga oli uhke pika valge kasukaga ja maru sõbralik. Otsida ta siiski ei aidanud, sebis vaid niisama ümber jalgade.
Tegin igaksjuhuks geokõne, et siit minema saada ja enne kui vastati, nägin aaret. Nagu nõidus kohe.
Aare jube avalikult seal, ei tea, kas peabki olema, Loodame, et püsib kui juba niikaua seal on olnud. Tänud kutsumast, lahe seiklus oli!
Polnudki aare nii õel kui tavaliselt Timixi aarded. Ja Kerberost ka ei trehvanud :)
Täname!
Juba aarde peitja nimi lükkas otsimatuleku aina edasi. Lisaks jutt teepeal olevast Kerberosest. Lootsime, et leitsaku tõttu ei viitsi ka kõige vihasem koer rahumeelseid möödujaid kimbutada ja asusime lahendama ning siis lõpupoole suunduma. Polnudki miskit hullu, ootused õelusele ei saanud teoks. Tänud.
Leitud koordinaadid näitasid kaardilt asustatud ala. Aga ikka läksin kohale vaatama ja kuna õhk oli puhas, siis liikusin lähemale ja lõpuks jäi ka aare silma. Lahkudes ärkas ka naabri koer. Tänud peitjale.
Seda aaret olen proovinud ka varem otsida aga mingil põhjusel olid varasemalt arvutused valesti tehtud. Nüüd jõudsin lõpuks ka õige lahenduseni. Maja on ikka veel püsti aga elada selles muidugi enam ei kannata.
Koordinaadid käes, suundusin otsingutele. Mulgi tekkis kellegi hoovis olemise tunne. Pitsu tegi kohusetundest päris mitu hauku, kui ma aarde järele suundusin. Ja tagasitulles nägin, et läheduses oli istet võtnud üks uudishimuliku näoga vanaproua. Noogutasin tervituseks ja tegin ruttu sääred. Aga muidu mulle sellised kohad meeldivad. Tänud peitjale.
Langes tähti tol öösel kui me istusime vana lagunenud maja kivitrepile minu lõhkised teksad sinu jääkülmad käed see on muinasjutt tüdruk küll sa ükskord seda näed
Tahtsin öelda nii palju siiski vaikisin vaid sõnu vaja ei olnud minust aru sa said vana lagunenud maja tuulest kolksatas uks sellest hetkest mu süda jäigi sulle avatuks
See ei ole saladus et olime siin taskunoaga meie nimed seina lõikasin vana maja juurde viis meid rohtunud tee see oli koht kus lõpuks üksteist leidsime
Sinu silmis tol öösel oli kutse ja soov sinu jaoks see öö vist oli nagu julguseproov juuksed langesid näole silmad sulgesid sa seda hetke ma luban et ei iial unusta
See ei ole saladus et olime siin taskunoaga meie nimed seina lõikasin vana maja juurde viis meid rohtunud tee see oli koht kus lõpuks üksteist leidsime
Kui hommik saabub minema sa pead mind leiad siit sa tead
Selle leiu ma pühendan oma kallile minionile, kes tutvustas mulle seda võrratut geopeitust ja kellest on mitmeid kordi kasu olnud (kuhugile urgu pugeda või puu otsa ronida) ning samuti üks suurimaid Terminaatori fänne. Äitähh sulle Mann, et sa mul olemas oled ja tänusõnad ka aardepeitjale :)
Lõpp on oodanud pikalt oma aega, et läbi astuda. Täna möödasõidul käidud. Tänud peitjale.
Mingisugune lõpp oli mul kunagi kuidagi välja arvutatud aga see oli nii kahtlase koha peal, et tulin parem ise nulli kohale. Nagu arvata võiski, sain täpi hoopis teise kohta.
Lõpus oli veits kahtlane tunne, nagu oleks kellegi hoovi sõitnud. Koer klähvis nagu segane ja ma toimetasin kiirelt, et ruttu jalga lasta ja kellegile selgitusi andma ei peaks. Maskeering nii ilmne, et otsida polnud vajagi.
Kolisime hiljuti Raasikule ja nüüd tundus hea aeg ka see aare üles leida. Minu 400s aare ja meie kutsu Uku esimene. Tänud!
Kivi otsisin kunagi internetist üles ja arvutasin lõpukoordinaadid välja, aga kaardi järgi tundus asi väga kellegi õues olema, seega lõppu minekuga väga ei kiirustanud. Täna siis viis tee sealt lõpuks mööda, koer oli kodus, aga väga laisk, tegi paar haugatust ja ülejäänud aja oli vait, mingit muusikat ka kostus kuskilt, aga ühtegi inimest küll ei paistnud. Tegelikult oli väga tsiviliseeritud värk, aarde ümbert oli plats kenasti ära niidetud, peidukas ka selline üheseltmõistetav, ainult mine ja logi. Tänud peitjale!
Käisin seda kivi vaatamas küll, aga kodus muutsin arvud koordinaatideks. Otsima läksin kuu aega hiljem. Kohale jõudes kahtlesin, et aare on ikka sellise maltsa sees. Otsisin, lugesin logisid ja nii see leid tuli. Aitäh peitjale :)
Timix day kaks, aare kolm.Tegelikult läks selle aarde otsimine ju täitsa libedalt, kuni me hakkasime lähenema objektile. Pea hakkas lõpus õlgade vahele tõmbuma, silmad hakkasid ringi vilama ja hääl muutus vaikseks. Selline tunne nagu oleksime läinud vargile. Õnneks kedagi ei olnud ja me saime oma "kuritöö" ilma liiksete silmadeta teostatud. Tänud peremehele.
Timix 6 ehk Timixi nädalavahetuse 6. aare. Seda aaret olin ka päris kaua juba uurinud. Kivini siiski veel läinud ei olnud. Lugedes logisid ja nähes silti, arvasin, et tegu on mingi päeval-ära-proovi aardega. Peale raudtee külastamist olime kergelt vedelikupuudusesse kokku kukkumas ja jäätise isu tuli ka. Käisime siis kohalikus Konsumis varusid täiendamas ja jalutasime jäätistega kivini. Kerged arvutused (õnneks matemaatik seekord häbisse ei jäänud) ja koordinaadid käes. Natuke sai arutatud marsruuti aardeni ja valitud vist kõige otsem (aga salajasem) tee. Majade ligiduses sai ikka vaikselt oldud ja hiilitud, kuigi enamus neist on elanikuta. Janar on filmidest ka teatud SWATi liigutused selgeks õppinud. Nõgesed olid vööni, mingid taimed jäid pükste külge kinni aga aare sai kiiresti leitud. Tänan jälle Timixit, mõnus hiilimine oli.
Tuli kergemini kui loota julgesime. Aga Timix sai küll tõrvata…. :D
Nagu ikka matemaatikaga ma sõber pole. :D Õnneks Maris ja Laur on osavamad, nii et saime vajalikud numbrid kätte. Lõpp on natuke kahtlased kohas, ei tahtnud seal eriti kolada... Leid tuli vähemalt kiirelt.
Tänud peitjale.
Esimeses punktid läks natuke aega enne kui mõistus koju tuli. Seejärel tulid numbrid juba kiirelt. Õnneks lõpus keegi uurima ei tulnud, et mis seal toimetame. Leid tuli ka vähemalt ruttu. Olime valmis juba suuremaks kiusuks. Tänud peitjale!
Huvitav koht aga natuke ebamugav tunne oli aardeni minna :D
Et kõrvalmaja rahvale mitte väga veidrat muljet jätta, uudistasime lõpp-punktis ka kohalikke vaatamisväärsusi. Tänud!
Mälestuskivi juures pidime natuke oma tõlgendusi võrdlema, aga kui lõpp selgelt aarde nimega klappis, võisime oma valikuga rahul olla. Täitsa muljetavaldav maja, oleksin ka sellist "mänguonni" tahtnud :) Aitäh näitamast!
Veidike kivi uudistamist,väike rehkendus ja saimegi minna Lapsepõlvemaja uudistama.Tänud!
Täitsa tore multiaare. Ei saanud tünga või petta nagu tavaliselt kombeks. Lõpus läks ka suhteliselt kiirelt.
Kogusime õiged numbrid kokku, saime kaardile loogilise koha ja suundusime nulli. Kohapeal kiire leid, aitäh!
See aarde juures olev oleks ka põnev lapsepõlvemaja olnud. Tänud kanti näitamast.
Jah, oi kui paljudel lapsepõlve-nädalavahetustel tulime õega Raasikul rongilt maha, et vanaema-vanaisa juurde minna. Kas see mälestuskivi ka siis seal oli...vaat ei meenu. Küll aga meenutab see aare siitkandist palju ilusaid lugusid paljude-paljude aastate tagant:) Aitäh!
Ka omamoodi lapsepõlveradadel. Kui oli vanaema-vanaisaga kusgile suuremasse poodi vaja minna või hoopis asjapoodi, sai ikka Raasikul käidud.
Mullegi meenub Raasikult üks lapsepõlvemaja, õigemini tudengipõlveaegne maja. Käisime kursusekaaslase saunas, kus tegime võistlust, kes kõige kauem kuumas leiliruumis vastu peab. Mina olin siiski vaid leiliviskaja. Auhinda tühjendasime koos.Timix polnud siis veel sündinudki, seega võis tema lapsepõlvemaja olla tol ajal veel täiesti elujõus.
Külastasime kohalikku kirikut, sularahaautomaati ja mälestuskivi. Kõikjal vooris rahvariietes inimesi, mis tekitas jaaniõhtu meeleolu. Arvasime, et nii lihtne see Timixi aare olla ei saa, kuid läksime siiski vaatama. Ja jõudsimegi õigesse kohta. Tuvastasime, et ühel poolmahajäetud majal on isegi heinalakk, kus saaks vajaduse korral vihmavarju või ööbidagi. Rohi oli tõesti kõrge. Kuna püüdsin võsast hoiduda, sattusin aarde juurde üllatavalt kiiresti. Aare korras. Vaatasime üle ka kõrvalasuva mälestuskivi. Kena paik lapsepõlvemängudeks.
Aitäh siia kutsumast! Tänud aarde eest!
No selle aarde sildist küll aru ei saa - mille krdi pärast me pidime siia džunglisse keset ööd ronima, kui mitte midagi ei näe ja malts ka kõhuni
Esimene punkt tehtud ja liikusime viimasesse punkti. Herki jäi ootama autosse. Läksime Margotiga kahekesi. Naadid oid üle põlve ja ei mingit georada. Tekitasime siis georaja. Ja lausa mitu tükki ja igale poole. Aga aare end ei näidanud. Kutsusime Herki ka appi oma taskulambiga. Ega tal kaua ei läinudki, kui aare end ilmutas. Aga edaspidi peaks siis vikati geovarustusse võtma? Ümbruskond oli ilusti ära niidetud, välja arvatud see aarde lähiümbrus. Ja seda aaret oleks olnud palju toredam päeval otsida :) Tänud kutsumast
Käisime ka Timixi lapsepõlvemaja kaemas :). Peidukohani viis reetlik jäljerida, et järgmistel nii lihtne ei oleks, tegime omalt poolt eksitavaid juurde :). Tänud Timixile peitmise eest!
Geotiim- ja perekond võtsid ennast kokku ja läksid kenale pühapäevasele aardejahile. Kivi oli olemas, arvutused said tehtud ja vahva loss ka leitud. Tegime kambakesi ka veidi tähelepanu hajutavaid ja kõrvaleviivaid jälgi. Leitud ja logitud, aitäh peitjale. Aare oli ilusti korras.
Hea lihtne multi, lõppaarde geokuhi oli ka ilusti nähtav. Aitäh peitjale!
Kuna oli kahtlus, et minu tänane teekond võib viia Raasikult läbi, siis sai kiiruga üle vaadatud Raasikul asuvad sellised aarded, mis ei nõua kuhugi ronimist ega matka. Ainuke, mis silma jäi oligi see aare. Kiirelt kodus koordinaadid välja vaadatud oli ainult kohale mineku vaev. Tänud.
Kui tavaliselt on mugud nuhtluseks, siis seekord olid kaks noort mugu täiesti õigel ajal õiges kohas ja andsid meil endast mulje jätta nagu meie kohalolek oleks kõige loomulikum asi maailmas. Sel ajal kui nemad küünlaid süütasid, oli meil logi kirjas, ja et ka nende jaoks mitte kahtlasena näida, siis uitasime ka korra niisama ringi ja uurisime vanu asju.
Numbriga kivi leidsime, veidike arvutamist ning seejärel aarde ka. Ühtegi mugu ei kohanud, ainult koer haukus rahutult, mis vallandas kuskil kaugemal teiste koerte haukumise toel tõelise koertesümfoonia. Vanaaegsest imevidinast kahjuks vett kätte ei saanud ja ei teagi, kas polnud kätes piisavalt jõudu või oli see imevidin lihtsalt katki. EV, aga jätsin grip-kotti ühe niiskusekoguja, sest logiraamat tundus kuidagi niiskevõitu.
Kõigepealt mälestuskivi juurde, siis väike rehkendamine ja siis juba lõppu. Leid tuli üsna kiiresti. Natuke jalutasime ringi ka, võsast leidsime kaks suuremat uunikumistaatuses autot ka, väga vinge!
Leid tuli väga lihtsalt. Koer oli õnneks ketis.
SEE OLI ÜPRIS HEASE KOHTA PANDUD MA OTSISIN JA OTSISIN NING LEITSIN.
Koer oli kohal ja mugusid õnneks ei paistnud. Tutvusin ümbrusega, mis oli väga huvitav ja panin vahepeal nime ka logiraamatusse. Tänud peitjale.
Päris öö veel ei olnud, aga täitsa pime küll. Algul tõlgendasin omaniku lisatud silti valesti ja otsisin 15 minutit midagi muud. Õnneks sain rahus tegutseda ja jõudsin lõpuks ikka aardeni ka, tegelikult oli palju lihtsam kui arvasin. Nüüd teiste logisid lugenuna saan sildist aru, vähemalt enda kogemuse põhjal soovitaksin ehk ka pigem pimedas tulla, tasakesi ja liigse valgustuseta.
Majja piilusin samuti, igavesti äge, nii kapitaalset "onni" polnud just paljudel :o) Kujutan ette, et timixil oli põnev lapsepõlv, tänud seda jagamast!
Kohapeal jäi kõigepealt silma paljulubav geokuhi, mis aga lähemal uurimisel osutus harilikuks kivhunnikuks. Veidi veel otsimist ja jäi ka õige asi silma. Aitäh peitjale.
Saabusime lõppu siis kui kohalikud hakkasid ära minema. Vaatasid küll imelikult aga rääkima ei tulnud. Ilmselt on harjunud. Aitäh
Nulli jõudes oli kell vaid 12.00 hommikul aga juba olid kohalikud viinaninad võtnud positsiooni sisse elektrikapil napsutamiseks. Saatsime Steni mitu korda autost välja andmeid lugema. Kokkuvõttes saime sama tulemuse kui peitja küllaltki muretult. Aarde juures on silt "ööaare", hilisel kellaajal ma küll üksi ei julgeks selle aarde juurde minna. Teolt tabamise oht on väiksem aga siiski vahele jäämise korral poleks mul ju midagi asjalikku öelda. Päevasel ajal ma vähemalt saan öelda, et jäädvustan huvitavat arhitektuuri vms. Taavile jäi peidukoht kiirelt silma, saime logi kirja ja liikusime edasi. Võtsime TB. Aitäh!
Teine katse. Koordinaadid olid juba ammu välja arvutatud, aga tegin seda siiski kohapeal uuesti. Aardeleid tuli lihtsalt. Natuke kõhe küll oli, kui ümberringi hoovides pererahvas tegutses, kellele võisin silma jääda, aga küsima ei tuldud. Tänud kohta näitamast!
Kodus arvutasime koordinaadid, igaks juhuks käisime ka kivi juures. Aarde lähedal oli veel üks omapärane kivi. Aitäh!
Kahjuks on minu lapsepõlvemaja varsti samasugune.
GP 1055/ GC 1271
DCCCLXXIX. Lõppasukoht juba ammu teada aga tookord jäi inimeste tõttu lähenemata. Ka täna midagi head eespoolt minekuks ei olnud, tõeliselt ebamugav koht. Seega tulin hoopis teisest suunast ja panin nime kirja.
Ledisin aarde lahtise taeva alt, silt lahti ligunenud. Katsin purgi kividega, aga koha õigsus vajab kontrolli.
Arvtutused õnnestusid esimesel katsel ja saadud koordinaadid juhatasid kellegi maja taha. Metsas ragistasid töömehed. Hiilisin peidukat otsima, aga aare oli välja veerenud. Ehitasin väikese kattevarju, kuid purk vajab siiski hooldust. Aitäh!
Sellest multist sai meie jaoks küll mõistatusaare. Kokku arvutasime välja kolmed erinevad koordinaadid aga ükski neist meid aardeni ei juhatanud. Nüüd kodus logio kirjutades sain aru, mis arvutustes valesti sai tehtud ja õige lapsepõlvemaja asukoht on nüüd ka välja arvutatud.
Esimene arvutus läks "aia taha", teistkordne arvutus viis põhimõtteliselt samasse kohta.
Mu lapsepõlvemajas oli peastaap meie pisikese maja pööningul... Aga siin... Sisuliselt terve loss :) Võimas elamus :)
Võtsime uuesti algandmed. Vaatame, mis seekord tulemuseks saame.
Natuke ajalugu, riste ja tallesid. Ja maja. ja selle juures aare. Tänud peitjale
Arvutus läks kärmelt, õige koht samuti kiirelt leitud ja õige lapsepõlvemaja paistis juba eemalt. Iga poisi unistus, ma ütleks. Ei ole asju, mida seal teha ei annaks ja lastel juba fantaasiat jätkub.
Kuna aarde asukoht oli väga täpne, siis otsimisele aega ei kulunud. Tänud aarde eest!
Õige koha sain kätte, aga samuti tuli koer kisama. Õnneks mitte kauaks ning keegi uurima ei tulnud. Küll aga GPS hangus ning selle käigus läks lõpu koordinaat kaduma. Mälu järgi läksin, aga võtsin ikka vale koha ning sattusin hoone juurde, mida mõtlesingi olevat "lapsepõlvemaja". Kuna väljas aaret ei paistnud, siis katsusin ust ning see oli lahti. Oi, see on nüüd küll vale koht, kellegi köetud saun oli see. Õnneks kedagi sees ei olnud :D Õige maja juures läks veidi aega, üpris kavalalt on see seal peidus. Või siis pigem ma ise ei osanud korralikult vaadata. Hea kerge aare siiski, tänan!
Kl 19:00 - koht oli õige aga nii kui lähistele sõitsin, pistis kõrvalmaja koer lõugama ja mees tuli ka kohe uksele. Ei tulnud autost väljagi vaid lahkusin. Seekord.
parasjagu lihtne mõistatus ! arvutus ! ja aardesse ! huvitavad kohad. Tänud !
Arvutasin valesti ja otsisin valest kohast. Õige koht on nüüd teada. Kunagi tagasi...
Oeh seal lõpus oli ikka veidi imelik otsida küll aga tegin südame kõvaks. Kuna kaua ei tahtnud jukerdada ja tagasi ei tahtnud ka minna, siis olin juba valmis (häbi-häbi) lisavihje-kõnet tegema aga tadaa - enne oli õnneks oidu ikka esimesena silma jäänud koht ära kontrollida. Kujutan ette kui põnev mängumaa see lapsepõlves võis olla.
Vana ja väsinud maja. Ja toredad käekoti jäänused samas maas. Mõni käsitöömeister ehk mõistaks sellest uue koti teha. Mõni käsitöömeister mõistaks ehks sellest majastki veel mingi koti teha. Üldiselt tundub, et paari aasta pärast on ka selle maja väravas puna-valge-must rahvuslipp lehvimas ja aed kerkimas.
Arvutada ma ikka ei oska. Näiteks 2 + 1 -st võib saada mingi ime läbi 1554.. Kui Tanel oli mulle selgeks teinud lihttehted, sain muidugi koordinaadi kätte. Kohapeal avanes veidi keerulisem pilt. Võimalikke peidupaiku avanes mustmiljon. Umbes 40ndast vaadatud kohast avaldus aare
Hmmm... huvitaval kombel siin ei olnud mul mingit probleemi. Keegi ei luuranud, kedagi ei huvitanud. Peitja ka õnneks väga kuri ei olnud selle arvutamistehtega:) Tegin hindele viis ja sain aarde kätte nagu naksti. Aitäh. Lõunapaus läbi ja uued katsumused ees...
eelmiste logiteadete põhjal olin ebalev, kuid arvestades taneli tänaseks eeskujulikku geokogemust siiski oletasin et küllap ta ei peidaks päris nõmedasse kohta. mingil hetkel mulle tõesti mingi "neighbour watch" sappa tekkis, aga otsustasin olla proaktiivne ja vanahärraga ise jutule saada. rääkisin põgusalt mingist salapärasest "geo-orienteerumisest" ja et meil on seal üks punkt, ja et metallivaras ma ei ole, pannes mängu kogu oma olematu karisma. ta tundus selgitustega täiesti rahule jäävat, ütles et "kiriku maa" ja et peitke ja otsige palju kulub, tal poogen, ja läks tagasi lapsi kiigutama. chill.
Oi kui kõrged nõgesed! Kõrval oli saun sooja pandud. Aare korras.
Koordinaadid olid justkui juba varem välja arvutatud, lõpus leidus ka maja... Aga ilmselt on see minu probleem et ma sinna ronima ei hakanudki. Kui ikka nurga taga keegi ehitades toksib, vastasmaja koer lõugab ja sinna ette on auto pargitud... Ja maja enda ümber muru ilusti niidetud nii et tundub et keegi selle koha eest ikka hoolitseb, siis ei kipu seal midagi näppima. Ma saan aru et lapsed võivad mängida nii mõneski kohas, aga peaks ikka mingi põhjendus olema võtta miks täiskasvanud inimene seal kondab.
Kui mingit kinnitust et õige koht ja lubatud juurdepääs, või siis mingit eriti täpset vihjet ei tule, siis ma sinna uuesti ei lähe.
Me vist otsisime täna seda aaret. Kirikutorni jäime hiljaks, veetornis saime enneaegselt käia, kus tuletõrje torn oli seda ei tea. Olid külapäevad. Miski maja juurde jõudsime ka aga aaret meile seal polnud.
Lisaks sellele, et geopeitus viib sellistesse paikadesse, kus varem käinud pole, viib ta ka väga tihti neisse kohtadesse, kus kunagi käidud on. Vähemalt mälestustesse kolama.
Nii ka see aare. Olid ajad, olid majad, kus meie omal iidsel ajal mängisime. Vanad, tühjad majad, kus oli meie "onn", kus tegime pliidi alla ja ahju tuld, kus möbleerisime, kus ehitasime. Ime et maja põlema ei pannud, sest küttekolded-korstnad olid ju pea olematud. Veelkord võib imestada, et meie põlvkond üldse suureks on saanud ja hoopis pilvepiiril praegu geopeitust ei mängi. "Lapsepõlve süütud, muretud mängud..."
Matemaatikaõpetaja võib rahul olla, seni, kuni Peep käis kivi uurimas, oli minul juba koordinaat välja arvutatud. Lihtsalt peab ju NII olema... Veendusin oma silmaga kivi kaedes, et jah, ongi just nii. ;)
Ja lõpp... mulle meeldis see koht, sürr... Kahjuks peale vihmahalli muid looduslikke valgusefekte polnud, seega pimedas otsimise-leidmise boonus jäi olemata.
Piirdusin kolme tilga vere loovutamisega. :D
Aitäh! Aare korras. EVEJ
See, noh seesamune, on päris vana küla ju. Ärge nüüd lootkegi, et ütlen kui vana. Minge ikka vaadake ise. See metsa sees maja oli ju onni jaoks vähe lagedal. Aare ise tuli õige kergest kohast välja, kuigi mitte hoobilt, peab tunnistama. Jälle kord huvitav koht kuhu jalga pole ennem eal maha saand. Tänud.
Siin oli nii, et matemaatika raskusi ei tekitanud, lõpp-punkti lähedal aitasin ühe eaka naise üle tee ja tahtsin ta poodi ka viia, aga selle aja peale, kui ma aarde logitud sain, oli ta juba silmist kadunud. Mitte et meil kaua aega oleks läinud... Öösel saab siin kindlasti vingeid pilte.
Kodus sai lõpp-punkt välja arvutatud ja kohe sinna suundutud. Tegime oma jäljed puhtale lumele ja otsisime ja otsisime ja siis veel, lõpuks leidsime. Aare korras, aitäh.
Algpunkt kipub kahjuks isegi huvitavam olema kui lõpp-punkt. Lõpp-punktis kangutasin ühte asja, mis oli just selleks sinna vedelema jäetud, et juba varem loginud kaaspeiturid saaks kõrval samal ajal pihku itsitada. Õnneks oli Lauri nurga taga ja ei näinud. Selleks ajaks, kui ta nähtavale ilmus, olin ma lolluse juba lõpetanud ning võtsin aardekonteineri õigest kohast välja.
Jälle üks normaalne aare. Käisin nii esimeses kui viimases punktis. Mõlemal pool oli koordinaat täpne, arvutus lihtne ja leid hõlbus. Majagi tasus ära nägemist. Kahjuks tegin seda valgel ajal. Aga kujutasin see-eest elavalt ette, kuidas kellegi veripunane lõust hõõguvate silmade välkudes vaagnaluu hambus maja trellitatud aknast tot-tot-tot teeb. Kriipi ja spuuki stahv.
Purk korras, EVEJ. Tänan mõistuspärase aarde eest!
Raasiku on asula, mida eelmises elus (noh, aastaid tagasi, kui veel lehmi sai peetud) sai külastatud igal hommikul. Külapealt sai kümnekonna talu piimanõud, nii umbes 300 liitri jagu, kokku korjatud ja siis "monster truck" Liteace-ga Raasikule kihutatud ning meiereis kogu see piim suurde vanni valatud. Edasi siis need samad nõud seal samas suurest voolikust vadakut (rohekas, kirbelt lõhnav vedelik, mis kohupiima tegemisest üle jääb) täis lastud, mis koju lehmadele nö. "taastootmisesse" või suve ajal silokonservandiks toodud sai. Olid ikka toredad ajad küll. Eks see ole natuke ka see teema, miks ma piima suht pika hambaga toiduks tarvitan - ma tean, kuidas seda tehakse.
Aga aarde asukoha arvutasime juba kodus välja. Kohale jõudes valitses pühapäevasel lõunatundidel suur vaikus ja rahu, tegime oma jäljed siledale lumevaibale. Aaret väga kohe ei leidnudki, ei tahtnud väga seal sõrmega midagi torkida. Aga ega midagi keerulist ka ei olnud. Aare on ilusti korras, kuid meist jäi järgi nüüd reetev jäljerada. Loodame, et see kohalike tähelepanu väga ei tõmba.
Öösel pimedas on see ikka tõsiselt creepy koht. Kahe niru taskulambiga valgustada aardepaika tekitas kohati üsna kõheda tunde ning võib-olla see takistaski meil aaret leida vähem kui 5 minutiga. Läks kuskil pool tundi, mille vahepeal käisime autos soojas ja logisidki lugemas, kui aare täiesti loogiliselt ja lihtsalt kohast välja tuli. Nagu ikka. Tänud, oli huvitav.
Interneti abiga õnnestus kodus õiged numbrid välja meelitada. Logimiseks valisin mõnusalt lögase ilma, et vältida kontakti mugudega. Otsus oli õige, isegi kohalik koer ei raatsinud oma putkast välja tulla ning haukus sealt. Koht ise oli päris creepy ning tatine ilm lisas ainult vürtsi. EVEJ
Peale viimase aja kurba sündmust oli õõvastav kohtuda mälupildi majaga nullis.Ja tunnistan, et ka lõpp mulle ei meeldinud.Skooritud, tänud.
Soojas tõllas vurasime kivini ja mina kui kõrgete saabaste omanik vantsisin pilti tegema. Alex siis arvutas tõllas lõpu koordinaadid välja - tööjaotus missugune :) . Täitsa õigesti arvutas, leidsime maja ja leidsime ka aarde. Kohalikud täna meie vastu huvi ei tundnud, nii saime rahulikult uudistada.
Algul kimasime nullpunkti. Seal uurisime kivi ja tegime vajalikud arvutused. Tulemus tundus lootusrikas ning läksime vaatama. Algul käisime ja lugesime monumendilt kirjatükke seejärel vaatasime juba GPS-i järgi ringi. Täitsa omapärane maja, sisse ei hakanud igaks juhuks kiikama. Tänud, täitsa vahva aare!
Hakkas juba pimedaks minema. Leidmist pimedus ei seganud.
Käidud nullis nagu kord ja kohus ning hiljem ka aare leitud. Aare korras. EVEJ.
Kirjeldusele vastava majakese tuvastamisega vist saime isegi hakkama. Aare täitsa korralik. Jätsime helendava tähekese. Tänud!
Jätsime auto korralikult poe parklasse ja läksime Raasikuga tutvuma. Sellest läksid kõik kohalikud koerad pöördesse – egas iga päev saa pealinna koera peale haukuda. Nii me siis kulgesime seal suure lärmi saatel. Pole sel klaaspurgil häda midagi, vanasti ainult niimoodi peidetigi. Suur tänu Raasiku tutvustamise eest! Vist jätsime sinna ka tähekese.
Mõnusalt kerge multiaare. Aarde lähistel jalutas üks papi ilmselt koos oma lapselapsega ja hää, et me kangekaelselt kohe logima suundusime, muidu oleks hiljem peale maaomaniku kiire ja ülevaatliku tema isikliku ajalootunni kuulamist imelik logima suunduda olnud. Väga huvitav koht. Tänan juhatamast.
Lihtne arvutus viis väga huvitavasse kohta. See maja sobiks lausa kuhugi õudukasse rekvisiidiks, udusel sügisööl, täiskuu valguses... :P. Tänud!
Õuenurgas istus mingi seltskond ümber laua, küllap oli neil imestamist, et sinna platsile samal päeval juba mitmes auto sisse pöörab. Lähemale siiski ei tuldud ja saime vaikselt maja taga ära hiilitud.
Arvutasime ja sattusime mingi maja juurde. Sobis küll, oli ju maja. (Mis sest et tagantjärgi aarde kirjeldust lugedes tuleb välja, et see polegi see lapsepõlve maja) Ainult et meie leidsime lisaks aardele ka kohaliku mugu. Püüdsime teda mitte segada, kuid eks ta meid silmanurgast ikka piidles. Et miks "linnasaksad" tema õuele marsivad, mingid aparaadid kõhupeal rippumas ja fotokas näpu otsas. Peitust mängides logisime aarde ning seejärel tegime pika fotosessiooni. Mida pildistada, siin õnneks jagus, koht on huvitav. Ja kõige lõpuks saime mugult lühiülevaate kohalikust ajaloost ning kultuuriväärtustest. Kindlasti oleks tal juttu jätkunud kauemaks, koht on rikkaliku ajalooga. Kahjuks oli "linnasakstel", ehk siis meil, kiire, seega jäi palju huvitavat ka kuulmata. Täname!
No kui miski asi koolimatemaatikast lihtsalt selgeks sai, siis 77ga jagamine. Niisiis seadsime kodutee niimoodi, et lapsepõlvemaja teepeale jäi. Leid lihtne, rajad egid elu veelgi lihtsamaks, ja kõrval ATVga möllanud külamehed ei paistnud ka mingit huvi üles näitavat. Plikad magasid, ma ei lülitanud mootoritki välja. Tagasiteel sõitsime nullist ka mööda - oligi täpselt nii, nagu arvata lasi. Kõik jonksus, aitüma!
Groll pani ees kusagile minema, mina proovisin Grolli gepsuga teda jälitada. Nullis saime uuesti kokku, mina ajasin kusagil 20 meetrit eemal nulli taga, kui Groll mingil hetkel teatas, et tema enam ei otsi. Mõne hetke pärast tuli endal ka leid ära ning siis näitas GPS ka nulli õigesse kohta. Lahe aare.
Jõukohane aritmeetika ja täpne koordinaat / lõpp tasus minemist / tänud peitjale
Eeltöö oli hästi tehtud ja kohapeal aitasid georajad kiirele leidmisele kaasa. Energiat jäi üle kihlveoks Mikiga silma jäänud objekti üle. Miki võitis jäätise.
Kui midagi peab metsa minema, siis sinna ta ka läheb. Kirjeldus delfi-stiilis loetud, saime koordinaadid ühte kohta, mis oli iseenesest päris sobiv nii aarde peitmiseks kui onni ehitamiseks. Aaret seal muidugi ei olnud. Ühe kena kuuse all kontrollisime tulemust ja saime veel ühe peotäie komasid, mis kuskile ei sobinud. Hakkasime otsast ja leidsime tehtud vea. Üsna pimedas jõudsime sihtkohta ja tegime oma sissekande ära. Kaasa võtsime TB, EJ. Hapra klaasi võiks siiski plastiku vastu vahetada!
Vaatasime ka nulli üle ja tegime arvutused sealsamas. Otsimine toimus naabruses haukuva koera saatel juba üsna hämaras ja taskulambi valgel. Täitsa mõnus aare, täname. EVEJ
Õnneks ma eile seal möödudes ei taibanud olukorda uurida. Täna oli aga üsna lähedale asja. Pole seal midagi segast. Ja pimedas oleks olnud palju igavam. Aitäh
Sai kiire möödasõit tehtud arvutamine läks kiiresti ja ega lõpuski palju peitmisvõimalusi pole. Jätsin geokoini.
Õhtul naabrimehe juurest saunast tulnuna leidsime, et uus aare on lähistel. Otsustasime, et täiskuuöö on just paras Kostivere-Raasiku viie-risti-teel vaimude väljakutsumiseks. :) Kontrollpuhumine näitas, et pool tundi peab veel starti edasi lükkama, selle aja kasutasime koordinaadi välja arvutamiseks. Käisime siiski ka nullis ära enda kontrolliks. Pimedas läks meil veidi kauem, kui valges oleks läinud aga viimaks Aare siiski leidis. Esimesed! Logi läks kirja 23:56. Tänud öise väljasõidu eest. :)