Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Tallinna linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Pääsküla raudteepeatus rajati Peetri aedlinna (Petrovskaja Sloboda) elanike rahaliste annetustega. Laiarööpmeline raudtee äärde rajati madal platvorm, mis kandis nime Petrovskaja Sloboda (rahvakeeles Petrovka). Peatus avati liikluseks 1. mail 1915. 1916. aasta suvel läks raudteepeatus Looderaudtee bilanssi. Vahepealsel ajal oli peatus aedlinna kulul. 1919 nimetati raudteepeatus ümber Pääskülaks.
Rail Mystery aarded tutvustavad Eesti raudteed ning selle ümbrust. Teine aare asub Pääskülas ühes väga meeldivas kohas. Vihjekarpi, milles on juhised aarde leidmiseks, sisaldavast objektist lähed üles, kui on soov Kivimäe poolt tulles Kibunasse sõita. Ilusat otsimist!
PS. Palun ärge laske karbil maha kukkuda :)
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC41DHK
Logiteadete statistika: 67 (85,9%) 11 8 2 2 1 0 Kokku: 91
Teeme siis nii, et inimesi rohkem selle ropu kohaga ei piina, nagunii kaob see paik ka üsna pea :)
Kinnitame ka omalt poolt, et nii vahepunkt kui ka lõpp-punkt on kadunud. Lisaks on lõpp-punktis olevatest lahtistest garaaživahedest alles jäänud vaid 3-4, seega ka kirjeldus pole (vist) enam täpne. Ilmselt kuulub arhiveeritavate hulka.
kuna peitja pole reageerinud, läheb hooldusvajaduse teade üles. kindlasti ei vasta konteineri asukoht enam kirjeldusele ja vajab lähemas tulevikus totaalselt teise kohta paigutamist või arhiveerimist
Omanik võiks kontrollida, mis aardest saanud on või mis sellega lähiajal juhtub
Leitud. Leidsime ka garaaži sama numbriga, mis oli vaja leida. Selle kõrval rippus isegi võti.
Õnneks või kahjuks ühtegi valvurit ei olnud lõpp-punktis seekord. Eks tuleb teravate elamuste saamiseks teinekord veel vaatama tulla :)
Vihje karp oli ammu käes ja korra käidud ka aaret otsimas, kuid siis jäi leidmata, kuna vihjet oli valesti tõlgendatud. Täna kõik ok!
Leitud peale pikki vahepunkti otsimisi. Siinne kirjeldus ei anna kohe vihjet kätte, samas geocatchingu lehel inglise keeles on asi palju selgem.
No ei leidnud... Otsisisime ja otsisime, kuid ei miskit. Kui see ikka alles, siis tuleb minna uuele katsele. :)
Kaks korda sai varem ka kohal käidud ja erinevaid kirjeldusi võrreldud nii geopeituse kui geocachingu lehel ja kuna no mitte ei tahtnud esimene punkt ennast kätte anda hakkas juba teooriad algpunkti asukoha asjus ikka kosmilisi mõõtmeid saavutama. Õnneks tõi Anna meid maapeale tagasi ja edasi oli kõik juba lihtne ja loogiline. Tänud peitjale.
Well, müstika! Eriti see puänt, ainult et ilma loogikata!
Tänud!
Tanel ikka tahtis, et ma mõne tema aarde ka üles leiaks. Vihjekarpi otsisin päris kaua, ilmastikutingimused ei olnud ka just parimad... Kui vihje käes, ei olnud aarde leidmine iseenesest keeruline ja ega sellises kohas pimedaga väga kaua viibimine niikuinii eriti meeldiv ei ole. Mõned kohalikud olid jõulupüha puhul lausa lõkke teinud...
Avastasin, et see on veel logimata, aga tegelikult käisin seal juba suve keskel. Päeva täpselt ei mäleta ja ei viitsi logiraamatut vaatama minna. Panin kirja ligikaudse päeva. Vaatamata saadud vihjetele oli paras pähkel ja elamusi oli küllaga. Sai suheldud kohalikega ja arutatud elu võimalikkusest selles rajoonis.
Siin läks kehvemini kui eelmises ja lõpuks toodi bussiga mugusid ka nii et varsti tuleb tagasi tulla.
Alguses viis GPS 50m eemale, tuhlasime seal oma 20 min, kuni lõpuks proovisin teise programmiga ja siis oli suht kiiresti aare käes!
Hommikul vara hea rahulik otsida ja nuputada, aga ei miskit. Seekord siis sedasi...
Esimesest punktist sai juhtnöörid juba paar nädalat tagasi võetud, täna käisin logisin ära. Muud nagu polegi selle kohta kohta öelda.
Sai esimesse punkti lisatud ka inglise- ja saksakeelne juhend aarde leidmiseks. Natuke turgutasin kesta kah. Kirjeldus ka veidi muutus, sest muutus Kivimäe aarde asukoht.
Jõudes sinna aarde juurde kohtusin uuesti Taneliga, kes läks esimest punkti muutma. Sain veel viimasena natukene lihtsamini lõpp-punkti info. Tanel tegi meisterdusi karbile ja seejärel leidsime uue parema koha, mis püsiks paremini ja paneks otsijaid ka natukene kukalt kratsima. Lõpp-punkti kirjeldus oli väga perfektne ja leid tuli kiiresti. Üpris õudusttekitavas kohas lõpp, seda pimedas ei soovitaks otsida :P
Ma olen hoogu võtnud päris kaua aega juba, et see esimene punkt natuke ümber teha, et ei oleks seda mahakukkumist kogu aeg. Nüüd sai natuke ümber peidetud ja mahakukkumise ohtu enam pole. Kirjeldus sai ka vastavalt korrigeeritud.
Ka meie leidsime punkti maast. Panin korralikult, et püsiks. Lõpus kohtasime pimeduses paar doosi saanud tantsivat mugu. 15min pimestasime teda täistuledega, kuni ta lahkus. Lõpp korras, pimedas tekkis õud.
loomulikult oli ammu kadunud pool aastat tagasi rongiplaanile kritseldatud juhend lõppaarde leidmiseks, aga ega sellepärast ei viitsi ju ometi uuesti infot hankima minna. visuaalse ja verbaalse mälu koostööna õnnestus aare leida kolmandast kohast, kuhu sisse põikasin.
Leitud kahepeale.Tänud huvitavasse kohta juhatamast! Oleme seda paika aastakümneid seni ainult rongiaknast vaadelnud. EV J:magneti
Mitteleidu ei hakka panema kuna lõppu ei läinud täna. Esimene punkt vedeles igatahes maas. Panime tagasi sinna, kust eelmise aarde leidsime - hetkel jäi ta küll püsima, aga kes teab kui kauaks. Peitja võiks üle vaadata.
Sarnaselt eilsele leidjale, avastasin ka mina vihjekonteineri maast lebamas. Panin tagasi samasse kohta, kus Kivimäe aarde puhul. Vihje järgi taipasin kohe, kuhu lõppaarde leidmiseks minema peab. Tänan aarde eest!
Kivimäe aare oli juba mõni aeg tagasi võetud, nüüd asja raskema osa kallale. Otsida ei tulnd kaua, kahjuks küll oli aarde konteiner lihtsalt maas vedelemas. Asetasime tagasi omale kohale. Vihjetest saime kohe sotti aga õige tänava otsimisega läks tükike aega. Kohale jõudes, meenus mulle seoses oma hobi ja tööga käsikäes, see koht väga hästi. Seega logi läks kirja 01.44, soovitan soojalt sellist kohta öösel külastada :)))) P.S väga lammutada pole tarvis, ennevanasti valvas kõrvalolevaid objekte üks Vasja. V: Rändur
No kuidas me sellestki saime mööda vaadata, kui just Kivimäe aare võetud sai. Vihjekonteineri leidsime sama kiirelt kui Kivimäelgi, lõppaardega tuli pisut vaeva näha kuna tegutsesime pimedas. Päris kõhe koht.
Rongidega otsis üks eelmistest logijatest seost.. meie leidsime seose - sealsamas taga nad sõidavadki :)
J: Ränduri
Sai siis seegi müsteerium lahendatud. Esimese punkti otsimine jäi eelmisel korral pooleli, kuna lähedalasuva maja väravas jäid kaks meest pikemaks ajaks juttu puhuma. Seekord olid ka paremad tingimused, kuna polnud lund. Polnud ka mugusid. Aarde asukoht oli täielik sürr! Siiski põnev koht vaatamata kõigele. Tänud juhatamast sellisesse kohta!
Vaatasin üle ka selle aarde. Esimene punkt tõepoolest nii ei tööta, nagu ma ta alguses tegin, aga õnneks oli keegi leidnud juba asjale parema lahenduse, mis mulle endale väga meeldib, natuke tuleb küll asja täiustada. Lõpp saab ka üsna pea natuke ringi tehtud. Kättesaamatuks ei muuda, sest kõik on põhimõtteliselt korras.
1439 - Esimese vahepunkti karp asus sõna otses mõttes lumepadjal. Lõpus väga ei tabanud seost raudtee aardega.
Kuna Kivimäe aare end paljastas siis oskasime ka nüüd Pääskülast aaret õigest kohast leida :D Lund ei tohi talvel karta :D Kiire logi ja tänud
Tulles kivimäelt, kust aaret ei leidnud, läks ikka natuke aega enne kui kõik vihjed kokku panime ja leitud ta saigi. Lõpp-punktist tulles vaatasid ühed kohalikud meid ikka väga imelikult, et mida kuradit me sellises kohas küll teeme...
Kahes jupis tehtud. Teine jupp tuli just enne pimedat ja hea on et tuli ja midagi hämaras viirastus.
Alguspunktis käisime enne kreeka-ee'd ära ja tagasitulles põikasime ka lõpp-punktist läbi. Vihjepunktis vedeles karp maas, ma üritasin seda veidi ääre poole tagasi panna aga arvan, et see võib sealt jälle maha kukkuda sest eriti kindlalt see sinna ei jäänud ja tagasi ma sinna ronida ei tahtnud. Lõpp-punktis hakkasid Inga antud vihjed ka loogilised tunduma kuigi meil läks seal väga lihtsalt. Selgusetuks jäi siiski mis moel on aarde peidukoht raudteega seotud? "Väga meeldivaks kohaks" ma seda ka just ei nimetaks aga noh, eks tasub aeg-ajalt ka sellistesse kohtadesse sattuda, et ei hakkaks arvama et elu ongi selline nagu Kroonikast lugeda võib. P.S. sellega täitus mul 400 aaret.
Olen nõukaajast ära rikutud, päris tavaline piirkond - (v.a mõned süvendid, kuhu raskusaste ei luba ronida), hirmu ja ärevust ei tundnud. Tänapäeval vist selliseid asju juurde ei tekitata.
Kuigi kirjelduse järgi oleks pidanud nagu vastastoas olema, vedas tagumikutunne ikka õigessse kohta. Mõnus pesa, kuigi kütmata ja koristamata.
Lõpetasime teisel katsel asja ära. Selle käigus avastasime, et olime eelmine kord vihjest valesti aru saanud.
Nüüd oli koht peale eelnevat luuret teada. Lootsime Andrest omale turvameheks kaasa, kuid ta arvas, et aitab teile koerast küll. Aitaski! Võib-olla on isegi vajalik ka niisuguseid kohti näidata, pole see elu nii klants midagi. Uhh, tehtud!
Tibake oli aega sealkandis ja ega seda siis ei saa lasta raisku minna. Trampisin nulli ja vahtisin üsna imelikult, no ei ole seal ju samamoodi nagu Kivimäel. Lõpuks taipasin ka mujale kui jalge ette vahtida. Edasi oli lihtne. Kuni umbes selle hetkeni mil ma märkasin täpselt õige maja hoovis kahte vanameest omavahel seletamas. Muidugi märkasid nad mind kah. Kuna lund ka sadas siis mõtlesin, et ju nad kohe laiali lähevad. Oi kui vale mõte see oli. Üks pani suitsu ka ette veel. Läksin siis rongi ootama. Mul polnud aimugi mis ajal sinna mõni rong üldse tuleb. Ilmselt vanamehenässid aga teadsid rongiaegu ja vahtisid mind eriti imelikult. Lubasin, et üle kuue minuti ma seal perrooni maa sisse ei vajuta. Lõpuks keegi helistas ühele kõbile ja see pani tuhatnelja minema. Ilmselt jagati mingeid asju kuskil. Järgmise kohta seletusest tegin heaga pildi ja siis pugesin autosse tagasi. Pisut GPSi mudimist ja siis sõitsin kohale. Üsna pea oli ka selge miks sellised logid. Karbi kättesaamine pole küll mingi küsimus, igat sorti abivahendeid on seal lademes. Ei pea kuskile ronima või midagimoodi kuskile upitama. Tagasiteel kiikasin ka mõne autoaugu sisemust. Basseinid on mõnedes täitsa olemas. Ja kui keegi fännab eelmise riigikorra ajast pärit õllepudelisilte siis peaks kiirustama. Kõige rohkem meeldis mulle selle aarde puhul järgmisse punkti mineku juhend. Aitäh.
No sealt sõidan ma nii suvel kui talvel, sügisel ja kevadel ka rongiga mööda, nii et koht varemalt teada. Aga aare kiirelt leitud ja logitud.
Leitud, logitud. Hea, et lumi maas ja tee aardeni puhas valge, pärast lume sulamist ei ole küll hea mõte seda aaret otsida.
Panin uue karbi. Palun ärgem laskem tal rohkem maha kukkuda :)
Nüüd ma tean, kuhu saaks majutada kõik need ohjeldamatult Eestisse pürgivad talendikad inimesed. Plastmassist karp aga nõuab hellemat kohtlemist. Praegu on talle alla tekkinud pikk pragu, kui karpidel oleks sootunnused, ütleks, et kindlasti emane.
Esmamulje Kivimäe aardest kui sopamülkast tekitas minus selle sarja osas eelarvamust. Täna leidsin Kivimäe aarde üles ja olin juba peaaegu arvamust muutmas. Kivimäe lahendus tegelikult meeldis mulle. Mõtlesin, et ise olin rumal, et esimesel korral Kivimäe aaret üles ei leidnud.
Kui aga Pääskülast aarde asemel hoopis vihje urgaste uurimiseks leidsin, olin küll pettunud.
Vihje peale leidsime vajaliku lobudiku. Saime teada, et on olemas koht, kuhu nõmmekad oma sodi viivad. Et on paiku, kus isegi kodutud ei taha elada. Et üksi ja õhtul pole seda aaret mõtet otsima minna, kui sa just väga hulljulge ei ole. Ja loendada annab mitut moodi. Tagasihoidlikust taskulambist pole selle aarde juures abi. Saime katkise karbi kätte ja logisime ära. Kas me nüüd ka selle võrra õnnelikumad oleme? Vähemalt ei pea enam tagasi minema!
Ahjaa, kui karbike iga kord logimiseks maha peab kukkuma, siis ta ei saagi terve püsida.
Pääskülla jõudsime, kui väljas hakkas juba valgemaks minema ehk kell oli kaheksa pühapäevahommikul. Inimesed hakkasid ärkama ning hommikukohvi jooma. Meie aga asusime müsteeriumi lahendama. Jah, võib öelda, et päevavalges on siin ikka palju mõnusam liikuda ning kui lumi katab maad, siis on kõik ebameeldiv kaetud valge lumevaibaga. Ei saa küll öelda, et siin midagi väga häirivat oleks olnud, peale närvidele käiva klähviva krantsi. Aga eks kutsu tegi endale sooja edasi-tagasi jooksu ja haukumisega. Loendamine neljani on aga pagana raske tegevus. Sellele võib saada üsna mitu sobivat vastust. Meil küll läks nii. Ja siis see viimane variant andis õige koha. Aardekarbi põhi on puruks, ikka väga puruks.
vihjega läks hetk, oli täpselt seal kus öeldud. jalutasime siis läbi ilusa lumise äärelinna lõpu poole.. mida lähemale, seda skeptilisemaks mu kukil istuv kristofer muutus, kuni päris aarde lähedal küsis "kas siin elavad PÄTID?" .. väga asjakohane küsimus minumeelest :D ma ilmselt olen keskmisest pikem geopeitur aga mässasin ikka kõvasti.. mõnele on maastik ikka vähemalt 3 ma kahtlustan
Ime kah, et ma seda algust eelmine kord ei leidnud sest seda lihtsalt polnud seal. On ju sada korda räägutud, et konteiereid ei teisaldatta ega võeta endaga kaasa. Mäletan hästi, et läheduses polnud kah hetkel ühtegi tegelast.
Tegelikult ei olnud ka praegu laegas omal kohal vaid kõvasti eemal platvormi peal. Konsulteerides varemleidjaga sai ta nüüd õige koha peale tagasi.
Lõpp läks iseenesest lihtsalt niipalju kui telefon taskulampi suudab asendada. Korralik taskulamp otsustas ju ära lõppeda. Muideks Keilas tuleb sellise objekti eest hinge hinda maksta kui tahad ühte sellist koobast endale saada. Siin aga vedeleb neid lademes.
PS:Lõpulaegas on ikka katki.
Tallinn suutis mind taas üllatada ja ma pole veel päris kindel, kuhu poolele see üllatus kaldub, kas meeldiva või ebameeldiva poole suunas. Alguse leidmisega raskusi polnud, sellist udust inimtühjust oli hea meel näha. Lõpu raalimine võttis hetke arupidamist ja siis kribal loendamist, kui sai selgeks, mida siis ikka loendama pidi. Koht ise... jaaa, nõustun mitmegi eelkirjutanuga ja sellegiga, et koht pole noore daami jaoks kohane pimedas kolamiseks. Minu arust ei peaks noored daamid seal ka päeval kolama. :D Noori daame meil polnud, päeva oodata ka oleks seal nüri olnud, seega varustasime end taskulampidega ja sukeldusime öhe. Brrrr... hea, et nii pime oli ja mul kehvemat sorti valgusallikas oli. Liiga palju ka poleks tahtnud näha, niigi lisas elav kujutlusvõime oma osa, mida või keda sealt leida võiks. Kuigi mul jääb väike eriarvamus peitjaga selles osas, mis ja kus asub parem või vasak pool, siis leidsime ikkagi otsitava üles täitsa kiiresti.
Karp katki, nagu nii mõnedki siin mainivad juba...
Aitäh selle aarde eest, päris kindlasti ma poleks siia mitte kunagi niisama sattunud. Kas ma sellest aga nüüd võitsin või kaotasin... vist ikka võitsin. Ilus oled Isamaa? Vist ikka, kui igale poole oma nina ei topi. Jaanalinnu efekt. :)
Mul oli hea meel, et ma sinna üksi ei läinud. Edasise vihje leidmine raskusi ei valmistanud ja aarde leidsime ka vaatamata sellele, et vihje oli tiba valesti meelde jäänud. Aarde karbis pragu sees.
Leitud, logitud ja minu jaoks peitja taandareng peidukate valikute suhtes.Vabandust aga raudtee müsteerium, seal?Mingi peen inglise huumor äkki?Karp on katki jah kuigi saatuslikuks see seal ehk ei saa.Tänan peitjat aarde aga mitte valitud koha eest.Samas kui eesmärk oli shok...siis ei virise :)
Peale Kivimäelt tulekut ei valmistanud vihje leidmine mingeid raskusi. Liikusime vihjatud piirkonda ning tänasime õnne, et väljas valge on. Karp oli seal kus öeldud, kuid teadmata jääb, kas ta oli juba enne meie saabumist katki või olime meie selle kuritöö toimepanijad. Igaljuhul on nurgast tükk väljas ning niiskus kipub sealt sisse minema.
Kivimäe aare leitud võtsime Miaga suuna Pääsküla poole. Vihje leidsime kohe üles ja edasi suundusime kolemaastikule aaret otsima. Jõudsin just logida ja hakata lahkuma kui üks kohalik mees saabus sinna koos koera ja käruga midagi toimetama. Ka siin sai logiraamatusse vist kirja päeva võrra varasem kuupäev.
Sandra teatas kohe, et tema jääb autosse ja paneb uksed lukku, meie Henrikuga ei tahtnud tossikesed olla ja viisime otsingu ikka võiduka lõpuni.
Kuna eelmise jaama juurest oli aare leitud, siis oskasin kohe õigest kohast vaadata esimeses punktis, suundusime teise poole ja seal ei olnud ka liiga keeruline. Õudne koht, pimedas eriti.
Huvitav, lõppkohas läks veidi tegemist ja nõudis vaeva. Aga kätte ta tuli ja logitud sai. Pärast nägime kaugelt ka teisi otsijaid ;)
Saabunud värskelt Kivimäe aarde leidnuna oli algpunkti leidmine lihtne. Edasi läks juba natuke keerulisemaks. Siis kui õigesti loendatud sai oli leidmine ainult vormistamise küsimus. Tänud.
Soovitus Ilusat otsimist nõuab juba iseenesest teatavat loomingulist lähenemist. Õnneks oli pima ja taskulambi vihk kitsas. Eks ilu on vaataja silmades, aga öösel on kõik kassid hallid, õnneks.
Nullis tegin Trahh! Ja jalutasime vihje järgi. Lõpu lähedale jõudes astusin julge sammuga ees. Oli pime. Julge sammuga astusin selle pärast, et selja tagant tuli Bruno ja kindlalt teadsin, et ka Kaja vaatab hoolega mu igat liigutust. Ei saanud hirmu välja näidata, muidu oleks selja tagant ilge naer tulnud kindlasti.
Peale pisikest taskulambishowd saime karbi kätte.
Enamus aega läks sellele, et vihje leidmiseks lugesin läbi kõik paberid, mis karbist leida oli võimalik. Hea, et selle aarde juures meeles oli, muidu oleks äkki jälle pidanud tagasi tulema.
Alguses sai natuke oodatud kõrvaliste isikute eemaldumist ja edasi oli juba lihtne. Teise punktiga nii lihtne ei olnud, elamusi oli ikka igasuguseid - nii neljajalgseid kui ka kahejalgsete poolt tekitatud, ei puudunud isegi lõkked öös. EVEJ.
Väga kiire leid. Vihjed viisid kiirelt õigele kohale ja silm haaras kiirelt peidiku.
kõigepealt veetsin mitu minutit nullis, enne kui meelde tuli, et kirjelduses oli vist jah mingi lause. vahepunkti infot lugedes teadsin endise kivimäelasena kohe, kuhu kohta mind saadetakse ja taipasin ka, et varustus on puudulik, aga ikkagi sõitsin kohale, et siis peiduka ees pikalt vaagida, kas otsimine on hea mõte või mitte. lõpuks jäi peale kainem (või arem) pool ja tagasi tulen kas päevavalges või vähemalt taskulambiga :)
Uhke kaasaegne elamurajoon - kõik hädavajalik ellujäämiseks tundus seal olemas olema :D Taskulambi valgel oli päris põnev seal ukerdada ja kassiraisast ehmuv Priit oli ka vaatamisväärsus omaette.
Tänan teistsuguse elamuse eest :)
Tänu eelmise reilmisteri kogemusele ei kulunud siin üldse aega. Lihtsalt mugav oli, et ise ei pidanud välja võtma - milleks need lapsed siis tehtud said ;-) Ka lõpus sujus sujuvalt, täpselt nagu müsteerium juhatas ja nii me üksinduses seal nimed kirja saimegi. Ilma aardeta sinna ei kipuks. EVEJ. Aared olid kuivad ja korras ning ootavad uusi külastajaid :D
Siin läks kähku, õnneks aitas eelnev Kivimäe leid. Korralik karp ja korralik mõistatus.
Jaama jõudsime koos rongiga, mis oli kahjuks küll vana klassika, mitte see FLIRT, mis just eelmisel õhtul Tallinna saabus. Vähemalt aare oli uus, leidsime probleemideta, aitäh! Ingale rahustuseks võib öelda, et meie sealt 'lihtsalt'-numbreid ei leidnud.
Tegime pool ära ja kuna mina pidin juba varsti teises kohas olema, siis piirdus asi ainult väikese luurega ja tuleme tagasi.
Läksime Pääskülla, võtsime vihjekarbi välja ja hakkasime pead murdma. Alguses tundus kõik selge olevat, kuniks avastasime, et meie ideed ei saa teatud põhjustel ellu viia. Sõitsime siis natuke edasi, kuniks nägime kohta, mis vastas täpselt vihjele. Absoluutses pimedas, taskulambiga sellises kohas koperdada... tänasin õnne, et ma üksi polnud. Päris kõhe ja tontlik koht. Äkki on siis päevaajal meeldivam...
Samas veetsime kohapeal ikka hullult kaua aega. Käisime üht- ja teistpidi koha läbi, olime veendunud, et loendame asju õigesti, kuid aaret mitte kuskil. Lõpuks lugesime veel vihjet ja läksime uuele ringile. Ning siis muidugi avastasime, et vihjet olekski tulnud võtta sõna-sõnalt. Leidsime koha, mis vastas otsitavale ning kohe märkas ka Helen aaret. Pikem, nagu ta on, küünitas ta aarde järele ning saime logida. Eh, ootan huviga, mis järgmiseks välja mõeldakse.
Ahjaa, ja seekord jäid muidugi numbrid võtmata, kui seal need olid. See tuli meile meelde mõne kilomeetri kaugusel ja Helen teatas, et tema sinna enam ronima ei lähe. Mina ilmselt ka mitte.
Kivimäel polnud küll käinud, aga eriti see ei takistanud ja peagi oli vihje käes. Suht sünge koht seal lõpus ja paras prügimägi ka, karbi sai aga lihtsalt kätte. Tänud!
Surma mitte ellu. Kui proovida peitjast mitte targem olla, siis peab leid tulema hetkega, muidu oled ilmselt vales kohas. Raskusastet ei kommenteeri. Ja ikkagi on hea meel, et me Mammuga pimedas kondama siia ei läinud, eelkooliealistel koertel ja lastel on siin veristamisvõimalusi rohkem kui küll. Päevavalges on loomulikut teine asi. Aitüma :)
Kolmas sissekanne logiraamatus ja mõnus õhtune jalutamine. Kena kant tegelikult, midagi hullu pole. Loodame, et keegi leiab mingi mõistliku rakenduse siiski sellele veidi trööstitule piirkonnale.
While we were waiting for muggles to disappear Kristjan shot off and came back very happy with cache in hand :)First part found, as to the second I guess after reading past logs we were in the right place. We agree with our son that it is the place monsters come from:P Will have to go back in the daylight.
Koolist tulema hakates vaatasin geopeituse lehele, kuhu oli tekkinud uus aare. Kuna Bussini oli palju aega ja aare polnud väga kaugel, siis mõtlesin otsima minna. Gpsi mul muidugi kaasas ei olnud, ainult korraks jõudsin maaameti pilti vaadata. Sellest täitsa piisas, et esimene punkt hetkega leida. Edasi oli ka lihtne, ainult et miks sellises kohas, seal piirkonnas on palju ilusamaid kohti, kuhu peita! Aga tänud sellegipoolest, esmaleid läks kirja kell 13.50.
Noh, sihuke poolleid. Esimese punkti tõi Mammu ära, talle täitsa meeldis - minule see muidugi ei meeldinud, et talle seal meeldis :) Teine koht aga ei ole kindlasti selline, kuhu noore daamiga pimedas roniks. Ja kuna varustus oli ka puudulik ning elu neil päevil niigi nagu revolutsiooni staabis, siis vabastas üks telefonikõne meid kiusatusest. Jääb teine punkt teiseks korraks.
HA HA Nüüd võin mina halada, et pime ja paha oli ning 3 minutiga ei leidnud. Vähemalt üks teooria on kinnitust leidnud.