Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarderetkele kutsuge kaasa keskmisest pikemate sõrmedega päkapikk.
See aare on peidetud 3. detsembril 2012 ühe osana advendi seeriast.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (2), soovitan (1), lahe_teostus (1), advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC426KC
Logiteadete statistika: 123 (95,3%) 6 14 3 2 0 0 Kokku: 148
Kurb. Võiks kasvõi isegi sinna uue purgi paigaldada.. Pärnu niigi suht kõrb gp suhtes..
Omaniku soovil muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Läks siin alles aega, kuidagi ei tahtnud silma hakata. Ega telefoni gps täpne ka pole.
Tänase pisut vihmase ilmaga oli otsimine muguvaba kui mitte arvestada liiklust. Natuke otsimist ja logi kirja. Tänud
Aare leitud, kuid vajab hooldust!!! Logirull täiesti läbivettinud. Kahjuks polnud endal vahendeid kaasas.
Aarde otsimine kaua aega ei võtnud, küll aga selle kätte saamine :) Peavad ikka pikad näpud olema :D Kahjuks ajasin urgitsedes aarde veel sügavamale ning lõpuks tuli abivahendi järgi minna, mille jätsin ka aardele suhteliselt lähedale juhuks, kui kellelgi juhtuvad olema väga lühikesed näpud :D
Mõnus varahommikune jalutuskäik, kuigi hirmus tuuline oli.. Leitud, logitud. Tänud peitjale.
Pikkasid näppe ei vajanud, küll aga pidin olema hoolikas, et tugev tuul logilehte jõkke ei viiks. Aitäh!
Põhjalik eeltöö logide lugemisega oli suureks abiks. Leitud.
Vot see oli vavhva aare.Kahjuks polnud kedagi pikkade näppidega kaasas nii et pidime abivahendit kasutama.Tänud!
Aare otsimisel tuli ettevaatlik olla mugude suhtes, kuid peidukas oli kaval. Tänud peitjale!
Found it quite easily. Searched the wrong hole in the beginning but after the muggles left got the cache easily. Not more than 5 minutes.
Leidmine ei valmistanud mingeid probleeme - aare oli juba eemalt nähtav. Panin siis tagasi selliselt, et näppe tõesti vaja läheks. Tänud!
Leidsin kätte pärast teist korda otsimist. Eelnev päev käisime silla all otsimas. Oli siiski selle peal!
No siin jõe kohal veetsime ikka pikalt aega. Lõpuks jäi aare Tiiule näppu. Täname peitjat.
Meie pikanäpupäkapikk leidis üsna kärmelt. Aitäh, siin sai minul 200 leidu täis ;)
Mingi ime läbi oli muguliiklus sillal pea nullilähedane (kui autod välja arvata) ja sain üsna rahulikult näppe igale poole toppida. Päris esimese hooga küll ei leidnud. Ühel hetkel üllatas mind lähenev porgand - polnud märganud, et see sild ka raudteesillana teenib. Järjekindlus viis aga sihile ja lõpuks sain näpud ka aardele pihta. Vist vedas, olin arvestanud ka võimaliku abivahendite kasutamise vajadusega. Eraldi vajab esiletõstmist kaunis vaade öisele linnale, mida telefonikaamera küll kuigi veenvalt edasi anda ei suuda. Aitäh meeldiva aarde eest!
Mõningase nuhkimise käigus jäi silma. Tänud!
Näpud olid juba külmad, aga peatselt jäi Annile silma. Pärast ei saanud kuidagi aru, kuidas seda kohe ei märganud. Aitäh!
Kohale jõudes ootasime ühe mugu lahkumise ära ning asusime otsima. Üks hetk läikis konteiner mulle vastu. Proovisime küll pärast rohkem peitu saada, aga ega ta vist tegelikult mugudele silma ei jäägi. Pigem on ikka geopeituril see terav silm.
Valmistasime ennast vaimselt ja füüsiliselt ette ühe väga pikkade näppude aarde võtmiseks. Urgitsesime kõik võimalikud sügavad uurded läbi ja tekkis täielik nõutuse tunne. Äkki mul langes lihtsalt kogemata pilk konteinerile. Arvan, et see nüüd küll ei olnud õiges kohas, panin selle silmaalt ära varjule.
Postid-lipid loendatud ja Kristeli pikad näpud ulatusid ilusti aardeni. Tänud peitjale.
Öises pimeduses potensiaalsete kohtade läbivalgustamine ja läbi katsumine -/+ 10m raadiuses, tulemust ei andnud. Leidsime müstilistest kohtadest prügi aga mitte aaret.
Kuivõrd teekond viis täna Pärnusse, tuli ka seal veidi geopeituri pilguga ringi vaadata. Koordinaadid olid täpsed ja logi sai kiiresti kirja. Tänud!
Õnneks liikusid kõik mugud ratastega ja möödusid ruttu.Näpud oli parasjagu pikad ja logi kirjas.Tänud!
Veetsime nädalavahetuse Pärnus ja otsisime paar aaret ka. Pärast ebaõnnestumist Spaghetti juures tuli siin õnneks kiire leid. Aare oli väga avalikult, panin ta natuke rohkem peitu. Aitäh!
Aare hakkas kohe mulle silma, kui õigesse kohta vaatasin. Jätsin sama nähtavale.
Leidsime aarde kiirelt. Vastab nimele, aga ka lühemate näppudega inimesed suudavad selle kätte saada. Harjavart pole vaja :)
Kui kolme inimese näpud ühendada, siis ei ole tulemust vaja kaua oodata. Tänud!
Aarde asukoha tuvastasin ruttu. Näpud aga konteinerini ei ulatunud ja pidin kasutama abivahendit. Telgivai sobis selleks hästi. Tänud aarde eest!
Võimalik peidukoht jäi kohe silma, aardetopsi kättesaamisega läks natuke aega. Ei ole kahjuks klaverimängija ega pikanäpupäkapiku sõrmi.
Tänane päev oli väga sobiv päkapikkude tagaajamiseks. Algul siin ja pärastpoole Jõulumäel. Täname!
Näpud olid mul töntsid ning leida aitasid hoopis silmad. Aarde kätte saamisega oli tegu, kuid päris harjavart ka vaja ei läinud. Aitäh!
Otsisin seda aaret juba märtsi algul, kuid nagu hiljem logist lugesin oli ta mässajate küüsi langenud. Nüüd aare jälle korras ja mina krapsti kohal. Pikanäpumees ma paraku ei ole (klaverimängijatel on siin tunduv eelis). Seetõttu läksin jõe äärde voolavat vett nautima ja tulin sealt tagasi ilmatu pika abivahendiga. Hiljem selgus, et oli mõttetult pikk. Vaatamata mugude edasi-tagasi sagimisele leidus ka vaiksemaid hetki ja saigi ilusasti logitud. Pliiats aardes on muidugi viimase peal värk! Tänud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". On mässajate küüsi langenud :). Saab taastatud esimesel võimalusel.
Nagu eelmiste logide järgi võib arvata ei leidnud ka meie seda aaret. Arvan isiklikult, et aare on kaduma läinud. Palun kontrollida olemasolu! Muidugi on ka võimalus, et aare on lihtsalt väga hästi peidetud!
Punnisime, mis me punnisime, leidmata see pikanäpuvärk meil jäi. Tegelikult käisime isegi kaubanduses abi otsimas, et oma näppe pikemaks kasvatada, aga ei aidanud ka see. Eks järgmine kord jälle.
Otsisime, kuni küüned külmast valutama hakkasid. Tuleb tagasi tulla paljasõrmesõbralikuma ilmaga.
CDLVI. ÖÖs on päkapikke, öös on aardeid. Enda näppudest täitsa piisas. Tänud!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Tops kadunud. Taastan lähipäevil.
Näpud jäid lühikeseks, samuti jäi lühikeseks pastakast tehtud näpupikendus. Võib olla otsisin vales kohas, valel sillal, valel pool, vales linnas jne.
Hilisel kellaajal on hea toimetada, sain ilma abivahendita hakkama.
Aitah aardepeitjale!
GPS juhatas ilusti nulli. Tööpäeval liikus mugusid suhteliselt vähe, nii sai rahulikult logida. Oi oi, kui terav harilik topsis oli, kiitus hooldajale.
Aare oli kaks meetrit oma esialgselt kohalt nihkunud. Nüüd on tops oma vanal kohal tagasi.
Minu näpud on töntsid ja lühikesed nagu Talleggi viinerid. Kadril on pikad ja sihvakad. Aga edule viisid hoopis tema teravad silmad. Väidetavalt olla aare vales kohas. Ei tea, pole enne näinud. Tänud.
Meie külastuse ajal panime aarde tagasi täpselt sinna kust me ta leidsime. Isegi imestasin, et oma lühikeste ja paksude näppudega hakkama sain.
Pikanäpupäkapiku aarde on keegi pikanäpumees või pikanäpunaine hoopis teise kohta nihutanud, kui algselt mõeldud vist. Asub ta mujal, kui eelmise aasta detsembris ehk siis liiga avalikult. Äkki Eero käib ja viskab silma peale ja paneb ise õigesse kohta tagasi? Kuna ma polnud 100 % kindel, kus ta täpselt olema peab, siis jätsime samasse paika...
Selle sillaga on mul lugusid küll ja veel. Kunagi suures hellas nooruses algas sealt alt mu koju-hääletamise-tee. Praegu ei näinud ühtegi hääletajat, ainult hunnikutes mugusid igal pool. Aarde saime ikka vaikselt kätte.
Vilja rääkis sillal ühe elulise loo. Rahvast liikus siia-sinna aga meil oli nullilähedal fotosessioon. Ikka selleks, et leidmiseks sobiv moment leida. Aare korras. Tänud!
Hommikul möödusime sellest peidukast kumbki omas tempos. Pealelõunal oli sild rahvast tühi ja tuli ka kiire leid. Aitäh!
Nulli jalutamise ja logimise vaev, isegi pikke näppe ei läinud vaja.
Pikki näppe kasutasin, päkapikkudeks on vist vara, kuigi mu väikesed geopeiturid neid nii ootavad... Tänud peitjale - Valdur, Merike, Silver, Sander.
Auto pargitud ja aega 10 minutit. Kui kohal, siis lugesin ühelt poolt 6 ja teiselt 4 ja otsimisega võis alata ja käes ta kohe oligi. Leidis Päkapikk Janelle, kes pole ammugi enam alla-meetri-mees.
päris tükk aega otsisime, rattureid samal ajal muudkui vooris. lõpuks ikka õnneks ka leidime, kusjuure veel annaga umbes samal ajal. tänase ilmaga oli muidugi jõgi ja avar vaade väga nauditav, aga kujutan ette et seal lagedal sillal külmade sügistuulte tõmbuses otsides saab veel niimõnigi endale geopalaviku või geonohu :p
Värske logileht. Aare oli oma kohalt mõned meetrid eemale jalutanud. Aga võibolla ei olnud ka. Kes seda mäletab.
Mõni aare on silla all, mõni silla peal. Seekord oli viimane variant. Mõnus jalutuskäik õhtuses Pärnus ja nii see päkapikuaare leitud saigi. Tänud.
Mõnus väike jalutuskäik naaberaardest ( mida geopeituse lehel pole kajastatud ) pikki näppe vajava aarde juurde ja meie seltskonnal osutusid kõige pikemateks Karoli näpud, kes siis aarde tuvastas. Tänud.
No ei olnud üldse lihtne ja pealegi läks natukene pikemaid näppe vaja aga lahe oli. Aare vajaks uut logiraamatut, kahjuks seekord olin ma tühjade kätega, vaid kirjutusvahend taskus. Tänud peitjale!
Tore nimi oli aardel, pikki näppe polnud, olid värvitud pikad küüned, ilus vaade, tänu!
Öine sõit Viljandist Pärnusse oli ikka päris raske, pidin ikka paar korda auto peatama ja nautima karget hommikut, et mitte rooli taga liialt ebaadekvaatseks muutuda. Lõpuks peale mitme seljasirutuse ja põietühjendamise olimegi kohal. Teekonnal oli meil ka üks langenu, uni oli Jaanika jalust maha murdnud ja nii ma siis seda aaret üksi otsima läksingi. Väga mõnus oli olla siin 03:30, autosid oli praktiliselt null, inimesi vist ei kohanudki aga see eest aare ootas mind ilusasti oma pesas. Nüüd oleks olnud õige võtta auto ja sõita otsa Virtsu aga ei, oli vaja minna Mäkki ja sealt võtta hirmus suur eine. Nii ma siis selle eine sisse omale keerasin, toidulõhn ajas ülesse ka mu kaaslase ja nii me rullisime mööda maanteed kodupoole kuni lõpuks uni sai ka minu kätte, lihtsalt enam ei jõudnud ühel hetkel sõita ja me vahetasime kohad ära. Samal hetkel kui mu tagumik puudutas kõrvalistuja tooli ma ka magasin kuni sadamani kus oli mul vaja piletid osta, sest mingi kamm oli kaardi peal rahaga. Laevast ma ei tea midagi, Saaremaal sõidust veel vähem, ärkasin maja ees, vaevu astusin treppidest ülesse ja kukkusin voodisse. Nüüd alles pull hakkas, peale tundi und ärkasin ja vaevu jõudsin WC-sse kui kõik mu söödud toit minust lahkus ja nii päris mitu korda pooletunniste vahedega. Hirmus oli ta peale teist korda kui enam midagi seest välja ei tulnud. Ühel hetkel pidime vanemate juurde minema lapsele järgi, minu liikumiskiirus autosse ja sealt välja oli vist maailmarekordiliselt aeglane, pool tundi autosse ja teine samapalju sealt välja. Terve päeva sain olla pikali ja WC-s, õhtuks peale imerohtude söömise hakkas natuke parem ja vaikselt kuid kindlalt liikusime Kuressaare Lossihoovi kontserdile kuhu lubasin minna (Toidutänava logi). Poole kontserdi peal hakkas selle päeva jooksul esimest korda toiduisu tulema aga peale kolmandat ampsu see uuesti kadus, õnneks jäi kõik sisse ja võtsin veel vastu tahtmist veel neljanda ja viiendagi amspu :P. Mäkki küll enam midagi ei kutsu (tegelikult ma ei tea, kas see oli üldse sellega seotud, kuid suure töenäosusega oli). Hetkel ligi kuu hiljem tahaks küll juba Mäki friikaid, burksist hoiaks igaks juhuks eemale :P
Ja nii meie tripp läbi sai oma ligi 1100km Kuressaare- 26 aaret- Kuressaare. Oli tore, talvel jälle, kuigi kohti kuhu minna jääb aina vähemaks, sest üks kelle nime ma ei maniks on ju geopeitusest sõltuvuses ja otsib koguaeg liialt palju aardeid :P
Mis mul veel meenus, ilm on juba viiendat suve olnud ideaalne, ükski suvi ei ole vihm meie tegemisi seganud. Lisaks veel sedagi, et minu ja Alexi, kindlasti on neid veel teisigi kelle lemmik loomad ei ole "ussid" siis õnneks neid ma ei kohanud ühtegi ja vaatamata viiele erinevale jalatsipaarile tegin järjekordselt kõik need võsakad, heinamaad jne läbi plätudega, pean vist ussifoobikute klubist lahkuma :P
Oli ilus suveilm, nautisime mahedat suvetuult ning "näppasime" aarde. Saime kuidagi ilma abivahenditeta hakkama! Tänud!
Natuke näppimist ja näpitud ta sai. Ei olnudki väga pikki näppe vaja. Aare korras, tänud!
Uus GPS sisse ristitud antud aardega. Pikad näpud olid kiired ja nobedad.
Kuna jaanipäev sai hommikul läbi, siis algas tänasest jõuluootus. Asusime seega kohe päkapikke otsima. Esimese leidsime kiirelt ja kergelt. Aga siis mõtlesime, et pikkade näppudega päkapikk on äkki varas ja näppab meie kommid ära. Eesti vanasõnagi ütleb, et parem on karta kui kahetseda. Me ei taha pikkade ninadega jääda, seega otsisime välja teise päkapiku asukoha ja kihutasime kiirelt edasi Jõulumäe poole.
Ma polnudki varem selles kohas jalakäijana liigelnud. Nüüd oli siis hea põhjus seal tatsata. Leid tuli kergelt, selle kättesaamine oli aga omaette nokitsemine. Keset "haaramist" tuli tahtmatult aarde nimele mõeldes naerukihin peale. Vahva nimi aardel. Tänud peitjale!
Täna oli geps sõber ja omad näpud sobivalt pikad. Tänan! Edasi siit nüüd jaanikule!
Otsimine venis ja venis sest mugusid liikus edasi tagasi. Oli juba mõte, et jääb teiseks korraks kuid just siis tuli vaba hetk ning sai aardele näpud taha.
Juba kõikide katuste kuningat uurides kiskus ilm koledaks. Sillale jõudes olime nagu jumala peopesal rahetormis.
Loe lisaks: www.bioneer.ee
Aardeid leitud Eestis 552, maailmas 684.
Seeptsinane 11. juunikuu päev sadas ilmatuma tugev raju ja rahe Pernau linna peale maha. Üks ema koos oma lapsukesega sõitsid parasjagu üle sillla, laps aga nuttis ja ema muudkui sõitis, aga mis neil targemat ikka oleks olnud teha. Geopeiturit ei peata ei rahe ega kõrgepinge, tema on nõus aarde eest ära andma oma hinge. Nii ekstreemseks asi ikka ei läinud, ainult seksikad vihmapiisad pugesid põue.
Muguvaba hetke sai päris pikalt oodatud. Neid jalgrattureid jagus seal. Ja nagu oleks keegi neid kordineerinud, tulid kõik üksinda ja parajate vahedega. EVEJ
Auto parkisime silla alla ja sealt edasi viis tee betoonile. Sild oli oma igapäevases kasutuses ja jõge ületada soovijaid oli palju. Võib vaid õnnelik olla, et sild ikka olemas on. Vastupidisel juhul oleks rohkelt ujujaid ja paadisõitjaid näinud. Seekord oli jõel vaid üks paadike nelja mehega, kes näisid vägagi sportlaste moodi välja. Millegipärast neljast vaid kaks sõudsid. Teisel kahel oli nähtavasti puhkepäev. Aarde leidsime kiirelt. See paistis juba eemalt silma. Aaret tagasi asetades paigutus see kuidagi paremini ja eemalt enam nähtavaks ei jäänud.
Selle aarde juurest olen sadu kordi autoga mööda kihutanud. Täna siis lõpuks sai tuldud oma lapsepõlve ühe põnevama mängimiskoha juurde ja aare ära nopitud. Näpud oli piisavalt pikad et aare oma peidukohast kätte saada. Sai vaadatud veel ka sõudjaid ja läti kalamehi.
Peaaegu, et pidin juba järgmiseks korraks jätma kuna aeg pressis peale ja plaanis oli veel üks aardekülastus. Õneeks sai see leitud, sest teise aarde juurde tõkestasid mu tee korrakaitsjad.
PS Minu 500. aare kodumaa pinnalt.
Peale töist päeva Pärnus sai näpud geopeituseliseks tehtud.
Aegajalt oleme me ikka päris saamatud -nagu esimest päeva otsiks aardeid. Lageda taeva all nulli leidmine osutus kole raskeks. Siis puudusid piisavalt pikad näpud ja abivahendit hankides oskasime seda ikkagi vale kohapeal rakendada. Viimaks õnnestus siiski 3m eemalt leida sobiv koht, kus aare ennast varjas. Abivahendiga polnudki midagi teha. Pealegi läks see üldse katki -ühest otsast väändus jublakas küljest ja teine ots läks hoogsa toppimise peale lihtsalt kõveraks. Logilehel täheldasime end reale nr 39. Nauditavaks muutis asja jõgi, millel miljon kalameest oma usse leotas. Aitäh Pärnusse kutsumast!
Väike jalutuskäik tagasi silla peale ning pikkade näppude tõttu kiire leid :) Vaade jõele oli huvitav - lumel oli igasuguseid jälgi näha. Tänan peitmise eest!
Väga tihe liiklus oli,aga sai leitud.Paistis kohe välja ja tegin näpugi katki!
Sai lapsega mööda jõge jalutatud ja tekkis impulss ,et võibolla nüüd.Muidu jooksen sealt iga kord mööda kui jooksmas käin.Ei lasknud seekord mööda uhavatest autodest häirida.Aare paistis hästi välja ja näpp ei jäänud ka õnneks lühikeseks.
Auto jäi silla alla, kus oli teisigi mida iganes tegijaid. Trepist üles minnes hakkas silma laheda sõnumiga soding, tasub vaatama minna. Nullis otsisin aaret omajagu, varemleidnu ei piiksatanud ka midagi :-) Vahepeal vuras ka talvest hullunud jalgrattur mööda. Lõpuks pöördusin õigele poole ja leitud ta oligi. Aga mitte kätte saadud. Siis tuli aarde nimi meelde. Lõpp hea, kõik hea ja kodutee võis peatusteta jätkuda.
EVEJ. Aare korras. Aitäh ka siia sillale kutsumast!
Külm ja vinge tuul sundisid üsna kähku tegutsema. Mitmed pikad näpud olid omast käest võtta. Tänud peitjale.
Nojahh, päkapikud kõik juba Põhjamaale tagasi rännanud ja pikanäpu omadusi endal ka ei ole. Pärast jupikest pusimist ja mõtlemist sai ikka aare oma peidikust välja meelitatud. Aitähh peitjale!
Esimene peidik tundus paljutõotav aga aare tuli välja hoopis teisest. Mööda sõitis ka üks politseibuss, kuid tundus, et me ei jätnud neile väga kahtlast muljet ja peatust nad ei teinud.
Aare oli kohas, kus arvasime, et olla võiks, kuid enne, kui üles leidsime vaatasime sellest mittu korda läbi ja mööda.
Esimesest kohast kuhu vaatasime ta välja tuligi, tänud.
Aare tuli välja esimesest kohast, kuhu vaatasime, tänud!
Päev kippus peaaegu geopeitusevabaks jääma, kuna planeeritud Punahunt oli suure sulaga kättesaamatu - aarde pärast üksi ei viitsinud 13 km jalutada ja ööbimiseks vajalike asjade vedamiseks tundus see maa jälle veidi pikk. Nii ärkasime hoopis Laiksaare onnis (seni aardeta!) või õigemini magasime pikalt ja ei tahtnudki nii väga sinna külma kätte minna. Pärnu tervitas veel eriti vinge tuulega, aga see topsik tuli ikka ära noppida, polnud pääsu. Mulle isegi meeldis, et polnud päris raudteesilla stiilis ;)
Objektile jõudes tekkis mul kohe paar kurja ideed kuhu siin veel saaks aaret peita, oluliselt kõrgema maastikuga muidugi, aga eks ta mõtteks seekord jääb, teise aarde lähedus ei võimalda ka. Nullis sundis läbilõikav tuul kiirelt tegutsema, pikkadest kinnastatud näppudest jäi isegi üle natuke :P. Tänud!
Kähku tuli, enesetapumõtteid ei tekkinud ja politseid ka ei näinud. Näpud olid veesligunemisest tontsid ja logiraamatu 13ndale reale jäid värisevi käsi veetud kriksatrullid HKM. Olime täna vähemalt neljandad, kui mitte viiendad leidjad. Kõik endiselt OK, aitüma peitjale!
Mõnus jõulujärgne jalutuskäik ja juhuslikult kiire leid :)
Uisutasime kohale, vaatasime jõe peale ning lõpuks leidisme ka aarde. Tänud peitjale!
Tööteemaline ajaauk tuli kuidagi sisustada ja ninda see objektile mineku mõte ka tekkis. Täiesti mõistlikud autojuhid on seal. Said kohe aru, et pole vaja ühtlases jorus mööda teed nõrguda ja jätsid piisavalt vahesid, et saaks otsida. Otsida muidugi ei saanud. Teine koht kuhu silmamuna fookus sattus oigi õige. Aitäh.
Selle asja null on nii hea, et sai lausa telefoninaviga asi üles leitud.
Pikad päkad ja näpupikud olid ju juba ennegi teemaks olnud, nii võisimegi julgelt minna ka Pärnu peale laiama. Võta Sa nüüd kinni, milline osa selles päevas nüüd tegelikkusele vastas või mis vaid näiliselt tõele vastav oli... kuid Pärnu-Ikla maantee tehti mulle näitlikult libedaks. Või oli ta ka tegelikult libe? ;) Igastahes Pärnusse me jõudsime ja aarde leidsime. Olid pikad päkad meil, pikad näpudki meil ja pikanäpupäkapiku me ka tabasime peale lühipäkaliste mugude lahkumist. Pikanäputöölisi meil jagus. Pikanäputöövahendidki olid kaasa haaratud. Nii pikalt päkkadeni lumes pikutada-pingutada polnud vajagi. Pikanäpupäkapiku tabamine polnud pikaldane tegevus. Pikalt logida ka ei tahtnud, pakitsev külm pikkades näppudes sundis kiirelt näppi ja hiljem ka päkki liigutama...
"Oh, Pärnus on Sul ju tegemist küll veel!", oli paar päeva varem kostnud hinnang minu geopeituse kaardile... On jah... Kuid nüüd keerati sõnagi lausumata autonina Viljandi poole. Mõtlesin mõistvalt, et pime ja libe ja üleüldse on vaja teistel õhtul Harjumaale jõuda. Täheldasin küll kiiremat liiklemist teel, kui varem. Eks hobusedki liiguvad talli suunas kiiremini...
Ja teate, kui tore on pimeduses sõites arutleda rumbide, kraadide, lootside ja muu navigeerimise üle. :P Põtradest rääkimata...
Viljandisse jõudes selgus, et meil oligi tarvis just kella 18-ks tagasi jõuda, et ma saaks ikka tund aega linna peal tähti-numbreid taga ajada, kohukese olekut õigustada ;) , et selle kõige peale koju jõudes avastada kogu sõprade seltskond mind kodus ootamas. Laud oli kaetud ja õhkkond soe. Teate, see oli superarmas! Ma ju tajusin küll mingit sehkendamist, kuid ei osanud seda endaga seostada ju.
Mulle tundub, et vanemaks saades muutuvad sünnipäevad aina toredamaiks! SUUUR aitähh kõigile, kes selle päeva mu jaoks suurepäraseks muutsid! Pikad-pikad paid! Piki näppe te ei saa! ;)
Nüüdsest on mul au kanda T-särki kirjaga "Hull aeg nõuab hulle inimesi!"
Tükk aega rehkendasin, et kas peale lumes hullamist ning kelgutamist jõuame ka näpu pikkust kontrollima aga arvestades valitsevaid teeolusi olin nõus riski võtma.Õigesti sai tehtud ja peidukas ei piinanud ka liialt.Tänud peitjale!Kõige keerulisem oli uutele otsijatele valejälgede tegemine :P
Kaasa sai haaratud pikkade näppudega sünnipäevalaps, kes kõigiti õigustas meie ootusi :D. Veidi ootamist kuni rahvastikuränne lõppeb ja saime asja kätte. Keegi oli tuule valjemaks keeranud, nii et logides hakkasid sõrmed külmetama, neid tuli siis vahepeal soojendada. Aga ega meil kiiret olnud, Kadri järgmisesse kohta kohaletoimetamise kellaajani oli aega veel piisavalt :D.
Natuke läks aega leidmisega, kuna GPS ajas segast, aga tänu vihjele sai leitud.