1/68.

Tegelikult kaalusin selle aarde kinnipanemist juba siis, kui Patika ring avaldus. Samas, juriidiliselt oli kõik korrektne, no ja endale tundus ka, et geopeitusele on tervislikum, kui mängus on võimalikult palju peitjaid ja võimalikult mitmekesised aarded. Aga olgu siis. Aitüma kõikidele otsijatele innustavate logide eest, ja vabandust neilt, kellele asi liigseid kannatusi pakkus.

Karp eemaldatud. Oli kuiv ja korras, võinuks seal veel aastaid olla.

Paar päeva tagasi alustasin selle aarde otsingutega. sai käidud paljudes kohtades kus polnud vaja käia ja kui olin teada saanud kus aare võiks olla, siis polnud enam sinna minemiseks aega. Nüüd paar päeva hiljem siis tagasi ja seekord läks kiirelt.

leitud

Leitud ja logitud.

Leitud ja logitud.

Tegin mõned kontrollid ja sain loa otsinguteks. Kohapeal läks ka kiirelt, ei olnud nii õel ühtigi. Tänud peitjale.

Otsitava koha leidsime kaardil ja olin 100% kindel, et hammustasin Hannese pähkli katki, aga tutkit. Õige koht oli siiski päris kaugel eemal, kusjuures Tiia oli seda juba märganud. Aga mina ajasin ikka oma. Kaarditööga saime siiski õige asukoha teada ja logi kirja. Aitäh peitjale.

Teen logisid korda. Mõnus mõistatus, lahenes kenasti:) Tänud peitjale!

Ammu lahendatud, täna sai kohal ära käidud. Tänud peitjale.

Kord olin proovinud pommitada, aga siis oli aare veel minu jaoks õel. Nüüd võtsin uuesti ette ja sain kohe pihta. Tänud.

 1 

Tegelikult oli täna plaan võtta rohkem aardeid, aga läks nii nagu läks. Kiili kooli aarde jaoks andmed võetud kooli juurest (kodus vaja nüüd teisendada minu GPS-i jaoks- siis saan ka selle aarde leitud), läksin jalgsi selle aarde juurde. Õnneks oli päris lihtne leid:) Ja mis siis ikka ilus ilm matkasin edasi kodu poole jalgsi. Kokku sai täna läbitud 12km jalgsi, ise olin igal juhul rahul. Polegi nii ammu üksi rahulikult jalutanud, nüüd siis taas üle pika aja täielikus vaikuses.

 3 

Kuivatasin topsi seest ära ja panin minigripi koos paari logilehega.

Paar korda jooksin ummikusse selle mõistatusega, ühel hetkel tegin ta veelkord lahti ja järsku oli kõik selge. Kohapeal oli õnneks asi lihtsam, kui ma eeldasin. Tänud peitjale.

Logirull läbi ligunenud.

Õelust jagus nii mõistatusse kui lõppu. Õnneks oli loodus helde ja sain topsi kätte. Logileht, aga on korralikult läbi vettinud ja panin sinna pisikese pabeririba lisaks oma logiga.

01202

Õelus oli õnneks läbinähtav. Abivahend oli koju jäänud ja tegime siis hoopis veidi tsirkust. Tänud!

Mis seal salata on seda ikka paar korda vaadatud ja ei ühtegi rohelist. Kui eile sai tänaseks marsruut paika pandud selgus, et see kollane täpp ka lähedal. Vaatasin siis rahulikult uuesti üle ja lõigi lambi põlema. Õnneks oli abivahend autos ja nii ei olnud topsi kättesaamine raske. Meie täname tähelepanelikkuse testimise eest!

Sellele sain kiirelt pihta. Peitja käekiri hakkab vist juba selgemaks saama. Aitäh!

Ikka läks aega,et see õel aare logitud saaks.Tänud!

Selle aardega muud suurt ei olnudki, kui et Kaupo näitas õige koha kätte. Aitäh!

 1 

Arvasin, et maastik on midagi jubedat, aga väga kergelt läks. Kaks sammu ja tops käes. Mõistatus oli omaette õelus.

 2 

Lubati veel natuke selle vabriku toodangut degusteerida. Inglise keeles on selline tore väljend nagu "acquired taste". Mulle vist vaikselt hakkab mekkima. Kisub põnevaks. Aitäh!

Külastasime kõik vajalikud ja mittevajalikud kohad ära ja leidsime veel aarde ka ;)
Täname!

 1 

Oh meil õnnestus küll ikka pärs huvitavaid kohti külastada (mille pärast oleme Palangule väga tänulikud, missiis et aaret me sealt ei tabanud). Konteineri leidmne oli siis tänase päeva iseloomustus

 1 

Minu jaoks oli see aare küll õelus. Ei saanud sellest mitte mõhkugi pikka aega aru. Lahmisin geokontrolli nii siin kui seal. Ma ei tea mis nägemus mul üks päev tuli aga järsku tabasin ära. Seepeale sain aru, et järjekordne ehtne palangu aare, millele ma ei saa kaua aega pihta kuniks tuleb see õige päev. Kohapealne logimine oli natukene ebamugav kuid ei osutunud väga suurt probleemi. Kogu aarde protsess lahendusest kuni logini jätab kerge muige näole. Aitäh!

See mõistatus lahenes väga kiirelt, õelusele ei saanud tükk aega pihta :) Leitud, logitud, aare korras! Tänud!

Ei noh orienteerujana peaks ma ju igat kaarti lugeda oskama aga siin polnud selle tarkusega, mis muidu mind on ikka aidanud mitte nuffigi teha!

Aitähh, no niukest lollitamist polnudki kohanud siin geomängus enne. Ega ma ju ISA kah ei ole...

 1 

Häbi on, oi kui häbi on... piinlik lausa. Nii kaua olen sellega jahmerdanud... kõik valed kohad ja ideed said ära proovitud enne kui õigesse paika asjatasime. Õudne - enda õigustuseks võin öelda seda, et õige peidupaiga välistasin seetõttu, et olin eelnevalt seda geokontrolliga pommitanud...minu nägemise puhul muidugi pole ime, et pihta ei saanud, kuna tõenäoliselt ei ole seal eksimus kuni 100 meetrit :). Aga jah, peitjale tänud jälle näitamast, et muidu tavaelus ju iseenesest enam-vähem normaalselt hakkama saav inimene võib mõnes asjas ikka niivõrd juhm ja rumal olla.... mitte et nüüd midagi selle leiuga muutuks :).

 1 

Õelusega on mul väga kehvad lood, aga ma üldse pole pahane, et mõnel isal sellest puudust ei tule, sest igal "mihklil" on kord oma mihklipäev.

Siiani olen suutnud seda õeluskotti igati ignoreerida, või siis pigem - pole teda isegi märganud mitte. Aga eile ... oli heade emotsioonidega päev ja sai siis sellega natuke emotsioone tasakaalustatud. Õnneks headus võitis - kolmandal katsel.

Täna mõtlesime, et vaataks tõtt ka, aga vana õeluskotti polnudki kohal. Jätsime talle nimed raamatusse, et ikka teaks, kes teda otsimas käisid. Nüüd võib õeluskott meid ise otsida. Koordinaadid leiab maamati lehelt. Vihjeks võin öelda, et peidukoht on 4 ruudus +1 ja maastik 2.0.

Kniks, kraaps ja kummardus peitjale!

Eile oli omapärane õhtu, nii mõnegi mõistatuse lahendus tuli peaaegu et iseenesest, vähemalt minul. Selle õela isa asukoha raalis küll Kati välja, aga ma ei tea, kui iseenesest see tal tuli. Täna käisime siis maastikutöid tegemas ja möödaminnes panime nimed ka kirja.

 2 

Nohoh, see ka mõni õelus :D Kõige õelam asja juures on aarde nimi. Kes midagi tõeliselt õelat tahab otsida, võtku ette mõistatus nimega Kolmteist.

ei mõistnud! ei leidnud!

 2 

04/04/2015 With an evil grin / Isa oli õelus ise Visit Log Hakkas kohale jõudma, et selle mehe mõistatusi tuleb lugeda mõttega. Vahel see küsimusemärk on ikka väga mõttetus kohas. Võibolla siiski seosega kohas kuid kas on aega selle üle arutleda. Niisiis kõrvus kumisemas üks sõbralt kuuldud vihjelause sai üks koht välja raalitud. Suundusime seda kontrollima. Häh, midagi .... oot ... oot . mis asi see seal paistab!? Ei ulata? Abivahend on autos .... ok neid on seal rohkemgi ju .... Vabatahtlik palun emme issi juurde. Käes! Jess! Üks õnnetus jälle kaardil vähem. Ignoreerima ma neid ei hakka, sest igal oinal on oma mihklipäev. Aare oli korras, mis toimub aga norras seda me ei tea. Aitähh õel isa.

 2 

Siin sai varasem vaidlus teemal kas Madis on loll ka Palangu kinnituse- jah. Tegelikult ju väga lihtne asi. Lõpus sain mina väike laps olla ja nautisin seda kohe mõnuga. Aitäh!

 1 

Kuskil asukohas kõne Palangule: "Kuule, ma tean, kus aare on, aga ma ei tea kus ta on". Kõlab väga loogiliselt, eksju onju? Palang ütles, et ta tõestab, kui rumal ma olen ja no seda ma ikka olen olnud. Aga vähemalt ma teadsin, kus aare on :D Aitäh, sellega meie Palangu aarete päev lõppes. Häid mõtteid uute aarete peitmisel!

Harjutust alkaa: Lugesin kirja, tulemusena saavutasin silla - mõistatus, geokontroll, aardetopsik.

...loppu oli helpompi kun kookospalm. Kiitos ja tänan!

Täitsa kavala kontseptsiooniga asi, aga väga kaua õnneks läbihammustamisele ei läinud. Kohapeal oli topsik traditsiooniliselt kinni külmunud, aga sellistega on mul õnneks juba piisavalt kogemusi ja sobilik abivahend kaasas. Aitäh peitjale.

GC lehel taastatud uue kirjeldusega ja uues asukohas. Siin ka kirjeldus uuendatud ning geokontroll kontrollib uut asukohta.

Aaret kandnud konstruktsioon on asukohta vahetanud, aare ise selle vahetuse käigus kadunud. Samal moel taastada ei ole võimalik. Seega tänud kõigile otsijatele ja kontrollipiinajatele ja - head ööd! :)

 1 

Selle asjanduse avastasin ma siis, kui FTF oli juba tehtud. Ja siis loomulikult pidin ma kuulama [shadow] hooplemist, kuidas ta sai hoobilt aru, mida teha tuleb. Mina sain ka hoobilt aru, mida teha tuleb. Kõigepealt tuleb leiutada kohe õige teooria, siis tuleb laevade pommitamist teha äärmiselt ebatäpselt, siis tuleb veel pommitada mitu nädalat valedel jälgedel ja kui pool eestit on sõelapõhjaks tulistatud, siis tuleb võtta jälle algne teooria käsile ning keskenduda paremale sihtimisele.

Aastajagu hiljem jõudsin ka konteineri juurde. Tegin lahenduskäigu kordusdemonstratiivesinemise vabas õhus, toppides käe õigesse kohta, siis kammides süstemaatiliselt kõik liblest kõrgemad objektid 20 m raadiuses läbi (kuigi ma teadsin väga hästi, kus aare end peidab) ja just siis, kui läks juba väga piinlikuks, toppisin siis käe uuesti õigesse kohta ja tõmbasin topsi välja. Eeldasin, et leian viimase logi kuskilt kevadest, aga suur oli mu üllatus, kui avastasin Taneli kraakjalad sama kuupäeva seest.

Avastasin ka veel seda, et minu keha küljes kasvavad abivahendid, mis võimaldavad skoorida 4.0 maastikuga aardeid. Pole paha!

Selle mõistatusega jändasin juba eelmine aasta jõulude ajal, aga koha peale polnud veel siiani jõudnud. Täna väike kõrvalepõige ja logi kirja. Maastik on küll üle hinnatud :) Aitäh!

 1 

Siiani pidanud kogu aeg häbenema ja silmi peitma, eriti veel naabrimehega vesteldes. Tegemist ju vaat et kodule kõige lähemal asuva aardega ning temal see muidugi ammu nopitud, meil veel mitte. Asja teeb veel kuriooseks see, et olen kevadest saadik mitu korda nädalas Kirjasilla mäest üle ja mööda jooksnud. Kevadel ma tegelikult nagunii aardeotsimisega ei tegelenud, seega ei saanud ma aarde olemasolust midagi teadagi. Ent nüüd, viimase kuu jooksul on ikka mitu korda see aare ja selle asukoht mind kummitanud. Mitmeid kordi olen kontrolli piinanud, ent sama tulemus on kordunud üha uuesti ja uuesti. Ikka on ta saatnud mind taas oma kodutööd tegema.

Kuni tänaseni, mil mul siis lõpuks rohelise lambi põlema lükkas ning näitas kätte piirkonna, kust ma võiksin aaret otsida. Kuna see kõik toimus peale hommikust jooksu, siis mõtlesin, et mida paganat, uuesti ma jooksma ei lähe, ent aarde nopin ära siiski. Läksin autoga ja õnneks ei olnudki vaja pikalt käia. Esmalt vaatasin veidi laiema silmaringiga ja ei midagi. Mõtlesin, et eriti osavalt maskeerunud. Ent kuna kontrolli võib usaldada, jätkasin sama vapralt ning peagi olingi asukoha tuvastanud. Aarde kättesaamiseks pidin veidi pingutusi tegema, kuna nagu ikka, õigeid abivahendeid kaasas ei ole, kui neid vaja peaks minema. Siiski, peagi oligi aare käes ja logi tehtud. Fainali. Läks aega mis läks, aga aega läks. Peale seda on nüüd siis silmaring veelgi laiem ning mõistus jälle teritatud.

Tänud mõnusa aarde eest.

Tegelen veidi orienteerumisega, nii et kaardi järgi liikumine peaks hästi välja tulema. Õnneks tuli kah. Suusavarustus oli pooleldi veel autos, aga liugu lasta enam ei saanud. Lumi oli kadunud. Eks läksin siis kohale ja logisin suuskadeta. Aitäh! Mulle meeldis!

Aitäh!

 2 

See on huvitav, et kuigi alguses esimest korda kirjeldust lahti lüües oli selge, kus aare on, oli vaja asi endale ikka raskeks teha. Käisin ja pommitasin vaest kontrolli, kuid ta ei tahtnud minuga sugugi koostööd teha. Siis söötsin juba igasuguseid kohti ette, kuid lõpuks jätsin mõistatuse kõrvale.
Lõpuks võtsin selle taas ette, kuid selle asemel, et koordinaate sisestada, läksin lihtsalt kohale. Tegin väikese tiiru, leidsin oma arvates Morgoti autojäljed ja tulin sama targalt tagasi. Liiga hämaraks läks.
Järgmine päev teatasin Hannole, et minu mõistus enam mõistatusaardeid ei võta. Tema teatas, et mismõttes, asi on ju lihtne (tema, kes ta asja ära ei lahendanud :P). Kuulas, kus ma olin käinud ja imestas, mistõttu järeldasin, et ma käisin täitsa õiges kohas, lihtsalt kontroll valetab mulle.
Kuna tahtsin maksku, mis maksab, rohelist tuld näha, võtsin kogu mäetipu korralikult läbi ja lõpuks tuli muidugi välja, et olin kaarti vaadates kogu aeg mäe vale otsa juures olnud. Nii kui õige kurvi juurde jõudsin, oli kontroll minuga rahul.
Täna küsisin Aigarilt, kas ta on nõus minuga aaret kaema tulema, kuna maastiku raskusastet vaadates kahtlesin, et ma kuhugi ronima hakkan. Tema seepeale lihtsalt läks ja tõi aarde minuni. Milline meisterlikkus. Aga no vaimutöö olingi mina ära teinud. Ja veel milliste närvide hinnaga.
Aitäh, vahva aare. Paluks veel selliseid. Siis ma ei tunne end vähemalt über lollina nagu teiste mõistatusaarete kirjeldusi vaadates.

 1 

Leidsin, leidsin! Vaim pikaks jalutuskäiguks valmis ja abivahendeid võtsin kaasa lausa kaks tükki. Kui üks neist kasutatud, oli gravitatsioon nii tugev, et ei jäänud muud üle kui lumeinglit teha. Mis seal pikalt pikutada, logi kirja ja saingi teist abivahendit kasutada. Aitäh!

No oli alles jalutamist. Mitu tiiru mööda punasega tähistatud matkarada, umbes kuuendal tiirul leidsime ristiga tähistatud kohast aarde. No mis õelus, liikumine ju kasulik. Aare korras, aitäh.

Jälle aitas tõsisem suhtumine aardekirjeldusse. Koordinaadid, mis küll ei olnud päris "pihtas-põhjas", vaid andsid 30 m eksimisruumi, osutusid kohapeal päris piisvateks. Tiit võttis maastiku enda peale, kurtis küll, et tops on vist jälle kinni jäätunud, aga +2C oli siiski abiks ikka ja me ei pidanud peidukat lammutama hakkama. Tänud ka pisiasjadele tähelepanu juhtimise eest.

Nüüd oli selgus käes ja läksime Isale külla. Veidi võimlemist, et topsik kätte saada, sest oli teine jälle kinni külmanud veidi aga lõpuks pihus ta oli. Päris vahva iseenesest. Tänud!

Õelust saime kuhjaga, kuid ei pannudki väga pahaks, sest seiklus oli väga vahva.

 2 

Saabuvas hämaruses suundusime metsa, tegime kõiksugu õigeid käänakuid ja pöördeid kuni pimedani. Kui lõpuks kohale jõudsime oli aare oma pessa kinni külmanud. No ei olnud tahtmist enam tagasi tulla. Tõime autost oma pooliku teetermose ja andsime aardele ka lonksukese ehk pool termosetäit – tuligi lahti. Õnneks on konteiner igati hea ja vee(tee)kindel. Täname seikluse eest!

Ainult üks mitteleid? Kas aaret ei otsita või on kõik nii targad, et muudkui leiavad? :) Käisime koordinaatidel kaarti vaatamas. No ei löönud lambikest põlema.

 1 

Isasid on igasuguseid, mõned on ausused ise (need laulavad kenasti), mõned on õelused ise (need petavad aususega õelutsedes ;) )... lisaks ronga-, kasu- ja muud isad... See isa siin on olnud nii vastikult ausus ise ja samas ka õelalt õelus ise, et tõmbab sellega nii mitmeteltki jalad alt ja viib kaine mõistuse ja sunnib tegema värskendavaid jalutuskäike ja tugitooliski geokontrolli pommitama.
Aarde ilmudes viskasin pilgu peale ja siis kirjelduse nurka, kiiret ju pole...
Järgmisel päeval hakkas aga asi huvitama ja nii ma siis nina sinna pistsingi, piilusin siia ja sinna ja kui tekkis paljutõotav mõte, siis andsin oma panuse geokontrolli punasele poolele. Ei, mitte vale kohta pommitades, sest selle ma jagasin üllatusena kohe varsti ära, mida tasub pommitada. ;) Ja kuhu jalad seada... Täpsusest jäi lihtsalt puudu. Kolmas katse andis aga kenasti rohelise tule. Oh seda õelust küll, koos aususega on see relvituks tegev ju.
Aasta esimene päev viis me tee õela isa jalajälgedele nii lähedale, et tegime omad haagid sisse, et õiges kohas teha värskendav jalutuskäik ja aare ära logida. Huvitavad rajad olid seal küll ja lumi oli sügav hoolimata suurest sulast... Meil läks kiirelt. Tuleb sobiv abivahend kaasa võtta lihtsalt. :P
Aitäh aarde eest, mis tegi selgeks, et kõik pole alati nii, kuis näib... :) Õel, õel, veel õelam...

Aare korras!

http://www.youtube.com/watch?v=iVe8LeWt8ZE

 1 

Oli ikka õel küll. Geokontrolli punasesse osasse andsin üsna märkimisväärse panuse enne, kui kohale jõudis.. aga jõudis. Silmad avas tegelikult Leho vihjepilt, siis hakkasid mõtted õiges suunas liikuma. Tänud peitjale õeluse eest.

Isa või asi, õel uss ise. Jalutuskäik oli meeldivalt kordades lühem kui 600 meetrit ja isegi peaaegu kontoririietes sai mets ning mägi läbi matkatud. Jalgagi ei saanud märjaks, isegi pead mitte. Väga mõnus käima, isegi enne jõulusöömingut. Aitäh, hääd jõulu!

Oh seda isa öelust. Muidu kiusavad väikseid lapsi, nüüd kiusavad juba geopeitureid ka. Aga geopeiturid on üsna visad, ei anna alla. Käisime täna jõulujalutuskäigul. Hea pikk astumine oli, jäine tuul puhus ja krõbe külm näpistas ninast. Aga noh lõpus sai logi kirja panna. Täname, nüüd liiguvad hallid ajurakud poole kiiremini, sellise ragistamise tulemusena.

Teel Raplast tagasi Tallinna poole jäi see täpike ka tee peale, mis juhuslikult kõigil veel värvimata oli. Kohapeal läks kuidagi väga kaua. Sai liigutud mööda eksitavaid jälgi ja neid veel palju juurdegi tehtud. Topsiku saime kätte kuskil poole kolme ajal öösel. Tänud.

Võttis aega, mis võttis, aga alla me ei andnud ja käes ta oligi :)

Kuna olime niikuinii juba maale tagasi saadetud siis tuli üle vaadata, kui õel see isa siis on - no oli ikka küll. Ilm oli külmaks lastud ja karbile laskis küüned taha panna alles kolmandal katsel. Tänan sellegipoolest.

Tiimitöö, mis muud! Tänud peitjale!

 3 

Isa või asi, õel uss ise. Jalutuskäik oli meeldivalt kordades pikem kui 600 meetrit ja isegi peaaegu kontoririietes sai mets ning mägi läbi matkatud. Jalgagi ei saanud märjaks, ainult pea. Väga mõnus käima, isegi ilma jõulusööminguta. Kui poleks pidanud Rakverre koolitama jõudma, oleksin vast siiani seal valges üksinduses jeti jälgi tegemas. Tänan peitja kolleegi, kes mu eksirännakud lõpetas. Aitäh, head ööd!

Geokontrolli sai kodus ikka mitu korda pommitatud, enne kui asi lootusrikkamaks läks. Kohapeal selgus, et eelmiste otsijate jälgi oli päris palju ja leidmine läks pimeduse varjus kiirelt.

 2 

Õel isa...hmm...loodaks, et peitja ei pretendeeri sellele tiitlile :)Nii uskumatu kui ka ei tundu, jäin kolm päeva varem aarde ees seisma, et kontrollida aarde lehka.Tundub, et nina on töövõimeline aga aju võib vahetusfondi saata... :(Et haav ikka edasi veritseks torkis lõustaraamatu lahendusgrupp, et neil roheline irve käes ja hakkame minema...kuhu krt!Kuna vahepeal oli olnud nädalavahetus kus ma lubasin, et ühtegi mõistatust ei vaata...jäid mulle vaid loetud tunnid väärikuse hoidmiseksEks ta üllatav oli kui teise pommitamise korraga tekkisin roheline kiri aga eks see vist seotud eelkõige peitja vihjega Speedy suunas(kelle aarded mulle istuvad).Kohapeal oli muidugi lahe vaadata neid püherdamis jälgi mille ilmeksimatult prognoosisin Algaja omadeks...tünnijaht ju.Teemeistrid kipuvadki vastikud olema ning aarete juurde tuleb vahel mõni samm kõndida, et jama vähem oleks.Tänud peitjale järjekordse laheda asja eest!

Õnneks minu isa õelus pole, nii et minul on olnud õnnelik lapsepõlv ;).Natuke tööd kaardil ja aastatetaguse pommitamise matkimist viisid tõdemuseni, et peitja on tõesti õelus ise. Koduteel tuli üks mõte, mida ka teine mõte toetas ja täna sai siis kohal käidud. Eelmiste kaevatud kaitseliin ei jätnud kahtlust ,et oleme õigel teel :D. Mõned päevad tagasi siinkandis sõites tundsime küll aardehaisu kuid tuul oli tiba valelt poolt :P, eksitas õige pisut enne aarde avaldamist topsi leidmast.

 2 

Lõpus suutsin parkida auto omaarust ilusasti tee äärde. Kaasas oli ka sihtotstarbeline abivahend aga enne kui ma selle lahti pakkida jõudsin oli Lauril topsik juba harja abil käes. Ära sõites aga selgus, et olin parkimiskohaks valinud sellise mõnusa 30cm kõrguse astme kust autoratas ei tahtnud kuidagi vabatahtlikult üles sõita. Õnneks on autol selleks otstarbeks igasugused lisakangid. Peale mõningast lume trampimist sai ikka sealt astmest üles sõidetud.

On ikka õelad teeehitajad.

Jäljed lumes

Lugesin seda juttu paar korda, vaatasin pilti ja kehitasin õlgu. Pommitasin mõned korrad kontrolli, kellel oli ilmselgelt kopp ees. Vaatasin ka raskusastmeid ja mõtlesin, et mingil ajal vist peaks sinna ronima, kuigi polnud aimugi kuhu täpselt. Lõpuks tuli siiski mingi mõte aga raskusastme nägemine viskas selle mõtte kohe jälle peast minema. Ikka veel Märdiga rääkides küsisin, et no krt see koht ei saa ju õige olla. Ainuke vastus oli umbes nii, et käi kohal ära ja siis hakka uurima. Eks siis tuleb kohapeal uurida, sest kontrolli ma enam pommitada ei tahtnud. Täna oli üsna lähedale asja ja sai siis lõpuks see viimane jupikene jalgsi käidud. Muidugi suutsime auto kah napilt kraavi ajada ja seal õige koha lähedal olev jälg vast päästab mõne samast saatusest. Lõpuks sai ka kõige tavalisemat harja täiesti sihipäratult kasutada. Aitäh.

 2 

Sai seda kontrolli ikka päris palju pommitatud ja igasugu asju välja mõeldud, ikka ei miskit, tituleerisin siis peitja õeluseks ja jätsin asja pooleli. Nagu öeldakse, hommik on õhtust targem, oligi, ainult et mina polnud sugugi targemaks saanud, hoopis Triin tuli ühel hetkel, et ta vist teab kus aare on :). Mis seal ikka, lapsed ja kelgud kaasa ning mäele. Ja polnudki midagi keerulist, isegi maastiku raskuse sain punkti võrra allapoole :P. Aitähh õelutsemast!

Õnnestus ka asi välja mõelda ja siis oli juba patt mitte kohapeale vaatama minna. Aardega kaua ei läinud. Tänud kodukandi aarde eest :-)

 1 

Lapsed võtsid kelgud kaasa ja aare oli hea ettekääne nad Kirjasilla mäele liugu laskma viia. Ega nad väga ei porisenudki, et mägi nii pisike, tegid ümbrusse veel hulga lumeingleid. Nii olid kõik abivahendid hõivatud ja Hannol tuli üksi aarde järgi käia, mis kõrvalt vaadates ei paistnudki nii raske ega õel. Väga lahe mõistatus, aitäh!

Alguses klõpsisime kontrolli punast poolt, aga kaval asi sai üsna varsti oma loogilise lahenduse ja mingist õelusest polnud juttugi :) Nii või teisiti oli hea mõistatus ning teel tuttavatele külla jäi kenasti tee peale ja peale teatud viperusi sai ka leitud ja logitud kell 16.48 kolmandatena. Täname. EVEJ

 1 

Oleks me eile teadnud, et see abivahendiga tegelane telefon kõrva ääres FTF-i vormistab, oleks ühinenud. Viisakalt keerasime pea ära ja ei teinud tundmagi. Aga tagantjärgi on alati tore tark olla. Aitäh taaskord Kiili valda juhatamast!

 3 

Mis te tapate sellest vaesest geokontrollist. Minge parem kohapeale ja nautige talvist metsailu. Nagu ma aru saan, ongi selle aarde eesmärk ju rasvu põletada igal võimalikul moel. Isegi vastav muusika on peitja poolt valitud.
Aarde peidukoha lähedusse jõudes olid esmaleidja poolt rajatud geomaanteed ja muud jäljed selgelt looduses eristuvad. Meid geopimedusega seekord kummalisel kombel õnnistatud ei olnud ning Mauri võttis aarde suht hetkega peidikust välja. Logimise au jäi Eevale ja tagasi panime Mauriga kahekesi - igaks juhuks, et ülemaskeeritud ei saaks.
Sammusime auto poole tagasi, seekord Kirjasilla mäele otsustasime siiski mitte jalutada, kuigi peaaegu sinna suunda ka üks jäljerada läks. Ilus ja mõnus talvine jalutuskäik oli, oleks võinud isegi mõnevõrra pikem olla...

 9 

Selle asjaga oli päris naljakas lugu. Nali algas 10 minutit peale aarde avaldamist kui õnnestus roheline sigar välja meelitada. Siis tõdesin, et karp on liiga kaugel ja öö liiga pime ning läksin magama. Hommikul asjale pilku peale visates selgus, et ööga on punaste numbrite kontsentratsioon märkimisväärselt suurenenud ja minu roheline sigar siiani ainus. Loomulikult tekkis kohe hasart FTF'i jahtida ning saigi teele asutud lootuses ka ümbritsevaid mõistatusi näppida. Olles jõudnud paljulubavasse kohta kraamisin oma abivahendi välja ning esimene koht kuhu vaatasin (nagu selgus peale korduvat valede kohtade ülekontrollimist) varjaski aaret. Nüüd aga valedest kohtadest. Ilmselgest kohast ei otsinud piisavalt hoolikalt ning tunnistan ennast ametlikult geopimedaks. Meeleheitel üritasin geokontrolliga täpsemat sigarit välja meelitada ning selle tulemusel paranes roheliste tulede suhtarv märkimisväärselt. Statistika rikkumise eest palun vabandust. Lõpuks kiskus asi nii nutuseks, et helistasin peitjale ja kontrollisin, kas olen mina geopime või luiskab geokontroll mulle suu sisse. Kinnitust leidis loomulikult esimene versioon. Keeruliste olude kiuste õnnestus siiski logilehele karvane FTF kraapida ning järgmistele otsijatele asi 10x lihtsamaks teha lumele jäetud sadade jalajälgede näol.