Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
See aare jääb geopeitur [captjohn] mälestuseks, kelle aare „Päikesekäsi“ meid kunagi siia linnamäele kutsus.
Aare NKT Keava linnus kuulub aarete sarja NKT (Nelja Kuninga Tee)
Aare on avaldatud 17. detsembril advendi seeria 17. aardena.
Keava linnus on muistse Harjumaa kõige lõunapoolsem linnus. Hiljuti leiti linnuse lähedalt, Linnaaluste küla territooriumilt, üle 10 hektari hõlmanud muinasasula kultuurikiht. Pindalalt on see üks viikingiaja (9.-11. sajandi keskpaik) suurimaid asulaid Eestis. Keava linnus ja asula kujutasid tol ajal endast ilmselt üsna olulist keskust. Vanim teade Keavas asunud linnuse kohta on Vene kroonikates. Aastal 1054 vallutas vürst Izjaslav "Kedepivi" linnuse. Kroonika tõlkis seda nime ka vene keelde "solntsa ruka" ("päikese käsi" - "kä(d)päe"?). Veel 1410. aastal kandis sealne küla nime Kedempe. Kaitseehituse välisilme järgi oletatakse, et linnus oli kasutusel 9.-12. sajandini. …
Nüüd siis aardest.
NKT Keava linnus on multi-mõistatusaare. Alusta nullist. Suundu sinna, kuhu sind suunatakse. Kohale jõudes, tutvu infotahvliga. Sellelt leiad vajalikud andmed. Järgmiseks leia „kiigepuu“. Aare asub „kiigepuu“ juurest X meetrit suunal Y. X-i leidmiseks liida linnuse õue pikkusele 2,8 sülda ja Y on linnuse õue laius +40.
Kaevata ei ole vaja ;)
Vihje: pole
Lingid: http://www.arheo.ut.ee/keava/ http://et.wikipedia.org/wiki/Keava_linnam%C3%A4gi http://www.hot.ee/neljakuningatee/keava.htm
Aarde sildid: soovitan (11), lahe_teostus (7), lumega_leitav (2), välimõistatus (1), vaatamisväärsus (1), lühem_matk (1), advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC42VVH
Logiteadete statistika: 103 (92,0%) 9 3 1 2 1 0 Kokku: 119
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Kinnitus saadud, et karp on ka loodusest eemaldatud.
See leid tuli nüüd küll suure kirvega. Otsides infotahvlit liikusin omaarust loogilises suunas, mingil ajahetkel sain aru et siin infotahvlit ei ole. Enne tagasi minemist jäi huvitav objekt silma, keegi oli aju puu otsa riputanud..... Nii jäigi mul infotahvel ja kiigepuu nägemata.
Aarde peiduka kinnitustest 1 on katki ja teinegi pole enam päris töökorras, kuigi praegu veel peab, kuid pole kindel kui kaua.
Selle aarde noppimise idee tuli täitsa käigupealt. Lugesime kirjelduse läbi ja otsus küps, vaja vaadata. Täitsa enne teadmata linnus siin jälle. Käisime ja uudistasime panime suuna paika. Leid tuligi suhteliselt valutult. Tänud peitjale siia huvitavasse kohta kutsumast ja seda toreda mõistatusega aaret peitmast.
Täna oli Raplas üks asi ajada, ning autos tuli jutuks kunagine NKT rada ja Carmen avastas äkki veel ühe sarnase mis mul käimata. Nii tuligi auto nina ringi keerata ja aaret otsima minna.Ilm kusjuures polnud küll sobiv kuna oksad lendasid ja tee oli sodi täis.Nullis saime juhised ja kiige juures suuna paika. Vägev peidik ootas meid lõpus kuhu nimed kirja panime.Aitäh
Hea ja lihtne. Selline, mida on lust logida, mitte, et arvuta herneks, kõik valemi osad on kolmekohaliste numbritega ja lõpuks mõistata, miks geokontroll roheliseks ei lähe. Ja aare, mis on ka talvega kenasti leitav. Tegime korralikud kiigetiirud - hea pika käiguga kiik, kohe tunned, kuidas maailma suhtes liigud, mitte ei rapsi niisama. Aitäh aarde eest.
Jätkame oma pühapäevast matka NKT radadel. Kunagi rada läbides jäi see aare noppimata. Täna saime sumbata läbi paku lume, natuke lugeda ja arvutada, siis natuke vales kohas otsida ja lõpuks aare ka õiges kohas leitud ja logitud. Suured suured tänud aarde eest.
Tükk aega võsas ragistamist ja numbrites kahtlemist. Arvutatud suund kompassiga ikka päris ei klapi. Suurusjärgus 15-20 kraadi erinevus.
Marssisime vahvasti, hanereas mägedele, kiikusime, istusime pakkudel, lugesime, arvutasime, uurisime auke, kuhu talvel lumega asuda ei tahaks. Aarde leidsime ka. Aitäh!
Keava imeilusas rabas sai suvel käidud, kuid linnuse juurde tol korral ei jõudnud. Nüüd tegime aega parajaks ja toimisime vastavalt juhistele. Peagi olime aarde juures ning saime nimed kirja. Aitäh!
Jalutasime linnusesse, leidsime vajaliku info ja panime paika, kuhu võiks aaret otsima minna. Salme hakkas veel kiikuma, mina jalutasin juba aarde poole. Juba eemalt jäi silma väga vinge teostusega peidukas. Aitäh, vahva aare!
Ega see meetrite ja suundade õigeks ajamine kõige lihtsamalt ei läinud aga mingid numbrid me siiski saime. Otsisime ikka valest kohast ka. Õnneks naeratas geoõnn ja suisa koperdasime karbi otsa. Aitäh!
Meil sai ka Päikesekäsi kunagi ammustel aegadel leitud. Seepärast oli teada mis ees ootab. Numbrid sain kenasti klappima ja nime kirja. Tänud siia taas toomast!
Seda korra piilumas käinud juba, nüüd oli aega rohkem ja sai lahendama hakatud. Kahtlaseid asju oli palju kuida saime mingid numbrid kätte ja läkaime proovima. Üllatuseks leidsime eest aarde, ägeee :D päris hea tunne oli leida, aitäh :)
Ei ole ikka kaardilugemises head. Külm hakkas. Teeme kodutöö ära ja siis uuele katsele. :)
Pühapäevaseks jalutuskäiguks oli see väga sobiv koht. Arvutused õnnestusid ja aarde leidsime ka kiiresti. Tänud!
Kunagi sai siin ka "Päikesekäsi" otsimas/leidmas käia. Nüüd taaskülastus Keava Linnamäele ja nimi siiagi logiraamatusse. Tänud vahva teostusega aarde eest!
Vaikselt kulgesime Tallinna poole, kui otsustasin, et aega on ja ei pea kõige otsemat teed pidi linna sõitma. NKT mõistatus jäi meil NKT rajal vahele, sest minu meelest ma olin siin põnnidega ja üksi tundus see liialt keeruline. Täna oli aga ilm ilus ja täiesti sobilik Keava linnuse üle vaatamiseks.
Kohapeal lugesime teksti läbi ja arvud said paika. Ütlesin siis Svenile, kuhu poole ja kui palju ning asusin ise kaarti joonestama. Sven aga võttis oma seitsmepenikoormajalad välja ning astus samme lugedes täpselt aardeni. Samasse kohta saabusin mina õige pisut hiljem kaarditöö tulemusel. Aitäh toreda aarde eest!
Looduse tegutsemise jälgi oli palju, aitäh peitjale!
Välimõistatus kulges rohkem enam-vähem õiges suunas ahelikus kulgemiseks, aga leid oli kiire ja konteiner väga laheda maskeeringuga. Aitäh!
Kiigepuud õnneks eriti otsima ei pidanud ja kompassi sai internetist alla laadida. Lõpu juures leidis Mikk täiega huvitava tundmatu looma pesa. Oksadest ehitatud väike katusealune, mida ümbritsevad pealt paljaks söödud käbid. Läks ladusalt, aitäh peitjale!
Tore koht ja teostus. Kiikusin ja rähnid tagusid puu otsas nii et pilpaid lendas. Kuna suundadest ei saanud kohe pihta siis sattusin ka mingisse tunnelisse. Teostus üllatas ka. Esmapilgul pettis täiega ära. Suur tänu.
Sellele aardele olin veidi kodust eeltööd teinud, numbrid olid olemas. Jäi üle veel kiigepuu otsida, aga see osutus lihtsaks. Numbrite järgi kiigepuu juurest aardeni minemine ei osutunud siiski eriti lihtsaks, tundub, et ma pole piisavalt osav kompassikasutaja. Lugesin just viimast logi - harleyquinni oma - ja mõtlesin, et kas helistan talle (aga ma olen viimasel ajal teda juba piisavalt sageli õlekõrrena kasutanud) või Kerlile või hoopis Erlele (kellest ma kumbagi ei tunne), kui äkki märkasin midagi huvitavat. Lähemalt vaadates selgus, et ma polegi nii lootusetu kompassikasutaja, sest selgus, et ongi aare! Aitäh!
Päeva teine mõistatusaare. Jalutasime mööda rada nulli, meenutasime "kiigepuul" vahvat lapsepõlve , selekteerisime vajalikud numbrid kokku ning siis hakkasime kraade paika panema. Kompass pole meie tugevaim külg, nii läks Helle-Mari esimese hooga võssa rapsima ja mina jäin üles mõtisklema, kas see geopeitus on ikka nii õel mäng nagu meile parasjagu tundus. Kaks korda hüüdsin Helle-Marit, esimesel korral ei kuulnud midagi vastu, ilmselt oli hoog nii sees ja mis see kerlull segab eks. Teisel korral siiski ilmnes, et tegelt ka ei leia. Alguses küsisin Jürgenilt, kas nad leidsid. Ei leidnud, aga külg ees pidurdusjäljed vales suunas võtsid nad küll omaks :D Kirjutasin Erlele, kas meil kraadid ikka paigas. Ei olnud. Niikaua kui Helle-Mari end võsast välja ragistas, leidsin vahva peiduka ja logimise lõpuks sai ka Helle-Mari imestada vahva teostuse üle. Aitäh, meile meeldis! :)
See kant on superilus ja jäi silma juba paar nädalat tagasi, kui siin NKT-d lammutasime. Seekord keerasime siis siia linnusekohale ka sisse. Saime kiigutud ja mina rapsisin arutult ka võssis, kuni Kerli veidi Erle abi kasutas. Ilma tema abita olekski vist see aare peitu jäänud, sest meetrid ja kraadid on ikka kõrgem mata meie jaoks ilmselgelt. Peidukas oli väga vinge ja koht ise ka huvitav. Aitäh!
Keava linnuse õues avanes imeline vaatepilt: sinine lillevaip kattis kogu ala, mille tõttu pidi astuma rahulikult ning tasa. Aare meeldis ka väga, täname siia kutsumast!
Varemleidnuga kontrollitud, ei vaja hooldust.
Lastega NKT rajal olles mööda minnes logitud. Tänud peitjale.
Olime taas NKT rajal ja sai otsitud ka teised aarded, mis teele jäid. Nii ka see aare sai plaani võetud. Kiige juurde jõudes, olid juba ühed ees kiikumas, aga nemad olid kohe lahkumas ja nii saime meie kõik vajaliku aarde leidmiseks tehtud ja lõppu suunduda. Tore koht, aare ja hea vaheldus päeva. Aitäh!
Teine tänane NKT kõrvalaare. Kodus õnnestus linnuseõue suurus teada saada, fotod kiike ei näidanud. Kohapeal segasime natuke mugude linnuseõueromantikat. Kui kiik vabanes, määrasime koordinaadid ja edasi lõppu, kus meid ootas selline naljakas konteiner. Tänud peitjatele!
Traadivärk tahab natuke sättimist/nihutamist/jätkamist, sest üks haru üsna napi kinnitusvaruga.
NKT tuuri 245-303 viimane aare, mille jätsin maiuspalaks. Rehkendused tehtud sai aga abivahendil jaks otsa. Tuli siis aga autosse sammud seada ja vahendile uus power sisse laadida. Pärast tuli leid juba kiirelt. Tänud peitjale.
Alustasime tänast NKT-päeva aardest 287 ning õhtuks, 8h hiljem olimegi juba Paides. Selle aarde nuputasime ja otsisime samuti muude aardetopside kõrvale üles. Tänud aarde eest!
Jälle müriseb auto Me all ja sihiks tas Nelja Kuninga Tee. Samad kaaslased aga mõned veidi väsinumad kui teised. Aga polnud viga, oligi vaiksem ja soojem päev kui eelmine nädal. Keegi kellegagi rallit ei ajanud. Peale selle tuli siin aarde juures ilmsiks, et mehed kompassi ei tunne. Suured tänud peitjatele aarete eest.
Mitmekesi meeleolukas kulgemine NKT rajal, NKT 303- 210. Tänud peitjale.
Ettevalmistavalt olin arvutused ära teinud ning telefoni kompassi kalibreerinud. Kohe, kui linnuse vallist üles jõudsin, tuli tagasi lapsepõlve tunne peale. See tore kiigepuu ja salakäik. Ma olen kindlasti siin põhikooli ajal klassiga käinud, nüüd tundub käik kuidagi pisikeseks vajunud olevat :) Aadre leidsin kiirelt ja jätsin ränduri, mis Gran Canarialt talvega tutvuma on tulnud. Tänan.
Iks ja igrek olid kodus valmis arvutatud, seega asusime kohe puu koordinaate võtma. Õnneks olid kõik arvutused korrektsed ja aare oligi täpselt seal kuhu telefon juhatas. Tänud peitjale!
Kodus sai natukene arvutatud. Koha peal veel natuke teadmisi kontrollitud. Aga nimed saime kirja. Aitähh.
Minu kahesaja neljakümne viies NKT. 182/345.
NKT Keava linnuse mõistatuse numbrid olin juba kodus välja vaadanud. Kell oli üle südaöö kui auto ära parkisin ja viidatud kohta läbi paksu metsa sammuma hakkasin. Kohapeal siis tuvastasin mõõtmise alguspunkti ja oma rakenduses mõõtsin raadiuse ja nurga abil sihtkoha koordinaadid. Ragistasin siis tihnikusse. Lõpp sellel aardel igatahes võttis muigama.
Joonas pani hullu ja leidis aarde kirvega.
Enne tänast geotuuri urgitsesin vajalikud numbrid internetist välja, töö vahepunktis piirdus niisiis vaid "kiigepuu" juurest mõõdetud sihtpunkti määramisega. Märg jäine teerada õigustas maastiku raskusastet. Ega lõppkoordinaatidel enam eriti otsima pidanud, koostööst oli siiski kasu konteineri kättesaamisel ning tagasi peitmisel. Mulle teostus meeldis, aitäh!
Olin vajaminevad meetrid ja suuna eelnevalt välja arvutanud, nüüd jäi linnuses kõigepealt kiigepuu üles otsida ja siis aare leida. Vahva teostus. Tänud.
Kodus kirjeldust lugedes tundus segane, aga kohapeal läks kiirelt ja lihtsalt. Huvitav linnamägi ja laheda teostusega aare. Tagasi kinnitades läks üks traat katki, aga sidusin uuesti kinni ja hetkel töötab. Eks ajapikku läheb traat rabedaks.
Rada oli päris jäine, siiski suutsime ilma kukkumata katse läbida :) Kohapeal sai veidi kiigutud ja siis ka aare leitud. Aitäh!
Otsustasime korraks NKT topsidest puhata ja mõistatust lahendada. Kogusime info ja saime esimese korraga vägagi täpselt õigesse kohta. Lõpus vägagi sulanduv ja meeldiv teostus. Aitäh!
Uudistasime Keava linnamäge.Infostendilt saime vajaliku info,tegime arvutused ja otsisime üles vahva lahendusega aarde.Aitähh
Rõõm on tõdeda, et kolme aastaga on geokogemust nii palju juurde tulnud, et õnnestus end aardeni orienteeruda. Ega see lihtne polnud. Kuigi suunad ja meetrid olid õiged, siis nulli paikaseadmine telefoniga pole kõige lihtsam tegevus. Lõpuks jäi siiski silma pidama peidukohal ning pärast lühikest võidutantsu sai nimi kirja. Tänud!
Infosilt oli kaotanud oma posti ja istus puunajal maas. Ise istusin kiige peale ja sealt sai kõik vajalikud andmed üles kirjutatud ja suund paika seatud. Natukene proovisin ka kiikuda, kuid suurt hoogu ei saanud seal teha. Mul üldjuhul need "x meetrit y suunas" mõistatused tekitavad üldjuhul gepsu olematuse tõttu natukene peavalu. Sel korral aga jalutasin täpselt õiget teedpidi otse aarde kõrvale. Igati vahva teostus, ajas kohe šokolaadi isu peale. Aitäh!
Väga vahva lisa seiklus. Numbrite kätte saamine polnud probleem. Nende kasutamine mõistlikult aga küll. Esialgu üritasin ikka sambla ja ei tea millega ära suuna määrata. Siis muidugi aaret ei leidnud. Siis aga avastasin gepsus vahva lisafunktsiooni ja nullis aare meid ees juba ootas. Mõnus peidukas :)
Kirjeldus kõlas raskemalt kui tegelikult asi lahendades oli. Ja kiik oli mõnus :) Ning lõpp väga vinge, minu poolt tuleb samuti soovitussilt siia :). Aitäh peitjatele meile selliseid leidmiseks meisterdamast, mu meelest kõige tõetruum peidukas, mis meile SEDA vahendit kasutades loodud on :).
Korjasime andmed kokku ja sisestades näitas kuidagi kahtlase koha peale. Otsustasime mõni teine kord uuesti proovida, seega ei leidnud.
Kodutöö oli tehtud aga koostöö laenatud GPSiga ei tahtnud kuidagi sujuda.
Found on 23.05.2015 during our geotour including NKT #141-> from trail and some extra caches for Saturday. Kiitokset kätköstä ja Aitäh peitjale. Logged using 7* acronym to save room for log.
We were seven stars: Kilpert Tell, Mrs Tell, susuki, PJ-King, hemppu01, arnevala and me MikaS.
Nägime kurja vaeva õige asimuudi ja pikkuse leidmisel. Lõpuks siiski õnnestus läbi häda ja vaeva mõnusa teostusega aardeni jõuda. Tänud.
Siinsed rajad tuttavad orienteerumisest, no lihtsad nad ei ole! Linnuses lugesime, googeldasime, mõõtsime ja no kuidagimoodi saime leitud. Aardepesa ülivinge, polnud varem sellist näinud, ahhaa nüüd sain nendest "maisikepikestest" lõpuks aru, ma tänan!
Minule mõistuspärased aarded hakkavad Tallinna ümbrusest otsa saama, seega tuleb vaadata kaugemale. Päevad lähevad tasapisi järjest pikemaks ja nii jõuab ka juba peale tööd valges kuskile. Keava mägedest läbi sõites valitses seal ikka veel üllatavalt lumine talv, kõrgmäestik ilmselt? Siinset linnamäge pole varem külastanud, seega koht oli uudne. Kiikusin ja seejärel suundusin aardeotsingule, alguses miskipärast täiesti vales suunas;) Seejärel väike gepsu kalibreerimine ja edasine oli juba lihtne. Nullis võttis mind vastu huvitav maisikepikeste kägar, sain sellest siiski mööda ja nime kirja. Karbis oli kaks orienteerumiskaarti, läbisin mõttes seal olnud rajad. Aitäh.
PS Ei tea, kas aardest innustust saanuna või mis, aga praegu õnnestus ka kaks, algaja vähese geokogemusega tehtud, mõistatust ära lahendada. Super!
Õppisime veidi lähemalt gepsu hingeelu tundma, saime vajaliku suuna paika ning vahva peiduka leitud. Aitäh!
Topsikute vahelduseks midagi teistsugust. Tegin nagu juhendatud, jalutasin tahvlini ja leidsin ka kiigepuu. Tegin vajalikud arvutused ja oli aeg otsingutele suunduda. Kui suunda üritains paika panna, siis selgus, et kompassi näit sõltub oluliselt sellest, kui kaugel ta GPSist on... huvitav seos, aga mitte eriti mugav paraku. Laiutasin siis käsi ja sain suuna paika. Jalutasin vajalikud meetrid selles suunas, kontrollisin seekord GPSi abil asimuuti ja lõpuks jäi ka midagi kahtlast silma. Väga lahe teostus. Võtsin aardest kaasa muumi ja lisasin omalt poolt mikroskeemi. Aitäh peitjatele.
Õhtul oli pilk kopsikute avamisest juba udune. Otsustasime linnuse hommikul käsile võtta. Ilus asi oli. Aitäh!
Seeaeg kui kutid mõõtsid ja arvutasid, mina kiikusin. Pärast tehti nii suur hoog, et me kõik mõtlesime, kas puu ikka peab vastu. Lõpp õnnestus siiski minul leida.
Muljetavaldav taies... Lisaks linnuse ajalooga tutvumisele tõsiselt kift emotsionaalne laks- ja isegi vihmasadu ei suutnud seda pärssida...
Sõitsin rattaga muidugi linnamäele kohe ülesse välja, Kuna hingeldus takistas kohest arvutamist siis tegelesin ilusas päikesepaistes linnamäe ilu ja müstikaga tutvumisega. Matemaatika ülsanne sai ilusasti lahendatud. Kompassi järgi asimuut võetud ja siis otse jumalteab millisest võsast end läbimurtud. Loomulikult olinkraadidega veidi kuhugi kaldunud ja seal kus seisin aaret ei olnud. Loomulikult oli kohe alguseski mõte kuhusuunda tegelikult tuleb suunduda. Seda mõtet kontrollides leidsin ka aardelaeka. Siis tuli loomulikult taas mäeronimine ette võtta, et kõige alguses lollipeaga mäetippu tassitud ratas taas allatuua. "kui pea ei jaga siis käbarad käivad" sai korduva tõestuse
Logide lugemisest võis teha järelduse, et siin läheb kaua. Samas oli aadrekirjeldus üsna selge. Vajalikud asjad jäid kohe silma, suuna määramisega muret polnud ning aare jäi kohe silma. Väga mõnus teostus, tänud!
Tänase geopäeva 3/6 aare. Ronisime linnusele, leidsime tahvli ja kiige. Tegime vajalikud arvutused ja juba saimegi nimed kirja. Vahva peidukas. Tänud peitjate!
Läksime hooga pimedas tuhnima, kuid osutusime suuna määramises ilmselt eksinuks ning aardeni ei jõudnud, märjad nagu kassipojad põgenesime siis väljakult lihtsamate NKT-de kallale.
See pidi olema meie pika NKT-de seeria otsingute lõpp, siiski võtsime hiljem veel kolm tükki, mis tee peale jäid. Aare teadis süldasid peast, arvutustega muret polnud, selle tegi ka tema ära, kuniks mina kiikusin :) Suund oli veidi vale alguses aga sellestki saime üle. Aare oli vahva tõesti, väga tore, et siin linnamäel nüüd jälle midagi on. Olime tänased teised logijad, meid kahjuks keegi teolt ei tabanud. Jätsime ränduri.
Parandus: ilmnes, et meie alguspunktis NKT333-s tabas hpalang meid kuusehekis suurel kiirusel mööda sõites ja tuututades. :D
Teel linnuse juurde oli isegi veel natuke lund. Ratastega mäkke ronima ei hakanud, vaid tegime viimased kümned meetrid jala. Iksid ja igrekid olid kõik selged ning väga lahe aare saigi peagi leitud. Suurele teele tagasi jõudnud, otsustas seltsimees Palang meid teolt tabada. Aitäh!
Telefoni ja GPSi abil saime suuna kätte ja seejärel tuli ainult aardeni jalutada. Aare oli väga lahe :)
Ei läinud päris lihtsalt. Kuna oli pime, siis ei soovinud otse mööda õiget suunda kuidagi minna aga ringiga kippus õige asimuut ikka ää kaduma. Kuid lõpuks leitud ja logitud. Konteiner väga lahe. Väga meeldiv on alati selliseid aardeid otsida. Natuke mõtlemis, natuke otsimist, natuke arvutamist, natuke kõndimist ning konteiner nagu meistriteos. Suured tänud peitjale!
Väga lihtne isegi pimedas. Arvutused läksid kiirelt ja ka kiigepuu õnnestus kiirelt lambivalguses leida. Edasine oli ainult kohalejalutamise vaev.
Peitja on ilus, tark ja osav.
Sobiv koht ropendamiseks. Paras oleks peitjale oma hasvad sokid kingituseks viia, saab ka tunda, kuidas lõhnavad mõistatusaarded.
Lugedes eelnevaid logisid suhtusime natuke eelarvamusega sellesse aardesse. Kohapeal osutus kõik aga märgatavalt lihtsamaks! Veidikene võsas ragistamist ja käes ta oligi! Peidukas oli lahe!Tänud! EVEJ.
See punkt rikkus kogu meie päeva. Kolistasime nulli, sealt edasi ja hakkasime suundasid määrama. No mitte kuidagi ei õnnestunud. Gepsid ei saanud aru, kus põhi on. Helen ei saanud aru, palju meetreid on. Mina ei saanud üldse millestki aru ja ragistasin mingis mõttetus võsas. Tuju läks iga järgmise sammuga järjest allapoole. Kuna me Heleniga suundades kokkuleppele ei jõudnudki, läksime laiali, lubades auto juures kohtuda. Ma valisin mingi hullult märja ja üle pea maltsa kasvanud tee, kuid seal lõpus polnud midagi head ootamas. Ronisin küll nõlva pidi üles ja oletasin, et kaugus võiks ju õige olla, kuid lõpuks sai siiber. Läksin auto juurde, kuid Helenist polnud märkigi. Valisin just järgmise tee kui Helen saabus ja tal oli samuti kopp ees. Miskipärast läksime siiski platsile tagasi ja proovisime navikaga põhjasuuna üles leida. Navigaator tegi palju paremat koostööd meiega, kuid kui olime ühe kitseraja veel läbi käinud, siis sai meil küllalt ja tulime tulema. Kas viimane mitteleid või see mõttetu võsas surkimine, igatahes järgmised 20 punkti oli mul ilge meeleolu. Kunagi sügisel ehk tagasi, kui maltsa vähem ja ühtlasi eelnevalt oleme kodus suunad ja meetrid kaardil paika pannud. Niisama teadmata kus ringi tuiata rohkem küll enam ei taha.
Arvutused läksid lihtsalt. Natukene võsas ragistamist ja käes ta oligi. Väga lahe teostus! Aitäh! :)
Leidmisega läks üllatavalt kähku. Abivahendiks oli ainult Colorado 300 ja kooliajast meelde jäänud sülla kui pikkusmõõseks jäänud.du tekkelugu. Piisas sellestki, kuigi jah, suuna määramine gps-iga on siiani mulle täielikuks mõistatuseks jäänud.
Ütlen ausalt ära, et käisin kohal ja leidsin infotahvlilt vajalikud arvud. Süldadest ei teadnud ma midagi ja "sügamisega" telefoni ei ole ma ka endale hankinud, mis igal võimalikul ja võimatul koordinaadil internetti suudaks suunduda infot hankima. Ka kirvevise läks vist mööda. Kokkuvõttes... ei leidnud, aga võib juhtuda, et veel sel viisaastakul satun sealtkandist taas läbi sõitma.
Kiigepuu ja vajalikud numbrid oli alles algus. Kuskile oli kadunud oskus õiget suunda määrata ja nii ukerdasingi täiesti vales suunas ja sain linnuse mäele peaaegu täistiiru peale tehtud. Siis tuli selgus ja raskusaste, mis juba kusagil 4,9 peal ära käis laskus oma kohale. Tänud, ehk nüüd seisab see suuna leidmise trikk ka paremini meeles.
Autoga sai mööda mingit traktori rada täitsa lähedale. Ainult mingi jõle nõlv oli ees millest ka meile teed rajanud traktor polnud üles sõitnud. Auto seisma ja panin silti otsima. Sildi ja vajaliku info leidsin üles ja kiigepuu sai kah tuvastatud aga puu koordinaati polnud millegiga määrata, aparaat oli Lauri käes kes tol hetkel minu jaoks arusaamatul põhjusel ei olnud autostki välja viitsinud tulla. Käisime veel korra puu juures ja siis sai juba tünni otsima suundutud. Otsides võimalikult otsemat teed lõppu sai mingi nõlva peal koperdatud ja lumme külili käidud nii, et lumi peakohal kokku lõi. Mingi hetk hiljem hakkas tops kah paistma. Päris lahe tükk on tehtud. Loodame, et see saemhele ette ei jää kuna sealsamas kõrval oli kah värskelt puid maha võetud. Nimed kirja ja autosse tagasi. Loomulikult otsustas lumi meid vahepeal kinni hoidma hakata. Mille peale me teda labida ja lumekettidega hirmutasime. Õnneks mitte just väga suure pingutuse järel saime masina sõiduteele tagasi.
Läksime juhendatud suunas ja jõudsime mingi traktori jälgedes täiesti lähedale. Mingi hädise põhjusega nagu põlvevalu istusin autos ja ootasin kuni Leho vajaliku infoga tagasi tuleb. Tuligi. Vajaliku info hulgas oli ka see, et ma pean ikkagi autost välja ronima. Trampisime koos jällegi silti uurima ja vahepeal kukkus kõrval üks puu pikali. Pole ka ime, seda oli juba mitu minutit mingi saega piinatud. Edasi läks lihtsamalt kuniks GPS suunas Leho kuskile hange kust jäi paistma pea ja üks käsi. Lühema aja järel eraldusid hangest ka muud kehaosad ja ka keha ise. Seejärel sai GPS aru, et tänaseks on küll kino tehtud ja suunas meid ka õigesse kohta. Logi kirjas tulime auto juurde tagasi ja siin sai taaskord kogeda, et kiiret pole kuskile. Kombinatsioonis lumi, jää ja Sahara kõrbe tingimuste talvepapud jäi auto lihtsalt liikumatuks. Leho manipuleeris erinevate hoobade, pedaalide ja oraalsete käskudega. Need käsklused moodustasid lõpuks enamuse ja asi läks ikka päris kurjaks. Mainiti isegi ihutolgendit erinevates rahvapärastes levinud versioonides. Masina liikumisvõimele polnud sellest küll vähimatki kasu aga see eest tuli puid piinanud asjapulk uurima, et mida tagumikku me siin küll teeme. Kui ta kuuldekaugusse jõudis siis oli esimene lause, et a traktor nagunii tuleb varsti. Siiski saime umbes kolme ämbritäie lume teisaldamise abil oma siledapapulise liikuma ja puuraidur rääkis, et täpselt sama tüüpi aparaat oli natuke aega tagasi kah siinsamas kinni olnud. Rohkem ei juhtunud midagi märkimisväärset kui välja arvata, et umbes 100 meetrit hiljem jäime jälle kinni ja täpselt sama põhjusega. Seekord vilunud meestena jätsime eelmised kasutud tegevused tegemata ja otsustasime juba lumeketti kasutada. Hoolika vaatluse abil leidsime selle ühe ratta mida ketiga koormasime ja seekord sellest piisas. Peidukas ise oli äge, ma vaatasin tükk aega, et kas ikka ongi see. Aitäh.
See koht on tuttav juba varasemast ajast, kui ühel rattaretkel sai Päikesekätt piilumas käidud. Seekord siis jalgsimatk kuningate jalajälgedes ja üks pisike nuputamine kulus mõnusaks värskenduseks päris ära. Turnida sai ka veidi rohkem, kui aardeleiuks tarvis oleks olnud - geps otsustas mulle mingi naljaka suuna kätte näidata (kellegi kaela peab ju ajama) ja nii ma siis aaret selja tagant ründasingi. Lahe tükk :)!
Loodame, et metsamehed, kes seal ümbruses hooldusraiet teevad, peidukale peale ei satu või siis vähemalt heaperemehelikult sellesse suhtuvad.
Aitäh peitjatele! Täringu jätsin kah.
Selle koha pärast me üleüldse täna sellele libedale teele sattusimegi. Lubadus ju vaja täita, Päikesekäe asjad lubasin üle tuua. Aga võta näpust, Päikesekäes oli kraami palju, aga siin karp na pisuke. Aga võtsime aardest kõik kolm rändurit kaasa ja panime asemele Päikesekäes olnud Kehtna kooli nänni. Karp sai paksult kraami täis, aga mis siis. Sellega loeme siis teatepulga üleantuks. Mis ülejäänud kraamiga teha - eks me näe. Täitsa tore asi on üles ehitatud - aitäh peitjale!
Tore aare oli, pimedas ei taibanud kohe mööda jälgi minna, saime ikka ise arvutada ja otsida, muhe konteiner. Aare korras, aitäh.
Ilgelt libe oli...ausalt.Harva kui roolis kardan aga selle aarde juurde oli hirmus sõita.Kinnised nkt laekad navil ei kutsunud ka mingeid emotsioone esile ja ega mõne juures polekski saanud seisma jääda, vist.Mõistatus oli lahe, aarde ehitus...ehk peab vastu, tänud!
Väga teraapiline teekond, igas mõttes. Sõita külma kõhuga mööda arvukatest NKT aaretest, vaadata neid autonavigaatori suurel ekraanil mööda libisemas ja tundmata vähimatki isu peatuda ning skoorida, see oli mõnus. :)
Vägagi teraapiline oli ka sel libejäisel kruusateel liigelda, hea, et ise roolis olema ei pidanud. ;) Sihuke õõnsavõitu olemine oli küll, kui jää peal vaatas vastu vesine läige ja tee oli ühtaegu nii ette, taha ja külgedele kaldu. Mingil hetkel jõudsime me igastahes nulli ja mina olin seekord varustatud naeltega, seega polnud mingit muret teel püsimisega...
Mäele jõudes leidsin ma kiigepuu ja kiikusin suurima rõõmuga tükk aega, kuni oli aeg ikka aardega tegeleda. Lumine aeg on ikka väga reetlik, suvine aeg tõotab tulla tunduvalt kiuslikum. Nii polnud mingit raskust leida õige koht ja ka aare. Päris omapärane oli teine...
Ja siin on küll koht, kus võin ka kinnitada, et täiesti uus koht kaardil, ei mäleta küll, et oleksin siiakanti kunagi sattunud. Aitäh selle põhjuse eest siia tulla! Aare korras. Mina ei võtnud ega jätnud miskit.
Kuna istun nüüd taas turvaliselt kodus diivanil, siis võib sellest järeldada, et tagasitee möödus ka õnnelikult, auto ja tema juht said ülesandega kulgeda mäest üles-alla, ilma kõrvalekalleteta põllule, korralikult hakkama. Aitäh neile selle eest!
Jäärajasõit oli peris kõhe. Ma igaks juhuks ei vaadanud ka kui kaugel me teepervest oleme, sest lohutuseks mainiti, et tugevad maanaised autos , küll välja lükkate ;) . Õnneks läks, muskleid tarvitada polnud vaja ja meid pargiti ilusti liuvälja serva. Edasi oli vaja uisutada teeotsani ja sealt mööda loomade ja inimjälgi üles linnusesse jõuda. Muidugi ei suutnud me selgust saada, mitu jänest või jäneselaadset teed olid ületanud kuid kummalised olid need jäljed seal küll. Meie ületasime vaid iseennast ja arvutasime lõpu ja sinna siis suundusimegi- mööda kitsejälgi :D. Tagasitee normaaloludesse kulges teokiirusel kuid kergem oli hingata kui jäärada lõpuks otsa sai. J:rändureid
Kuidagi laisalt sai see aare leitud, nagu eelkirjutajad juba öelnud - kõik kulges loogiliselt, klassikalise geopeituse parimate tavade järgi. Eks talvel ole need rajad ka väga reetlikud. Mina jõudsin aardeni viimasena, kuna saabaste testimine näitas, et nad suurepäraselt lund enda sisse koguvad - milline kena algus pikale geopäevale... Aitäh kaasleidjatele ja jaksu peitjatele!
Korra juba käidud koht ja kindel, et siia tuleb veelgi tulla, metsa vahele tihedaid peatusi tegema :P. Aitähh!
Saime vaevalt auto pargitud, kui kaugusest paistis kollane sidrun. Meel läks kohe heaks, kambas ju ikka segasem ja kogenud geopeiturite seltskond andis lootust ka edukaks aardeleiuks. Tallasime ässadele lumesse raja ja painutasime oksi, et helgemad pead ikka rõõmsalt kohale jõuaks. Kuna kodutöö oli kõigil pehmelt öeldes puudulik, siis ammutas Hanno kohapeal taevakanalitest tarkust juurde. Infotahvli juures uurisid tüdrukud, kas äkki mõned rajad viivad kohe aarde juurde. No ei viinud. Kuid siis sai kompass seatud nõuetele vastavaks, mis juhatas vapralt peiduka poole. Tavaliselt ei saa seda sindrit väga usaldada, aga täna pani lausa viie meetriga täppi. NKT seeriale kohaselt teostus viisakas ja igati asjakohane. Tagasi auto juurde jõudes sai rõõmustatud, et nüüd Raplamaa jälle puhtaks pühitud, kui Hanno küsis, Kas uued 100 ka?. Alles siis saime teada kohutava geouudise. Tuju oli jälle läind, nagu värsked Jõulud. Suured tänud Triinule ja Hannole seltskonna eest. Aardest EVEJ.
Tööteel Imavere külla, Paide linna ja - nagu hiljem selgus - ka Aravetele, jäi see aare parasjagu tee peale. Koht oli ju tuttav, kohalesaamine selge. Ka silt oli tegelikult varasemast visiidist 9. juunil 2007 üles pildistatud, aga ikkagi sammusin kohale, et mäe väge ammutada. Tegin veatult vajalikud arvutused ja olingi juba aarde manu. Üllatuseks polnud seal millegipärast veel keegi pärast peitjaid käinud. Imelik, aga mis seal siis ikka. Logisin esimesena 20.12.2012 12:20 paiku. Võtsin kaasa Vana Toomasega TB, mille hiljem sobivalt Vana Tooma aarde juurde viisin.
Aitäh toreda aarde eest! Minu esimene NKT oli küll väga meeldiv. Arvata on, et neid tuleb veel hulgi..
Priidul oli nagu enamustel juhtudel ikka juba kodus kõik välja arvutatud. Aga läksime siiski nulli ja vaatasime ringi täpselt nii palju kui seda taskulambivihk võimaldas ning suundusime Priidu saadud tulemustele. Sealt tahtis otsida tema aga mina tahtsin Paavo värsketele jälgedele minna ja seda ma ka tegin ja see viiski õigesse kohta. Mõnus oli seal vaikses, pimedas ja lumises metsas mütata. Geopeiturid on vist NKT-dest üleküllastuse saanud, et siin esmaleid alles täna tehti. Tervitused ja tänud peitjatele, kes võimaldasid ka mulle ühe NKT leiu. Ühtlasi oli väga sobilik koht meenutamaks enda esimest geopeituse aastat, mil siin aaret Päikesekäsi sai otsimas käidud. Lunastasin aardest võtmehoidja.
STF.
Nullis sai natuke ringi vaadatud ja peale märkmeid tegime arvutused nagu vaja. Kena koht, aitäh!