Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Advendiaeg on minu jaoks aasta kõige hirmsam periood. Üks kontsert ajab teist taga, jõulupidu jõulupeos kinni, jõululaulude laulmisest-õpetamisest-mängimisest süda läikimas. Kui see päris jõul ükskord kätte jõuab, siis laman ma mitu päeva järjest poolsurnult voodis ja topin näpud kõrva, kui kuskilt jõululaule kostab. Ja nüüd kogu selle häda keskel lubasin veel peita advendiaarde! Muidugi ei läinud aarde peitmisel peaaegu mitte midagi plaanipäraselt – loomulikult polnud kohalikus konteinerikaupluses mulle vajalikus formaadis konteinerit müügil, loomulikult läks mul meelest markeerimiskleepsud külge kleepida, kui proovi ja kontserdi vahele jäänud minuti jooksul sööstsin aaret paika viima ja loomulikult ei jõudnud ma geopeituse juhendit printida. Ning isegi aardele välja mõeldud nimi oli juba kasutusel! Tõeline rist ja viletsus! Aga kui jõul ükskord läbi saab ja maa peal jälle rahu valitseb, siis saab see aare ka ideaalse kuju.
Logiteadesse võib vabalt kirja panna enda suhtumise advendi- ja jõuluaega või lihtsalt kurta oma raske elu üle ning loomulikult on oodatud virin aarde kallal.
Rist ja viletsus on 18. aare advendiaarete seerias. Aare asub Vigala jõe kääru jäävas pargis, kus käib vilgas elu hommikul kaheksast õhtul kaheksani. Selles ajavahemikus on väga ebatõenäoline, et aare õnnestuks peidikust välja võtta nii, et teist ei möödu mõni ranitsa või muu kummalise kohvriga laps-mugu. Õhtul pärast kaheksat on aga ümbrus vaikne ja inimtühi. Õnne võib katsetada ka nädalavahetusel või koolivaheajal.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: lumega_leitav (1), advendiseeria_2012 (1), muguoht (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC43FMK
Logiteadete statistika: 230 (94,7%) 13 12 10 9 0 0 Kokku: 274
Seoses uue muusikakooli ehitusega on aare hetkel kättesaamatu.
Sel korral jäi mul ainult logimise vaev, Liina tegi raske osa ????
Peidukat nähest tuli hetkeks tõdemus, et siia see nüüd jääb. Aga veidi aega pärast ümbruskonna oludega tutvumist, ja pärast parajat pusserdamist sai nimi kirja. Tänud peitjale aarde eest.
Nagu Villu Reiljan ütles, pole paha! Leitud ja logitud!
Ei risti ega viletsust, lihtsalt mõnusast koostööst sündinud aarde logimine. Aitäh!
Eks ta üks rist ja viletsus ole jah, kui pead aardeid öösel otsima, aga vähemalt oli hea rahulik abivahendiga kohale jalutada ja nimed kirja panna - ei olnud ühtegi mugu liikumas ja ka koeri haukumas kuulda mitte. Jõulud on toredad, aga mingi stress kaasneb nendega alati tõesti, õnneks läheb see jaanipäevaks jälle üle. Aitäh peitjale!
Nonii. Olgu öeldud, mulle jõulud meeldivad! 1000 vabandust! Aga kui nüüd kurta.. No mis peidukas see selline on, kus mugusid pole isegi poolt nii palju kui Brandenburgi värava aarde juures, ja koordinaadid?! Kas need siis olid täpsed? Kui maakera on lapik ja ma astun kaks meetrit nullist eemale, ma ju kukun üle serva alla! Ja veel aknad! Ma olen kindel, et kõik vaatasid aknast! Ja kuna aare ise vastu ei jalutanud, siis oli see ju üldse mõistatusaare?! Nii palju siis viletsusest ja ristidest, oletame, et ma tegin nalja! Tänan kogu südamest ja siiralt aarde omanikku, kes lubas siin kõik ära kurta! Kusjuures, ilus koht on!
autost abivahendi järgi minnes, tahtsid kolm taskukoera mind ära süüa. Muud viletsust ei kohanud. Aitäh aarde eest!
Ei olnud ta nii vilets midagi. Leid kiire, väike pätikas ahvipoisile ja tehtud. Tänud ????????????
Suvisel perioodil tundub, et pargis nii vilgas elu ei käigi. Nägime üht seltskonda piknuku pidamas, aga muidu oli vaikne ja saime rahus logida. Hiljem saime ka kutsale söögi sisse ja kõigil oli hea olla. Aitäh!
Jalutuskäigu teine aare. Geosilm märkas aaret kiirelt.
Aardesse oli vett pääsenud ning logileht oli veidike vettinud. Üritasime võimalikult veekindlalt ta tagasi panna.
Tänud peitjale!
Vabandust, ei oska kurta... siin jõeäärsel promenaadil on alati ilus käia linnaloodust nautimas ja jõule ka väga meeldib oodata. Aarde kätte saamiseks läks väikese ninja abi vaja :) Täname!
Lausvihmas noored tegid üksteisele pätti ja aare sai logitud. Aitäh peitjale, lahe teostus :)
Leitud. Pätt tuli abiks, et kätte saada ja tagasi panna :) Aitähh peitjale.
Meeskonnatöö. Orav (Rohtsalu) tegi oma osa. Guugl (mina) juhatas kohale ja Heikks mängis seina.
Kaupol olid sellest aardest pigem negatiivsed mälestused ja algselt oli plaan see üksik täpp mulle siia jätta, kuid huvi pärast läksime siiski vaatama ja selgus, et aastatega on asi lihtsamaks läinud ja üpris kergesti saime aarde kätte. Polnudki nii väga rist ja viletsus.
No vot siis, polnudki kiire skoor - hoopis rist ja viletsus. Aarde kangutasin oma veidi külmunud pesast võrdlemisi kiirelt välja, aga korki pealt küll enam kätte ei saanud. Suundusime topsiga autosse ja alustasime sulatamisprotseduuridega. Katse oli edukas ning õigepea saime kägardunud logiraamatu välja koukida. Oli seegi niiske ja tegime talle veidike sauna. Lõpetuseks rullisime kuivatatud logilehe ilusasti kokku ja panime talle veel tutika minigripi ka selga. Nüüd vast mõneks ajaks korras ja järgmistel ka mõnusam tegutseda. Topsi tagasi viies kohtusime lõpuks esimeste mugudega, mistõttu tegime sillal sobivalt aega parajaks - vaatlesime kuidas pardid jääpannkookide vahel ujuvad ning vastuvoolu üles rühivad. Aitäh!
Oleks saanud ilmselt aarde ka ilma kätte, aga kuna abivahend oli kaasa võetud, siis kasutasime seda. Aitäh!
Ootasin palju vaevarikkamat logimist.
Eelkõige tunnen ma jõulude ajal rõõmu valguse võidust pimeduse üle. Nüüd läheb iga päevaga pisikeste sammude haaval kõik ainult helgemaks ja paremaks. Tänan.
Jõululaupäeva hommikul oli park inimtühi ja saime rahus toimetada. Kohale jõudes selgus, et minu pikast kaaslasest jäi ikka väheks ja tuli autost abivahend tuua, millega topsik kätte saada. Tagasi panemisega sama süsteem enam ei töötanud, siis tuli veidike pätti teha. Logimist kuigi varjatult ka ei õnnestunud vormistada. Aarde nimi igati õigustatud, aga samas ka mitte midagi ületamatut, kui kõrvalisi tegelasi liikumas ei ole. Tänud elamuse eest!
Lapsi saalis siin tõesti palju. Oli selline korralikum mugude kontsentratsioon. Koheselt oli selge, mis siin peab tegema, sest miskit oli siinses kontekstis viltu. Tea, kaua vastu peab, kuid logitud ta sai. Võib tänada, aitäh.
Eks ta üks rist ja viletsus oli jah. Nii kättesaamisega, kui ka tagasipanekuga. Lõpuks sain kõigega edukalt hakkama. Aitäh!
Noodilehte polnud jätta, aga ühe logilehe leidsime autost, mille aardesse jätsime.
Läbi häda sai selle kätte. Jätsime aardesse logilehe. Tänud!
Leitud. Ka abivahendeid on ümbruses. Kuid logiraamat täis ja puudub kirjutusvahend.
Poisid said oma füüsilised võimed proovile panna. Said hakkama. Minu ülesandeks oli kirjutamine. Aga polnud eriti kuhugi kirjutada. Aare vajab hädasti uut noodijoontega paberit!
Keegi tore inimene oli kena abivahendi nulli toonud ning kasutasime meiegi seda. Panime abivahendi heki äärde, kui keegi veel soovib kasutada. Tänud.
Kohapealse abivahendiga oli kätte saamine päris lihtne. Tänan.
Leidsin kiiresti aga teist korda täna sama peiduka korral eo saanud kätte :(
Leitud kiirelt, kättesaamine vajab jõu-ja ilunumbreid ning head ajastust.
Rapla lihtsaim aare. Tahab hooldust. Paber täis nagu zilli uks.
See oli väga sportlik aare, sai korralikult võimeldud enne kui aare ennast kätte andis, aarde tagasipanek sujus juba paremini. Väga lahe teostus! Aitäh.
Esimest korda mängimas. Piinlikult kaua läks aega, aga seda suurem oli leidmise rõõm. Õnneks oli järelkasv kaasas ja abiks :)
Toredad sillad lähedal. Aarde leiab kergesti, kuid tuleb tabada õiget hetke, sest asub suht mugurohkes kohas. Tänud peitjale!
Kord varem oleme siin Sveniga koeraga jalutamas käinud. Siis istus kamp noori pingil ning aardeotsingust ei tulnud küll midagi välja. Seekord oli aga pink inimtühi ning üldse Rapla kuidagi vaiksevõitu. Seega aare käes hopsti, nimed kirja ja tagasi sups. Edasi sõit, palju veel teha. Aitäh aarde eest!
Kui aare on mõne kooli läheduses, siis parim aeg selle otsimiseks on koolivaheaeg. Peidukoha tuvastasime kiire ümbruse vaatlemisega. Aare oli natuke märg, sest vesi tungib korgi vahelt sisse.
Leitud loogilisest kohast kuhu lapsmugu ligi ei pääse... Ei kohanud ei laps ega ühtegi teist mugu, pühapäeva õhtu ju... Logiraamat niiske ja hakkab täis saama. Aitäh peitjale!
Ühekorra varem oleme seda aaret juba piidlemas käinud aga toona oli park mugusid täis ja igasugusest aarde leiust võis ainult unistada. Täna olid lood aga hoopis teised. Päeva alustasime pea 13 km matkaga Loosalu rabas ja Raplasse jõudsime juba päris õhtuhakul keha kinnitama. No ja mis sa muud hing ikka täis kõhuga pimead Raplas teed kui tõstad kaaslase kõrgele õhku, et too saaks siis kilgata - leidsin! :D Aardega kõik korras :) Meie täname :)
Hihii..Marko mäletas,et see aare oli Põltsamaal, hehee:D Aare oli omal kohal ja polnud vahepeal ära kolinud. Kõik oli aus ja vinks vonks! Aitäh peitjale!
Meie kuudiga puhkusetuuri esimene. Otsisime mõnusa ööbimiskoha privaatses kohtumaja parklas pargi servas ja jalutasime niisama. Kuna me aaret tagasi ei osanud enam panna, siis läksime kuuti, logisime seal ja tegime konteinerile pisitäienduse. Uue pliiatsi panime ka. Aitäh kutsumast.
Hea, et lapsed kaasas olid. Segajaid õnneks polnud, aga kell vist oli ka juba rohkem kui 8 õhtul (ja on suvevaheaeg). Peitjale tänud!
Olen siin justkui käinud. Elasin gümnaasiumiaja kolm aastat üsna lähedal RÜGi ühikas, kuigi koolis käisin RVGs. Aeg, mis on tihedalt täis piinlikke ja vähem piinlikke mäletamist väärseid seiku. Aasta oli siis 1997. See oli ammu. Nüüd on siin teisiti. Logida sai gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunnis omandatud võtete abil.
See rist ja viletsus siin osutus päeva lihtsaimaks leiuks. Maastikku vaadates ja logidest sõna redel leides kartsin alguses, et seegi jääb kättesaamatuks, kuid õnneks sain suht kergesti kätte.
Laupäeva õhtupoolikul polnud meil siin mingit risti ja viletsust. Üks mööduv koer sai pai kätte ja viis tänutäheks oma peremehe ruttu edasi. Konteineri asukoht oli meil juba tuvastatud, Taavi tõi selle kiiresti logimiseks ja viis tagasi ka. Tänud!
Ilma geopõnnita oleks rist ja viletsus olnud, seekord sai lihtsalt!
Kui ei saa nii siis saab naa. Peale syda66d oli t6esti haudvaikus ja sai rahulikult omi toiminguid teha ;) Tänud peitjale
Selle aardegaoli t6esti paras Rist ja viletsus. Peidukas hakkas kohe kaugelt silma aga pingi peal oli yks noorpaar kellel hilisest kellaajast hoolimata ei tundunud kuhugi kiiret olevat. Oma paarkymmend minutit mängisin silla peal nutis6ltlast ja tutvusin lähiymbruse teiste aarete ja m6istatustega. J6udsin isegi vahepeal Lokomobiili juurde jalutada ja tagasi aga ikka oli pink h6ivatud. Eks jääb veel paremat ajastust ootama.
Teel NKT rajale tegime siin peatuse. Armas kohake. Kaasa sai võetud aardes kaua olnud rändurid.
Aitäh!
Enne tegin väikse vaatlusvooru, siis võtsin autost abilise ja viletsust polnud ollagi. Hea rahulik toimetada. Tänud.
Nomaeitea...see on üks sellistest aaretest mida ma kunagi ei leinud. No ei saa olla, et sama asi oli tol hetkel seal olemas ja ma lihtsalt ei näinud. Seekord ei kulunud isegi legendaarset kuute sekundit, et aaret näha. Tookord see pidi kellelgi käes olema ja logis kusagil põõsas või ma ei tea mis :D No nüüd igatahes nimi kirjas :)
Liiga palju jalutajaid, et abivahendit oleksin julgenud välja võtta ja kõige õigema näoga seal toimetama hakata. Tuleb tagasi tulla vaiksemal ajal.
Läbisõidul Raplast tegin vahepeatuse. Rist ja viletsus tuli üsna mõnusalt, ei olnud see midagi hullu. Väike abivahend oli ka autos olemas ja nii see nimi kirja sai. Tänud peitjale.
Siuke lihtne möödaminnes värk. Pisut üle mõistuse aga ei midagi hullu.
TFTC. Second attempt. Great success. Can't say it was too easy.
Ei mingit risti ega viletsust. Aarde tuvastasime kiireti aga kättesaamisega oli raskusi. Esiteks mugud ja teiseks vajaminev abivahend. Kokku võttis logimine aega 25 minutit. Hetkel vist meie rekord. Tänud
Aare tuli kiiresti kätte, tegin Kristelile pätti. Tegime aardele hoolduse, uued teibid, logiraamatu kuivatus, laeka kaane õlitamine ja teised tavalised toimingud. Nimed ka kirja. Tänud peitjale.
Minu pikkus on kindlast ülehinnatud, aga ahvi mängisin küll :D. Täname!
See oli kiire jalasirutusaare autos kisklevatele poistele. Õnneks jokker6-le meeldib hüpata ja pikkust on ka antud. Mina sain ligiduses kommipabereid prügikasti visata ja niisama ringi vaadata.
Üks õhtune aare peale väikest Eestimaad mööda trippimist. Mina läksin jahile, Liina jäi autot ümber keerama. Olin just aarde loginud ja tagasi pannud, kui nägin kaugelt, et meie auto ümber hakkas käima üks mees ja pildistas millegi pärast seda. Kui autosse tagasi läksin, kuulsin, et kõrval oleval ehitusobjektil lõugas signalisatsioon. Juu oli meie liikumine selle aparatuuri tööle pannud ja nüüd kahtlustasid kohalikud turvad, et me oleme vargad. Las nad siis arvavad peale. Tänud aarde eest.
Peidukat nägin kaugelt. Laupäevasel päeval ei olnud ka koolilapsi. Herki ohverdas oma põlve ja mina ohverdasin oma kindad ja nii saigi logi kirja. Tegelikult on väga paha vaadata seda peidukat. Ilmselgelt on geopeiturid oma ronimisega peidukat kahjustanud.
täna keset päeva ei olnud seal kedagi, peidukoht hakkas kohe silma ja õnneks olid abivahendid ka kaasas.
Tänase lõunasöögi veetsin selle aarde seltsis. Peremees lubas ohtralt mugusid kui valel ajal minna. Pidin ikka ise selles veenduma. Õnneks olin kannatlik ja ootasin oma momendi ära, aarde kätte saamine meenutas Kõrtsi talu aarde noppimist. Õnneks tehnika oli veel endiselt selge ja seegi torbik ilmutas ennast pärast väikest kallistust ja silitamist. Sisu oli küll veits niiske aga vast kärab küll veel. Tänud
Aarde kallal virisemiseks piisab vast kui öelda, et tõepoolest parim aeg selle leidmiseks on keset püha pühapäeva kui ilm on nii sant, et pole muud teha kui uut (hea seegi) vihmakeepi katsetada. Leitud, logitud, aitäh!
Alguses üritasin ilma rattata logida, aga siis sain aru, et pole sobivaid jalanõusid. Kiire leid, aitäh peitjale :)
Ei mingit jõulu, ei mingit rasket elu - läksime aaret otsima kenal päeval, mil suvi oli Eestis kohal. Meeldiv jalutuskäik läbi pargi, veidi takseerimist ning aare paistiski silma. Üks aitas teist ja nii ma ta kätte saingi. Isegi mugud ei seganud. Ühesõnaga: puhas lust ja lillepidu. Aitäh aarde eest!
Sedrik leidis aarde ja Pätrik pani tagasi. Mina aitasin ka.
Kuna keegi oli aardesse jätnud mõned karamellkommid, vajas aare hooldust.
Palun saage aru, et niiskes keskonnas lagunevaid asju ei tohi aardesse jätta! Antud juhul oli kogu aarde sisu ja tänu sellele ka meie geotiimi liikmete käed ebameeldivalt kleepuvad. Eemaldasin aardest kommid ja otsesed reklaamid mingite visiitkaartide näol. Ka vahetasin välja logiraamatu ümber oleva minigripi.
Palun austust kaasmängijate suhtes!
Hea et tulime tiimiga. Esimene tegelane ei saanud aaret kohe kättegi, teisel läks õnneks! Ka koolivaheajal andis ajalist akent oodata, et aardega tegeleda saaks... :)
Tänud aarde eest!
Mulle meeldivad sellised aarde. Saab natukene ennast vahest venitada. Ja nüüd edasi kontserdile.
Ühtegi mugu polnud silmapiiril, sain rahulikult arvatava õige koha tuvastatud. Oeh, ma olen ju päka jagu pikk ainult. Märkus iseendale: hangi sobiv tööriist ja pane see autosse. Kuni järgmise korrani.
Algul võttis veidi nõutuks, kuid äkki jäi silma üks anomaalia, mis tundus konteinerina. Natuke jõudu läks vaja nii kättesaamiseks, kui avamiseks ja logitud see saigi. Väga äge aare!
Koht oli üllatavalt rahulik nädalavahetuse kohta. Nimed kirjas, aitäh.
Põlvkondade vaheline koostöö viis kiire logimiseni. Aare heas seisus.
Tegime mõnusa jalutuskäigu pargis, ja kui null silma hakkas, siis esimene mõte oli, et oh, siin saab nüüd veiderdada. Seda aga teha ei saanudki, sest Priidul oli geokamba poolt sünnipäevaks saadud endeldaja/abivahend kaasas ja sellega oli aarde võtmine ja tagasipanemine lihtne sirutus.
Aitäh :)
Kuna tegu oli nädalavahetusega, siis muguprobleemi ei esinenud. Endlikepp oli ka oma ülesannete kõrgusel ja päästis suuremast akrobaatikast. Tänud peitjale.
Päris uhke tiimitöö, keegi oleks ikka hullult naerda saanud, meie igal juhul saime :) :) :) !!! Aardesse jätsime täringu ja Siniallika oja aardest kaasa toodud TB.
Aitäh aardepeitjale!
Leitud soojenduseks enne megaNKT-d. Aardeleiule aitas kaasa tiimitöö. Täname!
Viimased koolivaheaja päevad aitasid aardeleiule kaasa. Britt - 98, Simon - 52, Lukas - 38, Tiia - 24, Avo - 20 Lisaks olid kambas Bärbel, Otto, Patrik.
Läbi vihmasaju Raplasse. Siis viisime taas ära kõik teeäärtest korjatud taara ja premeerisime end jäätistega. Auto jätsime kaugemale ja vihmavari osutus väga vajalikuks atribuudiks. Just kui olime aarde ühiste jõududega kätte saanud ning logima asusime oli tema katet vaja. Logiraamatuks oli üsna tühja olemisega mitmete logidega noodivihikust rebitud leht. Midagi muud peale +pliiatsi topsis polnud. Seda kas seal oli 1 või 2 topsi me ka uurima ei hakanud. Konteiner oli ju põhjalik ja just sinna kohandatud. Täname ... ja siis saime vett vihmajopedele. Uued ojad tänavalt alla hakkasid jõe poole voolama.
Esimesel katsel aarde leidsime, kuid pastakas puudus nii aardest kui meil taskus. Jäi logimata, kuigi konteineri katsusime ära.
Täna parandasime vea. Hommikul varakult kiire ja lihtne leid.
Alguses vaatasime õiget kohta, aga ronima ei hakanud. Uurisime ümbrust veel veidi ja lõpuks võtsime aarde ikka esimesest kohast. Oli õnneks suhteliselt muguvaikne. Aarde sisu niiske, vajaks ülevaatust.
Meie jaoks polnud see aare sugugi rist ja viletsus. Vaatamata ilusale ilmale mugusid ringi ei liikunud ja sobiv ning kiiresti kasutatav abivahend aarde kättesaamiseks oli meil ka täitsa kaasas. Tänud!
Võtke kaaslane kaasa (soovitan Müürseppa). Aitäh peitjale!
Huvitav kas aardekonteinerit hoidev objekt on geopeituritest natuke viltu vajunud? Logiraamat on mõnusalt teemakohane.
Oi neid jõu- ja ilunumbreid mis seal tehtud sai... Veidral kombel ei olnud selsinatsel pühapäevasel pärastlõunal seal ühtegi inimest seda pealt nägemas. Hea seegi...
Kui me nullis seisime, möödus meist üks väga kahtlaselt muigav ja naeratav blond naisterahvas ... nagu ta teaks, miks me seal oleme ja mida me teeme :) Aarde kättesaamine oli tõesti paras rist ja viletsus. Kõigepealt kasutasime pisemaid abivahendeid geopõnnide näol, aga tõdesime, et abivahendid peavad veel kasvama. Siis tegi Kuldar seda, miks üks mees tegema peab ja tõstis naise taevasse, pilvedeni veel ei jõudnud, aga noh, teine kord.
Mulle Rapla väga meeldis - väga armas ning hubane ja seda ma enne ei teadnuki, et see on Raimond Valgre lapsepõlvekodu.
Logileht on tõesti üpris täis, aga tühje auke leidub, kuhu nime kirja saab panna. Kurjem asi on see, et logileht on niiske. Panime küll uue gripika, aga logileht vajaks siiski lähiajal välja vahetamist.
Millegipärast oli meelde jäänud, et maastiku raskusaste on 2.0. Siis võttis korra mõtlema küll. Aga tiimitööna said nimed siiski kirja.
Oleksin ma mõni cm lühem, siis poleks seda aaret kätte saanud. Punnitasin ning kuidagi sain aarde kätte. Tagasi pannes tuli aegajalt mugusi ning pidin ootama.
Nägime, aga kätte ei saanud. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui vana hea akrobaatika appi võtta.
Leid tuli kiirelt aga kättesaamine oli keerulisem. J: kõrvaklapid
Ilus park ja rahulik õhtu. Mõned pahaaimamatud mugud jalutasid koera, aga kui nad ära olid läinud, leidmine enam kaua aega ei võtnud. Midagi sellist olen ka varem näinud. Nutikas peidukas siiski. Õnneks oli ka ronijageenidega otsijaid kambas.:) EVEJ & aitäh!
Kui see ei oleks olnud minu 1000. leid, siis ei oskaks siia midagi kirjutada peale Leitud & Logitud. Õnneks oli juubelileid ja saab kirjutada ka sellest kuidas me Rapla Pizzakioskist Rapla pitsat ostsime. Pärast ostsime Rapla pitsat veel Jüri Pizzakioskist aga see on juba hoopis teine lugu.
Seda aaret tulime otsima pärast seda, kui olime Pizzakioskisse tellimuse sisse andnud ning sealt meile 20 minutit aega anti. Lauri tähistas enda 1000. aardeleidu ja M-klubi liikmeks saamist sellega, et ütles ülbelt juba enne sillale astumist täpselt ära, kus aare asub. Ma ise nii kindel ei olnud - vähene geokogemus vist - aga nulli jõudes tuli möönda tõika, et Lauril oli õigus. Aarde kättesaamiseks ühendasime jõud, tegelikult käed ja jalad.
Pärast sõime oma pizzat, mis oli päris maitsev. Pizzakiosk.ee ja pizza nimega "Rapla" - julgen soovitada.
Leidsime lõpuks üles, peab oskama ikka igale poole vaadata :)
Koolivaheajal, laupäevasel pealelõunal oli mugusid hämmastavalt palju. Ootasime muguvaba hetke, sest polnud tahtmist massi sulanduda. Mingi hetk saime balleti tõsteid harjutada ja logi kirja. Aitäh ;) PS. Logiraamatuga on lihtsalt väga priiskavalt ümberkäidud, seetõttu on täis. Tegelt on ruumi kirjutamiseks veel küll, aga logid paikneks väga kaootiliselt.
Mugudega pole mul kunagi siin probleeme olnud kuigi park on ilus. Advendi- ja jõuluaeg mind hetkel ei rusu, veel on ju 7 kuud aega! Ja eks see ikka veidi rusub kui kasutajanime järgi uus advendiaare võiks Tallinna tulla, geomobiil südaööl valmis startima ja ta-taa uus punkt tuleb näiteks Viljandimaale. Vingun veel, et pikkust on mul paljude aarete jaoks vähe ja ronimisoskusest piisab vaid madala puu otsa ronimiseks. Rist ja viletsus no! Aitäh! EVEJ
Oli tõesti rist ja viletsus :) Muguderohkel ajal on seda aaret pea võimatu otsida. Aga leid tuli ja kiire tegutsemine viis võiduni :)
Esmalt läksin ja tuvastasin kiirelt peidukoha. Ootasin rahulikult kulgevate mugude möödumist ja võtsin abivahendiga aarde välja. Avastasin, et olin oma pastaka kuhu ära kaotanud ja aardes ka teist ei olnud, siis jooksin autosse uue järgi. Tagasijõudes märkasin, et teisel pool kallast esimeses hoovis jõllitab üks neoonvestis kohalik. Ootasin siis paar minutit, siis veel 5 ja ta isegi ei suvatsenud nurga taha minna ega pead eemale pöörata. Aarde asukoht oli juba kindla peale paljastunud. Võibolla ta siiski teab sellest ja vaatabki suure huviga kuidas geopeiturid tsirkust teevad seal. Kuna ootamine hakkas ka muutuma juba imelikuks ja oleks veel keerulisem olnud seletada mõnele mööduvale, mis ma siin korraldan, seega otsustasin aarde tagasi panna. Kui midagi peaks aardega juhtuma, siis võtan süü enda peale. Põhimõtteliselt on konteiner nähtav ka võõrale väga selgesti. Geopeituri jaoks on peidukoha raskusaste kindel 1.0. Kui siiamaani on see seal püsinud, siis loodetavasti püsib ka edaspidi. Tänud!
Rist oli täiesti olemas, viletsus ka, viimane seekord ilma näol. Konteineri sain kätte abivahendiga (lühendatult abvendiga). Virinat aarde kallal jagan samuti kui juba küsitakse :o) Kinnitus on nii silmatorkavalt avalik, et peidukoha raskusastmeks hindaks kõige rohkem 1.0, kaasa arvatud mugude jaoks. Hooldusvajadus puudutab ehk säilivust pikemas perspektiivis, üldiselt on aare praegu täiesti kasutuskõlbulik ja kuiv.
Peale NKT gigaretke sai siia tuldud, kuna rongini oli poolteist tundi aega. Aitäh, kiire leid. Ei oleks arvanud, et nii suur konteiner sinna ära mahub
Tftc leitud... Head naistepäeva. Hea et lapsed sai kaasa võetud, saime peidikust aarde suht lihtsalt kätte nende abiga :). Raplas siis teine aare sel päeval.
Peale asukoha tuvastamist olin jälle samasuguste peidikute lainel nagu enamus mu selle aasta otsimisi. Noh, mitte küll 100% samasugune aga asukoht on väga sarnane. Ei saa logisse rohkem kirjutada, läheb paljastavaks ja praegu on paljastamiseks veel liiga külm. Tõesti - pliiatsit pole, teritajat pole, reegleid pole, tähistust pole. Aga logiraamat on olemas, mingit niiskust oli nagu tunda aga ei midagi hullu.
Kena park ja väga mõnusalt peidetud aare. Mugudega läks ka üllatavalt hästi. Ainult üks pargi teises otsas jalutanud koer pistis kohe haukuma, kui ma objekti juures kahtlast huvi üles näitasin. Eemalt leitud abivahendiga oli täitsa tore nikerdada. Tänud ka temaatilise logiraamatu eest.
Tiimitöö toimis siin ja ka NKT-pühapäeval korralikult. Abivahendist oli abi, aitäh peitjale! Minu arvates ei vaja see aare praegu küll hooldust.
Enne NKT vooru sai soojenduseks see aare võetud. Kuna Reet oli varem luuramas käinud, siis tuli juhuslikult kaasas olev redel kasuks.
Konteiner oli korras, aga meie pliiats sinna ei mahtunud. Aitäh!
Aaret polnud vaja kaua otsida. Eemaldasime aardest söödava nänni.
Kuna teip oli kaasas, siis tõmbasime aarde katkise osa korralikult kinni ehk parandasime ära :) Kuna konteiner oli katki, puudub sealt siiani kirjutusvahend.
Konteiner jäi silma juba kaugelt, kättesaamisega nii lihtsalt ei läinud. Lõpuks sai kohapealt abivahend improviseeritud ja ka aare kätte saadud. Huvitaval kombel oli logiraamat olemas erinevalt eelmistest logidest ja paistis päris eakas teine. Aitäh peitjale.
Pika geopäeva viimane.Kellaaeg sobis selle aarde jaoks täpselt.Erinevalt eelnevatest logidest õnnestus ka logi kirja saada logiraamatusse.Paikasime konteineri kaasasolevate materjalidega.Õige detailini ei küündinud,aga logiraamat asub hetkel konteineris.Tänud!
Käisime ka asja uurimas, põhja ei olnud alla tekkinud.
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, viies päev: Hiiumaa ja kodutee.
Nagu öeldud, konteineri leidsime, aga kuhugi logida polnud. Park oli mõnus.
Tundub, et Jaanuse logis mainitu on tõeks saanud: leidsime nullist raskusastmetega sobiva konteineri, aga põhja polnud all ja seest ei suutnud midagi leida. Palume omanikul asja kontrollida.
Jah põhja aardel all ei ole enam :-(
Kiire leid, önneks ei olnud meie ajal seal hingelisti :)
Tegime pargis pikniku ja kui söögis söödud saatsime kõige pisema aarde järgi. Kuna aga aardes polnud pastakat, pidin ma auto juurde kõndima, et nimed kirja saada.
Sain täitsa ilma abivahendita kätte, märkasin juba kaugelt ilma gps'ita. Kuna aardes pliaatsit ei olnud, jäi logi kirja panemata - jõuab ka hiljem. Pisut kahtlane oli aga seda asja sinna tagasi panna - hirm oli suur, et sisu kuskile sügavustesse kukub. Loodame, et püsib.
Eile aardelogisid lugedes olin pikalt kahevahel, kas minna seda karpi püüdma või mitte - tundus, et isegi kui märkame, jääb kättesaamatuks. Lõpuks jäi ikkagi peale "no proovime" versioon. Kohapeal läks võimalik peidukoht esimese pakkumise peale täppi, aga edasi algas rist ja viletsus :D. Pusserdasime seal ühte ja teistpidi erinevaid kujundeid teha, lõpuks õnnestus ikka autosse logima lipata. Aardekonteiner on lahe, polegi enne sellist versiooni veel näinud. Esimese hooga vaatasin, et nüüd saime meie ka ainult pool juppi kätte, aga ei, vist selline ongi :) Oli tore ja lõbus, aitäh peitjale.
Leitud :) Polnud just kõige lihtsam seda kätte saada ;) Lahe peidukas!
Teisel katsel sujus kõik korralikult. Hommikuvaikuses ei olnud ühtki mugu. EVEJ
Tuvastasin aarde, aga kätte ei saanud, sest olin üksi ja ettenägelikult kaasavõetud abivahend jäi puudulikuks. Sobilikult oli muguvaba päev. Tuleb üritust millalgi korrata.
Ilus ilm ja paar vaba tundi tõid meid tagasi siia, kus eelmisel aastal jänni jäime. Seekord oli varutud abivahend ja sain aarde riskivabalt oma pesast kätte. Mart sai hulga naljakaid pilte vana emakaru tsirkusest.
Üsna kaval nõks. Veidi ootamis, vaatamist ja oligi olemas. tänud.
Pärast kommipoest käiku sai siia tuldud. Kas tõesti seal! Õnneks ümbrus oli tühi (Õnne võib katsetada ka nädalavahetusel või koolivaheajal) ning sai seal jõu- ja ilunumbreid teha. Aitäh teistmoodi aarde eest!
See aare väärib täiega oma nime :) Mitu minutit passimist ja ootamist,et mugude kontsentratsioon väheneks- et logiraamat käeulatusse transportida- ja pärast logimist vaat et rohkemgi aega ootamist, et olukord taastada... Aga kift oli :)
Tugev tuul oli see, mis mugud sel päeval õueminekust eemale oli peletanud. Abivahend oli kaasas, et aare kätte saada. Saime rahulikult toimetada. Tänud vahva aarde eest!
Oli see vast üks lõbus aardeotsing-leid. Läks ikka pisut aega enne kui olin end tühjaks naernud. Ma ei hakka selle üksikasju lahkama aga mulle väga meeldis. Soovitan!
Meie logisid ei lugenud ja seega tekkis alguses korraks nõutus. Piia viitas aga kohe peagi õigele kohale. Teisel katsel õnnestus inimpüramiidi ehitamine et aardeni jõuda, see aga lagunes kohe, kuna selgus et vajalik on veel mõni abivahend enne kui aardeni pääseme, Proovisime taskus olnud pastakat ja sellest oli õnneks ka abi. Päris tühi see park polnud. Üks oravast veidi suurem koerake oli endale vist Prada riided selga ajanud ja jalutas siis seal pargis oma perenaist
Külm ilm ja laupäevane päev olid mugud ilusti oma kodudesse meelitanud, keegi ei seganud ja saime rahulikult toimetada. Pliiatsit ei leidnud ja seoses sellega pidime poe juures autos logimas käima. Täname! EVEJ
Tänase geopäeva 5/6 aare. Lõpuks leidus ka meile muguvaba hetk. Aitäh!
Leitud, logitud ja logiraamatu ümber olnud mingisugune läbimärg kilemoodustis sai minigripi vastu vahetatud.
Eelmine kord oli aarde juures geoloodusõnnetus - "tundide lõpp", seekord aga koolivaheaeg ja vastik ilm. Aarde asukohast sai tookord aimu ... aga abivahend. Sobiv abivahend sai selleks sõiduks kokku klopsitud. Katsetused läksid edukalt ja logi sai kirja. Aardepeitjale siis sooviks edukat konteineriotsingut.
Täpivärvimine. Oh sai selle risti ja viletsuse kaelast ära :)
Kui pargis valitseb tühjus ja vaikus, siis peab keegi kohalikke vareseid ning varblasi käima lõbustamas. Ega meilgi suurt muud üle ei jäänud, kui grimasse ja poognaid tehes varestel naerust kõht kõveraks ajada. Õnneks ei jäänud me seejuures tühjade kätega, vaid saime rõõmust muheleda. Kaks inimest on ikka kaks inimest, mitte üks ega kolm. Aitäh toreda aarde eest.
No vihmane pühapäev nagu loodud sellise aarde leidmiseks ja logimiseks. U-duur kirjas. Kersti tantsis seda tantsu mida mina veel näinud ei ole! Tänud peitjale!
No oli see üks paras tsirkuse number mida me seal harrastasime.
Õnneks olime kahekesi, üks sai risti ja teine viletsuse :D Noodid panime ka kirja!
Võtsime aluseks pildil toodud tehnika ja vaiksel pühapäeva õhtul saime aarde kätte.
CCLXVII. Seitsmes täna Rapla maakonnas. Sain logitud sellesse ajutisse logiraamatusse. Abivahendeid ei vajanud, piisas oma jõunumbrist, kuid tuleb tunnistada, et seda pesa avada oli suht raske.
Erinevalt lähealasuvast Oandu aardest oli seekord selge siht siiski silme ees ja aitasin Fredil selle mulle kätte ulatada,jõudsime siiski enne Sanderit toimetustega ühelepoole .EVEJ
oi kui närvi ajas selle konteineri kättesaamine... isegi kui maastik oleks 3.0 asemel olnud ka 1.0 oleks selle sealt kättesaamine olnud korralikult tülikas... nüüd aga veel kõrge maastiku tõttu ka üsna abitus asendis olles tulid ikka erinevad roppused keelele. saingi tegelikult vaid pärast seda logida kui olin endale ümbritsevast jõekäärust suuremat sorti abivahendi soetada mis maastikku minu jaoks natuke vähendas.
hetkel oli jah aardega kõik päris hästi peale selle, et logiraamat oli kapsaks muutunud, aga ilmselt ei pea konteiner kuigi hästi vett ja seega sai kurjade sügisilmade ootel hetkel paika "rist ja viletsus" ajutine mikroversioon koos uue logiraamatuga, sest vana tõesti-tõesti uude konteinerisse ei mahtunud. naabermaja ühes nurgas on juba ootamas ka suur konteiner, aga selle paigaldamiseks tuleb välja mõelda, kuidas üks takistus kõrvaldada... ahjaa, pliiatsi teritasin ka ära. head otsimist!
Meie teise NKT-retke viimane aare. Leid tuli kergelt ja siis vihusime rongi peale.
GP 947 / GC 1077
Risti selle aarde juures nägin Rapla kiriku tipus. Viletsus vaatab vastu peeglist ja rahakoti vahelt. Ronimise asemel sai kasutatud kolmeastmelist redelit, mida tavaliselt ikka sellistel sõitudel kaasa tassitud saab.
Kuna aardega on kõik korras, siis tõmbame vardasse sinise mutrivõtme.
Taevas oli vaatamata ilmateate ennustustele väga sinine ja vihma mitte kuskilt otsast ei paistnud. Kogu risti võttis enda kanda Ekke. Mina olin lihtsalt natuke viletsamas seisus. Ülejäänud vaatasid pealt. Logiraamatu koos konteineriga saime ilusasti oma valdusesse. Kõik tundus heas korras.
Olime just poest head-paremat auto ja põsed täis tankinud, niiet nüüd oli hea olla. Leid tuli kiirelt tänu turritavale vihjele, olgugi et kaugustest vaadeldes arvasin aaret olevat hoopis mujal. Regioon tekitas minus nostalgalaineid, aastaid tagasi sai seal ikka liigeldud ühel põhjusel :)
Siis sa pole seda Kaevandus nr 1 näinud. Sinna sai tuimalt kaks korda "Kalevipoja" ümber kirjutada ja siis jäi ka veel ruumi üle.
Sellist päris logiRAAMATUT ma ei olnudki varem näinud. Sellega ei tule täissaamise muret vist veel niipea. :D
Ikka jäi teele. Arvuti ees olen mõelnud, et normaalne tavaare seal. Aga üks paras rist ja viletsus tuleb välja. Teisalt eks igaüks peab oma risti kandma. Minu oma osutus üllatavalt raskeks, kuigi toetus ainult ühe jalakesega. Läbi häda saime asjaga hakkama. Tänud.
Sai kohal käidud ning seekord otsis ja leidis Siiri. Konteineri kork oli seekord oma loomulikust kohast väljas ja veidi all ning väljapool. Siiril õnnestus ka konteiner peidikust kätte saada. Logitud. Vahepeal aaret külastanud prantslaste kleeps logisse kleebitud ning konteiner peidikusse tagasi. Konteiner asub nüüd mõni cm ülalpool.
Leidmine oli lihte, kuid kätte saamine osutus vaatamata abivahenditele võimatuks. Saime kätte ainult aarde ülemise osa. Alumine osa jäi vaatamata tööriistadele kätte saamata. Ilmselgelt vajab aardekonteiner ja selle kinnitusvahendid parandamist. Seega jäi logi tegemata. Veel võimsamate ja paremate abivahenditega kohale minnes on võib-olla võimalik ka aarde alumine osa kätte saada.
Leidmine läks lihtsalt.
Kättesaamine võttis veidi kohalikke koole uudistama tulnud poliitikute tõttu aega.
Märja logi konteinerist väljasaamine osutus probleemseks. Tunnikene sai päikse käes mustas riietuses küpsetud (varjus +25). Logi lehed kuivasid selle ajaga korralikult ära, kaaned jäid ikkagist veidi niiskeks.
LOGI VAJAB VAHETAMIST (väiksema vastu) kuna lehed on väga räbalad. Samuti on logiraamat tunduvalt paksenenud oma krobeliseks tõmbunud lehtede tõttu ning ei mahu enam hästi konteinerisse (samuti ei taha see sealt hästi välja tulla).
Võtsin arvatavasti konteineri põhjas olnud "tihendusaine" tüki, mis oli oma algsed omadused kaotanud ning toimetasin selle prügikasti. Jätsin SOTM rinnamärgi ja pisikese silikageeli koti.
Kuna pidin nagunii Raplasse minema bensiini juurde muretsema, mis NKTde peale kulutatud sai, läksime vaatasime, kas sellest tavalisest mitte-NKT-aardest käib ka meie jõud üle.
Kohale jõudes tabas kerge hämming - raskusaste 3, aga pole nagu ronida kuhugi. Nojah, tegelikult on, aga see eeldaks redelit. Viimaks märkas Helen hoopis eemal üht aarde osa peidikust välja paistmas.
Siis tekkis probleem 1: kuidas aare kätte saada. Ega's midagi, Helen tegi pätti, kuigi mul oli kerge kartus, et asi võib lõppeda nii nagu "Nii lähedal, samas nii kaugel" aarde juures. Jõudsin kõrgustesse ning Helen oigas madalamal. Sain konteinerist kinni ja.... ohissand, kui PIKK see on?
Väike kolksatus ning me vajusime hunnikusse. Aare libises mu käest ning ma mõtlesin kohkunult, et nüüd on see ka kättesaamatu. Tõeline geopeituri hirmuunenägu, kui aare tema süü läbi kättesaamatuks muutub. Ja kuidas selle siis nüüd kätte peaks saama. Helen samas ei saanud mu kartusest üldse aru, kuna tema arvas, et aare on korralikult peidukusse kinni pandud. Läks üksjagu seletamist, kui ma kirjeldasin talle, milline see konteiner on ja miks on seda nii raske välja võtta.
Õnneks, nagu selgus mu suurimaks rõõmuks, ei olnud aare siiski pimedusse vajunud. Alustasime algusest ja seekord olime võimekamad. Suure ähkimisega sain konteineri kätte ning oligi viimane hetk - vajusime jälle hunnikusse. Nüüd aga saime sisu revideerima hakata.
Hooldusteade on igati õigustatud. Logiraamat on nii märg kui veel olla saab ning on muutunud mingiks halliks nutsakuks, mille lehti ilma katki tegemata keerata ei saagi. Panime nime vähe kuivemasse kohta kirja ning algas probleem 2: kuidas aare tagasi panna. See tundus olevat märksa raskem. Lisaks - kuidas ma seda käes hoian, kui ise ronin? Helen keeldus konteinerit hammaste vahele võtmast, niisiis pidin seda mina tegema. Õnneks oli konteineril siiski väike käepide küljes, nii et läks kergemalt. Ja tagasipanek osutus veidral kombel ülilihtsaks. Isegi kinnitatud sai korralikult. Oeh, tehtud. Tõeline rist ja viletsus.
Üksi poleks kindlasti hakkama saanud, üllatav anum . Tänud. Oli jah niiske natuke...
Kohalejõudes oli selge, kus aare asub. Õnneks olid abivahendid omal kohe kaasa võetud, seega polnud ka aarde kättesaamisega raskusi. Kuna oli õhtune aeg, siis ka väga vaikne, sai muretult tegutseda.
Logiraamat veidi niiske.
Tiiu just raporteeris, et mõlemad pooled aardest on nüüd ühes kohas tagasi, aga võib-olla veidi pilla-palla, et väga palju kaitset hetkel logiraamatule ei paku. Aga järgmised leidjad saavad ehk selle vea parandada.
Usun, et aare on siiski kättesaadav, ainult maastiku raskusaste tõusis veel natuke. Aga logiraamat on ilmastikutingimuste eest küll täiesti kaitsmata, seega palun järgmistel otsijatel see endaga kaasa võtta, kui midagi veel päästa annab. Konteiner võib jääda oma kohale. Ise lähen aaret hooldama augusti lõpu poole.
Leidsime üles, aga kätte ei saanud teda oma urust ja tagasi ei tea kas tuleme.Vist pigem mitte. Lastasiisolla.
Merily juba kirjutas, et meil õnnestus asi ära lõhkuda. Kunagi lähme parema varustusega ja logime ikka ära. Sorry!
Hetkel ilmselt kättesaamatu, kuna pool aaret on meie käes.
Leidsime õige asja, katsetasime erinevaid abivahendeid ja umbes kolmandal katsel jäi pool aaret pihku, kahjuks vale pool, ilma logiraamatuta. Proovisime kohapeal omanikku kätte saada, aga vastust ei saanud, seega jätsime kättesaanud poole enda kätte.
Seda aaret oleme tahtnud näha juba tema avaldamisest saadik. Näed nüüd oli võimalus. Pettuma ei pidanud. Kuidas kätte saime... Ma ei taha sellest rääkida. :) Au ja kiitus peitjale. (Muide, põud on ka logiraamatu kuivatanud). Aare korras.
Ave märkas aarde asukoha veerand miili kauguselt (vist). Kohalikud /looduslikud abivahendid ei õigustanud end, aga parimaks abivahendiks osutus meie kamba väikseim aardekütt. LogiRAAMAT pisut niiske ja tahaks tõesti kuivatamist.
Teel Tallinnasse põikasime seekord Raplast läbi, et teha üks vahepeatus jala sirutamiseks ja aarde logimiseks. Õhtul kaheksa paiku oli väga rahulik otsida kuna suurem osa rahvast oli ilmselt lõkke ääres šašlõkki söömas. Elve märkas kohe midagi kahtlast ja asusime siis tiimitööna mõtet kontrollima. Üksinda oleks päris keeruline olnud aga tiimitööna saime suht lihtsalt hakkama ning konteinerit peidukast välja tirides oli päris hea üllatus :) Logimiseks läksime veidi eemale ja siis ilmus üks vanatädi kes kõigile vastutulijatele kommi jagas. Oliver korjas maast ühe lille ja kinkis tädile kommi vastu. Kui tädi läinud panime aarde tagasi ja tagasiteel üle silla nägime ühte pardiperet nelja pardipojaga. Vaatasime natuke nende toimetusi ja kui hakkasime lahkuma ilmus veel üks pardipere kuue veel väiksema pardipojaga. Vaatasime ka nende toimetused ära ja siis läks juba teekond edasi Tallinna poole. Selle aardega täitus ümmargune number nii Oliveril kui Elvel. EVEJ. Logiraamat oli kergelt niiske.
Logiraamatu niiskus võis tuleneda ka vihmaga logimisest. Igatahes raamat üsna märg.
Logiraamat väga niiske - vajab kuivatamist. Ilmselt pole konteiner piisavalt vettpidav?
Jõudsin aarde asukohta kella 15.30 paiku. Koheselt märkasin ka miskit kahtlast. Paraku sellel kellaajal tõesti liikus seal palju igasuguseid tegelasi ehk mugusid. Lõpuks saabus sobiv hetk. Logidest sain teada, et seal kasutatakse mingit abivahendit. Okei. Leidsin selle. Aarde sain kätte päris kenasti. Oli vast konteiner! Logiraamatu kättesaamine ei läinud paraku nii libedalt. Kui raamat käes, selgus ka põhjus. Logiraamat oli märg! Õnneks oli siiski võimalik sinna kirjutada. Nii, nüüd konteiner tagasi! Jälle mugud? Egas muud kui ootamine. Lõpuks saabus sobiv hetk. Konteiner tagasi abivahendiga? Ei õnnestu! Ega muud kui ahvi mängima. No teine tera! Ka kättesaamisel oleks sama võte abistanud. Tänud peitjale!
Abivahendit läks küll vaja aga tagasipanek puht meeskonna töö, et mis see mees tõesti mõtles, logiraamat niiske, tore kala oli õnge otsas, tänu!
No oli küll rist ja viletsus:) Tuvastasin koha, aga tee mis tahad, kätte ei saa. Abivahendi siiski lõpuks leidsin ja sain asja kätte. No oli ikka pirakas! Paras üllatus ühesõnaga:) Kuna vihma sadas, siis oli ümberringi inimtühi ja loodetavasti salasilm ei täheldanud, kõrv ei kuulnud. Abivahend jäi lähedusse, juhuks kui kellelgi veel vaja läheb:)
Reedel, kui koolis tunnid lõpevad ja suur rahvasterändamine käsil - on otsimine tõeline rist ja viletsus.
koht selgus kiiresti, mugusid liikus vähe ja algul tundus, et midagi on katki läinud. Mõistus tõrkus sellist amatöörlust uskumast ja täpsemal kontrollimisel nii oligi. Leitud ja logitud. Midagi sarnast oli üldiselt ootuspärane, lisapunkt siiski suuruse eest :) Logiraamat muidugi märg, ilmselt osaliselt sellest, et topsikust ei pääse niiskus välja. EVEJ.
Käisime lastega seal natuke jalutamas ja samas proovisime ka aaret otsida. Ega see väga soojal ja kaunil laupäevasel päeval just lihtne pole. Mugusid liikus iga natukese aja tagant läbi ja midagi väga ette võtta ei saanud. Ühe asja sain kätte aga ei saanud aru kas midagi on katki läinud või oli see tüng või oli midagi veel mul pooleli. Igatahes kunagi õhtupimeduses tagasi ja siis vast on seal vähe parem tegutseda.
Rehvid vajasid vahetamist ning suvehooaja kalapüügikola linna toomist. Nii sattusingi Kohila kanti ning kuna ka Rapla pole kaugel, otsustasime, et läheme teeme väikese kevadise aardetuuri. Kohapeal oli tore, et koos Andrega sinna sattusime. Kahe mehega oli seda tunduvalt lihtsam logida. Vesi oli mõnusalt kõrge. Tänud ilusasse kohta juhatamast ning ka logimine ise oli vahva ettevõtmine. EVEJ
Aarde leidmine tuli kiirelt ja konteinerit nähes oli huultel: Mida sa küll mees mõtlesid aga seda heas mõttes:D Sest midagi nii prisket poleks sellisest kohast ka kõige optimistlikumalt mõeldes oodanud.
Geopeitus oskab ikka meeldivalt üllatada, logiraamat oli ka üle ootuste "mahukas".
Ilma Raulita ma vist siiani prooviksin aaret kätte saada.
Tänud peitjale
Aarde asukoht sai kiirelt selgeks tehtud. Tuli oodata muguvaba hetke. Abivahendit kasutades saime konteineri ilusasti kätte, tagasi saamisega oli rohkem vaeva. Lõpp hea kõik hea
Teagi kumb see nüüd oli, kas rist või viletsus. Leidmine polnud mingi probleem. Kättesaamisel aitas kellegi poolt põõsasse jäetud abivahend. Logisin ära ja siis hakkas selline sebimine, et 10 minuti jooksul seisn nagu loll seal ristmikul ja ootasin vaba hetke mida ei tulnudki. Kuna kohapeal oli veel asjatoimetusi teha siis sai vahepeal tööd tehtud ja NKTsi otsitud. Mingi paar tundi hiljem oli õnneks plats tühi ja sain asja kiirelt tagasi pandud.
Lisaks veel niipalju, et konteiner ei ole just eriti niiskuskindel ja logiraamaat kogu oma suuruses oli läbimärg. Sai seda küll autos paar tundi kuivatatud aga tops ise on ikka sest niiske.
Laupäeva hommikupoolik oli just sobilik selle aarde otsimiseks ja ka koheseks leidmiseks. Koostöös sai aare välja võetud ja ka tagasi pandud, logiraamat kergelt jääs. Aitäh, ei mingit risti ja viletsust.
Just nimelt rist ja viletsus! Viimase NKT juures oli rongini aega umbes täpselt üks tund ja kuna sõita oli vaja ligi 15 km pidin tempot tegema. Muidugi ilmus siis kusagilt välja vastutuul, kes päev otsa oli peidus püsinud. Jalad oli juba üsna väsinud ja kell tiksus halastamatult. Aga...Rong läks Raplast kell 18:02 ja mis te arvate mis kell me jaama jõudsin...Pidulikult astusin ma perroonile sekundi pealt 18:03, kuuldes veel kauguses ärasõitva rongi müra. Ei no tore. Alustuseks soojendasin ennast natuke jaama ooteruumis (jumal tänatud, et Raplas selline asi on) ning seejärel läksin teemakohase aarde juurde. Koht oli õhtuhämaruses inimtühi ja sain ilusasti logida. Küll aga oli logiraamat natuke niiske ning vajaks ehk väikest kõpitsemist, et asi hullemaks ei läheks. Tänud peitjale!
Leitud teel lõunaosariikidesse. Üksi on selle aarde kättesaamine üks rist ja viletsus, õnneks on ikka sõbrast abi. Aardekonteineri kättesaamisel tegin ohoo! Paras ootamatus oli. Tänud sõbrale ja peitjale! :)
Kõige hullem ei tundunudki. Selline suht tavaline linnakas. Kuni hetkeni, et raban siis tutist kinni, mis seal ikka. No tutist sain kinni, aga junn end kätte ei andnud. Kuna mul õiget saare naist vötta polnd, kelle selga ronida, siis see poolenisti hiidlane elas jälle poolenisti mo seljas ja sikutas mis jaksas. Välja sikutas! Logi raamat, vihik või mis iganes poogen see on, on ühest servast veini niiske, nii, et esimene leht on kaane küljes nurkapidi kinni. Mingi rist ja häda peab ju ikkagi olema. Ma usun küll, et veini niiske, kesse vett ikka sellise külmaga joob. Külmab teine ju suhhu ää. Esimese lehekülje kirjandid olid niii pikad, et päris löpuni ei jõudnudki neid lugeda. Täname peitjaid järjekordse vintsutuse eest ja järgmine kord paluks midagi sellist, et ei peaks oma risti jälle seljas tarima.
Aarde leidsime koheselt. Kätte saamine oli lihtne. Ma vötsin nagu öige Saare naine, mehe selga ja käes see aare oligi. Triin naeris körvalt ja kahetses, et kaamera autosse jättis.
Õhtupimeduses oli ümbrus inimtühi ja leidmine kiire. Maastiku raskusaste tekitas kerge kahtluse kättesaamise osas, aga kohapeal selgus, et probleemi pole. EVEJ.
Puhas kambatöö. Logiraamat oli kõva. :)
Kiire ja kärme logi.Peitja võiks siiski ka oma esimese mõtte laeka jaoks ilmselt teoks teha.Praegune variant pole just veekindel.Hea oli muidugi Joonase kirjutist lugeda...siiani ajab muigama, tänud!
Kui Rist ja Viletsus lehele ilmus, siis rõõmustasin, et mu sagedasele rännuteele on ilmunud üks aare. Ja siis algas üks rist ja viletsus, mu meelehärmiks kadus aare kättesaamatute hulka.
Kuulsin Joonaselt tema pingutuste kohta aarde kätte saamiseks ja hoidsin pöialt, et see ikka õnnestuks. Nagu näha, pingutus päädis aarde staatuse muutusega. :) Meeleolukat kirjeldust saab lugeda logiraamatust...
Nüüd teel Tallinna jäi Rapla teele sobivalt õhtusel ajal, mil koolilapsed vaheajal ja suuremad puhkavad alles aastavahetuse väsimust välja. Nii oligi mängumaa muguvaba ja saime päris edukalt tegutseda, kasutades taas kaasasolevaid "abivahendeid". :)
Teatud sarnasus on ühe mu enda aardega. ;) Avamine oli vaid raskem ja logiraamat suurem.
Lambi valgel lugesime varasemaid logisid, logisime omad kriipsud sisse, pakkisime kõik tagasi ja taastasime esialgse olukorra... Oli lahe hetk selles õhtus! Päevasel ajal ma seda küll ette ei oska kujutada, kuidas võimalik oleks... Oleks üks rist ja viletsus ikka. :)
Aitäh, oli tore! EVEJ Aarde sulgemise-avamisega on pisut üks rist ja viletsus küll...
Rist ja viletsus oli selle aarde juurde libisemine :). Kuidagi ei suutnud libisemata olla. Piiga haakis ka end minu külge ja nii ma siis uisutasin ettevaatlikult, sest kukkumine oleks tähendanud kindlalt kontide raginat ( seda on olnud viimaste kuude jooksul juba piisavalt). Õnneks läks. Oli piisavalt pime, paar iseliikuvat mugu, kes meie nägemisulatusest kiirelt lahkusid ja siis saime kasti kätte. Oli natuke pusimist ,et laegast avada ja siis äpardunud katse sinna üks suuremat sorti TB sokutada. Aga no rist nende suurte isenditega, no rattad jäid ikka välja töllerdama, tuli ta ikka taskusse tagasi pista. Tänud!
Esialgu ei tahtnud hästi uskuda, et normaalsuuruses aare sinna ära mahuks, aga kui kõrval asuv objekt lootust ei andnud, läksime siiski kallale. Õnneks pidas vastu ja paljastas toreda konteineri. Aitäh!
Lahe teostus. Eriti meeldis mulle logiraamat - kuidas sellisesse konteinerisse nii suur logiraamat ära mahutatakse. Hea, et sellest varem aimu ei olnud, oleks tõenäoliselt leidmata jäänud.
See oli puhas kambatöö. Miki juhenda ja mina sõitsin siis umbes 40 meetri kaugusele. Seejärel tammusime tükk aega nulli lähedal ja leppisime kokku, et just nimelt seal ja mitte kuskil mujal. Konteiner oli lahe asi. No muudkui tuli ja tuli. Aitäh.
Pold siin miskit risti ja viletsust, tee siia läbi umbes 60 NKT-aarde meenutas seda aga natukene küll. Nulli jõudes oskasime isegi paarist valest kohast otsida, kuid lõpuks paljastus natuke üllatuslik konteiner lihtsalt. Lugesime aardepäästja pika jutu logiraamatus ka läbi, tänud talle ja peitjale!
Maastik kolm ja mina kolm, teatas Mamm reipalt, kui me autost aarde poole marssisime. Koha peal uurisime tiba asja ja saatsimegi Mammu objektile. Sai näpud kohe taha ja hakkas aaret välja võtma - aga Mamm muudkui võttis ja aaret muudkui tuli ja tuli, nii et pisikene väsis poole aarde peal suisa ära ja lasi aarde tagasi pessa. Pidasime pisukese puhkepausi ja siis sikutas Mamm aarde lõpuni välja ja me kadusime põõsaste taha logima. Tagasipanemisega oli rohkem jama, publikut kippus kogunema, aga siiski leidsime vaba hetke ja Mamm torkas vidina pessa tagasi. Vahepeal tuletasime meelde Joonase reportaaži öisest harpuunimisretkest - õnneks on suurem osa sellest ka logiraamatus kenasti kirjas. Lugu vingem kui mujal, konteiner äge - aga pagana tülikas, tuleb tunnistada - aitüma, meil oli lõbus!
tänu joonase ennastsalgavale päästetööle on aare taas kättesaadav
tundub, et nimekarma on tööle hakanud - konteineri irratsionaalse purunemise tulemusena on aare kättesaamatus kauguses. uut versiooni võib oodata jaanuari keskpaigast.
aarde nimi logiraamatus parandatud, konteiner märgistatud ja geopeituse juhend lisatud. aare on esimestele otsijatele ja ilmastikule väga hästi vastu pidanud, ainult pliiatsiteritajat ei suutnud ma enam konteinerist leida. ühtlasi teatan ka, et aarde otsimiseks on alanud väga sobiv periood.
See aare oleks peaaegu ununenud logida, sest kahetsusväärselt on sellega juba rist ja viletsus vol kaks. Valisin parasjagu hetke, kui kõik ranitsate ja muude kummaliste sumadanidega noormugud olid silmapiirilt kadunud ning asusin asja kallale. Suur oli üllatus kui aaret välja võttes osutus see hulga kogukamaks kui osanuks oodata. Seepärast tuli lausa uuesti järele minna. Aga ära ta tuli. Logitud sai pisut eemal. Eriti vahva oli logiraamat ja selle kinnitus :-) Minu meelest teritajat konteinerist välja ei pudenenud. Tagasipanek oli sama humoorikas :-) Aitäh ühe viimase aja üllatavama aarde eest! :-D
Peale maailmalõpus tehtud esmaleidu tuli ühine otsus minna järgmist püüdma. Kõigil oli piisavalt aega, et väike Rapla ots teha. Kohapeal oli leid suhteliselt lihtne, aare tuli välja teisest august, kuhu käe toppisin. Samal ajal tabas meid teolt keegi tundmata, kes ütles, et ta ei tea sellest eriti midagi ja keegi Tartust oli tahtnud, et ta seda otsima läheks. Me muidugi kohe saime aru, et siin on mängus Joonase käsi. Autoga siia poole sõites just mõtlesime, et Joonas on veel Tartus ja seega ei tohiks keegi enne meid kohal olla. Aga no näed, juba ikka jõudis keegi enne meid seda otsima. Nimed sai kirja pandud kell 01.30. Peale seda sai aetud natuke juttu ja laiali mindud. Tänud hea aarde eest.
Parkisime auto ära ja värskendav jalutuskäik varahommikul. Aare avanes esimesest kohast kuhu vaatasime. Tänud.
Peale maailmalõppu tundus Rist ja viletsus loogilise jätkuna. Vaevalt, et peale lõppu mingit lillepidu tulla saaks. Me lihtsalt pidime sinna minema, et aru saada milline see Rist ja viletsus peale maailmalõppu välja näeb või hoopis tõdema, et see kõik on hoopis illusioon. Kuidas iganes see ka polnud - mina tundsin FTF-i lõhna juba üsna kaugelt, kaaslased ei julgenud enne logiraamatu nägemist minuga nõustuda. Seda avades tekkis hoopis pisuke segadus, et oleme äkki teisele planeedile evakueeritud, kuna logiraamatus seisis, et oled leidnud aarde Vigala - ometi olime me õiges kohas. Ning just siis saabus meie juurde üsna tulnuka moodi tegelane, kelle sõnad olid küll tuttavad aga mõte hästi kohale ei jõudnud - mis planeedil me nüüd küll oleme? Peale pisikesi ponnistusi õnnestus meil tema jutust aru saada, et ta on hoopis Joonase palvel seal aaret otsimas ja siis võisime maa peale tagasi potsatada. Tervitused talle ja vabandused, et teda logiraamatusse ei osanud mingi nimega kirja panna. FTF läks kirja külmast väriseva käega 01:30
Tänud peitjale aarde ja śokolaadi eest!