Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Põlvamaa Raskusaste: peidukoht 4.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
I Maailmasõja lõpuga 11 . novembril 1918 lõppes ka Saksa okupatsioon Eestis, veel samal päeval moodustati noore riigi kaitseks relvastatud kodanike liit – Eesti Kaitse Liit. Sõjaministrile allutatud EKLi ülemaks sai kindralmajor Ernst Põdder, juhatuse esimeheks aga Johan Pitka.
Aare on Eesti Kaitseliidu malevate seeria esimeseks aardeks.
See aare on peidetud 19. detsembril 2012 ühe osana advendiseeriast. Seeria üheksateistkümnenda aardena.
Kuskil kaevata ega kangutada ei ole vaja.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://www.kaitseliit.ee
Aarde sildid:
advendiseeria_2012 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC42Z75
Logiteadete statistika:
28 (48,3%)
30
7
0
0
0
0
Kokku: 65
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud". Kevadkoristus 2016
Keegi ahv on käinud labidaga kaevamas. Aare kadunud ja nii edasi.
Kui puu külest midagi võetakse, pannakse see kas sinna tagasi.
Tuli üks mõte, aga kontrollimisel valitses ka seal tühjus :( Arvestades eelmist logi võiks keegi varasem leidja või peitja asja üle kontrollida.
Ma ei tea, kuidas on lood muude asjadega, aga reageerimisega on Põlva malevas asjad korras. Hämaras ruumis seljaga akna poole vaikselt midagi arvutis nokitsenud korrapidaja hüppas igatahes täiesti piisavalt, kui ma talle läbi lahtise akna jõudu soovisin. Tagala sedamoodi kindlustatud, sai rahus otsida. Paraku edutult - ei olnud midagi seal varasemas peidukas ega ka neis kohtades, mida ise arvasin ja varasemad leidjad kinnitasid. Teagi milles asi.
Mida ma oskan kosta. Ega ilma abita kätte ei oleks saanud. Pärast kõiki neid kordasid on see maja (fassaad sellest vähemalt) juba päris armsaks saanud - keda ma lollitan? Hea et enam tagasi ei pea minema :). Eelmistel kordadel sai ikka suurte seltskondadega otsitud (ka laigulistega) - seekord ei tundnud keegi meie vastu huvi. Aga tänud Laurile ja peitjale!
Kuna aare taas kohal, siis läksime lootusrikkalt otsima. Paraku jäi aare ka täna meie eest peitu vaatamata rohkem kui tunnisele otsimisele. Ühtegi ideed enam polnud ja loobusime selleks korraks.
Tegelikult ootasime natuke teistsugust peidukat, et mitte kogu maja ära lammutada, helistasime igaks juhuks Laurile, see aitas. Tänud!
Siin läks kaua, pole ka ime, kui selline asjandus valmis on ehitatud.
Ootamatult äkki lõppes see, mille kohta mõtlesin, et siin saab ikka korda kümme end lolliks tegemas käia. Tänan!
Lõpuks ometi. Kui aare uuesti lahti tehti, oli emotsioonide järjekord midagi sellist:
1) "OH! See on tagasi. Tuleb ikka üles leida, muidu ei anna rahu" millele järgneb hetke pärast:
2) "Õigus küll, ta oli ju seal..." ja entusiasm kaob hetkega.
Aga uudishimu saab lõpuks alati võitu.
Õnneks oli pühapäeva õhtupoolikul Põlvas rahulik ja kahekesi sai rakendada lähenevate autode ja mugude suhtes varajase hoiatuse süsteemi natuke eemal passiva kolleegi näol, kes oli juba asja päev varem leidnud ja sai nüüd minu ja minu ebamugavuse üle irvitada.
Välistamismeetodiga jäid lõpuks alles ainult paar peidukohta, üks kahtlasem kui teine. Kui siis lõpuks pime otsimine üle viskas ja küsisin Martinilt otse välja, kas see on seal, siis jaatav vastus oli samaaegselt üks paras õnn ja õnnetus.
Mis siis ikka, läksin selle peale lõpuks välja, et kui keegi välja hüppab minu tegevuse peale, siis üritan oma olukorda seletada ja loota mõistvat suhtumist, sest ega teisiti jääkski näljaste silmadega vaatama. Õnneks minu tegevus siiski kellegi tähelepanu ei äratanud ja joovastus konteineri kättesaamisest oli ikka korralik.
Kribasin nime kirja, vargsi asetasin kõik tagasi oma kohale ja põgenesime enne, kui midagi veel viltu peaks minema.
Kokkuvõttes ikka suur tänu aarde eest! Tõsine elamus.
Vihmase ilma ja pühapäeva tõttu sain rahulikult kaua, kaua padrunikesti silitada. Lugu lõppes sellele vaatamata leiuga. Tänud.
Vahva päev sai veel toredamaks ja kirjutasime nimed logiraamatuse sisse.
Eelmine kord olime õigetel jälgedel, aga otsisin peidukast mis oli tühi.
Aitäh peitjatele.
Käisime uudistamas, ei jäänud näppu.
Põlvas sadas vihma, niiet hea naine ei ajaks ka oma meest selle ilmaga koera jalutama. Seal malevahoone ees on militaarkunsti ehe näide. Igatahes näitab see, et vihjeobjekte on laialt käes. Igatahes oli selle ilmaga militaarvalvsus pea olematu. Me oleks saanud vabalt sinna oma 10 kilo trotüüli panna. Aga, et kellegil ei tekiks eksiarvamusi, me ei teinud seda. Ainult logisime. Tänud.
Tabatud aarde leidmis-logimis-teolt. Jess :)
Hall oli taevas ja hall oli maa, lakkamatu vihmasadu... Kõik mugud nautisid kodust pühapäevast pärastlõunat ja ei kooserdanud kuskil ringi teosammul. Põlva malevaski paistab olevat pühapäev militaarvaba päev ja plats puha valveta. Ei jää ühel lihtsal, maalt ja hobesega geopeituriperel muud üle, kui asja uurima minna. Vihje muidugi ütleb kõik. :P Olime end alles nö stardipositsioonidele sättinud, kui läheduses peatus auto, õigemini kaks ja me olime teolt tabatud. Näljast nõrkemas geokolleegid olid prae juurde tõtates meid märganud ja lootnud lisaks meile, ka aarde lõpuks tabada. Pisut asja kaaludes, hakkas vihm mulle tüütuks muutuma ja ei jäänud enam muud üle, kui õige vihjeobjekt eemaldada ja nimed kirja panna. :D
Tehtud! Jesss...
Olime teel Soolaputka manu, kui silmasime ühe maja veeres Algajate mossis nägudega perekonda. Siis vaatasime, et majal mingi silt ka küljes, näed, ongi Põlva malev. Mõtlesime seal siis veidi ja ootasime, et millal peitja tuleb ja meile selle konteineri ulatab. Aga vahepeal võtsime igaks juhuks ise topsi välja ja panime nimed kirja.
Nagu viimases mitteleiu logis mainisin, siis seekord mina otsima ei pidanud. Aare oli omas kodus(kuhu eelmiste mitteleidude jooksul olime korda 10 juba vaadanud)ja vahtis ning irvitas meid nähes, munder hoidis ligiduses madalat profiili ja rohkem ma siia ei tule, aitab küll. Üks ebamugavamaid aardeid minu leitud asjade hulgas.
Kolmas kord objektil, seekord kolmekesi( targem ongi vist kambakesi minna, sest siis seest ei tulda põrkama :)- kambas peitub võim ja vägi ). Meid küll piiluti kuid välja keegi riidlema ei tulnud ( no me püüdsime hästi vaikselt asjatada ka :P ) ja seega saime kiirelt aarde välja võtta ja tagasi panna. Tehtud , edasi järgmiste väljakutsete poole, mis pole teps mitte kerged ;). Tänud!
Pärast Magusate postide juures Merikese ja Alexi teolt tabamist sain loa neid veidi aega jälitada. Esmalt suundusime Soolaputka juurde ja jäi vaid üle näpp suus vahtida, kuidas minul juba leitud, aga kõvasti aega nõudnud aare loetud sekunditega tuvastatakse ja kätte saadakse.
Edasi viis tee juba pikka aega kirstunaelaks olnud maleva juurde, mille otsimisest ma üksi poleks sellisel kellaajal unistanudki, aga "profid" tegid jälle üks-kaks-kolm ja aare käes. Vaadates peitmisviisi ja seda, kuidas kohe aarde eemaldamise järel keegi kardina tagant näokontrolli teostas, oleks see mul tõenäoliselt igavesti leidmata jäänud.
Kui aare logitud, võtsin mina suuna lõuna poole ja Geopuugi rahvas Toora juurde sündmusaaret korraldama. Aitäh Alexile ja Merikesele uskumatu taseme näitamise eest ja peitjale minu jaoks seni kõige ebamugavamalt otsitava aarde eest! :)
Veetsin seal pooltunnikese. Pärast anti mõista, et õigesse kohta ma juba vaatasin, eks siis järgmine kord teravama silmaga tagasi.
Poisil sai talvepuhkus läbi, vastu tulles visiitorite soovile.
Loll pea on ikka kere nuhtluseks küll... Vaatasin postkastist, et ohooo, keegi leidnud ja tormasin otsima. Otsisin põhjalikult. Lõpuks loobusin ja vaatasin logisid uuesti. Selgus, et see oli menope augusti leiulogi, mille ta alles nüüd tagantjärgi sisestas. Eks tuleb veel oodata :)
Mmm, ma olen lausa.. eeem... vaimustuses... Või siis seaks vihastamas. Aga kui ma selle aarde üles leian, on peitja koogile ja kohvile oodatud. Koogi võib ise valida, kohe küpsetan :)
Aaa ja head uut aastat:D
Hmmm.... Käisime seda ka eelnevalt otsimas ja mis jäi leidmata oli aare. Esimest korda kuulsin Tanelilt, et seal võib midagi peidus olla, kuid vihjet kuuldes venis minugi nängu kohe pikemaks (ma ju kõnnin/sõidan sealt mööda peaaegu iga päev :D). .................... ja vahel ikka mööda kõndides viskan pilgu peale. Nüüd ma ei vaata selle poolegi ja lähen vandudes majast mööda, juhul kui ma sinna just eesmärgiga sedasamust otsima ei lähe :D. Peast on läbi käinud erinevaid kujutluspilte, mida ma kõike selle "puuga" peale hakkaks, leebemaiks vist oleks raputamine. Ei tahaks naabritele päris hullumeelse muljet ka jätta :D..... nii, et pean vist selle kähku üles otsima... (enne, kui ma saan endale uue jõulupuu) :D
Väga hea :):(?!?!! khhhkhhmhhh :D
No on see alles pähkel. Vahtisime seda puud erinevate nurkade alt, aga aare taaskord keeldus end paljastamast. Ei aidanud isegi sinine valgus... Ühe kahtlase koha leidsime, kuhu aare mahuks, aga see oli paraku tühi.
Koduteel tegime mõned peatused Põlvas. Esimese siin. Vaatasime nõutute nägudega siit ja sealt, mõnda kohta silitasime, kuid seekord aare ei paljastunud. Külm hakkas ja tulime tulema. Ehk mõni muu kord "õige kraadi alt vaatlema".
Huvitav, mitu lillat nägu siia veel teha jõuame? :D
Seekord jõudsime vaevalt otsimisasendi sisse võtta, kui kohalikele haledalt vahele jäime. Püüdsime siis nägu päästa, imiteerides ideaalse "reidilaksu" otsinguid. Tundus, et ei olnud väga veenev, aga õnneks ristküsitluseks ei läinud. We'll be back! (Ahnoldi aktsendiga)
Tulime Soolaputka juurest ja kuna olin StreetView-s kohaga tutvunud, siis juba aimasin, mis ees ootab. Koht oli ka avalikum, kui eelmise aarde juures.
Skulptuur on kena värvilise rüü saanud, mis päris hästi valgust heitis, aga kahjuks aarde leidmiseks sellest ei piisanud. Kui sama politseiauto juba teist korda aeglaselt möödus, otsustasime alla anda.
Pärast järve ääres saingi vilepilli puhuda ja geomobiili papud ette näidata :D Eks millalgi jälle!
Vaatasin vihjet ja mõtlesin et lähen võtan ta siis ära. Kohapeal selgus mu naiivsus - sama hästi oleks võinud soovitada metsast puud otsida... Otsisin mis ma otsisin, aga lõpuks loobusin ja läksin järgmisi otsima.
Seia sammud seatud korda kolm
Eelmised korrad vaid tuhk ja tolm
Täna kohe algul mul viltu oli suu
Ei otsinud, ma jonnisin-mis muud
Uksest mundreid sisse ja välja käis
Me valel ajal vales kohas, mul näis
Seda enam ei taht ma mitte midagi
Ei näppind me enam igat hülsiridagi
Kordasin nagu mantrat vanu logisid
Jalaga vaikselt mõnda urgu togisin
Ma olin juba ammu taas loobumas
Vaid Mari siin mundreist joobumas
Kui ühtäkki mul kargas pähe, silma
See krdi aare mul lõpuks jäigi silma!
Võin vanduda ja võtta mürke palju -
See polnud varem seal, kindel kalju
Sama asja ka Aare, Carolina katsus
Kõigil jalg sealsamas ka enne tatsus
Mis kinnitab, et päevad vennad pole
Ning pigem kena lõpp kui lõputu kole
Jõudsime vaevalt uuesti otsima hakata kui väljus munder ja käratas, et mis te siin lõhute...ega jäänudki muud üle kui kõrvad lonti tõmmata ja saba jalge vahel lahkuda. Mina seal ilmselt enam ei otsi kah...vot nii on lood :(
Peitjale teen kõne vist kunagi veel(kuigi ta mu eelmist kõnet vastu ei võtnud mis sündis hoopis teises kohas...vahetan numbrit :P ) ... hetkel on veel 66 leidmata asja kodumaal...nu oota sa!
Järvevees sai veidi oma ajusid klaaritud ja vaja oli üks tekkinud mõte üle kontrollida. Aga vaevalt saime me aaret otsima hakata kui mundris mees uksest välja lendas ja meile sõna otseses mõttes käratas, et mida te siin lõhute. No mis meil üle jäi kui saba sorgus minema minna, seda enam, et lõhkumise soovi polnud meil ollagi :(.
Täiesti ulme olen seda aaret otsinud kokku päris mitu mitu tundi ja kui nüüd leidsin siis ajas ikka natuke hinge täis et olin seda kohta varem vaadanud aga mitte nii õige nurga alt ;) Tänud!!!
Paar tundi läks ludinal ja ei muhvigi...sai läbi pildistatud kõik kohad 10m raadiuses või peegliga vaadatud...arvuti analüüsis seda mitu tundi kuniks pakkus välja ühe koha mis kindlasti pole raskusele vastav kui asi on leidmise jaoks peidetud...ja viinamarjad ei ole hapud aga sellisel kujul mina ise sinna rohkem otsima ei lähe enne, kui see just viimase 25 leidmata aarde sekka ei jää Eestis ja siis moosin kah enne peitja kohale turvama laiguliste eest :)
Poleerisime silmadega kogu nulli ümbruse läbi, isegi asfaldi alla vaatasime, ei miskit.
Õnnestus väikese abiga lõpuks aare üles leida. Tervitused Nõmme malevkonnast!
Kõrvalmaja inimeste eest pidime pisut peituma jah, aga väga hullusti hoidusime tuuseldamast ja pigem püüdsime diskreetselt tegutsega ning end pildistamisega vabandada. Oli ju mida pildistada, ikkagi. Tuleb tunnistada, et olin korduvalt õigesse kohta pilku heitnud, aga tuli välja et mitte õige nurga alt. Peidukoha raskusastme kohta on mul küll oma arvamus, aga see selleks. Aitäh peitjale!
Ma ei kujuta ette, kuidas seda aaret üksinda otsida oleks. Kambaga vabandaks veel kuidagi välja. Huvitav puu nullis. Tänud juhatamast!
Jalutasime kohale ja olime valmis terve öö maleva maja ees veetma, arvestades raskusastet ning kõiki mitteleiulogisid. Kõht oli täis ja vaim oli valmis. Nii me seal istusime ja jõllitasime ühte kindlasse punkti, vahepeal sabistasime mujal ka, aga tulemusi ei andnud ei üks ega teine. Mööduvad inimesed kõik muigasid kavalalt, aga abi ei pakkunud kahjuks keegi. Meie ajude ragin oli ilmselt kõrvalmajadesse kuulda, miks nad muidu akendele tsirkust vaatama tulid. Lõpuks hakkasin mõtlema nagu algaja ja asi oligi vask. Minust said teised ka innustust ja nii saimegi täiesti normaalsel ajal sealt minema. Tänud peitjale!
Olime logid läbi lugenud ja saime aru, et teatud asju pole mõtet näppida. Kuna valvur istus oma ruumis, siis ei julgenud väga seal igasuguseid asju katsuma ka hakata. Vahtisime tükk aega ja mõtlesime. Lõpuks sai geokõne tehtud, millest väga abi ei olnud aga veidike ikka, kirjeldasime, kus meil nulli näitab ja saime teada, et oleme enam vähem õiges kohas ja pole mõtet otsimispiirkonda laiemaks ajada. Saime ka teada, et valvurid on asjast teadlikud ja pole mõtet põdeda. Konteineri kujust ja suurusest olime ka juba logisid lugedes aru saanud ega siis muud kui tuli hoolikalt kõikvõimalikud ja võimatud kohad läbi uurida. Saigi seda tehtud aga ei midagi. No mis mõttes, oleme mikrosid metsast otsinud ja hulludest võsadest ja kivihunnikutes aarded välja võlunud ja nüüd siis ei saa kätte ühte konteinerit. Seisime ja mõtlesime ja siis ma järsku lihtsalt lambist nägin, et üks vägagi võimalik peidukoht on meil avastamata jäänud. Ju ma siis seisin õige nurga all, et seda näha.... Lahe skulptuur ja peidukoht. Kirja said ainult eesnimede tähed ja kuupäev, ruumiga ei olnud priisata. Võtta ja jätta ka midagi väga ei saanud. Täname!
Vaatasime kodukujunduslikku objekti ja mõtisklesime natuke asja üle. Nojah, vihjele vastavaid võimalikke kohti peidiku jaoks oli palju ja ühes neist oli ka otsitav.
Kõiki logisid lugenuna polnud lootustki. Parkisin kuskile lähedale ja trampisin nulli poole. Teel lugesin vihjet kah. Ahah siin ei tohiks ju siiski pikalt minna. Imelik, et seda siiski ei leita. Nullis oli selge mida teha aga mõne aja pärast läks muidugi tuju ära. Ilmselt tegin umbes 20 minutit täpselt sedasama mis kõik teisedki. Seejärel hakkasin mõtlema. Ja siis leidsin ka üles selle mis vaja. Igavesti lahe asi. Vihje ja koht nimelt. Logiraamat aga hakkab täis saama. Või vähemalt mulle tundus nii. Aitäh.
Eelnevalt loetud (mitteleiu)teated ei tõotanud midagi head. Kui sellised profid on käinud massiga löömas ning pole miskit leidnud, siis jääb ise loota vaid heale õnnele.
Kohapeal polnud objekti tuvastamisega probleemi, kuid jah, vihje on selline nagu ta on. Samas ilmselt siiski piisav, et otsingupiirkond õigele asjale kitsendada. Peale mõnda aega poleerimist teatas Markus, et kätte sai. Kas tõesti näkkas tal samamoodi nagu peitja teise lähedaloleva aardega?! Selgus, et siiski mitte. Proovisime siis veel nii ja naapidi ning lõpuks sai püstitatud mitu üsna pädevat teooriat peitmisviisi kohta, kuid paraku need meile leidu ikkagi ei toonud.
Aeg hakkas ka peale suruma, sest tahtsime Saarjärvele Estcon 2013-le tagasi jõuda, et näha, kes siis sel aastal Eesti ulmekirjanduse auhindade, Stalkeritega, pärjatud saavad.
Hiljem rääkisime veel pikalt aardest ning eks me tuleme tagasi. Kui mitte varem, siis aasta pärast. Loodetavasti on seks ajaks leiuteateid rohkem või tuleb meil endal mõni parem mõte. Igatahes tundub äge asi olevat ning loodetavasti ei anna ka peitja rohkem lisavihjeid, sest nagu näha, mõned siiski suudavad leida ja eks teistel tuleb siis lihtsalt tasemel olla. :)
Siin vandusime alla. Ilmselt umbes kolmveerand tundi kratsisime kukalt ning arendasime mõtteid aga tulemust ei tulnud. Kõrvaloleva elumaja mõningaid elanikke tean mina nüüd nägupidi. Ilmselt ka nemad mind.
Vihjele vastavaid objekte on seal väga palju ning oli ka peitja kinnitus, et aare on olemas. Mõnda aega näppisin seal vaikuses, siis lõpetas mu otsimise telefonikõne, mis teatas, et mu transpordivahend on valmis edasi sõitma. Ehk satun veel sinna kanti, siis proovin uuesti otsida.
Hoiame statistika korras. Käisime paar tundi hiljem ilma uute mõteteta samu liigutusi tegemas. Ega tulemuski saanud siis oodatult erineda. Pagana kaval värk peab olema. Üks päev, üks hea päev saabub ka selle aarde aeg :-)
Täna oli õnneks hea päev, sest kogu õige maja oli tühi - kõik olid paraadil. Naabermaja muidugi ei paraaditsenud täies mehitatuses. Siiski saime üsna pikalt, väga pikalt rahulikult otsida. Igalt poolt. Ilmselt jäi siis üks koht otsimata. Ma olin oma 4-5 korda kindel, et nüüd oleme tabanud asja uba, sest ebakõlasid oli mitmeid, aga ei miskit.
Kui peitja 3.5 naaberaare vandus lõpuks alla, siis käesolev 4.0 enam mitte. Isegi teistkordse üritusega (= luhtunud katse). Pole paha mitteleidmiste osakaal sel aardel. Kütame juurde. Aitäh väljakutse eest!
Õnneks olid kõik kaitsejõud Eesti teise otsa paraadile läinud ja saime rahus otsida. Kõik on nüüd kenasti ära poleeritud ja käib nagu õlitatult. ;) Vahepeal käisime teisi asju otsimas ja tulime veelkord tagasi, kuid kõik meie mõtted ja kohad, kust otsisime, ei andnud tulemust. Ilmselt väga vinge teostus. :)
Vihjet teades oli kohalejõudes pilt selge. Ometigi ei paljastunud esimese tunniga midagi. Kõne peitjale ei teinud ka asja selgemaks. Jätsime sinnapaika ja tulime hiljem (pärast kahte leidu) tagasi. Siis juba kolmekesi - vahepeal liitus meiega [katrin] kellega teise tunni nullis veetsime. Mõne aja pärast liitusid meiega ka kolm laigulist - üks kes ei teadnud midagi, üks kellest me ei teadnud midagi, ja üks kes teadis midagi, kuid mitte liiga palju. Leidmata ta jäi!
Vihje on võimas. Täpselt nagu kuusk kuusikus ;) Silmadega leidmine ei õnnestunud ja väga ei tahtnud näppida, seega ei leidnud.
Leitud! Aare oli veekindlalt pakitud.Aarde leidmiseks on vaja natukene loogikat ja selget mõtlemist. Edu, kes otsima lähvad!
Väga mõnus mitteleid. Umbes veerand tunnikest uudistasime, imetlesime, püüdsime leida otsitavat ja loobusime teadmisega, et siia on tore teinekordki tulla :D
Sai otsitud nullist ja selle ümbert, kuid meie silmad jäid pimedaks.
Siin läks teine poolteist tundi. Selleks ajaks oli seisundist VÄGA külm saanud mingi järgmine level - "väga külmast" veel külmem. Aare jäigi meie eest peitu, kuid kõik geopäevad ei peagi aardeleiuga päevad olema. Tänud peitjale laheda koha tutvustamise eest :). Kunagi tagasi.
Siin jätkus meie geoebaõnn. Mitu korda käis meie eesmärke ja meid uurimas ilmselt valves olnud kaitseliitlane. Seletasime siis üldjoontes asja olemust ja tundus küll, et ta ei tea peidetust vist midagi. Hiljem püüdis ta meid isegi natuke aidata, aga läksime ka siit tühjade kätega minema. Põlva osutus seekord liiga suureks pähkliks :).