Rail Mystery: järgmine peatus Parila

Mitmeid kordi ikka seda punkti siin Raasiku lähistel vaadanud ja ikka mõtteid mõlgutanud, et võiks ikka läbi käia. Kuna logidest, nii naljakatest kui vähem naljakatest, sai selgeks, et kellegi hoovi ega viljapõllule ma tükkima ei kipu, seega parkisin auto raudtee kõrvale keelumärgi taha ja astusin mööda täiesti olemasolevat teed mööda selle 1,1 kilomeetrit sinna ja samapalju tagasi. Eks ta igavavõitu selle sirge taalamine oli, aga öökull uhhuutas ja tuul sahistas viljapõllus. Ja kohale jõudes läks kohe õite lõbusaks. No ma saan aru, et tegijatele on selle kuuse vallutamine nagu trepist kõndimine, aga mulle ikka väikene väljakutse. Kusjuures kui tavaliselt on probleemiks okste puudumine või vähesus, siis antud puul oli oksi nii palju, et oskasin end seal nii moodi kinni ronida, et ei pääsenud enam kuhugi mujale kui alla tagasi. Uus katse teiselt poolt puud ja juba saigi logi kirja panna. Selle aja jooksul jõudis üks rong Parilasse ja teine Parilast mööda vuhiseda. Tänud peitjale peitmast.

Leitud

Selle aarde juurde saamine oli ikka paras rist ja viletsus. Esimene teeots oli keelumärgiga. Siis näitas mr Google sellist teed, mida üldse olemas ei olnud. Üle talumehe viljapõllu ka nagu astuda ei tahaks - pole ju viisakas. Kõrval tallu otse hoovi trügida ei tundunud minu jaoks ka ahvatlev tegevus. Lõpuks leidsin ühe "teeotsa", mis paistis vähemalt raudteeni viivat, olgugi et tuli kivihunnikute ja väga võimsalt torkivate ogade vahel laveerida. Ülejäänu oli juba lapsemäng. Aitäh torkimast!

Leitud

????

Käes

Leitud

Kella vaadates, tundus et jõuab siinkandis mõned aarded veel otsida. Aga see siinne võttis siiski nii palju energiat, et jäigi päeva viimaseks. Kaardilugejat must ei saa, esimese hooga põrutasime kellegi hoovi. Teine katse polnud paljulubavam, aga vähemalt hakkas raudtee paistma. Otsustasime siiski siin õnne proovida ja asusime üle põllu teele. Oi jah, kuidas see jura kõik talla külge haakus. Meenus kohe üks teine seiklus kus kambaga kilomeetreid säärastes oludes vantsima pidime. Siin õnneks saime vähe lühema vahemaaga hakkama, aga tülikas oli see raske ja libe lisakoormus ikkagi. Püksid lendasid ka päeva lõpus tänu sellele kohe pessu. Aga ära tõime.

Tänud.

Uhh no oli see alles kirsiks tänase päeva viimaseks ühisleiuks. Terve päev otsa oli seenevihma kallanud ja õnneks oli autos juhtumisi kaks jopet. Nii et kui üks ikka täitsa nätsakuks oli muutunud, siis vahetasin selle kuivema vastu. Ja siis teevalik... kaardilt vaadates nagu sai aga tegelikkuses ikka ei saanud ka. Valisime siis järgmise lähenemistee. Taaskord kaardi järgi tundus et saab suht lähistele. Aga mingist hetkest ei andnud see küll enam tee möötu välja kuni sinnamaani et tee asendus hoopiski põlluga. Egas midagi, kand ja varvas üle põllu. Sopp ja savi jäi korralikult saabaste alla kinni, nagu oleks kontsakingadega k6ndinud. Raudteega paralleelseks j6udes oli seal jälle tee ja samm muutus kergemaks. Isegi nii kergeks et kui tuli pähe uuesti kaarti vaadata siis olime sellest sujuvalt sada meetrit juba m66da jalutanud :D Nullis oli muidugi pisut pimesikutamist ka kuna ei teadnud kas maastikuaste on yle p6llu jalutamisest tingitud v6i siis kohapal. Natuke logide sirvimist ja teravsilm Silver tuvastaski otsitava. Tänud peitjale

Oli üks igavesti palav suvepäev see tänane päev. Mõeldud, tehtud ning peale tööd võtsin kätte ja sõitsin Partsi porgandiga Raasikule :) ..isegi ei mäleta, millal viimati selle riistapuuga sõitsin - vähemalt oli see ikkagi päris ammu :) Nii, ja see siin oli siis Raasiku kolmas ja viimane leid. Vot oli see teekond sinna aadreni ja tagasi üks lõputu kannatuste rada ..väljas kuumus, 28 kraadi koos pilvitu taeva ja päikesega, ei mingisugust varju, ei mingisugust tuuleõhku, oli vaid rohtunud raudteeperv ja kõiksugu lendavad satikad. Kohapeal võttis ikka natuke aega, enne kui õiget asja märkasin. Jõudsin juba endamisi mõelda, et siit ma küll ilma leiuta tagasi ei lähe :) Ronisin pastaks hambus üles aardeni, panin nime logiraamatusse kirja ja jäin päris tükiks ajaks sinna puu otsa oksale istuma. Seal üleval puhus natuke tuult, mis mõnusalt keha jahutas. Tagasi jalutasin mööda viljapõldu, kust oli äsja vili võetud ja ainult kõrred veel püsti jäänud.

Aitäh peitjale selle seikluse eest!

Käidud, leitud, logitud. Järgmine otsija võiks teritaja või uue pliiatsi kaasa haarata.

Tänud peitjale!

Tänane esimene. Jalutasime kohale ja lasime porgandil oma teed minna. Vajalikud protseduurid said tehtud ja edasi Anija mõisa kaema. Tänud peitjale.

Raudteeäärset teerada mööda jalutasime kohale, alles nüüd vaatasime maastiku raskusastet ja suunasime pilgud kohe õigesse punkti. Lasime porgandil mööduda, tegime lihtsa võimlemise ja logi kirjas. Aitäh.

Vot see oli alles ajastus. Kuna lund siin viimastel päevadel on aina sadanud ja sadanud, siis valmistusime aardeni sumpamiseks. Aga võta näpust, just enne maanteelt maha keeramist tuleb meile vastu sahaga raudtee auto, mis on täpselt kõik raudteeäärse teekese puhtaks lükanud. Nii me siis saimegi pea ilma vaevata aarde juurda jalutatud. Kohapeal kerged võimlemisharjutused ja nimed kirjas. Tänud aarde eest! :)

Natuke horisontaalset ja vertikaalset jalutamist ning saidki nimed kirja. Aitäh!

Täna oli ilm palav ja matk meenutas kohati parilla piinu :D Aga ei - eluga mindud ja eluga tuldud. Aitäh!

Lõpuks ometi see pikk jalutuskäik mitte kuhugi tehtud. Doping oli kaasas. Aitäh!

Seda punkti on koguaeg edasi lükatud.Täna pääsesime autoga peaaegu nulli.Aitäh!

Seda aaret juba aastaid edasi lükanud. Olin juba arvestanud, et 1.2km jalutamist mööda rööpaid. Kui peaks kuidago paremini saama siis see puhas boonus. Täna siis juhtuski nii, et võtsin teekonna sinna ja jooksvalt avastasin, et viisakalt saab 500m peale. Siis väike jalutamine ja peagi olin kohal. Sai seal tükkaega tuuswltatud ja lõpuks nimi kirja. Tehtud, aitäh :)

Logiraamat oli läbimärg. Panime konteinerisse minigrip kotikeses GP mängujuhendi ja uue logilehe.

Vana logiraamat

Ükskord varem olime siit juba kerge otsimismõttega mööda sõitnud, kuid viimasel hetkel siiski otsustasime ümber. Täna olime juba päris palju autoga sõites aardeid otsinud ja tahtmine oli natuke kõndida ka. Auto jäi umbes 1 km kaugusele ja mööda põlluserva asusime teele. Polnud pikka rohtu, paksu lund ega liiga märg. Täitsa mõnus astumine oli ja õige koht sai kiirelt tuvastatud. Salme tegi maastik 3 alistamiseks vajalikud liigutused ja leidis täitsa märja sisuga aarde. Kuna logida polnud selle märja nässaka peale võimalik, siis andsime aardele abi ja panime nimed kirja. Tagasiteel oli sadu hullemaks muutunud ja auto juurde jõudes oli tunne, nagu oleks nägu teravate nõeltega torgitud.

Aitäh aarde eest!

Kilomeeter jalutuskäiku mõlemas suunas paralleelselt raudteega, jalad märjad vihmakastesest heintest, 2 puuki riietel, vaik kätel ja käes ta oligi!

Täielik eneseületamine. Sõitsin rattaga umbes 200m mööda raudtee äärt ja siis sain aru, et rohtunud teel on kehv liikuda. Ronisin rattalt maha ja edasi tuli juba jalgsi minna. Päike paistis, päris palav oli. Kui aardeni jõudsin, hakkasin kohe ümbrust uurima. Üsna kiiresti tabasin ära, kuhu aare on pandud. Alustasin siis operatsiooni "Võta julgus kokku ja mine too ära!" Kas peaks mainima, et olin üksi? Seal üleval oli päris kena vaade. Porgandid kihutasid mööda rööpaid. Linnud siristasid. Kui aare oli logitud liikusin tagasi ratta juurde ja siis sõitsin koju, tuju hea. Tänud peitjale!

Iga raudtee ääres on alati hooldustee, küsimus ainult, et millise autoga sinna ligi pääseb, täna oli meil vw caddy ja sai suht ligi (ca 30m). Aga ettevaatust siis porganditega! Üks tahmanägu kutsikatega läks ka mööda...

Valges õnnestus õiget asja ka silmata, mis varasemalt hämaras otsides varju jäi.

Kui lõpuks sai masin ära pargitud, oli raskem osa läbi. Edasi väike jalutus ja tops leitud. Tänud peitjale

Siin kulus kõige kauem aega. Alguses sai parkimiseks luba küsida eriti kurjalt maaomanikult. Läksime viisakamat kohta otsima. Läks ikka tükk aega ja igasuguseid google soovitatud lähenemisteid. Lõpuks leidsime just paraja koha, inimesed olid lahked ja nii me matkale suundusime. Pea pooled meist said aardega trenni teha, koerad aga väsitasid end täielikult ära. Ülejäänud aja käis taga autos norskamismootor. Tänud peitjale aarde eest.

Nii kauba- kui reisirong möödusid logi kirjutades. Täitsa vahva aare.

Leitud

Üle põllu matkamine oli päris tore võrreldes sellega, mis põllu kõrval nn. teel toimus. Õnneks siiski päris kinni ei jäänud, kuigi kohati oli lumi tugevalt üle põlve ja Priidu jälgedes liikumine tekitas jonnipunni efekti. Nulli jõudes valisin kohe õige objekti ja leid oli üllatavalt kiire. Nulli läheduses oli ka teiselt poolt lähenenud jälgesid näha, kuid logiraamatust külalist tuvastada ei suutnud. Ega väga põhjalikult ei otsinud ka seal õrre peal kiikudes ja mööduvat porgandit jälgides. Täname.

 1 

Kuna täna oli geokõnede päev, siis uurisin lähenemisteed, sest no alla 500 meetri ma ei leidnud. Selguski, et kõndida vaja. Parkisn auto mingi maja juurde, koerad haukusid ja võtsin sirge suuna, hoplaa üle kapsapõllu!

Vaatasin seda kuuskederivi ja peale tuli masendus, no ei leia aaret. Samas oli tehtud ka hunnik raietööd ja oksad pilla-palla jäetud, no kust sa otsid. Siis läksin ja otsisin ikka maastikunumbrile sobivast kohast. Tänud, nunnu konteiner ja siis tuhises mööda ka rong, lahe vaade oli aarde juurest!

Valisin "tee, mida tegelikult ei ole" ehk üle äsja koristatud viljapõllu. Tops oli tore. Ronge nägin ka, üks kummastki suunast.

Rattaga mõõda raudtee äärt aardeni. Natuke tegutsemist ja nimi saigi kirja. Tänud.

 3 

Kuna floora väga lopsakas ei olnud, siis sai paralleelselt raudteega mööda hooldusteed üsna lähedale veeretud. Sellegipoolest tekitas küsimusi, et: a) kuidas satub peitja sellisesse mittemidagi ütlevasse kohta ning b) kuidas tekib sellises kohas mõte, et "Aga mis oleks kui peidaks siis ühe aarde". Ma saan muidugi aru, et peitjal on/oli omapärane suhe rongidega, aga siiski... :)

Leid ja logi suuri emotsioone ei tekitanud, küll aga tekkis äkki emotsioon aarde juurest lahkudes, õigemini sealt ära sõites. Sõidan siis rahulikult omal kahel rattal, valin paremat teed, silmad pingsalt esiratta ees maapinda sondeerimas kui korraga (minuga võrreldes) suurel kiirusel porgand tegi möödasõitu. See tunne oli selline, ütleme ebatavaline... :) Igapäevaselt ei sõida just rongid minust mööda. Hea, et ehmatuse peale võpsikusse ei keeranud ning suutsin enesekontrolli ja eneseväärikuse säilitada.

Aga tänud aarde eest!

leitud.

Kohe ei hakanud silma, aga siis ikka leidsime! :) Tänud!

Esimene lähenemistee tundus viivat kellegi hoovi. Kuna sealtpoolt paremat varianti ei leidnud siis proovisin teiselt poolt. Kusagil heinamaa ääres ajasin auto tee kõrvale ja kappasin üle karjamaa raudteeni ning sealt mitusada meetrit piki rööpaid. Aardele lähenedes puid vaadates tekkis nii mõnegi kohta mõte, et päris ronitav, või et ma oleks sinna kuuse otsa peitnud. Niimoodi ringi vahtides oleks mööda kõndinud, õnneks õigel hetkel kontrollisin telefoni ja see näitas 15m kõrvale. Kõigepealt paarutasin ümber õige xhhfx-i, seejärel vaatasin veits laiemalt ringi, piilusin nii madalamale kui kõrgemale, lootes et korraliku jopega pole vaja ronima hakata. Lõpuks lugesin mõnda viimast logi ja siis oli selge mis teha vaja. Esimene reaktsioon oli, et pagana timix! Aga samas olin ma ju ise mõni minut varem mõelnud, et ma peidaks samamoodi :P Ei tegelikult väga muhe värk, mulle meeldis. Logiraamat on kuidagi arusaamatult kaheks lahutatud aga siiski kasutatav.

Laur tegi logimistöö, meie vaatasime seni Indyga kiiruga mööda tuhisevat porgandit :).

Ei teagi miks see aare on jäänud ja jäänud oma aega ootama. No igatahes saabus päev kui selle aarde aeg jõudis kätte. Tänu kergele külmale olid lähedusse viivad "teed" hästi kandvad ja nii saime nullile jalutamata seekord päris lähedale. Õnneks on aare juba päris vana ja tänu sellele hästi ära nähtav kõige ronitavam puu...edasi oli juba lihtne :) Logi oli kergelt niiske aga ei midagi hullu.

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Timix day kaks, aare kaks. Nu peale väikest Eestima kulutamist taldadega, jõudsime siis objektini ja jälle tekkis mul küsimus, kuidas sa selliseid puid küll leiad. Väga tore oli kahekesi seal üleval kägu mängida ja aaret logida. Tänud.

Timixi nädalavahetusel ikka, peale kerget kõrvalpõiget, tagasi Timixi aarete juurde. Nädalavahetuse 6. Timixi aare siis. See aare oli tegelikult juba pikka aega mõttes, sõidan ju sellest pidevalt mööda. Janari juhatamine viis meid mitmeid kordi kellegi hoovi. Google võiks oma kaarti uuendada veidi. Lõpuks siis panime auto tee äärde ja hakkasime mööda põllu serva jalutama. Vihje on hea, eriti kui kirjeldusele vastavaid objekte on seal mitu. Janaril muidugi piisas vaid pead liigutada ja oligi konteiner leitud, kutsus siis mind ka kaasa. Logitud ja siis järgmise aardeni. Tänan jälle peitjat, punkt nüüd roheline :).

Teel aarde juurde selgus et tegu mikroga ja meil polnud kirjutit. Sai siis suund auto juurde võetud. ja siis tagasi. KOhal olles ja aare käes tuli ka sealt seest kirjutus pulk välja :D :D

01260

Kiire leid. Rongi nägime ka. Tänud!

Vaheaja viimaseks päevaks ennustati head sõiduilma(-1 kraadi) ja otsustasin minna Lõilasmäe järve ning Neetumäge vaatama. Otsisin ka tee äärde jäävaid aardeid. Ilma lumeta oleks rattaga nulli kõrvale sõita saanud, aga täna pidin terve tee kõndima. Kui sain aarega samale kõrgusele, tuli leid kiirelt. Aitäh!

Leitud, logitud. Aitäh!

Kell oli salamisi juba jõululaupäeva veerenud, aga jätkasime sellest hoolimata või just tänu sellele oma poolspontaanset öist geotuuri. Lähenemiseks oli laias laastus kaks võimalust ja leppisime kokku, et vaatame selle vingema alguse üle ja otsustame siis. Kuna väga hirmus ei hakanud, siis ühel hetkel olimegi aardest vast 30 meetri kaugusel.

Nullis jõudis Kaupo vaevalt oma etteastet alustada, kui saime teolt tabatud kaubarongi poolt. Samas vaevalt see vedurijuht uurima tuleb, miks mingid opakad jõululaupäeva öösel seal jaburustega tegelevad.

Uuesti autos olles tekkis probleem, et tee oli ümberpööramiseks liiga kitsas ja hakkasin juba siiralt uurima, et mis see järgmine peatus siis ka olla võiks, kus rajalt maha saab. Leidsime siiski mingi autopikkusest 20 cm pikema koha, kus suure vaevaga ringi sai nökerdatud. Oli huvitav, aitäh!

Selle aarde juures oli tegijaks Martini geomobiil.Hulga jalavaeva jäi vähemaks.Tänud!

Hea, et Martini autoga tulime, teistega poleks nii lähedale saanud. Kui nulli jõudsime, siis tükk aega otsisime, aga kuidagi silma ei hakanud. Siiski leitud ta sai.

 2 

See aare oli selline hea 6-sekundi drive-in, sõna otseses mõttes :). Kaupo tegi viimase jõupingutuse aarde kättesaamiseks ja pani logid kirja. Otsimise ajal nägime ka kaubarongi. Huvitav, mis mõtted võisid küll rongijuhi peast läbi käia, kui ta nägi 4 hullu taskulampidega kell 1 öösel raudtee ääres ronimas. Aitäh!

tsuhh-tsuhh

No kui ma juba sinnani kõndisin, siis logisin ära. Kohapeal oli kohe selge kuhu suunas liikuda, topsi küll kohe ei näinud, aga poolel teel juba nägin. Tänud.

Mäletan, miks ma ei mäleta...Parilas tuli ruttu riidesse panna ja tamburisse valmis minna, sest vanaisa oli ju oranži Moskvitšiga Raasikule rongi vastu tulnud:) Aga me seal müttasime ja turnisime! Ja lõpuks jää või sininäoliseks, sest vaat ei saa lahti! Kiitus meie mees-osavnäpule. Meeldisid nii nostalgialaks kui aare - aitäh!

Põhimõtteliselt tegime täpselt nii, nagu peabki, kui naistekarjas vaid 1 täismõõtu mees. Õnn saatis meid!

Leitud!

Kahjuks ei leidnud samuti seda õiget lähenemisteed

Ei leidnud enda jaoks seda õiget lähenemisteed...teine kord tagasi.

Peaaegu drive in, kui raudteed poleks olnud. Otsimisega läks aega. Aga lõpuks aare näitas end. Tänud peitjale õhtuse virgutuse eest!

 1 

Erinevatel andmetel oli lumes sumpamine selle aarde raskeim osa. Mina, kui orava interpreteerija, vaidleks vastu :). Esimesena jäi kohe silma veidi kahtlane kuusk, esmasel vaatlusel tundus, et ei leia sealt midagi. Siis tundusid juba kõik kuused kahtlased, kuid ei leidnud ka teistest midagi. Kui Gerdi oli märku andnud, et see on ju siinsamas, pöördusime tagasi juurte juurde. Ilus tops ja vahva peidukas. Tänud peitjale!

Tänase päeva esimene aare võttis korralikult võhmale. Teekond sinnani oli lumine ja vaevaline. Kohale jõudes ei olnud geopilk veel teravdunud, sest lasime ennast hajevile viia mitmest erinevast vihjeisendist. Lõpuks aga läksime ikka sinna tagasi, kus alustasime. Silma jäi aga midagi eristuvat niisiis saatsime kõige pisema täiskasvanud tiimiliikme erinevaid võimlemisharjutusi tegema ja suurepärase soorituse tagajärjel jäi ennast varjata püüdev aardesilinder ka käeulatusse. Aitäh vahva kamuflaaži eest peitjale :)

 2 

Logitud.

 5 

Esiti püüdsime Bekyga põhimõtteliselt nulli sõita, aga hoolimata nelikveost jäi see katki, sest tegu on ikkagi suhteliselt siledal pinnal sõitmiseks mõeldud geomobiiliga. Kuna geps näitas üpris korralikku jalutuskäiku, siis Kuldar arvas, et pigem ei lähe ja jätame katki. Minu naiselik jonn sai võitu ja võtsime selle kilomeetrise tee ette, mis kulges vaikides, sest Kuldar ei tahtnud minna ja mina ei tahtnud asja katki jätta :) Kui me olime seal -13,5 kraadises külmas oma pool tundi tulutult otsinud, siis tekkis korra küll mõte, et vbl oleks tõesti pidanud teiseks korraks jätma, aga ... nüüd kui juba kohal, siis pole põhjust nutta, oli ainult põhjust kiiremini otsida. Ronida ja turnida saime täie raha eest, ma sain korra isegi kibuvitsapõõsas ära käia :D Lõpuks siis naiselik kangus natuke leebus ja küsisin viimaste väisajate käest vihjet. Ei saaks öelda, et selle vihje pealegi see leid ülikiirelt oleks tulnud. Lõpuks kui me Kuldariga mõlemad olime kui tsirkuseartistid, silmasin midagi, mis võiks olla see õige. Kuldar oli pm selle kõrval, vaid haaramise vaev, aga ta ei suutnud tuvastada, mida ta haarama peab :) Ma lülitasin oma häälkäsklused sisse: "Otse ees-tõsta-haara". Logi kirjutamine oli vist see kõige vaevalisem tegevus, sest külmunud sõrmed ei kuulanud enam sõna, lograamatu lehed krõbisesid sõrmede alla, aga kas need oli ka jääs, vot seda ma oma tuimade sõrmede all enam ei tundnud, hea et pastakas käes püsis.

Isegi tagasitee kiirel sammul läbimine ei tekitanud soojatunnet, alles autos tekkis sulamisprotsess ja sõrmede korralik valutamine. Kuldar küsis: "Oli seda siis vaja?" Ju siis oli, valu ununeb, roheline täpp jääb. Kindel on see, et tuleb muretseda sobilikumad geokindad.

Mina hindaks peidukohta isegi natuke raskemaks kui 2.0, aga eks need tasemed olegi alati siia-sinna kõikuvad - vastavalt otsijaid kimbutavale geohämarusele. Aitäh peitjale, hästi peidetud.

Esimene lähenemistee ei sobinud kohe mitte, teine oli ka kahtlane, aga palju parem. Sobival hetkel parkisime auto ja tegime 30-meetrise jalgsimatka aarde juurde. Kahtlane puu jäi kiirelt silma, aga aare petis ennast osavalt. Eks pimeduselgi ole selles oma osa. Olime juba loobumas, kui suutsin õige vaatenurga leida. Edasi oli juba vormistamise küsimus. Aitäh peitjale.

Konkreetne geomaantee viis päris aardeni välja, mis sedasi viga leida! Usutavasti alguses päris nii kiirelt ei pääsenud. Tõsiselt kena konteiner, miskipärast hirmus kõvasti oli kinni ainult. Esiti ei julgenud jõuga kangutada, kartsin ära lõhkuda, kujutasin ette mingit kavalat mõttetöö abil avanevat süsteemi.
Aga lõpuks ikka: sila jest, uma nenado :o)

Järgmine peatus Lapsepõlvemaja

siitkandi lehmad

Auto jäi teisele poole põldu ning meid ootas ees 400-meetrine jalutuskäik, algul mööda madala lumetasemega põldu, raudtee ääres aga vajusime lausa põlveni sisse. Null määratud, hakkasime otsima. Otsisime, lugesime logisid, otsisime veel, vahetasime vihjele vastavat objekti ja Taavile jäigi silma. Sten sai järgi minemise au ja mina logimise. Tiimitöö. Aitäh!

Nulli ei sõitnud, autost hakkas kahju. Sebisime siis porganditega võidu. Aitäh!

Käisime ja vaatasime rongiõnnetuse koha üle. Auto- ja rongijupid vedelevad siiani.

GP 1054/ GC 1270

Autonavigaator ei teadnud Parilast midagi ja isegi raudtee kõrval kulgevat teed ei olnud kaardile märgitud. Tegelikult sai autoga muretult kohele ja õige kuuse leidmine oli juba lihtne.

 1 

Kunagi käisime siin peitjaga kirjapulka taastamas. Tol korral me aaret üles ei leidnudki. Täna juhtus aga nii, et mina jõudsin juba varasema rongi peale ja nii ma siis Raasiku peatusest aarde poole jalutama hakkasingi. 1,9 km ja teist samapalju tagasi... Prrr... Et eelmisel korral oleks minust äärepealt ühe porgandi õhtusöök saanud, olin seekord ettevaatlikum. Aarde juures meenus mulle Taneli lause eelmisele otsimisele järgnenud päevast- meie otsingupaiga kõrval on üks teine palju parem ja seal on veel aare ka. Aga katsu sa siis meelde tuletada, milline seal veebruaris ööpimeduses ette võetud sai... Igatahes kontrollisin ma umbes viit varianti ja lõpuks aare paljastas end. Aitäh!

 1 

Otsisime kohta kus saaks lähemale aga leidsime hoopis aardeomaniku endale vastu sõitmas. Tundis ära, vilgutasime tagatuledega ja läksime uuele katsele. 1 reisirong, 3-4 kaubarongi, 2x900m ja natuke aega kulus kuni see aare end avaldas varem kahtlustatud kohas. Kirjapulk oli tõesti aardes. Logitud saime enda pulga abil ja meelde jäi, et olime justkui selle aasta esimesed külastajad. Eelmine logi meie ees oli detsembrist. Aitähh!

Kirjapulk lisatud.

Puudu kirjutusvahend - märge endale.

.....

Läksin kuskilt üle põldude (GPS juhatas nii), ning tee peal hakkasin mõtlema, et kas pärast selle koha ka üles leian, kus põld algas ja kus auto jäi. Etteruttavalt öeldes leidsin küll :) Aarde juures läks päris kaua aega, kuna mu GPS näitas nulli mõned meetrid eemal ning otsisin seal siis täitsa valest kohast. Lõpuks sai siiski logi kirja. Otsimise ja logimise aja jooksul sõitis sealt ikka päris palju ronge mööda - tihe liiklus. Tänan peitjat aarde eest!

Läksin kohe õigesse kohta aga aare oli meist kavalam. Suutsime ikka mõnda aega tiirutada enne kui Peeter sealtsamast ta lõpuks ka avastas. Jalutuskäik oli ka tore. Äsjasadanud lume all varitses jää, mis päris mitmel korral jala alla jäi... :) Täname!

No ei saanud kohe pihta et kus ja milline. Tuli ikka ennem mõnele rongijuhile lehvitada, termosest kohvi rüübata, siis tuli ka leid

Nägime eilseid jälgi aga neist polnud kasu. Aaret ei suutnud leida. Kui külm näpistama hakkas siis ei otsinud enam edasi. Tuleb vist suvel tagasi tulla.

CDXL. Tegin jäljed lumele. Õige vihjepuu leidmisega probleeme polnud. Konteiner tore, kuid logiraamat oli sees paras nutsakas, lehed ka juba lahti. Eelmisele: võiks ikka vähe vaadata, kuidas tagasi läheb, antud juhul peaks rulli panema korgi sisse ja siis koos sulgema, vastasel korral ei jää varsti enam midagi järgi!

Mõnus jalutuskäik:) Kuni viimase meetrini oli rada korralik, siis sai kindad-jope määritud. Tänud peitjale!

null meelitas mind täpselt kahe kuuse vahele. nii et silitamist seal ikka oli. kuigi vaatasin ka mitu korda uhket geomaanteed. ei uskunud ma mitu aega, et seda mööda peaks minema! tänud !

Tänu uutele aaretele Kiviloos sai ka see ette võetud. Jalgrattaga sai ilusti nulli kuigi tee oli kehvapoolne. Aardeotsimine oli päris huvitav. Lõpuks hakkas midagi kahtlast silma ja ennäe, kus aare!

 6 

Siin oli omajagu vantsimist. Vantsisin vahvasti mööda raudtee serva ja samal ajal möödus lugematul hulgal kaubaronge. Kõik liikusid ühtlasel kiirusel ja vedasid kõikvõimalike vaguneid. Ühtegi Flirti ei õnnestunud näha. Kopsik ei hakanud esialgu silma kuid peale täpsustatud maastiku numbri vaatamist ning esimeste ronimisliigutuste tegemist sai logima asuda. Kodust lahkudes valisin erinevaid räpariideid, mida siis vastavalt räpatasemele selga tõmmata - Geopeitus on teatavasti väga räpane hobi. Siin aga ootasin midagi puhast ja esteetilist - ootuseks see jäigi, sest peale logimist olin nagu vaigust tehtud nukk Onu Remuse lugudes. Kirjutusvahendi puudumine aardes kutsus esile koleda möiratuse koos juurdekuuluva ropu sõimuga. Õnneks on asustus kaugel. Õnneks on käesoleval aastaajal võimalik kirjutusvahendeid improviseerida.

Improviseeritud täitesulepea

Jõudsin selle aarde veel enne Taneli hooldustööd ära logida. Kohaleminek oli üle kivide ja kändude, kuid mitte kõige hullem. Lihtsalt jalad oli vist veidi väsinud selleks ajaks. Kohapeal mängisin punnsilma, kuni läksin siiski õige puu juurde ja leidsin. Seejärel läksin premeerisin ennast lähedalasuvate põldmarjadega

Kuna aare pole pidevalt seal, kus ta olema peaks (ma küll aru ei saa kuidas), siis peitsin ta veidi teistmoodi. Tõstan maastiku ka igaks juhuks 3.0 peale.

Olemas.

Selle aarde juures olid rngid vaiksemad kui haud. Neid polnudki näha. Hästi pikad rongid olid. Või oli see hoopis lehkav läänetuul. Igatahes sai see NKT sugulane sinna oksa peale tagasi, kus ta seisis. Tal oli ka mingi saba taga, aga kuhu seda saba toppima peaks, seda ma küll ei tea.

 2 

Kuna ma Pupsiku aarde peale ainult möh oskasin öelda, siis sellest sai järgmine ohver siin. Tegin kilomeetrise jalutuskäigu mööda põlluserva aardeni ja tagasi. Kui kohale jõudsin ja topsi avasin, siis oli küll korralik jama majas, sest topsikus polnud kirjutusvahendit ja ma olin täiesti kindel, et mul pole ka ühtegi kaasas:) Ühe juba kaotasin täna järjekordselt ära. Aga siiski... ma ei tea mis ime läbi ma olin ühe pastakahakatise tasku torganud, seda ei suuda enam meenutadagi. Igal juhul ei toimunud see täna. Huuuh... hirmus rõõmuhõise minu poolt ja logi kirja. Vaatasin ringi, et kus mystery siis on? Tuli ähkides ja puhkides mööda relsse, suur tossupilv taga. Vat nii. Tänud!

Kerge jalutuskäik mööda põlluserva. Kohapeal selgus tõsiasi, et kirjutada pole millegagi. Sai siis välgumihliga oksaraagu kärsatatud. Tänud!

Aega oli just niipalju et jalutuskäik ette võtta. Parkisin auto minu arvates lähima asfalttee äärde ja teele. Algus oli täitsa kena astumine piki rukkipõlluäärset põlluteed, mingil hetkel selle suund enam ei sobinud ja parema variandi puudumisel hakkasin raudteetammi serva mööda aarde poole astuma. No raudteemehed võiks veidi rohkem niitmistöödega tegeleda, kohati ulatus floora vööni. Kuna raudteel kõndimine ei ole teatavasti lubatud, siis sellest ma ka hoidusin, vahelduva kiiruse ja kergusega õnnestus edasi liikuda raudteetammi serval. Ja palav oli. Aarde otsimisega läks kah veits aega, igasugu prahti pudenes krae vahele, aga kätte ta end lõpuks andis. Ja nii nagu ta oli ka tagasi sai pandud. Aare korras, EVEJ, tänud. Tagasiteel õnnestus ka uus ja uhke elektrirong ära näha, hiilis teine selja tagant harjumatult vaikselt ligi.

Aga sellest ma küll aru ei saanud, miks seal üldse kunagi mingi rong oleks pidanud peatuma...

Ilmselt sai lähenemiseks vale teeots valitud, sest seda pidi lähemale kui 500m ma sõita ei julgenud. Seega tuligi terve kilomeeter täna jalgsi lisaks käia. Õnneks ka aare leitud.

Õnnestus vaikselt autoga üsna nulli ligi tüürida. Rongiliiklus on seal üsna tihe. Leid tuli ka üsna kiirelt. Hiljem tuli veidi otsida, kus auto ümber pöörata. Tänud!

Aitäh!

Väga künklik rada viis kohale ja kui olime aarde kätte saanud, selgus loomulikult, et pliiats peab endal taskus olema. Seega kihutasin taas autoni, ootasin ära mööduva 55 vaguniga rongi ja lippasin taas logima. Tänud.

Olin kindel, et raudtee ääres peab hooldustee olema. Järjekindlus viis sihile. Oli tükk keerutamist aga lõpuks õnnestus nulli sõita.
Tänan aarde eest!

Parkisin auto tee äärde. Saime Siimuga paar sammu astuda, kui märkasime Mairi suusajälgi. Edasi tatsasime nende lähedal. Aardepaigas rõõmustas Siim ronimisvõimaluse üle. Ronge kahjuks näha ei õnnestunud, aga aare sai kenasti leitud. Evej.

Mairi jälgedes

Parkisin auto kenasti tee äärde. Saapad, suusad, kepid ja juba olingi aarde juures. Leid oli ootamatult lihtne. Topsis puudub kirjutusvahend. Jala või räätsadega oleks kõvasti rohkem aega läinud selle aarde juures käimisega. Aitäh!

Tuunisin väikese jalutuskäigu käigus natuke aaret. Eelmine leidja oli aarde maast leidnud ja teise kohta pannud. Sellepärast ei leidnud ise kohe ülessegi. Kui teine kord keegi veel aarde maast leiab, siis andke teada, siis täiustan natuke kinnitust.

Lahe koht, tänan juhatamast.

Pingutasime üle lume minna, kohati tuli ka läbi lume sumamist. Kartsin küll, et see teekond on raskem, aga tehtud ta sai. Tänud jalutuskäigule õhutamise eest.

Vanad räätsajäljed olid isegi veel minu üllatuseks veel kohati näha. Tänu neile jälgedele oli kergem üle lageda põllu, kus oli ligi põlvini lumi, jalutada. Koha peal natuke otsimist ja aare oligi leitud.

Nii, auto raudtee äärde parklasse, sest siit on kunagi atv jäljed ette sõitnud, 1km mööda kehva jälge on kergem kui 600m ilma jäljeta mööda põldu. Matkasime kohale ja leidmisega läks ikka veidi aega, aga teisel tiirul tuli leid ja nimed said kirja. Aare korras, aitäh.

Kohapeal oli küll pisut ringiluuramist, kuid aare alistus meile.

Aitäh peitjale!

Räätsadega otse üle põllu kohalt, mis meile kõige otsem tee näis, kohapeal nägime veel üht vooklevat räätsarada ja lähenetud oli ka kolmandast kohast. Mööda sõitis paar korda reisirong - ja ühel korral kaubarong. Märkisime kõik ülesse ja jõudsime enne pimedat veel ka järgmist aaret külastada. Tänan!

 1 

Parkisime auto ära ja panime räätsad jalga. Minu jaoks oli see täiesti uudne kogemus. Hakkasime üle lume aarde poole minema. Natuke vajusime ikka sisse ka. Mingi hetk ma avastasin, et üpris meie kõrval on mingi jänes käinud ja oma jäljed jätnud. Pärast jõudsin siiski järeldusele, et need jäljed on meie koera omad. Leid tuli kiirelt, kuid pärast koera autosse saamine mitte nii kiirelt.

Koerjänese jäljed

Berto otsib enda aaret

Räätsajad

Ei hakanud isegi mõtlema kuskilt raudteelt lähenemisele. Seega parkisime auto umbes 600 meetri peale, tirisme räätsa jalga ja tegime täiesti oma tee. Lumi kandis täpselt nii palju, et kõik vajusid läbi. Rongi nägime alles siis kui olime juba tagasiteel. Aardel polnud viga midagi. Aitäh. Pärast oli koera autosse meelitamine kõige pikem protseduur.

Panime kuskilt üle põllu otse, seal kandis lumi päris ilusti, kui põld otsa sai, oli sumpamist kõvasti, kohati üle põlve, aga viimaks olime kohal ka. Maastiku raskuaste valmistas küll pettumuse, aga muidu ju tore aare :).... ja uut punast rongi nägime ka, kuulda pold suurt midagi, äge. Aitähh!

 1 

Lund oli siingi paksult, aga selle aarde peitmisviis õnneks talvele kohane ja leid tuli kiirelt. Mõnus jalutuskäik, tänud!

Täna oli siis see päev, kus mulle sünnipäevaks kingitud räätsad said lõpuks jalga pandud! Ainult 9 kuud hiljem :) Me läksime ka otse üle välja, nagu Max-tiim, kuigi nemad olid üle mingi muu välja läinud, nende jälgi meil ees ei olnud. Rongid muudkui sõitsid vuhh ja vuhh mööda, üks reisirong oli niivõrd kuuldamatu, et see on tõesti tõsi, et rööbastel ei tohi käia - sa lihtsalt ei kuule, kui see rong sul selja taga juba on. Hämmastav.
Tänud mõnusa jalutuskäigu eest!

Mürinaga

Suhinaga

Läksime otse üle välja, kohati kandis, kohati veidi vajus. Ei hullu midagi. Kohapeal tiir peale ja logi kirja. Täname.

Võtsime taaskord vist pikema matka ette kui oleks pidanud, aga ära tegime.

Jätsime auto mingite majade lähedale kus oli suur ja tige koer. Panime kiirelt minema, sest tundus, et kohe-kohe hüppab see elukas üle aia ja sööb kõigepealt ära meie jäljekoera ja siis meid ka. Uhh, läks õnneks! Tuul oli vastikult külm üle lageda minnes, aga aare ise igati tip-top asjake.

 1 

Kohale jõudes ütlesime koos tingimusi silmates-räätsateema!Õnneks oli põllul atv-ga tiirutatud ja parajad käigurajad pühkisid selle mõtte peast.Hõljusi(n)me nulli ja imestasin, et seljataga Merike mängis mingit oma mängu kuskil lume all.Lubasin viisaka kodanikuna tal ronida aardeni mis oli mulle õnneks silma hakanud(teate ise-naised ees teema).Tagasitee oli vastutuule ja tuisu tõttu eriti vastik ja mõnikümmend meetrit enne autot tundsin, et täna ei taha rohkem kõmpida.Tänud peitjale!

Laukasoo laugastiku aardega olime juba jalad soojaks saanud, selle aarde poole vantsisime siiski ilma räätsadeta. Alex läks tõelise rajaajajana-helbekesena ees ja mina siis jälgedes käijana vajusin nii mõneski kohas sügavamale kui eelkäija :D. Aardele lähenedes olime eemalt märganud ka rebast põllul luusimas kuid meie lähenedes oli vader kadunud. Veidi uurimist ja silmadega otsimist ja siis sai veidi akrobaatikaga tegeletud. Rong kihutas ka meist suurel kiirusel mööda. Vahva asi, tänud!

Parkimiskohta otsides nägime aarde poolt lähenevaid inimesi. Parkisime auto ja jalutasime neile vastu püüdes eemalt ära arvata kellega tegemist. Ligemale jõudes tundsime ära Kaja ja Bruno. Vahetasime pisut muljeid viimastest otsitud ja leitud/mitteleitud aaretest. Kohtumised inimestega, kellel on samad huvid, on alati meeldivad. Kaja hoiatas meid veel maastiku raskusatme eest, aga me olime selleks valmistunud ja värvanud endaga kaasa Telc'i. Kohapeal selgus et vihjega sobivatest objektidest olid mõned teatud tegevuseks sobivamad ja mõned mitte. Mõningaste akrobaatiliste kehaväänamiste tulemusena sai konteiner leitud ja pärast logimist ka tagasi pandud. EVEJ.

Organiseerisime ennast geoparklasse ja asusime mööda eelmiste jälgi teele. Oli nii suusa, kepi, ratta, jänese, rebase kui elevandi jälgi. Eriti palju veel ümber puude. Ja nii mitmekümne meetri raadiuses. Meil ei kulunud kogemata kombel mitut minutitki, kui konteiner ennast ilmutas. Kirjade järgi olime suht nimekirja alguses. Väga lahe! Aitäh! Tagasiteel kohtusime Telci ja Jussikestega, kelle geopäeva me oskasime oma ootamatu ilmumisega ära rikkuda :)

Tiirutasime mitu aega aga lõppes asi ikkagi sellega, et jääb järgmiseks korraks.

 3 

Ohhohhoo, uus tase! Praegu on parim aeg selle aarde otsimiseks: sääski põle, lund põle, pori põle, midagi ei ole. Jätsime auto kuhugi ja kõndisime meeldivalt vesteldes kohale. Seal oli täitsa huvitav ja kindlasti hakkab selle koha peal tulema diskussiooni raskusatmete vastavusest, aga nende summa igatahes klapib ja sellest piisas. Rikkusime puhta raamatu kell 13.59 - oli see siis STF, 1.5TF või misiganes. Tünn oli meeldiv üllatus, kitsesaba vaid ta reetis, ja tagasipanekuga läks hirmus aeg, et ta täpselt sama koha peale ja samamoodi ikka saaks. Lõpuks veel vilistati me peale. Tubli, aitäh!

Vat sihuke koht on :)

minumeelest oleks tore ikka oma FTF-id kiiremini ära logida.. mõned siin ju jahivad neid üsna innukalt ja oleksid kindlasti tänulikud kui saaksid adekvaatset infot et mis seis on :)

Aare on uues kuues taas oma kohal. FTF-i kahjuks enam ei saa, sest hoolimata tühjast logiraamatust on esmaleid juba kirjas ;)

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu". Kuna algne idee läks vähe aia taha, siis teen asja natukene ümber.

 4 

Täna oli üks meeldiv töine sõit Kaberneeme. Pärast seda oli 1.5 tundi vaba aega enne kui oli vaja Tallinnas olla. Sestap mahtus see aardeleid täpselt seda tühimikku mu elus täitma. Täitis isegi rohkem kui vaja, sest otsisin lihtsaimat (mitte lähimat) lähenemisteed omajagu. Sõitsin nagu kass ümber palava pudru. Lõpuks jätsin sõiduki ühte sobivaimasse kohta maha ning viskasin kand ja varvas aardeni. Igati mõnus ja paras ettevõtmine, mulle sobis. Just aardeni jõudnuna kimas kolinaga rong mööda. Pärast leidu tegi seda teinegi. Peitjal saab ilmselt lõbus selle rongi aknast otsijaid jälgida :-)

Aare oli igati pinks-ponks ja millegipärast polnud selles veel kellegi logi. Imelik. Kell oli siis vist umbes 16:00, pimenes. Tänud peitjale väikse väljakutse eest! Paras oli särgi ja dressika väel võtta.

P.S. Minu meelest on tore oma ftf-e või mis iganes muid tähti ja lauseid logida siis, kui saan ja soovin. Mõned, kes neid siin üsna innukalt jahivad, otsigu lihtsalt piisavalt kiiresti.