Järgmine aasta jälle

Palju õnne ka jussikese ja katrini meeskonnale. hard lisakood 0505516-18 on veel tuvastamata. PS. raskematel versioonidel oli peal 2 koodi.

The first part of the event was great fun with everyone releasing their inner child on the slippery slopes. Then once the clue was discovered it was a quick trip to find the logbook.....Yippeeee...FTF was ours :) We stayed for the last part, the pea soup and mini vastlakukkel and then stayed for the after after party, great company, great sauna and great atmosphere. Thanks to the hosts for a great day!

Osalesime, tore oli, aitäh!

Liud lasksime ära kodukandis, siin asusime takistusrada läbima. Üllatuseks osutus see meilegi esimesel katsel jõukohaseks ja lõppu jõudmise ajaks olime juba päris palju tuttavaid kohanud. Tänud peitjatele.

Meil oli igatahes väga tore. Aitäh geojutu ja nina soojendamise eest.

Kui meie nulli jõudsime, polnud seal kedagi liugu laskmas. Oli vaid paar varem nähtud autot, kuid autoomanikke näha polnud. Olime seal juba täitsa nõutud, kui lähenenud Triin ja Hanno meid edasi aitasid. Aitäh. Uurisime saadud juhendeid, neid raskemaid mõlemal ja hakkasime liikuma. Siis möödusid kavalate nägudega Airi ja Priit, meie pusisime ikka ise edasi. Jõudsime siis lõpuks kohale, nimed said ka ikka lõpuks kirja. Aga täname lahket pererahvast-aardepeitjaid toreda ja veidi teistmoodi ürituse eest.

Lapsed said ikka päris palju liuge kirja, ise tegime ka paar sõitu ja siis asusime pilte mööda käima. Kuigi tegemist oli lihtsama variandiga, poleks ka see raskem peavalu valmistanud. Nimed kirjas, tervitasime veel pererahvast ja suundusime tagasi künkale auto juurde ning sealt juba edasi teistele jahimaadele. Huvitav ja natuke teistmoodi üritus, aitähh!

 1 

Vihjed valmistasime ette paar nädalat varem. Koha kuhu need panna paar pv varem. Üritusele väljusime kodust alles 11 paiku ja kohale jõudsime ... ohhooo ... esimestena. Liumäel olime niikaua kui võimalik ja siiski enne kolmanda osa algust pidime seda tegema. Seejärel lobisesime, tegime kukleid ja soojendasime kaks laari hernesuppi. Külalisi käis seekord palju ja tõenäoliselt sel ajal kui gpsitu ümber maja luuras oli just see hetk kui kõik olid saunas ja lapsed kuulasid unejuttu. Sellest siis ka petlik vaikus. Aitähh kõigile kes leidsid mahti osaleda. Vastavalt võimalusele toimub selliseid asju veel ja veel ja veel. Külla kutsuge end ikka ise :)

Tänan vahva ürituse eest!

 2 

Sel ajal kui esimesed oma nime juba logiraamatusse kirjutasid, olin mina alles Tallinnas ning sammusin väljakule. Ma veel kaks päeva enne sündmust mõtlesin, kas jätta sündmus vahele ja minna võistlema sel päeval või ei. Otsus sai langetatud suhteliselt kiirelt. Kuna vorm minu arvates eriti hea polnud, siis otsustasin sündmuse kasuks. Muidugi kui vaadata, kuidas ma trennis mängisin, siis selle põhjal võiksin ma küll öelda, et siiski oleksin võinud võistlema minna. Polnud viga midagi, pall lendas korralikult küll ja isegi väljaku piiridesse, erinevalt eelmisest trennist, kus ma olin nagu mingi "koomik". Hea, et siis üldse pallilegi pihta sain. Igatahes peale trenni tuli kiirelt koju jõuda, sest linna mineva rongini polnud sugugi palju aega. Kui ma lõpuks linna jõudsin, siis tekkis küsimus, et mis rongiga küll Raasikule saada. 14.45 peaks ju nagu minema, nagu Tanel ütles, aga Balti Jaamas seisis, et Aegviidu rong väljub 16.13. Lõpuks suutsin ma ennast kuhugi Valga rongi peale koos rattaga sokutada lootes, et see ka Raasikul peatub. Seekord läks õnneks ja ma sain Raasikul maha minna. Muidugi sõna otseses mõttes viis sekundit enne rongilt maha astumist tormas minu juurde piletimüüa. Seekord ei vedanud, tuli see pilet ära osta ja siis kümme sekundit hiljem rongijaamas prügikasti visata. Selle nimel, et mina Tallinnast Raasikule tasuta sõidetud ei saaks, jättis piletimüüa kolmveerand vagunit vahele. Järgmine kord teen nii nagu Tanel hiljem ütles, ainult et koos rattaga on seda väga raske teha. Jaamas sai minu rattakumm enne teele asumist täis pumbatud. Sõitma asudes mõtlesin, et siin võib isegi libedam olla, kui Laagris oli, aga ei. Hoopis oli vastupidi. Enda kodu juures ei kannatanud üldse rattaga sõita praegusel aastaajal, siin aga on täitsa sõidetavad teed. Mingi aja möödudes jõudsime ka kelgumäele. Seal valitses muidugi tühjus ja polnud seal enam ka seda päikest, millest hiljem meile räägiti. Me siis asusime kohe vihjet otsima. Läks mööda minutike, maksimaalselt kaks ja käes see oligi. Meile juhtus muidugi lihtsam variant. Eriti lihtsaks tegi selle see, et Tanel tundis piirkonda hästi, isegi väga hästi. Läks mööda veel mõni minut ja siis jäigi juba logiraamat näppu. Logi sai kirja pandud ja seltskonnaga liitutud. Meile pakuti siis kohe hunnikus vastlakukleid ja jagati ka hernesuppi, ühed asjad olid paremad kui teised. Sai puhutud ka "natuke" geojuttu ja veel igasugustest muudest asjadest räägitud. Hiljem sai veel sauna mind. See oli kohe eriti hea, nii head sauna pole väge ammusest ajast saati saanud. Kokkuvõttes oli igati tore päev ja veel lahedam sündmus. Suured tänud korraldajatele!

 2 

Ruttasin sündmusele läbi kaubandusvõrgu, et oma hernesupp kaasa keeta. Õhtuse jälelpeopääsme aga unustasin. Isegi Statoilist ega ühest Lasnamäe putkast ei antud mulle seda.. Tundub, et Tallinnas on võimatu rikkaks saada! Carolina õnneks lohutas, et tal on pääse kahele - aitäh selle eest! Vastutasuks jagasin talle sündmusel sokivärvikorgijooki. Schmeckt gut, Helga!

Sündmus oli tore ja üks viimse aja pikemaid, kestis ikka peale keskööd välja. Ilm oli illos, päikene paistis, ainult oodatud tuult ei ulunud kusagil, seepärast jäi loodetud pikim liug tegemata. Ja sellele maa imepisikesele ebatasasusele (ei saa ju mäeks ega künkakski nimetada) polnud mõtet lumelaudagi kaasa võtta. Õnneks hoolitses minu vahva uperkuudiga lõppenud liu eest jällegi ülalmainitud sõbranna, kes lahkelt rohelist šamaanitrummi laenas. Pärast abivahendiga rituaalitsemist tegin sellega ka paar sõita, sest muidu poleks ju sündmust "leidnud" :-P Tulemust võite ise Carolina viidetel näha.

Peale sündmust sai veel Conraduse külas geokolleegidega hulga nalja. Lõpuks oli siiski aeg põhisündmus lõppenuks lugeda. Oli aeg liikuda Diana ja Kaido juurde järelpeole. Seal kestis geomelu edasi, piiikalt. Tuba rahvast täis, lapsi vudis jalge vahelt läbi, lusti kui palju. Tuli uusigi nägusid, kellega oli vahva lõpuks kohtuda. Kui enamus lahkunud, oli aeg küps salajaseks loosimiseks. Seegi oli põnev. Kahju, et me peaauhinda ei võitnud, see oli väärt riist. Lohutuseks käisime (lepa)puudeta saunas. Kui perepea kõik vedelikutagavarad olid otsakorrale jõudmas, pidasime viisakaks püsti tõusta ja naabermajja tutti minna. Aitäh, head ööd! Ja ainult selleks, et hommikul üheskoos uute aarete jahile startida.

P.S. Ootan uut sündmust "Sõbra Lõug 2013" ;-D Seal teeks Algaja alalõunale piiika pai vastlapäeval saadud magnetite eest.

Jätan ilukirjanduse teistele ja ütlen lihtsalt: aitäh!

Merily sai katsetada erinevaid liulaskmisstiile, sagedaseim oli poolele mäele toppama jäämine :D. Aga ta ei andnud alla ja proovis üha uuesti ja uuesti. Lobisesime veidi ja suundusime ka logiraamatut otsima. Kahest vihjekarbist võetud rullist osutus üks kergeks ja teine raskemaks versiooniks. Raske versiooni suutis Alex kerge vaevaga lahti teha, mina aga nägin kergema versiooni lahtinokkimisega hullult vaeva ;).Üks pilt ütles rohkem kui tuhat sõna. Peale logimist suundusime tagasi mäele ja Merily sai veel mäest alla liuelda. Tänud Alexile ja Marile "lillede" eest :D !

Kohustuslik liug tehtud. Sain kergema pildirea ja Airi sai raskema aga logiraamatuni jõudsime kenasti nimi kirja ja väike jalutuskäik.

Tänud korraldajatele!

Väga lahe oli üle hulga aja geosõpru näha! Alguses lobisesime ja lobisesime ja siis kelgutasime sihtotstarbeliselt ja siis lobisesime veel ja lõpuks kodeerisime pildid lahti. Meile sattus lihtsam variant. Nii et lõpp saabus üsna ruttu. Aga sinna jagus ka geokaaslasi, kokkuvõttes meile meeldis! Tänud ettevalmistajaile!

Natuke tobe tundus hakata üksi liugu laskma. Märt & Co saabus. Tegime asju vales järjekorras - tema krabas punast, mina uurisin puid. Kui olin ära arvanud, kus laegas peidetud oli, sain oma paberossi kätte ja viisin laeka tagasi.
Siis kohustuslik liug.
Seiklesin natuke ringi ja võtsin piltidel olevate objektide tuvastamise mängu täie mõnuga. Logiraamatuni jõudsin peale Märdi seltskonda. Hernesupi sain ka kätte + kiluvõiku. Magusat ma ei armasta eriti ja jätsin vastlakuklid maiamatele.
Mul oli ka teine üritus ajaliselt kuklasse hingamas ning väga kauaks ei saanud jääda.
Ausalt öelda oleksin ma tahtnud seda pildiseeriat mälestuseks jätta enesele.

 1 

Kui meie kohale jõudsime saime kõigepealt kuulata Katrini elamusi teemal "Palmid, päike, liiv" ning alles siis suundusime künkale, kus toimus vabal teemal koosolek. Peale sünnipäevalapse õnnitlemist ja pisukest mõttepausi, kas ja kuidas sai ka kohustuslik liug tehtud. Hetk mõttetühjust pani Priitu aardekirjeldust lugema, ning olulise vihje kuulmine viis meid kiirelt juhenditeni. Just siis tuligi päike välja, kui meie olime künka otsast laskunud ning saanud just pildirea kätte. Saime kahepeale mõlemad variandid, nii raskema, kui ka kergema. Mingil arusaamatul põhjusel tahtsin ma koguaeg seda kergemat näha. Jalutuskäik viis meid täpselt sinna, kuhu arvasimegi jõudvat ehk lahkete peitjate koduõuele. Peale logimist läksime veel väikesele jalutuskäigule, teel kohtasime lumememmesid ja Conraduse küla aarde juures saime nautida, kuidas Katrin aaret otsis. Peale sellist meelelahutust oli mõnus vahepeal tuppa sooja minna ja hernesuppi süüa.

Suured tänud mõnusa südmusaarde ja külalislahkuse eest!

Kõigi äparduste kiuste ja vahepeal juba allaandjatena, et ei jõuagi kohale, saime lõpuks Tartust siiski liikuma... Mõned aarded enne üritust võetud, oli vaim mõistatusaardeks valmis ;) Mäele jõudsime siiski esimeste seas ja pildid käes hakkasime liikuma. Mul oli raskusi Mannu tempos pysida, kuna ta suutis kiiremini mõelda, kui mina :D Mannu keelamine, kuidas pole ilus teiste inimeste postkastis sorida tõid tulemuse :D Seejärel mäele tagasi, paar korda sai ennast koos Mannuga ka mäest alla aidatud :D Tore üritus oli ja suured tänud korraldajatele! Vahepeal sai tehtud kino ka Conraduse küla aardega:D

Kohalejõudmisega ootasin, kuniks sõber Paavo kohale jõuab, siis võtsime tuubi ja rohelise šamaanitrummi kaasa ning mäele. Rahvast järjest kogunes, ajasime juttu, jõime teed, lasime liugu, vaatasime, kuidas inimesed logima jalutasid. Kuna meil niikuinii oli plaanis pärast sauna minna, siis me ei hakanud endid mõistatuse lahendamisega vaevama ja vahepeal kuskile jalutama. Pakkusin enda liulaskmisvahendeid lahkelt neile, kes ekstreemsusi (rohelisega) või pehmet liugu (sinisega) ihkasid ning hakkasidki varbad vaikselt külmetama ja aeg oli edasi minna. Kuna Katrin oli Conraduse küla teisest punktist nukra näoga tagasi tulnud, siis oligi paras minna teda innustama. Kui tema saavutusi lõpuks edu kroonis, võisime logima ja sauna minna. Hernesupp ja kuklid maitsesid imehääd, hea meel oli uusi nägusid näha, juttu puhuda ja saun oli kogu aleviku parim. Suured tänud korraldajatele! Mõned pildid panin ka üles.

Sarnaselt Kristofile oli see minu esimene sündmus. Kahjuks ei saanud kohe alguses kohale tulla, seega pidime liugu laskma omaette. Kui vihje leidsime, siis peagi ka logisime. Tänud korraldajatele!

No nüüd meil ka esimese sündmusaardega märk maas. Kuigi jah kui mäele jõudsime olime seal ainukesed. Kui liud lastud, otsisime vihjet millele kulus veidi ka aega. Logiraamatuni jõudmine keeruline ei olnud, kuigi meid ootas ees peatselt järgmine üritus, astusime ka korra tuppa. Suured tänud korraldajatele!

Kui me kohale jõudsime, siis oli kelgutamine juba täies hoos. Geokoer Berto oli ka kaasas ja suured tänud kõigile neile kes teda sügasid ja väsitasid, kuna koju jõudes oli ta hea koer ja magas. Mingi hetk läksime ka logiraamatut jahtima. Pildid said suhteliselt kiirelt leitud. Üsnapea avastasime, et meil on spioonid sabas. Ootasime nad järgi ja jätkasime oma teekonda. Arvatavasti on nüüd sedasi, et mida suurem kamp seda suurem ring tuleb teha, et logiraamatuni jõuda. Pärast logimist veetsime veel natuke aega mäel ja siis kimasime edasi. Tore koosviibimine oli :)

Lumememmed olid juba oma paraadi ära pidanud, kui me lõpuks kõik värgid ja geopeiturid kokku pakitud saime ning Kostivere mägismaale jõudsime. Kelgumäel õnneks elu veel kees ja nii saime kõik rohkem kui kohustuslikud liud kirja ning põsed punaseks. Tunnike lobajuttu aetud, tundus ühel hetkel paras aeg mõistatuste lahendamiseks. Lapsed otsisid õhinal kõik pildid üles, kuni lõpuks tuttav metsaonn paistma hakkas (oi, kuhu see silt aarde juurest kadus?) ja meile aknast lehvitati. Tagasiteel kohtasime veel mitut seltskonda, kes kelgutama ei jõudnudki ja oleks napilt pelga mõistatusaardega piirdunud. Omamoodi ja ikka tore sündmus, suur tänu korraldajatele!

Kohale tulime rattaga. Tee peal võttis Kristjan Conraduse küla ja siis nulli. Kangutasime seda, mida kõik arvatavasti kangutasid ja pärast seda saime need pildid ka kätte. Sõit logiraamatuni ei valmistanud mingeid probleeme. Koha peal oli ka juba palju rahvast. Sai juttu aetud, vahepeal maailmalõpus käidud ja siis jälle ratta selga. Oli tore! Ja meeldis ka see, et logiraamatuni jõudmiseks natuke vaeva tuli näha. Suured tänud korraldajatele!

Kui meie mäele jõudsime, ulgus seal vaid üksildane tuul ja ei lumememmesid ega kelgutajaid kuskil nähe ei olnud. Õnneks keeras nurga tagant välja ka Peedu, koos saime ilusti logiraamatu leidmiseks juhised karbist välja sikutatud. Edasi tulid kohustuslikud liulaskmised ning kui neist isu täis sai, vaatasime veelkord pildilehte ja logiraamatu asukoht oli selge tänu ühele väga iseloomulikule pildile. Ka oli selge, kuidas sinna kõige otsemat teed pidi saab. Teel sõitis meile Peedu paaril korral vastu, kuid me ei lasknud ennast sellest häirida ja peagi kirjutasime juba oma logi selleks ettenähtud kohta ja seejärel ajasime ka mõned sõnad lobajuttu. Tänud korraldamast! Eriti meeldis, et ei olnud tegemist "tule kohale ja skoori" tüüpi sündmusega, seekord oli ka midagi muud teha.

Nullis käis julm sebimine kui me kohale jõudsime. Üsna varsti tuli aga minna logiraamatut otsima. Rulli küljest lõikasin teibi ilusti katki ja siis sai natuke mõtliku näoga vaadata. Seejärel jagasin mõned magnetid laiali ja avastasin, et osa rahvast on kuskile ära kadunud. Läksin neid otsima ja peale pikemat kakerdamist leidsime lõpuks logiraamatu kah. Enne lõppu oli muidugi võimalus minna otse või ringiga. Geokunn tuli kah kaasa ja kõik valisid üksmeelselt ringiga variandi. Kuna muid toimetusi oli kah siis ei saanud seekord pikemalt olla. Aitäh.

 2 

Liulaskmine käis täie hooga hetkel, kui kohale jõudsime. Pärast tere-teret kohalolijatega tegime mõned liud kaasas olnud kelkudega ka. Hiljem soovitas Caro kelgutamiseks ka oma rohelist panni. Muidugi ei olnud viisakas keelduda. Kummaline sõiduriist ikka küll. Ma ei hakka ütlema, mis mu vana taguots sellest asjast arvas. Kõige parema meelega eelistaksin jäiselt mäenõlvalt laskumiseks ilmselt täispuhutavat tugitooli :)

Ei teagi, kas meile sattus lihtsam või keerulisem variant teekonnast logiraamatuni aga raskusi teele ei tekkinud. Ühel hetkel avastasin, et jälitame enne meid startinud mängijad. Meid oodati järgi just selles kohas, kus viimased kaks pilti veel peidus olid. Aga asi ei saanud ju niii lihtne olla. Selleks, et otse minna, tegime tiiru peale tervele kvartalile.

Koosolemisele aega jääda ei olnud. Suundusime kelgumäele tagasi. Seal oli päris palju rahvast veel. Ühel hetkel tuli Päike ka välja. See on ju kõge parem valgus pildistamiseks.

Tänud korraldajatele! Tore üritus!

Rõõmustajad

Rõõmustajad 2

Lumememmede paraad

Logimine

 1 

Kokku sai 12 auhinna komplekti: Tagaotsitavad on koodid 16/2/51962 ja 0505516-18 ja 16/2/51980. Tuvastatud auhinnavõitjad on Maire (FTF), Helbez; timix ja sportlane, Miki; Geokrahv; Carmel, Ingrit (inx5); Märt, Eeva, Mauri, Karolin; Alex ja peaauhinna võitja airce. Palju õnne! Kes kolmest koodist enda pildirea ära tuvastab võtab privaat teatega ühendust. Auhinnad saab kätte pingviinide paraadi eelsoojendusel 24 veebruar.

Minu tusane teismeline oli pahane, kui ta alles kell 12 ärkas ja leidis, et pole enam mõtet minna, kuna niikuinii kedagi kohal pole. Ümber veenda ei õnnestunud, kuigi oleks kohale jõudnud täitsa valges.

Nii sättisingi oma tegemised sedaviisi, et õhtul Tallinnast välja sõites ürituselt läbi käia. Künkani jõudsin siis, kui oli juba pime ja kohapeal ei hingelistki. Hakkasin usinalt koordinaate otsima, küll maa pealt ja maa alt, aga ei miskit. Jõudsin juba kiruda, et kellele neid üritusi üldse tehakse ja valmistusin juba lahkuma, kui lõpuks pooletunnise (ilma naljata!) otsingu järel juhiste karp kätte juhtus. Paistab, et talvine geopeitise paus on ikka täitsa rooste ajanud ...

Siis hakkasin "torukesi" lahti harutama. Jah, just nimelt mitmuses, sest keegi geenius oli need mingi eriti tugeva teibiga kokku liiminud, nii et paar tükki tõmbasin lihtsalt puruks. Lõpuks sain aga piltmõistatuse kätte ja asusin sõitma.

Kuigi sai tehtud ka valesid otsi, ei võtnud see siiski õnneks kauem kui 10 minutit ning 19:30 sai nimi logiraamatusse kirja.

Polnud just suurem asi sündmusaare minu jaoks, kuna ühtki geopeiturit ei õnnestunud kohata ja lõpp-punkt polnud ka sellise näoga nagu seal käiks mingi tants ja trall. Nii et pigem mõistatusaare, kuid abiks skoorimisel (heh) seegi. Loodan, et teistel oli lõbusam.

Lasime liud ära, siis hakkasime uurima, kus logida saaks. Kuna mina olen väga pikkade juhtmetega, siis olin kindel, et saan raskema variandi ja ei tea kas lõppu üldse üles leiangi. Tegelikult oligi see raskem variant põnevam. Supi ja kere soojendamiseni me kahjuks ei jõudnud, sest meil oli autos üks tusane teismeline (ei hakanud teda siis pikemalt kiusama) ja veel muid vajalikke asju teha. Aitäh

On plaanis. Võtan mõned magnetid ka kaasa. Aga ainult vaatamiseks.

Rohkem hetkel ei ole

Head Sõbrapäeva! Teadaanne. Vihjelehed kelgukünkalt (osa 1) kuni logiraamatuni (osa 2) sisaldavad koodi. Hoia see alles või poeta oma kasutajanimega varustatult logiraamatu juurde kasti. Vihjelehti ca 50 tk ja kahes raskusastmes (tähistamata). Iga osaleja võib võtta ühe vihjelehe. Osalenud koodide vahel on kavas peale logiraamatu sulgumist välja loosida praktilisi auhindu (lisan pildi)

 1 

We will be there :)

 1 

Lumememmede paraad algab samuti kell 11. Tere tulemast!

Aardekirjeldus on valmis. Väliüritus toimub iga ilmaga.

 2 

loodetavasti tulija.

 2 

Uauuu... Kas tõesti on minu pärast maailma asju muudetud??? :D

Tuleme ka liugu laskma!

 2 

Kui ikka nii kodu lähedal sündmus korraldatakse, siis pole mittetulemine võimalik :)

 2 

Hea mõte. Kaalume tõsiselt ürituse edasi nihutamist laupäeva peale. Jääb rohkem aega nautida. See oli ka D kodune ettepanek. Arvamusi?

MUUDATUS: Kuna õigeks päevaks me ettevalmistustega valmis ei jõua. Siis üritus muudab nime ja toimumise aega. Kogu tekst läheb ümbertegemisele. Uus nimi Sõbra liug 2013 ja toimumisaeg 16 veebruar. Laupäev

 3 

Huvitav on see, et vanasti nihutati geoüritused ikka nädalavahetustele. Juba hakkasin keldrist kelke otsima, kui aardekirjeldust kah lõpuks lugesin. Teisipäev!!! Nüüd saab vaid head liulaskmist osalejatele soovida.

 2 

Kui vähegi õnnestub, siis osalen.

 2 

No kui üritus koju kätte tuuakse, siis pole vist võimalustki, et ma ei osale. :)

 3 

Mina, mina, mina tulen! :-) Miski pika lina saamise vahendi võtan ka kaasa. Kui on lund ja tuult, saab pikima liu. Nägudeni, mu geosemud! B-)