Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Saaremaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Püssini, püssina, püssita või püssiga - väike matk Rannaniidi pankadele viib geopeituri igal juhul ilusasse kohta, kus saab nautida vaadet Kessulaiule ja -pangale, Suurele väinale, soovi ja võimaluse korral on see ka lähim koht Muhu suunast minekuks Kessulaiule.
Läheneda saab nüüd ainult põhjast. Aga tee pole suurem asi. Lambaid hirmutada ei ole ilus.
Vihje: pole
Lingid: http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=362&Itemid=238 http://www.geocaching.su/?pn=101&cid=13872
Aarde sildid: ilus_vaade (3), lumega_leitav (1), soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC47NJH
Logiteadete statistika: 116 (97,5%) 3 3 0 0 0 0 Kokku: 122
Kaugemalt kostis määgimist ja kadakate vahel olid selle aasta esimesed maitsvad metsmaasikad valmis saanud. Pisult eemalt leidsime mõnusa isehakanud lõkkekoha, kus oli tore kalastavaid tiirusid jälgida, nautida vaadet nii Püssina, kui Kesselaiu pankadele ja õuna-piklaka veini mekutada.
Tänan peitmast.
Praktiliselt drive-in aare. Eks viimased mõni kilomeetrit oli väljakutsuvam kindlasti. Linnamaasturiga sai ligi küll kenasti. Tops oli peidikust maha kukkunud. Panime omalt poolt siis natuke paremini tagasi, aitäh!
Kui tee kaardi peal aina väiksemaks koondus ja ka füüsilises maailmas kuigi tore ei tundunud, siis Märten ütles ikka, et paneme edasi. No panime. Lõpuks saime vist 70m kaugusele aardest. Kinni ei jäänud, keegi vastu ei tulnud, aare sai leitud ja logitud - vist läks hästi. Aarde konteineri kinnitus on natuke kehvake vist, tops kukkus paar korda tagasi pannes välja ning leidsime selle isegi maast. Tasub ehk mingi hetk üle vaadata. Aitäh!
Kadakatest hõredamaks tehtud alale me jõudsime. Meenutasime toredaid matkamisi üle mere asuval Kesse laiul. Tänud peitjale.
Nullis see tõesti pole, aga koht on ilus ka sügisel. Aitäh!
Jalutasime viimase otsa, vaated olid lihtsalt imelised! Nullis - mida ei olnud oli aare. Olime juba alla andmas, kui laiendasime piirkonda ja meie meelest nii 15-20 meetri kauguselt aare ka lõpuks välja tuli. Kogu tegevust jälgisid mõne sammu kaugusel lambad. Aitäh ilusasse kohta juhatamast!
Tee aardeni oli väga värskeid sõidujälgi täis. Läksime siis meiegi. Midagi hullu polnudki, kuid pärast seda käiku vajab auto korralikku pesu. Korralik soparalli oli vahepeal. Tundub, et aarde läheduses on mingitsorti metsategu käsil, puuvirnu oli näha ja kohati teele ka killustikku veetud. Vaade oli imeilus. Tops ilmutas end kohe. Aitäh!
Väga ilus koht ja maasturiga lõbusalt leitav ????. Meie täname peitjat.
Sarnaselt eelmise aardega jätsin auto nullist päris kaugele, kuna polnud soovi halval teel üksi oma õnne proovida. Jalutuskäigul kohtasin ka aardevalvureid, kes mind määgides tervitasid. Nullis läks kaua, kuna Maps ei olnud väga täpne ja tiirutasin valede objektide ümber. Pärast aardeleidu viskasin pangale ka pilgu peale. Selle aarde juures meeldis kõige rohkem sõit läbi ägeda(te) küla(de), kus kiviaiad kohe kahel pool teed ääristamas. Aitäh kohta tutvustamast.
(7) Alustan tagant poolt ehk aarde leidmisest, mis tundus ülitäpsete koordinaatidega ja lisaks tõestus, et igava mikro saab teha väga lahedaks. Asukoht ka veel imeilus, seega kõige selle eest üks FP. Kui nii palav ei oleks olnud, siis kauemgi oleks seda kohta nautinud, aga 27 kraadi ja päike lagipähe pani 400 meetrit aardeni ja siis sama palju autoni tagasi pigem kiirloivamist tegema. Samas teel kohtasime üht õnnetut lammast ja nägime vees luike viie luigebeebiga, nii et vaatamist oli küllaga. Sai siis ka teed madalapõhjalisega ära proovitud ning täpselt õigel hetkel tekkis tunne, et nüüd aitab, sest sinnamaani sai paari kadakase küljekraapimisega ära, aga edasi oleks ilmselt põhi juba ka lakse saanud. Aitäh peitjale!
Mai lubas minul selle aarde lähedale veereda. Kohapeal oli ainult üks ja üsna lahja lammas. Ei hakanud teda õhtusöögiks kaasa võtma :D Aitäh!
Lambad olid kõik juba nahka pistetud vist.. aga võib-olla olid mõnes teises põõsas hoopis. Õnneks aare oli olemas Tänud
Ega ilma aardeta poleks siia sattunudki. Lambaid veel karjamaal ei olnud. Saime põhimõtteliselt drive in aardeni. Nautisime randa ja vaadet ning logisime aarde. Tänud!
Siin jätsime geomobiili kusagil 800m peale ja otsustasime teha jalutuskäigu pangale ja panga alla. Pandeemia tõttu oleme ikka väga vähese liikumisega viimasel ajal olnud. Ilm oli kevadine, päike paistis ja tuuleke ei häirinud meid. Oli mõnus jalutada mere ääres ja nautida seda looduse ilu. Leid tuli kergelt. Tänan siia pangale kutsumast.
Hommikuvõimlemist sai kõvasti, ei olnud aarde haisugi tunda. On see ikka seal alles?
Seekord oli aardeinfo allikaks paraku vähe vanem gpx fail. Ehk siis lähenesin lõunast. Auto jäi kuhugi kus kaubikuga kahtlane muutus kaubikuga väga kahtlaseks. Keelumärgini oli veel kõvasti maad. Logisin, vaatasin Kessulaiu suunas ja hakkasin tagasi liikuma.
See oli meile tänase päeva kõige meeldivam koht. Autoga drive-in ei proovinudki teha, jätsime neljarattalise umbes 700 m kaugusele, et edasi liikuda kauni päikselise ilmaga mööda ilusat mereäärset teed. Lammaste poolt ilusti hooldatud ala, kus võsa ja mets ei olnud kadakaid enda alla neelanud. Väike jalutuskäik möödus kiirelt ja peagi olimegi nunnu aarde juures. Lisaks kaunile vaatele olid suureks boonuseks ka kohalikud aardevalvurid, kes rõõmsalt meid tervitama tulid ja ennast lahkelt sügada lasid. Lisasime aardesse ka kirjutusvahendi ning panime logiraamatu tervesse minigrip kotti. Väga ilus koht, tore aare, mida sa veel ühelt päevalt tahta oskad?
Maasturiga seiklemas olles meile maasturiga huvitav tee sobis hästi. Samas, aastajast lähtudes arvasime, et küllap on lambad koplis ja väravad kinni ning mingi osa peame ikka jalutama. Lähenesime seega lõuna poolt. Jõudsime ühe taluni ning nägime seal eramaa silte ning okastraat aeda enda ees. Ei tea, kas olime õiges kohas või mitte, aga mõtlesime, et läheme ja vaatame ka, mis põhjapoolse ligipääsuga on. Meie üllatuseks oli sealt vaba ligipääs. Lambad olid küll aias, aga need ülesõidetavad torudest takistused, mis lammastele ei meeldi ja nad aias hoiavad, täitsa avatud. Nii saimegi siin täitsa aarde kõrvale sõita. See sobis meile muidugi hästi, sest ilm oli vahepeal vihmale pööranud ning autos olla oli oluliselt kuivem kui väljas. Kehvast ilmast tingituna siin me pikalt ringi ei vaadanud, aga seda saime teha juba järgmise aarde juures Kautliku pangal. Täname aarde eest!
Niipea kui vein otsa sai, põrutasin kohe püssina Püssininale Püssina aarde poole. Aga kaarti korralikult ei vaadanud, mis tähendab, et muuhulgas õnnestus ka kuskile päris "huvitavale" teele sattuda. Iga kord läbi järjekordse räige augu sõites tõmbasin vaistlikult tagumiku istmelt õhku, justnagu auto sellest kergemaks läheks :o) Kui võimlemisest vahepeal paus tekkis, siis vaatasin vähe ringi ka. Hiiglama paksud lambad vedelesid seal muru sees, kes olid ainult väikese sõõri enda ümbert muru madalaks näksinud. Lamba-dat nad ilmselt niipea tantsida küll poleks viitsinud.
Lõpuks aarde juures, sain aru küll, miks see just siia oli vaja viia. Ilusa vaate silt läheb veel rohkem asja ette ikka üpriski vähestes paikades. Aitäh näitamast!
Jälle ühe võrratu koha avastamise võrra rikkam. On tõesti nautimist väärt vaade! Minu 150-s aardeleid ja nii kenas kohas. Võtsin aardest rändur jalgpalli. Aare on südamega tehtud ja leitav abivahenditeta. Ilus ja armas teostus. Aitäh peitjale!
Paar ööd peatusime Muhus ja just selle tarbeks olin hoidnud otsimata olekus mõnda aaret. Siia saabusime põhja poolt, päris drive-in ei teinud, jätsime viimased 800 m jalutamiseks. Kulgesime aardeni ja tagasi, kui hetk enne autodesse jõudmist kärgatas äike. Täpsusjalutamine :) Aitäh aarde eest!
Väga mõnus kulgemine mööda Muhu rannikut - sellised vaated nagu selle aarde juures võtavad alati sõnatuks :)
Üritasin läheneda lõunast. Natuke maad sain infotahvlist edasi aga kaugemale mu auto ei mahtunud. Ja jala kah ei tahtnud edasi minna. Järgmine katse on ilusa ilmaga.
Mõnus jalutuskäik ”meres”...vesi väga madal. Ilus, nagu Muhumaal ikka :). EVEJ
Pagana äge koht! Kui Karl juba tegi, pidin minagi draivinni proovima. Lähenesin põhjast. Lambad olid lahti, aga värav samuti. Ühte porisemat lõiku põdesin, aga siis ilmus sealtsamast tavaline esiveoline Focus ja tšillis rahulikult läbi. Tagurdasin, lasin ta mööda ja mõnulesin edasi.
Aarde juures olid lambad, imeline vaade ja vaikus. Super koht. Ära läksin lõunapoolses suunas ja ühes kohas valisin vale haru - sain paar mõnusat põhjakolakat ja lõpuks jõudsin teele keelumärgi alt. Õnneks mingeid vedelikke ei tilkunud ja oksapesuga mind ei hirmuta. Tore seiklus, aitäh!
Ei oska ma kodus ikka niisama olla. Eelmisel päeval suutsin endale augu pähe rääkida, et küll jõuab väljaspool suve lebotada. Õhtul tegin plaani valmis. Hommikul kui vihma sadas ja kõik oli masendav, siis vajasin veel topelt koguses endale selgitamist, et võibolla on see lausa selle aasta viimane suvi. Õhtuks ja järgmisteks päevadeks lubas vähemalt ilusat ilma. Kokkuvõttes jõudsin mandrilt Muhule alles kella 12ks. Vot nii kaua pidin endaga nõu pidama.
Aardele tegin peaaegu drive-in. Lähenesin ma põhjast ja lahkusin lõunast. Infoks autoga tulijatele, et märjal ajal on ülevalt mudane ja kisub rööbastesse, mis tähendab, et põhi käib nii mõnigi kord vastu. Alt poolt aga peab arvestama, et pikalt saab mõlemat külge kratsida kadaka okste ja okastega. Tee on aga enam kui sõidetav. Pangale minnes ehmatasin jooksu ka ühe lambakarja. Koht oli ilus ja aare lihtne. Aitäh!
Valisime lõunapoolse lähenemistee, kuid kadakate agressioon muutus mingil hetkel liiga tülikaks ja nulli geomobiiliga ei sõitnud. Jalutada oli muidugi tore, kuigi tundus, et siin Muhus me muud ei saagi kui vihma. Null pakkus mõnusaid uduseid vaateid, mida kaaslased rohkelt jäädvustasid. Lambaid ei näinud. Aaret nägime küll ja tema oli täitsa vahva. Aitäh peitjale!
Täitsa mõnus jalutamine, panga pealt aardeni, nimi kirja ja alt tagasi autoni. Tänud peitjale!
Väga muhe kergelt off road tee. Vaade on väga ilus ja aare kergelt leitav. Aarde leidis sõidu pealt 6aastane Johannes. Võib öelda, et see on drive-in-aare
Päeva teine aare. Lähenesime lõunast ja saime kadakatriibulise auto. Mart nentis, et põhjapoolt lähenemine on autot säästvam. :) Aitäh aarde eest! EVEJ
Ilus vaade! Tagasisõidul tervitasid meid tee peal lehmad. Aitäh peitjale!
Tulin ülalt jalgrattaga ja üle kuu aja pole vihma sadanud. Siin praadis ka korralikult. Juba omajagu oli sõidetud sel hommikul ja tegin siin kergema eine, mille lõpus konservipurgi kaas mu näpud korralikult katki tõmbas. Meri oli nii kutsuv, et tahtnuks kohe merre hüpata aga see pank oli liiga kõrge, et siit seda otse teha. jäigi tegemata, et ühes järgnevas kohas seda teha. Võtsin ränduri ühes.
Selle aarde kohta ei suutnud ma esimese hooga ühtegi asja meenutada… Ilmselt sellepärast, et ma ise siin sõitma ei pidanud ja salaja silma kõrvalistmel kinni lasin kuni oli aeg uksest välja karbini komberdada Lauri sabas… :D. Natuke hiljem hakkas ikka meenuma eemal kohisenud meri ja hall kiviastang, millest alla ronisime enne karbi juurde minekut ning hulk mahavõetud oksaräbu… Isegi pilte olen aardevalvuritest teinud, kl 03:18 :).
"Öös on aardeid - Muhu eri"
Selle aardeni tee oli täitsa tore...nii kirjutaks ma kui oleksime olnud mõne kõrgema autoga :) Päris kohutav roomamine oli aga madalaga. Aga ega öös jalutada ka ei viitsi ju :) Leid tuli kiirelt. Öösel kella kolme ajal vaadetest eriti rääkida ei saa :) Aga olen kindel, et need olid ilusad :)
Kui õige teeots leitud, läks asi ludinal. Tervitasime lambaid ja nautisime mõnusat sooja ilma :)
Saaremaa geo 88/89. Päeva esimene ja eelviimane aare Saaremaal (Muhumaal). V: TB.
Uurisime panka ja jõudsime otsusele, et on küll samasugune kui Saleveres ja Kirblas.
Tuuri kolmas aare. Geomobiilist hakkas kahju ja jätsime ta poolele teele, ise nautisime kand-ja-varvas viisil suve! Kena vaade triibulisele merele!
Meie esimene leid. Väga lahe koht ja vaade. Täname peitjat!
Päeva esimene aare. Aarde poole sõites jäi teele ette üks madalapõhjaline. Mingi aja pärast hakkas talle vist sabas sõitev kõrgepõhjaline närvidele käima ja tõmbas kõrvale. Saigi rahulikult aarde juurde välja sõidetud. Kui auto ära parkisin, siis tuli eiteakust üks jalgrattur. Võtsin aardest ränduri, logisin ära ja asusin tagasiteele. Tagasiteel oli taaskord seesama madalapõhjaline ees. Veidi maad hiljem tuli vastu seltskond hobustel. Sai siis ka nende möödumine ära oodatud. Mõne aja pärast tõmbas madalapõhjaline uuesti kõrvale ja sain rahulikult Rahnu poole suunduda. Aitäh peitjale.
Pigem ei vaataks aarde peidukat sealt körgelt. Alt vaadates hakkab paremini silma, tuleb vaid silmad lahti teha:)
Siia aarde juurde ikka andis tulla, kuna üks hetk pidi auto tervise huvides jala edasi vantsima. Kohapeal kiire leid. Aitäh!
Teel siia kogesin taas et siin saarel on kõige keerulisem leida mingi tänav mis Sind üleüldse kuhugilegiiii pärale viib. Igal juhul sattusin ma lõpuks oma autoga vist juba varemkirjeldatud ulmelisele teele. Liiga kaugele ma siiski trügima ei hakanud ja tegin kokku kahekilomeetrise matka pangale ja tagasi. Kenad vaated, ainult hallid täna õhtul. Ja kättesaamatuks jääv laid oli nii lähedal nii lähedal. Kohapeal orienteerusin kiirelt ühele teisele mõttele peitmisviisi osas ja sain ruttu topsi kätte. Aitäh kutsumast!
Aega võttis aga leitud sai. Mis tee siia toob, ainult kannatust.
Järgmine kord selle aardeni autoga ei tuleks. Värvist hakkab kahju. :)
Kohapeal klõpsisime paar pilti, noppisime kadakamarju ja lugesime, kuidas saarel lambaid karjatatakse. Lapsi päris otsima ei lasknud - pudenevad veel kuskilt alla. Hea oligi, sest minust sammu kaugusel susises rästik kivide vahele. Seetõttu oli veel rohkem motivatsiooni käsi mitte iga prao vahele toppida ja silmadega otsida. Aitäh!
Pidime tagasiteel veel sadamast aardeid noppima, aga praamile minek läks ootamatult sujuvalt (rekordaeg piletiostust 80 sekundiga merel) ning jääb seega järgmise külastuse peale.
Otsustasime autoga nulli trügida. Masin sai korralikku küljepesu kadakate poolt, kuid kohale ta meid tõi. Õnneks juppe teele ei jäänud, vaadates aarde lähistel vedelevat auto plastmassist osa.
Aardega läks natukene aega, sest ega me ju vihjepilti vaata. Lõpuks kondamise peale jäi aare siiski silma. Tänan kutsumast, tore koht! Üks plaan oli siin telkida, kuid põrutasime siiski edasi veel.
Selleks hetkeks olid nö kergemad aarded Muhus otsa saanud ja jäänud veel kaks rattaga võetavat. Alustasin siis sellest siin.
Pakkisin fotika ja mobiili rattakotti ja minek. Tee oli just sobilik rattaga sõitmiseks ja nii ma siis unistasingi seal sõites ja ümbrust uurides kuni teele kerkis AUTO . Kerkis nii ootamatult, et tundus ,et ta tuleb rallikiirusel... rallikiirusel sellel kohutavalt kitsal ja autot kriipival teel. Murdosasekund oli mõtlemiseks ja ma sööstsin kadakate poole. Sama kiirelt kui see auto ilmus ta ka kadus ja mina sain murdosasekund hiljem kadakast välja. Jalad olid veidi täpilised kuid peas kees täielik virr-varr. Mis see nüüd oli siis olnud? Kontrollisin igaks juhuks enda komplektsust ja liikusin märksa aeglasemalt edasi. Merel ulpis üksik purjekas kuid ma ei suutnud seda enam jälgida, peas keerles vaid mõte kui napp oli olnud pääsemine kokkupõrkest. Aarde lähistel ronisin taas ratta seljast maha ja asusin aaret otsima ja alles logi kirjutades märkasin , et värisen üleni. Jõin siis veepudeli tilgatumaks ja pedaalisin rahulikult auto poole tagasi, ikka hoolega kuulatades, ega mõni auto järgmises kurvis ei lähene. Auto juurde naastes lasin ratta autole tõsta ja istusin vaikuses tükk aega, pea vajas klaarimist.
Kuid tegelikult oli see rada mõnus rattaga sõitmiseks, minu puhul oli vaid juhuste halb kokkusattumus ,et me selle autoga just kurvi pääl trehvasime, et enne ei silmanud.
Tänud peitjale, vaated aarde juures olid võrratud :) !
Meie lähenesime kõrgepõhjalisega mingit eelpool logides mainitud teed pidi, kus kohati jättis tee jalgraja mulje ;) Aga selles mõttes oli lähenemiseks hea suund, et ükski eramaa silt meid takistamas ei olnud. Algul otsisime mujalt, aga kui koordinaatidele lisaks ka aarde kirjeldust ja mõnd logi lugesime, tuli leid kätte. Kadakaid ja ämblikuid oli seal muidugi palju. Ämblikute kartjana Kats niisama kivi otsast juhendas ja luges logisid ette. Aga eks logilugeja roll ole ka oluline :D Pärast imetlesime vaadet ja idüllilist üksikut purjekat varahommikusel merel. See oli meie kell kuus alanud aarete jahi neljas ja viimane aare. Kena koht, kus panna punkt enne ees ootavat suurepärast hommikusööki. Ja ühe tulevase potentsiaalse telkimiskoha panime ka seal endale kõrva taha. Täname seda paika tutvustamast.
Pisar tuli silma auto pärast kuna sai kriipida tänu kitsale teele, kuid aare sai vähemalt leitud ;)
Tee oli kitsas aga kohale jõudsime. Ilus vaade! V:joonlaud J:Helkur
Ei püssi ega püssita hoopis kajakiga. Soolo aerutamine ümber Muhu - päev 2, aare 7. Tegin mööduvatest purjekatest pilte taustaks järgmine sihtmärk Kesselaid. ;)
Aardele sai läheneda kahte teed pidi (autoga) Laiuse poolest olid need küll rohkem rattateed. Jõudsime siiski tervelt ära käidud. Kellegi geomobiil oli aarde lähistele siiski oma karteripõhja kaitse jätnud. Seega tasub asja rahulikult võtta. Aitäh!
Alguses proovisime läheneda aardele lõuna poolt, kuid mingihetk läks tee oluliselt kitsamaks kui auto laius. Seejärel sai proovitud põhja poolt ning jõudsime kenasti aarde juurde, tee oli vaid kohati veidi kitsam kui auto :D Madalapõhjalise masinaga ei soovitaks päris aarde kõrvale sõitu ette võtta. Seoses Muhu väina regatiga nägime väina peal mitmeid purjelaevu.
Täna, 6+ aastat hiljem, aare veel logimata. Piinlik... Täname õue kutsumast :)
Tee kulges nagu ikka saartel vahvas kadakatunnelis. Pärislõppu ei üritanudki, ka meie läbisime viimase km parem jala. Aardeümber sai ikka mõnuga torkivates kadakates ragistada, leevenduseks vaid leitud maasikad. Et mitte pelgalt skoorida, siis leidsime ka tee mereni ja jalutasime astangut altpoolt uudistades veidi mereääres ringi. Ootasime ka valgeid Muhu regati purjekaid aga meile purjekate paraadi ei korraldatud
Perioodil 6-9 juulini leidsime 26 aaret Muhumaalt, Virtsust, Kesselaiult, Viirelaiult, Kõinastult ja Tallinn-Virtsu maanteelt. Suured tänud kõikide aarete peitjatele!
Võtsime kuulda peitja soovitusi, et siit on kõige mugavam Kessule läheneda. Leidsime aarde vahetult enne kummika vettelaskmist. EVEJ
Veinitalust kahel laenatud rattal me kohale jõudsimegi, erinevalt eelmisest aastast, kui olime hädas eravaldajatega. Sel korral tänan südamest juhatamast. Väga vinge paik!!!
GP 1063, GC 1279
Tulime ilma püssita, kahel jalgrattal, mööda käänulis-kiviseid külavaheteid.Kena suveõhtu oli, kusagil polnud näha inimhingegi, vaid kaks tüdrukut ja koer kõndisid vastu.
Vat mina olen selline karu, kellele ämblikud teps ei istu, istusin kivil nagu konn ja pelgasin. Ilus koht muidu. Tänud
väga head hobu- ja mototeed viisid aarde juurde. kuna Karu ei tahtnud alt otsida, siis ma otsisin panga alt ise ! Tänud !
Läbi kadakate jalutasin kohale, võtsin TB jätsin diskokuuli. Tänud kena koha eest.
Kahjuks jäime siin küllaltki pimeda peale. Üritades siiski võimalikult valges aardeni jõuda, valmistasime madalale autole natukene hingepiina. Või siiski selle juhile? Aardeni jalutuskäik kummikutes mööda veidi porist teed ööpimeduses oli päris nauditav. Isegi aarde lähistelt nägime veel vaadet ka. Aaret otsisime algul vähe traditsioonilisematest kohtadest, kuid nähes, et peidetud sellel aastal, siis muutsime taktikat. Taskulambi kiirtes ka aare näppu jäi. Logisime ning suundusime tagasi sadama poole. Aitäh! EVEJ (24/25)
Minu jaoks tee aarde suunas kujunes ajaloo tunniks vol 2. Vanaema imestas, et kui tema noor, siis käisid Püssina panga nõgus lehmi-lambaid karjatamas ja kõik oli kadakatest vaba karjamaa. Kuidas küll on kõikjale kadakad kasvanud. Auto jäi ca. kilomeeter eemale ning kiire ja kerge jalutuskäik aardeni. Tagasiteel autoni leitud "majakoht" oli tema meenutustes hoopis võrgukuuride plats, mil kiviaed ümber ;)
Sai ikka sadamas ära käidud, seejärel sai uuesti arvuti tööle lükatud ning Pilditibi pildi järgi uuele ringile mindud. Vihma sadas ja natuke nadi oli kuid kohale jõudsime, kena koht, tänud sinna juhatamast.
Siia sõitsime peaaegu nulli. Leidsime ak mingi teise auto sealt. Vaatasime vett ja panime ka logi kirja. Siis oli migeid hääli kuulda ja tuli välja, et seal on ka lambakarjatajate koht. Nad olid tulnud öise äikese kahjusid uurima. Lambad olid kõik kuskile laiali jooksnud. Ja kui enne olid nad autohääle peale kokku jooksnud siis nüüd pidi mõnda aega otsima. Lõpuks sooviti meile head teed ja arvati selle masinaga saame vabalt otse edasi sõita. Sai küll. Aitäh.
Kuna praamini oli veel paar tundi aega, otsustasime aja parajaks tegemiseks veel ühe aarde üles otsida. Teekond oli väga vaevarikas! See-eest oli aardeleid seda magusam! Tänud! EVEJ.
Andre jäi koeraga auto juurde ning meie Airiga liikusime okkaliste vahele otsima. Õnneks jäi aardekarb üsna kiiresti silma. Selle kätte saamiseks tuli siiski veidi võimelda. Lühikestes pükstes ja T-särgis siiski leitav. Tänud :)
Oi mulle sobis see pilditibi vihjekaart kui rusikas silmaauku :) Sõitsime autoga sama kaugele kui pilditibi guugelgi, siis panime jala edasi. Kuskil polnud ühtegi eramaasilti, keelumärki, tõkkepuud ega väratit. Nagu päris, ei pea ju igal pool ja alati tlnlase kombel ... Kadakad, hobused, muulukad, mõni põldmarigi. Muhu pangad jäid omal ajal avastamata, nüüd oli tõeline heameel ühe otsa sattuda. Fantast jalutamine, soovitan teistelegi. Aitüma, ja üks TB-džiip jäi aardesse uut omanikku ootama.
Muhu I aarde juurest tulema hakates tuli mul kohe üles ronida mingist hiiglaslikult mäest. Ma pole kunagi nii suurt tõusu näinud. Kuidagi ma sealt üles koperdasin ja siis näitas geps mingile väiksemale teele, sealt pidi mingi euro rattamarsruut ka minema, mis siis ikka. Tee oli kehva, kuid siiski mitte väga hull. See polnud päris see tee, mida peitja soovitas. Aga kohale ma kuidagi jõudsin. Ratta jätsin paarisaja meetri kaugusele ja sukeldusin kadakatesse, õnneks tuli leid kiirelt. Mõtlesin algul ränduri kaasa võtta, aga siis mõtlesin, et ah, ei hakka :) Vaade oli muidugi ilus, aga ei anna võrreldagi sellega, mis oli Aseris. Tagasi läksin mingit väikest rada mööda, mis oli paksul lehmaekskrementi täis jällegi :) Ja kuidagi jõudsin ikka Hellamaa teele välja. Oeh, see oli üks korralik katsumus. Aitäh!
Kui tundub, et saare ja muhumaa on risti ja pöiki läbi läidud, leidub veel kohti kus pole käinud. Aitäh peitjale. Hea peidukas. V: nööbid, J: jooksukutsu
Ukerdasin vaikselt autoga kohale ja lammaste uudishimulike pilkude all, saateks julgustav määgimine, liikusin aarde suunas. Leid oli kiire, jätsin maha ühe mikro geomündi. Aitäh, polnudki sinna varem sattunud (pole põhjust olnud :)).
Saaremaa reisi esimene aare. Saime oma mobiiliga nii lähedale, kui tee viis - väheke kitsas oli, aga läbi läksime. Aardega läks esialgu veidi aega, sest otsisime natuke valedest kohtadest. Aga mõne hetke pärast saime Allarile tema esimest aaret näidata. Tänud!
Auto parkisime sadamasse ja panime kuskilt üle karjaaedade otse, vahepeal suutis ka üks madu mind ehmatada, sel suvel on neid juba liiga palju nähtud, isegi üks on juba palju, rohkem enam ei taha... Lõpuks olime igatahes mingi juba enam-vähem tee peal ja üha paremaks läks. Aare sai kiirelt leitud, natuke vaadet imetletud ja tagasi jalutasime juba teistkaudu, mööda paremaid teid ja siis läbi küla sadamasse. Tore oli, aitähh!
Seekord suutsime Saaremaalt päris aardevabalt läbi sõita, no vähemalt Muhus oli üks ootamas :) Auto saab mugavalt parkida Lalli sadamasse ja nii me tegimegi. Sealt üritasime kaardil olevat rada pidi läheneda, mis kohati tähendas karjaaedade ületamist ja päris kõrget heina. Palav oli vaatamata meretuulele ja lähenevale äikesepilvele, ja maasikaid tohutult! Tagasi tulime veidi ringi, mugavat hobuserada pidi - nüüd jäi täiuslikust hobumatkast ainult üks pisiasi puudu. Järgmised, võtke hobune kaasa!
Lühikeste pükstega kadakatevahel. Kui mmmõõnus. Ja hobuse sita peal valminud maasikad on ikka eriti rammusad.
Juu ei teadnud me õiget teeotsa. Esimene viis võssa, teised eravaldaja keelumärgini. Üle nelja korra ei viitsinud eri neid vändata.
Pärast leidu vaatasime ja nautisime merd. Väga ilus koht on :)
Kui päeva keskpaiku tundus, et aega tuleb puudu, siis siia tulemine oli veel kahtluse all. Kui see aeg kätte jõudis siis selgus aga, et aega jääb ülegi. Jäigi! Püssina pangale viis hingele ergutust pakkuv teekene, kuna ette polnud palju näha, siis polnud ka teada, mis järgmise kadakase nurga tagant välja võib ilmuda. Autod said mõned korralikud kriimud sisse, mida siis juhid hiljem mõõtsid ja imetlesid, et kellel pikem on. Aare peitis end mõnusalt tänapäevases peidikus ning kui nimed kirja said siis jäi meil veel aega vaadet nautida ning siit sain ka selle suve esimeste metsmaasikatega suu magusaks. Tänan!
Esialgu tekitas meil kahtlusi, et kuidas sellele aardele motoriseeritult lähedale saaks. Suurema tee pealt näitas veel pruun suunaviitki, aga edasi oli suunamises tühjus. Sõbralik gps pakkus oma abi ning autod olid ka nõus kadakate vahel õlad veidi kokkutõmbama. Nii me siis lähenesime. Suur tänu Pilditibile! Aare asub selle panga kõige suurepärasemas kohas. Niimoodi tähistatult on lausa lust vaatamisväärt kohti külastada. Punased metsmaasikad olid muidugi lisaboonuseks :)
"Siin aeg puhkab" aarde logis kirjutasin juba selle otsingu algust. Teisel korral lähenesime üle ja läbi lompide ning pori. Rästikut ei kohanud, küll aga kuldkingi. Mina olen neid Eestis veel näinud. Orienteerumas. Terve mäetäie Pariisi lõunaosas ja mõnes kohas veel, aga vähem. Kõik korrad on need lilled ohhooo-efekti tekitanud. Naised on ikka teisest puust kui mehed ;) Aarde leidsime pärast mõningast turnimist, vaadete imetlemist ja esimese päris punase metsmaasika söömist. Selle jagasime sõbralikult poolitades. Tänud!
Me olime siis need, kes suvel püssiga päris ligi said. Seda teed edasi enam sõita ei õnnestunud ja tuli tuldud teed naasta, et paraku taas püssina praamile jõuda ja saartega pauguga hüvasti jätta. Püssina vaade oli tõesti hea, aare oli hea, Aare samuti, kõik oli hea. Pärast leidu vaatasime tuima näoga, kuidas Carolina lilli imetles :-D
Aare korras, ei vahetanud midagi. Täname siia püssita kutsumast! Ja tervitame peitjat.
Viimane aare enne praamile minekut ja nagu ikka aeg näpistas takka. Tükk aega otsisime lähenemisteed, vahepeal isegi ühe eramaa omanikule helistades, kelle maadelt me tahtsime läbi minna aga õnneks ta laitis selle mõtte maha ning soovitas muud teed kasutada. Mis oligi õigem tee.
Aarde lähedal kasvasid kuldkingad, täpselt sama foto nagu Jussikestel, tahtsin ka mina üles panna. Polegi looduses neid kasvamas näinud. Mehed vaatasid tuima näoga, kuidas ma lilli imetlesin :D
Saareaarete tuuri viimane aare, tänud kõigile osalistele!
Kadakaid oli seal ikka päris mitu. Aardega väga kiirelt ei läinud, kuna geps arvas, et aare ei peaks kohe mitte seal olema, vaid saatis meid igalepoole mujale. Aardevalvurit me oma teel ei kohanud ning lõpuks sai ikka aare ka leitud. EVEJ Tänud peitjale!
Lisaks aardele leidsime nii mõndagi huvitavat. V: lepatriinu, J: nööbid (3+3) ja sõjamees.
Viis viimast ja Püssina neist see kõige viimasem aare Saaremaal. Andku muhukad mulle andeks, kuid kõik see, mis eeldab praamiga vee ületamist ja lõpeb-algab Kuivastu sadamaga, kannab mandrirotile ühisnimetajat "Saaremaa". :)
Seega, viimane aare sel hommikul, enne praamile minekut. Eks auto oligi ju pisut tolmune ja natsa sopane ka ning väike pesutiir oleks abiks küll. Olen kuulnud küll hõbe-, kuld-, pronksi-, käsi- ja pesulapesust, kuid kadakapesu autol oli uudne värk. Nii karmid harjased ei paistnud aga väga Alexile meeldivat. :D Kadakapesula rajajad on jätnud tähele panemata tõiga, et kadakas tuleb kuumas vees või aurus pehmeks "hautada", siis on kadakapesu väga õrn ja mõnus. Nii me siis aeglaselt, kuid sihikindlalt lähenesime sihtpunktile, kuskil kesk kadarbikku ja seal, kus maailm tundus otsa saavat. Või vähemalt üle mere kolivat.
Mida arvasid aardevalvurid meie varvastest, seda me teada ei saanudki, õnneks! Mida arvasid varbad kadakaokastest, seda andsid nad kohe kõvasti otse sabajuureni tunda küll. Sihuke torkiv nõelmassaaž oli. Hea vereringele. :)
Kuskile riietest õnneks hiljem okkaid ei pidanud pudistama, sest aare oli üpris kenasti seal, kuhu me sammud-silmad seadsime. Õige lähenemissuuna leidmine oli pisike mure vaid, et kadakad pisut hingamisruumi annaks ja end koomale tõmbaks. Peitja jäljerida ju enam imelikul kombel polnud. Mihuke hoolimatus kevadiste otsijate suhtes ju? :P
Imetlesime vaadet, kadakaid ja kella... seda viimast enam siiski ei imetlenud vaimustusega, oli aeg sadamasse minna. Läbi, läbi oli see "Siin aeg puhkab"-reis. Niuks-niuks, nuuts-nuuts...
Aare korras. EVEJ
Aitäh Sulle Levia kõige eest!
Tee sinna oli kaunis kahtlane...kadakate oksapesu pole autole just parim aga kahjuks laevad ei oota ning see päev polnud jalutamiseks mahti.Hea, et alles praegu loen aardevalvurist.Minu paljad varbad oleks talle kindlasti huvi pakkunud nagu seda tundsid kümned kadakad.Nõelravi pidi küll tervisele olema...tänud aarde eest!
Aardega kõik OK, kuigi valvur oli puhkusel. Igaks juhuks lasksin Mardi plätudega ees minna ja ise võtsin koputamise tarvis roika kätte. Täname peitjat. Karbist EVEJ.
Kuna töö oli mind siiakanti toonud, siis sai ka see aare üles otsitud. Aardeleid oli iseenesest lihtne, kuid aarde läheduses oli aardevalvur (korralik matsakas rästik), kes mind isegi natuke ehmatas. Nii et olge ettevaatlikud madude suhtes.
Kihk oli seda aaret laupäevase Kessulaiu matka ajal otsima minna, aga kuna osa seltskonnast ei võtnud vedu ning kõige väiksem rändaja ilmutas väsimuse tundemärke, jäi see plaan sinnapaika. Mis siis ikka, teisipäeval suusad alla ja mandrilt Muhumaa poole teele. Polegi nii pikka retke ühe aarde järele teinud, seda enam, et üle jäätunud Suure Väina. Möödaminnes sai Kessulaiu majakalt vaadet ka imetletud. Ei olnud sellest pangast enne midagi kuulnud, kuigi Kessust sinnapoole kordi vaadatud, nüüd siis nähtud, jälle targem:) Tnx peitjale, üks omamoodi päev oli.
Eks siin väike esmaleiu soov oli aga kuna aare on peidetud muhujani tagahoovi siis ega suurt lootust sellele ei olnud. Lisaks ajalugu on näidanud, et muhujanil on raskusi kohe logimisega netti (:p), nii ka seekord ehk siis olin teine. Aga see ei morjendanud mind üldse. Tuuluti aarde juures oli õhutemperatuur -16 kraadi siin lausa suvine -14 kraadi, samas sillerdav päike ei tekitanud kuskilt kohast tunnet, et nii külm väljas oleks. Aardele otsustasin läheneda loode poolt. Nii mõnus oli see natuke üle 1,5km suuskadega sinna ja sama palju tagasi sõita. Isegi imestasin, et mis mul viga on, suusatan mööda maad, mitte kuskil jääl või rabas, nähtavasti olen väga-väga haige :) Tänud järjekordselt Pilditibile ja kahjuks su kiriku aarded peavad veel mind ootama kuni neid otsima lähen :P Seeme/seemned peab/peavad oma saarele alati ootama jääma :) (jah, pean Muhumaad ka Saaremaaks :P)