Thanks to all who came and helped me celebrate my birthday in true geocaching style :) Time to put this to bed.

Ilmselt olin ma kõige viimane külaline, kes kusagilt kesk-eestist lõpuks kohale jõudis. Igatahes oli laud kaetud, pererahvas väga tore ja lobisesime paar tundi geopeitusest. Tänan kutsumast, mõnus õhtupoolik meeldivas seltskonnas. Kahju, et kõik eelmised olid juba minema lipanud. Järgmise korrani :)

See oli selline huvitav päev, kus juhtus korraga kolm sünnipäeva olema ja veel palju muidki asju. Seekord läks õnneks ja jõudsin kõik need asjad ära teha ning ka kõigile sünnipäevadele jõudsin kohale, iseasi just, et kas ka õigeks ajaks, aga siiski. Ka see sünnipäev oli siin omamoodi lahe, tänud kutsumast!

Alhtough I had ridden a bicycle for 45 km and 34 km of it was really exhausting Jõelähtme half-marathon, we still found will and strenght to attend a B-day party. Even the weather had turned sunny. When we got there the logbook wasn't hidden at all, so we logged even before we got indoors. We chat and ate several delicious goodies. All the calories lost during the marathon were re-collected. Couple of ciders on top of it all and I could call it a nice little birthday party :-) We didn't even plan to seek the bonus-cache as we had come to a party and socialize. Algaja (The Beginner? :D) Lauri's, whom we met before entering the house and who got back after an hour, face confirmed us that this has been a very good decision. On a other hand, his face could be misleading :-)

What a nice little gathering it was! This proved again that all events don't need to be mega-sized. And it was well prepared as always. Out: a lot of food. In: some words and talk bubbles. Thanks for inviting us over, Kadri and Jon-Paul!

[EST] Mis sest, et täna rattaga juba 45 km sõidetud, millest 34 oli Jõelähtme elutappev poolmaraton, ikka oli jaksu ja isu sünnapittu minna. Ilmgi oli päikseliseks pööranud. Kohapeal paistis logiraamat kohe välja, nimed said veel enne kirja kui me tuppagi jõudsime. Toas ajasime juttu ja sõime rohkeid maitsvaid hõrgutisi, kõik maratonil kadunud kalorid said kuhjaga tagasi mugitud. Paar siidrit peale ja võiski peoga rahule jääda :-) Lisa-aarde rajale me ei plaaninudki minna, sest tulime ju ikkagi peole ja suhtlema. Algul tervitatud ja tunni pärast naasnud Algaja nägu nähes tundus see veel õigem otsus. Aga Lauri nägu võis ka petta :-)

Oli mõnus väike koosviibimine. Kõik sündmused ei peagi mega mõõtu välja andma. Ettevalmistusi oli sellekski tublisti tehtud. Võtsin ohtralt suupoolist, vastutasuks jagasin jutumulle. Aitäh kutsumast, Kadri ja Jon-Paul!

Käisime, nägime ja tegime seal meiegi suu magusaks, silmad hägusaks. Aitähh.

Sündmusle sain ma sõita rattaga, esimest korda selle aasta jooksul. Päris jube oli, kraavid olid ka kuidagi väga õudsad. Kohale jõudnuna puhusime toas natuke juttu ja siis läksime aardejahile. Meile anti kaasa kahejälgne gps, kes ei lasknud meil ära eksida. Tunnine teekond möödus heas seltskonnas kiiresti ja õigepea avastasime ennast ka viimasest punktist. Pärast kõndisime sündmusele tagasi, puhusime veel geojuttu ja siis seadsime sammud edasi järgmiste aarete juurde. Väga tore üritus oli. :)

Pärast väsitavat Jõelähtme rattamaratoni (ka ergutamine ja kaasaelamine on väsitavad) suutsime endis veel niipalju jõudu leida, et linna teise otsa JP sünnipäevale endid vedada. Enamus rahvast oli kuskil ringi müttamas nii, et meie suhtlus piirdus pererahvaga. Nii palju jaksu meis polnud, et see boonusaarde kadalipp läbi teha ning kui muu rahvas saabus, oli meil aeg sammud kodu poole seada. Vähemalt õnnitlused saime üle anda ning mida muud siis ikka vaja. Tänud!

After exhausting Jõelähtme biking marathon (cheering and being brackround force is exhausting too) we still found strenght in ourselves to drive in another part of the town to JP-s birthday. Most of the crowd was walking around Laagri somewhere so we mostly saw only the hosts. We didn´t have enough strenght to find the bonuscache, but congratulations were given over and what else is needed after all. Thanks, JP!

 3 

Selle aardejahiga on omad lood... Päris piinlik kohe seda siin kirjutada. Kes ei viitsi palju lugeda, võib mummi logi ette võtta. Järgnev on põhjalik pajatus sellest, mis tegelikult juhtus. Kohale jõudes ei hakanud me aega raiskama ning panime (mina, Anette, mummi ja minu väike sülelaps Ingrid) aarde poole ajama. Saime Kadrilt vihje, mis kõlas umbes nii: Kaks meest kirstul kuuvalgel, otsi trepp kuu peale. Korrutasime seda vihjet kogu aeg, et meeles püsiks. Esimese punkti poole liikudes märkas mummi kohe mingeid treppe, kuid mina lähenesin antud kohale teiselt poolt ning mingeid treppe ma küll ei näinud. Ütlesin mummile, et siin võivad igasusused plokid treppe tähendada ning mummi (kuulekas nagu alati) ei hakanud ka siis neid õigeid treppe näppima, vaid trampisime siia-sinna tühja ringi. Lõpuks jõudsin siis ringiga nende treppide juurde ja - olemas! Selle peale hakkas mummi poolt tulema igasuguseid "ma ju ütlesin" lauseid. Noh, olgu. Pool tundi sai siin kindlasti aega raisatud. Edasi juhatas mummi keps meid mingi ringtee äärde täpselt liiklusmärgi juurde. Otsisime siit ja sealt, kuid sellist kohta, kuhu mingi konteiner ära mahuks seal küll ei olnud. Olime juba nii löödud, et arutasime, kuidas me tagasi läheme ja ütleme, et ei leidnud jne. Mark ka natuke. Lõpuks helistasime koju mo-le, et logi ennast nüüd sisse ja otsi meile Kadri number. (Mis siis, et Kadri meile enne tulekut mainis, et tel number on tema kodu ukse peal olemas, juhuks kui vihjet läheb vaja. Meie aga tuhinal minema, ei märganud mingit numbrit võtta!) Mo andis siis JP numbri, et Kadri oma ei leia . OK. Palusime siis alandlikult vihjet, mille peale Kadri soovitas seda liiklusmärki uurida, mille juurde keps meid juhatas. No muidugi! Selle peale oli kleebitud kood. No tule taevas appi - nii blond ikka annab olla - meie otsisime mingit konteinerit! Kood lahti muugitud (kästi minna edasi 95m ja paremale, siis 70m ja vasakule). Tekkis järgmine küsimus, et kuhu poole nüüd? Olime ringteel ju! Esimese hooga panime ikka valesti. Pea pooleaastane Ingrid rippus mul kõhukotiga küljes ning hakkas juba väsimuse märke ilmutama. Järgmises punktis läks järgmine tunnike. Ja jällegi pidime helistama, sest oli vaja leida arhiveeritud aaret, millest meil õrna aimugi ei olnud. Lastel oli juba nutuvõru ümber suu... Vahepeal sai kuidagi oma rinnalast toidetud, mugud ümberringi... Oh, ja järgmised punktid läksid samamoodi - ilma vihjeta ei saanud kusagile. Kolm ja pool tundi hiljem tahtsime loobuda. Otsustasime siiski, et käime vahepeal ennast Kadri ja JP-i juures turgutamas, lapsel mähkmeid vahetamas ning jalgsi trampimise asemel läheme autoga tagasi ja otsime selle lõpuks üles. Kadri viimane vihje aitas meid hädast ning leidsime lõpuks, mida otsisime. Oli see vast seiklus! Lõpuks väsinuna saime sünnipäevalapse juures maiustada suurepäraste kookidega ja naerda omaenese lolluse üle. Saime teada, et samal ajal, kui meie aaret otsisime, leidsid teised selle probleemideta ning jõudsid veel tagasi sünnipäevalapse juurde, et süüa-juua ja juttu puhuda. No mina ei saa aru, kuidas meil nii kaua läks... Külas imetlesime ka võõrustajate käsitööoskust ja kunstilembust. Suured tänud külla kutsumast ja aitäh müntide eest, mis ise kingituseks saime!

 2 

Huge thanks to everyone that attended my Birthday event and the good wishes from those that could not make it. I look forward to seeing you all soon.

Olen 4 aastane Anette ja nii palju pole ma veel ühelgi sünnipäeval kõndinud. Aitäh geomündi ja toreda seltskonna eest!

Kaua võib...

Seekord õnnestus esimestena kohal olla ja suure tõenäosusega ka FTF kirja saada. Pärast kombekat tervitust asusime esimese punkti poole teele. Otsisime innukalt ja juba tunnikese tuhnimise järel oli järgmise punkti koordinaat käes. Jalutasime edasi, geps näitas nulli seal, kus mingil juhul midagi olla ei saaks aga seal ta siiski oli (see selgus peitjate lisavihje abil, nagu paljud teisedki punktid). Kõige rohkem aega kulus aga jõe ääres, kus mugurohkel ajal oli peaaegu võimatu QR koodi võtta. Ingridil oli juba kõht tühi ja Anettel jalad väsinud. Aga sealt saime kuidagi edasi: kõne jne, jne. Infotahvel oli taas ok aga lilli me küll sünnipäevalapsele ei leidnud. Läksime tagasi algpunkti, et mitteleid logida. Kadri viimane vihje viis lõpuks meidki sihile ja saime väga vahvaid kingitusi. Aitäh Kadri ja JP, ja veel kord palju õnne!

Kaaskannatajad

Eile tegime mõned suupisted valmis ja täna sai veel ühe koogitükikese ka teha. Kohapeal käis elu täie hooga. Muljusime end kah tuppa ja siis sai igat asja maitstes end üsna õhupalli kujuga söödud. Seejärel oli aega minna aaret otsima. Kuna perepoeg tuli kaasa siis oli mitteleidmine välistatud. Lõpuks pidin teda suisa kinni hoidma, et ta kõikidel vahepunktide ja teele jäävate aarete etteütlemisega elu liiga ebahuvitavaks ei teeks. Hiljem selgus, et suutsime mingi vahepunkti ikkagi maha magada. Lõpuks sai ka terve koorem igasugu geoliikureid üle vaadatud. Palju õnne veelkord. Ja aitäh kutsumast.

Mu koduvõtmeteta pojake saabus sõprade poolt alles kell 16:15. Haarasin siis ratta ning hakkasin siis kiiruga sündmuspaika kihutama. Arvasin, et kõik on juba kohal. 16:45 jõudsin sünnipäevalapse maja ette. Kui magus kraam sai lauale laotatud, veidi jalga puhatud, võtsime koos kahejalgse "kõneleva kompassiga" ka auhinna-aarde.

Veelkord, palju õnne!

Palju õnne sünnipäevaks JP! Toredat sünnipäevapidu ja et torti oleks ikka rohkem, kui küünlaid!
Ei saa osaleda...

Seekord siiski ei õnnestunud tulla.

Happy birthday, have a nice party! I can't come, because I became ill, unfortunately

Tulen ka läbi.

Tulen ka hirmutama.

Korra ehk hüppan läbi.

Tulen!

Oleme tulemas. Perepea saadame aga Türi- Tori Kiirlaskumisele. Paistab, et nad said geokrahviga Võhandu maratonil mingi pisiku - kipuvad sportlikuks minema...

Katsun läbi astuda.

võimalik, et kogu pesakonnaga astume läbi.

Kui nii lähedal sündmus korraldatakse, siis miks mitte läbi astuda. Iseasi kui kauaks jääda saan, kuna minu vend peab ka samal päeval oma sünnipäeva.

Eesti esimene ametlik geosünnipäev (peale mängu enda oma, EGP 10). Miks ka mitte! Kui saan, tulen. Mäng väärib küünlaid :-D