Ouroboros

Aitäh aarde eest!

Seda eriti õelat aaret vältisin pikalt, mingil hetkel käisin ikka piilumas ka ja siis jäi aastateks ootele. Nüüd võtsin lõpuks asja uuesti käsile ning panin logi kirja. Tänan.

Sai see saaga ka nüüd lõpu. Polnud lõppu ammu külastanud, aga seekord oli vaja ära logida. Seletasin lastele, mis vaja teha ja juba nad olidki läinud. Neil polnud mingi probleem karp üles leida. Õnneks tööpäeva keskel oli võimalus aknataguste mugude kohtamiseks üsna väike. On üks vägagi meeldejääv aare algusest lõpuni. Suur tänu!

Täna oli rahulik lõpus.Aitäh!

Lõpuks lõpus käidud.

Paar korda seal lõpus jalutanud. Nüüd Carolys viskas mu autost välja, et näe roni sinna. Väga ebameeldiv oli. Ühelt poolt objekti olin täiesti nähtav köögis kokkavale mugule ja teiselt poolt oma auto juures askeldavale mugule. Mingi päti tunne tuli peale kuigi ma seda ju üldse tundma ei pidanud. Korra ikka võtsin julguse kokku ja proovisin otsida ka. Loodan, et takistuseks olid lumi ja jää. Millalgi soojemal ajal keset ööd tulen tagasi.

Leitud, logitud, tänan!

Leitud, aitäh!

Ei teagi, kas väga muretu või vastupidi murelik elu sunnib peremeest sööma oma auto kõrval keset laupäeva jäätist ning vaatama, et keegi geopeitur midagi hoovist pihta ei pane.

Geoloogi juhatamisel kohale jõudnult olime just aardekarbile küüned külge saanud, kui välja ilmus üsna morni olemisega naabrionu, kellega vist mõned peiturid varasemaltki kohtunud on. Kinnitasime talle, et me tema valduste lähedusest ühtegi mitu tonni kaaluvat objekti kaasa võtta ei planeeri, ja eemaldusime korraks, et pärast väikest jalutusringi, kui härra oli kuskile silmapiirilt kaduma läinud, aare oma kohale tagasi panna. Ma kaldun arvama, et sellised peidukohad toovad aarde naaberasukate, kui nad ühel hetkel oma kodu läheduses sagedasti luusivate kodanike motivatsioonist aimu peaksid saama, näol geopeitusele juurde pigem vastaseid kui fänne. Aitäh peitjatele sellegipoolest, iseenesest täitsa tore aare!

Lugesin kirjeldust ja naeratasin õndsalt, sest see on praeguse eluetapi juures nii sümboolne. Aare ise oli aga täpselt selline, nagu keegi tõmbaks koti pähe, keerutaks nii kümme tiiru ja siis lükkaks mingisse suunda minema. Sihuke mõnus pähkel, mis lõpuks siiski puretud sai.

Käies vaatamas võimalikku uut aarde kohta, sai ka seda aaret külastatud ja logitud. Aitäh!

Kolmas kord välitöödel ning lõpuks sain ka nägijaks. Ma ei tea, kas ma eelmised korrad käisin silmad kinni ringi või? Vihma sabistas aga sellest hoolimata oli vaja koertega jalutamas käia, selle tähemärgi all sain seal edasi-tagasi jalutada, kuniks märkasin midagi uut (746) Aitäh!

Eelmisel aastal umbes samal ajal seisime nullis ja vahtisime nagu totud ja ei saanud aru, mida tegema peaks. Nüüdseks aga oleme aastajagu geotarkust kogunud ja mõtlesime katsetada ühte teooriat. Sattusime parasjagu just piirkonda ja nii me siis kirvetasimegi end karbini. Tänud

Leitud aitäh

Seda aaret olen kaua otsinud. Kui auto parajasti hoolduses oli vaatasin mõne vahepunkti üle. Kulus kümneid, võib-olla ka sadu tuhandeid kilomeetreid, aga lõpuks oli ring läbi. Nojah, ega ma sellest targemaks saanud. Kulus veel kaua aega aarde üle mõtiskledes kui äkki idee tekkis. Nüüd läks vaid minut et teha üks päring ja veel kaks minutit kui geokontroll selle heaks kiitis. Kuna täna oli tööalaselt siiakanti asja siis tundus loogiline ära logida. Mõnel muul ajal võib möödakäijatel küsimus tekkida et mida nad seal tuhnivad. Aarde eest aitäh, kuid ma siiski ei pea selliseid kohti aarete jaoks sobivaks.

Peaks valgel ajal uue katse tegema.

Keegi oli aarde ette heki kasvatanud, kuid kui sellest saime juba läbi murutud, siis edasine oli lihtne. Päev kirjas!

Aitäh!

 1 

Olime ise ka natuke üllatunud, kui avastasime üsna kodu lähedalt veel ühe aardetäpi, mille kirjelduse lugemine ei pannudki juukseid katkuma, vaid kõlas üsna paljulubavalt. Otsustasime siis kohe asjaga tegeleda ja paar päeva tagasi põikasimegi õhtupimeduses nulli juurde, et asjaga algust teha. Peale esimese punkti leidmist tekkis kohe ka mõte aardekarbi asukoha kohta, kuid lükkasime selle siiski sama kiiresti kõrvale ja asusime lohe poolt näidatud teekonnale. Mõne aja pärast olime saba hammustamiseni jõudnud ja just sel hetkel hakkas tihedat vihma sadama. See meid tegelikult päästis, et oleksime kohe seal tänaval mingeid hullemaid trikke veel tegema hakanud. Kodus rahulikult asja üle järgi mõeldes saime aru, et meie esimene mõte ikka vajaks kontrollimist ja miski ime läbi saime ka geokontrollilt loa otsima minna.

Täna siis sättisime oma sõitmised nii, et kindlasti ka selle aardekarbi juurde jõuaksime. Peale Helge logi lugemist lähenesime aardekarbile eriti ettevaatlikult ja pead käisid kogu aeg ühele ja teisele poole, et muguperele vahele ei jääks. Kujutasime täitsa elavalt endale ette, kuidas Helge seal karbi juures kükitas ja aknal olevale perekonnale lehvitas ning mida need inimesed kõike mõelda võisid. Meie õnneks kellelegi vahele ei jäänud, panime nimed kirja ja tegime kähku vehkat.

Täname vahva aarde eest!

 3 

Nonii. Ei teagi, kust alustada. Aga alustame algusest. Kunagi ammu olin korra nullis käinud ja sealt mittemidagi leidnud. Nii ta sinna jäi, ainult selle olin vahepeal välja selgitanud, et päris nullis siiski jäi uurimustöö tegemata. Seega kui täna sealt lähedalt mööda läksin, otsustasin uuesti vaadata, et kui midagi leian, siis hea teinekord jätkata, sest väga palju aega geopeituseks hetkel polnud. Aga juhtus nii, et kohe leidsin otsitava ja see järgmine punkt tundus nii ahvatlev, et otsustasin siiski perekondlikud kohustused veidi edasi lükata ja asja uurima minna. See oli muidugi viga.

Aga ka järgmises, ja sealt edasi, sujus kõik nagu lepase reega. Ning kuigi ma aimasin tegelt selle lõpu juba peale esimest punkti ära, käisin ikka kõik punktid kenasti läbi. Ja nagu täna juba see õnn oli, siis ka lõpus jäi otsitav kohe silma. Vaatasin ringi, kedagi kuskil pole ja võtsin aarde peidukast välja. Seal aardega toimetades, tõstsin korra pilgu veel vasakule ja mida ma näen - terve perekond seisab akna peal ja jälgib, mida ma teen. No tore. Tubli töö! Ei osanudki midagi nagu teha, lehvitasin neile, pereema lehvitas vastu, meessugu oli veidi tõsisem. Noh, peale seda "suhtlust" ma siis üritasin natuke ikka lolli ka mängida ja uurisin objekti ja tegin näo, nagu mul tegelt on siia ikka päris asja ka või nii. Kuigi vaevalt ma sellega kedagi ära lollitasin. Vahepeal oli aken tühjenenud ja pingsalt seda silmas pidades asetasin aarde tagasi. Panin igaks juhuks veeidi kaugemale ka, kui enne oli.

Noh, siis tegin veel seal igasugu pettemanöövreid ja uurisin sarnaseid objekte veel ja jalutasin edasi-tagasi. Akna peal enam kedagi ei olnud, sireene (kuigi näiteks narkopolitsei sireenidega vist ka ei toimeta) ka taustalt kosta veel ei olnud, seega lõpuks siiski lahkusin ka mina objektilt. Ma siiralt loodan, et ka järgmistel on midagi otsida, aga hoidke siis igaks juhuks sellel kõrvaloleval aknal silma peal.

Aga kui nüüd teemaase tagasi tulla, siis mõistatus oli tore, kifti idee ja teostusega, FP annan ka ja seda üldse mitte süütundest, vaid tegelikult ka kontseptsioon meeldis. Aitäh!

Tunnistan, et mina sellest mõistatusest mõhkugi aru ei saanud. Ei nimest, ei sisust. Ainult tänu vihjetele ma üldse siia lõppu jõudsin. Teise aarde juurest tulles hakkas, aga padukat tulema. Vahel ikka kõnnid ühte kilomeetrit pool tundi, eks. Mingi hetk jäi vihm järele ning olin juba õnnelik, et loodetavasti peletas just lõppenud padukas vähemalt mugud eemale, aga ei. Keegi tahtis väga seal oma aiaesist korrastada ning tundus, et tal tööd jätkus.

Leitud. Aitäh!

Õnneks ei jäänud tiirlema nagu orav rattas. Välitööd tehtud suundusin koju ja kui aru sain oma eksimusest oli asi selge. Ajasin nimed segamini, mõtlesin ühe diktaatori peale. Häbi, kuna olen teise mehe toodanguga kursis ja mulle tegelikult meeldib see. Lõpus oli väheke kahtlemist, aga sain siiski karbile küüned taha. Aitäh!

Üks huvitav asi, kui koordinaadid lahendatud kadus täpp enamasti moblast ära. Tänu arvutile sai üles otsitud. Mõne aarde puhul olen seda veel täheldanud.

Algus sai mitu aega tagasi tehtud, kuid lõpp jäi paremaid aegu ootama. Täna oli lõpuks lõpu kandis asjatamist ja möödaminnes sai ka nimi kirja pandud. Mulle see mõistatus meeldis. Tänan peitmast.

 2 

Õigus, nagu ikka, kõigil. Lasteaiasildist pole enam haisugi, muu on kõik klaar.

 4 

Alguses on edasipääsuks vajalik info täiesti olemas.. samuti kõigis vahepunktides. Geokontrollile meeldinud lõppu pole veel külastama jõudnud.

 1 

Tjah. Tõepoolest on üks alguses olnud objekt rändama läinud. Tuleb tegeleda.

Kunagi väga ammu sai seda otsimas käidud. Kõik võimalikud ja võimatud kohad poleerisin üle, kuid geopimedus oli suur ja leidmata see jäi. Nüüd, aastaid hiljem ja geokogenum, võtsin selle ussi jälle ette. Ja on ikka vahe sees küll: enam ei leidnud lasteaedagi! Paar mitteleidu veel ja ma hakkan jonnima :D

No ikka läks sutsu aega enne kui lõppu kätte ragistasime. No ja seal läks omajagu aega enne kui nägijaks saime. Need on ikka väga tuttavad majad ;)
Meie täname!

Käisime alguses otsimas. No ei leidnud. Ei leidnud ka kirjeldusele hiljem lisatud asukohas otsides lasteaiasilti. Leidsime ühe koha, kus oli kunagi olnud silt, plangul oli teistvärvi ristkülik. Aga sellest sildist oli alles ainult sinine knopka. Võimalik muidugi, et polnud õige silt. Või ma otsisin valest kohast. Või olin pime.

Minul isiklikult leidmis usuga oli kõik timm. Lõpp tuli kiirelt :D

Eks ta üks lõputu ring oli, aga peale vihjet sai asja jooksma, aga lõppu tookord ei jõudnud. Nüüd sai olukorda kaema mindud ilma leidmis usuga. Sai veits jalutatud ja mõtiskletud selle pähkli üle ja peale seda said nimed kirja. Lõpp meeldis, ty

Müstika, igas mõttes! :)

Aga leitud ta lõpuks sai. Tänud!

 4 

See salapärane draakon hammustab ka ise end sabast, alustasin minagi aardega sabaotsast ehk ühel pimedal augustiööl sosinal-salaja sai pisut kahtlaselt sahkerdatud.. Südametunnistus ei lubanud aga logi enne kirja panna, kui draakonile kõigepealt silma vaadatud ehk ühel pimedal septembriõhtul sai taas sosinal-salaja veidi sahkerdatud.. Algus tundus paljulubav, kuid suutsin maol lasta endale ikka korra haamriga otsaette lajatada.. õnneks oli haamer kummist ja toibusin ruttu. Laps oli lõpuks eriti põnevil sellisest öisest nahistamisest:).

Väga lahe mõistatus!

Geopeitus on ikka karm mäng kohati, kui korraks hakkad endast juba natuke hästi arvama, saad kohe nataki vastu nina ja meenutuse, et arenguruumi ikka on veel küllaga..:) Tänud peitjale!

 4 

Juba möödunud suve lõpus olin Ouroborose radadel. Algus läks kõik libedalt kuni tekkis hämming. Ilmselgelt polnud ma veel piisavalt küps sellise pähkli jaoks ja nii see nurka lendaski. Aga siis üsnagi ootamatult georaamatukokku üht lasteraamatut tagastades kiskus jutt ikka aarete peale ka. Mitte et oleks midagi ette reedetud, juhtus Allan üht fragmenti valjult välja ütlema ja seda kuuldes oli kohe selge mis eelmine kord puudu jäi. Pärast väikest uurimustööd olin valmis oma teekonda jätkama. Sattusingi mõni päev hiljem lõpu ligi ja asusin möödasõidul miskit vihjega kattuvat otsima. Silma ei jäänud miskit ja alles pärast esimest tiiru avastasin et geokontroll on ju ka! :D Jälle oli põhjust kodutööks. Kui geokontroll roheliseks saadud, sai ka kiirelt selgeks kuhu ronida vaja on. Oli aga üks aga, ja see kimbutas mind veel järgneval kolmel korral järjest. Kuna lollusi on ikka seltsis segasem teha, siis pakkusin sellel hämardunud sügisõhtul seltsilistele välja, et peaks nüüd selle tembu ära tegema. Kaupo jäi autot valvama ja me Merlega läksime pahapeale. Imelik oli aga hakkama saime.

Hetkel Palangu toodangutest vaieldamatu lemmik.

Ole sa tänatud.

Panen vaheldusesks märgi maha. 3 Korda olen juba proovinud lõppu vallutama minna aga figaro siin ja figaro seal pole lasknud otsimist alustadagi. Igatahes nüüd on kondikava paigas kuidas professionaalsemate vahenditega asjale läheneda.

Kohapeal oli üks väga kuri mugu. Lõpuks vaatas ta eemale ja sai logitud. Aitäh!

 1 

Ouroboroses olen alati näinud pigem enesehävituslikku loomakest kui taasloomist ja sellest piisas, et seda kesklinna madu üsna kaua vältida. Ühel päeval aga vaatasin talle viimaks otsa ja olin üllatunud, et kardetud segaduse asemel ootas ees hoopis midagi huvitavat. Omapärane aare. Meeldis, aitäh!

 1 

294

Pommitasin õiget kohta, kuidas jaksasin, aga täpne tabamus jäigi tegemata. Kohapeal jäi vaid 9 minutit pühalikult seista ja uue päeva saabumist oodata ja siis sai karbi välja võtta, nimed kirja ja minema. Mõnus aare öiseks retkeks. Aitäh!

Väga mõnus aare uue päeva esimestel minutitel logimiseks. Kinnipüütud see oma saba taga ajav loomake.

 2 

Käisime mõtteid kogumas, aarde otsimise võtame ette lähipäevil. Panen teatena, sest pool tehtud ja pool veel ees.

 1 

Sattusime korra kimbatusse, kuid väike vihje aitas hädast välja. Vihjed olid vägagi täpsed. Aitäh laheda aarde eest! Logimisega võiks ka häid lugusid rääkida :D Pistsime aardesse toreda ränduri.

 1 

See mõistatus on korduvalt pooleli jäänud. Kunagi alustasin- ei leidnud. Käisin uuesti- leidsin. Läksin teise- ei leidnud. Järgmine kord leidsin. Läksin edasi- ei leidnud. Siis tuli pikem paus. Aga mõtted keerlesid ja sain kinnituse edasi liikumiseks. Ega lõpuski 30m raadiuses kergelt läinud, jalutasin lumisel teel ja kui seisma jäädes äkki huvitava koha avastasin, ajas muigele ja sain aru, et seal peab olema. Tänud!

01308

 1 

Muster jäi muidugi silma. Lõpp-punkti teooria tundus kahtlane, kuid osutus siiski õigeks. Ega kohapeal ka pimedas kerge polnud, aga leitud sai. Vihjenumber paljastus siis, kui mingid hääled hakkasid kõrvu kostma. Tänud!

 2 

No näed, kolm on kohtuseadus :)

Tuleb välja, et polnudki Länkar - Hilux hoopis. Omanik hängis köögis. Hiilisime nagu vanad paharetid, soss-soss. Arvo läks kükakil ründele, ma piilusin nurga tagant naabrimeest. Kui siis metall korra kõvasti plänn tegi, võis mõne sekundi vältel lume kukkumist ka kuulda. Põlva malev tuli meelde. Aitäh kogu selle nalja eest!

 1 

Täna läksime kohale juba 30 m täpsusega koordinaadiga varustatult. Arvo näppis just ühte põnevat asja, kui meie kõrvale laekus Länkar, juht vahtis meid natuke aega ja asus siis kõrvaloleva värava kallal tegutsema. Tegime sääred. Mõistatus ise on muidugi jälle eksemplar klassikavaramust, mis paneb korraga ebamugavusest nihelema, aga teisalt väärib kõva tunnustust kastist väljas mõtlemise eest. Üks aitäh juba ära, küll see täpp ka kunagi värvitud saab!

Midagi me seal tegime ja otsisime, aga siis läksime sõlme. Praegu vaatan, et ega geokontroll ka rohelist ei näita. Mõtleme edasi, põnev värk :)

2575.

Leitud sai see sabasööva loomakese peidukoht. Täname.

 1 

Kolmveerand aardest läks ladusalt, mõnusa jalutuskäiguga suve keskel, seejärel jätsime lõpu hauduma. Seejärel, kui mu teooria lõpu kohta aina rohkem ja rohkem õige tundus, võtsime kirved õlale ja proovisime esmalt nendega kohapeal vehkida. Veetsime meeldivat aega ühe objektiga, tegime logianalüüsi ja püüdsime täiesti normaalselt käituda. Enam-vähem tuli välja küll. Paraku aga sel korral leiuks ei läinud.
Seejärel hakkas lõpp Priidu silmapinnuks ja tulemuseks oli geokontrolliga tekkinud sõbralikumad suhted. Kinnituse saime, et päev varem tehtud kirves nii nüri ei olnudki, oleks võinud siis vihje poole silmadega, mitte seljaga olla.
Aitäh toreda mõistatuse eest. :)

Leitud, aitäh

Jalgsimatk Tallinnas kui auto on hoolduses. Ei otsinud ka. Nullis laiutas mitte just kõige paremini lõhnav prügikonteiner. Kiiresti midagi silma ei jäänud, ei tahtnud aega raisata kui lähedal on palju leidmata aardeid.

 1 

Juhuu ja valleraa! Lõpuks lisavihje abil aare leitud. Olime ikka väga kinnisidees kinni ning enne sellest lahti ei saanud, kui anti väike müks. Samas isegi pärast leidu tundub ka meie versioon sobivat mõistatuse keerdkäikudesse üht või teistmoodi. Täname peitjat, täitsa huvitav, eriti tagantjärgi tark olles :D

Tasa ja targu, tasa ja targu. Võtsime ennast kokku, leidsime järgmised punktid üles, kuid jooksime oma lõngakeraga jälle puntrasse. Tundub, et oleme juba päris lähedal, seega loodetavasti järgmine kord juba teekonna positiivne lõpp.

 2 

Oleme teadlikult seda aaret edasi lükanud, sest logisid lugedes jääb mulje, kui ääretult keerulisest aardest. Eile oma õhtusel geotuuril mõtlesim, et käime korraks nullis. Esimese punktiga läks veidi aega. Ülejäänud punktid paljastusid lennult. Mingi hetk tundus aga tsükkel korduma. Otsustasime kodus infot seedida.

Õhtul arutasime korraks ideed läbi ning plaan sai paika. Täna käisime ja lihtsalt logisime. Ei midagi hullu ja ajude ragistamist.

Tänud peitjale. Üks ääretult mõnus mõistatus. Meile väga meeldis! :)

Ise ma õnneks lahendamise vaevast pääsesin, aga kuulsin, kui keeruline see olnud oli. Aitäh!

Ega nullist edasi saamine esimesel korral ei õnnestunud,teisel katsel sain hoo sisse.Järgmistes punktides läks juba libedalt,kuigi nägemine pole kõige kehvem oleks kolmandas punktis luubi kasutamine abiks olnud. Lõppu sai pimeduse varjus hiilitud,kuulus aarde "turvamees" tegi ettevalmistusi õhtusöögiks :)) Aarde konseptsioon on väga hea,soovitussilt igal juhul külge.Aitäh!

Algus tekitas probleeme ning mingi hetk oli täielik müstika. Ei uskunud koordinaate ning käisin mitu korda kontrollimas. Mitu päeva mõtlesin, näitasin seda veel Meelile ning siis talle seletades sain aru. Käisin lõpus ka mitu korda vaatamas, aga ei saanud Nuffi abita hakkama. Lõpp ei hakka üldse silma, ega sealt ei osanud otsida ka.

Jätkasime sealt, kus pooleli jäime ja leidsime otsitava praktiliselt kohe. Vahel kohe on geopimedus peal, midagi pole teha. Ja siis hakkas nali pihta, läksime järgmisse punkti, tuterdasime ringi, arvasime, et võibolla olime ikka geopimedad, läksime taskulambiga tagasi. See aitas. Vihjet pidime guugeldama, see ei öelnud midagi. Ja nii me siis tegime ikka mitu ouroborost enne kui mõistus pähe tuli ja ühte viimast varianti kontrollima läksime. Nojah! Seal ta siis oligi.... Aitäh...vist...einoh, ikka aitäh! :D

Midagi läks seekord valesti. Totaalselt valesti

 5 

No see aare oli selline, kus igas järgnevas punktis tundsin ennast jälle ühe astme võrra lollimana. Miskid ajad tagasi, kui ma veel noor ja ilus olin (no ikka väga palju aega tagasi, kusjuures see viimane tingimus ei ole minu puhul kunagi täidetud olnud), jäin kolmandas punktis toppama. No ei näinud miskit seal. Nüüd siis ühendatud jõududega kooserdasime sinna. Peale pikka tulutut jauramist midagi silma ei jäänud. Piinlik hakkas siis, kui peale kaasgeopeituri telefonikõnet põhimõtteliselt näpuga siis mulle koordinaadid ette näidati... no aga kõigil ei pea ju olema teo silmasid, mis postiga peast välja käivad ja igasse prakku ära mahuvad :). Sealt siis järgmisse punkti... ja väike hämming... suurem hämming... veelsuurem hämming... siis väike kohmetus oma rumaluse tõttu ning lõpppunkti juurde edasi. Oi seal läks pikalt... päris kuritegusid ei sooritanud, aga väärteoprotokolli võiks vabalt nende otsimismeetodite eest välja kirjutada. Pime oli juba siis kui kohale jõudsime, kuid kuna ise ka pimedad, siis toimus kumuleerumine ja ka kompimise kaudu ei leidnud tontigi. Seni kui mina häbinägu peas mööda oletatavat aardepaika edasi tagasi tuigerdasin, nuias nufi geokolleegidelt lisavihjeid. Kokkuvõtteks.. ilgelt vahva lahendusega asi... aga häbinägu on ikkagi veel peas :). Tänud peitjale!

 2 

Seda aaret olen ikka ja jälle edasi lükanud. Teisi oli koguaeg otsida. Tuli aga välja, et Lembitul ka. Täna asusime ühendatud jõududega asja kallale. Kuhugi jõudsime, midagi nägime, midagi üldsegi mitte ei näinud, millalgi saime aru ja millalgi kukkusime muigama. Väga hea idee, tänud, tore oli jalutada.

Lõpus, no mida kirjutada? Kuna mul koguaeg siin Geomängus jääb 22,7 cm pikkusest puudu, siis polnud seegi kord 22,7 erandiks, siin tuli tõdeda, et seekord jäi puudu nägemiskaugusest! Ja miks teised Geopeiturid reede õhtul kamina ääres mõnulema peaksid ja mina eiteamida ja eiteakust otsima peaksin, ajasin nad oma telefoniga lihtsalt üles! Õnneks polnd ma pime üksi, teine ikka ka... Mulle meeldis küll üks teine peidukas aga sellel polnud võimalik tagapoolt eristada muudest pooltest, sest asi oli igaltpoolt enam-vähem ühsugune. Tibi-tobi aare!

Voh, täna läks juba paremini. Esimeses punktis saime nägijaks, kuid teises jooksime ikka peaga vastu seina. Mugusid oli ka palju, seega pimedas ei tõmmanud väga otsima. Tasa ja targu, tasa ja targu.

Jalutasime ringi kuid seekord veel läbi ei närinud.

Üks eelmine kord, kui algust uurimas käisime, on siia jäänud isegi kirja panemata. Seekord, valges, leidsime kohe vajaliku. Aga jäime siiski 2. punktis toppama. Ei näinud ja ei tahtnud seal akende all ka väga tuulata. Eks teinekord tagasi.

 1 

Selle aare eelpostid sai kokku korjatud eelmisel nädalal peale tööd. Peale seda valmis ka plaan, kus võiks aare ka paikneda. Rallisin kohe kohale, aga kohapeal sai mõistus kahjuks otsa. Üks koht tundus mulle väga potensiaalne peidukas olevat, aga kahjuks oli see tühi. Peale konsuldatsiooni omanikuga, sain kinnitust, et olen õigel teel. Ainuke asi mis segatusse mind ajas oli vihje. Täna kui olin tööpäeva lõpetanud, otsustasin uuesti kandi läbi kammida, aga peale kolmandat ringi oli samas punktis tagasi kus enne. Vahtisin veel lihtsalt pea laiali otsas ringi, kui.... jess ... ma sain nägijaks. Vihje ilmutas end. Logimine läks libedalt, aga nüüd kui ringi vahtisin, avastasin, et siin on päris kuulus mugust "turvamees". Hästi elame.

Käisime, vaatasime, veel ei mõista.

Leitud, tänan!

 8 

Ühel ilusal õhtupoolikul tekkis meil tunne, mida mugud nimetavad igavuseks. Geopeiturid nimetavad seda tunnet lihtsalt aardejanuks.

Sai siis mindud autoga kesklinna. Plaan oli auto kuskile ära parkida ja siis neid ringe tegema hakata. Tõsi, ega me eriti selle aarde olemusse ei süvenenud, lihtsalt mõtlesime veitsa jalutada ja täpi roheliseks saada. Esimese punktiga läks suht lihtsalt. Küsimusi tekitas vaid järgmise punkti koordinaadi “lisand”. Järgmise punkti poole sammudes juhtus aga ühel meist jalatsiga väike tehniline viperus ning me olime sunnitud jätkama autoga. No selgus, et autoga saab isegi nats kiiremini :) Ülejäänud punktid läksid kiirelt, sest juba teadsime, mida otsida. “Lisandeid” kohtasime ka järgmistes punktides, aga mida nendega teha?

Viimases punktis vaatasime, et kuhu see koordinaat siis näitab ja …. mis asja? Ok, selge, meid on vist veits ninapidi veetud (tõsi, õige pisut). Läksime siis sinna, kuhu juhatati. Tegime nats turvamehele tsirkust ka, tal seal muidu päris igav istuda. Aga noh, mida siis edasi teha? Võttis kohe kukalt kratsima. Ühel hetkel meist kellelgi torgatas! Kimasime kohale ja tuulasime piirkonna läbi. Ei midagist. Siis kratsisime veel kukalt (igaüks enda oma), kohe jupp aega kulus selle peale. Siis hakkas vaikselt midagi uut koitma. Kontrollisime veel seda teooriat ja siis oli asi selge.

Koju jõudes virtualiseerisime ennast google abiga ühte kohta ja seejärel lasime geokontrolli põhja!

Möödus aeg, võibolla isegi kaks aega läks mööda. Valminud oli plaan, kuidas see täpp nüüd lõpuks roheliseks saada. Kogu värk jäi plaani kohaselt noorgeopeituri peale. St tema läheb ja võtab, kuna lapsi ei kahtlusta keegi.

Läksimegi, seekord ratastega. Parkisime ennast siis õige koha peale, võtsime kotist söögimoona välja ja saatsime noorgeopeituri karpi tooma. Tagasi tuli ta tühjade kätega. Seejärel läks juba vanem noorgeopeitur. Ei midagist. Seejärel läksin ma ise ja tulin karbiga tagasi (peabki nii kaugel olema?).

Igatahes, panime oma nimed kirja ja ma viisin karbi tagasi.

Päris omapärane aare, oleks nagu mõistatus, oleks nagu multi. Või on see siis mõlemat?

Meile meeldis, saime targemaks, saime jalutada, saime ratastega sõita. Me täname!

 2 

Kuna Tallinnas hakkab mul leidmata aardeid juba väheks jääma, siis jõudis lõpuks kord kätte ka selle imeasjani. Nojah ega selle tiiru tegemine ei valmistanud mulle raskusi. Edasi oli mõttepaus. Aga õnneks tuli õige mõte. Sai siis kohe samal õhtul lõppaaret ka otsima mindud. Esialgu pidasin õiget kohta eravalduseks. Aga nagu näha, peab ikka julgust veidi rohkem olema, et objekte nii mugurikkas keskkonnas põhjalikumalt uurida. Karbi väljavõtmine ja logimine kippus ka lähedal elava mugu pilgu all toimuma. Aga tehtud sai. Väga omapärane mõistatus tõesti. Tänud.

Käisime õppesõitu tegemas ja otsustasime (eriti Madise) närvide rahustuseks ka paar aaret otsida. Selle mõistatuse point tuli välja eile õhtul ja täna tuli samuti natuke vaeva näha. Aardega oli kõik korras ja jalgade värisemist sai ka natuke leevendatud. Aitäh!

Kuskil aasta eest said vihjepunktid läbi käidud. Lõpu kohta tekkis koheselt teooria, aga see läks asukoha tõttu sahtlipõhja. Nüüd sain oma teooria õigsuse kohta kinnitust. Täna jäi lõpp teele ette. Üks mutt tegi akna all süüa vms. ja vaatas mind imeliku pilguga. (Inimesed tõmmake kardinad ette!) Õnneks läks ta varsti toast ära ja ma sain rahus peidukani roomata. :D Tänud! Jätsin ühe kahest Rootsist toodud Tb-st

Eile õhtul said vahepunktid läbitud ja vajalik info kokku korjatud, täna jäi vaid vormistada. Kaubanduslikke tehinguid sedapuhku ei sooritanud. Aitäh peitjale.

leitud

Selle aardega tundub nii olevat, et iga uue vahepunkti tarvis tuleb järgmine kord otsima tulla. Eelmine kord segasid mugud toimetamist. Nüüd jäin kolmandasse toppama, no ei näinud mitte kusagil miskit sellist, mis mind edasi aitaks. Loodetavasti ma ise pimesikk.

Lõpppunkt juba päris pikalt olemas, kohapealegi korra sattunud. Tookord oli aga palju inimesi ja koeri liikvel ning ei õnnestunud aardeotsimisega tegeleda. Seekord oli rahulikum ning aare tuli pea ainukesest loogilisest kohast välja. Aitäh.

 1 

Enamus juttu juba kirjas aga tõesti, kui Inga poleks lisainffi saanud siis minu poolest oleks see aare jäänud veel kauaks pooleliolevate aarete kuhja. Numbrit nägin alles vahetult enne lahkumist, ülejäänud vihje osaga läks kiiremini kui objekt juba teada oli. Ja nagu juba tavaks on saanud siis loomulikult oli meie otsingute ajaks jälle ilm ära keeranud. Tänud huvitava mõistatuse eest.

 1 

Ei andnud see lahendus rahu ja täna käisime uuesti kaemas. Seekord ainult lõpp-punktis, mille kohta olin päeval Hannolt aru pärinud ja kuulnud, et meie mõtted Veikoga olid eelmine kord olnud ikkagi õiged. Tundub uskumatu, et enamik selle nii kerge vaevaga on üle leidnud. Minu jaoks jäi see asukoht küll aarde mõistatuse loogika raamidest nagu välja. Vihjet ei näinud me ka enne kui olime objektile ringi peale teinud. Aga muidu on idee väga lahe ja esimeste punktide vihjed mõnusalt esitatud, nii et ikkagi - tänud aarde eest.

Vedasin Inga ka esimeste punktide juurest läbi ja saime ka sellest punktist edasi kuhu ma olin toppama jäänud. Omaarust mõtlesime lõpu enam-vähem välja ja tükk aega luurasime seal ringi aga kahjuks pean praegu ikka sinise pannkoogi siia märkima. Vajab veidi veel mõtlemist.

 1 

Mõistatus ise lahenes kergesti, vihjepunktidest andmete kogumine mul nii libedalt ei läinud. Alguses ei saanud kohe üldse otsa peale, sest just sealne objekt koos ühe teise sarnasega 7 m kaugusel nullist oli veel mingil moel tähelepanuväärselt eriline. Muidugi seostasin seda eripära kohe aadrega, silmaklapid tulid ette ja mõte hakkas tööle. Tõesti ei kujuta ette, kuhu ma seda mõtet edasi kedrates lõpuks välja oleks jõudnud, aga õnneks jätkus oidu peitja käest igaks juhuks kinnitust küsida, kas leidsin ikka õige asja. Konsultatsiooni tulemusena tulin maapeale tagasi. Moraal - ka midagi imelikku märgates võiks silmadega töö siiski lõpuni teha enne kui üle mõtlema hakkad :P Lõpu osas oli mul üsna konkreetne visioon, aga see on seal ikka nii hästi peidus, et mitu korda tammusin juhmi näoga mööda. Kui muguprobleem kõrvale jätta, siis lahe asi, eriti just lõpp.

Panus statistikasse. Vahtisin nullis ja ei saanud mitte muhvigi aru. Edasi geokogemust koguma.

 1 

Alustasin selle mõistatusega omapead juba septembris, aga siis jäin teise punkti toppama. Paar päeva tagasi uuesti asja vaadates sai kõik vajalik leitud ning täna otsustasime ka aarde üles otsida. Peidukat nähes mõtlesin küll, et kuidas peitja küll teadis, et just SEAL on olemas karbile sobiv auk…:D. Aitäh mõnusa ülesehitusega mõistatuse eest.

 1 

Alustasime sellega mõned õhtud tagasi. Poole peal tekkis mõte, kuhu lõpp võiks tulla. Kuid, siis suudeti meid hetkeks segadusse ajada, õnneks oli see lühiajaline. Täna siis vaatasime valges koha välja ja pimeduse saabudes vormistasime ära. Omamoodi asi!

Tegime siis kena väikse ringi aga lõpu nuputamiseks oli abi vaja. Kui olime aarde peidukast välja sikutanud tabas meid teolt valge-kollane kiisu. Tegime talle paar paid tubli valvuri töö eest ja logisime.

 1 

Tundub, et Kristjanil [sportlane] puudub Saaremaal kvaliteet meelelahutus. Seega valis ta mind ja selle aarde endale sihtmärgiks. Mõistatuse lahendamine käis nii, et olin lõustaraamatus ülekuulamisel. Sain järjest küsimusi, millele proovisin ausalt vastata. Igale vastusele järgnes aga "ei, vale, loe uuesti". Nii kaua kuni mingil momendil suutsin midagi sobivat lauale laduda. Siis järgnes uus küsimuste laviin. Aju ragises, käed värisesid ja keha temperatuur tõusis. Niimoodi kindlasti üle tunni aja järjest. Lõpuks oli selline tunne, et mul on kellegi teise sõnad suus. Järeldus - Kristjanist saaks hea agent kuhugi luuresse.

Mingi moment oli mul igatahes lahendus olemas ja geokontrolli proov positiivne. Tänasele sõidule mahutasin ta nimekirja. Kohapeal lähenedes kartsin, et võib olla ebamugav seda otsida. Leitud oli õnneks mõnus vaikne ja privaatne nurgake. Kokkuvõtteks saab öelda, et väga huvitav ja kaval mõistatus. Ilma vahejuhtumita oleks mul selle lõpu välja selgitamisega kindlasti veel kuu aega kulunud. Tänud aarde eest!

Käisin nullis mõtteid mõlgutamas. Ei leidnud midagi. Inimesi liikus ka palju ringi. Seega teen kodus paremat uurimustööd

Teine tänane aare mis ilma kõrvalise abita oleks kindlasti leidmata jäänud. Lõpuks aga koht oli huvitav ja aare kergesti leitav. Suured tänud peitjale!

Mõttelõnga otsal istus laisk traktor. Traktorimees oli veel laisem ja ei paistnud kuhugi suunduvat.

Olipa pelätys.

Leitud. Aitäh!

 1 

Lükkasin telefonil navigaatori tööle, sest GPS oli koju jäänud ja ootamatult kuulsime sõnu: "Pööra 35 meetri pärast paremale."

Üllatusime. Telefon polnud kunagi varem juhendades häält teinud. :)

"600 meetri pärast pööra vasakule," kostus mõni hetk hiljem. Me ei pööranud, sest kondimootoriga on otse lihtsam.

"Pööra tagasi... Pööra esimesel võimalusel tagasi!" Võtsime hääle maha.

GC 1254 / GP 1038

Kuidas käib moodne mõistatusaarete lahendamine? Tegelikult on koht igati loogiline ja siinsete logide abil ka välja häkitav. Kõigepealt nägime kohapeal ühte musta buldogi, kes on oma hääle kaotanud, selge, niipalju geopeitureid on siin tänavas juba käinud, et vaene loom ennast vaikseks haukunud. Iseenesest on see väga naabririkas koht, ma ei tea küll, mis oleks kui siia tulla pimedal ja sajusel novembriööl...

 1 

Kuna kell oli juba õhtu ja meil lõpp ikka logimata, otsustasime enne kojusõitu sealt läbi põigata ja draakonipüüdmisega tegeleda. Alguses tundus, et läheb hästi -jalgrattaga tüdrukut, kes mulle eelmine kord ligi tikkus, vähemalt õues polnud. Aga aardele lähimas köögis oli akna all alguses keegi poiss, siis tegi naine aknast välja vaadates süüa ja toaaknast vahtis välja mees. Mina lokaliseerisin draakoni ja Siim tegi ta salajaseks kättesaamiseks eluliselt vajalikke harjutusi sõjaväkke minekuks. Need kandsid vilja. Saimegi sabanärija kätte. Ma loodan, et Siimu ei märgatud.
Väga lahe mõistatus oli, tänud, Hannes!

Natuke otsimist ja aare käes.

Väga varase hommiku eeliseks on muguvaesus. Valgel ajal ei oleks tahtnud seal toimetada.

Selles kohas olen korra juba käinud. Ei teagi mis siis mõtted mujale viis ja leidmata jäi. Seekord kiire leid, vihje ütles kõik. Aitäh!

 1 

Eelmisel retkel selgus tõsiasi, et Lauril ja minul on erinev Tallinna kaart. Võibolla eksisteerime isegi erinevates personaalsetes dimensioonides, mis pealtnäha on sarnased ja kattuvad, kuid kus esineb vaevumärgatavaid lahknevusi. Näiteks pirukaid võib pakkuda Edgar Käärkäe asemel hoopis Erik-Niiles Kross. Ja Ouroborose karbi asukohta ühel juhul eksisteerib, teisel mitte. Tore on aga see, et kui need dimensioonid, mis kattudes vastuollu satuvad, üksteisest eemale nihutada (need liiguvad koos dimensiooni omanikuga) nii umbes 8 kilomeetri võrra, loksuvad asjad jälle paika ja Anton Hansen Tammsaare ei olegi enam kirjutanud romaani "Punane elavhõbe" vaid hoopis Pearust ja Andresest. Ja draakoni saab ka kapi alt sabapidi välja sikutada.

 2 

Kui mõtted otsa said ja ringiga alguses tagasi olime ei jäänud muud, kui algelist geokontrolli küsitleda. Kui mõtted lagedale tõime ja paarile küsimusele õigesti vastasime, ei saanud kontroller aru, miks me siis nimesid kirja ei pannud.
Et vältida geopimedust, võtsime seekordse käigu ette pimedas. Aardevalvur oli nii pirakas ja võrgud kohe üle õue vedannud, et ehmatas algul päris ära. Õnneks sai temast mööda ja edasi läks suht libedalt.
Tegelikult oli eelmises mitteleius süüdi naabri-Oliver. Kõõlus akna peal ja uuris meid kahtlustavalt. Nüüd istus rahulikult seinasuuruse teleka ees ja libistas rahulikult šokolaadimaitselist õlut. Saime vähemalt rahulikult logida. Täname peitjat. Huvitav kontseptsioon.

Hunniku tarkuse võrra jälle targem. Meenutuseks veel seegi, et usalda, aga kontrolli, sest vaatenurk ei pruugi õige olla.
Ühesõnaga alguses tagasi - ei näe, ei oska, ei saa aru. Time out. Võtsime menetlusse ja uurime asja.

Esimest punkti ei suutnud leida ei kõnniteelt lahkumata ega ka sellelt lahkudes. Ja kohe üldse ei meeldi mulle sellises asukohas peidukate otsimine.

No nii! Täna saime vähemalt esimesest punktist edasi! Ja järgmistest ka! Aga nüüd on jälle koduse mõttepausi aeg! Tänud juba praegu vahvate ideede eest!

Esmaspäeva kesköö, pime, vaikne, kedagi ei liigu - seekord õnnestus logimine kähku. Aga eelnevalt saime ikka parasjagu erinevate punktide vahel tiirutada. EVEJ.

Lõpus läks kehvasti. Kui autost välja ronisin. arvas umbes kuueaastane rattaga kihutav tüdruk, et ma peatusin selleks, et temaga suhelda. Ma piirdusin teretamisega ja siis jalutasime veidi Siimuga, aga kuna aeg oli absoluutselt ebasobiv, siis me ei hakanud isegi leidu üritama. Loodetavasti tuleb selle aarde leidmiseks parem aeg.

Esimesel katsel käisin punktid läbi ja tunnistasin enda rumalust. Teisel katsel oli kaasas Meelis ja sai samuti punktid läbi käidud. Rumaluse tunnistamine oli Meelisele uus kogemus. Ometi tekkis tol korral mõtteid ning nüüd sai asjale lõpp tehtud.

 1 

Einoh, vahepunktid tulid ju ilusti, aga kui selgusid viimase vahepunkti koordinaadid, siis tekkis mul tahtmine oma saba hammustada. Kuna aga minu anatoomiliseks eripäraks on saba puudumine, siis ei saa ma seda kahjuks teha. Seetõttu jäigi aare seekord leidmata.

 1 

Saba veel suhu ei ulata. Isegi siis, kui keel pikalt suust välja ajada. Areneme veel.

Meie eelmise nädala teooria oli õige ja täna oli aega seda kinnitama minna. Tegime samuti terve tiiru peale, ja teisel leidsingi selle, mida olingi oodanud. Ei meeldinud mullegi see peidupaik, aga ajastus oli sobiv ja keegi meie tegevust vist ei piilunud. Eks see kontseptsioon nõuabki väikest ohvrit. Lisasime aardesse lepatriinu, ei võtnud miskit. Aitäh lahenduva mõistatuse eest!

Nihutame nulli mõne meetri aknast eemale, koordinaatidele N59 26 4.35 E24 43 55.02, ikka Maa-ameti järgi.

 1 

Käisime üksi, kaksi, koeraga, koerata, lõpus läksime lausa neljakesi, kuigi peale draakoni saba leidmist ei olnud lõpus enam midagi keerulist. Tänud!

Esimene kord käisime, ei näinud midagi. Teine kord käisin koeraga, naabri Valve tuli aknapeale, no ei saanud ju niimoodi otsida, kuid aretasin omale teooria. Olin ise väga uhke oma väljamõeldise peale, kontrollimisel tuli muidugi ilus ümmargune null. Siis oli vaja ühel vihmasel õhtul linnas tund aega parajaks teha ja läksime uuesti nulli ja lõpuks sai Merily nägijaks. Matkasime siis tasapisi ringi, kolmandas punktis ootasime millal Indrek välja ilmub, saaks boonusena vähemalt eurosaadikut näha, ei tulnudki, tund sai täis, jätsime draakoni oma saba lutsutama ja otsustasime teine päev jätkata. Lõpp läks juba kiirelt. Väga omapärane ja samas vahva mõistatus. Aitäh!

 2 

Kuna erinevad vahtimised seal nullis mind targemaks ei teinud siis tuli muudmoodi tegeleda. Omanik ise aga ei saanud hästi aru miks ma pime olen. Mina ka ei saa aru. Mingil ajal üritan veelkord minna seda vajalikku asja otsima. Aga kuuldes minu pimedusest rääkis omanik kogemata ka seda kuhu see minu jaoks nähtamatu info juhatab. Edasi oli juba lihtsam. Aitäh nähtamatu alguse eest. Ja aarde nimeks lugesin algul Aurupuru.

Mjah.. Esimese punktis käisin kokku kolm korda. Teistes vahepunktides läks kiiremini ning Paavoga arutades leidsime, et meil on lõpp-punkti kohta sama teooria. Läksin seda õhtul kontrollima ning mõningase ringivaatamise (loe: arvatavas lõpp-punktis hoia silmad lahti) järel sain ka aarde asukoha vihjest aru. Tänan multi-mõistatusaarde eest! Võtsin ränduri!

 3 

Päeva viimane aardeotsing enne teekonda Pärnusse. Sõitsime kõik vahepunktid läbi, saime targaks ning kuna aeg sai otsa, siis lõppu minna ei jõudnud. Seepärast ei pane ka mitteleidu, vaid teate. Suurem=pikaajalisem koordinaadiprobleem tekkis vaid kolmandas vahepunktis, mida otsides jäime Indrek Tarandile vahele, kes kiitis, kui ühtmoodi me mõlemad ühel hetkel - seadmetesse süvenenult endalegi aru andmata - kumbki ühe jala üles tõstsime ja pahkluud sügasime. Minu meelest hammustas mind siis sääsk, aga vaatepilt oli naljapakkuv. Naljakas seik kõigile kolmele :-D

Nüüd peab veel vaid lõppu tuiama minema. Idee on (Marjel) olemas ja kuuldavasti korrektne. Tänan lahenduva mõistatuse eest!

Lauri oli tohutute pingutuste tagajärjel lõpu välja mõelnud ja mul ei olnud muud teha kui kohale sõita.

Mõistatusest ei saanud midagi aru, proovisime siis kirvest, mis tuli esimese korraga õigesse kohta.

Nullis olime varem luuranud, kuid sellel korral oli ilmunud pisukene täiendus nulli, mis tundus lubav. Igatahes tegime kõik, mis vaja ja ette nähtud ning sel ajal, mil mina pisipasunaga lähiümbrust imetlesime, mõtlesid suured mehed lahenduse välja. Lõpus toimus nö kähkukas ja miskipärast kerkisid silme ette pildid esivanemate madalatest suitsutaredest...

Njah, saabusime suurde linna ja mõne aarde otsing oli täiesti päevakorras. Nullis oli üks kahtlane auto, me ennast väga palju häirida ei lasknud, käisime tiiru siin ja teise seal ja korjasime siis vajaliku info üles. Ma usun, et mõistatusaarete hülgamise meistrivõistlustel oleks ma muidu ülimalt kõva käpp, aga seekord mulle seda va aardetüüpi algul eriti ei tutvustatud ja kuna mul toetajastaatus lõppenud ja gepsus juba X kuud vana GPX, siis ise ma ei teadnud muidugi muffigi. Liikusime siis mööda peitjate planeeritud rada ja arvutasime ja kasutasime valemeid ja nagu programmeerimisel ikka juhtub... asi läks tsüklisse. Õnneks mitte kauaks. Lõpu raalisime üllatuslikult kiirelt välja. Kohale jõudes oli selge, et see on minu jaoks taaskord täiesti vastuvõetamatus kohas, aga kuna kaaslased sukeldusid julgelt otsingutele, siis mõningase kõhklemise järel ühinesin, kõik ikka "kiire logi ja ruttu minema"-nimel.

 3 

Teistkordne reis arvatavasse lõppu oli hoopis edukam kui eelmine, vihje jäi kohe silma. Siis tuli hakata ootama. Naabermaja pere pakkis end autosse ja asus ärasõidule, lõpuks sai isegi pereisa suitsu tehtud. Siis jalutas hirmsuur ja viisakas saksa lambakoer oma perenaist, möödukal sammul, tasapisi. Keegi tegi koleda mürinaga motikal lõbusõitu pisikesele roosa rätikuga tüdrukule. Järgmisel ringil oli sõitjate hulka lisandunud ka tüdruku ema. Kui saabus trimmeriga mees, hakkas minu kannatus peaaegu katkema, kuna seda rohelist kraami seal ikka jätkub. Tegime end murust madalamaks ja lipsasime kahe rohelise vahele varjudes siiski logima ja õnneks läks. Täitsa tore koht karbi jaoks, lahe :) Jätsin TB, mis sarnaneb logiraamatule ja tahab rännata läbi kõik Euroopa riigid - palun aidake edasi.

 1 

Esimene punkt valmistas kõige rohkem peavalu, edasi oli juba lihtsam ja peagi oli asi selge, või nii me vähemalt arvasime, kuid karp jäi siiski peitu. Hiljem selgus, et mõnikord on õige asja märkamiseks mõtekam ikka autost välja ka tulla :P... Igatahes sattusin täna mööda sõitma ja skoorisin ära. Aitähh, omapärane asi!

Kuna null on häbiväärselt lähedal kodule siis pidi öösel luurele minema. Udu varjus oli hea otsida. Leidsime esimese punkti, kuid järgmise oletatava punkti otsimine läks aia taha. Proovime veel varsti.

Nullis olev inf on dubleeritud nullist 7 m kaugusel ühe lasteaiasildilähedase metallobjekti küljes.

Käisin nullis luuramas ning majast tunti huvi, mida ma otsin seal. Ei leidnud järgmisele punktile viitavat infot.

Nõus algajaga, väga nõme hakkas seal nulli lähedal töllerdada. Vihje leidsime alles geokõne järel, ligi 20 meetrit koordinaatidest ning ainult tänu abivahendile. Võimalikus lõpus paistis jälle hulk akendealust privaatala, kus lambiga otsimine kuidagi kõne alla ei tulnud. Isegi kui on tore idee, siis liiga palju jama seal ümber rikub pildi :(

üks tore puu-maja aarde lähistel

Kaks korda pole sama mis kolm, kuna kolm on kohtuseadus. Eks tuleb siis ühe korra veel seal spioonida, vast siis saan targemaks.

 2 

Rohkem niipea ei viitsi, kui just keegi ette ei ütle. Kaks korda oleme seal nüüd töllerdanud. Mitte silpigi targemaks ei saanud.

Maod mulle meeldivad ja kodus pesitseb draakoniplika. Mis siis ikka, tegime siis selle päikselise päevaga draakonile tiiru pääle. Tänud, silmaring jälle laiem :D!

 2 

Nujah, Hannes...oota sa!Mulle igatahes meeldis aga ju oli lihtsalt hea päev, aitüma!

Oli see vast ikka mõistatamine, nulli pole tänaseni jõudnud, võiks sinna kah mingi hetk sattuda, tänud igatahes.

 1 

hpalang1 on juba aastaid valmistanud geopeituritele eksootiliste nimedega aardeid. Nüüdki on tehase ukse vahelt maailma lipsanud järjekordne topsik. Sedapuhku siis ilma sabata ja Ouroborose-nimeline. Nimevalik on mõneti sümboolne, sest on ju Ouroboros müütiline madu, kes sööb oma saba. Ning kui arvestada, et lisaks sabale söövad maod tavaliselt justnimelt hiiri ja teisi väikseid objekte siis on nimi vägagi pretensioonikas. FTF kell 16:42.