Õnn on katusega onn

Võimas koht

Mõtlesin, et mida teha sellel tänasel päeval nimega sünnipäev ja veel selline sünnipäev. Ja hakkas idanema plaan tulla välja kuhugi loodusesse. Valisin siis veel sellise looduse ,kust läbi ehitatud ka midagi tee sarnast ja kuhu jääb ka mõni aare. Kella üheksaks oli auto pargitud ja sai tatsama hakkatud. Tee oli jäine ja esialgu mitte libe. Sai loetud tahvleid ja loodust kuulata, nii palju kui mu lõõtsutamine lubas. Jõudsin oma matkaga torni juurde välja, seal keerasiin ringi ja hakkasin tagasi auto poole rühkima. Laudtee tagasi minnes oli hea, sai kiirust teha. Seal kus jää oli juba, aina soojeneva päikese abil õige libe, tuli leida muid võimalusi. Pikali ei kukkunud ja kondid jäid vist terveks. Autosse jõudsin kümme minutit enne kahte. See oli siin esimene. Tänud kõikidele peitjatele, kelle aare selle raja äärde jäi.

Magalad olid päris hirmuäratavad, aga heidsime ka neile pilgu peale.

Leitud

Laeksaares nimed kirja pandud, oli kaks valikut, kas minna tuldud teed tagasi, või siis proovida lõigata. Kaart mingit sihti lubas ja nii sai valitud teine variant. Eks see siht muidugi oli kohati üsna tajutav ja poolel teel kippus maapind ka jalge alt ära kaduma, aga kohale me ennast saime. Tänud aarde eest!

Too õnnelike inimeste onn oli aktiivselt asustatud, soovisime suurele seltskonnale õnne aastapäeva puhul ja jalutasime edasi rada pidi, mis eelmise lõiguga võrreldes oli suisa maantee.

Täitsa äge paik. Imestasime nende niiöelda magalate üle seal metsas aga logiraamatus Marko logi tõi selguse. Väga põnev koht Tänud

Leitud, logitud, tänan!

Leitud! Metsas oli mitu eksitavat embavat puud, kõige suurem oli õige

 1 

Kerstiga oli plaan Simisalu-Matsimäe matkarajale naasta, et ka läbimata osa läbitud saaks. Veensime ka kaaslasi, et kodutee äärde jääb üks matkarada ning siin ei ole palju laudteed. Libedat laudteed oli omajagu kuid enamus kohtades oli piisavalt kuiv, et sai selle kõrval jalutada ning uisutama ei pidanud. Jõudsime majakese juurde, kus tegime söögipeatuse ning jätkasime teekonda Ohusilla aardeni, et sabad ära ühendada. Just onni juures kohtasime ka teisi matkalisi, kes meie neljajalgsete poolt said korralikult üle nuusutatud. Tagasiteel kasutasime juba taskulampi, et jalge ette näha. (983) Aitäh!

 1 

Tegime perega ühe mõnusa rabamatka, üle pika pika aja. Nii siis ka mõned aarded sai teepealt logitud. Tänud!

 1 

Mihkel juhatas meid öösel giidina hüti juurde, pärast mille uudistamist ka aarde üles otsisime. Aitäh!

 1 

See aare sai leitud geojaanipäeva möllus, parajasti sel ajal kui väljas oli pime. Algne plaan oli minna Laeksaarde, kuid see plaan sai üsna pea maha maetud kummikute ja levi puudumise ning ebatavalise ja ähvardava looduse tõttu. Sellest siis asenduskoht, mis ööpimeduses natuke kergesti ligipääsetavam. Kõigele vaatamata suutsime siiski lähedal metsas korraks põhjalikult ära eksida. Siia kohta olen varemgi mitu korda sattunud, kuid ei teadnud toona geopeitusest veel midagi. Aitäh!

 1 

Geojaani parklasse jõudsin kümme minutit peale kahte. Eelmise karbi juures olin Heleni ja Salmega kokku leppinud, et nad ootavad mind kaheni ja hakkavad siis rappa minema. Kuna jäin ilmselgelt hiljaks siis tuli samm pikemaks venitada ja proovida neile järgi jõuda. Lootsin seda teha onni juures aga tüdrukud olid nobedad ja sealt juba edasi liikunud. Panin nime kirja astusin edasi Ohusilla poole.

 2 

Esimese hooga tuhisesime onnist suure kiiruga mööda, pärast suurt ringi olime taas tagasi ja seekord polnud plaaniski siit peatumata mööduda. Seda olime sunnitud küll tegema aga kunstinäitusega, sääsed olid lihtsalt nii armutud ja ei andnud asu. Miskipärast lootsin, et saab onni poleerima hakata, aga see mis meid ees ootas, ma küll valmistunud ei olnud. Pressisime siis läbi kastmese kõrge taimestiku vaikselt nulli poole. Aeg-ajalt oli nii ühe kui teise suust kuulda oigeid, kui keegi jälle nõgesega kõrvetada sai. Plätudes toimetades olid mõned laksud lausa garanteeritud. Õnneks kohale jõudes jäi aare kohe silma ja auringe tegema ei pidanud. Sääsetorgete saatel nimed kirja ning edasi onni uudistama. Ega ma päris kirjeldada ei oskagi mis emotsioone see tekitas. Ühest otsast tundus see selline kõhe ja veider paik, aga samas huvitav ja kutsuv. Jätan koha meelde, äkki üks päev tulen kolin mõneks ajaks sisse.

Tänud.

 5 

Üsna kohe peale Geojaani sündmuse avaldumist sai selgeks, et just siis on õige aeg ka läheduses olevaid aardeid külastada. Päev enne Geojaani sai paika täpne kava, mis järjekorras neid rabakaid külastama hakkame. Otsustasime ühe ringiga 3 aaret võtta, kaardi järgi sai matka pikkuseks umbes 7,5 km ja prognoosisime ajakuluks 3 tundi. Seega täpselt kell 14 alustasime matkaga, et sündmuse alguseks kell 17 taas tsivilisatsioonis olla.
Kaasa haarasime rohkelt sääsetõrje vahendeid, vett, kotti toppisime kummikud ja nii me rajale läksime. Platsil toimetavale Laurile hõikasime veel, et kui me õhtuks tagasi pole, siis helistagu 112. Etteruttavalt võib öelda, et nii hulluks ei läinud ja olime ilusti õigeks ajaks matka alguspunktis tagasi.
Raja algusosa oli lihtne, kui muidugi sääsed ja parmud välja jätta. Pihustasime end üle ja pähe tõmbasime putukavõrgud. Olukord muutus tunduvalt talutavamaks. Onni juurde jõudes kiikasime kõigepealt igast ukseavast sisse. Päris kõhedust tekitav koht. Niipalju igasugust varustust ja riideid ja ja jäi tunne, et peremees on just lahkunud ja võib iga hetk naasta. Ise küll sellises kohas pikemalt peatud ei tahaks. Kui uudishimu oli rahuldatud, siis sukeldusime nõgestesse, et aaret otsida. Oi, kui teravalt need kõrvetasid, isegi läbi pikkade pükste said sääred korralikku säru. Aare õnneks oli kergelt leitav ja panime nobedalt enda nimed kirja, et taas liikuma saada. Lahkudes viskasime kiire pilgu metsas olevale kunstinäitusele. Seegi oli üsna kummaline kogu siinse majapidamise juures.
Täitsa iseäralik paik, suured tänud juhatamast!

See teos meenutas vägagi aaret otsivaid geopeitureid

 1 

See oli raske. Hetkekski ei antud rahu. Mingil muul aastajal tagasi. Aitäh!

 2 

M6nusa rabamatka kolmas leid. Tegelikult tormasime siit juba tulles esimesena m66da aga siis ei olnud ju aega kaotada ja jätsime ta tagasitulekuks. Parem oligi nii. nyyd oli piisavalt aega et slaidinäitust uudistada ja ka onni sisse astuda. Siinsest toidulaekast levisid legendid juba kaugele ja kui oma silmaga poleks näinud siis t6esti ei usuks et kusagil metsas on selline toiduvaru et v6iks vabalt m6ningase eemaloleku yle elada. Ka sääskedest olime nyyd nii tugevalt karastunud et rinnuni n6gesed ainult paitasid ja k6ditasid :D T6esti omapärane onnike v6i siis isegi terve kompleks siin laanede vahel. Tänud tutvustamast

Sellist laegast ei ole mina veel kohanud ;)

 2 

Tagasiteel virvatule juurest tegime peatuse siin. Arvasin, et aare on kuskil onnis, aga oli hoopis omajagu eemal. Sääsed puresid nii, nagu viimnepäev oleks käes, aga polnud viga, saime hakkama. Hiljem vahtisime natuke veel onnis ringi ja lugesime enda 12km heas tempos rabamatka lõppenuks.

 1 

Äge matk. Seisma ei tohtinud jääda, siis läks kohe põrguks. Kahjuks ajafaktor ei lubanud teisi aardeid läheduses külastada. Aga koht oli nii vahva, et siia tulen kindlasti tagasi. Aitäh!

Found it: 4495, 25.Jun.2021 10:35 Happiness is a shed of one’s own aga miks mitte lihtsalt "Õnn on katusega onn ". Jõhker võss, hullult sääski. Siiski tänud topsi eest. Lähipäevil on ta üsna populaarne.

 1 

Leitud. Super lahe koht, tuleb kindlasti uuesti külastada :)

 7 

Nimi on kirjas juba 19.01.20 seisuga aga toona justkui ei mänginud veel ametlikult. Nüüd aga ametlikult vormistatud. Nädalavahetusel oli Simisalu-Matsimäe rajal tõsine liiklus, Kollassaares platseerudes 20+ inimest kõndis mööda, paaride ja perekondade kaupa, tore näha, et inimesed liiguvad. Samas oli ka neid, kes ei liikunud ja aitasid väikesed ettevalmistused, et asjad oleks majas korras ja suvistel matkajatel küttepuud riidast võtta. Ps. pildil nähtav käru on minupoolne annetus Kollassaarele ja geomobiilina palun mitte kasutada :)

 1 

Kuna tänane esimene rabatee oli üsna jäine, siis siin kasutasin laidtee kõrval lumes liikumiseks räätsasid. Nii oli tunduvalt lihtsam edasi liikuda. Onnide juurde jõudes piilusin igasse onni ka sisse. Saunaonn oli kuumaks köetud ja ootas saunalisi. Aarde enda kõrval oli metsaalune aga täis igasuguseid isetekkelisi onne, neid oli seal vähemalt kümmekond. Peale logimist võtsin suuna otse järgmise aarde poole, ei hakanud mööda teed ringiga minema.

 8 

Eesti sünnipäeva matk ja pidupäeva tähistamine. Parklast metsarajale jõudmine oli jäätunud libedal teel paras ukerdamine, aga õnneks metsa vahel sai juba kindlama jalaga lume peal astuda. Miisul on lumega mingi oma teema, ei sobi talle pikalt sellel astumine, nii oli tema eriti õnnelik onnini jõudmisel, laudpõrand sobis palju paremini jalgealuseks. Tänase uduse ja halli ilmaga oli siin rajal väga vähe liikumist, siiani polnud kedagi kohanud.
Äge onn, piilusime sisse ja vaatasime õue peal ringi, mõnus koht sünnipäevapiknikuks, mille siin tegimegi. Vahepeal saabusid naisterahvad, kes siinset õnneonni sihtotstarbeliselt kasutasid, ajasime pisut juttu ja oligi aeg meil oma matka jätkata. Näitus oli ka tore keset metsa avastada.

Aitäh peitjale.

Ikka üle, mitte alt ;)

Ohvrikivi

Kunstihuvilised? Kes on, kes mitte ;)

Palju õnne, Eesti!

Väsitav sünnipäevamatk, silm vajub vägisi kinni :)

 1 

Nautisime matkarada ja inimtühjust. Isegi loomajälgi polnud siin, vaid paar tihast luuras vahepeal. Onni juures kõigepealt logisime, siis tegime kiire lõuna püstkojas ja uurisime kompleksi. Väga korras ja hästi varustatud, peab tunnistama. Aitäh!

 1 

Ideaalne ilm ja päev sügiseseks talvematkaks. Lõpuks selle sarja originaal ka nähtud. Enam ta ju väga salaonn ei ole, telekaski näidatud. Olgu siis vähemalt sala-aare. Aitäh kutsumast.

 1 

Tänaseks sai üks käimata rabatee valitud. Peab ütlema, et üks kena raba avastada. Ainus asi mis jäi kahe silma vahele oli, et rabatee on ühe otsaline st. ei teegi ringi. Kuna jäime üsna hilise aja peale siis loodusmaja otsa jõudes oli kottpime. Kuna ei tekkinud tunnet rajale tagasimineku mõnusast jalutuskäigust siis sai sõpra tülitatud ja abi oligi õnneks Ardust teel. Koht oli oma salapärasusega külastamist väärt. Kõik on hästi mis hästi lõpeb. Aare sai logitud. Tänud

 2 

See aare tekitas dejavu efekti rohkem kui ühel korral. Hakkas see pihta juba siis, kui auto ära parkisin. Nimelt raja alguses oli maja, kus ma paar aastat tagasi läbisin elu ägedaima kolm päeva kestnud koolituse. Aga siis ma ei taibanud vaadata, kas aardeid on lähedal ja tegelikult oli programm nii tihe, et ega polekski vist jõudnud sinna. Kohale jõudes oli järgmine dejavu. Nimelt olin ühel konverentsil sellesama maja peremeest rääkimas kuulnud muuhulgas sellest samast majast. Aardeleid tuli lihtsalt ja oi kui hea oli kaevust võetud külma vett juua. Edasi ohusilla poole jalutades oli tee ääres veel kunstinäitus ka. Ülimõnusa tunde tekitas see aare. Aitäh peitjale.

 1 

Väga laheda koha peal ????

 1 

Leidsime toreda matkaraja kus polnud varem käinud.Kahele aardele lähenesime Matsimäe karjääri poolt. Ilm oli super,rada polnud ülerahvastatud,laudtee osa väga kvaliteetne-nagu üks korralik kiirtee :)

Ohusilla oosilt tulime ikka siia kah uudistama. Korralik kompleks matkarajal kus aeg korraks maha võtta. Meie tegime väikse pikniku kaasavõetud moonaga ja oligi aeg võtta suund tagasi Matsimäe poole. Aitüma juhatamast

 1 

Õnne on kõik kohad täis, see tuleb vaid üles leida. See kant siin on ka maru paik. Aitäh :)

 1 

Siinsetest aaretest esimesena läksime Laeksaarde ning kuna ühtegi mõistlikku rada sealt ei tulnud, siis võtsime suuna otsa siia. Vaatasime kaarti, tundus, et seal peaks olema ka metsasihid, aga looduses neid leida ei õnnestunud. Seega võtsime sihi kompassi järgi otse siia. Peale ca 500 meetrit metsas, ojade ja pokude vahel rassimist avastas Anna, et Laeksaares istudes oli ta võtnud oma mütsi peast ning see oligi sinna maha jäänud. Tegime kiired kalkulatsioonid, et kas tasub järele minna või jätame järgmistele. Otsustasin, et käin ise üksi ära, kuna minu liikumistempo oli mõnevõrra kiirem. Anna tuli edasi Kollassaare poole.

Peab ütlema, et sain päris sooja naha selle lisakilomeetriga. Vaev tasus aga ära, müts tõepoolest seal oli. Nüüd sai teekond siinse aarde juurde kolmas kord läbitud. Tempo oli tõesti hea, sest siia aarde juurde oli Anna jõudnud vast paar minutit enne mind. Meil mõlemal oli päris hea meel, et sealt vesiselt maastikult pokude vahelt välja saime. Edasi pidi info järgi olema matkarada, seega oli lootust pääseda edasisel teekonnal lihtsamalt. Aardega läks siin kärmelt.

Edasi Ohusilla poole. Aitäh.

 1 

Geopeituse kaardilt on ikka väga hea valida endale jalutuskäiguks sihtpunkte :) Nüüd sai siis siinne matkarada välja valitud. Väga vinge koht! Tänud!

 2 

Ühel absurdsel vihmasel nädlalasisesel talvepäeval otsustasime teha Matsimäe-Simisalu-Matsimäe ringi. Geopeitus polnud eesmärk omaette aga kui juba kohal olime, siis viskasin pilgu kiirelt Geopeituse kaardile ka. Peab ütlema, et pidevad plusskraadid soodustavad minu jaoks aarete otsimist oluliselt, ei ole probleemi paljakäsi telefoni kallal pusserdada ja samuti on igasuguste raskestiavanevate konteinerite avamine lihtsam. Väga tore koht. Aitäh aarde peitjale.

 4 

Meil oli plaanitud siinses matkaonnis öö veeta, selleks kokkulepe ka omanikuga tehtud ja Mihkel, kes siin tihedam külaline ja nii mõnegi olemasoleva objekti loomisel oma käega kaasa löönud, oli teejuhatajaks. Ausalt öeldes ei teadnud mina, et siin on aare. Ma ei teadnud veel täpselt, kuhu me õhtul lähemegi ja mu telefon oli juba hommikul aku tõttu pillid kotti pannud.

Saabusime üle laudtee õhtupimeduses, panime sauna kütte, tegime asemed ja püstkojas ahju ääres laulsime Elmari tantsuõhtu järgi laulukesi. Eelmine õhtu olime lõpetanud kell 3 ja kell 7 üles, seega südaööni saime üleval oldud, saunatatud ja seejärel magama. Oi, kui hea see uni oli! Ja hommikul kauplesin, kas saan kuidagi akupangast voolu, et saaks ka vaadata, et ometi siin aardeid pole, kuid ei saanud. Lõpuks Mihkel avastas, et tema telefonil on app olemas, mis siis, et ta pole kunagi ühtki aaret loginud. Ja voilaa, sealsamas see aare mind ootaski, oi kui hea meel, et sellise suurepärase öömaja juures veel aare oli. Suur aitäh, mul oli igastahes sigavinge nädalavahetus selle aarde kõrval ja riided kõik suitsuhaisused mõnusal. Oli tõesti hea. Aitäh.

Tänud.

 1 

Ossa, kui äge koht ja veel millise varustusega. Lausa kaks sauna on väsinud teeliste ootel ja viis privaatset kuuseoksa-onni koos oma tuleaseme kohaga neile, kes aita ei mahu. Ilmselgelt tulen ma siia millalgi tagasi. Tänud kohta näitamast.

Leitud!

Leitud

 1 

Pärast meeldivat matka ööbisime Kollassaarel ja ei saa jätta logimata aare, mis kohe kõrval. Aare heas seisus. Tänud koha valiku eest!

 11 

Oo, ma tean, mida aarde nimi tähendab! Aastal 2012, kui selle aarde avaldumisest puudus veel napp aastake, veetsin vihmaste ja raskete 40-kilomeetriste päevade järel lonkamiseni valutava põlvega siin oma eelviimase öö jalgsimatkal Eesti lõunatipust põhjatipuni püüeldes. Antud hetkeks oli seljataga 560 km ning 19 päeva sinka-vonka mööda loodusradasid (ja mööda ilma radadeta loodust) jalutamist, kogu elamine seljas kaasas muidugi. Kujutate siis pilti kui jõuan suht zombie seisus niivõrd luksusliku majapidamiseni! Jah, olin oma matkaplaani küllalkti põhjalikult ette valmistanud ning teadsin nõndapalju, et ööbida peaks selles kohas saama. Aga et säärases viietärnilises... polnud aimugi. Kõik täielikult minu päralt pealegi. Paljukest ma neist hüvedest just kasutada jaksasin - ülivähe, olgem ausad. Ent viienda järjestikuse vihmase ilmaga läbi soode matkates on "katus" võtmesõna. Magasin ikka oma koikul, kuid riputasin selle siseruumidesse ja vajusin kooma niipea kui vettinud jalatsitest tallad välja võetud. Tuld ei hakanud üldse üles tegema, sest sisetunne ütles, et põlve seisukord ei luba järelejäänud distantsi mööda Kõrve rada Purekkari neemeni niiehknii enam järjest sooritada, pealegi oli ülehomme puhkuse viimane päev. Kollassaare laudtee oli toona suhteliselt väsinud seisus ja vähemalt pahkluuni vesi kattis päris paljusid rajalõike, voolates heldelt madala matkatossu ülemisest servast sisse. Jalgsimatk lõppes minu jaoks tookord tõesti Vetlas, kuid see "onn" jättis igaveseks sügavalt positiivse mälestuse. Vähemalt siis mõjus üllatus tõesti "salaonnina" nagu kirjeldus ka nimetab. Aitäh trine, vajasin uut kutset siia! Luban, et see ei jäänud viimaseks külastuseks!
(Rändur sisse)

 1 

Täna olid siin talgud ja umbes samal ajal toimuvad igal aastal siin talgud. Tegemist on kogukonna ettevõtmisega ja lisaraha ja töökäsi ootavad nad alati. https://www.estlander.org/kollassaare/ ja lugeda võite veel https://maaelu.postimees.ee/4486055/matkaonn-pakub-soosaarel-uitajale-peavarju

Kes on enne käinud onnis, siis nüüd on see tundmatuseni muutunud. Soovitan peitjal sinna kindlasti minna. Täna oli peal juba uus katus, tõsteti ja vahetati otsapalke. Kui me tagasi tulime, oli ühes toas valmis tutikas tantsupõrand. Paljudel pole koduski nii uhket põrandat. Uus ahi tuleb ka, praegu ei tea kas nad said valmis aga tõotab tulla õdus elamine.

Igasugu küsimustes- abi pakkumistes helistage, (+372) 5563 4030

 1 

Siia tulin sirgjoones Laeksaarest. Algul vesine jura maastik, siis mu kurikuulus veel vesisema sihi ületus ja siis hakkas maapind järjest paremaks minema. Täitsa mõnus astumine oli.

Siis nägin, et mets muutus hõredamaks ja ka navi, et aardeni on 150m, kuid siin kehtis vanasõna "ära hõiska enne õhtut"! Ees oli taas mülgas. Panin navi kotti ja navigeerisin end kuidagimoodi mööda mättaid onnini ja piilusin ka sisse ja tundus, et keegi nagu elaks seal. Nii palju asju oli seal ja siis veel 2 madratsit ja hunnik seljariideid.

Vaatasin navi ja pagan, aare 50m teises suunas. Kiire logimine ja veel kiirem äraminek, väga kõhe tunne oli. Õnneks sai ka aeg otsa ja teekond autoni toimus ülikiirelt. Tänud kutsumast!

 1 

Leidsime kiiresti! Väga võimalik, et panin kogemata logiraamatusse kuupäevaks 5.01.2018, mitte 2019.

 1 

Väga lahe koht. Vaatasin paiga üle, inimesi näha polnud, aga lipp oli uhkelt lehvimas. Mõnus matk ja leid tuli ka kiirelt. Tänud juhatamast!

 1 

See onn on tõesti nii hästi kraamiga varustatud, vabalt võiks veeta ühe õnneliku nädala tsivilisatsioonist eemal. Eelmised külastajad olid isegi toidukraami külmkappi jätnud, see vist polnud kuigi hea mõte enne talve tulekut. Majas jalutades tabas pilk ka eelmises leitud aardes kasutusel olnud konteinerit, nüüd me siis teame kust see pihta oli pandud :) Aitäh, hullult vinge matk oli!

 1 

Ma ei mäleta, et sellise varustusega onni varem näinud oleksin. Kirstu täis sööki, kasti täis prügikotirulle, hunnik plätusid, kruuse ja kõike mida vaja võib minna. Imetlesime seda kohta ning jäi segaseks, et kuhu nad küll magama lähevad, sellist kohta ei märganud. Hakkasime siit Laeksaarde minema ja siis kohtasime ulualuseid. Nüüd siis tean, mis on õnn. See aasta Teeme ära käigus pandi majale asbestivaba eterniit.

 1 

Päris lihtne aare, olen aastaid olnud selle koha austaja.

 1 

Mõnus suvepäev jalutuskäiguks. Õnneks maja juures oli vähe rahvast ja sai rahulikult logida.

 1 

Kui jätta välja onni juures uudistamine, siis oli tegu kiire leiuga. Tänud peitjale!

 4 

Oi kui palju on siia ja siit mööda kulgetud, aga kahjuks see majake on nii populaarne, et alles täna õnnestus sisemust kaeda.Mäletan, et sattusin isegi sellel ajal sinna kui meie staarpoliitikud oma ellujäämiskursust tegid ja alles pärast telekast nähtu järgi sain teada, millega tegu. Igavesti vinge paik ja varustus.Siin võiks küll viimsepäeva üle elada ja veel kauemgi. Veetsin oma pool tundi veel logiraamatu juures, mis on juba ise lugemist väärt. Aitäh.

“Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida.”

 1 

Märgin ära oma otsimisest loobumise. Jalutuskäigul perega oli soov teha märge ka sellesse logiraamatusse, kuid kogu piirkond oli noori täis. Mingi laager ja ringiga hiilides logida oli samuti lootusetu. Seetõttu jälle põhjus tagasitulekuks.

 11 

Pärast Laeksaare aarde otsinguilt tagasi jõudmist hakkas päris kõvasti padukat sadama. Kihutasin siis mööda laudteed onni juurde, aga mitte liiga kiiresti, sest kurve pole märja laudtee peal võimalik võtta :) Jõudsin onni ja õnn saabus üsna kiirelt. Arvasin, et tegemist on primitiivse onnikesega, aga see siin on ju päris villa. Viskasin märjad riided nöörile ja tegin ahju tule. Väljas muutus sadu järjest tugevamaks. Kustutasin esmase nälja pakinuudlitega, päris mõnus. Ardust saadud anum oli selline kehvakene, ajasin kaks korda vee keema ja juba hakkas põhja auk tulema. Kuna kell oli alles pool kuus, siis pidin kuidagi vaba aega sisustama. Üritasin netti minna, aga levi oli väga vilets, polnud lootustki juutuubist miskit põnevat vaadata. Leidsin kuskilt raadio ja panin selle mängima. Kuna ma tavaliselt raadiot ei kuula, siis läks ühe enam-vähem jaama leidmisega aega. Vahepeal jäi vihm veidi hõredamaks, sain kiiruga kaks lähimat aaret ära logida. Õhtul tahtsin korra netti ka saada, ronisin selle jaoks maja katusele :) Seal oli päris ok ühendus välismaailmaga. Pugesin kuskil kümne ajal põhku, mis on minu puhul väga haruldane, tavaliselt otsin samal ajal telgile kohta :) Unest ei tulnud algul midagi välja, sest õues mingid loomad madistasid hullult. Panin raaido vaikselt mängima ja uinusin STAR FM-i tümaka saatel :D Hommikul varajane äratus nagu on juba kombeks saanud. Paar ampsu põske, asjad kotti ja edasi. Väga mõnus ööbimine oli. Aitäh!

Vihma käest räästa alla

Linner või dunch Ardu totsikuga

 1 

Leitud üleelamiskursuse käigus

 3 

Eelmisel ööl kogesime, milline õnn oli metsa all olevates varjualustes ööbida, saunas leili visata, seajalgu keeta ja Ivo kostitada.

 1 

Leitud üleelamiskursuse käigus. Väga tabab pealkiri! Sellest on näha, et peitja ise on ilmselt matka läbi elanud.

 2 

Tegelikult oli mõte kõigepealt Laeksaarde minna. Aga ilm oli ilus, rada mõnus, muidkui astusin, tehnika oli taskus. Ühel hetkel hakkasin vaatama, et päike on justkui valest ilmakaarest ja mina tatsan vist valet rada... Võtsin siis navi taskust välja ja nii oligi, ainult 150m oligi jäänud katusega onnini. Vaatsiis mis tähendab, kui mõnus on, nii tulebki õnn ja katusega onn ise teepeal vastu. Väga maru lahe koht seal, soovitan. Tänud peitjale!

 2 

Kiire leid, väga väga lahe koht keset metsa.

 1 

Sai siis täna vähe jalutatud. JA siis mis me lõpust leitsime oli lihtsalt vapustav. Kindlsati sinna suvel tagasi ja siis juba sauna ja metsa elu elama :D Aitähh juhatamast

 4 

Parklasse jõudes avastasin eest kaks kolmeliikmelist seltskonda valmistumas matkarajale minekuks. Panin end valmis ja hakkasin minema, kuidagi suutsin seda neist kiiremini teha- samas üks punt läks alustuseks hoopis torni. Matkaraja laudteele jõudes märkasin, et olen tolle päeva esimene(Simisalu poolt)- noh kui ühed käpajälgede omanikud välja arvata. Lumi krõbises kõvasti jala all ehk siis mõtte loomade nägemisest võis maha matta. Aarde leidmine võttis veidi aega ning umbes samal ajal sattusid ka seltskonnad sinna kanti. Mõtlesin, et vb tegemist mõne geopeitur pundiga aga siiski mitte. Lihtsalt matkasellid. Kritseldasin oma nime logiraamatusse ja läksin edasi. Aitäh!

 1 

Täna oli see päev, kus tagasiteel koju sai tehtud väike kõlvalpõrge. Otsus oli, et logime kõik kolm sooaaret. Ja siis hakkas viltu vedama. Tiia geps keeldus koostööd tegemast, nii et tulime koos õnneonni vaatama. Kui olime aarde leidnud, tuli ka Tiia gepsule eluvaim sisse ja meie teed läksid lahku. Tema edasi Ohusillale ja mina Laeksaarele. Aare korras, aitäh.

 2 

Henrikole võtsin seekordseks matkaks jooksuratta välja, sest teekond paistis kujunevat parasjagu pikaks. Peagi olime laudteel, seejärel veidike porisel teel ja lõpuks aarde lähedal metsmaasikaid söömas. Eemalt ei saanud arugi, mis asjandused need seal metsas on. Lähemale jõudes tulid välja huvitavad lõkkekohaga varustatud varjualused. Kui esialgu tundus, et oleme lõkkekohas üksi, siis peagi hakkasid kostma mingid toksimise hääled. Selgus, et veidi edasi asub ikka tõeline onn või õnn ja mugud kütavad parasjagu sauna. Meie hiilisime vaikselt nende selja tagant aardeni ja logisime. Aitäh.

 1 

Selle aarde sain ka teise korra möödumise käigus, kui tagasi läksin. Esimene kord minnes oli maja juures suurem pidu. Kui aga tagasi tulin oli õhk puhas ja ümbruses kõlas ainult linnulaul. Vot see on alles koht. Ma anna kohe 10 soovitust, kindlast minge. Tänud.

Kaunist kevadet!

 1 

kuna esimesel korral ei leidnud teps mitte õigeid puid, siis sai täna tagasi tuldud, ja kui õiged embavad puud sai kindlaks tehtud, siis oli ainult logimise vaev...:)

 1 

Sinna jõudmine oli natuke tüütu, kuid kohale jõudmine oli seda väärt. Väga superäge koht! Tänud juhatamast.

Leitud

 2 

Järjekordne mõnus ööbimine õdusas metsamajas. Musta pässiku teed juues jätkus juttu hommikul kella neljani. Mis saab olla veel toredam, kui pidada maha üks tore Matkafoorumi talvepäev ning noppida geopeituse aare. Aitähh!

Kaunis hommik

 1 

Minule sellised onnid meeldivad. Aitäh tutvustamast.

 1 

Laudtee tabamine lumekihi alt nõudist teatavat täppsitööd, aga see tegevus tundus siiski mõistlikum kui räätsade jalga ajamine. Aardepaigale lähenedes tundsime juba kaugelt seljanka lõhna ja olime üpris üllatunud, et mugud oma rännakuga nii kaugele jõudnud on. Nemad olid jällegi üllatunud meie välja ilmumisest eiteakust. Supipausile me ei jäänud, vaid suundusime otsingutele. Leid tuli kiirelt ning onni uudistasime hoopis hiljem, tagasiteel kui muguhordid olid ammuilma mugutegusid tegemas.

Aitäh peitmast ja kohta tutvustamast!

 1 

Ilus looduslähedane koht. Toredad kaaslased. Veel oli valge. Aitäh peitjale.

 3 

Selle aarde leidsime ka Simisalus Loodusmajas projektikoolitusel olles. Kuna korraldajad tegid päeval väikese jalutuskäigu laudrajal, siis see oli selle piirkonna ainus valges leitud aare. Ohusilla aarde ja Laeksaare juures käisime hilisõhtul pimedas.

Väga tore koht! Aitäh aarde eest! EVEJ

Tüüpiline kohalik metsaalune

Laudtee vaheldumas jäärajaga

 1 

Onni juures meeldis mulle värskelt uue palgiga paigatud kaev. Leid ise tuli kiirelt. Tänud peitjale.

 1 

Kui meie metsaonni jõudsime oli saun juba köetud ja tuba soe.Väga tore pärast-lõuna oli.Aitäh!

 1 

Veetsime ilusa nädalavahetuse ning nii otsustasime ka logida. Koht sõnu ei vaja.

 1 

Kui juba Petka varandusele küüned külge sain, tekkis mõte ka naaberaaret kaema tulla. Õnneks oli miski rahvas matkaraja ilusti sisse tampinud ning aardeni oli jalutuskäik nagu pargis. Täitsa ilus paik seal. Kunagi kui mitmeid aastaid tagasi Simisalu-Matsimäe matkarada kõndisin, siis veel nii uhket onni seal küll ei olnud. Tänud vahvasse kohta juhatamast!

 1 

Minu ammune unistus tulla Simisalu matkarajale sai lõpuks teoks. Tänu esimesele lumele ja libedusele oli küll natuke ekstreemne aga saime hakkama. Pauli jaoks oli rada natuke liiga raske, jätsime siis esialgse plaani Ohusilda ka minna järgmiseks korraks. Jõudsime metsast välja napilt enne suurt pimedat. Onn oli ootamatu, nii hästi varustatud ja tip-top korras, Paul arvas, et kolime siia elama, kõik on olemas. Aarde juures olime ikka super-geopimedad. Terve kambaga seisime seal kõrval ja ei näinud midagi. Kui hakkasime juba eemalt otsima, siis Tiina äkki küsis, et ei tea mis asi see küll on! Väga vahva matk oli, suur tänu juhatamast!

 1 

Mõnus ilusa ilma jalutuskäik koos seentega. Onn oli rahvast täis aga aardeleidu see õnneks ei seganud.

 3 

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et olen seda onni külastanud varasemalt kaks korda. (Aaret veel ei olnud siis sinna peidetud.)

Esimest korda jaanuaris 2012, siis matkasime suuskadega Kautla memorjaali juurest otse üle soo onnini. Öö veetsime majakeses ja püstkojas. Järgmisel päeval suundusime edasi RMK metsamaja poole. Matka organiseerijateks olid sõbrad ja tuttavad, kes kunagi ise juhuslikult selle majakese leidsid. Nad on oma jõudude, aja, vahendite ja rahaga seda kohta hooldanud ja parendanud. Näiteks kaevu puhastanud, majal katuse korda teinud, püstkoja ehitanud, ümbruses võsa niitnud, lõkke puid kogunud ... jne....jne. Palun suhtu seal olevatesse asjadesse austusega ja järgi Kollassare reegleid. Kõik matkajad ja geopeiturid on alati sinna oodatud puhkama või ööbima.

Teist korda külastasin kohta 2013 aasta suvel, poissmeesteõhtul. Peigmees sai ülesande peita lähikonda pudel Vana-Tallinnat. Nii, et seal on siis veel üks aare peidus, mille asukohta ainult tema teab ja kasutada tohib ainult siis, kui naisega tülli läheb.

Nüüd käidud Marteni sünnipäeval. Teised askeldasid midagi teha ja mina koos Marjega vaatasime üle vahepeal sinna peidetud aarde. Aardeni sai mõõda sisse tallatud rada ja topsik jäi kohe silma. EV J:robot-kassi ja lameda konna. Minu 100 GP leid. Suure tõenäaosusega külastan Kollassaare onni veel.

Täna, pea 6 aastat hiljem logides, mäletan, et oli üks väga mõnus matk :)
Täname ja ootame veel selliseid!

 2 

Kui ester suutis aarde GPSta leida, siis meie suutsime olukorras kus GPS toega aga levipuudusel auklikult töötavate seadmetega aardest 2 km mööda joosta. Ei hakka kordama juttu. Aga siin päikesepaisetel peale mõistus ei jaga = jalad käivad tõdemist ei saanud ikka aru kuidas me siit esimese hooga üle jooksime. Aardeleid muidugi kiire, aare korras ja koht väga vahva - soovitaks kõigile kes ööbimist metsaonnis planeerivad. Saun paistis ju ka olemas olevat. Korra proovisme ka leida teed laeksaareni, talitee leidsimegi aga see oli just lahtisulanud, otsustasime et tänaseks loodusega jõukatsumisest jätkub. Tagasitulekuks on ju niigi palju põhjust. Endomondole suutsime 14 km tulemuseks jalutada - seega 2 x enam kui nutikamd meist selle 2 aarde läbimiseks kulutasid. Elamusi saime niipalju et ei suuda tagantjärgi küll meenutada estrit kes meie naasmist tõenäoliselt märkas

http://Piia,

http://Peeter

 5 

Muinasjutt või anekdoot teemal "geopeitur läks gepsuta metsa". No tõsiselt, see asi küll plaanis polnud. Veeretasin ennast autoga õhtupoolikuks Simisalu loodusmajja olengule ja igasugused geopeituse mõtted matsin kohe maha. Isegi gepsu ei võtnud kaasa. Aga enne sauna otsustati metsa jalutama minna. Ja mingi hetk tundis geopeitur aarde lõhna. No ta lihtsalt pidi seal olema, mis siis et mobiili geps arvas, et karbini on veel 7 km. Helistasin siis peitjale ja küsisin kust karpi otsima peaks. Sain laias laastus suuna kätte, aga olukord tundus siiski lootusetu. Lõpuks andsin alla ja liikusin suvalises suunas võssa. Ja seal ta oligi. Edaspidi võikski geopeitust niimoodi mängida, et kõnnid suvalises suunas metsa ja komistad aardele lihtsalt otsa.

PS Kuna logiraamatus oli samast päevast juba varasem logi ees, siis kas mees ja naine, kes metsast parklasse naasesis, kui mina parajasti oma mudasest renault'st pagasit välja õngitsesin, olid seal sihipärasel rännakul?

 5 

Aarde suunas minnes ei osanud ma aimatagi, et onn on laiguliste valdusesse võetud. Käis kibe askeldamine, põletamine, metsa raiumine, niisiis läksin Ohusilla poole edasi lootuses, et tagasi tulles on plats puhas. Muidugi ei olnud, seega hiilisin ringiga nulli suunas, et keegi mind ei märkaks. Ka see ebaõnnestus, sest kui korra majakese poole piilusin, lehvitas üks tegelane mulle ja hüüdis, et ma võin ikka sinnapoole ka tulla. Karjusin vastu, et küll ma tulen, kui mul metsa all asjad aetud ja kadusin puude taha. Laigulised hoidsid diskreetselt eemale, kuniks võimalikult tiheda puu varjus logisin ja seejärel sammusin uudishimulike pilkude all lähemale. Kauaks ma sinna siiski ei jäänud, kuna kartsin, et istumise korral ma jään sinna järgmise päevani. Taarusin edasi ja autoni jõudes ohkasin kergendatult. 7 km matka selja taga. Pole just väga minu moodi.
Gimli ütles filmis "Lord of the Rings": "I'm wasted on cross-country! We Dwarves are natural sprinters, very dangerous over short distances" ja pole just asju, millega ma rohkem nõus oleksin olnud. I'm a Dwarf.

Metsakaunistus

Viimane sirge

Katki

DLXIV. Tänase päeva põhieesmärk oli matk rabas, nautida loodust, külastada rabasaari ja veel mõnda "imet". Plaanis selle jooksul võtta 4 aaret. Ilm oli trekkimiseks lausa loodud, mõnus miinus, vaikne ja maapinda kattis öösel sadanud värske lumi. Parkisin Simisalus, väike seljakott termose ja muu vajalikuga kaasa ja rajale. Esimesena plaanis "onni" külastus. Teekonnal, mis kulges kiiresti ja enamikus korralikul laudteel, ei näinud värskel lumel isegi ühtegi loomajälge. Ka inimkäte poolt tehtut kattis lumi, nii, et peaaegu võiks öelda - puutumatu loodus. Aarde leidsin kiiresti ja uurisin ka vana talukompleksi, majja on ikka korralikult träni veetud. Tundus, et moeks oli saanud oma ärajoodud alko pudelit küünlajalana kasutada, siis ei pea seda ära tassima ja oled midagi vajalikku teinud. Aitäh siia kutsumast, jätkan Ohusilla mäele.

Võrumaa kogemus selja taga oli seltskonnal sõgedatel plaan pisut omadega rappa minna. Nii korjatigi mind Eestimaa südamest auto peale ja võeti kaasa. Simisalus selgus, et laudtee on jube libe, isegi mu naelastatud kummikutega oli tegemist, et mitte koperdada. Kuna kõigil naelu polnud (eriti hädas oli koolieelik), siis piirdusimegi Kollasaareni minekuga. Tegime märgadest nottidest lõkke (oli ju puuriidal kena palve lõkkeks kuivi puid mitte kasutada) ja olime niisama seal. Grillisime ja tšillisime, aarde otsisime ka üles. ;)
Koht ise oli üle elanud just paari päeva taguse tormi ja nii mõjus sealne olustik veidi mahajäetuna. Räsituna... Majas oli elav hing ka ikka sees, üks hiir kappas minema, kui ukse avasime. Rohkem kedagi ei näinud.
Tahaks tulla siia tagasi, siis kui on päikeseline päev ja rohelus on valdav värv. Eks põhjus selleks ju jäi- Ohusilla aare.
Õhtu saabudes jäi pool seltskonda sinna sauna kütma ja ööbimist katsetama, mina pidin aga koju naasema, et järgmisel päeval tööle minna. Nii astusingi Eestimaa südames taas bussi ja naasesin argipäeva..
Aitäh aarde eest! EVEJ

PS. ootamatu oli kogu selle käigu juures tõdemus, et vaatetorn RMK keskuse juures ei kõikunudki. Kuid valusad lihased andis ta mulle küll. ;) Kardan ju kõrgust.

Me pundi ühine arvamus-selle koha võtaksime :) Aare leitud ja logitud.

Kui "25 krooni" sai leitud ja tundus, et võhma jäi nagu veel üle, siis muidugi ´asusime vallutama järgmist läheduses asuvat täppi. Väljas oli ilus sügisilm ning lühike matk tundus igati mõnus. Auto paime Simisalu keskuse juurde parklasse ja edasi läksime mööda matkateed. Muidugi tegi selle matka palju mõnusamaks uus vastvalminud laudtee, sest sellel astumine on ju täitsa murevaba. No selles mõttes, et kui need rabad muidu natuke murelikuks ja ettevaatlikumaks teevad, siis uuel laudteel on "üks mure vähem". Aga onni kohta peab vist tõdema, et kõigi nende metsaonnidega võrreldes, mis me siiamaani oma matkadel kohanud oleme, siis see onn "shokeeris" kõige enam. See onn on lihtsalt nii erandlik ja teistmoodi. Mõni onn on olnud väga kutsuv ja mõnus, kuid siin on nii tugev "isane" lõhn õhus ja mehelik aura ümber onni. Tundus, et naisterahvad ei ole siin väga oodatud. Tundus, et siin valitseb meestevägi ja jõud. Aare sai lihtsalt leitud, geomaantee viis otse kohale ning kõik nõgesed olid laias kaares sellelt kõrvale tammutud. Ning mis kõige olulisem, siin metsas EI OLNUD mitte ühtegi tiivulist olendit. Jess, kõige mõnusam aeg siin jalutamiseks. Täname!

Ega tegelikult midagi hooldada olnudki - aardeni viib sügav geomaantee, isegi nõges ei ulatu ninani. Põnev oli maja logiraamatust uurida, mis siin suve jooksul kõik korda saadeti. Näiteks augustis peatus onnis Eesti Energia juhtkonna ellujäämislaager. Ellu nad jäid (ilma elektrita), aga Sandor Liive allkirja "meie mängu" logiraamatus siiski polnud - arenemisruumi jätkub :)

 2 

Kohale läks täiesti inimlik laudtee kui ka metsarada. Tutvusin reeglitega ja asusin paika uudistama. Huvitav kes selle tegevuse ette võttis, korda tegi ja seda kõigile niimoodi lahkesti jagab. Lähedalasuva infostendi järgi oli näha, et peamaja oli täiesti kokkuvarisenud ning kõrvalhoone ei olnud just ka parimas seisus. Majas tervitas mind üks hiir, kes seejärel aga kiirel sammul seinast üles katusele jooksis. Seal nagu valmistutaks uueks sõjaks. Kõik vajalik olemas, et eluga toime tulla ja samas olla välismaailmast täiesti äralõigatud. Ja kui keegi peaks sattuma lähedale, siis märkasin kolme matšeetet ja riiulil vedelas ka üks kasutamata padrun. Ainuke asi mis kahesilmavahele jäi oli kohalik logiraamat. Seejärel lebotasin, sõin oma viimase toidumoona, mõnulesin veel päikese käes.

Mõtlesin, et peaks nüüd järgmise aarde juures ka ära käima. Siis aga lõi pähe, et siin ma ei olnudki veel aaret otsima jõudnud hakata. Parandasin kiirelt selle vea, mõnulesin natukene veel ja asusin järgmise aarde poole teele. Tänud siia juhatamast! Väga meeldis see koht. Kokku veetsin siin üle tunni aja ja oleks võimaluse korral veel kauemgi olnud

 1 

Kui oleksime rohkem lugenud ja vaadanud aarde kirjeldust, siis polekski nii suure üllatuse osaliseks saanud leides maja keset metsa :D

 1 

Mets. Palju põdrakärbseid. Saun ja elamine metsa sees. Ülilahe. Aarde leidsime ka. EVEJ

 2 

Laeksaarest laudtee peal tagasi, põgenesin kõige pealt nende põdrakärbeste eest. Siis võtsin GP lehelt õnneonni koordinaadi, sest millegipärast gepsus seda polnud. Olin üsna pettunud, kui laudtee ära lõppes ja mingi metsarada algas. Seal polnud üldse mugav sõita. Onni juure olid inimesed. Natuke nende juttu kuuldes sain aru, et tegu on mingite loodusainete õpetajatega ning neil oli mingi RMK giid ka seal. Olid Matsimäe poolt tulnud. Hea, et aare päris onni juures polnud, muidu oleks puhta jama olnud. Tegin söögipausi ning ajasi Laeksaare ülikonna seljast. Edasi ei saanud aru, kust see rada läheb. Nii kitsas ja nõgesene oli ta. Aga kui geps kinnitas, et just siit see asi läheb, siis läksin edasi. Aitäh!

 2 

Tänast geopäeva võib võrrelda triatloniga. Eesmärgiks kaks aaret. Esimene ala rongisõit kella kuuese rongiga Kadrinast Lehtsesse. Ahjaa, enne ikka soojendus, 12 kilomeetrit jalgrattal. Teine ala sõit jalgrattal hommikuudus Lehtsest Simisallu. Kolmas ala jalutamine euromatkarajal selle aardeni ja kunagisel taluteel naaberaardeni. Hiljem muidugi peaaegu samamoodi tagasi, rongiga Aegviidust. Metsast tagasi Simisallu ja Vargamäele jõudes avastasin et hommikuste tühjade postide külge on RMK uue matkatee sildid ilmunud. Aitäh aarde eest!

 3 

No mis sa ikka muud pulmaaastapäeval ette võtad ja kuhu naise viid, kui sohu laugastevahele! Tegelikult on sellisel aastaajal rabas väga väga ilus. Leidsime nii onni kui aarde ja väga meeldis kõigile. Jätsime ome hieroglüüfid ning mälestused ka raamatusse ja otsustasime ka järgmise aarde samal rajal veel noppida. Tänud onni näitamast!

 1 

Meie kolme päevase tuuri esimene aare. Vaatasime onni üle ja leidsime heas korras aarde oma koha pealt.

Tänud, EVEJ.

 2 

Meie seekordne geonädalavahetus algas selle aardega. Kuigi tegelikult olime siia tulnud hoopis uue aarde pärast, mis omakorda meie muud plaanid pea peale pööras. Mööda rada Simisalu loodusmaja juurest tulles ei hakanud ühtki teed silma, mis meid Laeksaare aarde juurde viiks, kuigi gepsus siiski mingi tee olemas oli, mis kohapeal silmaga vaadates aga kuidagi rada ei meenutanud. Kuna aga mööda korralikku laudteed ja matkarada oli mõnus kõndida siis kuidagi vaikimisi sai kokku lepitud, et püüame siinkandis olevad kaks aaret kõigepealt ülesse otsida ja siis vaatame, mis edasi. Kogu jalutuskäigu aja oli meil põhitegevuseks põdrakärbeste taga ajamine enda ihu pealt. Nad võivad ikka väga tüütud tegelased olla. Hetkeks õnnestus siiski käbsed unustada seik, mil peale vaikivat kulgemist ma rääkima hakkasin ja siis suurt raginat tekitades põder meie läheduses ehmatas ja meist eemaldus. Aarde lähedane paik on huvitav ja sai pisut ringi uudistatud aga ilmselt mitte piisavalt, kuna külalisteraamatusse jäi meil sissekanne tegemata. Aarde otsimisega läks aga nii, et sellest suutsin ikka mööda vaadata ja tükk aega pidin silmi pingutama, enne kui too minu jaoks nähtavaks muutus. Mõnus peidik. Suur tänu siia kutsumise eest!

Raja algus.

Simisalu loodusmaja.

 2 

Mõtlesin, et näitan lastele ka seda lahedat kohta. Algul tahtsime küll matkaraja kaugemast otsast alustada, aga kuna sinnani veel uus laudtee ei ulata, siis pold tahtmist ka mudas mütata. Palju põnevam oli mööda vana head Matsimäe kiiruskatset neliveolisega Simisalu poole kihutada, Marten proovis isegi natukene kaardilugeja rolli.. :P. Viimaks kohal, võtsime seljakotti natuke söögikraami ja matkasime onnini, käisime leidsime aarde laste nõgesekartusest hoolimata ilusti kõik koos ja asusime toitu hävitama. Siis vaatasime veel natuke ringi ja olime niisama õnnelikud, koht on tõesti väga mõnus ja siia tuleb kindlasti veel tagasi tulla, näiteks talvel koos lõkkeõhtu ja ööbimisega.. :P Aitähh!

 2 

Lugenud eelnevaid julgustavaid logisid ja ärakasutades soodsaid ilmastikuolusid, sai tehtud kiire otsus - Minek! Esimene takistus oli muidugi selle matkaraja alguse leidmine. Kui ikka auto soovitatakse kuskile teiselepoole küngast parkida, siis peab ennast matkaraja kaardi ees ikka mitu tiiru keerutama, enne kui tuleb teadmine, et vaja on minna - Sinna. Tee oli nii sile ja samm nii kiire, et ise ka ei uskunud, kui onn juba metsaseest paistma hakkas. Kiire tutvus kohalike oludega ja siis .... logima. Kes otse läbi nõgeste, kes veidi suurema ringiga. Täitsa tip-top koht. Suured tänud juhatamast.

Üsna mõnus jalutuskäik, kui viimased 50 meetrit välja arvata. Tänan toredasse kohta juhatamast.

 4 

Täna selgus, et gps-is on tühjade kohtade puudus, otsustasime siis mõned leiud teha, et oleks ruumi uutele aaretele. Tõstsime rattad bussi ja minek sai rihitud õnne poole. Seda läheb ju alati vaja. Matkaraja alguses olid nostalgiahetked. Me käisime Siimuga siin viimati siis, kui esimest korda Paavot nägime; esimest korda käisin ma aga terve raja läbi 7. klassi ekskursiooni - täpsemalt rattamatkaga. Kuna mu klassijuhataja oli üsna ümar ja suutis raja Desnaga läbi sõita ja Simisalust veel mitmete ringidega Aegviitu matka jätkata, siis ei saanud mina ju kehvem olla ja veeresin läbi nõgeste laudraja poole, Siim tihedalt kannul. Nagu Hannes juba ütles, nõgeseid oli. Veel rohkem oli parme. Nõgesed olid vähemalt otsapidi maa sees kinni, parmud aga ajasid meid pilvena taga. Suvi oli pikkadeks riieteks liiga soe ja nii me siis mööda laudrada kihutasime. Hea, et Antsu onupoeg nii toreda raja ehitas :) Samas meeldis mulle pärast laudrada rohkem sõita. Satelliidileviga olid lood kehvad. Enne jõudsime majani, kui mu gps aru sai, et me enam Simisalus ei pargi. Siis tiirutasin hoogsalt mööda lagendikku - ega siingi parmudepuudust olnud, aga need, mida gps selgest taevast ei leidnud, olid satelliidid. Hakkasin kaardi ja suuna järgi minema, õnneks embavad puud aitasid leiule kõvasti kaasa. Logimishetkeks sai gps ka pildi ette. Ronisime edasi onnidesse, aga neid peate ise vaatama minema ja siis kihutasime suure hooga tagasi. Aitäh meeldejääva suveseikluse eest! Loodan, et õnn sai leitud. Aardest evej.

Koer kontrollis stardis meid üle

Parkisime rattad

Siim vaatab kuidas ma gpsiga ringi jooksen :)

Parmud nägid vaid tagatuld

 2 

Kena jalutamisepäev. Tuuleke puhus osad parmud laiali, tuttuus laudtee oli maha laotatud, mis nii viga. Auto jäi Simisalusse ootama. Kui üldse millegi kallal viriseda saab, siis aint selle, et peitja oli korraliku nõgesepeenra sinna kasvatanud ;) Aga muidu oli see teekond minevikku mu jaoks, viimati olin Simisalus sügisel 97, kui üks ilus lugu seal alguse sai ja suisa kümme aastat kestis ... Toona matkasime kogu raja Matsimäeni välja, ja ei mäleta, et mingeid liigseid ekstsesse olnuks. Praegu on kogu asi kas nüüd just lakk-kingaga, aga kingaga igal juhul teostatav. Ja need emblevad puud ;) Ei, mõnus, mulle meeldis - aitäh!

 2 

Auto jäi Simisalu külastuskeskuse juurde, kus mingit sorti pidu tuure koguma hakkas, tundusid nagu koolilõpetajad. Edasi aukliku tallaga plätus matkarajale. Õnneks on laudtee nüüd tõesti valmis ja kuni 800 meetrini aardest saab kasvõi kõpskingaga, kui ei karda seda kahe laua vahel murda. Edasi oli tavaline mõnus metsatee, jalg sai läbi tallaaugu pisut mudaseks, aga seegi oli mõnus. Karujälgi ei kohanud, aga laudteega oli ilmselt rebasepoiss oma liikumist lihtsustanud.

Kohapeal uudistasime kõige pealt õnneonni ja muud ehitised üle. Olen seda ennegi näinud kui Ohusilla aarde juurde tatsusin. Juba siis tore tareke on nüüd veel vingemaks tehtud - uus katus, suur kastitäis söögipoolist, uus saunamaja, ka suur kotitäis äraviimist ootavat taarat. Marje tegi heateo ja niitis sisse"sõidu"tee vikatiga vähe laiemaks ja nõgestevaesemaks. Kui kõik reeglid selged ning mundrid, räätsad ja muu tavaar üle vaadatud, otsisime ka aarde üles. Lähenesime topsi juurde üht teed ja naasime teist. Zntarg metsas oli päris lahe :-) Ja aaret hoidev embav kooslus on samuti vahva. Pärast logimist uudistasin ma kõik sõjardite loodu üle, tegin neist pilte ja mõtisklesin, kas see peaks nii jääma või on see saatanast. Kui kõik looduslik oleks, poleks sellest ju midagi. Sinine suur kile on seal ainus, mis silma ja loodust riivab.

Oli mõnus kerge matk ja väga vinge koht külastamiseks. Aitäh Triinule peitmast ja kutsumast! Teine kordki :-) Aare korras. Võtsin mõlemad rännuputukad kaasa rändama.

 1 

Aardele lähenesime Simisalu poolt mööda valmis saanud laudteed. Kollasaare talukohale jõudes tutvusime kohaliku elu-oludega. Sissetallatud raja lõpust leidsime aardekonteineri. Kaasa võtsime helkuri, teisi jäi ootama kaks TB. Tagasi minnes liikusime pea poolteist kilomeetrit põhja poole,järgmise mahajäetud talukohani. Sealt mööda vana taliteed pidi juba otse autoni. Tänud ilusa koha tutvustamisest!

 2 

Mõnus jalutuskäik, kuigi temperatuur kippus 28 lähedale, aga nii on meie viimase aja kevadiste sooradadega ikka olnud - läheme maikuus, siis ei ole veel palav, rohi madal ja satikaid ei lenda - seekord oligi rohi madal.Kohapeal nautisime vaikust, külma kaevuvett ja linnulaulu. Tänud peitjale!

 2 

Juba kuid mõlkus samuti mõte sinna peita kui Ohusillat otsima läheme ja nagu hiljem selgus, oli meil sama algallikas selle koha kohta peitjaga.Vahva, et meist ette jõuti!Suured tänud aarde eest!J:J.Kase rännumündi ja V:võtmehoidja.

 3 

Hommik üllatas meid tusase taeva ja aina tiheneva vihmasajuga. Siin -seal sähvis äikesenooli, kuid lootus jäi... ees ootas ju hoopis teine maakond ;). Kui olime jõudnud Matsimäele olid ka vihmapilved seljataha jäänud ja taevas paistis sõber päike. Siin polnud vihmast jälgegi. Kuna olin siitsamast parklast alustanud korra juba matka Ohusilla aarde juurde, mis ka täna Alexil plaanis oli, siis vedasime jalga kalamehesäärikud ja matk võis alata. Rabas oli mõnus, vaikust katkestasid vaid lindude laul ja meie jutt. Nii jõudsime järve äärde ja siin oli võrreldes eelmise korraga veeseis märksa madalam, kuid siiski tuli veidi oma sammu seada, et ikka lauale pihta seada. Esimest korda tundsime puudust joogiveest, mille olime autosse jätnud. Palav oli, kuid liikumine oli ainus viis, et sääsed sind ei ründaks. Nii rühkisime edasi kuni olime mäel ja Alex Ohusilla aarde leidis, logis ja siit oli loogiline suund edasi. Peale väikest rabalõiku nägime uusi laudu, mis veel paika polnud saanud. See ei takistanud meid edasi minemast ja varsti tundus, et oleme kellegi koduõuele sattunud. Eemal valendas miskit ja tekkisid pakkumised, mis see olla võiks :D. Minu pakkumine läks tehnilise poole pealt täppi , Alexi pakkumine ka kuid seda vaid tänu tema röntgensilmale , mis majadest ka läbi näeb :P. Aarde leidsime vaevata ja siis oli aega ka kohapeal ringi uudistada. Mõnus rahu ja vaikus ümberringi , aeg oleks nagu seisma jäänud, majal olev termomeeter näitas kenasti 26 kraadi sooja. Kandsime oma külastuse sisse ka majas olevasse külalisteraamatusse. Natuke puhanud seadsime oma sammud tagasiteele. Nagu ikka läheb see kiiremini. Kuid mida lähemale jõudis rabas olev vaatetorn seda ahvatlevam tundus mõte end lihtsalt siruli visata ja natuke puhata. Laudadel on nii mõnus sirutuda, pole üldse vahet ,kas sipelgad jooksevad mööda sind või mitte :D. Nii me siis mingi aeg lihtsalt olime kuni ajju jõudis teadmine, et auto pole enam kaugel ja seal on vesi... Ajasime end jälle jalule ja viimane lõik läks juba väga kiiresti. Oi kui hea oli juua. Aga nüüd tundus , et kere on ikka totaalselt ülekuumenenud, vee joomine ei toonud teps mitte inimese tunnet tagasi. Aga suur vesi ju siin samas . Mõeldud - tehtud. Selle aasta esimene( ja minu kogemustest vist varajaseim) ujumine tehtud. Küll oli hää. Pealmine veekiht oli nii soe, kuid kui altpoolt külm peale jõudis võttis kõhu alt ikka päris külmaks :D. Nüüd tuli ka inimese tunne tagasi, elu kui lill :D. Tänud vahva aarde eest. Kuu aja pärast on onnile lähenemine märksa lihtsam, selleks ajaks peaks uus laudtee juba valmis olema.

rabas on õitsemiseaeg

kopraonud on ka siin tööd teinud

õitsemine on täies hoos

uus tee on valmimas

eemal valendas miskit :D

igale mõõdule

 1 

Seli järve suund oligi täna matkaks sobiv ja uus aare ootas kah üle vaatamist.
Olin siinkandis naabersoosaarel nautinud fantastilist Rakvere teatri etendust "Põdernaine" kell 4 hommikul. Nii oli suund selge.
RMK on tõesti väga head teeraja ehitust alustanud. Kollasaare kõrgendikule jõudsime vaevata, kui välja arvata mõned kõhklused värskete karujälgede juures, mis läksid sinna ja tagasi või hoopis tulid ja läksid koos meiega edasi.
Lagedale kõrgendikule jõudes leidsime kuusenoorendikus mitmeid ööbimiseks rajatud varjualuseid. Neid on näha ka aarde kirjelduses. Minul tekkis küll üks suur küsimus - kas sellist jama ei peaks pärast ürituse lõppemist ära koristama! Kasutatud ei ole ju ainult looduslikku materjali! Kes näeb, see teab.
Aare oli aga mõnus! Tänud selle eest!

Värsked karu käpajäljed matkarajal

Üks väike näriline oli kirjutanud, palju maad veel lõpuni jäänud on

Jäänuk talvisest laagrist

Jäetud autogramm: TSG 13, 3. rühm

 1 

Teel Mulgimaalt kodu poole tegime tavapärasest marsruudist kõrvalepõike ja tegime väikese jalutuskäigu. Algus oli päris kena ja kummik tundus vale mõte, siis aga lõppes tikk-kontsa rada ja jalatsivalik oli ikkagi õige. Turnisime mööda paigaldamata rada ja saime üsna kiirelt edasi. Varsti lõppes seegi rõõm, aga metsarada oli kenasti kuiv ja peagi olime onni juures. Uurisime veidi seda ja siis otsisime aarde ka üles. Meie üllatuseks oli logiraamat veel tühi ja FTF läks kirja 22.58. Ja siis tagasi üha pimenevas metsas ja ühe taskulambiga, õnneks on ühel meist kassisilmad ja ega seda lampi vaja läinudki. Aitäh toredat kohta tutvustamast, meile meeldis.