Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vahel, kui miski kopsu üle maksa ajab, tahaks kohe kangesti millegiga virutada. No et hingel hakkaks kergem. Enamasti piirdub siiski kõik verbaalse vehkimisega, enamasti veel lausa mittekuuldavalt. Mõni läheb mõtete selgitamiseks ja enese rahustamiseks kalale...
Annan võimaluse igaühele enda mõtete korrastamiseks ja mõtteliseks kurikaga vehkimiseks Viljandimaal asuval Kurika peakraavil. Äkki on seal ka mõni kala...
Piimajõgesid ja pudrumägesid ma teile lubada ei saa, kuigi seal ojas on kunagi ka piima voolanud. (Loe ise lisatud lingilt). Täitsa tavaline koht ja aare.
Enda ja teiste elu ohtu seadmiseks vajadust pole. Kes selle rajatise täpsemat hingeelu seletada oskab, see võib selle logisse kirja panna.
Logisse võib panna kirja ka selle, mis teil viimati kopsu üle maksa ajanud on. :)
Head otsimist ja leidmist!
Vihje: pole
Lingid: http://wwx.sakala.ajaleht.ee/090705/esileht/5016771.php
Aarde sildid:
soovitan (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4DGYK
Logiteadete statistika:
76 (100,0%)
0
3
0
0
2
0
Kokku: 81
Ei ole ümber mõelnud. :) Palun ikka arhiveerida...
Hetkel puudub energia sellega tegelemiseks. Kuna loodusest on ära toodud kõik aardega seonduv, siis koristame ka veebilehte ja paneme arhiivi..
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
"Krõmps-krõmps-krõmps näris Rooste isukalt rauda. Nämm-nämm-nämm, mõnules ja haukas uue tüki." ;)
Näe sindrit, aarde nahka pannud.
Kulub aega nüüd palju või vähe, kuid mõnda aega on aare kättesaamatu.
Agu polnud selle aarde kohta midagi lugenud ja mul oli hea võimalus tema käest küsida, et mis ehitis see on. Ta ütles, et sellega reguleeriti vee taset jões. Igaljuhul seni kui ta tutvus ehitisega, tõmbasin mina naksti vahva kujuga konteineri pesast välja. Täname.
See on imselt üks paisutamise koht, aga miks teda seal metsa vahel vaja on, ei tea. Kiire leid, täname.
Oi pühade vahe, kus ma siin alles otsisin. Veerand tundi, siis lugesin logisid ja vihastasin, et kõik on selle imelihtsalt leidnud ainsast loogilisest kohast. Pool tundi möödus, mina tegin seal ikka juba mitmendaid ringe. Jalg ka ei värisenud, kui turnisin vee kohal, vee kõrval, vee all.... No see tähendab madalamal positsioonil, sisse õnneks ei kukkunud. Jälle lugesin logisid ja vihastasin taas - kõik on ju imelihtne, muudkui mine ja võta. Läksin jälle, nüüd otsisin kindluse mõttes ka võsa läbi. Minu jäljed on seal ilmselt veel pikka aega näha. Uuesti istusin autosse ja mõtlesin juba ära minna, kuid hing ei andnud rahu - võtsin taas telefoni ja lugesin logisid. Hakkasid teised juba vaikselt pähe jääma, aga no äkki on kuskil ridade vahel midagi peidus. Nüüd oli vist juba kolmveerand tundi möödunud, kui äkki saabus valgustatus. Läksin kindla sammuga ja võtsin aarde peidukohast välja. Ma vist isegi ei mõelnud midagi, kellegi käsi juhtis mind õigesse kohta. Ja kusjuures kohta, mida alguses juba kahtlustasin, aga hämaruse tõttu jäi märkamatuks. Oehh, oli see alles õnnistus, kui logida sain. Karp on jah nunnu. :) Tänud, huvitav koht iseenesest ja tutvuda sai sellega nüüd ka mehemoodi.
Kohapealset olukorda silmitsedes panin kõik käes olevad vidinad jope taskusse ja tõmbasin lukud kindlalt kinni. Midagi kahtlast jäi silma, kuid see osutus valeks kohaks. Ringi pööramisel silmasime aaret ennast. Tundub, et aaret ümbritsev kate mureneb iga järgneva otsijaga järjest enam.
Omapärane ehitis tõesti, aare tuli teisest vaadatud kohast välja, tänud! Mul väike kops, läeb ruttu üle maksa, kuid veel kiiremini on teine tagasi!
Siin läks kiiresti, karp paistab kohe välja, kui pilk õigesse kohta pöörata. ;) Ilmselt on ümbris vähe pudenenud. Mis ajas kopsu üle maksa? Ausalt öeldes ei tulegi praegu paugust midagi meelde. Las ta jääb. Parem ongi!
Kiire peatus, mil veidi aega kulus otsustamisele kas teha eluohtlikku akrobaatikat või mitte. Ei teinud.
Meile tuttav koht. Objekt kergelt leitav. Jätsime pastaka, midagi ei võtnud. Aardega kõik korras. Tänud peitjale!
Kui silmi GPSil ei hoia, on kerge siit mööda sõita. Tore, et aare just siia peidetud on. Aitäh! EVEJ
Soomaalt tagasi tulles viimane aare, mis tee peale jäi. Alguses kui auto seisma jäi, imestasin küll, et siin pole ju peale võsa midagi, kuid lähema vaatlusega hakkasid ka rajatised silma. Paar minutit turnimist ja jäigi kätte miski, mis osutus konteineriks. Martin oli selgelt pettunud, et siin nii vähe aega kulus, tuginedes oma otsimismälestustele.
Kaval teostus, kuigi maastiku raskusastmele tahaks natuke vastu vaielda. Aitäh!
Caroli ja lapsed viisin Viljandisse tuttava juurde ja ise muidugi siis aardeid otsima. Kohale jõudsin, hakkasin juba valest kohast võssa trügima, kui õnneks nägin midagi võõrast ja otsustasin ikka ehitise pealt liikuda. Igate huvitavaid asju leidub tee ääres, millest muidu mööda kihutad. Aare ise jäi üpris kiiresti silma ja ettavaatlikult sai logitud, et midagi sügavustesse ei kukuks. Tänud juhatamast!
Huvitav rajatis tõepoolest. Manitses kohe ettevaatusele, et midagi kogemata ära ei kaotaks. Peale väikest ringivaatamist jäi ka aare ilusti silma. Aardest võtsime kaasa pealuu, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aare korras, aitäh peitjale.
Meil ikka tavaks suure hooga aardest mööda joosta ja tagantpoolt ettepoole otsida :) Mõne aja pärast võtsid nii käbi kui känd asja rahulikumalt ette ja eemalt vaatava Eliko naeru saatel aare lõpuks välja kougitigi :) Tänud peitjale!
Laekusin kohale näljase ja väsinuna, pimedas ja vihmaga.
Esimene vaatus: kaalun, kas üldse mootor seisma panna. Telefon jääb autosse, et teen sellise 10-seki logimise. Vaatan - georajad, ahaa. Põnev rajatis ka. Aga aare? Minutid kuluvad.
Teine vaatus: autost föön appi. Proovin alt ja pealt, vasakult ja paremalt. Null sõidab uhkelt igal pool ringi. Osad georajad pole üldse georajad. Vihm. Okkad. Tühi Makroflexi toru ei olegi aare.
Kolmas vaatus: kirun vist juba valjult enda võimet 1,5 raskusega asju mitte leida. Loen põhjalikult logisid. Mõte liigub. Uus vaatenurk, hakkabki midagi silma. JESS!
Raskusastmed võivad JOKK olla, aga siinkohal mul pole isegi häbi, et nii kaua läks :D Ümbris muide kipub pudenema ja üks ämblik pudenes sealt ka välja. Igatahes põnev koht ja kaval teostus. Päris teraapiline :D Aitäh!
Leitud, logitud. Meil oli hoopis rõõmus meel ja pigem elasime oma head tuju välja, seda aaret saab ka nii otsida! Tänud peitjale! V:klaaskuule J:hulga kogunenud nänni
Tuul on teeäärsetes puudes hoolega sahistanud ja nii mitu neist ka teele paisanud. Saega mehed olid neid omajagu kärpinud ja vabastanud tee aardeni. Aarde leidsime kiirelt. Põhjust pahandamiseks enamasti ei ole. Aeg-ajalt taban ennast nuputamas, miks meie elu mugavamaks muutma pidavad masinad hoopis meelehärmi põhjustavad ega täida oma funktsiooni. Kogu kiiruse, mahu ja disaini parandamise juures unustatakse ära seadmete kasutusmugavus ning funktsionaalsus. Eks see on turustajate maailm.
Elu on lill, ütles liblikas, elu on sitt ütles sitikas, kuid meil hädaldamiseks polnud põhjust kuna aarde konteiner paljastas ennast ruttu.
Jäime aarde otsimisega küll veidi pimeda peale, kuid taskulamp aitas hädast välja. Ei ole varem sinna kanti üleüldse sattunud, seepärast jättis väga postitiivse mulje!
Aare oli korras, sai võetud TB. Tänud peitjale!
Olime eelnevalt käinud kahes aardepaigas ja sealt sama targalt tagasi tulnud, me ei leidnud mitte midagi. Ajab hinge mustaks küll, et kuidas me ikka nii saamatud oleme. Kiskus kurika järele, aga keda sa ikka taod, kui iseennast, oma saamatuse, oma mitteoskamiste ja väheste kogemuste pärast. Kurika metsade vahel läks natuke kergemini, kuigi ma ei mäleta, et ma sealkandis üldse käinud oleks. No see rajatis oli eriline ja vajas kõigepealt põhjalikku läbiuurimist. Jalad värisesid all, aga ma käisin ikka peal ära. Natuke tiirutamist ja aare käes. Konteiner sobis sinna väga hästi, aitäh. Võtsime elevandi, jätsime ingli.
Hakkasin ükspäev tegelema oma lolli peaga väljalubatud detsembriaarde kirjeldusega ja siis sai avastatud igasugu asju. Üks neist oli fakt, et ilmselt jättis augustis leitud Kolm Posti mulle nii sügava mulje, et ma pole vahepeal julgenud ühtegi aaret otsida:) Ja siis avastasin veel, et 3.1 kaart ei tööta. Võib juhtuda, et ma olin jälle viimane, kes sellest teada sai miks ja kuidas. Peaaegu oleks hakanud foorumis hädaldama, aga õnneks sain enne sõnumi saatmist mingeid imekohti läbi kolades teada, et nii peabki olema. No ühesõnaga nüüd pole peaaegu üldse kaarti, mis on jällegi väga negatiivne ja sundis minema temaatilist kurika aaret otsima ja üldse. Hea, et ta nii lähedal oli:) Tänud selle eest. Midagi pudenes mul seal askeldades taskust ja plärtsatas teadagi kuhu, aga mis see oli, vat seda ma veel ei ole tuvastada suutnud.
Selle aarde kohta polegi suurt midagi öelda. Asukoht on tal selline nagu on. Hea oli, et väljas oli niivõrd pime, et ei näid meetritki. Päevasel ajal oleks sealne turnimine kindlasti mõneti teistmoodi elamusi pakkunud.
Aga peidukoht on tõesti selline, et väga vabalt oleks võinud see aare meie poolt ka leidmata jääda.
Aare sai õnneks leitud enne, kui selle üle vihastada jõudis. Oma roll aarde leidmisel oli ka pimedusel, õnneks ei näinud kuhu turnisime, võibolla valges ei oleks julgenudki. Lõpuks selgus ikka, et kogu turnimine oli asjatu. Peidukoht on päris hea, ei ole ka praegusel ajal kohe kuidagi kergesti leitav. Aitäh!
Päris tore kraavike ja paisuke. Juurdepääsuteel oli torm pisut kahju teinud aga õnneks olid head inimesed tee avanud. Hea maskeering oli. Aitäh! Võtsin 2 TB-d ja jätsin ühe asemele.
Vaat et seni kõige värinat-tekitavam leid ;) Muljetavaldav igal kellaajal ;)
Kihku-kähku autost välja, mõned valed kohad enne läi uurida ja aare leitud. Tore aare. Võtsime selle lõhnavidina igaks juhuks aardest ära, teeb veel paksu pahandust seal. Jätsime rohelise pläta-ränduri.
Õnneks lahtub minu vihastamine kui minuga hellalt kõneldakse või süüa antakse ;) Viimati vihastasin......ehh, ei mäletagi, ilmselt ikka oma lapse peale :)
Seekord polnudki nagu kellegi peale viha välja valada. Hingasime värsket õhku, ja logisime ära. Tänud!
Mina turnisin mõnuga seal värgi otsas, mis iseenesest oli kunagise järve paisu veetaseme reguleerimiseks ja ülevooluks. Samal ajal Ergo leidis ka aarde, Ene ei julgend turnima tulla, kui vett eriti pole ja see veel nii kaugel ka on.
Aare ok ja EVEJ
Autot kinni pidades tundus lausvõsa. Lähemal uurimisel hakkas mitmesuguseid ehitisi silma, üsna kiirelt ka loodusesse meisterlikult sulandatud aardekonteiner.
Eks võib arvata, milleks sellist rajatist kasutati aga kunagi võis seal üks päris mõnus järveke olla. Kindlasti oli seal kala ja otse loomulikult kalamehi, mõni metsaelukas kindlasti ja ... nüüd võib seal päris kindlasti õige tihti geopeitureid kondamas näha :).
Aitäh aardepeitjale! Ja nii mõnus sulanduv konteiner, esimese hooga saigi mööda vaadatud :).
Ühe klaaskuuli vahetasime täringu vastu ja selle lõhnavidina odööri sai ka sisse hingatud :).
Sealt võsast sellist ehitist leida oli küll paras üllatus. No küll oli see alles võssa kasvanud. Peale mõne asendatava detaili tundus see aga päris kasutuskõlblik olevat. Ka aarega oli kõik korras. Aitäh.
Head rahvusvahelist geopeituse päeva!
Siia jõudes saad alles aru, et oi, siin on miskit. Õnneks aare meiega vingerpussi ei mänginud ja alistus kiirelt. August ei tea ma midagi ja selle peal ma turnida ei söendanud erinevalt Margusest, kes paistis seda mõnuga tegevat. Viimati ajas mul kopsa üle maksa eelmise õhtu väsimus ja nälg, mis võttis ära kogu jõu ja mõttevõime ja tegi mind hirmus kurjaks. Aitäh kaasgeopeituritele, kes mind vaatamata sellele välja kannatasid :) Tänan aarde eest!
Leitud. Jälle üks omamoodi koht. Mõnel võtab jalad värisema, mõnel mitte.
Mina olen kogu aeg kutsunud seda kohta solgi ojaks, kuna vanasti oli vesi koguaeg valget värvi ja hirmsa haisuga. Nüüd seda probleemi seal enam ei näinud. Tänud peitjale!
Viimane aare enne Viljandit :) Koht oli väga äge. Tore, kui sellised üles leitakse ja aardega varustatakse. See maastik 1.5 pani muidugi natuke muigama ja ma kujutasin vaimusilmas ette, kuid haige vanaema seda ratastooliga otsima läheb, aga no natuke jääb siiski puudu, 1.5 ikkagi :). No see selleks :) Aarde leidsin kähku, aga sisu tahtis kangesti kogu aeg sinna alla pudeneda, juhendile sain järgi minna kah. Aga ma olin kindel, et siin on sama teema nagu Meossaarde juures... :) Ei olnud siiski, aga see teeks asja veel ägedamaks. Aitäh!
Seda aaret julgesin peitja juuresolekul otsima minna ainult seetõttu, et kui ta end Viljandis autosse pakkis, nägin ,et mingit kurikat autosse ei lisatud. Seega oli lootus, et kui kurikas ka kohapeal olemas on ,siis on seda vaid üks ja ehk Alex võtab hoobid enda kanda :P. No seda , et peitja leiab kummalised kohad eikuskilt tean juba ammu. Ometi võttis see koht põlved nõrgaks. Nagu oletada võis, kurikaga meid ei rünnatud ja ehk ei rünnata ka edaspidi :D. Tänud omapärase koha näitamise eest !
Peitjaga koos ei soovita seda kellegil otsida, eriti siis kui oled mitu aega teda eelnevalt verbaalselt kiusanud.Iga kord kui tahtsin autosse tagasi istuda, lajatati mulle...kurikas see küll polnud aga ega nahk ka väga terveks ei jäänud.Lõpuks aga peitja uskus, et mul leitud ja lubas masinasse mind tagasi.Küsimus jäi aga õhku, et mis kuramuse junn see on ning normaalsed inimesed ju selliseid kohtasi ei leia.Suured tänud uue koha eest kaardil!
Lisaks ehitisele oli aardekarp väga naljakas. V: kuul J: elevant. Tänan.
Me ei saanud päris täpselt aru, mis asjandus see seal oli. Aga ju ta millegi jaoks vajalik on olnud. Aare leitud ja millegile ega kellegile kurikaga äsamiseks vajadust ei tekkinud. Täname! Evej
Tundub, et kellaaeg oli oma töö teinud, siin lihtsa aarde juures lasin end kuuskedel torkida ikka liiga palju, otsisin siit ja sealt, küll jälle ülevalt ja alt. Päris hirmus oli siin olla kottpimedas, lõpuks ma sain aardele näpud taha ja imestasin oma olematu silmanägemise üle. Nagu ma hiljem aarde omanikule mainisin, et kui ootad teistsugust peidukat siis enam silmi sul teistele võimalustele ei ole. Tänud
Esimese hooga sõitsin muidugi mööda. Pidin tagurdama kah, et õigesse kohta jõuda. Kurika aarde leidmisel polnud ma kuri ka ja sestap oli aega vahtida. Tünn jäi üsna kohe silma alla, kuigi maskeering on täitsa hea. Tõsiselt närvi läksin ma alles hiljem Tõrvaahju ja Mältoni aarete juures. Aitäh.
Sellised objektid mulle kohe meeldivad, aardekarp ei lasknud end ka kaua taga ajada. Täname!
Saime kala kätte täitsa ilma kurikata! Väga ehe maskeering, mina teda üldse ei märganud.
Kopsu üle maksa ajab enamasti mõni tehniline vidin - praegu näiteks wifi tuleb ja läheb, kunagi ei tea, kas saan logi lõpuni kirjutada. Aga laiemas plaanis ebaõiglus kui niisugune - lisatud lingilt leiate mu meelest väga tabava ettekande katsest ahvidega, kellest üks sai tasuks kurke ja teine viinamarju...
Gps hakkas tühjaks saama, vaatasin, et kummal pool teed ja panin ta kinni. Enne uudistasin ikka paari vale kohta, kui õige silma jäi. Mis mind häirib - see on hoolimatus. Hoolimatus pea kõige suhtes, aga eriti isiklike laste osas.
Kõik minu mitteleiud on tingitud vist eelarvamustest. Ka siin olin absoluutselt kindel, et vidin on kurika kujuline ja ei pööranud piisavalt tähelepanu muud kuju omandavatele asjadele. Eelarvamuseta inimene oleks kohe sellist asja näppima läinud aga mina otsisin edasi, kuni Aile kaldal ära tüdines ja vajaliku vihje andis. Äge maskeering, asjalik sisu. Tänan! V:ränduri J:ränduri
Kohale jõudes leidsime eest geopeiturid Muumi tiimist. Ühisel jõul tuli aardeleid kiirelt ära ning jäime veel natukeseks lobisema. Jällegi mõnus kohtumine georadadel. Polegi nagu midagi logisse kirja panna, mis kopsu üle maksa oleks ajanud. Vahel üliharva mõned lausrumalad inimesed, kuid õnneks saab toimetada kohtades, kus neid eriti ei kohta ning siis ei ole see ka just asi, mis eriti märkimist vääriks. Ühesõnaga, elu on lill :)
Lemmikute hulka just ei kuulu, aga omajagu huvitav. Kakerdasime seal juba mõnda aega, siis aga jõudis [miki] tiim kohale ja pakkus abi auto remondiks. Eks ta siis välgukiirusel aarde õige asukoha tuvastas, kusjuures meie olime seal just asjatanud. Tänud peitjale ja aitajale!
Et mis ajab viimasel ajal kopsu üle maksa - naabrid loomulikult. Peaks nendega ju hästi läbi saama, pealtnäha saamegi, kuid... Viimasel ajal on ikka nii, et hakkad kahtlema nende kaines mõistuses. Kained on nad nüüd omadega küll, seda kindlasti. Käitumine on aga risti vastupidine. Nimelt oleme juba paar aastat neile rääkinud, et ärgu tehku oma puuriitu meie maa peale (aeda vahel ei ole ning silmaga nähtavat piiri ka mitte). Seleta mis sa seletad, nemad nagu ei kuulekski. Sellel aastal otsustasime, et aitab. Teeme aia vahele. Teatasimegi juba neile, et nende puuriit tuleb ära koristada, me hakkame aeda tegema. Puhastasime omalt poolt nii palju kui saime krundivahelise piiri ja märkisime ühe suurema postiga aia alguse. Naabrimees aga arvas, et nüüd on õige aeg ühed kreegid maha võtta, siis on vast parem aeda teha. Mis siis, et need olid meie kreegid! Meie maa peal!!! Kolm tükki jõudis maha võtta, enne kui jaole sain. Siis oli küll tunne, et võtaks kurika...
Aarde leidmine oli väga lihtne tänu korralikule georajale. Tegime üle pika aja nii, et mina otsisin ja Karl valvas väikest milkomytsi. Siis jälle mina valvasin ja Karl otsis. Päris lõbus. EVEJ Suured tänud aarde eest!
Käisin kah seda asjandust vaatamas, millest kodus juba tükk aega vaimustunud silmadega räägitakse, igasugu keemilisi reaktsioone ja nõiavempe tehakse. Päris tore asi ju nagu välja tuleb. Tänud.
Oleks mina kobras, võtaks ma selle asjanduse kohe kasutusele - nii lihtsa vaevaga saaks nii suure pajuvõsa üle ujutada ja kes teab mitu elektriliiniposti veel sinna sisse ära mahuks? Pisikesed tegid vapruskatseid - kas ikka julgeb sedasi kõrgel vee kohal kulgeda? Mamm julges, arvas, et kividega peab seal sulpsu ka tegema. Aarde leidsime kah muude tegevuste käigus, kardetavasti enne Kajaliisi veel. Äge oli, aitüma!
P.S. Et mis viimati kopsu üle maksa ajas? Ojee. Aarde leidmisele eelneval päeval sai ikka üks väga korralik rivistus korraldatud, kodanike küündimatuse teemal. Vat siis oleks küll hea meelega kurika võtnud ja üle küüru tõmmanud. Peitja teab, millest jutt :)
No kust selliseid kohti leitakse? Täitsa huvitav. Peale seda, kui aarde leidsime, hakkasime otsima geokoini, mille pidime aardesse jätma :-) Õnneks oli teada, kust otsida. Koordinaadid olid ju olemas!! :-) Koos rännuputukaga, leidsime ka tuttava telefoni, mille kaotsiminekust ei olnud veel aimugi :-) Lahe!
Veel üks, viimane aare ja siis tööle, kulak! Ausõna, ainult üks veel. Paluuun. Rannu vald ootas, aga aarded mitte. Õnneks leidis Marje aarde piisavalt ruttu. Mina imestasin nagu Kaja & Brunogi, et kust selline koht võsast üles leitakse! Vahva veesillake.
Aga kops läks viimati üle maksa täna hommikul kui NKT Vahastu linnamäe kandist Triinule helistasin ja seda umbes viis korda. Sest polnud levi või telefon ei töötanud või mis iganes häda oli, aga suhelda ei saanud - hakkis ja katkes korduvalt. Ei saanud ka 10 km hiljem mujalt, ilmselt ikka telefon siis, raibe. Tehnika ongi vist peamine frustreerumise allikas, eriti kui on kiire ja selle toimimine kriitiline. Muus osas on elu rahulik ja mõnus :-)
Aare korras, haarasin sealt kaasa rännuputuka/TB, mille vast Geojaanile toon. Asemele ei pannud miskit. Aitäh laskmast suu puhtaks rääkida, Kadri! :-D
Hetkel on seal korralik georada sees.Astu autost välja ja logi. Peale vihma olid nii mõnusad kevadlõhnad ja kägu lausa kisendas. Ainus mis kopsu üle maksa ajas, olid tigedad sääsed. Aga me üritasime neid ignoreerida :D Tore konteiner, hästi harmoneerus ümbrusega. Jätsime TB, ei võtnud midagi. Aitähh.
Kui tegelikult on vaja kodus korralikul koolitöid teha ja tubli olla, siis otseloomulikult tõmbab pigem metsarajale ja aardeid otsima. Eks selle ilmselge laiskuse pärast tulekski vahel endale kurikat anda. Aga pea sai igatahes klaariks, väike puhkus kulus ära. Eriti veel sellises kohas! Georada oli tõsiselt suureks abiks, kolm tiimi suudavad ikka tugeva tee maha tallata :)
Ägekas koht. Ma tahtsin esialgu hoopis teiselt poolt otsida. Siis tuli ilmsiks georada ja otse loomulikult näidati see mulle näpuga ette. Konteinerit silmasin vist esimesena. Hoolimata sellest, et lonkisin teistel sabas. Logimise ajal läks täiesti kogemata jasmiinisõjaks. Võitjaid selles sõjas polnud. Havata said kõik. Aga lõhnabukett oli vägev :)
Kurikas kuluks üle küüru endale vahel. Eks ma ise tean, mispärast. Tänud sinna kohta juhatamast!
Nüüd siis on teada, kelle pärast me kõik kolm sealt aarde juurest lahkudes haisesime, khm, lõhnasime kui jasmiinipõõsad. Aardeleiu koha pealt arvasin, et tuleb klassikaline võssa sukeldumine ette võtta, aga ei, sukeldumine oli suisa raskeks tehtud ja takistatud. Pidi siis muudmoodi värisevate jalgadega kohale ronima. Päris khuul koht, niisama kimaks mööda, tolmujutt taga, ja ei teakski, mis põõsastes peidus. Saime ka meie ftf-i - fourth to find! Ei võtnud me midagi kaasa, kuigi keelitasime gk-d jasmiinilõhna koju viima. Jäi sinna, saavad ka järgmised oma osa kätte. PS. pilt on puhtalt illustratiivne ning internetist leitud. Lihtsalt jasmiinid jäävad minu jaoks igavesti seda aaret meenutama.