Kultuurikiht

Kindluse mõttes sai siia tuldud abivahendiga ja kui juba kaasas, siis ka kasutatud. Aitäh peitjale!

Pikk matk seljataga. Pikkust just nõnda vähe, et esimene pöidlapikkune astmeke umbes nina kõrgusel...ohjah! Aga jonn oli suur ja see tegi leidlikuks ning sitkeks...nii sai nimi kirja (peaaegu oleks teinud punase, kriimustatud sõrmelt tulnud, "tindiga"). Aitäh peitjale katsumust pakkumast!

Perspektiiv

Üksi oleks siin hätta jäänud, ōnneks gunvald on kahestunud isiksus, ying ja yang vms. Sai inimpüramiidi abil taevasse tōustud ja logitud. Aitäh “ōela” aarde eest!

Pääsküla jõgi oli juba enam-vähem jääs ja üsna mõnus mööda seda tatsuda, ei pidanud kogu teed võsa vahel lume sees ukerdama. Karbi kättesaamine oli ka ainult käe väljasirutamise vaev. Enne, tõsi, oli küll võimalik veidi ka keha virgutada. Aitäh peitjale!

Leitud

Tänase ringi planeerimata logi. Kuna tundus, et just siit kõige parem läheneda, otsustasime selle kiire ronimise ka ette võtta. Aare ideaalses seisus, ronimiseks ka paar nukki veel alles. Tänud!

Pärast Aardla järve aaret ei tundu põlvini hein enam mingi takistus. Läksime kohale, kuigi Mail on seel varem logitud. Kohale jõudes avastasime, et on ronida vaja. Mai ei mäletanud, et see seal varem oli. Ja mina lootsin, et see 3.5 maastik tähendab pigem seda kõndimis maastiku, kus ma ühes kohas ühe jalaga sisse kukkusin üle põlve. Ma alguses üritasin aga jalg ei tõusnud nii kõrgele, et oleks ennast suutnud üles tõugata. Tegin Maile pätti, kuna ma teda jaksan hoida aga mina olen tema jaoks liiga raske. Mai sai ilusti puu otsa ja lisas logiraamatusse ka minu nime. Hetkel hea kuiv seal veel. Tasub aare ära võtta. Aitäh!

Kui poleks aardejahti, poleks ka siia sattunud. Kohapeal ootas tütre lemmiktegevus :)

Leitud. .htune jalutuskäik metsas.aitäh

Täna oli meie geoõhtu ja üheks väljavalituks osutus see aare. Autod sai jäetud vähe kindlamale ja puhtamale pinnasele. Jalutasime mööda porist mudateed ja siis mööda metsasihti, tegelt küll läbi metsa. Teadsime, et siin tuleb veidi kõrgustega tegeleda ja selleks puhuks olin endale kaela riputanud slingid... nii igaks juhuks. Aga nagu on alati vihmavarjuga, et kui see on kaasas, siis ei hakka sadama, nii oli ka täna slingidega... sai ka ilma. Tänud aarde eest.

Siin oleksin pea et käega löönud. Ei paistnud eriline ronimine, kuid märgadel saabastel ei olnud mittemingisugust pidamist sel puutüvel. Libe, mis libe. Kusagilt leidsin lõpuks siiski väikese abivahendi, mille abil ülesse sain. Tegelikult 2 korda siis, kuna peale logimist kukkus karbi kaas maha ning see tuli ära tuua.. Peitjale tänud!

Mugust vennale hakkas aarete otsimine nii väga meeldima, et tegime täna jälle ühe matka ja noppisime teele jäävaid aardeid. Puu oli päris libe aga hakkama saime. Tundub, et üks hea oks ronimiseks hakkab vaikselt otsa saama, seekord veel kandis. Aitäh!

Tore mets öösel kondamiseks. Sa kuuldud erinevaid metsa hääli, mis tekitasid küsimuse kas tasub edasi minna? Tänan

Kella 1 aeg öösel täpselt õige puu kuhu ronima tulla, enne seda 1km jalutuskäiku, tänud :)

Oli küll natukene libe, aga kuna tegemist on päris hea ronimispuuga, siis polnud logimisega probleeme. Aitäh!

Pärast eelmist aaret oli see nagu lapsemäng. Kui juba alumisele oksale ennast vinnasin, siis edasi oli asi kerge. Maastik oli sile, mitte nagu mõne teise aarde puhul. Aitäh!

 1 

Eks hoogu olen juba mitu aastat v6tnud et seda kultuurset kihistumist otsima tulla. Kll j6udnud kihi tipus uusaasta ilutulestikku vaatamas käia kui ka perimeetril jalutamas. Täna olin jälle piirkonnas ja seekord rattaga. Polegi siin soojal ajal käinud. Prygikolli laudtee oli nii kinni kasvanud et oli tykk tegemist sellel pysida. Kll oli vaja emba kumba kätt t6sta et n6gestega pihta ei saax ja hinge kinni hoida et m6ni prussivahe nii lai poleks et ratas sinna vahele vajuks. 6nnex sain siiski ilusti kohale. Mäe jalamil nägin veel yhte rebasekutsikat kes mind nähes kiirelt vehkat tegi. Siis aga hakkas ikaldus pihta kuna linnulennult k6ige lähemast kohast ei suutnud yhtegi purret leida. Juba käisid m6tted läbi et kasutan ratast sillana aga siis hakkasin täpsemalt kaarti vaatama et see siinne veetakistus oli ju k6igest soojendus ja j6gi oli sealt hoopis edasi. Pisut eemal märkasin aga yhte purret ja sealt siksakitasin ennast nyyd kuni j6eni. Sealt sai aga laudtee nagu saega saetult otsa ja sama targalt ma sealt tagasi tulin. Olin juba m6ttes loobunud ja s6itsin auto juurde tagasi. Aga nagu saatuse tahtel tegin seal majade vahel paar valet p66ret ja olin järgmine hetk hoopis j6ulu6eluse juures. Kaardilt olin selleks hetkeks juba tuvastanud et siit peaks isegi ilma vette minemata kohale saama. Nii läkski. Auto pargitud, ratas välja ja vurinal aarde poole. Oleks kohe seda asja 6igest otsast harutama hakanud hehehe. Siingi tegelt viimased sadakond meetrit oli selline maastik et andsin muudkui rattale valu ja lootsin et heina sees oksa v6i kraavi peidus poleks. 6nnex oli täitsa enams vähems lapik maa. Väike sirutus ja tehtud. Täitsa m6nus tummine teostus siin l6pus. Tänud peitjale

Kaups oli mulle öelnud, et tema sai selle aarde maapinnalt kätte. Ma olen teadlik, et ta on pikk, aga aarde alla jõudes imestasin, et kohe nii pikk. Mõtlesin küll, et siit tuleb mitteleid, aga need paar pisikest könti, mis puu küljes olid, väärisid vähemalt proovimist. Endalegi üllatuseks kõhulihast nii palju jagus, et vinnasin end loetud sekunditega aardeni. Väga palju aitasid kaasa villased sokid, mis libisemist takistasid. Allatulek tundus isegi raskem, kuid jällegi tänu sokkidele saabusin maapinnale tagasi mõistlikus tempos. Lahe, mulle meeldis!

Esimest korda leidsime Snoopyga üles aga logida ei saanud, sest jõudu ei jätkunud ronimiseks. Nüüd tulime koos Kennoga ja Kenno sai nagu naksti ronitud ja nimed kirja.

Üksi poleks ilmselt hakkama saanud. Hea, et Kairit oli valmis pätti tegema ja saingi ahvi kombel aardeni ronida.

Pliksid tegid metsas pätti, ma pole kes teab mis ajast seda teinud, algul ei tulnud kohe meeldegi :D Logitud ja Kniks!

Marju ega seeni ei söönud ja sain ka ronimisega üllatavalt ladusalt hakkama. Aitäh.

Tänud peitjale. Ilus töö!

Aitâh aare eest!

Tee aardeni oli jalksi minnes üsna viisakas. Õige puu tuvastasime kähku ja hindasime ta ronimiskõlbulikuks. SalmeS ronis üles, andis karbi mulle, mina logisin ära ja tema pani karbi oma pessa tagasi. Tiimitöö. Kogu seda tegevust saatis koera karglemine ja kiunumine, kes oleks ka tahtnud puu otsa ronida.

 1 

Raskusastmed muudetud, aitäh pikkkassole tähelepanu juhtimast. Andke teinekord privas teada, kõike ei pruugi logiteadetes märgata.

GC lehel selgus tõde.. peidukoht 1,0 ja maastik 3,5 on õiged raskusastmed. Ja seega igati õige aarde leidsin :)

Tulime Pääsküla jõe aarde juurest otse jõeäärt mööda kohale. Korralik koprapesa jäi teele ja hulgim kopraauke ning risti-rästi langetatud puid.. küll on ikka huligaanid need labidasabad. Kaardi järgi olin nagu õiges kohas ja aarde leidsin ning logisin ka, kuid nüüd teiste logisid lugedes pole ma enam kindel, et ma ikka õige aarde leidsin... mänd oli ja lumga leitav peidukas.. karpi keerama ei pidanud, prügikotti ei olnud..

Tänan.

Leitud

Tänud! :)

Leitud

Pistsime rattad põõsasse ja jalutasime kohale. Kaks korda kukkusin kopra auku. Siis liikusin jõest natukene eemale kus oli vähe kindlam jalge alune. Oli teine vähe niiske. Panin raamatule ühe gripi veel lisaks. :D

TFTC. Interesting place. Leitud ja logitud. Aitäh.

Mõnus ilm väikeseks jalutuskäiguks ja selle aarde logimiseks. Aitäh!

Küll oli kõvasti kinni. Õnneks oli abivahend sealsamas käepärast - ainult oma näppudest oleks väheks jäänud. Ilm oli ilus, vahelejäämisvõimalus minimaalne ja võtsin kohe aega ning sobrasin kogu potsiku läbi. Enne kaane tugevalt kinni lükkamist vaatasin veel ümbruskonna üle, et ometi midagi välja ei jääks. Ja just kui olin geokuhja aarde peal pisut ebakorrapärasemaks sättimas, märkasin üht kollast pisikest tegelast, kes oli välja jäänud. Kõk oli juba kindlalt kulruurkihi all ning võtsin tegelase kaasa, poetan ta siis järgmisesse külastatavasse aardekonteinerisse.

Reisihimuline tegelane

Jõeäärest pöördusime otse kultuuri kihis sorkima, läks õnneks ja kritseldasime nimed raamatusse. TFTC!

Väike matk linnalähedases metsas. Kolmas. Talvised rõõmud, tulin mööda jõge, geokuhi paistis juba kaugelt. Aitäh!

Aare omas kohas ja korras. Kilekott selle ümber on küll muutunud kasutuks veekindluse kohapealt kuid siiski olemas. Ja kultuurikihi leidsime ka kanasti, kuigi esmalt püüdsime valest kihist otsida. Tänud.

Kasutades võimalust jalutada Pääsküla jõel. Tänud!

 1 

Kultuurikihi alumisel kihil leidsime aarde kiiresti, lugesime läbi õpetussõnad ja peale väikest rammumeeste ringi saimegi "väikese" konteineri lahti. Aitäh!

Siin läks meil otsimine kiiremini kui aarde lahtisaamine, aga alla ta andis :) Aitäh!

Teekond Pääsküla jõgi juurest siia, mööda kaardil olematuid teid, meeldis vist kõige rohkem meie autole, keda ei lasta just tihti niimoodi hullama. Aare ise toreda vaatega kohas. Täname siia juhatamast!

 1 

Meie olime ühel pool jõge ja aare loomulikult teisel pool. Marihen läks esimesena jõe peale - vaatas, katsus varbaga jääd ja kiiresti teisele kaldale. Siis läks Herki. No muidugi jää praksus ta talla all. Eriti julgustav tunne oli kaldal oodata. Järgmisena läks Stella. Viimaseks jääda oli ka eriti julge tunne. Aga saime ilusti kõik teisele kaldale. Kunagi väga ammu sõitsime me mäe teisel pool oleva värava juurde ja veendusime, et logimiseni küll ei saa. Siis soovitati teiselt poolt läheneda, kuna pääsküla jõgi on lai ja mudane. Täna see laius ja muda ei paistnudki välja ja raskusaste oli nõksa kergem. Aare ise oli sellise geokuhja all, et ei tekkinud kahtlustki, kus ta on. Niiskus, vesi vms on konteineri sisse pääsenud, sest pliiats oli konteineri sisekülje külge jäätunud. Tagasimines läksime ikka jälle üle jää, ainult natuke teise koha pealt. Tänud!

Eelmine kord kui üritasin aardeni pääseda oli jõgi ees,aga seekord lähenesime teiselt poolt. Pinnas oli veidi niiske, aga ei midagi hullu. Peidukoht jäi kiiresti silma. Aarde kaas oli kinni kiilunud ja pidime kahekesi kinni hoidma, et Mihkel saaks enda poole tõmmata. Lõpuks saime niimoodi ikkagi tünni kaane pealt ja logi kirja. Aitäh peitjale :)

 1 

Olles Pääsküla jõe ära vallutanud, tundus see aare olevat möödaminnes lihtne leid. Mingil hetkel oli taas vaja rajalt võssa karata. Algul polnud vigagi aga 40m enne lõppu kiskus jälle märjaks mülkaks ära. Seekord ma tõesti plaanisin isegi kummikud jalga panna aga ma ei saanud neid autost lihtsalt kola hunniku alt kätte. Nii mul jäigi üle proovida vähe suurema kaarega pokult pokule karates kohale hiilida. See täitsa õnnestuski. Aarde kõrvalt leidsin ilmselt eelmiste külastajate jäljed mis tulid minu valiku suhtes teiselt poolt ja otse läbi muda. Ise jäin oma suuna valikuga pärast nähtut isegi rahule. Peidukat oli raske mitte märgata, kultuurikiht jäi kaugelt silma juba. Rajani taandusin täpselt tuldud rada, käies samm-sammult samadel mätastel. Tagasitee lõpusirge tundus kuidagi õige pikk. Isegi autoni jõudmine ei olnud veel pääsemine, taaskord tuli oma kola täis madala põhjaga sõiduauto maasturiks mõelda ja hinge kinni hoides okste krigina saatel metsast välja hiilida.

Mägi ise on vägagi tuttav, Teisel pool mäge käin sodi juurde viimas koguaeg. Tänud peitjale.

Sättisime oma täna õhtuse jalutuskäigu siia metsa. Metsaalune oli päris huvitav. Seal oli sillerdav vesi ja see kandis täitsa hästi :) Vaid vahel harva tuli valida jalgealuseks sobivamat mätast. Konteineri avamisega nägime vaeva, kuid Mariann sai siiski võidu :)

 3 

76 geopäev.

Tänased aardeplaanid muutusid mitu korda ja viimaks jäi sõelale jalutuskäik Pääskülas. Tee oli juba jõe aarde külastusest tuttav. Sisetunne soovitas kummikud jalga panna ja see oli igati õigustatud otsus, sest sadakond meetrit enne aaret hakkas pokumaa. Pole vist väga vale öelda, et sai Pääsküla jões jalutatud, sest vesi kas tuli sealt või jõuab ikka lõpuks sinna välja. Kultuurikihi vaated sai ka enne aaret ära imetletud ja aarde nimi on seega õigustatud. Koordinaatidele lähenedes jäi esmalt silma hoopis teine kohalik vaatamisväärsus, mille autoriks on keegi kobras. Kui siis telefon näitas kauguseks 8m, piisas vaid pilgu tõstmisest ja kohe jäi eemal miskit silma. Oligi konteiner. Selle avamine oli järjekordselt retke raskeim osa. No ei vea mul viimasel ajal nende topsidega. Juba neljas või viies järjest punnib vastu. Jõudsin veel enne kolleegidelt nõu küsida, kui kaas millimeetri võrra lõpuks liikus ja lootust andis, et logi raamatusse saab. Konteineril on küll ilusti sulgemisjuhis peal, aga paluks avamiseks kah abi :P Ei te, kas markeriga konteineri kaunistamine annaks logimisõiguse? Vahepeal jõudsid meid üles leida kõik kohalikud sääsed, keda tulles küll ühtki polnud. Selle peale läks kiireks ja konteiner lõpetas ka lollitamise. Kirjutasime nimed raamatusse ja tegime vehkat. Aitäh kultuurikihi tutvustamise ja õhtuse jalutuskäigu eest! Aare oli veidi niiske, aga muidu korras.

Nimitegelane paistab

Pokumaa

Vaatamisväärsus

Pole just võsaaarete suurim fänn, aga aitäh vist

Karl sai jala märjaks ja olime juba aarde mitteleituks märkimise äärel, aga otsustasime ikkagi korra veel proovida ja ennast läbi võsa vedada. Aitäh!

Läksime täna mitte-drive-in aardeid tegema. Ei saanud aru, miks aare just sinna peidetud oli. Võsa nagu võsa ikka.

Jõudes läbi Taga-Laagri ja rabateede sinna, hakkasin läbi võsa minema. Kohati kiskus täitsa vesiseks, aga sain enam-vähem kuiva jalaga läbi. Vahel tekib küsimus küll, miks on vaja sellisesse võssa midagi peita, samamoodi nagu Daymoon II puhul...

Mõnus jalutuskäik, saime tee peal korduvalt muiata, sest näha oli, et keegi on rabapinnases autoga (atvga) hullamas käinud ja on sutsu keeruliseks läinud. Aarde leidsime kiiresti, sel ajal kui ma logisin lootis koer jõest lonksu vett saada aga see lõppes tal kõhu peale mutta vajumisega. Päästsin koera, sulgesin aarde ja edasi, tänud.

Rattaringi järgmine aare. Geokuhjale sai ligi sai isegi kuiva jalaga. J: märgi EV. Tänud peitjale.

Täitsa tore jalutamine, maapind oli õnneks piisavalt tahe, et sai kuiva jalaga kohale. Tänud juhatamast.

Sõitsime väravateni ja siis avastasime, et maasturiga huvitav. Paraku jäi maastur täna koju. Seega me loobusime. Mina ei olnudki sinna kunagi sattunud. Päris suur mägi! Teinekord vaataks ka - siis kui rohi on roheline. Ja jõelähtmel on veel rohkelt kasvuruumi.

2563.

Auto jätsin tükk maad eemale. Viimased 400m kõndisin ilusti aardeni. Metsas oli vaikne. Aarde juures oli palju parme. TFTC

Drive-inni ei hakanud tegema, auto jäi tee äärde. Nii 140 meetrit aardest. Jalutasin aarde poole, äkki keset teed vajus jalg poole sääreni sisse. Õnneks suutsin nii kiiresti välja tõmmata, et vesi ei jõudnud saapasse minna. Leidmisega läks kiiresti. Aardest tuli kaasa rändur. Aitäh peitjale.

 1 

Sumpasin kultuurselt lumes mööda driveinnijate täistuisanud dziibijälgi kuni aardeni, mis tuli kihi alt kenasti välja. Tänud peitjale!

Täitsa mõnus jah praegu seda aaret võtta. Täielik draiv-in. Kui aare maapinnast veidi kõrgemal oleks olnud, saanuks selle autoaknast ära logida :)

Aare oli küll lume all, aga otsisime selle geokuhja lume alt üles ning seal aardepurk oligi - lihtne.

Täname aarde eest!

Kõikidele neile kes ei armasta võidelda parmude,sääskede ja mudaste teedega on just praegu parim aeg seda aaret otsida.Null on väga täpne,pole raskusi ka lumega leidmisel.Aitäh!

00832

Krõbeda külmaga oli siin väga mõnusalt kuiv :) Tänud!

Leitud. Tänud peitjale!

 1 

Seda aaret on juba ammu olnud plaan nillimas käia, aga kuidagi pole nagu sattunud. Hiljuti tekkis lähedusse üks aare juurde, see lisas motivatsiooni, et saab korraga kaks asja ühe rattasõiduga aetud.

Rattaga õnnestus ligineda jõeni, sealt edasi kand ja varvas. Kuna kallasrada oli suht vesine, siis eelistasin rassida otse läbi metsa ning hüpelda üle kraavide.

Geokuhi oli tõesti mehine, aare ise ka. Kuna topsik tundus suuremas osas olevat tühjavõitu, siis jätsin ühe helkuri. Sest et ükskord peab ju metsast välja tulema ning siis läheb seda kellelgi vaja.

Natuke vesine see juurdepääs. Aitäh.

See aare oli õnneks ka teistel käimata. Auto jätsime eemale, mõnus oli jalutada. Ei saand mina aru, miks aardel selline nimi. Targemad siis selgitasid mulle, no tiba piinlik oli siis küll! Tänud siia juhatamast, hulka targem nüüd!

 1 

See tee oli meile tuttav. Olles ühe mõistatuse mingi aeg tagasi valesti lahendanud, teadsime, et autoga sinna teele ronida ei maksa. Parkisime nii enam-vähem ära ning lootsime, et see on madala liiklustihedusega tee. Aarde poole teele asudes nägime veel veidi jalge ette. Aarde juurde jõudes oli raske puudel vahet teha ning tagasiteel nägime oma hädiste taskulampidega vaid nina ette. Aare ise oli täiesti maskeeringuta, vaatas meile vastu. Vägev geokuhi, muide. Üritasime paremini maskeerida ning nüüd jääb ehk esimesena kuhi, mitte aare, silma. Täname peitjat!

Ahjaa, kribasime pimeduses mõned tekstid aardel üle, sest need olid päris laiali läinud ning raskelt loetavad. Kui mugu peaks konteineri leidma, siis oleks jama, sest ta ei pruugiks aru saada, millega tegu.

Rattaga lõuna-Tallinnas 5. Sääsed ajasid hulluks seal. Tänud peitjale!

Kuidagi oli vaja Hiiumaa retke väsimusest lahti saada, mistõttu sai lõunane rattasõit plaanitud aarete juurde, kuhu jalutada väga ei viitsi. Esimene valitud tee oli toredasti sõidetav, teine keskpäraselt sõidetav ja viimane osa sai alguses otse läbi surutud, tagasi tuldud suts suurema ringiga, kuid paremat ja kuivemat trajektoori pidi. Kraave enam ületama ei pidanud. Ratast küll päris nulli ei vedanud, aga üle 200 meetri ei jäänud ta minust maha kah.

Vaatlesime punaseid pohlavälju ja leidsime männi. Tänud peitjale.

Parmuparadiis, läikivad pohlad ja lõhnavad vaarikad. Aitäh peitjale!

Plaanis oli karudele külla minna, enne seda aga kultuurkihi paksus üle vaadata. Surusin rattaga seni kuni kannatas kui enam ei kannatanud- astusin jala edasi. Lõpp oli ikka väga märg, hea et plätad olin otsustanud jalga panna. Aga vaarikad on seal küll suured ja magusad...

Parkisin auto ning läksin mööda metsasihti, lõpuks keerasin täitsa võsa vahele. Gps näitas huvitava loogilise peiduka poole, aga aaret polnud. Siis lugesin vihjet ning seljataga oligi vist suurim geokuhi mida näinud olen.

Leitud, tänan!

Saabusime ratastega (koos vaala ja tiigriga), mis oli juba omaette katsumus. Kohale jõudes tervitasid meid sääsed, kelledest oli aru saada, et geopeitureid pole siin juba mõnda aega näha olnud. Aarde leidsime lihtsasti, avamisega läks veidi aega, kuna ei jaganud alguses matsu. Aga kui mats jagatud, siis saime topsi ilusasti lahti ja logi kirja. Lahkudes jätsime vaala ja tiigri aaret valvama, kaasa meelitasime lehma.

Me täname!

Mõnus matk linna lähedal ja ometi mõnusas metsa vaikuses. Uskumatu, et seal selline mets asub. Teed olid juba paremaks läinud.

Hommikul tuli mõte minna läbi Pääsküla raba rattaga tööle ja samas ka ära võtta Kultuurikihi aare. Mõeldud tehtud. Ilmnes halb üllatus. Osa teest oli muutunud tänu metsaveotraktorile mudaväljaks. Käisin mööda tee servi ja proovisin vältida muda aga võsa oli ka mudane, nii, et kui lõpuks sealt läbi sain olin üleni mudane. Aare ise oli väga temaatilises konteineris. Tänud

Kultuurikihiga tutvutud visuaalselt ja logi kirjas füüsiliselt.

 4 

Leitud minu esimene aare, abimeheks ainult kaart. J.V. Tulin lehmaga, läksin autoga.

Lootsin autoga lähemale saada aga õnneks sain piisavalt vara aru millega see lõppenud oleks. Seega viimase sirge vantsisin jalgsi. Lund on maas korralikult ja sadas veel juurdegi. Kultuurikiht on korralik aga tihedas sajus läks sekund aega enne kui seda valget mürakat läbi valge lumeseina nägin.

Leitud. Logitud. Aitäh!

Leitud.

Käisin vaatasin üle, kas karud äkki siinkandis oma jõulupidu ei pea… Ei pidanud, vist, aga suur kogus kultuurikihti õnnestus leida :).

Auto parkisime kuskile kilomeetri kaugusele. Sai natuke jalutatud hämaruses ning lõpus ka natuke mättalt mättale hüpatud. Varbad jäid kuivaks. Nimed kirjutasime logiraamatusse. Ühe auto jätsime ka, mis jäi logiraamatusse kirjutamata. Kahjus ununesid tb'd autosse ja ei saanud ühtki sinna jätta. Täna kolmandad, tundub popp koht. Põtra ei kohanud, teisi loomi ka mitte. Täname.

 1 

Täna käis ka hirmus paugutamine, aga seekord ei lasknud ma end sellest eriti segada. Tundub, et tulistati lasketiirus asuvat põtra, mitte elusat, nii et võtsin jalad selga ja sammusin üle 800 m kena sirget teed pidi jõeni. Sealt edasi läks juba märjemaks, kuid ei midagi eriti hullu saabastega inimese jaoks. Nullis võttis vastu ilmatu suur küttepuudest geokuhi. Kaevasin aarde välja ning asusin konteinerit lahti tegema. Sellega läks aega umbes veerand tundi, mille tagajärjel murdsin veel ka küüne, aga vähemalt tuli kaas ära. Olin logi kirja pannud ja konteineri taas kinni, kui avastasin ühe printsessi laadse toote maast, mis oli ilmselt välja kukkunud. Kuna ma järgmise 5 minuti jooksul ei suutnud konteinerit taas avada, siis võtsin selle endaga kaasa, et järgmisesse aardesse panna. Sorry! Ja tänud aarde eest.

 2 

Mnjah. Jõudsin autoga metsa äärde, kui nägin üht meest püssiga, kes paistis oma pojale laskmist õpetavat. Kui jõudsin kohani, kust metsa vahele keerates näitas aardeni 800 m, asusin logisid lugema ning sõna "põder", mis ühest logist silma jäi, ei äratanud minus üldse mingit tahtmist autost välja ronida. Siiski sõitsin autoga teist teed veel vaatama, mis viis põhimõtteliselt aardest taas sama kaugele asuva rajakese otsani. Kui olin mootori välja lülitanud ja mõtisklema jäänud, kas ma ikka lähen välja, kuulsin kauguses kajavaid püssipauke - sellelesamale vaesele põdrale peeti vist jahti. Igatahes panin seepeale autole hääled sisse ja kihutasin sealt kiiremini minema kui autole oleks just tervislik olnud. Mõnel vaiksemal ajal tagasi.

 1 

Käisin siis koos metrooga otsimas mis juhtus seda saate teada tema logist.Ja tundub et seal metsas on loomi palju EVEJ.

Aarde juurde läksin mööda korrektset teed, kuid tagasi otsustasin ´´lõigata´´, mis oli ilmselgelt vale otsus ning tegin sisse umbes pooletunnise ringi, aga vähemalt nägin tagasiteel minu lähedusest ehmatusega ära jooksvat jänest.

Alguses lähenesin valest küljest. See sai kiirelt selgeks, et tuleb leida mõni normaalne juurdepääs. Leidsingi. Tagasiteel ehmatasin põtra, kes peatus mind jõllitama max 100m kauguselt. Võtsin dinosauruse kujukese ja jätsin õmbuskomplekti.

Nüüd lõpuks sai see kodukoha lähedane aare ka nopitud! Kui õiget teed minna, siis saab kuiva jalaga kätte, aga siis on mõttekas tagasi pöörduda, sest edasi minnes on ees jõgi ja siis lühemat teed minnes tuli läbi võsa ja kraavide rihtides teha igasugu joogale sarnanevaid liigutusi, et õigele teele tagasi jõuda!

Leidlik temaatiline konteiner.

Omalt poolt täiendasin kultuurikihti ühe sauruse võrra ja viisin kaasa helkuri.

Leitud üsna lihtsalt, kuid ümbrus oli päris märg. Nii et soovitus isegi juulikuus panna jalga kummikud.

Ei olnud see tee sinna minekuks just kõige mugavam. Keegi on mingi suure vägeva masinaga kõik üles kündnud seal. Ratas kurdab juba ka, et tema pole sellise maastiku jaoks loodud. On ta mul ju üks korralik linnavurle. Aga ära käisin ja ellu jäin. Kuivaks õnneks ka.

Suvise ilma ja vaba päeva puhul tegin ühe väikse ja mõnusa rattasõidu. Suundusin aarde poole Pääsküla raba terviseradade poolt. Uudistamist jagus ja enamasti nautisin lindude laulu ja liblikate lendu. Leidus siiski ka teisi liiklejaid. Enamuses olid lapsevankritega noored emmed ja koertega jalutajad, kuid üks ratastoolis kodanik ei pidanud ka paljuks värske õhu vanni võtma tulla. Tänan aarde eest!

Sai Triinu ka kaasa meelitatud: "No see on ju üsna siinsamas. Ilm on nii ilus. Võtame Comarketist jäätised ja..."

Jäätised said üsna pea otsa ja leidsimegi end ratastega metsateelt. Alguses jäime lobisema ja kõndisime aardest 50 meetrit mööda, aga ots ringi ja aare käes. Mõnus rattasõit-jalutuskäik, aitäh!

 1 

Minu esimene selle aasta velosõit. Hurraa jalgratta hooaeg sellega avatud. Kui nüüd kohale jõudmist täpsustada, siis keerutasime Rauntsiga ikka mõned head tunnid seal ringi. Esimese katsega jäi nullini 30m aga ees oli umbes 6m lai Pääsküla jõgi. Teise katsega oli hunnik haukuvaid koeri ja tihedat raba sarnast metsa, kus "meistrimees" oli vask juhtemid sussutamas käinud. Kolmas katse viis sihile. Kuna veekogud olid siin ja seal kogu aeg takistuseks, siis tuli jalgrattaga kenad +10 kilti ringi teha, mis muidugi mõjusid hästi meie figuurile :)

 1 

Küll sai tiirutada aga kolmanda korraga võtsime ära :) Lõpp hea, kõik hea!

Muutsin aarde asukohta nelja meetri võrra kuivemale kohale. Seoses sellega muutsin vihjet ja peidukoha raskust madalamaks (2,0 >> 1,5). Aarde asukoha koordinaadid muutusid selle liigutamise tulemusena isegi täpsemaks. Edukat otsimist ja leidmist!

Leitud teel aastavahetuse peole. Mitte väga mudane metsarada viis peaaegu aardeni, lõpp oli vaid veidi vesine. Aare hüples pikkade jalgadega vajalikku kohta ning logis meid ära. Mina toetasin tegevust eemalt kaserondiga, et jalad kuivaks jääksid ning pidusse väga mudasena ei jõutaks. :) Tagasitee möödus juba hämaruses.

Erinevalt eelmisest leidjast lähenesin mina mööda teed ja mitte hüpates vaid kõpskingades jalutades. Tõsi, 2 meetrit enne aaret tuli teha üks koletum hüpe, et mitte põlvini mutta kukkuda. Nähes, et keegi oli aardele lähenenud vastasuunast (loe: läbi mudamülka) tekitas minus siirast hämmingut. Geopeiturile väga omane sihikindlus peegeldus igast laukamättale jäetud jalajäljest. Eelmise leidja poolt kopsiku alla asetatud ablas oksake oli pool tundi hiljem juba silmini vees ja tops ise hulpis vahutavates lainetes. Paari nädala pärast pole enam mõtet otsima minna, sest igal juhul on tegu totaalselt jääs oleva asjaga. Võiks lausa panna sildi: "Miinuskraadidega võimatu"

Olen päris kaua siseruumides viibinud ja otsustasin rattaga lähimat aaret otsima minna. Elan küll sealsamas kõrval kuid ei teadnudki, et siht on vahepeal masinaga üle käidud, õnneks on pori asemel ilus lumine tee. Aarde juures on tõesti vesi ning kevadel arvatavasti kuiva jalaga aardeni ei saa. Muidu praeguse ilmaga on rohututid ilusti jääs ja mööda neid saab "hüpates" liikuda. Kaant oli külmunud näppudega päris valus lahti saada, tark on korki natuke ühelt ja siis teiselt küljelt sikutada. Panin konteinerile oksa alla, et ta kinni ei jäätuks.

Paremat ilma poleks osanud tahtagi seda aaret otsides. Ma ei kujuta ette, milline mülgas seal mõnel teisel aastaajal on. Nägin nüüd oma silmaga ka selle hiiglasliku künka, mis teispool veepiiri kõrgub. On ikka suur teine :) Aare ok. Kuna konteiner nii korralik siis ei tee ka see aardele liiga, et ta otsapidi vees on. Täname!

Tänane miinuskraad tegi matka aardeni väga lihtsaks, ei saanud mudaseks ega miskit. Pagana kapitalistid, teevad aga puid rahajs ja teidi ning metsaaluseid mudamülgasteks. Aardekonteiner asub pooleldi vees (peitmise ajal oli veetase madalam vast), aga konteineri sisu on küll hetkel kuiv.

Kahju, et viimased 900 meetrit aardeni on hea metsatee täielikult rikutud metsategemisemasina poolt. Sügavad mustrilised vaod sees, oksad risti-rästi tee peal. Otsustasin siiski rattaga sellest kõigest läbi murda. Huvitav kultuurikiht. Prügimägi sellest vaatanurgast tundub isegi ilus. Tänud siia juhatamast

Ilusa ilmaga oli lausa lust võtta ette väike jalutuskäik metsavahel. Samas alustasime jalutamisega liiga hilja mistõttu jäi tagasitulek pimeda peale. Aaret pidi natuke otsima ka, aga väga kaua polnud aega, kuna hakkas pimenema. Tänud mõnusa jalutuskäigu eest. V:GC eesti oma.

lihtne aare ilusas kohas! tänud !

HDhundi jälgi mööda peaaegu nulli veeretud. Kaheharulisi tundus ainult hirmus palju...hunt seni naeris laginal.

Võtsin selle aarde tänase rattaretke sihtmärgiks. Sügisel on hea selliseid aardeid otsida - pole tüütavaid sitikaid ja satikaid. Leidsin tänu vihjele, mida märkasin õnneks enne ronima hakkamist vaadata :-) Aardesse jäi Eesti geomünt.

Eilse rattaretke vigade parandus vol.2. Kuna eile sai surus kellaaeg peale, ei tegutsenud sihikindlalt. Täna probleeme polnud. Haisu ka polnud. Ega geolooge.

Tänase rattatripi viimane aare viis kohta kus varemgi käidud. Kokku sai pedaalitud aardeid otsides 82 km.

Olen seda mäge selle nurga alt varemgi näinud.Nüüd oli siis põhjust taaskülastada.Külavahel oli maastik ikka tugevasti muutunud puha asfaltkõnniteed põldudele veetud.Aga turbarappa viiv tee oli endiselt auklik.Küllaltki suur aga kitsas aardekonteiner ootab täitmist,endal kahjuks polnud midagi asjaliku kaasas.Tänud peitjale!

Mäe ümber hakkas udutama

 1 

Hommikul oli juba asi selge et selle aardega pole mõtet rohkem venitada ja saigi suund sinna võetud. Enne sai kergem eeltöö maaameti kaardi pealt tehtud. Aare paljastas ennast ruttu. Enne kui logima hakkasin, sai veel mõned hommikused kaasavõetud võileivad, nahka pistetud ning seda pirakat küngast põrnitsetud. Väga mõnus konteiner omaniku poolt, selliseid võiks rohkem olla, ilmselt tänu sellistele, vajaksid aarded ka vähem hoolt. Kuna meie talvised tingimused kipuvad vägisi logiraamatuid hävitama. Teel tagasi, jõudes juba autoga sõidetavale teele, ootas mind pargitud mercedes. Peast käis läbi mõte...geopeiturid. Kuid kui lähemale jõudsin nägin kuidas lihtsalt üks mugu autoroolis, ilmselt Laagri Mc Donaldsist ostetud Big Max einet kahe suupoolega sisse ajas. Minu jaoks küll veidi kummaline koht einestamiseks aga inimesi on igasuguseid :) V:Külmkapimagnet J:Poni

Kultuurkiht paistab võimas olema. Kes küll teaks, mida see kõik endas varjata võib. Aardega kõik ok

XVII. Kiire leid - kordinaadid täpsed, vihje ühselt mõistetav. Aare korras. Kultuurmäge siitpoolt polnud veel näinud. Parmudega võitluse olin võitnud juba kohale jõudes: 20 laipa, seitsme nedepoolse tabamuse vastu. Tagasiteel olid nende rünnakud juba harvad, kui veel oma rünnakuarsenalist suitsupommi välja võtsin, taipasid nad, et ei tasu ülbata. Viimane suutis veel küll saata mind mu kindlusesse, kuid seda tulistasin lõpetuseks veekahurist ja pärast kojamees korjas ta kokku....

 1 

Praegu ongi kõige mõistlikum seda aaret rattaga otsida. Parme nii palju, et jalgsi poleks me ilmselt kohale jõudnud. Vahvat murumäge väga uudistada ei jõudnudki, sest sumisevad lihasööjad olid tõsiselt tüütud. Aare paljastus mõne minutiga - mina otsisin ning Andre istus vihjemänni otsas. Siit pedaalisime edasi Männiku teele ning sealt Järvevana kaudu ning läbi Kadrioru jälle Viimsisse tagasi. Täitsa mõnus tiir oli. Kuna Laagris mugisime burgerit, siis jäi ka Andre rahule :). Tänud peitjale vahvasse kohta juhatamise eest ning konteiner oli ka mõnusalt priske.

 1 

Nii palju parme olla nähtud vaid Parmukülas. Hetkeks seisma jäädes pidin pükstelt maha lükkama vähemalt 50 parmu. Hea, et lühikestes pükstes ei läinud :D.

Kunagi elasid siin ka geoloogid. Neist mõnega olen koolipõlves huvipärast rääkinud. Pärast seda pikemat jutuajamist ei arva ma geoloogidest enam halvasti. Need inimesed olid kui prügimäe sanitarid ja jäätmekäitluse spetsialistid ühes isikus. Uskumatud elamised olid prügist kokku ehitatud. Kadunud ajastu.

Aardeid leitud Eestis 630, maailmas 761.

Kellele kultuurikiht, kellele töövahend. Jällegi üks koht, kuhu kõndida ei oskaks. Seepärast tuli rattaga sõita, sest parmud pole prügimäelt lahkunud, parmud on endiselt hea tervise ja lennuvõime juures. Aardesse panin kala. Täitsa ehtsa kala, kelle eesmärk on rääkida Läänemere reostumisest.

 2 

Nulli poole liikudes olid mingite teetööliste pärismaa ületamine. Üsna kiiresti läks. Lõpu poole jalutades tuli meelde, et mul on ka sääsemüts olemas. Hea asi. Kui seda sihipäraselt kasutada siis on veelgi parem. Aga kuna müts oli autos siis hulkusin seal sihil ilma mütsita. Päris lõpus hakkas juba aroomist aru saama millega tegemist oli. Teeääri vaadates tundub, et võistlus "mina suudan suurema solgihunniku metsa tassida" pole enam väga populaarne. Või siis on kuskil lähemal uus mets leitud. Aitäh.

Mingi koleda veretöö toimumiskoht

Mõnus õhtune jalutuskäik

Paras võss on aga rattaga pääseb päris lähedale. Oleks eeldanud paremat vaadet kultuurikihile. Seevastu sai õigest teeotsast mööda sõitmise tõttu leitud koht kus vähepretensioonitu hing saab oma keha jahutamas käia.

http://Andres

Üle kontrollitud, kõik ok, pragu on ilmselt minu enda poolt veidi lohakas õhu väljapääsuava sisselõige. Kui kork korralikult kinni surutud, ei pääse see niiskus kuhugi. Nii et ootab rõõmsalt järgmisi leidjaid :)

 1 

Aarde avaldamise päeval sai lähemalt uuritud nii õiget lähemisteed kui ka kultuurikatelt teiselt poolt. Sel hetkel sai juba selgeks, et ühel hetkel tuleb lihtsalt rattaga järele sõita sellele. Edasi-tagasi sõitmisele kulus umbes tund ja 15 minutit nagu nutikad vahendid ütlevad. Olen väga rõõmus, et sellele aardele üksinda järgi läksin. Oleks Taavi või Mari, kaasas olnud, oleksid jälle kuuldunud laused "Vaatad gps-i ka või üldse ei vaata?" "Jälle, me oleme täiesti vales võssis" "Miks me kohe siia ei võinud tulla" Rattaga sõitsin ilusasti jõeni nagu meeles oli ning seejärel suund geomaanteele. Poole maantee peal mõtlesin, et mis ma ikka lampi kõnnin, ilma kindlat suunda teadmata. Seega kõndisin tagasi ja suure ringiga aardeni. Jälle tubli! Sääsed sõid ja parmud ka... Kiire logimine, märkasin konteineri kaanes väikest pragu, enne mind see seal oli ja võib-olla see ei muuda konteineri niiskuse pidavuses midagi. EVEJ

Väike jalutuskäik läbi märja soise metsa ja oligi leitud.

Leitud väikese jalgrattasõidu käigus. Aitäh.

Pärast Laagris toimunud maakaitsepäeva üritusi sai see aare ka lõpuks tehtud. Ilm oli ilus ja ma olin jalgrattaga. Oli päris meeldiv retk isegi. Sääskede eest olin varustatud OFF-iga. Tänud peitjale. Polnudki sinna kohta varem sattunud!

 1 

Ei nimetaks seda mitteleiuks. Pigem mitteotsimiseks. Ilmselt olin pikema rattasõidu tulemusena igasugustele putukatele väga atraktiivseks muutunud. Jätsin ratta võssa, marssisin kohale, sain putukate kambaka osaliseks ja lihtsalt põgenesin. Lausa nii kiire hakkas, et ei jõudnud gepsu uuesti ratta külge kinnitada. Putukaparv jälitas kuni suurema teeni. Muidu oli tore koht. Järgmine kord lähen mürgiga varustatuna tagasi.

Sai leitud peale lühikest jalutuskäiku.

Nägime märke, jalgrattureid, mäge, jõge ja aarde juures ilmusid ka sääsed välja. Matk oli mõnus ja kuiv. Tänud!

Väga tore õhtune matk oli. Päris hirmus oli see koht kui prügimägi veel toimis, kajakad ja prükkarid kaklemas. Ja jäle hais levis ka. Loodame et varsti on see üks vahva suusamägi.

Minule täitsa meeldis. Nii kaua kui oli tee, oli kõik igati korras. Kui tee ära lõppes ja hakkas geomaantee, oli natuke vähem korras. Aarde juures polnud kultuurist haisugi. Küll aga arenes logima hakates jalgade ümber korralik sääsekiht, mis segas olulisel määral logimist. Seega kiirelt logi kirja ja minekut. Konteiner oli kah tore. Aitäh!

Tüng :)

 4 

Paarkümmend aastat tagasi elasid selles metsas geoloogid*, nii vähemalt lehes kirjutas. Lootsin leida mõnd mahajäetud eluaset, aga ei midagi. Tavaline võss.

*Definitsioon: Geoloog - see on geopeituriga lähisuguluses olev liik. Osa teadlasi väidab, et geopeitur on otseselt arenenud välja geoloogist, kuid enne geopeituri genofondi täieliku kaardistamist ei saa seda kindlalt väita. Välimuselt äravahetamiseni sarnaseid liike saab eristada käes hoitavate esemete järgi (geoloogil kilekotid, geopeituril geps). Käitumiselt on liigid väga sarnased, armastades esijäsemeid toppida kohtadesse, kuhu normaalsed inimesed oma käsi ei topiks. Muutuvad aktiivsemaks suvel, armastavad liikuda pea kõikjal nii asustuse läheduses kui tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Armastavad prügi lähedust. Geoloogid erinevad geopeituritest ka selle poolest, et koguvad äravisatud jäätmeid, erinevalt geopeituritest, kes kalduvad neid pigem igale poole metsa alla puistama.

Hommikul poodi grilli ostma minnes tegin väikese põike. Autoga sai kenasti 140m peale aardest. Kiirelt logi kirja ja edasi. Aitäh juhatamast!

Mis ma ikka...leitud, logitud.Sõidetud, jalutatud jne. Minu jaoks "võsakas".Aitäh aga see raba tundus seal huvitavam, palju huvitavam...

Õnneks oli meil Renault Sport omast käest võtta ja saime mööda metsaradasid vihmas kenasti kuivalt kohale. No vaadata oli siin peale murumätta muudki. Ei teadnudki ,et sellised kaunitarid siin metsa all õitsevad.

Käisime meiegi seda muljetavaldavat kultuurikihti kaemas. Tõesti oli aukartust äratav. Selline mõnus murumägi. EVEJ

Uurisin eile Triini käest, et kas ligipääsud sellele asjale on väga märjad. Ta kobises aint midagi, et oodaku natsa vms. No OK, ega eile ei olnud sinnakanti eriti tahtmist minna ka peale pikki koosolekuid. Täna ei jäänud muud üle, naaberaare sai edukalt ftfitud, siis veeresime natuke lähemale ja jalutasime nii kilomeetrikese sinna ja teise tagasi - Mamm suurema osa täitsa ise. Sääsed olid ka kenasti rammusaks toidetud, ei viitsind meiega jännata. Kõik rahulik ja kontrolli all. Mamm vahetas mingit nänni ka, kui õigesti nägin. Ja maapinna kumerused - ojee! Aitüma näitamast, uus kant mu jaoks.

old school! mägi ise oli mulle üllatuseks.. jube kõrge ikka.

 1 

Uurimine näitab, et speedy poolt pildistatud märk asub liikudes üht võimalikku lähenemisteed Nõlvaku ja Rästiku tänavate ristmiku piirkonnas, ehk siis aardest linnulennult umbes 0,9 km kaugusel, nii et võib oletada, et keegi lähedal asuv eramaaomanik tahab lihtsalt sellega oma kusagil sealsamas asuvat investeeringut kindlustada. Aarde asupaigas teadaolevalt mingeid liikumispiiranguid praegu ei ole. Kui üldse, siis pigem on seal üleujutuse, mitte tulekahju oht.

 1 

Väike jalutuskäik vihmamärjas metsas, enne rajale minekut kohtusime Madisega, kes oli just leidmast tulnud. Oli tore tutvuda. Kultuurikihti nägime ka, aga eemalt ja läbi puude. Ainult ühest ei saa ma aru, ronitav mänd on, aga aare on ikka juure all :P. Tänud!

 2 

Jõudsime "tuleohtlikku" metsa koos müristamise ja vihmaga. Samas tegi ka üks auto õppesõitu, liiga kahtlane tundus selleks valitud koht :D ja õnnestuski tutvuda Madisega. Rõõm kohtuda! Ma ütleks, et mets on seal puhtam kui keskmine linnalähedane võss, kogu sihi äär oli täis orhideesid - sõrmkäpad ja ühed teised, mille nimi ei meenu. Konteiner oli võimas, küllap seal märjas kohas õige valik. Aitäh Kevinile taas kodukanti peitmise eest (kuna neid nüüd siia ridamisi tekib, saan ehk lõpuks oma aarde ka valmis)!

 1 

FTF kell 16:00.

Mul oligi toas uni peale tikkumas. Tundsin, et pean välja saama. Kuna uus aare avaldati, oligi see piisav põhjus rattaga sõitma minna, et väsimust peletada. Umbes 24 km veeremist ilusa ilmaga ja olingi kohal. Viimane kilomeeter oli eriti äge metsatee, kus tuli pead küll vasakule, küll paremale kallutada. Endalegi üllatuseks olin esimene. Ja hea, et vee poolt ei lähenenud.. ;-) Ja vahvat tänavanime-silti nägin ka - Shrek tuli kohe meelde :-)

Logimise lõppedes (kirjutasin ikka pikemalt kui vaid kuupäev ja nimi) oli kummalgi jalal kümmekond sääske. Aardest võtsin kaasa esmaleidjale mõeldud NATO progemiskeskuse mündi, mis ei olnudki geomünt. Aitäh esmaleiu eest! Väärtuslikum kui hiljutised 128 järjestikust teate-küll-mis-aarete omad ;-P

Selline märk siis

 3 

Kui Madis aardeni jõudis, oli Paavo juba ammu kohal käinud. Tervitused siinkohal esmaleidjale Paavole ning kolmandatele leidjatele Hannole ja Triinule. Mõnus võsakas aare, jalad said rohu sees liikumisest natukene märjaks. Tänan peitmise eest ning pikka iga aardele!