Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Raplamaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub kohas, kus NKT aardemadu ristub teise kuulsa tee, RMK Oandu-Ikla matkateega. Siin on Hirvelaane lõkkekoht mõnusate samblaste telkimisplatsidega. Juunis oleme siin kahel korral ööbinud ning hirvi pole õnnestunud näha, küll aga on alati kohal üks huvitav kirju kass. Esimene kord avastasime ta pimeduse varjus söögilaual pirukaid lahti pakkimas, hirmus näljane ja üsna tiine pealekauba. Saime siiski kiirelt sõpradeks, milles mängis kindlasti rolli grill-liha, mis meile eriti ei maitsenud. Võtke siis midagi head kaasa, kui ööseks lähete! Ja logidesse võite kirjutada, mida teie tema kasuka mustrist välja lugesite.
NKT peale mõeldes tahaks tsiteerida Irvik Kassi, kes olevat Alice'ile öelnud: kui Sa ei tea, kuhupoole tahad minna, siis ei ole ju vahet, kas lähed paremale või vasakule.
Esimese kuu järel on selgunud, et aarde nimi võiks ka olla triibulise rästiku: ligi pooled leidjad on kohanud aardekuuse all susisejat või näinud tema saba. Ettevaatust, rästik!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/aegviidu-korvemaa-puhkeala/hirvelaane-lokkekoht
Aarde sildid: lõkkeplats (2), RMK_matkateed (2), piknikukoht (2), oandu-ikla (1), telkimiskoht (1), soovitan (1), rästikud (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4EMA8
Logiteadete statistika: 105 (96,3%) 4 4 1 1 0 0 Kokku: 115
Leitud kirvemeetodil, kohapeal puudus levi. Läksin siis mälu järgi aarde oletatavas suunas kuuski läbi kaema. Aare vedeleski maas ühe kuuse kõrval, panin ta rohkem okste sisse, maapinnalt kõrgemale. Aare vajaks hädasti kotti, milles ennast varjata.
Otsisime aaret, aga ei leidnud. Sääski oli tõesti palju, kahjuks meie jäime kaotajaks. Koduteele oli meiega ühes tulnud puuk, tasuta sõitu me tollele näljasele ei pakkunud ja ta pidi oma teekonda jala jätkama..
Peale õhtusööki Antsu juures Ööbiku gastronoomiatalus ja Merle sünnipäeva keerasime ruudulise kassi juurde, et ehk saame sinise näo ja talvise mitteleiu pöörata positiivsesse võtmesse. Ja etskae, suvisel maastikul oli karp koheselt näpus. Aitäh!
Täna ei olnud siin ühtki hingelist.Karp paistis juba kaugele,panin natuke varju.Aitäh
Kena kiire leid... Ja aitähh ilusasse kohta juhatamast! :)
Platsil oli päris kena jõuluehteis mänd matkalisi tervitamas. Ühtegi kassi ei kohanud, aga sääski oli see-eest kamaluga. Tuhnimise ja vahelduva logide lugemise ajal sai neid ikka omajagu aega söödetud, enne kui õige logi otsa komistasin ja karbi kätte sain. Aitäh!
Siin sai tõesti kaua tuulatud ja kuigi Anne asukohta teadis, siis no mitte seda leidu ei tulnud. Ma oskan loobuda küll ja juba kuulutasin, et on vaja ära minna, et pole mõtet siia kinni jääda. Valge aeg kallis ja vaja veel üks "rabakas" ära teha. Aga niisama jalaga lume sonkimine kandis vilja ja üks hetk siras karbikaas kenasti vastu. no selge, aardel uus peitmisviis ja mis peaasi, aare korras ja terve. Nimi kirja sel korral ikkagi.
Jällegi üks huvitav koht, kus on lõkkeplats ja värk, päris äge.
Mina leidsin aarde 2014 aastal maikuus. Jalutasime kohale ja võtsime kuuse küljest ilusa rippuva kotikese, nii meeter maast. Täna oli kaaslasel aaret vaja ja no mina kohe tormasin kuuse juurde, et "seal ta ripub"! Aga EI, ei rippunud ta ei ühe, teise ega 10-nda küljes.
Arvo loobus ja lõi jalaga lihtsalt lund (no pole ju keelatud jalaga midagi tonksata). Vahtisime lolli näoga, sest vastu vahtis karp, karp maas, lihtsalt maas.
"Pole küll minu asi" ütleks Õnne 13 Alma aga kuidas nende taastamiste ja hooldamistega on? Mängu reeglid väidavad, et aarde võib taastada varem leidnu ja hooldada tuleb samamoodi. 2014 oli aare kuuse küljes, ilusas kotikeses. Kuda nüüd siis maapinnale ta pannakse???
Maha peitmine on muidugist aastast Noalaev kah aga ma ei ole Alma...
Tänase paari külmakraadiga polnud seal ei kassi ega rästikuid. Ja matkajaid ka lõkkekohas polnud. Kuigi suuremalt teelt alla sõites läksid värskel lumel ühed autojäljed, siis need pöörasid õnneks ühe maja õuele. Olime juba kartma hakanud, et äkki puhkekoht hõivatud ja meil aarde otsimine takistatud. Kohapeal hüplesime üle lumiste mätaste õige puuni ja varsti kuulsime tuttavat plasti kobinat. Oli teine küll hästi peitu pugenud, kuid õnneks leidsime kiirelt. Aitäh!
Kaardi pealt alguses vaadates ei osadnud sellist kohta eest oodata. Näitsa vinge kohake, kahju, et pimedas sai sinna alles jõutud. Võibolla oligi parem, sest valges vb oleks seal keegi juba olnud. Aarde leid tuli üpris ruttu, tänud kohta näitamast :)
Miki teatas, et kass vajab abi ja kindlasti aitame. Ma ei olnud küll enam väga ergas ja uni tikkus peale, aga kui vaja, siis vaja :) Väljas hakkas valgeks minema, sest ööst hakkas juba hommik saama. Karp peitis veidi ennast ja sain ikka ringi tuuseldada. Lõpuks leidsime ja Miki otsis oma varud välja ning hooldas aarde. Nimed kirja, karp peitu ja edasi. Aitäh!
Mingilt maalt kadus telefonil levi. Gpsist oli see punkt mingil põhjusel puudu. Koordinaadid sai sisestatud ja vihje oli meeles. Kõike muud ei mäletanud. Rästiku mainimist samuti mitte. Otsisime nullis mõnda aega julgelt. Üks läbi tustitud koht võitis oma tähelepanu, aga kuna sealt karpi välja ei ilmunud, siis üritasime telefonist tsipake netilevi välja võluda. No ja siis kui see õnnestus...mina jäin metsast ohutusse kaugusse, Elvis tõmbas jalga ussikindlamad jalanõud ja kätte töökinda. No nii igaks juhuks. Ja jalutas nulli. Ei läinudki kaua kui juba oligi ta tagasi. Rästik jäi nägemata. Tagasiteel õnnestus kruusateel küll üht siugu kohata-mis tõugu, see jäi küll täpsustamata. Meie tähelepanu köitis ka "Tiigimetsa" talu. Suured tänud peitjale!
Huvitav anomaalia selle kandi logiraamatutega. Juba teine aare järjest kus kirjas vaid leidmise kuupäev ilma kasutajanimeta. Ruudulisi kasse ega rästikuid ei kohanud. Aardega läks veidi aega, maskeering oli väga looduslik. Karbi kaas katki. Vajaks vahetust. Tänud peitjale!
Norm kohake, vaikne. Asukoht maaameti kaardi järgi ca 10m eemal. Vihje on pädev
Hirvelaane lõkkekohas oli info sellesama koha kohta umbes nii, et see on suuretest teedest eemale jääv lõkkekoht, seega väga vaikne. Saan seda täiesti kinnitada. Ei näinud sinna liikudes ega sealt ära tulles viimase ca 5km mitte kedagi liikumas ja seal 5km peal oli ka vaid kombainer põllul vilja võtmas. Seega võib öelda küll, et vaikne koht, vähemalt hetkel oli see nii. Aarde kirjelduses kirjeldatud ruudulist (või vöödilist) kassi ka ei kohanud. Aga aarde leidsin, aitäh!
Täitsa kena platsike, veidi enne aaret otsustas telefon, et tema meid seal enam ei aita ja nii tuli lõpp teha mälus oleva kaardipildi järgi. Õnneks olime sihtkohale juba piisavalt lähedal, et see pisiasi leidmist eriti ei raskendanud. Tänud aarde eest!
Kui mina kohale jõudsin, siis oli Marisel juba esimene kohv joodud ja panime kohe teise veel hakkama. Indyl oli muidugi külalise üle meeletult hea meel, sai teda ikka tükk aega enne sügada kui võisin kohvitama hakata. Aga vat kassi polnud kuskil näha, ehk on juba ammu parematele jahimaadele läinud. Tänan.
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 12. päev, karbileid nr 1.
Oi kui mõnus on neid lihtsaid suuri aardeid lõkkeplatsi lähedusest peale pikemat astumist noppida, aitäh Trinele nii sobiva karbi eest päeva lõpetama :).
Täna õhtul tuli seltsiks ja autot liigutama meile Mari (marihen) ja ehkki Hirvelaane lõkkekoht nägi nii mõnus ja nunnu välja, tutika laavuga veel, nagu pärast Aimikese kommentaarist välja tuli, tulime täna õhtut lõpetama ikkagi vähem spartalikku ööbimiskohta, Viikingite külla. Eks mulle juba tehti märkus ka, et olen turist, mitte matkaja nii aga no riided ja mina ise said jälle vett, akud elektrit, kõht üle pika aja kala ja mulle tundus niiiiiii ok kõiki neid luksusi üle mitme päeva endale lubada :D. Ehk et olgu siis see tripp viaggio turistico, kiusatused on selleks, et neile järele anda, eks? :D.
Kui juba luksustest ja sõltuvustest rääkida, siis olen avastanud viimaste päevade jooksul, et piimaga kohvi on midagi sellist, mille nimel ma olen valmis piimapakki ka 20 km seljas endaga kaasa vedama ja peale seda kui Reix pakkus välja mulle mõtte, kuidas see pooleliitrine piimapakk täpselt oma pisut jahedust hoidvasse joogikeedunõusse suruda, olengi seda teinud. Ja saanud siis lõkkeplatsidel kaaslasi oodates logivõlgu kustutada nagu parimas metsapuhvetis, väga mõnus :).
Praegust logi login käimise pealt, kõndides Hirvelaanest Vonkasse. Nopime selle aarde autoga (ja autos puhkava Indyga) Vonkasse ette sõitva Mariga koos, sealt edasi jätkame oma päevateekonda jälle omapead, lõppsihtkoht tänaseks on Hiieveski.
Marile suured-suured tänud siinkohal aga ette juba kõige eest, Indy sai tänu tema tulekule oma hakkliha, Mari vahelduseks ühe talle koguni ostis teistsuguse ja praadis läbi... Ja minule toodi ka terve hulk vajalikke asju ja maiuseid. Ja üleeilsest õhtust Triinuga (linnapreili) ja õhtust Mukris ja Kellissaares ja Tillniidus ja Viljandis ma pole veel üldse jõudnud teile kirjutada, kui te vaid teaksite... Loodetavasti saan kõikide logidega varsti joonele :)
Teel Võsule kohtasin tee peal kiiruskaamerat. Kiire geokontroll ütles, et on valehäire. Küll aga juhatati siia aardesse.
Teel Võsule kohtasin tee peal kiiruskaamerat. Kiire geokontroll ütles, et on valehäire. Küll aga juhatati siia aardesse.
Popp koht paistab olevat; kohapeal grilliti ning vist mingi eraldi matkaja oli oma telgigi lähedusse püsti pannud. Putukatõrjevahend hakkas oma mõju kaotama- nullis rästikut ei kohanud, kuid logida oli väga ebamugav- parme tuli tappa peale iga sümboli logiraamatusse kirjutamist ning iga hoobiga langes neid mitmeid. Siiski, ilus paik, peitjale tänud siia juhatamast!
Leitud. Sai Vahastu kirikus kontserdil käidud. Kuna Hirvelaane polnud kaugel, vaatasime ka lõkkekoha üle. Üksik matkaja luges raamatut, meie tema rahu ei häirinud. Tegime vajalikud asjatoimetused ja suundusime kodu poole. Tänud kutsumast!
Täna ei antud näha kasse, rästikuid ega karusid. Ka lõkkeplatsi mugavusi keegi ei ekspluateerinud.
Oleks teadnud, oleks sümboolselt Tallinna triibulise kassi ka kaasa võtnud. Nüüd pidin üksinda otsima. Eelnevalt olin vaadanud vihje ja mind oli saadetud teele sõnadega, et see on kiire ja lihtne leid. Selge, rohkem polegi vaja. Kohale jõudes ootas ees kuusk loomulikult ja olin kindel, et otsida tuleb mikrot loomulikult. Ohkasin ja hakkasin otsima. Ei leidnud. Seepeale taipasin rohkem kirjelduses olevat infot lugeda ning leid tuli sekunditega. Tore koht, aitäg!
Kassi ei näinud. Võibolla sellepärast, et meil endal oli kaasas laiguline koer. Tänud!
Omamoodi huvitav tähelepanek on see, et kui mina geopeituse raames rmk platsidele satun, on need praktiliselt alati vabad. Aga kui ma neid kohti tarbimise eesmärgil külastan, siis tihtilugu on vabade kohtade leidmine päris keeruline. Nii oli ka see plats täna möödasõidul täiesti inimtühi. Kuigi ümbrusest võis välja lugeda hiljutisi inimtegevuse jälgi. Pärast kiiret leidu, kasutasin platsi korraks aja maha võtmiseks ning edasiste päevaplaanide tegemiseks.
Tänud.
Tundus küll lihtne aare, aga siiski pidin mitu kuuske enne üle vaatama. Tore puhkekoht. Tänud juhatamast!
Tegime kõrvalpõike NKT rajalt. Seal oli värskelt metsahooldust tehtud ja palju peenikesi puid maha saetud. Suure suure ringiga sai aardeni mindud ja peiduka suutis Herki tuvastada.
Sobiv koht oli lõunatamiseks, seega kasutasime juhust ja einestasime.
Tänud!
Olime taas NKT rajal ja tegime ka siia väikse sõidu. Teel kohtasime halli kassi ja hiljem musta kassi, aga ruudulist mitte :) Aitäh!
Kassi nägime lähenemisteel, kohapeal läks kiiresti. Tänud peitjale. Nüüd edasi NKT rajale viimased 85 topsi ootasid leidmist
Ruudulist kassi ei näinud, kuid aarde leidsime küll üles. Kena koht. Aitäh peitjale kohta tutvustamast ja aarde eest!
Vonka juurest tulles ei saanud ju seda läheduses olevat aaret logimata jätta, olenemata sellest, et jalg valutas päris kõvasti maha astudes. Aga kuidagi ma kohale lonkasin. Lumega päris keeruline leida seda, aga meie õnneks oli lund vähe ja saime logitud. Tänud peitjale.
Pisike geotuur NKT radadel,aitüma peitmast! Väike kõrvalepõige rajalt.Tore puhkekoht keset metsa.Tänud juhatamast!
Ikla-Hiieveski matka seitsmenda päeva lõuna. Ruudulisi kasse ei kohanud metsas, aga seda kurikuulsat rästikut nägid mõned meie seltskonnast küll lõkkekoha lähedal. Seeeest aarde juures teda ei olnud ja sai rahus logida. Ümbruses oli palju seeni ka. Tänud peitjatele!:)
Ammu silma jäänud koht ja aare, aga alati on teised plaanid vahele tulnud. Nüüd on teada - siia tasub telkima tulla küll. Kassi ega rästikut ei näinud, küll aga oli parklas üks auto. Kuna inimesi ei paistnud, asusin siiski otsima. Kiire leid. Eemaldasin aardest suitsupaki, logide järgi käivad ka mugud seda aeg-ajalt leidmas. Samuti oli ümbris väga räbal ja karbikaanes väiksem pragu sees. Sisu oli kuiv - kiiret hooldust ei vaja, aga enne talve oleks ilmselt hea üle vaadata. Aitäh peitjale!
Kõigepealt leidsin lõkkekohas ühe matkaja kes ennast sinna öömajale sättis. Aardetopsi juures leidsin aga mitu konna. Pärast leidsin endal peast veel mitu põdrakärbest. Seega mitu leidu ühe aardega :)
Jõudsin Hirvelaande kolmanda matkapäeva õhtuks, seljataga 30 km ehk raja pikim lõik. Õnneks oli ilm jahe ja polnudki nii hull see kõndimine. Seda tõestas ka asjaolu, et pärast seljakoti seljast viskamist ja tossude vahetamist sandaalide vastu otsustasin kohe aarde juures ära käia. Kahjuks hakkas gepsu keerutama ja kuna rohi oli märg, otsustasin kuivade jalavarjude huvides veidi oodata. Õhtul sai siis käidud ja logi kirja pandud. Millegipärast olin endale meelde jätnud, et tegemist on mikroga. Nägin aaret kohe, aga otsisin edasi. Triibulisi õnneks ei kohanud, aga ruudulist ega tema järeltulijaid kahjuks ka mitte. Üllataval kombel ei kohanud ka eriti palju rahvast. Esimesel ööl ööbis seal lisaks minule vaid üks kolmene matkapoiste punt, kellega juba paar varasemat ööd ühist telkimiskohta olime jaganud ja kes end lihtsalt katuse alla laua peale ja alla magama keerasid. Vintsked vennad, eriti kohalikku sääsepopulatsiooni arvestades. Teise õhtupooliku pärast NKT-lt naasmist ja öö veetsin õndsas üksinduses. Kolmandal päeval kohtasin vaid puhkepausi tegevaid rattureid, kes samuti matkateed läbimas. Hirvi ei näinud, karusid ka õnneks mitte. Vaid üks hiireke vudis ringi. Mõnus ja hea auraga koht, kui vaid need sääsed ka kõik mujale suunata oleks saanud. Aitäh peitjatele siia juhatamast!
Ostsin Vahastu kauplusest jäätise ja sõitsin seda nautides aardeni. Panin logi kirja ja mõtlesin, mida edasi teha. Kuskil peaks ju lõunat sööma, siinsamas laua taga oleks väga mõnus seda teha. Hakkasin kaasavõetud ämbritäit kartulisalatit nosima. Arvasin, et üle poole jääb alles, aga sõin 700g ühe istumisega ära. Kõht isegi ei tundunud nii tühi, aga ju see rabamatk tegi ta tühjaks. Aitäh!
Üks pere hakkas just oma piknikku lõpetama. Tegin siis aega parajaks ja uurisin infotahvlit põjalikult ja pikalt. Kena koht. Tänud!
Lõkkekohas perekond koeraga tegi lõket, õnneks jäi aare piisavalt kaugele. Vaevalt nad ka aaret rüüstada tahaks. Nüüd veel 3 aaret leidmata Raplamaal, mille nimi ei alga NKT-ga.
Ei näinud me kassi ega rästikut. Küll saime tuttavaks ühe toreda matkatüdrukuga, kes oli tulnud UK-st Eestise Rmk radadele jalge alust tolmu tallama. Ja seda täiesti üksi. Super!
ei näind kassi,ei rästi ega kisti! aga sildil suurelt kirjas:"Kallis matkaline, palume mitte lärmata, 100 meetri kaugusel elab karupere!" mul veel 60 meetrit aardeni??? UHHUHH!
Väga mõnus koht. Alguses ei kiirustanud isegi aaret otsima, vaid lihtsalt istusin kustunud lõkke ääres ja nautisin päikest ning vaikust.
Kassi ma ei näinud, küll aga jälitas mind mingi kollane liblikas. Alguses üritas ta mulle viisakalt läheneda ja istus telefoni peal. Kui tahtsin teda pildistada, läks kenasti kuuseoksale poseerima. Kui ma aga võtted tehtud sain ja tahtsin aarde juurde asuda, leidis ta, et nüüd on paras aeg intiimsemaks tutvuseks: lendas mu käele ja jäi sinna istuma, ise võrgutavalt tiibu võngutades. Kuna mul lähisuhteks soov puudus, siis lükkasin ta käe pealt maha, mille järel liblik arvas, et teda on julmalt solvatud ja ründas mind, lennates mulle otse näkku ja tahtis ka juustest kinni haarata. Kätega vehkides vabanesin lõpuks suure vaevaga minu jaoks liiga pealetükkivast tegelasest ning läksin aaret otsima.
Aaret oli päris tegu ümbrisest kätte saada, kuna see paistab olevat täpselt konteineri mõõtude järgi tehtud, kuid viimaks kõik õnnestus kenasti ja sai nime kirja.
Autoni jõudes avastasin, et kollane liblikas ei ole jätnud oma jonni minu kättesaamiseks ja ootas mind autoroolil. Kuna mul endiselt kiiret polnud, siis lasin tiivulisel mõnda aega rahulikult omi asju ajada, st rooliosa käidi hoolikalt londiga üle. Kuid pärast pooletunnist vaikelu liblikaga otsustasin siiski edasi liikuda ja nii ma ta siis taas hellalt minema ajasin. Pärast mõtlesin, et oleks võinud ikka koduloomaks võtta. Ta paistis seda niiväga tahtvat. Tänud aarde ja kummalise tutvuse eest liblikaga. :)
Mõtlesin teha NKT-st väikese puhkuse ning tulin kassile külla. Karu, rästikut, ega hirve ei kohanud, ainult pabulaid ja sipelgaid. Võtsin kaasa TB. Aitäh toredasse puhkuspaika juhatamast!
Ruudulise kassi ega rästikuga kohtuda ei õnnestunud. Kuid lõkkekoha juures oli suurem seltskond matkameestest-naistest jalgrattureid, kes end edasi sõiduks sättisid. Nad olid mitmendat päeva teel Viljandist Paunküla poole. Meie juurde tulid nad oma murega. Nimelt oli neil soov sellest metsast välja Tartu maanteele Ardusse jõuda ja uurisid oma tahvelarvutist, kuidas sõitma peaks. Mullegi on see kant võõras ja ei suutnud neile soovitusi anda. Siis lisandus veel üks auto ja sealt saadi asjalikumat nõu. Aardeleid tuli ilusasti ja aare meeldis. Tagasi auto juures lugesin teadete tahvlilt, et palun olge siin tasa - karupesa on 100m kaugusel. Paraku oli telkijatele jäetud lisamata, et võtke telki kaasa ka meepott, siis tuleb mõmmik teie juurde ja võimalik, et mitte ainult unenäos. EV jätsin pundi filminäitlejaid. Tänud peitjale.
Rästikutega kohtumise kogemus on meil päris suur, samuti kasside, kuid kahjuks (või õnneks) ei kohanud me kumbagi. Üldse oli siin mõnusalt vaikne. Aare tuli oma välimisest „konteinerist“ väga raskelt välja, kuid hakkama saime. Rahulikult toimetades asetasime ta oma kohale tagasi. Täname peitjat seda paika tutvustamast.
Tulime kindla peale välja, et mitte tõsta rästikuga kohtujate statistikat.
Meie täname!
Kassi polnud, rästikut ka loomulikult mitte. Hirvi polnud kõik kohad olid aga täis põtrade jalgade ja muid jälgi. Seega meie üksikud saapajäljed ei reeda seal nüüd küll miskit. Soojendus NKTl matkamiseks tehtud - lahkusime
Natuke NKT-sid ja siis kassile külla, teda polnud kodus. Jälgi oli lumel küll, aga ei saanud sotti, kas ikka ruudulise omad. Jätsime oma käpajälje logiraamatusse ja tervitame teda.
Kena koht, kassi ei olnud, ainult tee peal oli üks mäger käpad laiali mäkrade taevasse läinud. Tema oli vöötidega.
Kuna oli juba külm ja pime siis rästik jäi nägematta,aga aare näitas end küll.Tänud!
NKT ussi närides sai väike kõrvalepõige tehtud. Ei kohanud sealkandis hingelistki. Aare andis end ka meeldivalt kiiresti kätte. Võtsime aardest kaasa rinnamärgi ja lisasime omalt poolt mikroskeemi. Aitäh peitjale.
Ei ussi, ei kassi. Hoopis koer tervitas. Päevakoer. Aitäh!
DCCCLXXXIV. Tundub, et siit on mingil teel möödutud;). Kuigi oli laupäev ei olnud täna siin hingelistki, ka mitte kassi ega ussi. Huvitav, miks Joonas logiraamatus meid kõiki nõrkadeks peab? ...
Täiesti tühi telkimisplats ootas meid ees. Anne küll hirmutas rästikuga aga ju oli teine laupäevale kohaselt naabritele külla läinud. Aare korras.
Kleone pakkus välja selle aarde, ma kohe kukkusin jaurama oma rästiku jutuga, uuhhh läks õnneks, ei olnud madu kodus, saime logitud, tänud, koht ju ilus!
Matkatee ise mul veel läbimata, aga no küllap jõuan. See koht minu jaoks täitsa uus. Ei näinud ussi ega kassi. Kotil nöör pealt katki läinud veidi leiutasin, et seda tagasi rippu saada ja nii paigutada, et vihmavesi kolinal sisse ei sajaks. Tänud vahvasse kohta juhatamast!
Kassi ei näinud, rästikut ka mitte. Koht oli tore ja külastamist igati väärt. Aitäh peitjale!
Oandu-Ikla on mul juba läbitud, seekord siis vähe teistsugune teekond.
Nii kui NKT-lt RMK-le keerasime, nägin eemal, et tee peal on kass. Selline halli värvi. Ruuduline ta nüüd vist päris polnud, pigem triibuline. Kui me lähemale jõudsime, siis ta kadus metsa. Ja nüüd need rästikud. Ma püüdsin nii aeglaselt ja ettevaatlikult aarde juurde minna kui võimalik. Õnneks ühtegi sisisevat ei kohanud. Poleks seda kirjas olnud, ma oleks kohe julgelt astunud. Mulle üldse see eluslooduse hammustav osa eriti ei meeldi. Vaatasime aarde ja puhkekoha üle ja siis NKT-le tagasi. Tahtsin tegelikult veel Põllikus ka ära käia, aga kuna sinna oli selle aarde juurest veel 6 km, siis seekord jäi ära. Aitäh!
Mõni kilomeeter enne aaret lipsas üle tee üks kass, aga ruuduline ta kahjuks ei olnud. Puhkealalt viis aardeni korralik geomaantee, nii et GPSi polnud tarviski :) Tänan peitmise eest! EVEJ.
Jäi ka meil ruuduline kass nägemata, küll sattus silmapiirile aga hoopis ruuduline katus! Kuna Kerstil k-ga keps all ikka veel hell ja õrn, siis mina kõndisin ning logisin, tema lõhkus aga niikaua puid uutele matkalistele. Aardega kõik korras, tänud peitjale! EVEJ
Tegime väikse sügisese väljasõidu, et hooldada üks aare, otsida mõni uus ja siis teha mõnus piknik Hirvelaane puhkekohas. Hea õnn oli meiega - aare sai hooldatud, uued said külastatud ja eriti hästi õnnestus piknik. Metsas grillides on lihal ikka hoopis teine mekk. Täname siia puhkekohta kutsumast! Kassidega oli ka täna palju kohtumisi. Polegi neid ühelgi aardereisul nii palju trehvanud kui täna - mustad, hallid, kirjud kiisud. Aga Hirvelaanes oleva aarde valvuriks ei olnud ükski end sättinud. Siin valitses täielik vaikus, ei ühtki hingelist.
Telkisime kenal platsikesel otse kassi hoovi peal. Paraku oli peale kassi seal veel keegi neljajalgne. Hommikuks oli plats segi pööratud ja prügikastis tuhnitud. Karu kohta liiga vaikne loom. Rebase kohta liiga imeliku häälega. Panustaks šaakalile :).
751 / 881
Kassi polnud kodus. Rästik oli kuhugile jahile roomanud. Teisigi loomi põlnd näha. Öösel tundus keegi telgi ümbruses ringi hiilivat. Või oli see süda, mis totaalvaikuses nõnna kõvasti lõi?
Kell 9 laupäeva hommikul ja paarkümmend mugu rataste, autode, telkide, seljakottide ja muu matkavarustusega ärkamas. Sinna vahele ei oleks isegi triibuline kass enam mahtunud, rääkimata siis ruudulisest. Meie ei hakanud autost väljagi tulema ning liikusime muguvaesematesse paikadesse.
NKT-de hooldamise käigus tegime ka väikese kõrvalehüppe. Pererahvast (kasse ega usse) kohal ei olnud, sellegipoolest või just seetõttu logisime rahulikult. Seejärel imetlesime eksootilist puukest ja katsetasime küttepuude lõhkumist. Nagu seal juba traditsiooniks kujunemas, kinnitasime ka keha. Täname kenasse kohta aaret peitmast.
Ei triibulisi rästikuid, ruudulisi hirvi ega joonelisi kasse. Mitte midagi erilist ei olnud näha, peale selle, et Eestis on ka kookosed kasvama hakanud. Täitsa platsi peal on see puu ja kolm vilja oli küljes. Ma miskil hetkel panen pildi ka juurde. Tee sinna oli hirmus kole, aga aare oli jälle väga kaunis, mulle kohe meeldis. Kuna ma ta ruttu lahti rabasin, siis pärast juhtus küll nii, et sellist ilusat lipsu, nagu Mari oli teinud, ma küll valmis ei meisterdanud. Tänud!
Milline rahu ja vaikus - ei ühtegi sõidukit, mugu ega mingit tehislikku hääleallikat, ainult metsa enda hääled. Super paik väikeseks lõunapausiks ja magustoiduks ka väikeseks aardeotsinguks. Tänud peitjale selle koha tutvustamise eest, aga kassi me ei näinud!
Mingi ratturite seltskond oli end juba telkima seadnud, õnneks mul seda plaani tänaseks polnud, sest sirgemat maad rohkem polnud. Käisin ja otsisin sirget lappi veidi eemalt ka, aga ikka ei leidnud. Aarde leidsin küll, aga kassi polnud samuti ja tänaseks ainukeseks rästikuks jäi surnud madu NKT 352 juures. Meil on plaan küll Oandu-Ikla ratastega läbida, aga sellist aega, et kõik pereliikmed samaks ajaks vaba aja saavad on väga keeruline organiseerida. Seni pole veel õnnestunud. Igatahes on nüüd üks ööbimiskoht teada. Aitäh aarde eest! Evej.
NKT trassi läbides sai väike kõrvalepõige tehtud
Loivasime Karliga natuke munadeni rohus ringi ja mugisime vaarikaid. Nagu muuseas leidsime aarde ja logisime. Seejärel sai väike lõuna peetud ning velode peale tagasi ja edasi uute NKT võitude poole
Tänud
NKT-lt kerge kõrvalepõige RMK matkarajale. Otsisime aarde ja siis tegime kerge lõuna laua taga rohkete parmude keskel, keda ka natukene toitsime oma verega
Geps jooksutas kõvasti, aga aare oli ikka kõige loogilisemas kohas.
Lootsin näha ruudulist kassi ja kartsin näha triibulist rästikut aga ei näinud kumbagi neist. Puhkealal oli kellegi auto ja telk oli ka puude all. Laual oli suur spordikott ja poolik pudel veini, kuid ei ühtegi hingelist. Telgist ei kostunud ka ühtegi häält. Võimalik, et hoidsid hinge kinni. Norskamist sealt igatahes kuulda ei olnud. Kell oli ka alles seitse õhtul. Otsisime siis aarde ülesse ja pidime nukralt lahkuma, kuigi oleks ka tahtnud natuke mõnusast äraolemisest osa saada. Ehk tuleb mõni sobivam teinekord.
Tänan aarde ja koha tutvustamise eest!
Nähes ümbritsevat putukapilve tegin otsuse, et Maire saab üksi ka hakkama. Nagunii tundus see lihtne asi olema. Kui ta tagasi oli siis ei kahetsenud ma silpigi, et ma sinna ei roninud. Ma nimelt pole kindel, mismoodi ma seda liikuvat silindrit kohates oleksin käitunud. Aitäh.
Lauri jäi endale autosse mingit salvi sima doseerima ja mulle anti geps kätte ja öeldi, et mine ja pane nimed kirja. Läksingi. Kõigepeal ikka tähtsa nöoga vales suunas. Lõpuks hakkas ka aare ise silma. Viskasin gepsu sinna samasse maha ja küünitasin aardeni ja kuulsin jubetat susinat. Ma ehmatasin nii palju, et hüppasin pea meeter kaugemale. Ise mõtlesin, et no mida helvetit nüüd siis toimub. Vaatasin ringi ja igalpool oli tühjus. Küünitasin uuesti aardeni ja siis ma teda nägingi. Rästik oli end aarde kõrvale kerra tõmmanud ja susises. Meid lahutas tühised 30 sentimeetrit. Astusin kiiresti tagasi ja mõtlesin, et kuidas ma küll logitud saan, kuna igakord kui ma üritasin karpi kätte saada, siis hakkas ta uuesti mu peale susisema ja paisus suuremaks. Ma ei tahtnud, et vaene loomake plahvataks ja vaatasin ringi kuni leidsin lähedusest ühe oksa, millega ma siis udisin karpi seni kuni ta kätte sain. Sõber oksa ma kaugele ei visanud vaid jätsin järgmistele ka kasutamiseks, mine tea millal kohalik rästik jälle platsis on.
See aare jäi Oandu-Ikla matkateed rattal läbides ülisobivalt tee peale ja oli ka ainuke, mille selle tripi käigus leidsin. Tegelikult sõitsin veel päris mitmest sõna otseses mõttes üle ja mõne karbi kõrval ka ööbisin, kuid neis oli logi juba varasemast kirjas. Enamus neist said siiski ka uuesti ära märgistatud. Siia sisse keerates paistis juba teeotsast üks punane mobiil, arvasin kohe, et kes muu seal ikka keset nädalat, kui geopeiturid ning hetke pärast tervitasin juba Kajaliisi tiimi. Neil oli juba karp käes ja sättisid minekule, enne hoiatasid veel madude eest igaks juhuks. Tõin karbi ära ja ei näinud kedagi, pildistasin Joonase logi peitja palvel ning lisasin ka oma kriipsud raamatusse. Karpi tagasi pannes nägin siis ka aardevalvurit, või õigemini tema tagumist otsa, kui ta just saba ees ei roomanud, kiirelt rohu sisse kadumas. Krt, ma ei kannata neid loomi üldse noh, ja mis te arvate kuidas ma siis laagriplatsile tagasi läksin... isegi siilid pole järglasi tehes nii ettevaatlikud :P. Igatahes olin ma lõpuks pääsenud ja tegin veel korraliku lõuna ning väikese uinaku ning väntasin edasi Ikla suunas. Aitähh peitjale, aga järgmine kord palun maovaba peidukohta :P.
Aarde leidnud, Joonase logi loetud ja fikseeritud kaameraga, asusime einestama. Kassi ei kohanud. Küll aga veeres kohale Hanno, kes oli mõõtmas Oandu-Ikla matkateed :). Täname peitjat!
Lõpetasime siin oma NKT-georetke-päeva koos lõkke ja edasiste plaanide aruteluga. Algselt oli mõte, et jääme ööseks aga peale Põlliku aarde juures käimist, siis otsus siiski sõita tagasi koju. Mis selgus, et ainuõige otsus kuna saime tagasiteel tõsise vihmavalangu kaela. Ahjaa... ruudulist (miks mitte triibuline), kassi ei näinud ja Joonase kohatud tegelast ka mitte. Joonase logist viimane hinnang - õiglane.
Telkimiseks sobivad samblaaugud on kuuskede vahel - mitte lagedal ometi! Kas ma pean nüüd tõesti Joonase logi lugema minema, kas keegi sellest pilti ei teinud?
Siin otsustas gps trikitama hakata. Et teised aarded olid täna suht kergelt tulnud ( välja arvatud üks) siis oli see täiesti arusaamatu. Praegu laiub seal heinas ilus spiraalne kujund, mille me kenasti sisse tallasime. Kui olin gps´ga veidi pahandanud, keeras ta noole äkki uude suunda ja seal, traditsioonilises peidukas see aare end peitiski. Lugesime Joonase logi ja noh jah...:D ka nii saab oma aega sisustada. Peale logimist uurisime ka kohta veidi lähemalt ja õhku jäi küsimus, millise muhu või lohu sees saaks siin telgi üles panna. Kaks siledat pinda oli, tee ja laud. Aga varjualune lauaga oli tõesti muljetavaldav. Tänud!
Siin saime ikka otsimist täie raha eest.Merikese geps juhatas kuhu iganes aga ainult mitte aarde juurde.Peale sisuliselt ringis tammumist mis hakkas küll rohkem spiraali meenutama ja pidevat ohtu jalgu murda, liginesime ka lõpuks peidukale.Nii kaua kui mina ühte vihjeobjekti takseerisin oli Merikesel järgmise juurest karp näpus.Logiraamatust Joonase logi leides ja seda lugedes oli minul vaik üks mõte:hullud, tõeliselt hullud...normaalne inimene seda ei teeks.Mida?Minge ja lugege ise :) Aarde eest tänud aga kuidas te seal ööbisite?Siledamat kohta oli võimalik leida vaid tee pealt :PSelle aardega sai see trip ja kogu NKT ajalooks meie jaoks ning oligi aeg auto kodu poole keerata.Aitäh!
Ajarännak tagasi kadunud matkadesse joonas444 ning tõenäoliselt ka soengu juurde. RMK matkatee imab ka retrospektiivselt. Üle aja, üle dimensiooni.
Kõrvalepõige NKT rajalt viis kenale piknikuplatsile. Aardele paremalt lähenedes kuulsime sisinat, üks kena triibuline rästik pikutas seal ja oli ilmselgelt häiritud mingite tegelaste trampimisest. Hüva siis, ega me teda segada tahtnudki, lähenesime siis vasakult ja panime nimed kirja. Rästik seiras meid teiselt poolt puud ja oli üpris rahumeelne. Aare korras ja hea valve all. Aitäh.
Ei, NKT pole ikkagi peremäng. Ühel hetkel saab kannatus otsa ja siis tuleb pedaali anda. Ma vist pole kunagi nii paljudest leidmata aaretest niimoodi külma kõhuga mööda kimanud kui nüüd teel ruudulise kassi juurde. See kass oli üks vajalik asi, kaader sai kenasti selga sirutada ja natuke liigutada, enne viimast spurti kodu poole. Ilus koht on. Aga et meil praeliha enam ei olnud, siis see ruuduline elukas ennast meile ei ilmutanudki. Muude toimetuste vahel käisime vaatasime aardekotikese ka üle - täitsa tuttav kott, sinder ) Kolmandad olime, täna teised. Aitäh juhatamast!
FTF. NKT Vahastust pahasti kotti saanuna suundusime siia. Palju mõnusam ja tulemuslikum paus oli. Lisaks sellele, et saime kolm päeva tagasi avaldatud aardel esmaleiu, kohtasime täiesti ootamatult ka nimikangelast ennast ning lisaks veel kellegi saapaid kännu peal. Jalad olid seest aga haihtunud. Kas hais oli alles või mitte, ei läinud keegi kontrollima. Tegime kõutsist ja mahajäetud jalavarjudest pilti ning mõtlesime, kas jõuame veel ka Pajaga kõrvuti aardele esmaleiu teha.
Kassi omapärane karvamuster pole kindlasti iseseisvate saabaste talla omaga identne, aga teatav sarnasus on ilmselt olemas. Kass võitis.
Aare oli korras, täiendasime logiraamatut lisainfoga. Tervitused ja tänud Triinule! Tervitused Joonasele ja tema kenadele noortele matkakaaslastele (üks kenam kui teine :-P). Hea meelega loeks nende memuaare, mis kirja pandud. Järgmise korrani. Siinkohal on paslik meenutada Joonasele vanasõna: tänavu suve logimisi ära viska tulevase varna (allikas: Geopeitus.ee Abisse kogutud killud).