Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ühel seitsmenda kuu seitsmenda päeva päikselisel õhtupoolikul emaga Pühapäevamaal jalutades avastas Triin, et aaret siin veel polegi. See viga on nüüd parandatud. Ja et imesid juhtuks rohkem kui pühapäeviti, saab seda aaret FTF-ida lausa seitse korda. Algse konteineriga sai logida oma leiupäeva logiraamatusse, aga see läks kahjuks kaduma.
Enne töö, siis pidu!
"Jussikese seitse sõpra" on eesti kirjaniku ja raamatukunstniku Silvi Väljali lasteraamat, mille esmatrükk avaldati 1966. aastal. Enamasti illustraatorina tegutsenud Väljal on selle raamatu puhul niihästi teksti kui ka piltide autor.
Vihje: pole
Lingid: http://www.youtube.com/watch?v=hhAaU9Id7MQ
Aarde sildid: soovitan (11), ilus_vaade (7), ujumiskoht (2), piknikukoht (2), lastesõbralik (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4FTTJ
Logiteadete statistika: 169 (99,4%) 1 1 1 0 0 0 Kokku: 172
Esmalt ikka jooksen mööda õigest kohast aga kui pea tööle panna, siis väga loogilises kohas. Täname.
Olen siin paar korda ennem ka käinud.Võrreldes eelnevaga kuidagi nukker, sild kipub lagunema. Aga aare aus.
Kuna varem oleme mikro-aaretega päris kurja vaeva näinud ja mitmed siiani leidmata, siis olime valmis hullemaks.. Aga meie rõõmuks oli kiire leid. Ja pärast logimist mõnus suplus. Võib kindlalt öelda, et sel päeval oli vees soojem, kui väljas :)
Päris jahe oli mere ääres, metsas oli ka jahe, aga sääsed olid õnneks väljas, neile meeldis! Tänan! Kiire leid.
Esmalt kiire suplus imeilusas rannas ning siis väike jalutuskäik aardeni. Kusjuures just üks päev mõtlesin, et rippsildasid nii väheks jäänud ning uusi vist ei ehitata enam üldse. Ei tea, kas selle asemel tehakse uus, sest see oli juba üsna lagunenud.
Leid tuli kiiresti õnneks, sest oli külm mereudu. Olen seal näinud varem jäälindu, nii et hoidke silmad lahti. Ja rippsild on tõesti toredasi osaliselt liiva alla mattunud. Järgmine otsija võiks kaasa võtta teritaja või pliiatsi.
Jussikese raamat oli mul väiksena üks lemmikumatest ja ootasin pikisilmi selle aarde külastust. Arusaadav, et aeg on originaalile oma töö teinud, kuid sellest hoolimata oli koht kahtlemata külastust väärt. Aitäh!
Koht oli tõesti ilus ja peidukas meeldis. Huvitav oli ka vaadata, kuidas aarde poole sillaots liiva täis tuisanud. Täna ujuma ei hakanud minema, aga kuna siia piirkonda jäi veel leidmata aardeid, siis äkki saab kunagi viga parandatud.
Mõnus jalutuskäik peale einet Altjal :)
Panime telgi Mustoja telkimisplatsile püsti ning tulime ning vaatasime ka selle aarde üle. Peitjale tänud siia juhatamast!
Just mõni päev tagasi lappasin Salme vanu koolivihikuid ja vist oli esimese klaasi lugemispäevikus ka selle raamatu kohta sissekanne. Seega see raamatuke on koolis vist juba aastakümneid üheks esimeseks kohustusliku kirjanduse raamatuks.
Koht on väga ilus ja aardeleid oli kiire. Aitäh!
Olen see aasta selles rannas erinevatel põhjustel kolmandat korda. Iga kord on olnud segavad faktorid. Täna jätsin faktorid koju ja voilaa. Tänud peitjale
Esialgu otsisime valest kohast aga leitud sai.Ilus koht
Suur tänu abilistele, kes auguga konteineri välja vahetasid. Olgu teil alati pühapäev!
Mida pole seda pole. Kraapisin sillaaluse liivast puhtaks aga topsi nähtavale ei tulnud.
Tegime, Leo ja Ragnariga väikse rinfsõidu. Ragnar tudus autos ja Leo valvas und, mina käisin kärmelt logimas.
Siin läks ikka eriti kaua, sai otsitud kõik võimalikud kohad läbi. Kõik lauad ja laudade naelad sai üle käidud, 2 kõnet jõudsin teha ja siis alles sai aare leitud. Päris kaval peidukas, ise poleks selle peale tulnud, pärast sai täpselt samasse kohta tagasi pandud järgmisi külalisi ootama, aitäh :)
Äge sild siin. Seda enne ei teadnud. Tänud siia juhatamast
Kiire leid. Ega neid peidupaiku seal ju palju polnud. Kena rand tundus, peab valges tagasi tulema. Tänud!
Esimese hooga panime nimed kirja ja liikusime edasi. Hiljem tuli meelde, et logiraamatuid võis mitu olla ja me esimese ettejuhtuva sisse logisime (kumbki õigupoolest ei mäletanud, mis süsteem seal oli olnud). Kõmpisime tagasi ja tuli välja, et siiski vaid üks logileht.
Meie hinnangul ilm väga soe ei olnud ja meie randa ei kippunud. Küll aga oli parklas mitu autot ning rannas nägime hulgaliselt inimesi, muist neid olid ka jalgratastega tulnud. Üks ratastel seltskond oligi parasjagu üle rippsilla lahkumas, seega pidime veidi niisama loodust ja merd vaatama, enne kui saime asuda aaret otsima ja leidu logima. Õnneks käis see siin kiirelt ja kergelt. Täname!
Plaan oli ööbida Vihula mõisas. Andsime üksteisele lubaduse, et kohapeal oleme ikka kohapeal ja aarded ei ole prioriteetsed. Valisime üheks tegevuseks ka rattaga sõidu ning kohalik töötaja juhatas meid viisakalt randa, kus jõgi suubub merre ning kus üks rippsild sellest üle läheb. Nautisime natuke jahenevat õhtupoolikut, aga no mõte läks ikka peituse peale ning korra sai GC äpp ka lahti tehtud. Ja mis me nägime? Aare täpselt meie jalgade juures! Pidi ikka ära võtma, kuidas siis muidu :) Natuke otsimist ning leitud ta oligi. Väga lihtne ja loogiline koht. Nimed kirja ning tagasi mõisamaadele puhkust veetma. Aitäh!
Täitsa kena rand, esimesed päevitajad võtsid taamal päikesevanne, paar ratturit proovisid sõites rippsilda ületada, mina kandsin samal ajal nime raamatusse. Tänud aarde eest!
Nii kahju, et õige aare on kaduma läinud. Ka see asendatud aare oli nii avalikult peidetud. Loodan, et sinna mugusi ei satu ja aare kaduma ei lähe.
Tänase päeva kulgemised on näidanud palju kenasid kohti.Ka see siin polnud erandiks.Peale seda kui üks noorpaar pildistamise sessiooni lõpetas sain ka aardele lõpuks ligi.Aitüma peitmast!
Aegade hämarusest tuleb see multikas meelde küll. Tänapäeva lastele neid vanakoolikaid juba nii naljalt maha ei müü. Youtube-st leidub ju kõvasti vängemat kraami. Sillal käis meil mõnus trall. Siiski piisavalt rahulikult, et seda ära ei lõhuks. Kui sellest pullist isu täis sai, jätkasime aarde otsimisega. Ega seda ei saanudki otsida, vedeles teine päris avalikult seal. Väline konteiner veel katki ka tagatipuks. Aga lahendus oli vahva ja meeldejääv. Pojale meeldis konteineriga ikka jupp aega mängida. Püüdsin küll võimalikult ilusti seda tagasi panna, aga usun et varsti lupsab aare taas peidukast välja.
Tänud.
Andis ikka kangutada seda korki pealt. Aga logitud sain. Neljapäev. Lahe rippsild. Tänud!
See oli ilus koht, nautisime vaadet ja hullasime sillal, pärast oli tegu maapeal otse käia. Kuna gepsu ei vaadanud, siis tuli silda veelkord ületada uimase peaga aga lahe oli. Ka meeldis mulle see orginaalne logiraamat, siit tulevad sildid kindlalt, tänud!
Enne töö, siis pidu.
Kui Vainupea rannal kolm aaret raskest tööst hoolimata järjest leidmata jäid, siis juba puhtalt jonni pärast ei kannatanud niimoodi sinise näoga õhtule minna. Jussike tundus sihuke paras lihtsapoolne, mille juures võiks ju ometi lõpuks ka logimiseni jõuda, soojalt soovitatud aare pealegi. Nõnda oligi - pidu! :o) Aardeleiuga läks palju kiiremini kui pärast jälgede segamisega :P
Igatahes väga mõnusa ideega asi ja ainulaadne viis esmaleiuküttidele lausa seitsmekordset FTF-rõõmu pakkuda, suur tänu!
Milline kaunis koht. Esimesest vaadatud kohast ilmus ka aare välja ja täiendust sai neljapäev. Tänan.
Läksime seda aaret Liinaga otsima jaanipäevase purjeretke käigus. Mitte, et aare poleks maad mööda kättesaadav, aga meie lihtsalt tulime meritsi Vergi sadamasse ja sealt juba jalgratastel edasi.
Rand oli juba eemalt kutsuv kuid kohapeal avanes tõeline imedemaa. Sõnadest jäi puudu ning isegi kui aaret poleks leinud, oleks koht ikka külastamist väärt olnud.
Aga aarde me leidsime. Tõsi, päris pika otsimise peale, aga lõpuks siiski. Logisime vastava päeva lahtrisse.
Suur-suur aitäh toreda koha kättenäitamise eest!
Mulle, kui endisele peaaegu kohalikule, oli kant tuttav, kuid antud aardeni ei olnud siiani veel jõudnud. Seekord tundus koht igati ahvatlev, hoolimata valitsevatest lumeoludest ja külmakraadidest. Mõnusat rada mööda kulgedes jõudsime rippsillani, mis hoolimata mõnest purunenud kinnitusest kandis kogu meie seltskonda ausalt. GPS hakkas tiirutama ja samuti ka seltskond. Kes kaevas jahikoera moodi maad (loe : lund), kes kontrollis üksipulgi üle kogu sillakonstruktsiooni, kes luges telefonist eelnevaid logisid... Mõningaste otsingute tulemusena aare ennast siiski paljastas, kuid konteineri lahtisaamisega oli tükk tegu. Olime juba peaaegu valmis loobuma, sest ilmataat tundus olevast korraliku töö teinud konteineriga, kui see lõpuks ikkagi avanes. Ja milline uhke ja suurepärane teostus sealt avanes. Vägev, kuidas inimesed viitsivad ja tahavad oma fantaasiat rakendada. Meie saime oma logi kirja :) Väga uhke teostus ja mõnusad "pühapäevamaad". Tänud peitjale.
Talvel lume ja jääga on konteinerini jõudmine raskendatud, kuid mitte võimatu. Leidsime üles ja sisu oli huvitav. Väga leidlik. Kuid nüüd õnneks või kahjuks peab seda kohta kuus korda veel külastama :) Tänud innovaatilisele peitjale.
Oi, see koht meile meeldis! Tulime ju täitsa sisemaalt täna siiakanti eelkõige merd (ja natuke aardeid) otsima ja see koht võlus meid täiesti! Lisaks lahedale rippsillale, mõnusa vooluga jõele ja vahvale aardele rõõmustas meid jahedavõitu pühapäeva õhtul täiesti inimtühi rand. Kõik see meie päralt!
Aitäh nii toredat kohta tutvustamast ja nii erilise aarde eest!
Jätsin ratta teisele poole rippsilda ja läksin logima. Täitsa tore lahendus, pärast võiks teha mingisuguse andmete analüüsi :) Aitäh!
Siin on käidud päris palju kordi, nüüd siis ka aardejahil. Aitäh! Kolmapäeval logi kirjas vahvad konteineris!
Mõnus hommikune jalutuskäik koos koeraga aarde juurde enne kui jaanide tähistamine võimust võtab. Jätsime oma käpajäljed reederaamatusse. Aitäh!
Proovisin õnne lähedalasuva RMK kohaga. Panused olid kõrged: kui selgub, et pidu käib, siis tuleb üsna pikk tee tagasi sõita. Tuli välja, et plats oligi hõivatud. Sõitsin mööda teed edasi, kuni meri vastu tuli. Odoot, aga grillida mul pole vaja, seega saaks ju siiasamma jääda? Jess, parim mõte!
Vaatasin valdused üle: vähem kui saja meetri kaugusel asus mugavustega RMK käimla, ühtegi inimest ei olnud näha ega kuulda. Teises suunas minnes tuli vastu MERI ja LUIGED ja PÄIKESELOOJANG! Mõnna-mõnna.
Mõnnasin endale väikse õhtusöögi sisse ja vaatasin kella: 22:30 ringis. Vaatasin levi: ainult hädaabikõned. Logisid ei saa seega kirjutada. Ainuvõimalik järeldus: minna ümbruskonda avastama!
Suhtlesin veidi luikedega ja jalutasin mööda randa. Varsti vaatasidki seitse sõpra vastu. Täitsin laupäevast logiraamatut ja mõnulesin mööda randa tagasi. Kell on ikka liiga vähe. Mis edasi? Hehee...
Aitäh hea aarde eest väga ilusas kohas!
Päeva esimeseks leiuks mõnus koht, nautisin luiki ja puhastasin konteineri suuremast liivast, katki läinud pastakahülssidest ja sipelgatest ka ära. Logiraamatute jaotuskarp väga lahe.
Päris äge :) Aitäh! Ilusast kohast ei hakka parem kirjutamagi- minge vaadake ise :)
Mustoja sild on ammune sõber mulle. Sellel sillal otsustasime oma naisega "kokku" minna, aasta siis oli 2007. Siiani õnnelkult koos. Aarde topsik oli väga lahe. Tänud peitjale. Koer ei julgenud sillast tulla, ujus üle.
Avastasin enda jaoks täitsa uue koha, vahva. Aare eeskujulik, kuid kuidagi avalik tundus.
Seekordne nädala neljas päev oli vihmane. Vahepeal olime sunnitud vihma rünnakute eest varjuma lähedase kuuse all. Sel ajal kui mina logisin, tegid koerad mõned rannatiirud.
Ilus koht ja lahe vetruv sild. Logida oli ka tore. Tänud juhatamast!
Pidasime jaane ja ajaviiteks leidsime ka aarde üles. Aitäh!
See oli sünnipäevtuuri teine aardeleid. Saime sõbraks teisipäevaga. Koht on ääretult ilus. Proovisime ka ise üle rippsilla nii minna, et kusagilt kinni ei võtnud. Kohati kippus sild täitsa kreeni vajuma, aga üle saime. Sinna tahaks teinekordki tagasi!
Veetsime perega päeva Mustoja RMK lõkkeplatsil ja tähistasime emadepäeva. Grillisime liha, ronisime puu otsas, osa meist käis jões jalgupidi.
Enne kui koju läksime, logisime aarde. Täiega äge aare ikka. Sain pühapäevaga sõbraks! Lumega sai täpselt sealt samast kohast otsitud, aga oli vist paks lumi... Tänan. Meile meeldis!
Peale mugude lahkumist leidsime aarde ruttu. Väga ilus koht, aitäh peitjale! :)
Aarde peidukoha taipasime kohe kohe, kuid kuna läheduses oli veel üks tore seltskond matkajaid, siis pidime tükk aega ootama, et logida. Lõbus oli meil siiski ja koht ise on väga ilus ning kindlasti ka seal veedetud aega väärt. Aitäh aarde eest!
Kui kohale jõudsime, siis Jussikesel oli parajasti külalised ning pidime ootama, et noored külalised eemale läheksid. Aare ise oli lahe ning peidukoht aimatav. Leid tuli kiiresti, mis sellest, et levi ega internetti polnud. Aitäh!
Sellist liivatormi ei olnud me ennem näinud. Selle aarde otsimine, logimine, tagasi panemine ja auto juurde jooksmine käis ikka väga kähku.
Meie toreda pühapäeva viimane aare. Mahe tuuleõhk, pime ja pisut hirmutav. Just selliseks oli muutunud hetk meie viimase aarde otsimiseks. Aarde teostus oli täitsa vahva! Leidsime ja logisime!
Mul ei ole lihtsalt sönu. Köikse parempad sönad olivad eelpoolköneleja köik ära kasutand. Tänud!
Teed siia olid käänulised, autojuhil jalg raske, reisijate lobin vaibus ja tuppa sigines pingeline vaikus. Ühel hetkel sai tee otsa, autouksed paugatusid ning metsavahel oli näha vaid taskulampide vehklevaid mõõku. Sild. Esimene tormas sillale, suunda näitav nutiseade ühes, lamp teises käes. Ootamatult aga lõi jalgealune ähvardavalt kõikuma ning pimedatest vetevoogudest kostis näkkide ootusärevat sosinat. Harkisjalu seisis õnnetuke kõikuval sillal, valgusmõõk taevasse mustreid joonistamas ja veepinnalt vastu peegeldumas. Peagi silla kõikumine taltus, näkkide sosina asemel kostis vaid liiva kahinat kaldaveerel ja tee üle vee sai jätkuda. Teisel kaldal tõmmati hinge, talitseti puperdavaid südameid ja millegipärast suheldi vaid sosinal. Midagi siin kohas oli kummalist. Taskulambikiired pimedusest kellegi luuravaid silmi siiski ei tabanud ja vähemalt võis üritada ennast veenda, et siin kedagi öiste seiklejate salatoimetamisi nägemas ei ole. Nutiseade vihjas, et aardekirst peaks kuskil siinsamas olema. Varandusehimu varjutas peagi hirmu ja ettevaatuse ning seltskond hakkas varandusekirstu välja kaevama. Liiv oli pehme ja muskel tugev - kiirelt oligi varandus leitud. Mõnda aega kostis siis vaid tunnustavat pominat kui kirstu ja selle sisu takseeriti ning seal leiduvaid paremaid palasid näpiti. Kauaks oleks sinna jäänud, kuid kukalt kõditav tuulehoog ennustas ilmamuutust ja lõhkus lummuse. Aeg tagasi minna. Näkid kõikuva silla all seekord enam kedagi üllatada ei saanud ja peagi kolksatas taas autouks ning jalg gaasipedaalil suruti sirgeks. Edasi, igatahes, järgmist kirstu otsima!
Huvitav, kas seda rippsilda saab ületada kiirkõnniga käte abita? Muidugi saab! Ja väga lahe on! Aare leitud, tänan!
Saabusime lähedale eelmsiel õhtul, käisime küll uinuva päikese poolt korraldatud taevagrafitit imetlemas, ag hoidsime kinni oma lubadusest öösiti aardeid mitte otsida. Niimoodi saimegi siis hommikul ennast juba uue päeva logiraamatusse kirja panna. Lisaks sellele loomulikult imetleda ka pakutavt ilu täies hommikuvalguses. Tänud siia suunamast
Ilus paik. Aare leitud. Ilusa ilmaga on ümbruskonnas tihe liiklus. EVEJ.
Jätsime auto Mustoja lõkkekoha kui potentsiaalse ööbimiskoha juurde ning edasi läksime jala, et end natuke liigutada ka. Alustuseks tuleb öelda, et koht meeldis väga, kohe väga-väga. Aare meeldis ka, äge idee, aitäh! Tagasiteel auto juurde nägime keset teed seismas kärnkonna. Et ta mitte autorataste alla ei satuks, püüdsime teda rohu sisse peletada. Aga ega ta Karu ja Lõvi kartnud, puhus end täis ja hoopis hirmutas meid. Siis märkasime, et ta jalg on verine, paistis, et ta oli kivilt hoobi saanud. Õnneks ta siiski asus liikvele ja suundus vee poole. Loodetavasti saab ta terveks ja elab veel kaua.
Oh seda õnne ja rõõmu, kui laps tabava aadrekarbi leidis. Soovitatud kirjandust meenutades saime logi kirja. Koht on imeline ujumiseks, olemiseks ja päikeseloojangu nautimiseks. Jäime tundideks. Suur aitäh peitjale!
Käisime RMK lõkkeplatsil praekartuleid tegemas, viinereid grillimas ja vahukomme kärsatamas. Enne koju minekut otsustasime ikka öö pimeduses aarde ka ära teha. Ma väga ei süvenenud ja andsin autojuhile koordinaadid. Kui ära parkisime, ütles autojuht, et kuulge see on ju teisel pool jõge. Seltskond oli juba loobumas aga mõtlesime, et lähme vaatame ikka mere ka ära. Hea, et läksime.
Georetke punkt nr. 16 (kellel huvi, alustagu lugemist Siberist ). Tegin siis hommikul sõpradega tutvust – üks küsis ka autogrammi. Asjad aetud võtsin suuna Koprarajale.
Mind pandi vahelduseks rooli ja oleks ka lähemale saanud, aga Madis arvas, et tuleks teede ristile parkida. Kui siis parklasse jalutasime, olin jällegi mina süüdi, et no miks ma siis edasi ei sõitnud... Siin kaua ei läinud, logisime ilusti laupäevasesse logiraamatusse. Sild oli mõnusalt vetruv ja kui Madis ja Laur ka sillale tulid ja ma sealt ruttu maha üritasin seada, lõin pea trossi vastu ära. Tore koht. Aitäh!
Kőik seitsmed loksusid paika. Leiupäev Pühapäev. Jalgrattur vahetas välja lővidega nööbi. Väga andekas lahendus. Tänud.
04/11/2015 Jussike has 7 friends Visit Log Ossaa, ohhoo, vau! Mis koht! Miks me pole siia enne sattunud, kas me satume üldse siia kunagi veel? Aitähh peitjale. Uurisime veidi ka eri päevade logiraamatuid. Päris logideta raamatuid ei tuvastanudki. Suur aitähh! Peab lemmikute bookmarki tegema.
Koht on väga äge, olen seal käinud ka geopeituse väliselt ja juba tookord imestasin, kui vahva koht. NB! Kuupäevaga võin eksida, eks see ole, kui arvutis logimised alles pea kaks kuud hiljem teha.
Rippsild kõigutas mõnusalt, peale sillalt mahatulekut samas rütmis aardeni. EVEJ
Jussike on mõtteis olnud juba mitu korda- aga erinevatel põhjustel on ta ikka kättesaamatuks jäänud... Nüüd siis vormistasime asja konkreetselt ära ;) Ja vaatamata Mentori tõrksusele sai aare kiirelt leitud :) Tänud toreda aarde eest- sellist asja polnud minu vanad silmad veel näinud :) Puhas rõõm :)
Tundub, et kõik tänased äpardused (kauem magamine, aarete pikalt otsimine ja rehvi purunemine) toimusid põhjusega. Kui oleksin varem jõudnud Mustoja kanti, siis oleksin sõitnud kas pigisse või pidanud mööda märga võsast teeäärt kõndima. Mul aga läks nii, et just lõpetati viimase pigise koha täitmist killustikuga. Vähemasti see läks õnneks.
Mere äärde jõudes tundus nagu oleks uuesti Altja fotojahile sattunud. Ainult, et rand oli kõvasti liivasem ja ilusam. Sild hüppas päris korralikult. Tunne oli selline nagu oleks matkakotti seljas kandnud terve päeva ja siis päeva lõpus kõnnid nagu Kuul.
Konteineri üles leidmisegi raskusi ei olnud. Probleem tekkis aga siis kui pidin logima hakkama. Tõmbas veidikene juhtmesse. Kui olin lõpuks endale selgeks teinud mis päev täna on, siis sain hakkama. Pärast seda uurisin natukene teiste logisid ja tegin minekut. Tänud
Sai käidud suve pikendamas, rannas olime küll ainult meie. Aare aga tore, ühel päeval on nüüd ka meil nimed kirjas. Aare korras. Tänud peitjale!
Rattaretke esimene leid. Ei olnud plaanis eriti midagi otsida, aga kommenteeriti, et "seal kuskil pidi olema". Sealt kuskilt ta siis ilma gpsi ega millegita kätte juhtuski. Seitse sõpra ilusti korras ja kuivad, EVEJ, aitäh!
Siia polnud mul täna plaaniski tulla aga kuna ühe teatud kiisu nimi on sarnane aarde nimega, siis mõtlesin Vergi sadamas ümber. Sadamast paistis see koht silma ka kui ainuke koht, kuhu päike paistis. Kohale jõudes oli rahvast seal õnneks vähe. Pühapäevaseid logijaid küll palju pole olnud. Aitäh lihtsa aarde eest ilusas kohas :)
Väga kena koht ja lahe sild :) Natuke otsimist ja aare leitud. Tänud peitjale.
Väga lahe sild oli :) Aare end ka pikalt ei peitnud. Väga laheda kontseptsiooniga aare. Kohapeal selgus kohe, miks aardel selline nimi on, ja miks teda niipalju FTFida saab :) Aardest võtsime kaasa koera, omalt poolt lisasime mikroskeemi. Aitäh peitjatele.
Mõnus tuttav koht mõne aasta tagusest ajast, aarde leidsime kiirelt, aitäh taaskord juhatamast!
Mugud vist pelgavad reedet ja kolmeteistkümnendat. Saime rahulikult logida.
Jussikesel oli täna sõpru oluliselt rohkem kui seitse - keegi oli aarde vahetus läheduses mingi suurema ürituse korraldanud. Nii tuli meil siis pildistamist teeselda samal ajal, kui suure piknikuseltskonna lapsed silla peal lõbusasti hüppasid. Lõpuks tekkis vaiksem hetk ja saime logitud. Meie päevaks sai laupäev, väga kena aare.
Aarde juurde viiv tee oli sopane ja kitsas. Sild oli tore ja õõtsus tuules veel toredamalt. Aare paljastus kiiresti. Peitja palvel sai veidi topsi seisukorda parandatud.
Kena koht. Vürtsi lisasid suure koeraga rannas aega veetnud murevabad mugud. Hõissa ja elagu kadunud koeragaas!
tõesti tore aare! ja hea konteiner. mulle muidugi seos tolle legendaarse teise klassi kohustusliku kirjandusega plahvatas alles umbes ülejärgmise aarde juures tagantjärgi.
Pühapäevamaal ikka pühapäeval. Siin oli kõik ilus, tore ja üllatav. Sild oli üllatus. Priitu kiusata oli ka tore, no ikka sellega, et tema lasi mul kenasti sillast üle minna ja siis tuli ise järgi aga mina hakkasin siis silda kiigutama :P Päikseloojang oli lausa lummav. Aarde ei peitnud end kaua ja selle sisu oli nii armas. Tükk aega tutvusime sisuga ja peab ütlema, et pühapäev on ikka väga pop päev. Tagasi suundudes tegi Priit muidugi tagasi ja kiigutas silda nagu jaksas aga mulle meelis see ka :P Väga lahe. Väga heade emotsioonidega sai päev lõpetatud!
Kõigepealt uudistasime ümbrust ja siis otsisime ka aarde üles.
Rippsillast püüdsime enne üle saada, kui Miki järele jõuab, jõudsimegi. Aare hästi vahva ja väga ilusas kohas, soovitaks kohe kõigile kena suvepäeva meelelahutuseks, paistab, et seal ka õngemehed oma tegevust naudivad.
Rippsild oli lääne poolt tulles peale astudes ootamatu kogemus. Soovitan proovida. Väikseid lapsi omapäi mitte lubada! Keegi on konteinerit valest otsast avanud. Lappisin konteineri külgedelt tõmmatud teibiribadega kinni.
Reedel-laupäeval toimusid mu töökoha suvepäevad Vihula mõisas. Meelelahutusprogrammi sees oli ka jalgrattamatk randa ja Mustakivi oja juurde. Harjumusest võtsin telefoni kätte ning otsisin lähedal asuvaid aardeid. Suur on mu üllatus, kui selgus, et seisan aarde kõrval :D Töökaaslased olid eemal rannas, seega sain rahulikult seal asjatada :) Tänan peitjat!
Eelmisel päeval jõudsin parklasse pimedas. Esiteks oli kuidagi kõhe välja minna, teiseks olin gp lehel pilte näinud ja mõtlesin, et pimedas jään kogu vaatamisväärsusest niimoodi ilma. Ega's taskulamp päikest asenda. Niisiis lükkasin asja järgmisele päevale edasi. Küll aga peab ütlema, et öine tee aardeni oli väga elamusterohke: nägin kassiema pojaga, jänest tee ääres kõrvu lingutamas ning tükk aega laperdas nahkhiir auto ees. Lootsin järgmisest päevast sama palju.
Täna läksin päikesevalges kohale ja ei pidanud pettuma. Väga ilus koht. Enne aarde otsimist istusin pool tundi lihtsalt liival ja mõnulesin. Rippsillad meeldivad mulle ka. Kui sealt üle tulla, on pärast tükk aega tunne, et maa endiselt kõigub üles-alla. Liiva peal kõndides oli tunne, nagu üritaks batuudil sammuda.
Aarde leidsin kähku. Lahe logimine oli. Nüüd sain pihta, kuidas saab nii palju FTF olla. :) Tore paik. Tahan juba tagasi.
Mustoja ääres on ennegi käidud, erinevaid aardeid otsideski mitu korda läheduses pargitud. Aga siia randa ei olnud osanud varem tulla, suur tänu kutsumast, väga ilus koht. Kui üksteist igas erinevas asendis aarde kõrval pildistanud mugud mere äärde samu protseduure kordama suundusid sai logi kirja pandud. Originaalne, mulle meeldis, FTF-id on ilmselt juba kõik kirjas.
Üritades peale logimist telefoniga mingitki võrguühendust saada sattusin vastamisi järgmiste otsijatega (mida võis arvata käes paistvast aparaadist). Et mitte häirida, kõndisin veidi eemale ja vaatasin kuidas aardeleid tehtud sai. Kuna teiste geopeituritega kohtumine on minul üldiselt väga erandlik nähtus, siis mõtlesin et teen tutvust, aga kuna otsijad siirdusid mere äärde, siis ootama ei jäänud :). Vot ei teagi nüüd, kellega kokku sain, aga edu edasistel otsingutel!
Jussikese seitse sõpra näitasid end kiirelt meile. Logisime siis veidi enne südaööd õigele päevale ja läksime uhke üle jõe viiva kiige peale tagasi.
Väga vahva koht, praktiliselt identne Altjal asuva kohaga. Aarde läheduses on vahva sild, kus autojuhid saavad endale närvikõdi teha, soovitan sajaga.
Pühapäevamaal oli just pühapäevamaale sobilik meeleolu. Vaba õhkkond, päike, meretuul ja aega laiaks löövad inimesed. Oli ju pühapäev. Ja Suvi. (Nüüd septembris logi kirjutades on see lausa uskumatu mälestus). Pühapäevamaale sisenemine oli juba sobilik, lapselik hullamine rippkiigel, ups, rippsillal. Kõikuda, kiikuda, muretult hinges vaikselt hõisata. On puhkus... Pühapäevamaal oli nagu muinasjutus, kus kõik on võimalik. Poolikud arbuusid loksusid õõnsate südametega vaikselt jõevees, ikka laia maailma, mere poole vist... Kuid isegi neil polnud kiiret kuskile. Eelmistel otsijatel seevastu oli vist pisut kiire olnud, maas olid reetlikud mänguasjad, mis viitasid täpsele kohale, kus kaevetöödele asuda. Pühapäevamaal on kõik võimalik, seega pole ka keskpäeval liivale istumine üldse veider meetod aega viita... Ja voolavat vett vaadata, seisvat liiva uuristada varbaga ja muuseas aare ka ära logida. Pühapäevamaale liiga pikalt pidama jääda on ohtlik, siis ei tahagi äkki enam argipäevamaale naasta... Seega, lapselikult rippsillal ise kõikudes ja teisi kõigutades, läksime edasi argisematesse paikadesse.
Aitäh, see oli ilus koht, mis jättis meeldiva, sooja mälestuse. :) EV panime tagasi vidinad, mis maas olid.
Oh jah...peale Vihulas või ma isegi enam ei mäleta millise mõisa juures toimunud jäätiseorgiat, oli aeg ka põhitegevuse elik aarde otsimisega tegeleda. Tegelikult kui jõudsin selle sillani(ripp?pöörde?väände?) tekkis haiglane huvi, et kas ilma käsitööta ka sealt üle saab kui sild rahvast täis :)Esimene katse igatahes ebaõnnestus kuna varandust oli kaasas rohkem kui pihku mahtus ja minu kehamassi indeks tekitas väikse sillavärina kuhu kilked olid sisse programmeeritud ja orbiidile lendamisest päästis meid kõiki kiire haare esimeste ehk ülemiste jäsemetega. Hea küll...nu oodake vaid-oli mu mõte ja kuniks nimi logiraamatusse kanti, sättisin oma ahtriosa madalstardi positsiooni, et tagasiteel ennast üllatada. Esimene start osutus varguseks kuna vastassuunast tulid sillale lapsisikud kelle laialipaiskumist peale mu kolmandat sammu oleks olnud küll vahva vaadata aga see oleks sarnanenud juba inimsuse vastase teona. Kannatasin mis ma kannatasin aga sild oli lõpuks tühi ja kaaslased rääkisid ka arbuusi koortes ja tegid näo, et jäämegi siia peesitama. Kiire spurt ja olingi juba sillakese keskel kui tundsin, et seljataga olid tekkinud Kättemaksjad! Tegin veel paar tuigerdavat sammu ja hoidsin käed taskus aga vaimus nägin juba tilkuvat ennast jõest välja roomamas nagu Neptun, habemes vetikad ja kilkavad näkineiud ümber minu sibamas...nu ei läinud nii...kahjuks või õnneks?...ei teagi. Kuiva nahaga ma igatahes metsa ja auto juurde saabusin aga kättemaks saab kunagi...vesine olema :) Aare ise jube lahe ja suvisel ajal on ka koht super! Suured tänud!
Ma olen ennast geograafias just mitte kõige viimaseks julenud pidada aga Pühapäevamaast, kus kõikuv rippsild ja jões ujuvad poolarbuusid, polnud enne kuulnudki. Triinul on seal ilusad ajad olnud. Tänud näitamast.
Pühapäeva hommik algas meie jaoks ootamatult lärmakalt. Kalamehed sõitsid kohale, võtsid oma püügivarustuse ja tuiskasid merele. Saabus õnnis vaikus ja unenäod rändasid taas pühapäevamaale...kuni käis kolin ,oli kuulda naeru ja kalameeste hääli, nad olid saagiga tagasi randa jõudnud. Jõudnud olid nad sinna aga nii suure hooga, et kallas tuli enne vastu kui mootor seiskus, sellest ka kolin. Tundus et nad on oma saagiga rahul ( see oli tõesti hea saak, õhtul matsutasime ikka tükk aega suitsulesta ja -ahvenat süüa :P )ja varsti jäi taas vaikseks... siis aga oli uni läinud. Uniste kärbestena kogunesime ümber laua ja pidasime plaane, mida tänase kauni päevaga ette võtta, kellele külla minna jne. Jussikese aare tundus selleks täitsa sobivana. Võtsime Käsmust kivide ja mändidega tutvuva Peebu ka kaasa ja nii me siia Pühapäevamaale jõudsimegi. Ohsaa, kui palju inimesi siin oli. Kes kõhuli ja kes selili, kes vees ja kes juba tilkuvana veest väljas. Hm, asi tundus lootusetu, kuni jõudsime nulli. Mitmekesi on ikka mugavam otsida, nii siis sai vaikselt katet tehtud kui Kadri tünni välja koukis ja tagasi pani. Aga pühapäevamaal hakkas üks veider asi silma. Nimelt kasvavad siin vees poolikud arbuusid. Vaatasime ühe ja kahe silmaga ja noh oligi arbuus. Imesid juhtub siin maal. Aga koht meenutas üht teist randa, kus on samuti aare peidus. Tänud siia kutsumast!
Selles kohas oleme käinud talvel seikluse vastust otsimas ja siis jäi auto suurele teele. Nüüd parkisin auto selleks ettenähtud kohta ja jalutasime kohale. Markus küll jooksis, sest jälle oli õhkõrn võimalus ujuma pääseda mis küll taas luhtus. Hea, et ta enne sillale astumist sülle krabasin. Piia oli vapper ja käis sillal ise. Meile kuulub nüüd neljapäeva STF :). Aitäh peitjale!
Pühapäeval tuleb teha retk Pühapäevamaale. Mugud olid siin ja seal aga õnneks mitte aarde juures. Väga vahva karbike, huvitav, mis otstarbeline ta muidu on. Merily vist vahetas seal miskit nänni, aga eks ta ise raporteerib. Tore et Mustjõel jälle aare on!
Pärast Tiiu tiimi leitud. Aitäh! Seal rannas käin tihti. Nägin, kui aare üles tuli, aga arvasin, et selle ftf-i võiks Jussikesed saada ja jäin rõõmsasti koju. Täna sain tükk aega simuleerida, et ma kedagi ootan, lõpuks tekkis rahu ja vaikus. Sain pühapäeva ttf-i :)
Väga mõnusa idee ja teostusega aare! Nädalavahetuse tuuri alguseks oli väga lahe algus.
Siin kandis ju varemgi kolatud. Aga näe, Jussikese maale polnud me veel sattunud. Väga tore koht. Siin on kõik kindlasti nii rõõmsameelsed ja teotahtelised nagu raamatuski :) Kuigi praegu pikutasid mugud reas rannaliival. Eks neil oli siis puhkehetk. Reedemaal saime hpalangi järel STF. Reede ongi tore päev, sest järgmine on laupäev. Täname vahva aarde eest!
Absoluutselt üks parimatest aaretest viimaste kuude jooksul. Suurepärane koht ja teostus. Aitäh! FTF saime ka kirja :)
Teise aardetuuripäeva esimene aare. Algul läksime parkisime Altja kõrtsis kerede korralikult täis ja siis liikusime aardeotsingutele. Väga ilus paik oli. Andre käis ka jões mulistamas. Aardel superluks vahva teostus, tänud! MS ma sain FTF-i kirja :).
Väga ilus koht ja uudne idee logimiseks, saime saagiks pühapäevase FTF-i ja tublid sõõmud mereõhku. Aitähh!
Väga lahe asi on. Eriti see FTFi teema. Ja koht on kah mõnus. Veetsin seal mitu aega. Ja ilmselt lähen varsti uuesti. Aitäh.
Natukene veel sama teed mööda edasi ja juba uus aare. Geps näitas küll natuke teisest kohast, aga mina teda ei usaldanud, vaid valisin hoopis väikese jalutuskäigu mööda rannaäärt. Pärast selgus, et geps rääkis mulle õigust täitsa :) Aardest mõnekümne meetri kaugusel olid päevitavad mugud, aga õnneks jäid nad ohutusse kaugusesse ja ma sain hakata otsima, mida ma eriti teha ei saanudki, kuni tops juba käes oli. Logiraamatute süsteem oli väga-väga tore :) Kahjuks mina enam FTF-i ei saanud. Esmaspäeva STF jussikeste järel. Aitäh! Koht oli ilus!
Sain minagi tühja logiraamatusse kirjutada.Igavesti tore lahendus.Tänud.
Aga meie saime jälle puhtasse logiraamatusse kirjutada :) On aga idee :) Hulk aega istusime seal jõekaldal ja muhelesime kahekesi. Noh, natuke peitust tuli ka mängida, sest rannalisi muudkui vooris üle selle silla ja tühja hetke andis passida. Aga sihipäraselt Playa Mustoja't (häälda plaja mustohha, nagu moodsad kohalikud teevad ;)) siiski ei kasutanud, selle lükkasime edasi. Aitüma, väga muhe asjandus!
Oli ilus ilm ja tegin pikka rattatuuri Lahemaal. Polnud siiakanti varem sattunud. Aare oli täitsa vahva ja koht ilus. Tuli paraku teisipäeva STF. Jäin siia mere äärde veel umbes tunniks loodust nautima.
Jõudsime aardekohta niipalju hilja õhtul koeraga jooksma, et ühtegi mugu enam ei olnud. Viimane lõik aardeni ajas muigama, sest meie koerake ületas seda üsna tuigerdavalt. Tagasiteel kahtles ta selle ületamise eel üsna pikalt. Tänud aarde ja vahva mõtte eest! EVEJ
Jussike-Jussike, mis sa teed
Otsid veel ning ka leiad veel
Otsi ometigi teisi aardeid ka
Lase seda muilgi esmalogida
Koht nõnda vahva meile näis
Siin lõuna järgi neel meil käis
Kui oode otsas ja logigi kirjas
Silm uhkeid luigepaare silmas
Kus jõgi ning meri kokku said
Seal aina ahhetada võid vaid
Ka tuleb kiita Trine vaimukust
Selliseid aardeid leida on lust!
Ma ETV Telepoisi rännuputuka
Kaasa haarasin siit va mutuka
Ta minuga nüüd Lätis ära käib
Mis edasi tast saab - küll näis
Tuttav ja käidud koht, kunagi sai siit jõekaldalt Nipernaadi nimelist aaret edasi aidatud. Logida jõudsin hommikul enne esimeste suvitajate saabumist. Esmaleidja raskest koormast pääsesin. Aarde nimitegelased olid öösel kaks esmaleidu teinud, omamoodi rekord.
Pühapäevamaal olime me varemgi ja päris tihti käinud – oli see ju meie lemmikrand juba eelmise sajandi kaheksakümnendatest, kuigi me ei teadnud siiani, et see on Pühapäevamaa. Omanimelise aarde avaldamisel ei suutnud kuidagi uudishimule vastu panna, eriti kui arvestada, et aarde nimi on pärit kunagi nii meeldinud lasteraamatust, millest on pärit ka meie geonimi. Ka geopeituse aegadest on koht tuttav, sest Nipernaadi jäi meist just siia maha. Kesköine mets ja rand olid nii mõnusad, õhk nii pehme ja paitav (muide, täiesti putukavaba), et pärast esmaleidu Esmaspäevamaal ja logimist jäime veel mõneks ajaks kohapeale nautimaks rahu ja vaikust. Tänud peitjale veelkord siia kutsumast. EV, J: koerake.