Peitis 27.07.13 Marti & Birgit & Christelle, Eger & Merlin & Lisandra, Alvar & Lexu, Mario & Kadri [trykk]
Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare asub "kõrbes" mis on keset metsa, ümbritsetud rabadest ja soodest, Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Ametlikult on selle koha nimi Kaibaldi liivik, mis on suurim liivik Eestis.
Sellesuvise saaretripi käigus oli meil seltskonnas inimesi, kes soovisid seda kohta näha. Et tutvustada seda kohta ka geopeituse mängijatele, otsustasin sinna peita aarde. Aardekarpi sai: teeküünlad, tulemasin, mullitaja, pastakas, lei, piraadi õhupallid ja logiraamat. Kui kellegil on kaasa võtta, võiks lisada geopeituse juhendi.
Palun aardele lähenedes arvestada, et liigute looduskaitsealal ja pidada sellest lugu!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid: soovitan (13), vaatamisväärsus (2), lastesõbralik (2), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC4HHWA
Logiteadete statistika: 163 (98,2%) 3 3 2 3 0 0 Kokku: 174
3 aastat tagasi jäin siin üsna haledalt pika ninaga. Täna tuli leid. Aga aare vajab uut kinnitust, praegu on üsna habras see olukord.
Lõpuks sai Kaibalis kädud ja üllatuseks oli seal ka aare;) Aitäh!
Plaan oli otsida üles see kuulus kõrb ja kohapeal selgus, et seal on ka aare peidus. Leidsin, tänud!
Pärast hülgevaatlust oli aega vaatamisväärsustega tutvumiseks. Kerge leid, aga karbike vajaks tõesti puud mitte kahjustavat kinnitust.
Olen siin varem käinud, kuid siis vist ei teadnudki geopeitusest midagi. Tänud peitjale!
Päeva lõpetuseks jäi siis kõrbe külastus. Mõned minutid vaatlemist ja leitud ta oligi, tänud aarde eest!
Kõrbes tegid pääsukesed tantsu ja me saime selle tantsurühma tegutsemist huviga jälgida. Õnneks siin ei pidanud aarde leidmiseks hulgaliselt liiva kaevama nagu sarnases kohas paikneva aarde leidmiseks Hollandis vaeva pidime nägema..
Tänan peitmast.
Imbi arvas, et noortele võiks palju-palju liiva meeldida. Mina arvasin, et mulle meeldiks see aare ära logida. Nii me siis geomobiili rattad kõrbe poole keerasime. Aukartustäratavalt palju liivamaad on tankiharjutuste tagajärjel siia tekkinud. Vene sõjaväest on jäänud päris palju erinevaid jälgi saarele, see siin minu meelest eriti nähtav. Kohe Kärdla külje all ka.
Aarde leidsime kergesti, kuigi aardeni liikumine võttis noorgeopeituritel tossu täitsa välja. Aitäh peitmast!
Paras kõrb tõesti, ainult inimesi on kuramuse palju. Kui minnes sai veel rahulikult tegutseda ja tee peal ainult ühte paarikest kohatud, siis tagasiteel pidi parkimisplatsil inimmerre ära uppuma. Kust nad kõik tulid ja mis nad kõrbesse ära kaotasid, ma küsima ei hakkand. Aitäh kutsumast!
Sõltub, millise nurga alt vaadata...kõrb mis kõrb! Mõnus jalutuskäik siia kevadise linnulaulu saatel. Kindlasti ei mahu topsi teeküünlad ega mullitajad, nagu aarde kirjelduses öeldud, muidu aga heas korras. Vast võiks puu suhtes sõbralikkust üles näidates kinnitust järgi anda (st uus panna), kahjuks polnud vastavaid vahendeid kaasas. Suur aitäh siia kutsumast!
Päikselisel liivasel maastikul sai varju otsida madala männikese juures. Sipelgad olid ka siin toimetamas. Tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik kohta kuhu pole millegipärast enne sattunud ehkki Hiiumaal on ikka päris palju saanud käia. Sipelgad üritasid väga häirida logimist, aga nimed said kirja. Tänud Peitjatele.
Ikka ringiga kohale ja otseteed tagasi. Kohale jõudes hakkasime kohe aaret otsima kui järsku oli keegi veel puu ümber uudistamas. Leidsime aarde ja saime nimed kirja. Aarde juures ei tasu kaua seisma jääda kui seltsilisi oma jalgadel näha ei soovi. Igaljuhul koht vääris külastamist.
Metsas väljudes avanes silmade ees pimestav ja ääretu liivaväli, mida olen ammu külastada soovinud. Aardeotsing andis selleks täiendava boonuse. Ja kui näed äkki enda kõrval inimesi, pilk telefonis ja samal kursil, siis pole raske ära arvata, mis neil mõttes. Leidmise au jäi kaaskannatajatele. Tegelikult oli lihtsam, kui oleks arvanud, tulnuks pigem ringi vaadata, mitte eelnevaid logikirjeid lugeda. Tõenäoliselt pole see lubatud, aga väga äge oleks keset seda liiva telkida. Skorpione ju pole?
Aitäh kohta tutvustamast!
Igati mõnus jalutuskäik ilusas kohas. Tegin isegi mõned klõpsud.
Ilm oli aarde nime vääriliselt kuum, aga koht äge. Mingid naljamehed filmisid seal parajasti kõrbest Värska leidmise õppevideot ja suundusid seda üle vaatama täpselt nulli lähedale. Tegime siis näo, et puhkame seal natuke varjulisemas kohas niisama, uurisime sipelgaid ja vahtisime silmanurgast võimalikke kohti. Kui nad oma teed olid jätkanud, läks leiuga kiiresti. Tänud!
Eelmisel korral siin käies oli aare ära "kõrbenud" ehk muutunud osaks sellest kõrbest. Mis tast sai, ei tea vist keegi. Kohe peale mitteleidu ta ka ära kaotati ja ilmus uues kohas hiljem. Nüüd polnud logimisega probleeme. Jälle käidud, paljajalu on siin päris hea.
Pikema Hiiumaa matka III päev. Sellist kohta ei osanud siit raja äärest oodata. Hiiumaa oli niigi juba mitmeid uusi külgi oma loodusest näidanud, aga see oli eriline vahepala pikale kõnnipäevale. Aitäh!
Kõrb oli täna kinnikülmunud aga seda mõnusam oli aardeni astuda. Natukene sai teist piieldud nii siit kui sealt aga silma ta lõpuks siiski jäi ja nimed said kenasti kirja :)
NB! kuupäev (22) logi juures on improviseeritud - templi komplekti 2-d on lihtsalt kõik kusagile ära kadunud.
Käisin vist suvel ka korra otsimas, aga tookord ei jäänud silma. Nüüd pärast kena lumist jalutuskäiku oi teine täitsa käes. Tänud!
Sügisene puhkus Hiiumaal. Üheksateistkümnes. Leidsime kõrbematka käigus. Aitäh!
Korralik kõrb keset saart. Õnneks liivatormi ei olnud. Tänan.
Tegime traditsiooniliselt ühe suvise külastuse Hiiumaale, et näidata Kõlametsadele mitmeid meile tuttavaid lahedaid paiku ja aardeid ning külastada ka ise mõnda uut kohta. Kõrbe oli üks selline, kuhu olime ka varem mõelnud tulla, aga jäi too ikka vahele. Nüüd siis tulime ja ei kahetsenud. Kuigi ilm oli viluda võitu, valitses kõrbes imekombel päike ja viskasime joped seljast. No tõesti müstiline paik. Kuna aga ümbritsevas metsas oli juba sügisehõngu, saime tagasiteel kena noosi puravikke, mis õhtul pannile rändasid.
Eks Hiiumaal on nii, et tullakse paariks päevaks ja siis üritatakse hästi ruttu võimalikult palju näha ning ronitakse autoga kasvõi puu otsa :(
Polnud ammu kõrbes käinud ja seega sai täna seda viga parandatud. Aare ei tahtnud ennast kohe ilmutada, jõudsin juba uurida, et millal viimati on leitud ning GC lehe järgi oli augusti alguses 2x leitud. Vaatasin avarama pilguga ja peagi aare end paljastas, kuid logiraamatusse nime kirjutades oli seal viimane kuupäev 30.07. Aitäh mõnusa jalutuskàigu eest!
Leitud. Väga huvitav asukoht, ei teadnud varem, et selline koht keset Hiiumaad on, aitäh :)
Täpselt kaks korda on siin enne käidud. Seekord aarde pärast Tänud
Olime siin kaks aastat tagasi ilma Geopeituseta käinud ja rahulikult omakeskis seda kõrbe uudistanud. Täna oli siin rahvast palju, autosid metsaalune täis ja inimesed muudkui voorisid. Kuna esimene vau-efekt oli varem juba kätte saadud, siis täna lihtsalt kõmpisime aardeni ja panime nimed logiraamatusse.
Eelmisel korral jäime siin pika ninaga, nüüd värisesime 30kraadi ja eesootava jalutuskäigu ees. Samas proovis Kaupo, et kaugele ta motikaga saab. Sai põhimõtteliselt aarde külje alla. Logisime ja saime selle saaga ka lõpetatuks lugeda.
Ühe korra oleme siin käinud, eelmist versiooni otsimas. Juba siis oli päikse käes väsitav astuda ning mõtlesime, mis täna küll 30 kraadiga, päikse käes ja paksudes riietes küll saab. Ma juba mõtlesin, et viskan kõik vatid seljast ja lähen sandaalide ja aluspükste väel kohale, kedagi siin pole. Aga Kingitus Kingule märkasime juba kahte geopeiturite autot, Kõrbe pool veel ühte. Õnneks on kaherattalisega rohkem ruumi tugevamat pinnast valida ja saime üpris lähedale. Üle ootuste kerge leid, sai see saaga ka läbi.
Meie jaoks senini täiesti tundmatu kõrb siin, aga nüüd käidud. Päris mitu seltskonda käis seda veel uudistamas - keegi küll ei tulnud sinnani, kus meie aarde otsimisega tegelesime. Kuigi null oli üsna paigas, siis geopimedus kimbutas meid päris pikalt. Kui lõpuks silma jäi, ei suutnud ära imestada, et no kuidas ei näinud! Suur tänu peitjale ilusat kohta tutvustamast!
Improviseeritud liivakast oli väga eeskujulik. Viimati kogesin midagi sarnast kui lapsele Männikult liivakasti täidet käisin toomas. Igatahes suur tänu juhatamast.
Seda, et Hiiumaa keskelt on liivane ja kuiv, ma teadsin. Aga sellises kõrbes käisin küll esimest korda. Aitäh!
Aarde asukoht vastas tõesti kirjeldusele! Kõrb missugune! Olime vaatepildist nii pimestatud et ei leidnud kohe üldse aaret. Tükk aega kõndisime, seisime, kükitasime ja roomasime seal sipelgate sees aga kuidagi ei tahtnud otsitav ennast näidata. Üks hetk aga Marilyn teatas, et tema näeb ja nii oligi - vaatas lihtsalt vastu. Geopimedus oli siin ikka meeletu. :) Aitäh siia kutsumast!
Enne mõnusa inimestevaba puhkuse lõppu tahtsime ka selle Hiiumaa kõrbe üle vaadata. See oli tõesti muljet avaldav ja külastamist vääriv looduslik koht. Soovitame!
Natuke kilplased oma lähenemisega aga siiski autoga ilma probleemideta ca 130m peale ning siis juba jalutuskäik aardeni. Äge koht!
Tõesti huvitav koht. Mu emagi soovitas siia tulla. Päike hakkas juba loojuma. Aitäh juhatamast!
Kuna Kingu eri oli plaanis noppida, siis ei pidanud paljuks veel kõndida ja kõrb läbida. Tore koht!
Mõtleks, mida eestlane kaugelt vaatama tuleb nagu ilmaime :o) Kui mõnel muul maal nauditakse üksikuid rohelisi oaase keset suurt liiva või siis kuurortlinna mereäärt mööda kulgevat pikka liivaranda, siis meil siin tulevad siseturistid otsima kõrbetunnet kohas, kus meri ei paista ja rohelust on samuti võimalik tahtmise korral silmapiirist välja jätta :o) Tuleb tunnistada, minulegi nauditav ja "uutmoodi" kogemus - haruldused ju ikka köidavad ning piirkonniti on need küllaltki erinevad. Aitäh, paneme selle kõrbe siis ka vaatamisväärsusena kirja!
Kõrb oli niikuinii plaanis, võtsime sama hooga ka aarde ära. Mõnus käik.
On ikka müstilisi paiku Eestimaal. Tegime kohe pikema peatuse. Pärast sai mustikatega kõhtu täita ja end tõelise korilasena tunda. Hea, et Marten kaasa oli, nägi kõrgemale ja kaugemale.
Keksisin ja kargasin ja hüppasin ja trampisin, aga kätte sain. Sipelgaid sain veel tükk aega hiljemgi pükstest välja noppida =)
Ingrid närvid pidasid sipelgate armeele paremini vastu. Mul piisas Keibu rajast :D
Koordinaadid on muudetud vastavalt aarde taastajate poolt antule.
Kontrollisime üle. Konteiner on tõepoolest kadunud ja aardepuu all on keegi oma ehituskunsti praktiseerinud. Kuna koht väärib aaret, siis peitsime uue konteineri koordinaatidele: 58.97407 22.66826. Tops on mikro (PET). Lumega leitav.
Varemleidjate sõnul oli karp avalik ja kerge leida. Nüüd on GC lehel mitu mitteleidu järjest ning tundub, et kas karp kadunud või täielikult liiva alla mattunud. Varemleidja või arheoloog võiks aidata, meil ei olnud pintsleid ega kühvlikesi kaasas.
Jõudsime teisipäeval kell 22 Hiiumaale ning eesmärgiks oli kolmapäeva õhtuks saada leituks kõik ilma paadita leitavad aarded, mis ka reaalselt alles on. 8/11
Eesmärgiks oli kõik aarded üles leida, aga siin me ebaõnnestusime. Koht aga oli väga võimas ning aarde korrasoleku korral tuleme siia uuesti tagasi. Varemleidjad kirjeldasid seda kui väga kerget leidu, kus karp on avalik. Nüüdseks on keegi teinud puu alla onni ning aaret ei paistnud kusagil. Sonkisime pisut ning tulime ära. Kahju, et siin veel metsa raiutakse, vähemasti tundusid harvesteri jäljed olevat. Liivik on küll äge, aga pole ise ka suuremaks vaja teha.
Haldi nina isegi ei hakanud otsima. Siin oleks pidanud vaatama GC lehte, kus on terve kari mitteleide ees. Sonkisime mis me sonkisime, aga mingit aaret me küll kuskilt ei leidnud.
Olen külastanud väidetavalt kõige kuivemat kohta maailmas - Surmaorgu Nevada osariigis USAs ,aga Hiiumaal käidud korduvalt,kuid kohalikku kõrbe polnud varem külastanud.Tänud peitmast
Teadsime küll, et selline kõrb keset saart asub, aga polnud kunagi siia sattunud. Nüüd oli põhjust tulla. Täitsa huvitav ja põnev koht. Liivasest pinnast tingituna ei olnud liikumine küll eriti kiire, aga kohale jõudsime ning aarde leidsime. Tänud kutsumast!
Kaevetöid oli näha täitsa mitmel pool, kuigi tegelt väga kühveldada pole vaja. Piisas vaatlusest. Ja vaadelda tasub ka kaugemat ümbrust kui aarde vahetut lähedust, sest see on tõesti üks tore paik Hiiumaal ja hea koht aardele. Aitäh :)
See oli koht, mida tahtsime kindlasti oma seekordse Hiiumaa matka ajal külastada. Jõudsime õhtusel ajal, kuid nagu selgus, on see üsna popp koht, vastutulijaid oli mitu seltskonda. Kõrbe saime siiski nautida täiesti omaette, lapsed ja kassipoeg olid eriti vaimustuses, hullasid mõnusas soojas liivas tükk aega. Aare oli kuidagi üsna avalikult seal, aga tundub, et püsib, karp korras. Tänud peitjale! Väga lahe koht.
Väga omapärane koht. Poleks tuul nii külm olnud, oleks kauemgi imetlenud. Tänud!
Geograafia 01 sai Hiiumaal kokku. Võtsime endale õhtuse praami, et oleks aega Hiiumaal ka ringi vaadata (ja aardeid noppida). Tänase päeva viimane aare ja eesmärk. Saarelt saarele! Sai siia toodud Islandilt üks TB "Frau Potter", mille leidsin Islandi esimese teraslaeva vrakist.
Kaardilt vaadates tundus huvitav koht olema. Kohapeal sain kohalikelt täiendavat infot ja sellest sai üks koht millega kindlasti tuli tutvust teha. Täna hommikul tegime Hiiumaa kõrbes väikese jalutuskäigu. Uitasime niisama ringi ja lõpuks leidsime aarde ka sealt kus ta olema pidi. Väga äge koht keset saart. Tänud juhatamast piirkonda kuhu muidu sattunud ei oleks.
Leitud!
Priit küll alguses ei tahtnud, et me sinna lähme, aga tänu emme töökaaslasele läksime ikka. Tänud peitjale sinna juhatamast.
Ülilahe koht. Priit ei olnud seda meie plaani pannud, aga aitäh facebook ja sõbra infole- et vaataksin Hiiumaa kõrbe. Priit muidugi nüüd ütles, kuule seal on aare, aga palju on jalutada. See jutt meid ei huvitanud ja panime tänaseks plaani. Suured tänud peitjale.
358
Parkla oli paksult rahvast täis, aga kõrb inimtühi. Mõnus! Karp oli korralikult liiva mattunud, kuid õnnestus see välja kaevata. Aitäh!
Sadamaspetsalistide kursus käis kõrbematkal. Teised istusid ja imetlesid, meie kaevasime. Korra andsime juba alla ja siis viimane jõupingutus. Maskeering on endiselt korralik.
Vägev koht. Väga kahju on ainult sellest, et mingid tegelased on otsustanud seal autoga sõita, kuigi selgelt on öeldud et ei tohi. Kui samamoodi jätkub, siis ilmselt jääme Eesti kõrbest ilma- kasvab lihtsalt täis.
Üks peamisi põhjuseid, mis mind Hiiumaale tõmbas, oli Kaibaldi liivik. Ja pettuma ei pidanud: päikseline ilm tekitas natuke kõrbetunnetki ja see polnudki nii kohutav, kui ma üleni lumemeelse inimesena alati arvanud olen. Aarde leidsime umbes kolmandast kohast, kuhu vaatasime ja edasi saime niisama ringi tuiata. Paljajalu väga mõnus! Tagasiteel saime veel aidata ühte autot liivast välja lükata. Kaibaldi täispakett. Ise õnneks olime kaugemale ära parkinud ja soovitame seda teistelegi: jalutamiseks väga sobiv mets.
Eriti äge koht! Aare oli väga hästi maskeeritud, läks tükk aega, et ta üles leida. Täname siia juhatamast.
Vahetasime konteineri välja ja panime vahetus kraami juurde, uus sai ka minicrip ja pliiats. Jõudu logimisel ja koha nautimisel :-)
Kinnitan hoolduse vajadust. Karbi kaan täitsa ribadeks ja karp ise oli liiva täitsa täis.
Autoga pääses mööda sihti 500 m peale, edasi läks liiga liivaseks. Veidi edasi jalutades lagas ka kõrb, midagi sellist ei osanud keset Hiiumaad küll oodata. Aardekarp ise on katki ja oli liiva täis ning vajab uut anumat.
Väga lahe paik! Jätsime auto kaugele ja kulgesime aerofotolt nähtavaid valgeid laike mööda, mis olidki juba luited. Ma arvan, et Hiiumaa parim hetk looduses (Vanajõe orgu kahjuks ei jõudnud).
Konteineri servad on rabedad ja katki. Pikka iga sellisena tal pole.
Jätsin geomobiili ikka päris kaugele maha. Kui jalatsid liivased olid, siis kahetsesin. Aga loodus ilus ja jalutamine iseenesest alati teretulnud. Konteiner on rabe ja servad katki.
Tahkunasse ma militaari vaatama minna ei viitsinud, läksin hoopis Kõrbe. See täpp on mind juba pikka aega paelunud, Eesti kõrbe tahaks ju igaüks näha. Geps tahtis mind läbi Kidaste küla juhatada, aga ma olin targem, pöörasin alles enne Ristimäge kõrbe poole. Tee oli päris mõnus, aga kilomeetri peal muutus asi liiga liivaseks ja ma pidin jala jätkama. See mets tundus nii kuiv, oli tunne, et see kupatus võib iga hetk leekidesse lahvatada. Kõrbes oli peale minu veel paar päevitajat, nutikad inimesed, kõrbes saab päevitada ilma selle külma tuuleta. Aare lebas seal üsna avalikult, panin veidi maskeeringut talle peale. Aitäh!
Olen seal mõned aastad tagasi telkinud. Siis veel nii palju inimesi seda ägedat kohta ei külastanud. Natuke on kahju, et inimtegevuse jälgi nii palju seal näha. Teel aarde juurest autoni korjasime süled kitsemampleid täis - hiidlane ütleb nende kohta lehmatoit ja jätab korjamata.
Selle aarde külastamist ootasin suure huvi ja põnevusega. Kaaslase entusiasmi jahutasin küll kohe maha, et geomobiiliga me nulli ei trügi. Selle jätsime teeristi ja valisime vaid jalakäijatele mõeldud raja, mida ümbritses värviküllane taimestik. Kui kõrb lõpuks meie ees avanes, siis oli ikka erakordne tunne küll. Ei oskaks küll oodata, et kesk Hiiu saart midagi sellist laiutab. Mõningate allikate andmetel olevat siin isegi Eesti suurimad liivaväljad. Tiit Hunt kirjutab oma "Lääne-Eesti reisijuhis" nii: "Siinne erakordne maastik tekitab mõnikord segadust isegi veelindude hulgas, kes suuri liivavälju ilmselt järveks peavad. Sellest annavad tunnistust peamiselt partide ebalevad jäljeread.. /.../ Liiv on kui avatud raamat, kust võib lugeda siin viibinute tegevusjälgi: tedremängu ajal leiab siit tiivaga tõmmatud kaarjaid triipe ja muid võitlusmärke, ainult talle teadaoleval põhjusel on seal kõndinud sookurg...". Lisaks lugesin samast raamatust legendi, et kunagi olevat siin põletatud Hiiumaa viimane nõid, kes pannud kohale needuse: nii kaugele, kui tema kisa kostab, polevat inimestel enam võimalik elada. Hetkel kõrb küll külastatavuse vähesuse üle kurta ei saa, aga õnneks saime seal veidi aega ka uhket üksindust nautida. Aare oli lihtsalt leitav. Aitäh siia juhatamast!
Jälle üks tore jalutuskäik. Arvestades eelmisi logisid jälgisin hoolega kuhu atuga sõidan. Turvaliselt pargitud ja teele. Aarde leidis ja logis Elise. Tänud.
Kõige ekstreemsem Hiiumaa aare, sest suutsime autoga totaalselt kinni jääda sinna. Kaks tundi rabelesime, kuni abijõuga sealt välja saime lõpuks. Nii et, ärge olge sama rumalad ja jätke auto kaugemale :P
Mõnus jalutuskäik kuni mingid suured putukad hakkasid jällitama, kõrbeliiv kõrvetas jalataldu,imetlesime kohta, tegime pilte ja asusime aaret otsima. Gps juhatas kord ühte ja kord teise kohta aga seda rõõmsamad olime leiu üle. Jätsin kokteilisegaja. Väike soovitus ka: olge ettevaatlikumad, kui meie geomobiiliga manööverdades olime.
Tundub, et üks saare turismimagenetitest. Rahvast vooris hirmsasti. Minule koht erilist muljet ei jätnud. Mustamäe nõlva all selliseid liivikuid küll. Aga 40 km rattamatk oli minu jaoks mõnus pingutus. Aare ootas neitsilikult puu kõrval maas, püüdsin natuke rohkem peitu panna. Aardes olnud kommid kulusid marjaks ära. Asemele jätsin paar mänguasja. Tänud juhatamast.
Väga äge liivaväli avanes meile peale pisukest jalutuskäiku! Tunne oli nagu oleksime kusagil soojal maal liivarannas. Nii me ka käitusime! Meil Lääne-Virus alles paks lumi maas! Tervel Hiiumaal aga ei olnud enam kübetki lund järel! Aitäh väga ägedasse kohta juhatamast! EVEJ
" Igav liiv ja tühi väli.....", ei olnud sugugi igav liiv. Ilusad liivainglid tulid hoopis. Aitäh!
See oli nüüd küll üks väga vinge koht ja suvel kindlasti veel mitu korda ägedam. Nii et, kellel siin käimata, aga plaanis, siis kindlasti soovitan oma reisiplaan võimalusel lumevabasse aega sättida – saate veel suurema vaateelamuse :).
Väga mõnus koht taaskord mis kindlasti aaret väärt :) Järgmine Hiiumaa aare mida otsima ei pidanud ja oli lihtsalt suht avalikult. Ei osanud seal kuidagi paremini ka peita ja jätsime siis sama hoolikalt samasse kohta tagasi. Tundub et püsib :) Aga veelkord, super koht :)
Teel aardeni jalutas taksikoer vastu. Aardeni jõudes selgus, et jäljed tulid täpselt aarde juurest. Logi aga raamatus ei olnud, seega mugud jalutasid seal. Aitäh, äge koht!
Leitud taksikoera jälgedes käies. Huvitav koht, aitäh!
Sõitsime metsateedel, üllatavalt head teed olid isegi. Ühel hetkel tundus mõistlikum jätkata jala ja mis vaatepilt siis avanes... johhaidii.. kõrb mis kõrb. Sürr värk. Tundus kole loogiline koht aarde jaoks, aga polnud seal. No ei pidanudki olema, sest nullini oli veel mitukümmend meetrit. Alguses tundus, et null keset liivavälja, aga nii hull see asi siiski õnneks polnud. Aitäh peitjale.
Auto jätsin ala tutvustava sildi juurde. Pidevalt vurasid sealt masinad meist mööda, kõrbele lähemale, aga järgmises sihiristis pidid nad ikkagi liiva ülemvõimu tunnistama. Kui me jala sinna jõudsime, parkis seal 5 autot. Arvatavasti oli tegu tuttavate autodega, sest esimesed neli poleks oma autodega kuidagi tagasi sihile saanud, enne kui viimane eest ära sõidab. Arvasin, et need on marjakorjajad (seal oli väga-väga palju pohli) või järgmise-ülejärgmise päeva orienteerumisvõistluse korraldajad.
Jalutasime edasi, vahepeal olid marjasöömispausid. Mets oli väga-väga kuiv. Lõpuks marssisin ise liivikut nautima, ema jäi puude varju. Aardeleiuga muud probleemi polnud, kui suured sipelgad, kes tahtsid mööda mind ronida. Aga see mind eriti ei sega. Logisin ära, peitsin tagasi ja oligi aeg tagasi kõndida. Kasutasime nii minekuks kui tulekuks mingit rada, arvatavasti loomarada, sest oksad olid altpoolt murtud, ülevalt mitte.
Aitäh,väga tore matk oli ja koht meeldis mulle ka väga! Kuna päike säras rõõmsamalt, kui sellele suvele tavaks on, siis oli seal tõeline kõrbe tunne.
Sellistes looduskaunites ja vaiksetes kohtades käin ma alati suurima heameelega, sellised peidukohad on mu lemmikud :). Valmistusime pikemaks jalutuskäiguks, kuid jõudsime kõrbesse üllatavalt ruttu. Päris huvitav ja veider on viibida keset suurt liivamaastikku ning olla metsadest ümbritsetud, nii et vett kusagil ei paista. Oli väga palav ilm, liiv jalgade all oli kuumaks köetud ja päike lõõmas.
Kõrb ja aare leitud. Päris huvitav koht metsa vahel.
Ikka tore kui kõrbes teisi kohtab. Ega tegelikult mugu-kahtlust ei tekkinudki aga mobiil noormehe käes ütles kõik. Otsustasime siis taktitundeliselt uustulijatele eelisõiguse anda. Tervitused kaasvõitlejatele!
Teel koju otsustasime veel viimase aarde leida. Jalutasime läbi metsa aarde poole ja nägime vilgast tegevust ümber meie sihtkoha. Liginedes paarike aga eemaldus vaikselt. Silmanurgast nägin mehel käes telefoni. Pilt oli kohe selge, et tegu geopeituritega. Leidsime kiirelt, logisime ning eemaldusime vaikselt. Metsast veel piilusime ning wola, paarike ligines jälle aardele ning kükitasid logima. Lehvitasid veel meile, kui märkasid, et jälgime nende tegevust. Ei oleks uskunud, et nii kaugel metsas hobikaaslaseid kohtab.
Selle kohaga on meil küll üks eriline mälestus seotud. Miski rohkem kui 10 aastat tagasi kui tee nõmmeni veel autoga üsna hästi läbitav oli, sõitsime niikaugele kui saime. Täna tundsime selle koha ära, kus me ringi keerates oma auto põhjani liiva sisse kaevasime ja siis seda kaks tundi välja päästa üritasime. Saime tookord ikka suure vaevaga hakkama. Seekord tegime lihtsalt pikema jalutuskäigu sinna ja tagasi. Aitäh taaskord siia kutsumast.
Selline koht keset Hiiumaad oli küll üllatus. Väga äge!
Täname.
See oli seekordse Hiiumaa külastamise üks oodatumaid kohti. Auto jätsime teadlikult kaugustesse, et mitte pärast liivakastis lolli mängida. Meil olid just tekkinud teravad arusaamatused, kuid kõrbe ilu ja tühjuse juures haihtusid need peagi ja siis jäi vaid ilu mida nautida, õnneks hakkas päike ka ennast veidi näitama, seega saime ka varjude tantse nautida. Aare oli kudagi väga paljas seal kurjas kõrbes, aga äkki nii peabki, ei hakanud muutma. Suured tänud koha tutvustamise eest
Meie Hiiumaa seikluse teine päev algas hommikul pool 8. Eelmise päeva palavus ja lauspäike oli asendunud seenevihma ja külma tuulega. Hommikusöögi laua taga lohutasin kaaslasi, et esimene punkt asub Eesti suurimas looduslikus kõrbes. Varuda hulk vett ja panna pähe mütsid liigse päikese vastu. Sõites enda väljavalitud parkimiskoha juurde oli vihm aga palju tihedamaks läinud. Kõrbes endas ootas meid aga üllatuslikult hoopis padukas. Keset kõrbe oli maha joonistatud 100x60 meetri suurune rituaali paik, mille keskele oli asetatud 2 Gini purki. Ivar logis oma nime kividega kõrbesse, ma panin kõige nimed logiraamatusse. Väga lahe paik. Tänud siia juhatamast!
Auto jäi kuskile 1km kaugusele aga ilm oli suurepärane ning kand ja varvas süsteem tundus ka töötavat. Läksime mööda mingsugust jalgrajalaadset moodustist ning jõudsime kohale. Väga-väge äge. Ilma geopeituseta poleks ma siia mitte kunagi sattunud. Täiesti kindlalt. Aitäh!
Kuidagi õnnestus valida aardele lähenemiseks metsarada, seejärel see rada kadus ära ja käsiGPS hakkas trikitama, naasime tuttavale „suurele“ teele ja jalutasime ikka mööda teed aardeni. Otsisime ja otsisime, siis vaatasin teise puu alla ja karp oli täiesti ilma maskeeringuta seal. Aardesse oli jäetud nahk-münditasku, mille sees olid Sisalik, Jrud, Uhoogma, Allan281 2014 aasta logikleepsud. Aarde ümber olev suur minigrip oli katki, aare sellest hoolimata kuiv. Aardekarbi ette sai pandud üks suuremat sorti känd/oks, et see kohe silma ei jääks Mõnus hommikukohviga jalutuskäik V: mündi J: mündi
Jätsime lapsed koju ja läksime aaret otsima. Üks mis kindel, maa-ameti kaardi järgi olekski jäänud otsima, sest kõigepealt sattusime üldse peale pikka vantsimist tihedasse metsa.Kasutasime loogilist mõtlemist ja jõudsime lõpuks õigesse kohta, küll on ilus koht. Enam kaardi ei usaldanud ja toppsisin selle sügavale tasku ning leidsime peidiku loogilisest kohast. Tänud siia juhatamast!
See aare oli üks selle reisi kindlatest eesmärkidest, mistõttu ei heidutanud meid ka juba õhtupoolikusse vajuv kellaaeg, väsimus, nälg ja vajadus omajagu läbi metsa kõmpida. Kui aga geopeitus juhatab sind sageli läbimatusse võssi, siis taolises ilusas metsas on ju lausa lust jalutada.
Mingi hetk hakkas puude vahelt paistma lagedam plats ja kui lõpuks selle lageda servale jõudsime, olime ikka tõsiselt üllatunud selle üle, kui suur see metsakõrb on. Uhke vaatepilt, midagi ei ole öelda.
Ühes servas passis ka kamp mugusid, aga nendel oli õnneks oma tegevus ja meil oma. Null õnnestus siin lageda taeva all määrata üsna täpselt ja varsti paljastus ka aare küllaltki ebatraditsiooniliselt peidetud kujul.
Pärast logimist leidsime oma tee tagasi, täiendasime Kärdlas varusid ja mingi ime läbi okupeerisime teist päeva järjest Metsapere metsaonni. Tõhusa päeva geopeitumise järel oli piisavalt asju, mida õhtul lõkke ääres meenutada.
Aitäh!
Läänemaa-Vormsi-Hiiumaa tsikliretk, neljas päev: Hiiumaa.
See aare oli jälle üks nendest, mida tahtsime kindla peale külastada. Jätsime rattad kuhugi kaardi järgi lähimasse punkti ja panime otse läbi metsa nulli poole. Tundub, et see oli ka kõndimiseks oluliselt mugavam kui ametlik liivatee.
Jalutamist ikka oli, aga viimaks hakkas ka paradiisirand paistma. Ühe väikse agaga - vett ei olnud kusagil. Täitsa sürr koht ikka, jalutasime ringi ja vahtisime imestusega. Aarde saime ka kätte, minu jaoks uudne peitmisviis. Soovitan külastada, jälle üks minu jaoks seninägematu külg kallist kodumaast. Aitäh näitamast!
geopeitus viib teid seninägemata kohtadesse. Kirjatsura saab ka inspiratsiooni.
See oli koht Hiiumaal mida kindlasti tahtsime külastada ning oma silmaga näha. Mööda liivast rada oli päris väsitav liikuda, kuid kohale jõudes oli asi seda väärt. Väga kaunis ning super koht. Naljatades sai omavahel arutatud, et vähemalt oleme kõrbes ära käinud, aitähh!
Kui meie parklasse jõudsime, oli algajate auto pargitud, kogenumad algajad tegelesid jõuvarude taastamise ja korilusega, nooremad olid objektile siirdunud. Ja mets oli rahvast suht täis. Natuke enne kõrbe tulidki Maire-Kristjan maiate nägudega vastu. Ja siis algaski liiv. Õnneks oli päike ka kuum ja seetõttu paik täiesti oma nime väärt. Leid loomulikult aega ei võtnud, eelmised olid ta kenasti tagasi pannud. Aitüma, kindlasti Hiiumaa üks parimaid paiku.
See asi oli juba ammu kodus välja vaadatud, et mis põnev nähtus. Auto jätsime infotahvli juurest läinud tee äärde. Kibe kihk oli nullile veelgi lähemale sõita sest parajalt kõrge vanker ning rohkem kui 100 hobust seda vedamas oleks oma töö ilmselgelt ära teinud, aga kui nad oleks alt vedanud siis seda kõigest mõne hobuse raskust vrakki sealt välja vedada oleks olnud keeruline. Õnneks blokeerisid teised pääsu rajale ja niimoodi me sinna ca. kilomeetri peale jäimegi.
Kõrbes oli päris palju rahvast. Ühed läksid juba ära, teised läksid kuhugi ära, kolmandad ei läinudki ära. Üllatavalt avalikult on see aare seal peidetud. Panime samamoodi tagasi.
Üks väike veesilm oli veel puudu. Tänud näitamast!
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 27/64 Mina läksin teistes eest, leidsin null koha, mehed võtsid aarde, mina turnisisn puu otsas et teha hea pildi oma perele et näidata, et Hiiumal on olemas kõrbe :D
Jaanipäevareis Hiiumaal (ja mandril) 27/64. Sipelgaid oli palju ja ka eelmiste geopeiturite jälgi leidus. Lahkudes saabusid samasse kohta üks noormees ja neiu, kellelt küsisin: "Kellega tegu?" Vastuseks sain: "Kellega ikka? Eestlastega!" Vastasin, et meiegi oleme eestlased (kuigi üks oli venelane).
V: kuulike. J: märk.
Sellist kohta nähes tekib kohe küsimus, et kus on meri? Väga pull koht, meeldis väga :)
CMXXII. Ja oligi täitsa kõrbe moodi, isegi kerge kõrbetuul keerutas liiva. Samas saaks siin päris edukalt rannajalgpalli võistlusi läbi viia ;) Võtsin endale TB - naise siredad sääred.
Jalad olid juba jube väsinud, kuid pigistasin endast siiski veel viimase välja. Läksin kohe pärast Kärdla piiri pika sirge kruusaka peale, mis ei tahtnud kuidagi lõppeda. Õiges kohas pöörasin aarde poole. Või kas see oli ikka õige koht? Igal juhul leidsin ma ennast varsti liivase tee pealt, kus sõitmine polnud kuidagi võimalik. Oleks pidanud ratta sinna samma mändide vahele viskama, kuid seda ma ei teinud ja vedasin ratta umbes kuuesaja meetri peale. Edasi läksin jala. Kõrbes oli veel teisigi inimesi peale minu, kuid logimist see ei seganud. Tõsiselt vahva koht. Ja mis mind hämmastas, oli see, et see liivaväli polnudki sipelgatega kaetud. Aga see-eest oli jällegi aare sipelgapesas. Aitäh!
Varahommikul jõudsime siia kõrbesse. Nii uskumatut vaatepilti pole enne näinud - kõrb keset metsa. Liival kulgesid juba esimesed jäljeread. Jäljed kuulusid ilmselgelt linnule, keskel jäljed ja kahes ääres pikad triibud nagu oleks linnul kahelpool abirattad :) Nuputasime, mis me nuputasime, et kes see abiratastega lind olla võiks. Ise me vastust välja ei mõelnud. Aga infotahvlit nähes, oli Priidul kohe selge, kes siin liival oma pulmamänge mängimas käivad. Suur tänu peitjale, see oli seekordse Hiiumaa külastuse kõige huvitavam ja meeldejäävam paik.
Lootus siit sooja saada oli asjatu. Jäine tuul puges naha vahele ja väga kauaks seetõttu huvitava kõrbe lummust nautima ei jäänud. Põnev koht. Tänan siia kutsumast! Jätsin TB.
Tore hommikune jalutuskäik ja päeva esimene aardeleid.
Tänud peitjale!
Õnnestus enne pimedat ära võtta:) Oaas keset kõrbe st kõrb keset oaasi:) EVEJ
Tnx juhatamast:)
Triinu jutt kavalatest hiidlastest ei pea paika, kavalat hiidlast pole olemas :). Aitähh!
Eks ole mõnedki Hiiumaa külalised (eriti saarlased) öelnud, et see saar on tegelikult atoll ehk rõngassaar ümber tühja keskkoha. Nüüd saime siis teada, et seal on lausa kõrb :P Kavalad hiidlased olid siia küll alguses ka tee ehitanud, aga siis jälle uued puust postid keset teed istutanud, nii et tuli end kokku võtta ja veelkord jalgu liigutada. Ilus männimets tegelikult, siia peaks vist seeneajal sattuma. Aitäh peitjale, aare heas korras!
Oo, kõrb, sind silm ei seleta
Oo, kõrb, sind ilm ei peleta
Oo, kõrb, sind mõni pelgab
Oo, kõrb, mida panna selga
Väga lahe paik leitud üles
Looja seda kandnud süles
Kesk merd maha puistan'd
Vee tähtsust siin mõistad
Täname peitjaid, jah kõiki
Tasus ära see pikk sõitki
Aare hõlpsasti meil leitud
Ent vesi kõrbes jäigi peitu
Sinnaminek oli lihtne, leidmine oli ka hea. Tagasiteega tekkis kõhklusi, läksimegi paar-kolm kilomeetrit valesti.. aga lõpuks leidsime ikka auto üles :)
Printisime maaameti kaardi välja ja marssisime selle järgi üle kilomeetri liivast teed ja ei leidnud kõrbegi. Teinekord ilma lasteta uuesti.
Lähenemistee leidmisega olime pisut hädas kuid oligi mõnusam pisut rohkem jalutada. No leidub aga seal Hiiumaal huvitavaid kohti. Jällegi otsisin kõigepealt valest kohast ja Miki tõmbas aarde õigest paigast välja. Ilma aardeta ei oleks sinna liivikule vist niipeagi sattunud. Tänan!
Väsitav teekond kõrbe ja veidi leebem tagasi. Valisin oma tagasitee iseenese tarkusest teistest erineva ja väljusin kõrberetkelt suurele teele umbes samal ajal kui teised autode juurde laekusid.
19/28 Kõrbe/Desert 22 August 2013 12:42:00 Found it Taaskord ringiga. Auto jäi infotulba juurde ja kõrbematk võis alata. 200M jalanõudega ja siis edasi paljajalu. Kõrbesse jõudes tuli pilve tagant välja ka päike vastavat meeleolu looma. See õnnestus tal vaatamata jahedamapoolsele ilmale suurepäraselt. Lapsed jäid aardest veidi eemale geokuhja ehitama. Ei saa ju iga päev istuda liivakastis mille äärteni annab ikka jalutada. Täheldasime seal lisaks liivakõrbele ka okas- ja kivikõrbe. Mida lähemal nullile seda selgemaks sai, et kõik jäljed hakkavad keerama ühte suunda. Nii oligi. Aare leitud, logitud ja tagasi pandud. Kõik OK. Aitäh! Meelde jääb koht veel külmapis olevate pohlamooside tõttu.
Ajasime ka endid Rahvusvahelisel Geopeituse Päeval kodunt välja ning noppisime magustoiduks ühe aarde. Täitsa huvitav oleks seal kõrbes 30 kraadi kuuma ja lõõskava päikesega olla. Kuiva ilma ja mõõduka tuulega oleks ilmselt minutiga ka jäljed ära pühitud ning tagasiteed tuleks kuu ja päikese järgi otsida.
Aardesse jätsime GP juhendi ning kaks klaaskuuli. Kaasa rabasime ränduri. Karppi katval kotil on auk sees ning hunnik sipelgaid oli sinna lõksu jäänud. Soputasime nad välja ning jätsime augu allapoole, et sitikad sisse ei pääseks. Täname huvitavasse kohta juhatamast. Aitähh!
Üks üllatavamaid kohti Hiiumaal Vanajõe oru kõrval... Vähemalt minu jaoks. Olin ju sinisilmsel arvamusel, et Hiiumaa, eks see üks madal maa on. Madalad männid, madalad kadakad, madalad tared ja tammikud. Et on korralik ürgorg ja kõrged kirikud, see oli juba üllatus. Ja suuri kive ning rabasid... Kuid kõrb keset Hiiumaad, vat see oli üllatus. Seega, ilma geopeituseta poleks sinna sattunud küll mitte kunagi vist.
Eks parkisime auto ära, pistsime nahka kaasa haaratud pirukad, et tunne ikka tugevam oleks ja asusime parajal Lääne-Eesti rabaservametsa alusel teele. Rajad looklesid nii vahvalt... Liiv ja okkad kippusid papu sisse minema ja tundus palju parem paljajalu tatsuda. Mõte oli õige, vaid käbisid tasus vältida. Nii intensiivset tallamassaaži ei soovinud küll.
Metsa vahelt välja jõudes oli avanev pilt ikka väga äge! Kui veel oleks olnud väga palav päikeseline ilm, siis oleks
ikka väga ehe kõrbemeeleolu olnud loodud...
Aardega läks õnneks kiirelt, seda enam jäi aega lihtsalt vahtimiseks. Kuna eemaldasime aardest mullitaja, siis oli selelst hetkest minul lõbu laialt. Lapselikku ulakust ja mullidest rõõmu küllaga. Nii tore on olla vahel lapselikult narr...
Seega, see aare on minu mälestustes ühe väga hea seigana tallel! Aitäh!!!
Vot see oli pauk...otsin juba kaks aastat sellist kohta ja siis leidub selline üüber koht Hiiumaal! Kadeusest rohelisena tänan peitjat...super koht! Soovitan täiega!
Kõht oli suurest rändamisest tühjaks läinud ja nii me metsaveerel sõime ja jõime. No igaks petteks, tea ju millal kõrbest välja saab ja kas me viimaks seal ää ei eksi. Rännak kõrbesse õnneks pikalt aega ei võtnud ja kõrbe servale jõudes oli ikka tõsine ohooo... nii üüratu liiväväli laius me ees.Milleks rännata kaugetele maadele suurtesse kõrbetesse kui meite oma saare peal selline vahva suur liivakõrb on. Kadri pistis liivas jooksu, kuid aarde juurde jõudsime meie Alexiga ikkagi enne :P ,Kadri tegi lihtsalt suurema tiiru. Ja siis läks tantsuks, sest kõrbesipelgad asusid meid aktiivselt ründama. Kuna viimasel ajal on sipelgatetantsu suht hästi õpitud siis selle tantsu käigus sai ka aare logitud. Aardest võtsime mullitaja, millest Kadri esimesed mullid kohe kõrbes lendu lasi. Aardesse jäi väike TB. Mulle meeldis see koht väga, tänud siia juhatamast! Vägisi tekkis kujutluspilti väike veesilm keset seda liivavälja, ilmselt oli see lihtsalt miraaž...
Alguses oli mööda metsasihti mõnus jalutuskäik, aga siis läks liivasemaks ja enam ei olnud nii mõnus, liiatigi otsustas ka Päike oma jõudu näidata. Nullis oli leid kiire, sest sipelgad tahtsid meid kiirelt nahka pista. EV, nööbid (3+3).
Ohh, päris lahe koht, siia võiks teinekordki tulla, arvasin ma enne sipelgatega kohtumst. Koht ise oli mõnus ja igati lahe ja omapärane. Aardega läks natuke pikalt, kuna alguses ei suutnud me nulli leida. Pärast tuli veel sipelgatega võidelda, keda oli kuramuse palju ja meid oli ainult neli. Ja mina vaesekene olin see, kes pidi aarde tagasi panema, ülejäänud vaatasid eemal rõõmsa näoga minu piinu. Aga lahe koht sellegipoolest.
Vot see oli lahe koht. Täitsa nagu oleks tõesti kõrbes. Trampisime algul metsa vahel ja siis kõrbes. Mingite ussikeste või mingite muude roomavate tegelaste jälgi oli ohtralt. Nullis läks ikka tibake aega. Siis sai selgeks kus see null üldse on. Aga ühe koha peal ei kannatanud pikalt olla. Sipelgad tulid sajaga ründama. Lõpuks otsisime ligi 20 minutit seda tünni. Panime logi kirja ja siis tünn tagasi. Ega seegi kiirelt läinud. Sipelgad olid vägesid koondanud. Aitäh.
Ka ilm oli kõrbele täiesti omane. Airi jäi koeraga kõrbe servale männi alla varju, mina liikusin aardekarbini. Seal tuli üksjagu ringi siblida, et sipelgad nahka ei paneks. Tänud vahvasse kohta juhatamast.
Meie esimene FTF täna kell 20.20, oleme ammu tahtnud seda huvitavat paika külastada ja nüüd ei jäänud muud üle kui kurss kõrbe võtta. Aaret valvasid tublid valvurid, kellest üks veel pooltundi hiljem Klairet näksas. Vaatasime natuke ringi ja käes ta oligi, panime esmaleiu kirja. V: lei, J: keraamilise viguri ja Canada võtmehoidja. Täname!