Väga kahju! Palun arhiveerida, kuna ilma kuningata seal tühjal langil ei ole see aare enam see, milleks ta pandud sai.

Aga loodus tühja kohta ei salli - tulevad uued kuningad ja uued kuninga aarded.


Kuningas on surnud!
Elagu kuningas!

Kuuske enam ei ole. Aaret samuti mitte. Leitud jäänused kaasa võetud. Isiklikult arvan, et taastamisel ei ole praegust olukorda arvestades enam mõtet. Las lõplik otsus tuleb aarde omanikult kas arhiveerida või taastada.

RIP

Kuningas Kuuse monument ja aarde jäänus

 2 

Põhimõtteliselt leidsin aga logida polnud kuhugi.

Kui niiöelda naaberaare Jeekemite näol külastatud, siis matkasin otsejoones edasi langenud kuningas Kuuske vaatama. Matkal midagi põnevat ei juhtunud. Lihtsalt palju meetreid piki võssa kasvanud sihti ja kraaviületus. Üks hetk kargas ninna värske puidu aroom. Veidi hiljem nägin ka värskeid raielanke. Aimasin juba halba. Ja nii ka oli. Kuningale oli hiljaaegu peied ära peetud ja ohverduseks toodud kõik tema pikka eluiga pealt näinud kaaslased. Kuningast endast oli alles ainult kolme meetrine känd, maas lebav LK kivitahvel ja kaks väikest mäda palki.

Ära koristatud oli ka aardekänd. Sain natukene vihjeid milline see olla võis. Tegin kuninga säilmete ümber ringi ja suurendasin muudkui raadiust. Pärast mõningast otsimist paistiski oksarisu vahelt ribadeks aardekarbi kaas. Asus see eeldatava aardekännu kõrval. Seda kohta oli kasutatud aga ka üleliigsete okste ladustamiseks. Hetkel meetri jagu kinnitambitud kuuseoksi. Hakkasin siis seda hunnikut lahti harutama. 20 minutit füüsiliselt tööd ja jõudsin maapinnani välja. Tulemuseks olid vaid räpased, vaigused ja verised käed. Õnneks vaik pidi haavu ravima, et siis kokkuvõttes on kõik hästi. Ülejäänud karbi sisu ei leidnud sealt ega ka mujalt. Metallkaussi ka mitte. Võibolla metsamees leidis ja võttis kaasa. Mõtlesin mõnelt Harvesteri mehelt pärida aga kõik olid kusagil sügaval metsas.

Katkise karbikaane võtsin kaasa ja lahkusin aarde juurest kaotajana. Auto juurde jõudnuna mõtlesin kuhu selle kaane autos panen. Siis aga avastasin, et mul ju täitsa tühjad pihud. Muidugi meenusid ühed tüütud takjad mida poolel teel ära saabaste paeltelt maha nokkisin. Sain siis natukene veel jalutada kuniks selle paigaga lõpparve teha sain.

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Vaade nullile

Leitud arusaamatu ehitise jäänus

 2 

Kuna tekkis ootamatult vaba ennelõuna täna, siis noh.. jah.. metsa poole.. Peale Anne Lätti skoorima saatmist ja poiste kooli/lasteaeda toimetamist kiire hommikusöök ja panin paari välja vaadatud kollase markeri poole ajama. Üks neist siis Kuuskede kunn. Siin lähedal sai küll suvel juba käidud - Jeekimeid otsimas, aga tol korral jäi mind putukatest liiga vähe alles, et naabri juurde jalutada. Täna valisin lähenemiseks pisut teise tee - alt poolt. Lumesahk pole veel metsa jõudnud XD, aga sellest polnud hullu, kuna ilm super sellise matka jaoks ja mis see väike lumi ikka mehele teeb :D. Vantsisin lõppu ja hakkasin pea kuklas siis seda uhket kuuske otsima, kui hoopis koperdasin selle otsa. Eks iga asi saab kunagi otsa. Õnneks aarde peitmisega pole seal võsas liiga palju vaeva nähtud ja logi tuli kiiresti. Mõnus jalutuskäik oli, aitäh :)!

RIP

Teen logisid korda. Tänud peitjale!

Rada oli täna tõeliselt hea astuda, kui mõte liikus kevadistesse oludesse või suve peale. Siis on siin omajagu pehme ja porine kulgeda, täna oli rada kenasti jääs. Kuningas ise suurt ei eristunud ümbruskonnast, ainult üks haru on veel suunaga taeva poole, ülejäänud on paralleelselt maaga põmm pikali. Tänud peitjale.

See lähenemistee polnud mingi meelakkumine. Kogu aeg pidi valmis olema libisemiseks, läbivajumiseks või selleks, et mõni terav ork läbi kummiku tungib. Lühike see rada just ka ei olnud ja päikegi hakkas magama minema. Kuningaga tahtsime aga kohtuda, mistõttu kiirustasime audientsile. Kiirustamiseks oli põhjust rohkem kui küll: kuningas, vaeseke, oli päris rauk juba. Vaevu püsis veel osaliselt püsti. Aare seevastu oli kergesti leitav ja see oli tore - saime korralikumalt kuningaga tutvuda.
Tänan kutsumast!

Lähenesin lõunast, auto jäi 1,6km peale. Haarasin suure õllesnäki hambusse ja hakkasin minema. Kuskil 600m pärast oli see otse ja siis oli joogijanu. Praegu nii vesine, et aegajalt pidi raja kõrval läbi võsa minema. Kuusk ise on kuivanud ja pool ümber kukkunud. Õnneks aare lihtsalt ja ka lumega leitav. Tänaseks 5,7km käidud.

 1 

Leitud! Tänud peitjale :)

 1 

See ju peaaegu drive-in aare. Kohapeal oli kõik selge, tänud.

 1 

Siingi sai rahvamatka jälgedes kõnnitud. Keegi küll tegi teeveeres usinalt võsalõikustöid. Ja eravalduse silt keelab ju ainult läbisõidu, mitte aga läbi kõndimise või suvisel ajal läbi aerutamise. Otsetee oli nimelt kinni külmunud, kuid suvisel ajal on see nagu Billeneeva kanal või midagi sellist.

 1 

Vana kuninga aeg hakkab ümber saama. Üks kahene haru ja üks haru kahesest osast on samuti juba langenud. Võib vaid kujutleda seda puud täies hiilguses. Aeg aga teeb oma töö ja miski siin ilmas pole igavene. Ilusa ilmaga tehtud jalutuskäik laadis kenasti sellel pimedal ajal patareisid. Tänan

 1 

Päris korralik jalutuskäik kujunes selle aarde juurde :)Neljarattalisele oli see liig. Seega tuli jalad kõhu alt välja võtta ning see väike matk läbi teha. Korralik takistuste rada oli see, loodus oskab :)Mõnus tunne oli, kui finaal terendas. Tänud peitjatele.

 1 

Ühel heal hetkel arvas georont, et kui palju sunnitakse edasi minema, siis tema ei tule tagasi ka enam mitte, edasi minekust rääkimata. Jätsin ta selle arvamuse eest karistuseks tee äärde seisma ja jätkasin jalgsi. Selgus, et ega palju kaugemale poleks nagunii saanud, tee läks aina kahtlasemaks. Kohati pigem segas edasi liikumist selle asemel, et seda soodustada. Kohapeal selgus, et kuningas on oma troonilt tõugatud, aga aare siiski olemas ja hea tervise juures, truult oma kukutatud kuninga kõrval. Aitäh peitjale.

 1 

The king has left the building. Logi kirja ja edasi. EVEJ

 1 

Oli kindel soov selle kuningaga kohtuda. Ega siin pääsu polnud ikka kand ja varvas ja edasi. Alguses oli lausa lustlik minemine, siis läks järjest raskemaks. Abiks olid esimesed külmad, mis tegid tee veidi tahkemaks. Vahel oli küll metsa all parem käia. Logidest loetud kummarid tulid kindlasti kasuks. Kui ilmusid välja kiviaiad olin meeldivalt üllatunud ja edasiliikumine läks seal kergelt. Lõpus oli jälle raskem, kuid saime siiski peagi vana kuninga audientsile ja logiraamatusse nimed kirja.

 1 

Ilus jalutuskäik läbi sügisese metsa mööda lõunapoolse teerada (loe: kummikud hädavajalikud, osa „teest“ ei olnud isegi kummikutes läbitav, põdrakärbseid meeletult, metsseajälgi samuti), aga muidu ei midagi hullu – kõndisime nagu Kääbikus „sinna ja tagasi“. EV, Nööbid (3+3).

 1 

Vedas, et ma kuskilt otse läbi metsa ei hakkanud tulema, leidsin suht õnnega pooleks õige tee ülesse ja hakkasin kõmpima. Kuskil 600m enne aaret kohtusin jälle siga, õnneks seekord üksikolendit ja astusin edasi. Aarde juurde jõudes mõtlesin, et kes need kiviaiad siia teinud on, mis siin kunagi olnud on jne. Tänud juhatamast, vägev puu :)

 1 

Mõnus väike jalutuskäik. Kuusk oli igati võimas ja aare jäi kiiresti silma. Aitüma!

Miki ja Merle

 1 

Päris hea jalutuskäik aarde juurde! Kuusk oli võimas. Aare paistis juba kaugelt kätte. Tänud siia kutsumast!

 1 

Ära ütle endale, et lähed viiekilomeetrisele jalutuskäigule, vaid mõtle, et lähed lihtsalt metsa värsket õhku hingama. Aitäh siia juhatamast.

Tänud peitjale :)

 1 

Üksinda ei olnud mitte mingit tahtmist pikka metsamatka ette võtta. Mõnusate kaaslastega edenes matk kiiresti. Tore oli vaadata, kuidas leidjate rivi sammus hanereas aarde suunas. Kahju ainult, et ei sattunud sinna ajal, mil kuningas veel täies hiilguses kasvas.

 1 

Selle aardejahi pikim jalutus metsa ja leidsime ka kuuskede kuninga. Õige nimi õigel puul. Tänud.

 1 

Suurendasime veel meeskonda! Väga tore matk oli ja kuusk äge, ei teadnud ma enne sellest taas midagi, mina tänan!

 3 

Kuninga juurde oli tänastest aaretest kõige pikem jalgsimatk ning astumise tegid raskemaks põdrakärbsed, keda minu arvates oli seal sadu ja sadu ja kes kõik tahtsid möödaliikujatega ka väikse sõidu kaasa teha… Kahjuks jah on puuga varsti kõik, polnud näha ühtegi rohelist oksa ja võimsad harud olid murdunud; samas isegi järelejäänust sai aimu, kui muljetavaldav võis see kunagi olla. Kuni Reigo järgmise sihtkoha koordinaatide saamisega tegeles, käisin mina aardekarbi järel. Lahedalt kaetud konteiner :)

Läheduses võib näha ka pakettakendega jahitorni :)

 2 

Jeekimite juurest tulles tegime autoga kolmveerandringi kuusele peale, et saada teisele (lääne) suunale, kust jäi jalgsi 1,6 km aardeni. Tegelikult oli sealt, kuhu Jeekimite juurde minnes auto jätsime vaid umbes 800 aardeni, kuid kindlasti raskema läbitavusega. Samas lääne poolsele teele oli nii või naa vaja minna, et pärast ka korstna juures ära käia. Selle aardega tuli siis päeva pikim astumine. Midagi hullu ei olnud vana metsatee ju ees. Kuusk oli ootamatult oma elupäevade lõpul, osa latvugi juba murdunud, samas huvitav looduse kunstiteos siiski. Hea, et käidud sai, kauaks teda enam pole. Ootamatult tekkis siin kuuse juures ka ajutine elisa levi, saime kõne hakkimise kiuste Brunolt korstna kordinaadid. Polnud arvestanud, et siin metsade keskel tunde internetist eemal oleme.

 1 

Teel aardeni tuli vastu tuttav geomobiil.Ei tea kas juhus või kokkusattumus,aga igatahes pole see esmakordne...:)Ju on see Eestimaa lihtsalt nii väike.Teeots leitud,edasine juba ilma gps- ita teostatav,jälg oli nii värske veel.Kunn ise oli küll väga väsinud olemisega,on vast aeg hakkata talle asendajat otsima.Tagasiteel aarde juurest komistasime puraviku pesakonna peale,nii et põdrakärpsed said suht suure maandumisplatsi ühe palja ülakeha näol.Õnneks või kahjuks said seened enne otsa,nii et püksid jäid jalga...:) Tänud juhatamast!

 1 

"Jalutuskäiku" oli umbes 1,3 km. Lapsed olid suuremaltjaolt vaprad, õnneks polnud enam palju hammustavaid satikad kiusamas. Aare korras, puu endiselt väsinud moega võimas. Need sildid jäävad vist küll kauemaks püsima kui puu ise. Aitäh!

 1 

Ette sai võetud 1.6 km pikkune jalutuskäik. Lohutan ennast siia maani sellega, et kindlasti oli tegemist kõige paremini valitud marsruudiga. Seega ei taha ma saada mitte mingisugust tagasisidet selle kohta :) Aarde asukoht hakkas juba kaugelt silma, tänud.

 1 

Läksime Jeekimi juurest autoni tagasi ning siis teisele poole. Ei olnud see asi lihtne. Korstna poolt oleks vist hulga lihtsam olnud, aga tehtud sai ning kuusekunn nähud. Aitäh!

 1 

See oligi vist päeva kõige hullem osa, siin tahtis juba "Ei taha enam!" tulla, aga kuusk ise oli küll vägev. TB kaasa ja aitäh!

 1 

No kui auto õnnestus parkida kenasti kahe aarde vahele, siis tuli ju see ka ära skoorida. Sass jäi õietolmu järel teiseks ja autosse, ülejäänud võtsime selle kilomeetrise kannatuste raja ette. Raske oli, siht oli küll sees, aga soine ja mahalangend puudega, ja kilometraaži oli tänaseks ka juba kogunend. Aga ei karda raskusi pioneer, ja peagi hakkas kuuskede kunni kuivanud latv üle raiesmiku paistma. Leiuga kaua ei läinud, kaussigi nägime. Liis rabas ühe ränduri, kui õigesti mäletan. Ja siis tagasi. Tagantjäri jälle täiesti mõnus kondamine - aitäh juhatajatele!

Huvitav, millega?

 1 

Seda teed mööda oli täitsa võimalik kohale jõuda :) Huvitav koht kuhu tulla ilusa ilmaga. Aitäh!

 3 

Kuniglik päev - olles tulnud just Korstnate kuninga juurest, lippasime ka siit kuusekuningriigist läbi. Sisenedes siia keskkonda, mõistsin, et asi, mis meid ees ootab, on tõesti austust väärt. Sest juba piirimail olid kõik kuused kummardunud maani (mis sest, et tormi ja tuule abil). Olles autoga viimase sirge peal, sain aru, et kuninga juurde ei lastagi niisama lihtsalt. Parkisime auto sunniviisiliselt keset mudast metsateed. Ja et põgenemine kiirem oleks, veeretasime auto ümber, suunaga kodu poole. Niisiis, pakkisime ennast valmis ja sammud palee poole. Teel mõtlesime läbi kõik käitumiskombed. Minu murepunkt oli sammusuurus ja põlvetõste kõrgus ja kanna maandumispunkt. Ailel läks asi valutumalt, ainuke norimiskoht oli see, et tal puudus sirgeselgsus, No see on tegelikult vabandatav, sest Ingrid otsustas teda muulana ära kasutada. Manitsesin teda, et edaspidi pead sa ise ka metsaradu läbima hakkama. Ühtlasi olid need Aile sobivuskatsed vol.2 minu naise ametikohale. Mis sest, et mitu aastat tagantjärele. Niisiis, panin käed tasku ning jalutasin tähtsa näoga ees. Õukonnas avanesid viimased uksed (takistused) ja jäi vaid üle kuningat aupaklikult tervitada, kes oli viimasest tormist veidi rusutud moega. Kingituseks jättis Ingrid tema maadele kuhugi oma luti. Tagasiteele asudes võtsin Ingridi üle, et Ailel kergem oleks. Auto juures üllatati mind kommidega, mida koduteel oli hea mugida. Tänud kuninga juurde juhatamast! Söandasime kutse vastu võtta.

 6 

Naaberaardele sai täna FTF tehtud ning nii me siis mõtlesime, et kui juba kuningate külastamiseks läks, võtame järgmise kuninga ette. Kuuskede kuninga külastus jääb meile väga pikaks ajaks meelde. Sest tee, mida mööda me sinna läksime, sai valitud traditsiooniliselt pikem ja raskem. Arvasime, et lihtsalt vaatame seda teist lähenemisnurka, ehk on otsem. Aga võta näpust. Auto vedas meid truult läbi pori ja muda, endal poolsiledad kummid all. Ütleme, et põnevust jagus seal kitsa tee peal, kus võimalus kraavi tuisata oli rohkem kui hea. Geomobiiliga saime pea kahe kilomeetri kaugusele aardest. Ja siis jäime kinni. Õnneks olime just jõudnud ühe laiema koha peale, kus idee kohaselt oleks hea autonina ümber pöörata. Aga mida sa pöörad, kui auto ei liigu ei edasi ega tagasi. Järgmise sammuna ronisin ise rooli, Karl siis lükkas ja tõmbas nii kuis jaksas. Hetkeks oli juba selline tunne, et paneks või tirtsu rooli, saaks ka appi lükkama minna... Kuidagi õnnestus meil siiski see manööver, raskelt, kuid siiski. Oeh, gepsu järgi oli sellest punktist tublisti pikem maa, kui Korstnate kuninga poolt. Aga samas olime juba nii kaugele ennast pusinud, et tagasi ka ei olnud mõtet enam minna. Otsustatud - edasi. Jätsime auto ning võtsime sammud aarde poole. Ingridi sidusime käepäraste vahenditega (Karli töökuftiga) mulle selga, et oleks lihtsam teda tassida ning teele. Hea, et panin endale kummikud jalga, sest see tee, mida mööda me aarde poole rühkisime, oli kergelt öeldes märg. Karlil olid saapad ning ühega neist õnnestus tal pea kohe ka pokude vahel oleva vee sügavus, ja varbaga selle vee temperatuuri mõõta. Midagi polnud parata, marssisime edasi. Kusagil raielagendiku peal tegime selle aarde nännivahetuse ka. Pakkusin Ingridile hundinuia mängimiseks, ise kogu aeg edasi minnes. Ja kui mingi hetk märkasime tirtsule otsa vaadata, siis tõdesime, et tema lutt oli kuhugi maha kukkunud ja lootusetult ära kadunud. Ega`s midagi - võtsime hundinuia, jätsime luti, võiks selle aarde juurde sobida. Peale seda astus Karl ka teise jalaga vette. Nii, et - oleme valmis suuremaks nohuks... Rühkisime mis me rühkisime aga kohale me jõudsime. Imetlesime kuuske ja panime nimed logiraamatusse. Tagasi tulime täpselt sama teed mööda. Ainult, et minul oli natuke kergem, sest Karl tassis tirtsu süles. Auto juurde jõudes oli nii hea tunne nagu oleks mingi suurema vägitükiga hakkama saanud. Nosisime kaasavõetud komme ja alustasime taas offroadi. Tore seiklus oli. Aitäh aardepeitjatele!

Hiljutised tormid on vanakesel veel ühe latvadest ära murdnud. EV. J: TB

Üks latv vähem

 1 

Matkateel sai ka siit läbi põigatud,vana tuttav koht.v.helkur j.klaaskivi

Tänud!

 1 

Täitsa korralik tee viis peaaegu nulli, lõpus oli vast natuke keerulisem. Puu oli küll huvitav ja ega see eratee märk keset padrikut ka parem polnud just :P Aitähh!

 1 

Matkasime tunnikese mööda vana teed lõuna poolt, edasi-tagasi teekonda tuli 4.66 km. Ilusa ilmaga ei midagi hullu, aitäh näitamast! Kuusk on päris omapärane, nii harulist ei mäletagi.

Vähem kui kuu aja jooksul teine kord kuningat kummardada. Kui esimesel korral sai plätudega, siis nüüd oli kummik sõber... Tore teekond mõlemal korral, aitäh, nüüd sai logi ka kirja...

 2 

Aare on nüüd loodetavasti talvekindel. Praegusel ajal on kummik parim abimees aardeni jõudmiseks. Auto jätsin suurele teele ja nii sai minu teekonna pikkuseks 4,25km ja aega kulus 56min. Jõudu ja edu Teile aarde leidmiseks!

 2 

Kunn oli kuiv jah. Sileda papuga autoga ei hakanud kaugele trügima. Öine vihm oli kogu raja mudaseks teinud ja asfaldipapuga oleks ma sinna ilmselt ka jäänud. Seega trampisime vist kilomeetri seal võsas. Polnud hullu midagi. Peaaegu lõpuni läks täiesti läbitav rada. Aitäh.

 1 

Kunn oli ära kuivanud. Aga standartse linnamaasturi väiksema vormiga vuras ilusti 1,1 km peale. Eramaa silt ei puutu asjasse, kui läheneda Valga-Uulu maantee poolt. Teiselt poolt lähenedes piisab, kui sildi taga seisma jääda. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et oled kohal ja mine nüüd metsa! Pealegi keelab see läbisõidu. Kui sõita edasi-tagasi, on kõik OK. Vaarikaid jagus nii Mašale kui Karule. Aardesse jätsime Operation Lifesaver Estonia helkuri, EV. Tänud juhatamast!

 1 

Kuigi Eestimaa ei ole rojalistliku kalduvusega, siis igasugu kuningaid on siia üle maakaardi laiali puistatud hulgi. Küll nelja kaupa teele saadetud, küll Kivikuningaid, kuuskede kuningaid, küll mälumängureid-kunigaid, küll... Mhh, ei tulegi kohe meelde rohkem. :(
Kuuskede kuningas on end sisse seadnud korralikus võssis, end ümbritseva maastikukujunduse on ta lasknud käest lasta, vaid vanad kivimüürid vana tee ääres annavad tunnistust kunagisest tsivilisatsioonist. Taas üks koht, kus elutegevus on soiku jäänud.
Kuuse endagi elu paistab olevat õhtuss jõudmas. Kuid ka sellise, kuivetanud "kännuna" on temas suursugusust ja elujõudu.
Matk sinna ja tagasi oli üpris tavapärane, ei midagi hullu... Korralik maantee ju sisse tallatud.
Aitäh! Aare korras. EVEJ Edasi Katuste Kuninga juurde...

 2 

Jep, minust jääb Suveseiklus ka edaspidi puutumata ilmselt. Maasturiga huvitav? Kindlasti ja kui õigelt poolt läheneda, siis ilmselt ka legaalne ning listis ta mul just sellist lähenemisviisi ootaski.Saatus aga soovis teisiti ja nii tuligi oma isiklik nelivedu käiku lasta. Navis oli tee jäme nagu sea soolikas enne jõule aga loodus oli sinna vahepeal "pärle"lisanud. Ainus milleni minu arunatuke ei küündinud oli kuninga tiitel-mille eest? Aga võimu ja väega ei vaielda ja peitmisviis oli vägagi kohane, aitäh!

 2 

Kuna võsa olime täna juba rünnanud, siis otsustasime ka kuningale külla minna, ikka viisakalt, mitte rünnates. Vedasime igaks petteks kummikud jalga ja juba me jalutasimegi kuninga poole. Oli sellel teel ikka vaarikaid :D. Meie Kadriga siis pidurdasime hoogu neid haarates ja Alex pidi meiega koos pidurdama, et mitte avariid tekitada :). Õnneks on tal hea reaktsioon, nii et jõudsime ilma probleemideta kohale ja saime aarde logimisega ka hakkama. Kuningale ütlesime enne ikka tere ka, oli teine tõesti kuidagi väga väsinud moega. Tagasiteel hiilis Alex ette, no kaua sa ikka pidurdad kui teised äkkpeatusi teevad :D. Tänud kuningale külla kutsumast!

 5 

Suveseiklus oli selleks aastaks läbi saanud. Meil aga jagus peale kolme pikka päeva veelgi jaksu ja isu metsades mütata ja ühe oma lemmikhobiga tegeleda. Kruusatee äärde parkides nägime geokolleegide geomobiili. Mis seal ikka - esmaleid olnuks tore, aga sellises kohas sel ajal teiste geopeituritega kohtuda on veel toredam :-) Riietusime metsale vastavalt, haarasime kaasa vett, süüa, taskulambi, pastakaid, kilepluusi ning asusime teele. Üsna lõbus oli kohata täiesti tavalisel metsateel rannaplätudes ja -riietes Kallo peret, kes äsja värske ja kuningliku aarde juurest naasnud :-D Vägisi tekkis tunne, et mis asja me seal riietusega pingutasime, olime ju äsja ka ise sama väljanägemisega. Õnneks saime suheldes kinnituse, et meite varustus siiski sobivam on. Ajasime tükk aega juttu. Rõõm oli meiegi poolel, et esmaleid niivõrd toredale seltskonnale läks, loodetavasti innustab värskemaid mängijaid veelgi enam :-)

Astusime edasi. Ja edasi ja edasi. Mina kummikutes, millest ühel hetkel isegi korra kasu oli - sai suvalisemalt sammuda. Tuli väike võsa. Tuli mõni nõges. Tuli mõni parm. Aga suurema töö olid suveseiklejad ja eelkäinud geopeiturid siiski õnneks ära teinud. Minul oli plaan aare ilma gepsuta leida, sest rada oli ju ees. Sellegipoolest panime tublid 70 meetrit mööda, ja ikka just sinna, kus tihnik ja tasapinnatuse libedus ning väsimus karmimaks muutusid. Vabandasin ja suunasin kaaslased tagasi õigele teele. Ma ei hakka ütlemagi, et aarde juurest naastes murdsime uuesti pisut läbi uudse võsa, kuigi saanuks kenasti tuldud (ja seega igavamat) teed :-)

Aardeleid oli sellises kohas sobivalt hõlbus. Aare on ju kiviall.ee :-D Kuusk või "kuningas on surnud" oli võimas, mis ta veel eluajal olla võis, mnjaa. Patsutasime tubli kuningajäänust, logisime, miskit ehk isegi lisasime ja asusime tagasiteele autoni. See osutus sama pikaks kui tuldud tee. Lõpupoole hakkas minugi jalg veidi eksima, ju andis neli päeva müttamist siiski tunda pärast seda 3 km. Aga teekond pole hetkel midagi hullu, hea aeg külastamiseks küll. Enne märga aega... Sel ajal võiks lisada sildi "maasturiga kevadel ja sügisel ikka väga huvitav". Paraku aga ei luba eramaa sildid (mis mõttes sellises kohas..) just kuigi kaugele sõitagi. Ja seal on ka jala piisavalt huvitav :-)

Täname peitjaid ja Suveseikluse korraldajaid, kes sellise koha kõigile näitamiseks tõid! Aare tip-top. Tasub külastada. Kuniks kuningas veel sellinegi on.

 5 

Selle puu leidmine oli siis Suveseikluse pähkliks, mida meil polnud aega ja ka väga viitsimist läbi pureda. Nüüd tuli siin ikka ära käia. :)
Autot parkimas nähes arvasime kohe, et geopeiturid on rajal, kes muu siin õhtul suhteliselt hilja seisab. Varustasime endid ellujäämisküpsiste ja veega, riietusime pikkadesse riietesse ning asusime teele. Veidi maad eemal tulidki rõõmsate nägudega inimesed meile vastu. Kontrollküsimuste käigus selgus, et tegu Kallo ja tema perega ning, et FTF on läinud. Meil oli väga hea meel, et see uutele mängijatele läks, kes võtsid vaevaks Kablist kohale sõita. Sellise toreda kohtumise meeleolus läks meie ülejäänud tee suhteliselt kähku. Imetlesime kuuske, logisime nalja ja naeru saatel kell 21.30 ning tagasiteele. Kolm päeva intensiivset suveseiklemist andsid vähemalt minul end tunda ning samm oli juba tönts. Tore aare, huvitav, kuidas seda talvel või kevadel otsitakse..... ;)

Väga kaugele maasturiga siiski ei saa. Punkt :)

 8 

Tagasiteel Kabli randadelt kodupoole, sai loomulikult mõned teeäärsed aarded järele uuritud ja ära nopitud. Ühel hetkel Pärnumaa metsade vahel sai nähtud kurja vaeva, et kosmosemehikesed meie interneti tagasi annaks. Lõpuks nad seda siiski tegid, kuigi kiiruseks oli vaid Edge. Sellest aga piisas, et visata pilk peale Geopeituse lehele. Ning siis - voilaaa! Esilehelt paistis, et just täna ja just Pärnumaal uus aare kättesaadavaks tehtud. Logisid veel kirjas ei olnud, ning oligi kaks varianti: kas keegi polnud veel aardeni jõudnud, või siis oli jõudnud, aga polnud loginud.

Nii meil sündiski suur tahtmine minna ja see aare üle vaadata ning loota, et ehk tõesti... Kummaline on see, et see aardeotsimise pisik on küll juba meid tugevalt nakatanud. Kuidas muidu seletada seda, et inimesed, lugedes, et aardeni on minimaalselt 1,5km, kandes riideid, mis on sobilikud linnatänavale ja randa (no ei olnud võsas ragistamise peale mõelnud), kõigest hoolimata tahavad turnida mööda metsaradu ja võsa. Ja nii oligi. Meile näitasid abivahendid tee ääres, et mööda seda metsateed saab minna ja aardeni on 1,7km. Nii me minema panimegi ning isegi me pisimad aardekütid olid õhinas ja ärevil, et kas tõesti saab nii olla, et keegi pole veel seda aaret leidnud ja kas tõesti saame meie olla esimesed. Seega oli väsimus neil nagu peoga pühitud ning kergel sammul sai üheskoos seal metsas karatud, kuni... mudani.. ja ülepea kõrguva rohuni.. ja ohakate ning nõgesteni... ehk algas kehvem osa teekonnast. Ahjaa, lisaks veel näljased parmud. Ehk no, jackpot. Ma arvan, et võib kahtluseta öelda, et see oli meie jaoks seni kõige raskem rada. Vahepeal sai kõige pisemat otsijat suisa kukil kantud, et teda neist nõgestest säästa, ennast küll veidi ohverdades. Aga... siis leidsime puu, kuninga enda. Jah, olimegi ta leidnud! ning uudistades poistega seda mürakat, kilkaski Anna juba rõõmust, karp sõrmede vahel. Kogu selle pika matka järel oli see leid ikka väga kiire ja kerge. Ning kui ta siis veel nägi, et logiraamat on tühi ja meie saame sinna esimesed read kirja panna, vedas see suu kõrvuni ja kõik need nõgesekõrvetused ja parmuhammustused ununesid ning siin sel hetkel saimegi oma tegeliku jackpoti kätte. Meie esimene esimene oligi nüüd leitud ja milline aare, millised emotsioonid. Võimas! FTF sai kirja kell 20:25.

Ega seal pikalt olla ei tahtnud, sai siis kiirelt tagasi keeratud. Tagasitee oli parem, oli juba teada, mis meid ootab. Siis ühtäkki tulid meile vastu matkajad, kel samuti plaan kuninga juurde minna. Muljetevahetamise käigus selgus, et tegemist Speedy & Co tiimiga. Tervitused teile! Seega jah, õhtusel ajal liigub teatud metsades üllatavalt palju rahvast! :) Meie jaoks oli see siis teine kord, sattuda otsingute käigus kokku kaasvõitlejatega. Ning loomulikult tegi meele heaks see, et suutsime neid tunnikese võrra edestada! ;)

Suur tänu peitjale sellise kuninga juurde juhatamast, muidu poleks ilmselt kunagi sinna sattunud. Aardesse jätsime kurja linnu chipi.

Kuningas..

ja tema võra